Eesti Elu / Estonian Life No. 29 | July 22, 2022

This newspaper was mailed on Friday, July 22, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 29, 2022

Reedel, 22. juulil — Friday, July 22

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kasper-Joel Nõgene – Järvi Akadeemia 15-aastane üllataja Sirje Vihma-Normet Järvi Akadeemia dirigeeri­ mise eriala õpetajad olid täna­ vused juubilarid – maestro Neeme Järvi koos oma diri­ gentidest poegade Paavo ja Kristjaniga.

Meistriklasse juhendas ka vanameister Leonid Grin. Noorte dirigen­ tide tööorkestriks oli sel aastal Kristjan Järvi initsiatiivil loodud Baltic Sea Philhar­ monic, mida said lõpugalal juhatada Aivis Greters, ValleRasmus Roots, Aleksandra Melaniuk, Ian Niederhoffer, Kristian Sallinen, Joshua Kirk, Jakub Przybycien ning nooruke „üllatusmuna“ Kas­ per-Joel Nõgene.

Dirigendi eriala on suhteli­ selt noor – dirigentide kultus sündis alles 20. sajandi alguses.

Selle kultuse heaks näiteks on Berliini Filharmoonikud, mida siiani (mitte ainult) muusika­ ringkondades Karajani orkest­ riks kutsutakse. Dirigentide juurde kuulub ka dirigendikepi kultus. Eestis on reliikviaks ülendatud Gustav Ernesaksa dirigendikepp, mida antakse ­ põlvest-põlve edasi populaar­ seimale laulupeodirigendile.

Praegu kuulub see haruldus Hirvo Survale. Dirigendikepp on metafoorselt nagu marssa­ likepp, mida iga lihtsõdur (orkestrant) oma paunas kand­ vat.

Järvi Akadeemiasse püüdles sel aastal circa 200 muusikaõp­ purit, mis tõstab konkursi lati kõrgele – kümme kandideerijat ühele kohale. Noorimaks välja­ valituks osutus 15-aastane Kasper-Joel Nõgene, ülejäänud osalejad olid kas muusikakõrg­ kooli tudengid või juba oma diri­ genditeed alustanud muu­ sikud.

Dirigentide-eelse ajajärgu heaks näiteks oli Eesti Pillifondi galal (14. juulil) üles astunud kammerorkester, mis visuaalselt nägi välja nagu „isemängiv orkester“. Muusikat sisuliselt tundvale kuulajale oli muidugi kohe selge, et varjatult juhatasid orkestrit publiku suur lemmik, viiuldaja Florian Donderer ja kui Donderer astus üles solistina, siis klavessiinimängija Reinut Tepp. Eesti Festivaliorkestri kontsertmeister Donderer so­ leeris Vivaldi aastaaegadest

i­nspireeritud tsükli kolmandas osas „Sügis“, kus iga ta (ilmselt Stradivariuse) viiuli poog­ natõmme oli sündmus omaette.

Kogu muusikaõhtu oli nagu „Ood keelpillimeistritele“, sest väga headel Eesti Pillifondi keelpillidel mängisid meie noorema põlvkonna parimatest parimad – Hans Christian Aavik, Theodor Sink, Katariina Maria Kits, Johanna Vahermägi ja vaimustav Robert Traksmann.

Noori soliste toetas orkestri­ puldist prantsuse pillimeistri Nicolas’ tšellol mängiv Leho Karin. Siinkohal sügav kum­ mardus Eesti Pillifondi asuta­ jatele, sest ka väga hea mängija ei suuda keskpärase pilliga imet teha.

Tegelikkuses ei ole heaks dirigendiks võimalik saada ­ ainult õppimise teel, nagu pole võimalik õppida heliloojaks.

Nendeks erialadeks peab sündi­ ma. Õpetajad saavad anda vaid käsitööoskused, mille pinnalt tuleb juba ise leida ettekandele tuleva orkestriteose unikaalne tõlgendus – just see teeb diri­ gendist suure muusiku, mitte see, kui efektselt ta oma diri­ gendikepiga „vehib“. Küpseks meistriks saadaksegi alles 50ndates eluaastates.

Just seetõttu oli erakordne näha juhatamas 15-aastast noor­ meest nimega Kasper-Joel Nõgene, kelle tõsine ja profes­ sionaalne suhtumine muusi­ kasse üllatas. Tema dirigeerimi­ sel kõlanud Bartoki 6-osaline tsükkel „Rumeenia rahvatant­ sud“ võeti vaimustunud publiku poolt vastu aplausitormiga, mis kinnitas Järvide otsuse õigsust – lubada Kasper-Joelil dirigeerida Bartoki teost tervikuna, teised dirigentidest õppurid said juha­ tada igaüks vaid ühte osa Raveli ja Stravinski orkestrisüitidest.

Oli näha, et edukas debüüt ei pannud Kasper-Joelil pead pöö­ ritama, sest ta tundub teadvat, et tõeliseks meistriks saamise ­vaevarikas tee on alles ees.

Kasper-Joeli muusikatrium­ fist sai osa ka ta vanaisa – Vanemuise orkestri dirigent ja Muusikaakadeemia dirigeeri­ mise õppejõud Endel Nõgene.

Nõgene seenior rääkis mulle vaheajal, kuidas Kasper-Joel ­ tegi orkestri juba 9-aastaselt.

Seda omaealistest koosnevat

Uue valitsuse liikmed.

pillikoori dirigeeris ta samuti ise. Eks see olegi ju iga dirigen­ di unistus – saada endale päris oma orkester. Paavo Järvil on see õnnestunud – tema Eesti Festivaliorkester on juba tuntud tegija maailma muusikamaas­ tikul.

