4
EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022
Nr. 29
Meri ja saared. Hiiumaal toimus BaltHerNeti 10. suvekool MTÜ Baltic Heritage Network tegeleb välisbalti kultuuripäran di kogumise ja säilitamisega. Selle eesotsas on Kanada eestlaskonnas tuntud ja armas tatud VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Ühingusse kuuluvad Balti riikide arhiivide ja muu seu mide töötajad ning välis kogukondade esindajad – aktiivsed inimesed, kelle süda measjaks on meie kultuuripä rand välismaal. Suvekoolis toimuvad loengud, koolitused, praktilised õppused ja arutelud. Oma teadmisi arhiivindusest, raamatukogundusest ja museo loogiast jagavad oma ala spet sialistid Eesti mäluasutustest. Kahel viimasel aastal on suve kool koroonaviiruse tõttu ära jäänud. Seda suurem oli rõõm sel aastal üle pika aja kohtuda. Sel aastal oli suvekooli tee maks „Meri ja saared“. 28. juu nil alustati Tallinnas Mere muuseumist. Lennusadamas rääkis Sander Jürisson näitu sest „Põrgu Läänemerel. Jumin da tragöödia 1941“. Lennusa damat on alati tore külastada, see on Eestis üks omapärase maid ja põnevamaid muuseume. 80 aastat tagasi toimunud Juminda tragöödia oli palju ohvriterohkem kui Pearl Har bour või Dunkirk. 27. augustil 1941 hakati Tallinnas nõu kogude vägesid evakueerima Saksamaa pealetungi eest – üle 30 000 inimese ja enam kui 200 laeva läksid Leningradi suunas. Rohkem kui 50 neist sõitis Saksa ja Soome mereväe pan dud miinidele, sai torpeedo- või lennukipommi-tabamuse. Selles tragöödias hukkus umbes 15 000 inimest. Teel Hiiumaale külastati ka Haapsalus Rannarootsi muu
Paadikujuline mälestusmärk paa dipõgenikele Rannarootsi muu seumi ees.
seumit. See väike muuseum tutvustab rannarootslaste kü la sid, kultuuri ja eluolu. Ranna rootslased (estlandssvenskar) elasid Lääne-Eestis ja saartel juba alates keskajast, rääkides kohalikku rannarootsi murret. Enamik neist evakueeriti II maailmasõja ajal Rootsi. Muu seumis on välja pandud ka pikk Rannavaip, millesse on tikitud rannarootslaste tähtsündmused läbi sajandite. Muuseumi taga on paadikuur ja paadid, ees aga mälestusmärk paadipõgenikele. Kolm järgmist suvekooli tööpäeva möödusid Hiiumaal Suuremõisas. Palaval päeval oli hea istuda jahedas mõisasaalis, õhtuti jalutasid osalejad kaunis mõisapargis ja rohtaias. Praegu tegutseb Suuremõisas ameti kool, kus muuhulgas õpetatakse ja iluaiandust. Veel saab koolis õppida restauraatoriks, ehita jaks, veoauto- ja bussijuhiks. Mõis oli kenasti renoveeritud ja jättis väga hea mulje. Suvekooli ettekannetel tut vustasid oma muuseumide ko gusid Helgi Põllo Hiiumaa, Eve Otstavel Haapsalu ning Piret Hiie-Kivi Saaremaa muuseu midest. Palju oli juttu nende muuseumide kogudes olevatest väliseestlaste materjalidest ning muuhulgas ka Kanada eestlas test. Nii mainiti ettekannetes mitmeid tuntud väliseesti kul tuuri- ja ühiskonnategelasi, kelle näitused või arhiivid on muuseumidesse jõudnud. Toron tos oli nii hiidlastel kui ka saar lastel oma ühing. Krislin Kämärä, kes on tegev ka uue püsinäituse koostamisel Torontos, rääkis 1944. aasta põgenemise näitusest Lennusadamas. Riina Reinvelt Eesti Rahva Muuseumist pidas ettekande Elmar Tampõllu ja Mai Raud-Pähni 1944. a põge nemise lugudest. Mõlemad põ genesid täiskasvanuna ning olid väga head rääkijad. Elmar Tampõllu põgenemistee algas Hiiumaalt. Üks põnevamaid ettekandeid koos filmivaatamisega oli Jaak Lõhmuselt. Ta tegi juba 1991. a, veel nõukogude okupatsiooni ajal filmi ,,Põgenemine“ (53 min), milles räägivad Heljo ja Teodor Wompa, Mardi Valgemäe, Peeter Puide ja Vello Salo. Filmis näeb ka kuulsa Eesti filmimehe Theodor
Fragment Rannavaibast, millesse on tikitud rannarootslaste tähtsünd mused läbi sajandite.
