Meri ja saared. Hiiumaal toimus BaltHerNeti 10. suvekool

MTÜ Baltic Heritage Network tegeleb välisbalti kultuuripärandi kogumise ja säilitamisega. Selle eesotsas on Kanada eestlaskonnas tuntud ja armastatud VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

Ühingusse kuuluvad Balti riikide arhiivide ja muuseumide töötajad ning väliskogukondade esindajad – aktiivsed inimesed, kelle südameasjaks on meie kultuuripärand välismaal. Suvekoolis toimuvad loengud, koolitused, praktilised õppused ja arutelud. Oma teadmisi arhiivindusest, raamatukogundusest ja museoloogiast jagavad oma ala spetsialistid Eesti mäluasutustest. Kahel viimasel aastal on suvekool koroonaviiruse tõttu ära jäänud. Seda suurem oli rõõm sel aastal üle pika aja kohtuda.

Sel aastal oli suvekooli teemaks „Meri ja saared“. 28. juunil alustati Tallinnas Meremuuseumist. Lennusadamas rääkis Sander Jürisson näitusest „Põrgu Läänemerel. Juminda tragöödia 1941“. Lennusadamat on alati tore külastada, see on Eestis üks omapärasemaid ja põnevamaid muuseume. 80 aastat tagasi toimunud Juminda tragöödia oli palju ohvriterohkem kui Pearl Harbour või Dunkirk. 27. augustil 1941 hakati Tallinnas nõukogude vägesid evakueerima Saksamaa pealetungi eest – üle 30 000 inimese ja enam kui 200 laeva läksid Leningradi suunas. Rohkem kui 50 neist sõitis Saksa ja Soome mereväe pandud miinidele, sai torpeedo- või lennukipommi-tabamuse. Selles tragöödias hukkus umbes 15 000 inimest.

Teel Hiiumaale külastati ka Haapsalus Rannarootsi muu­seumit. See väike muuseum tutvustab rannarootslaste külasid, kultuuri ja eluolu. Rannarootslased(estlandssvenskar) elasid Lääne-Eestis ja saartel juba alates keskajast, rääkides kohalikku rannarootsi murret. Enamik neist evakueeriti II maailmasõja ajal Rootsi. Muuseumis on välja pandud ka pikk Rannavaip, millesse on tikitud rannarootslaste tähtsündmused läbi sajandite. Muuseumi taga on paadikuur ja paadid, ees aga mälestusmärk paadipõgenikele.

Rannarootsi muuseum, selle ees mälestusmärk paadipõgenikele.

Kolm järgmist suvekooli tööpäeva möödusid Hiiumaal Suuremõisas. Palaval päeval oli hea istuda jahedas mõisasaalis, õhtuti jalutasid osalejad kaunis mõisapargis ja rohtaias. Praegu tegutseb Suuremõisas ametikool, kus muuhulgas õpetatakse ja iluaiandust. Veel saab koolis õppida restauraatoriks, ehitajaks, veoauto- ja bussijuhiks. Mõis oli kenasti renoveeritud ja jättis väga hea mulje.

Suvekooli ettekannetel tutvustasid oma muuseumide kogusid Helgi Põllo Hiiumaa, Eve Otstavel Haapsalu ning Piret Hiie-Kivi Saaremaa muuseumidest. Palju oli juttu nende muuseumide kogudes olevatest väliseestlaste materjalidest ning muuhulgas ka Kanada eestlastest. Nii mainiti ettekannetes mitmeid tuntud väliseesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, kelle näitused või arhiivid on muuseumidesse jõudnud. Torontos oli nii hiidlastel kui ka saarlastel oma ühing.

Kärdlas vanal rannarootslaste surnuaial, giid Helgi Põllo.

Krislin Kämärä, kes on tegev ka uue püsinäituse koostamisel Torontos, rääkis 1944. aasta põgenemise näitusest Lennusadamas. Riina Reinvelt Eesti Rahva Muuseumist pidas ettekande Elmar Tampõllu ja Mai Raud-Pähni 1944. a põgenemise lugudest. Mõlemad põgenesid täiskasvanuna ning olid väga head rääkijad. Elmar Tampõllu põgenemistee algas Hiiumaalt.

Üks põnevamaid ettekandeid koos filmivaatamisega oli Jaak Lõhmuselt. Ta tegi juba 1991. a, veel nõukogude okupatsiooni ajal filmi ,,Põgenemine“ (53 min), milles räägivad Heljo ja Teodor Wompa, Mardi Valgemäe, Peeter Puide ja Vello Salo. Filmis näeb ka kuulsa Eesti filmimehe Theodor Lutsu dokumetaalkaadreid.