Pärast kontserti hotelli poole jalutades mõtlesin, et meie kirjanikel tuleks muusikutest ­ eeskuju võtta. Selle asemel, et oma naba imetleda, võiksid nad kooli õpetajateks minna, kus pedagoogide nappuse tõttu õpetavad meie maakoolides ­eesti keelt ja kirjandust koolide endi raamatupidajad ja võim­ lemisõpetajad. Kirjanikudki võiksid järelkasvu oma süda­ measjaks võtta. Süvalugemist tuleb ju õpetada, nagu tuleb õpetada klaviiride ja partituu­ ride lugemist. Muusikatekstide lugemine on oluliselt raskem kui raamatute lugemine. Kirja­ tähti tunneme me ju varajasest lapsepõlvest kõik ja paljud meist on nooruses teki all taskulambi valguses koolivälist ­ kergemat kirjandust lugenud, sest see tundus põnevam kooli­ programmis ettenähtud raama­ tutest. Seegi lugemine oli hea ja keelevaistu arendav, aga edas­ pidi tuleks süvatekstide luge­ mist ja analüüsimist juba õpeta­ ja abiga arendada. Õnneks on muusikaõpetuse­ ga Eestis kõik hästi ja noori heal tasemel muusikuid tuleb järjest juurde nagu seeni pärast vihma. Vaatamata sellele, et Muusikaakadeemia lõpudiplomi saamiseks tuleb oma pilli harju­ tamist alustada juba 5-6 aasta­ selt. Dirigendidki on väga heal tasemel instrumentalistid. Or­ kestrijuhiks pürgimine on ühe raskeima muusikutee valimine, sest see on muusikule juba vähemalt teine eriala, mis nõuab elukestvat edasi õppi­ mist.

Foto: Ken Mürk, ERR

Peaminister Kaja Kallas.

Foto: Ken Mürk, ERR

Eesti uus valitsus kinnitatud Esmaspäeval, 18. juulil nime­ tas president Alar Karis peaminister Kaja Kallase uue valitsuse.

Uue valitsuse liikmed andsid seejärel riigi­ kogus ametivande. President Karise sõnade kohaselt võib uut valitsust kujundlikult nimetada tuletõrje- või kii­ r­ abivalitsuseks.

President Karis ütles, et sadat päeva rahulikuks kohanemiseks pole valitsusele antud ja selle küsimine oleks praegu eba­ kohane, ebaõiglane. ,,Teie töö algab kohe, täna pärast ametivannet riigikogus ja puhkust te sel suvel enam ei saa,“ sõnas president. ,,Teid on nimetatud kriisi­ valitsuseks. Mina pole sellise määratlusega nõus. Te peate olema kaheksa kuu jooksul krii­ side lahendamise valitsus. Kui kujundlikkust otsida, siis peate

olema tuletõrje või kiirabi valit­ sus. Kusjuures, maja ei tohi maha põleda ja patsient peab ellu jääma,“ lisas Karis.

Uue valitsuse liikmed on järgmised: Kaja Kallas (pea­ minister), rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, maaelumi­ nister Urmas Kruuse, sotsiaal­ kaitseminister Signe Riisalo ja kaitseminister Hanno Pevkur Reformierakonnast, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, välisminister Urmas Reinsalu, justiitsminister Lea DanilsonJärg, ettevõtlus- ja infotehno­ loogiaminister Kristjan Järvan ja riigihalduseminister Riina Solman Isamaast ning kultuuri­ minister Piret Hartman, kesk­ konnaminister Madis Kallas, majandusminister Riina Sikkut, tervise- ja tööminister Peep Peterson ning siseminister Lauri Läänemets Sotsiaaldemok­raat­ likust Erakonnast.

2

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

Nr. 29

Eesti uus valitsus kogunes esimesele istungile

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Väljakutsed ja lahkumised Töötajate puudus tervishoiusüsteemis. Töölt lahkuvad medi­t­ siinitöötajad. Ülekoormus ja läbipõlemine. Need on teemad ja valupunktid, millest pidevalt Kanada meedia vahendusel kuuleme. Pandeemia kõrgaja kriisid panid teatavasti raskelt proovile paljud töötajad, ja mitte kõik ei suuda jääda valitud ja armastatud professiooni juurde, sest see on võtnud märkimisväärset tolli.

CBC kirjutas sel nädalal, et rahastamise ja töötajatega seonduvad väljakutsed võivad ähvardada tervet sektorit – paljud läbipõlenud ja ületöötanud meditsiiniõed lahkuvad töölt.

Juunikuus avaldas Kanada Statistikaamet andmeid, kuidas COVID-19 pandeemia on mõjunud tervishoiutöötajatele: teata­ vasti on viimased aastad toonud kaasa ootamatuid olukordi ja väljakutseid, suurenenud töökoormust, uute oskuste omandamist, kohandumist ning muidugi muret nii patsientide kui ka endi ja lähedaste tervise pärast.

Tervishoiutöötajate küsitlus, mis viidi läbi septembrist novembrini 2021 ja mis kattus pandeemia neljanda lainega, andis sissevaadet mentaalsesse tervisesse, isiklikku ellu ja töökeskkonda, samuti mõtteist töölt lahkumisest või töökoha vahetu­ sest lähiaastatel. Suurenenud tööstressist teatasid kõige enam meditsiiniõed, aga ka arstid ja teised tervishoiutöötajad.

Vastav huvipakkuv statistika on saadaval Kanada Statis­tika­ ameti kodulehel.

Kõige enam oli töölt lahkumise või töö muutmise plaane meditsiiniõdede hulgas – ligi üks neljast küsitletust kavatses seda teha lähema kolme aasta jooksul, ja mitte pensionile minekuga seoses. Üldisemad põhjused selleks olid tööstress ja läbipõlemine, ent ka mured omaenese vaimse tervise ja heaolu pärast. Kevadel 2021 üldises elanikkonnas läbi viidud küsitluse kohaselt on alates pandeemiast paljude vaimne tervis halvenenud, ja vastav protsent on isegi suurem tervis­ hoiutöötajate seas.

