Jaanipäevast ja jaanikommetest

MARJU KÕIVUPUU

Jaanilaupäeva õhtul võib igal kõrgemal mäekünkal näha jaanituld. Sinna koguneb harilikult suur hulk noori, kes siis jaanitule ümber mängivad ja laulavad.

Samuti kui suvistepühade ajal, etendavad jaanipäeval kased suurt osa. Kaskedega ehitakse tube ja veel rohkem sõidukeid, millega jaanipäeval surnuaiapühale sõidetakse. Mõned neist kommetest on tänini tarvitusel ja püsivad veel vast edaspidigi.

Jaanipäev on meie tähtpäevade aastaringis jõulude kõrval kindlasti teine tähtsaim ja meeleolukam, kuid ka traditsioonideküllasem rahvakalendripüha. Kui jõulud on aastajast tulenevalt tubased pühad, siis jaanipäev toob inimesed õue – tahetakse sõita loodusesse, kuhugi kaunisse paika jaanitule ümber, et saada osa meie valgete ööde ja elusa tule müstikast, olla koos sõprade ja sugulastega, lasta pika talve jooksul kogunenud „aur“ välja. Jaanituli juhatab sisse ka suvise pikema puhkuseprerioodi.

(Full story available via link below)

Jaanituli Eestis.

Foto: Marju Kõivupuu