Imetore esimene nädal Seedrioru päevalaagris

Koroonaviirus on põntsu teinud meile kõikidele. Selle tõttu ei saanud Seedrioru lastelaager 2020. aastal tegutseda. Tänavu on esimest korda Seedrioru ajaloos päevalaager, mis toimub esmaspäevast reedeni kolmel nädalal.

Erinevaid reegleid ja piiranguid on kuhjaga, kuid kui neljapäeval, 8. juulil kohale ilmusin käsitööd õpetama, nägin et korraldajad on kõigega hiigla hästi toime tulnud. Nii kasvatajad kui kasvandikud olid reeglitega nii harjunud, nagu oleks alati nii olnud. Jällenägemisrõõm oli laste vahel suur!

Vaatamata sellele, et laagripäevad on tavalisest lühemad, on esimese viie päeva jooksul palju huvitavat tegevust pakutud nii kasvatajate kui vabatahtlikute juhendamisel. Lapsed käisid ujumas ja loodusmatkadel, tegid joogat, maalisid, valmistasid ehteid, joonistasid, mängisid malet ja ujumisnuudlitega mänge nagu mädamuna, kull ja ,,manhunt“. Värviti ka linnumaju, tehti puupõletamist, õpiti Eesti metsalilledest ja rahvariietest, tantsiti rahva tantsu, lauldi ja tehti origamit. Pea käib ringi kohe!

Mudilaspere on sel aastal üllatavalt suur, koguni kümme tüdrukut esimese nädala jooksul. Kasvataja Tiiu Remmel ja abilised Carmen Poolakese, Marja Leena Kiik, Hendrik ja Anisa Nõmmik pakkusid pisikestele palju huvitavat. Värviti kive, küpsetati koos Kadri Munroga pirukaid, mängiti liivakastis, sai kiikuda, ronida, pilte joonistada, putukaid püüda, helmestest käe võrusid valmistada, aardekaste värvida ja aaretega täita, ujuda ja takistusradaga tegeleda. Ja ei tohi unustada suurtest kastidest tehtud losse, kuhu sai isegi sisse ronida ja seal printsessi mängida. Tõesti kuhjaga põnevat tegevust!

Minule teeb rõõmu viimastel aastatel külalisena lastega käsitööd teha. Sel aastal valisin mudilaste teemaks konnad. Valmistasime pabertorudest konni ja õppisime konnatantsu. Tants oli kiiremas korras selge ja konnahüpped vägevad! Teised kasvandikud olid kahte rühma jagatud, suured ja väikesed. Nendele õpetasin pisut Eesti metsalilledest ja tegime pärjakesi: väikesed valmistasid paberist karikakardest ja suured paberist rukkililledest pärjad. Noored olid hiigla tähelepanelikud ja töötasid hoolega. Lust oli nendega tegeleda!

Vabatahtlike oli teisigi. Jaak Järve õpetas maalimist ja malemängu (vt Eesti Elu nr 27, 09.07.21., lk 9), Lia Hess õpetas rahvariietest ja kaerajaani, Evi Pertens rääkis merevaigust ja valmistas lastega ehteid. Tal oli isegi merevaiku näidata, kus on igavikuks säilinud kaks tervet putukat. Märkilaskmist korraldasid lasketiirul TEPP (Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi) liikmed ja abilised Markus Alliksaar, Toomas Aasa, Mati Raudsepp, Margus Jukkum, Marika Kull, Lia Hess ja Trevor Crossman.

Rukkilillepärja valmistamine.

Foto: M. Koger

Leila Hess pakkus Kalevipoja joogat. Mis tegemist on Kalevipojal joogaga, võivad lugejad küsida? Aga kui seda pealt vaatasin, peaaegu unustasin hingamise. Leila luges Kalevipoja loo ette, samal ajal sujuvalt sobivaid joogaliigutusi ja -asendeid tehtes, mida kasvandikud järele tegid. Sobiv muusika saatis vaikselt. See oli tõesti midagi uut ja lausa liigutavat. Lõpetati tavalise jooga-kummardusega, kuid ,,Namaste“ asemel öeldi ,,nägemist“!

Nii tore laager ei ole võimalik ilma tohutu eeltööta. Töökas laagri juhataja ja peakorraldaja on Karen Must ning abijuhatajaks Lisa Ross. Tublid kasvatajad on Kristina Ojaperv, Johanna Kiik ja Lexi Ross väikestel ning Häli Puust ja Sten Puust suurtel. Maitsvat einet esimese nädala jooksul pakkusid vabatahtlikud Kadri Munro, Kati Otsa, Julia Zeidler, Leila Hess ja Ryan Buchanan. Vetelpäästjaks oli Marja Leena Kiik, keda abistas Julia Zeidler.

Merike Koger õpetab väikestele tüdrukutele konnatantsu.

Foto: M.-L. Kiik

Palju tänu kõikidele annetajaile, kes toetasid laagri tegevust nii majanduslikult kui materiaalselt. Suure tänu on pälvinud Eesti Sihtkapital Kanadas, kes on pidevalt Seedrioru lastelaagrit toetanud. Tänu sõnad ka toetuste eest: Kai Eichenbaum (maskid), Sylvia Aarlaht (pildiraamid), Lisa ja Andy Ross (annetused särkide ja puumaterjali ostmiseks), Rob Zeidler (toolid ja kohvimasin). Tunnustan ka veel kord kõikide vabatahtlike panust.

Lastel oli tõesti tegevusrohke ja tore esimene nädal laagris. Soovin sama toredat laagri jätku!

MERIKE KOGER

Mudilased valmistavad konni.

Foto: M. Koger