Viimasel ajal on meedias tihti kuulda, et mitmed haiglad üle riigi on teatanud esmaabiosakondade ajutisest sulgemisest seoses suurenenud koormusega, ja neid võib suvel olla veelgi ees, näiteks väiksemates piirkondades, kuna seistakse silmitsi töötajate vähesusega.

Sel kuul toimunud Kanada provintside ja territooriumide peaministrite tippkohtumisel Victorias, BC-s oli tervishoid ja selle rahastamine üheks tähtsamaks päevakorrapunktiks.

KAIRE TENSUDA

Välisminister Urmas Reinsalu, peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets uue valitsuse esimesel istungil.

Foto: Raul Mee, Riigikantselei

Stenbocki maja, 21. juuli 2022 – Vabariigi Valitsus tutvus oma esimesel istungil Sten­bocki majas töökorralduslike küsimustega.

Peaministri korralduse kohaselt asendavad peaministrit tema äraolekul välisminister Urmas Reinsalu ja viimase äraolekul siseminister Lauri Läänemets. Kui mõlemad on ära, asendab peaministrit rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Pea­ministri asendamise järjekord hõlmab kõiki ministreid.

Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valit­ suse koosseisust.

Eesti suursaadik ELi juures: Venemaa peab Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest vastutama Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, erakorraline ja täievoliline suursaadik Aivo Orav osales 18. juulil Brüs­ selis ELi välisasjade nõuko­ gul, kus rõhutas, et toetus Ukrainale peab jätkuma ning Venemaa tuleb sõjakuritegude ja ränkade inimõiguste rikku­ miste eest vastutusele võtta. „Venemaa julm sõda Ukrai­ nas on kestnud varsti pool aas­ tat ja paraku näeme, et Venemaa valmistub pikaajaliseks agres­ siooniks. Meie kohus on seista kindlalt Ukraina selja taga ja jätkata igakülgse toetusega nii

kaua kui vaja, eriti Ukraina kaitsevõime tõstmiseks. Selle jaoks andsid ELi välisministrid poliitilise toetuse Euroopa Rahurahastu järgmisele 500 miljoni euro suurusele välja­ maksele,“ ütles Orav.

Ta lisas, et samal ajal tuleb esimesel võimalusel alustada Ukraina ülesehitustöödega ning ülesehitusega kõrvuti tuleb Ukrainat toetada ka ELi kan­ didaatstaatusega seotud ette­ valmistustes.

Orava sõnul tuleb ühtlasi kindlustada, et Venemaal ei tekiks sõjas karistamatuse tun­ net. „Venemaa peab vastutama sõjakuritegude ja ränkade inimõiguste rikkumiste eest, millel on selged genotsiidi tun­ nused. Seepärast toetame ka ÜRO erikohtu moodustamist Ukrainas toime pandud agres­ sioonikuritegude üle,“ ütles Orav. (VMPT/EE)

Riigikogu Erakondade aseesimeesteks valiti reitingud: Isamaa Helir-Valdor Seeder ja jätkab tõusu Martin Helme MTÜ Ühiskonnauuringute Riigikogu valis sel nädalal toi­ munud erakorralisel istung­ järgul esimeseks aseesimeheks Helir-Valdor Seederi ja tei­ seks aseesimeheks Martin Helme.

Seederi esitas aseesimehe kandidaadiks Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul. Helme kandidatuuri seadis üles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Siim Pohlak.

Salajasel hääletusel toetas Seederit 46 ja Helmet 35 riigi­ kogu liiget. Kehtetuid sedeleid, kus ei olnud märgistatud ühtki nime, oli kolm. Kokku osales aseesimeeste valimisel 84 riigi­ kogu liiget.

Riigikogu aseesimeeste era­ korralise valimise tingis riigi­ kogu senise aseesimehe, uue valitsuse kaitseministriks saa­ nud Hanno Pevkuri tagasias­ tumine eelmise nädala reedel.

Seaduse kohaselt valitakse aseesimehed samaaegselt.

Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös läbi viidud viimaste küsitluste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,5%, kon­ servatiivset rahvaerakonda (EKRE) 19,6% ja Keskera­ konda 17,1% valimisõiguslikest kodanikest. Järgnevad parla­ mendiväline Eesti 200 (10%), Isamaa (9,1%) ning Sotsiaal­ demokraatlik Erakond (7,6%).

Reformierakonna toetus on võrreldes juuni keskpaigaga 1,3 protsendi võrra madalam, EKRE toetus langes nädalaga protsendi võrra, Keskerakonna toetus on püsinud märtsi algu­ ses 17% ümber.

Kokku toetab koalitsiooniera­ kondi 50,2% ja opositsiooniera­ kondi 36,7% vastajatest. (D/EE)

Riigikogu esimehena jätkab Jüri Ratas. (D/EE)

Kaitseminister Pevkur teeb valitsusele ettepaneku pikendada Heremi ametiaega kaitseväe juhatajana kahe aasta võrra Kaitseminister Hanno Pevkur kohtus kolmapäeval kaitseväe juhataja kindralleitnant Mar­ tin Heremiga ja tegi talle ette­ paneku jätkata kaitseväe juhatajana kuni 2025. aasta detsembrini. Hanno Pevkuri sõnul on Martin Herem kait­ seväe juhatajana teinud Eesti kaitseväe arendamisel väga head tööd. „Mul on hea meel, et kindral Herem andis jaatava vastuse, sest olin juba enne tänast kohtumist veendunud, et ta on olnud tugev kaitseväe juhataja ning näidanud, et Eesti kait­ sevõime arendamine ja vabaduse hoidmine on tema südameasi.