Kanadaga seotud BaltHerNeti liikmed: Ees: Karin Kiisk, Piret Noorhani, Krislin Kämärä; teises reas Keila Kopvillem, Merike Kiipus, Riina Reinvelt; taga Marin Laak, Gristel Ramler, Katariina Sofia Päts, Toomas Eichenbaum, Tiiu Kravtsev.
Lutsu dokumetaalkaadreid. Rahvusarhiivist Tiiu Kravt sevi ja Ivi Tominga ettekandes räägiti ning näidati vanu pilte ja filmikatkendeid paadiga Rootsi põgenemistest. August Rei juhitud abistamisorganisat sioonid Rootsis olid võtnud eesmärgiks päästa Eestist täht said kultuuri-, haridus- ja ühis konnategelasi ning oma ala spetsialiste, et tagada eestlaste edasikestmine eksiilis. Tuhan deid inimesi ja hulk väärtuslikke materjale toodi paatidega Rootsi. Piret Noorhani rääkis paadi lugudest VEMU kogude põhjal. Saartelt pärit mehed, kes hiljem Kanadasse sattusid, on teinud päris toredaid asju. Näiteks paadiehitaja Eduard Kaju, kes sündis Hiiumaal, ehitas hiljem Kanadas 1950. aastatel tollal riigi ainukese allveelaeva, mille ga ta Simcoe järves ka sõitis. See kuulus allveelaev on nüüd kollaseks värvitult pandud ühe poe katusele. Loodetavasti jõuab see peatselt VEMU kogudesse. Katariina Sofia Päts Tartu Ülikoolist rääkis VEMU video kollektsioonist (1210 videot), nende tollastest tegijatest ja teemadest, mida eluloolistes intervjuudes kajastati ning tõi huvitavaid näiteid. Palju interv jueeritavaid meenutasid oma elu Eestis, õpinguid ja ühiskond likku tegevust. Iirimaalt videosilla ühendusel ettekannet pidanud Gabriel Doherty rääkis nn Viikingi laevadest ning põhjalikumalt ,,Victory“ merereisist. Kuna laeval polnud turvasertifikaati, siis laev arestiti ja reisijad jõudsid erinevaid teid pidi Kanadasse, osa neist jäi aga Iirimaale või läks tagasi Rootsi. Iiri ajakirjandus kajastas tollal seda sündmust väga aktiivselt, kohalik elanikkond aitas pagu lasi väga palju. Mirja Anshaw Rootsist rääkis põgenike paatidest, nen dega seotud mälestustest ja mis paatidest hiljem Rootsis sai. Tema huvi paatide vastu sai alguse sellest, kui ta suvila juures ühte mahajäetud paati märkas. Helen Kõmmus Eesti Kir jandusmuuseumist rääkis oma perekonna armastusloo – kuidas tema Rootsi põgenenud vana
Rannarootsi muuseum, selle ees mälestusmärk paadipõgenikele.
ema suure armastuse nimel 1947. a Hiiumaale tagasi pöör dus ning kuidas nõukogude võim temaga tehtud ülekuula mistel kogutud materjale propa ganda eesmär kidel hiljem ära kasutas. Näiteks fabritseeriti 1960. a ajalehes ,,Kodumaa“ in tervjuu, millest vanaema ise üldse teadlik ei olnud. Suvekooli viimasel päeval sõideti ringi mööda Hiiumaad. Ekskursiooni juhtis Helgi Põllo, kes viis osalised ka Hiiumaa muuseumisse ja tutvustas seal seid näitusi. Ekskursiooni jook sul saime teada palju huvitavat Hiiumaa ajaloo ja tänapäeva kohta. Hiiumaa on keskelt tühi saar, sest kõik 183 küla asuvad mere ääres. Hiiumaa ajalugu on väga tihedalt seotud UngernSternbergide perekonnaga. Need suurmõisnikud rajasid omal ajal Kärdlasse kalevivabriku. Kärdla sai linnaõigused 1829. a ja 1840. a rajati sinna ka suur sadam. Üks huvitavamaid kohti, mida külastasime, oli Reigi kirik ja kirikuaed. Kirikus oli huvitavaid maale ja puitniker dusi. Kirikuaias on UngernSternbergide perekonna matmis paik. Giid Helgi Põllo rääkis selle perekonna kohta palju põnevaid lugusid. Suvekoolist osavõtjad jõud sid 1. juuli õhtuks tagasi Tallinnasse. Kohtumine andis kõigile uut indu oma töös, uusi tuttavaid ja huvitavaid ideid. Nüüd on aeg toredatest hetke dest mälestusi koondada ning hakata juba järgmise suve taas kohtumist ootama. Tekst ja fotod LEA KREININ
Reigi kirik väljast.
Kärdlas vanal rannarootslaste surnuaial, giid Helgi Põllo.
üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