Rahvusarhiivist Tiiu Kravtsevi ja Ivi Tominga ettekandes räägiti ning näidati vanu pilte ja filmikatkendeid paadiga Rootsi põgenemistest. August Rei juhitud abistamisorganisatsioonid Rootsis olid võtnud eesmärgiks päästa Eestist tähtsaid kultuuri-, haridus- ja ühiskonnategelasi ning oma ala spetsialiste, et tagada eestlaste edasikestmine eksiilis. Tuhandeid inimesi ja hulk väärtuslikke materjale toodi paatidega Rootsi.

Piret Noorhani rääkis paadilugudest VEMU kogude põhjal. Saartelt pärit mehed, kes hiljem Kanadasse sattusid, on teinud päris toredaid asju. Näiteks paadiehitaja Eduard Kaju, kes sündis Hiiumaal, ehitas hiljem Kanadas 1950. aastatel tollal riigi ainukese allveelaeva, millega ta Simcoe järves ka sõitis. See kuulus allveelaev on nüüd kollaseks värvitult pandud ühe poe katusele. Loodetavasti jõuab see peatselt VEMU kogudesse.

Katariina Sofia Päts Tartu Ülikoolist rääkis VEMU videokollektsioonist (1210 videot), nende tollastest tegijatest ja teemadest, mida eluloolistes intervjuudes kajastati ning tõi huvitavaid näiteid. Palju intervjueeritavaid meenutasid oma elu Eestis, õpinguid ja ühiskondlikku tegevust.

Iirimaalt videosilla ühendusel ettekannet pidanud Gabriel Doherty rääkis nn Viikingilaevadest ning põhjalikumalt ,,Victory“ merereisist. Kuna laeval polnud turvasertifikaati, siis laev arestiti ja reisijad jõudsid erinevaid teid pidi Kanadasse, osa neist jäi aga Iirimaale või läks tagasi Rootsi. Iiri ajakirjandus kajastas tollal seda sündmust väga aktiivselt, kohalik elanikkond aitas pagulasi väga palju.

Mirja Anshaw Rootsist rääkis põgenike paatidest, nendega seotud mälestustest ja mis paatidest hiljem Rootsis sai. Tema huvi paatide vastu sai alguse sellest, kui ta suvila juures ühte mahajäetud paati märkas.

Helen Kõmmus Eesti Kirjandusmuuseumist rääkis oma perekonna armastusloo – kuidas tema Rootsi põgenenud vanaema suure armastuse nimel 1947. a Hiiumaale tagasi pöördus ning kuidas nõukogude võim temaga tehtud ülekuulamistel kogutud materjale propaganda eesmärkidel hiljem ära kasutas. Näiteks fabritseeriti 1960. a ajalehes ,,Kodumaa“ intervjuu, millest vanaema ise üldse teadlik ei olnud.

Suvekooli viimasel päeval sõideti ringi mööda Hiiumaad. Ekskursiooni juhtis Helgi Põllo, kes viis osalised ka Hiiumaa muuseumisse ja tutvustas sealseid näitusi. Ekskursiooni jooksul saime teada palju huvitavat Hiiumaa ajaloo ja tänapäeva kohta. Hiiumaa on keskelt tühi saar, sest kõik 183 küla asuvad mere ääres. Hiiumaa ajalugu on väga tihedalt seotud Ungern-Sternbergide perekonnaga. Need suurmõisnikud rajasid omal ajal Kärdlasse kalevivabriku. Kärdla sai linnaõigused 1829. a ja 1840. a rajati sinna ka suur sadam.

Üks huvitavamaid kohti, mida külastasime, oli Reigi kirik ja kirikuaed. Kirikus oli huvitavaid maale ja puitnikerdusi. Kirikuaias on Ungern- Sternbergide perekonna matmispaik. Giid Helgi Põllo rääkis selle perekonna kohta palju põnevaid lugusid.

Reigi kirik väljast.

Suvekoolist osavõtjad jõudsid 1. juuli õhtuks tagasi Tallinnasse. Kohtumine andis kõigile uut indu oma töös, uusi tuttavaid ja huvitavaid ideid. Nüüd on aeg toredatest hetkedest mälestusi koondada ning hakata juba järgmise suve taaskohtumist ootama.

Kanadaga seotud BaltHerNeti liikmed: Ees: Karin Kiisk, Piret Noorhani, Krislin Kämärä; teises reas Keila Kopvillem, Merike Kiipus, Riina Reinvelt; taga Marin Laak, Gristel Ramler, Katariina Sofia Päts, Toomas Eichenbaum, Tiiu Kravtsev.

Paadikujuline mälestusmärk paadipõgenikele Rannarootsi muuseumi ees.

Fragment Rannavaibast, millesse on tikitud rannarootslaste tähtsündmused läbi sajandite.