Arvestades ka üldist julgeoleku­ olukorda olen veendunud, et praegusel ajal on kaitseväel mõistlik jätkata sama juhtimis­ meeskonna alluvuses,“ märkis Pevkur.

Kaitseministri sõnul on Heremi ametiaja lõpuni veel pii­savalt aega, ent tema hinnan­ gul on igati mõistlik ja vajalik, et nii Herem ise kui kaitsevägi saaks kindluse juba praegu, et kuni 2025. aasta lõpuni jätkab kaitsevägi kindralleitnant Here­ mi juhtimisel.

Kindral Herem alustas tee­ nistust Eesti kaitseväes 1992. aastal, enne kaitseväe juhatajaks nimetamist teenis kaitseväe peastaabi ülemana. Varem on ta teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kirde kaitse­ ringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülema­ na.

Lisaks teenistusele erinevatel juhtivatel ametikohtadel on ta osalenud välisoperatsioonil Iraagis ning kuulub Kaitseliidu taasasutajate hulka. (KMPT/EE)

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

Eestis vabatahtlikult ajateenistusse tulijate arv on tõusmas Sel nädalal saabus teenistus­ kohta ja alustas oma 11-kuulist väljaõpet kaitseväe erinevates üksustes enam kui 1 900 ajateenijat, kellest ligi kaks kolmandikku asuvad teenistusse omal soovil. Kui 2018. aastal oli vabatahtlikke 29%, siis sel aastal on see 63%, nende seas 35 naist. „Hetkel maailmas toimuv pole jätnud puutumata kedagi.

Seda on ilmestamas ka tänavu suvel omal soovil ajateenistusse tulijate hulk, keda on märkimis­ väärselt palju – peaaegu kaks kolmandikku saabujatest. Noorte inimeste soov anda oma panus enda riigi turvalisusesse ning ­iseseisvusesse on tugev, märki­ misväärne ning igakülgselt taju­ tav. Tunnustan säärast tahet ning valmisolekut. Kindlasti on vabatahtlike osakaalu suurene­ mine ka märk meie ohvitseride, allohvitseride ja ametnike heast tööst ajateenistuse läbiviimisel,

samuti meie investeeringutest sporditegemise ja vabaaja veet­ mise võimalustesse. See on ühiskonna reaktsioon kogu meie reservväe süsteemile,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleit­ nant Martin Herem.

Suvise kutse ajateenijatega täienesid 1. ja 2. jalaväebrigaadi erinevad pataljonid, toetuse väe­ juhatuse logistikapataljon, staa­ bi- ja sidepataljon, sõjaväepolit­ sei vahipataljon ning merevägi.

Juulikutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tu­ levased ülemad, erialaspetsia­ listid ja autojuhid. Teenistuse vältel saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegut­ sema ühtse meeskonnana.

Omal soovil ajateenistusse tul­ nute osakaalu muutumine juuli­ kutsel: 2018.a - 29%, 2019.a - 40%, 2020.a. - 40%, 2021.a - 61%, 2022.a. - 63%. (KVPST/EE)

Pärnu Vabadussõjas langenute mälestussammas sai saja-aastaseks

Viimati maeti garnisoni kal­ mistule Harald Mattis Holm VR II/3, kes suri 1970. aastal Rootsis ja sängitati ümber 2004. a septembris.

Juba 1919. aasta suvel asuti langenud sõdurite haudade eest hoolitsemisele ja mälestussam­ ba püstitamise korraldamisele.

Asutati Langenud sõdurite hau­ dade korraldamise komisjon, mille esimeheks oli dr. Jaan Kukk. Kalmistu korrastamise ja mälestussamba püstitamisega oli seotud suur hulk inimesi, teiste hulgas Voldemar Päts ja samba kavandi valmistanud skulptor Amandus Adamson.

Mälestussammas avati Pär­ nus Alevi kalmistul Eesti­ maa neljanda Vabadussõja sambana väga arvuka rahvahulga osa­ võtul 16. juulil 1922. aastal.

Avamisel oli kõnelejaid pea poolsada, organisatsioonide ja seltside pärgi 45, ette loetud telegramme oli üle 30. Samba püstitamiseks koguti annetusi 1139089, 91 marka.

Külaliste hulgas viibis ka mälestussamba autor skulptor Amandus Adamson. See mäles­ tussammas oli Amandus Adam­ soni kõige armsam teos, mistõttu sängitati ta 1929. aastal ausam­ ba kõrvale.

Mälestussammas õhiti ööl vastu 15. aprilli 1945. aastal.

1987. aastal asus Pärnu Muinsuskaitse Selts kalmistut korrastama, 1988. aastal kaevati välja purustatud samba osad ja asuti koguma annetusi kalmistu ning samba taastamiseks.

Mälestussammas taastati Pärnu Muinsuskaitse Seltsi ja Pärnu linnavalitsuse koostöös suures osas rahva annetuste toel. Sammas taastati vanade fotode ja purustatud samba lei­ tud detailide järgi. Taastatud samba arhitekt on Kalvi Aluvee, skulptorid Cornelius Tamm, Ekke Väli ja Rolf Janson, ehitus­tööd tegi AS Renet ja pal­ jud vabatahtlikud, pronksdetailid valmistas ARS-Monumentaal.

Sammas taasavati 17. juulil 1993. (Allikas: kylauudis.ee)

Sada aastat tagasi, 16. juulil avati Pärnus mälestusmärk Vabadussõjas langenud kan­ ge­ lastele. Seda meenutati Alevi kalmistul laupäeval, 16. juulil, kui Alevi kalmistul asuva mälestussamba juures olid auvalves äsja Tabasalu Kooli 9. klassi lõpetanud noored lipu seltsi toetajad ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaitseliitlased läitsid hulga küünlaid ning asetasid need mälestusmärgi ette. Sündmust korraldasid Eesti Sõjahau­ dade Hoolde Liit ja Pärnu­ maa Muinsuskaitse Selts.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak juhatas kogunemise sisse „Ka­ levipoega“ tsiteerides: „Isamaa ilu hoieldes, / Vaenlase vastu võideldes / Varisesid vaprad vallad, / Kolletasid kihelkonnad / Muistse põlve mulla alla. / Nende piina pigistused, / Nende vaeva väsimused, / Muiste kallid mälestused / Kostku meile kustumata!“ Tiina Tojak tegi mälestussamba saamisest ülevaate, öeldes, et esimesed langenud kodukaitsjad sängitati Pärnu kangelaskalmistule 1918. a detsembri viimastel päevadel.

Vabadussõja mälestussammas Pärnu Alevi kalmistul.

Foto: K. Kiilaspea

3

Borrell mõistis hukka küberrünnakud Leedu ja teiste EL-i riikide vastu Euroopa Liidu välispoliitika­ juht Josep Borrell mõistis hukka küberrünnakud Eu­ ­ roopa Liidu riikide, nende seas Leedu vastu. ,,Hiljutised hajutatud teenuse tõkestamise rünnakud (DDoS) mitme EL-i liikmesriigi ja part­ neri vastu, mille on omaks võt­ nud Vene-meelsed häkkerirüh­ mitused, on taaskordne näide kõrgendatud küberohu maasti­ kust, mida EL ja liikmesriigid täheldanud on,“ ütles ta sel nädalal tehtud avalduses.

Borrell kutsus kõiki ÜRO liikmesriike järgima ÜRO raa­ mistikku riikide vastutustundli­ ku käitumise kohta küberruu­ mis.

Leedu asekaitseministri Mar­ giris Abukeviciuse sõnul on Borrelli avaldus väga oluline signaal, et küberkuritegevus on vastuvõetamatu ja selle süüdlasi ootavad tagajärjed. ,,DDoS rünnakud Leedu ja teiste EL-i riikide ning part­ nerite vastu on selgelt oluline osa Venemaa sõjast Ukrainas,“ ütles aseminister, lisades, et Leedu küberjulgeoleku- ja õi­ guskaitseorganid teevad rahvus­ vaheliste partneritega koostööd süüdlaste vastutusele võtmiseks ja on alustanud ka vastavaid menetlusi. (PM/EE)

Leedu ratifitseeris Soome ja Rootsi astumise NATOsse Leedu seim ratifitseeris kol­ mapäeval Soome ja Rootsi astumise NATOsse.

Parlament võttis vastu sea­ dused, millega kiideti heaks mõlema riigi ühinemisproto­ko­llid.

Rootsi alliansiga liitumise poolt hääletas 112 seimi liiget, vastu oli üks ja Soome liikmeks saamise poolt oli 111 saadikut. Ühinemisprotokollid jõustu­ vad siis, kui kõik NATO liik­ mesriigid on need ratifitseeri­ nud.

Kui see juhtub, saadab al­ liansi peasekretär Soome ja Rootsi valitsustele ametlikud kutsed organisatsiooniga liitu­ miseks kõigi NATO liikmete nimel. (PM/EE)

Toronto loomaaias sündis haruldane punane panda Toronto Zoo teatas, et 13. juulil sündis seal haruldane punane pandabeebi, kelle sünnikaaluks oli 221 grammi. Tegemist on kolmanda punase panda (mis on hävimisohus loomaliik) sünniga Toronto Loomaaias enam kui 25 aasta jooksul. Tema ema on 4-aastane Paprika, kes jääb koos beebiga loomaaia privaatruu­ midesse seniks, kuni nad on valmis, et avalikkus saab neid näha. (Lüh. CTVNews)

Mai Kreem (1923–2022) 20. juulil tuli kurb teade, et 98. eluaastal lahkus Mai Kreem, tuntud ja tunnustatud Toronto eestlane, keda mäle­ tavad paljud generatsioonid eeskätt ujumise entusiastina.

Tema käe all on tuhanded noored omandanud ujumi­ s­ oskuse ja saanud innustust võistlemiseks; tänu tema panusele on sirgunud palju tublisid sportlasi.

Mai (snd Sõrra) Kreem alus­ tas kooliteed Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis. Kodumaalt põ­ genedes sattus ta esmalt Saksamaale, hiljem jõudis Kanadasse, kus ta koos abikaasa

Robert Kreemiga sukeldus ak­ tiivselt eesti ühiskonna tege­ vustesse. Robert Kreem oli tea­ tavasti Ülemaailmsete Eesti Päevade algatajaks.

Mai kutsuti Jõekääru laag­ risse ujumisinstruktoriks, milli­ ses rollis ta oli aastakümneid.

Tal on ka suur ja tänuväärne osa Jõekääru uue basseini ­rajamisel.

Mai Kreem tegutses Kalevi Spordiseltsis ujumise ja võrk­ palli alal ning võistluste korral­ dajana, samuti organiseeris ta Balti Ujumisliidu raames palju aastaid ujumisvõistlusi, kus osalesid ujujad nii Kanadast kui USAst. Mai Kreem on kirjutanud spordialaseid artikleid ajakirjan­ duses ning jätnud suure panuse Toronto ja Kanada spordiellu.

4

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

Nr. 29

Meri ja saared.

Hiiumaal toimus BaltHerNeti 10. suvekool MTÜ Baltic Heritage Network tegeleb välisbalti kultuuripäran­ di kogumise ja säilitamisega.

Selle eesotsas on Kanada eestlaskonnas tuntud ja armas­ tatud VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Ühingusse kuuluvad Balti riikide arhiivide ja muu­ seu­ mide töötajad ning välis­ kogukondade esindajad – aktiivsed inimesed, kelle süda­ measjaks on meie kultuuripä­ rand välismaal. Suvekoolis toimuvad loengud, koolitused, praktilised õppused ja arutelud.

Oma teadmisi arhiivindusest, raamatukogundusest ja museo­ loogiast jagavad oma ala spet­ sialistid Eesti mäluasutustest.

Kahel viimasel aastal on suve­ kool koroonaviiruse tõttu ära jäänud. Seda suurem oli rõõm sel aastal üle pika aja kohtuda.

Sel aastal oli suvekooli tee­ maks „Meri ja saared“. 28. juu­ nil alustati Tallinnas Mere­ muuseumist. Lennusadamas rääkis Sander Jürisson näitu­ sest „Põrgu Läänemerel. Jumin­ da tragöödia 1941“. Lennusa­ damat on alati tore külastada, see on Eestis üks omapärase­ maid ja põnevamaid muuseume.

80 aastat tagasi toimunud Juminda tragöödia oli palju ohvriterohkem kui Pearl Har­ bour või Dunkirk. 27. augustil 1941 hakati Tallinnas nõu­ kogude vägesid evakueerima Saksamaa pealetungi eest – üle 30 000 inimese ja enam kui 200 laeva läksid Leningradi suunas.

Rohkem kui 50 neist sõitis Saksa ja Soome mereväe pan­ dud miinidele, sai torpeedo- või lennukipommi-tabamuse. Selles tragöödias hukkus umbes 15 000 inimest.

Teel Hiiumaale külastati ka Haapsalus Rannarootsi muu­

Paadikujuline mälestusmärk paa­ dipõgenikele Rannarootsi muu­ seumi ees.

seumit. See väike muuseum tutvustab rannarootslaste kü­ la­ sid, kultuuri ja eluolu. Ranna­ rootslased (estlandssvenskar) elasid Lääne-Eestis ja saartel juba alates keskajast, rääkides kohalikku rannarootsi murret.

Enamik neist evakueeriti II maailmasõja ajal Rootsi. Muu­ seumis on välja pandud ka pikk Rannavaip, millesse on tikitud rannarootslaste tähtsündmused läbi sajandite. Muuseumi taga on paadikuur ja paadid, ees aga mälestusmärk paadipõgenikele.

Kolm järgmist suvekooli tööpäeva möödusid Hiiumaal Suuremõisas. Palaval päeval oli hea istuda jahedas mõisasaalis, õhtuti jalutasid osalejad kaunis mõisapargis ja rohtaias. Praegu tegutseb Suuremõisas ameti­ kool, kus muuhulgas õpetatakse ja iluaiandust. Veel saab koolis õppida restauraatoriks, ehita­ jaks, veoauto- ja bussijuhiks.

Mõis oli kenasti renoveeritud ja jättis väga hea mulje.

Suvekooli ettekannetel tut­ vustasid oma muuseumide ko­ gusid Helgi Põllo Hiiumaa, Eve Otstavel Haapsalu ning Piret Hiie-Kivi Saaremaa muuseu­ midest. Palju oli juttu nende muuseumide kogudes olevatest väliseestlaste materjalidest ning muuhulgas ka Kanada eestlas­ test. Nii mainiti ettekannetes mitmeid tuntud väliseesti kul­ tuuri- ja ühiskonnategelasi, kelle näitused või arhiivid on muuseumidesse jõudnud. Toron­ tos oli nii hiidlastel kui ka saar­ lastel oma ühing.

Krislin Kämärä, kes on tegev ka uue püsinäituse ­ koostamisel Torontos, rääkis 1944. aasta põgenemise näitusest Lennusadamas. Riina Reinvelt Eesti Rahva Muuseumist pidas ettekande Elmar Tampõllu ja Mai Raud-Pähni 1944. a põge­ nemise lugudest. Mõlemad põ­ genesid täiskasvanuna ning olid väga head rääkijad. Elmar Tampõllu põgenemistee algas Hiiumaalt. Üks põnevamaid ettekandeid koos filmivaatamisega oli Jaak Lõhmuselt. Ta tegi juba 1991. a, veel nõukogude okupatsiooni ajal filmi ,,Põgenemine“ (53 min), milles räägivad Heljo ja Teodor Wompa, Mardi Valgemäe, Peeter Puide ja Vello Salo. Filmis näeb ka kuulsa Eesti filmimehe Theodor

Fragment Rannavaibast, millesse on tikitud rannarootslaste tähtsünd­ mused läbi sajandite.

Kanadaga seotud BaltHerNeti liikmed: Ees: Karin Kiisk, Piret Noorhani, Krislin Kämärä; teises reas Keila Kopvillem, Merike Kiipus, Riina Reinvelt; taga Marin Laak, Gristel Ramler, Katariina Sofia Päts, Toomas Eichenbaum, Tiiu Kravtsev.

Lutsu dokumetaalkaadreid.

Rahvusarhiivist Tiiu Kravt­ se­vi ja Ivi Tominga ettekandes räägiti ning näidati vanu pilte ja filmikatkendeid paadiga Rootsi põgenemistest. August Rei juhitud abistamisorganisat­ sioonid Rootsis olid võtnud eesmärgiks päästa Eestist täht­ said kultuuri-, haridus- ja ühis­ konnategelasi ning oma ala spetsialiste, et tagada eestlaste edasikestmine eksiilis. Tuhan­ deid inimesi ja hulk väärtuslikke materjale toodi paatidega Rootsi.

Piret Noorhani rääkis paadi­ lugudest VEMU kogude põhjal.

Saartelt pärit mehed, kes hiljem Kanadasse sattusid, on teinud päris toredaid asju. Näiteks paadiehitaja Eduard Kaju, kes sündis Hiiumaal, ehitas hiljem Kanadas 1950. aastatel tollal rii­gi ainukese allveelaeva, mille­ ga ta Simcoe järves ka sõitis.

See kuulus allveelaev on nüüd kollaseks värvitult pandud ühe poe katusele. Loodetavasti jõuab see peatselt VEMU kogudesse.

Katariina Sofia Päts Tartu Ülikoolist rääkis VEMU video­ kollektsioonist (1210 videot), nende tollastest tegijatest ja teemadest, mida eluloolistes ­ intervjuudes kajastati ning tõi ­ huvitavaid näiteid. Palju interv­ jueeritavaid meenutasid oma elu Eestis, õpinguid ja ühiskond­ likku tegevust.

Iirimaalt videosilla ühendusel ettekannet pidanud Gabriel Doherty rääkis nn Viikingi­ laevadest ning põhjalikumalt ,,Victory“ merereisist. Kuna laeval polnud turvasertifikaati, siis laev arestiti ja reisijad jõudsid erinevaid teid pidi Kanadasse, osa neist jäi aga Iirimaale või läks tagasi Rootsi.

Iiri ajakirjandus kajastas tollal seda sündmust väga aktiivselt, kohalik elanikkond aitas pagu­ lasi väga palju.

Mirja Anshaw Rootsist rääkis põgenike paatidest, nen­ dega seotud mälestustest ja mis paatidest hiljem Rootsis sai.

Tema huvi paatide vastu sai alguse sellest, kui ta suvila ­ juures ühte mahajäetud paati märkas.

Helen Kõmmus Eesti Kir­ jandusmuuseumist rääkis oma perekonna armastusloo – kuidas tema Rootsi põgenenud vana­

Rannarootsi muuseum, selle ees mälestusmärk paadipõgenikele.

ema suure armastuse nimel 1947. a Hiiumaale tagasi pöör­ dus ning kuidas nõukogude võim temaga tehtud ülekuula­ mistel kogutud materjale propa­ ganda eesmär­ kidel hiljem ära kasutas. Näiteks fabritseeriti 1960. a ­ajalehes ,,Kodumaa“ in­ tervjuu, millest vanaema ise üldse teadlik ei olnud.

Suvekooli viimasel päeval sõideti ringi mööda Hiiumaad.

Ekskursiooni juhtis Helgi Põllo, kes viis osalised ka Hiiumaa muuseumisse ja tutvustas seal­ seid näitusi. Ekskursiooni jook­ sul saime teada palju huvitavat Hiiumaa ajaloo ja tänapäeva kohta. Hiiumaa on keskelt tühi saar, sest kõik 183 küla asuvad mere ääres. Hiiumaa ajalugu on väga tihedalt seotud UngernSternbergide perekonnaga. Need suurmõisnikud rajasid omal ajal Kärdlasse kalevivabriku. Kärdla sai linnaõigused 1829. a ja 1840. a rajati sinna ka suur ­sadam. Üks huvitavamaid kohti, mida külastasime, oli Reigi kirik ja kirikuaed. Kirikus oli huvitavaid maale ja puitniker­ dusi. Kirikuaias on UngernSternbergide perekonna matmis­ paik. Giid Helgi Põllo rääkis selle perekonna kohta palju ­põnevaid lugusid.

Suvekoolist osavõtjad jõud­ sid 1. juuli õhtuks tagasi Tallinnasse. Kohtumine andis kõigile uut indu oma töös, uusi tuttavaid ja huvitavaid ideid.

Nüüd on aeg toredatest hetke­ dest mälestusi koondada ning hakata juba järgmise suve taas­ kohtumist ootama.

Tekst ja fotod LEA KREININ

Reigi kirik väljast.

Kärdlas vanal rannarootslaste surnuaial, giid Helgi Põllo.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

19. juuli 2022 Laulasmaal

Jaan Sudak: Kotkajärve Metsaülikool on nagu killuke kodumaad Kanada põliste laante keskel Palun tutvusta end mõne sõ­­na­ga PõhjaAmeerika eestlas­tele, kust oled pärit, kus oled õppinud ja millega tegeled?

Põhiliselt tegelen eesti keele ja pärimuskultuuri uurimise ning õpetamisega. 2015. aastal lõpetasin Tartu Ülikoolis ma­ gist­ riõpingud folkloristika eri­ alal. Sidusin end juba õpingute ajal erialase tööga ning tegele­ sin peamiselt Kihnu saare ­pärimuskultuuri uurimisega.

Magistritöö põhjal anti välja raamat „Luupainajad Kihnu rahvausundis“ (2017), kus tut­ vustan luupainajast (rahvusva­ heliselt psühholoogias tuntud kui sleep paralyssi) kõnelevate rahvajuttude põhjal, milline mõju on uskumustel, nende läbi tõlgendatud kogemustel ja laie­ malt pärimuslikul taustal inimese elu mõtestamisele.

Samal aastal ilmus kaasautor­ luse korras koostatud mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud ­lugudest – „Sinimustvalged lood“ –, kus käsitlen laiaula­ tuslike mahukate intervjuude põhjal eestlaste lugusid ja mälestusi sinimustvalgest lipust.

Valiku nendest lugudest pani Eesti Rahva Muuseum kuula­ miseks üles portaali Sound­ cloud. Ülevaatlikult olengi alates Tartu Ülikooli lõpetami­ sest tegelenud pärimuslike ja elulooliste projektidega kas vabakutselisena või Eesti Kir­ ­ jandusmuuseumi ja Eesti Mälu Instituudi alt. Sellel aastal lõpe­ tasin Tallinna Ülikoolis teise magistrantuuri eesti keele ja kirjanduse õpetajana, et jagada ­ koolmeistrina edasi armastust ja huvi eesti keele, rahva ja kul­ tuuri vastu.

Mulle meeldib oma juurte kohta öelda, et olen rannarahva soost. Minu isapoolne vanaisa kasvas Peipsi vanausuliste peres, enne kui Teine maail­ masõda viis ta läbi tuulte taller­ maa Tallinna. Hiljem teenis leiba kohtunikuna. Isapoolse vanaema lapsepõlv ja noorusaastad möö­ dusid ülikoolilinnas Tartus, kust sõjaaegsed keerulised aastad viisid temagi ära Tallinna. ­ Emapoolne vanaisa oli suure talu pärija ajaloolises ranna­ külas Paatsalus Lääne-Eestis.

Seal kaunis maakodus möö­ dusid minu lapsepõlvesuved.

Emapoolse vanaema isa-ema olid põlised muhulased. Sõda viis nemadki kodusaarelt ee­ male. Nimelt sai minu vanaema isa tasuks suurtükiväelasena Vabadussõjas osalemise eest asunikutalu Lääne-Eestisse Massu külla ja viis oma pere sinna. Sealt polnud enam palju maad väikelinna Lihulasse, kuhu rajasid omale kodu minu ema vanemad. Selles linnakeses sirgusin isegi, kuni tuli aeg astuda gümnaasiumisse ning ­ veelgi hiljem seada sammud ­

Tartusse suurkooli.

Oled ju ka varem käinud Kotkajärvel, tõsi küll, osaleja­ na, mitte lektorina, millised olid Sinu muljed ja mäles­ tused?

Nimetan kolm kaunist sõna, nagu on kombeks Eesti Üliõpilaste Seltsis: rahvuslus, akadeemilisus, ühtehoidmine.

Kotkajärve Metsaülikool on nagu killuke kodumaad Kanada põliste laante keskel. Põhjaliku­ malt võtsin oma muljed ja mälestused kokku avalikus kir­ jas Tõnu Õnnepalule, mis pärjati Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming aastapreemiaga (2021).

Kiri oli mõeldud tema teose „Aaker“ kirjandusliku kriiti­ kana, sest minu meelest ei ole MÜ vabaõhuetendus ega -muu­ seum nagu selles teoses kirjas.

Kirjutasin toona, et Kotkajärve on lapsepõlvesuvede maa, lõkkeja lauluõhtute maa, esimeste armumiste ja süütu nooruse ­ maa, vabaduse maa ja elujanu maa, sinise taeva ja rohelise metsa maa, puhkuse ja rahu maa. Arvan seda praegugi.

Millest plaanid rääkida tänavu augustis Metsaülikooli kuulajatele?

Võtan loengus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoen­ ded. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgenda­ takse. Loeng põhineb minu viimasel raamatul „Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses“. Teose tuu­ maks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikka­ like tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja alates 2013. aastast kogutud folk­ loorne materjal Kihnu saarelt.

Unenäod on väga oluline osa eesti rahvapärimusest, millele juhtis tähelepanu juba Jakob Hurt. Seni polnud ilmunud aga ühtegi terviklikku käsitlust ­unefolkloori kohta.

Lisaks palus Kotkajärve Met­ saülikooli juhtkond juhendada eesti keele ringi. Võtsin pakku­ mise värskelt diplomeeritud eesti keele õpetajana rõõmuga vastu. Kavatsen ringi juhendada eesti rahvajuttude põhjal. Vaa­ tame muinasjuttude ja muisten­ dite keelt, analüüsime nende sisu ning laiemaid seoseid päri­ muskultuuriga. Minu meelest avaldub paljuski rahva mentali­ teet ja iseeneseks olemise tun­ netus tema suulisel pärandil.

Folkloor kõneleb palju selle loojate ning kandjate kohta.

Peale selle on muinasjuttude ja muistendite keel väga huvitav ning sealt leiab palju põnevaid keelendeid. Seepärast kesken­ dungi eesti keele ringis see­kord just muinasjuttudele ja

muistenditele.

Mida ütleksid Kanada või USA eestlasele, kes kaalub tänavu, kas tulla Kotkajärvele või mitte?

Eks igaüks teeb selle valiku enda jaoks ise. Isiklikult olen oodanud võimalust tulla Kotka­ järvele tagasi alates 2019. aas­ tast, millal seal viimati käisin.

Pandeemia tõttu polnud see varem võimalik, aga nüüd ma ­ seda võimalust käest ei lase.

Kotkajärve Metsaülikoolis on midagi nõiduslikult kaunist, mis toob inimesi sinna ikka ja jälle kokku. Maaliliselt kaunis loo­ dus ja rahvuslikult laetud üht­ sustunne puudutasid eelmisel korral mind tugevalt. Ühe ere­ dama elamuse sain viimasel päeval. Nimelt oli ühel naisel võimalik Kotkajärvele kohale tulla vaid hetk enne lõpupeo ­algust. Ta ei kahelnud, vaid tuli kohale ja esitas laulu „Eesti muld ja eesti süda“. See oli tõ­ siselt liigutav! Elus tulekski teha asju, mis hinge toidavad.

Minu jaoks on Kotkajärve Met­ saülikoolis käimine üks nende seast.

Kas ja milleks on Kotka­ järve Metsaülikooli vaja?

Kogu lugupidamise juures tuleks see küsimus suunata näiteks Olev Trässile või kelle­ legi teisele, kes on algusaasta­ test peale Metsaülikoolis käinud. Selle intervjuu maht ega minu isiklik piiratus ei luba ammendavalt vastata. Viimases metsaülikooli albumis on ta sõnastanud MÜ loomise alg­ põhjused ning nentinud, et need kehtivad ikka veel. Kokku­ võtteks on ta sõnastanud MÜ sihiks ja ülesandeks aidata kaasa eesti keele ja rahvusliku ­ identsuse püsimisele. Laenan samast albumist mõtteid veel Heino Jõelt. Ta kirjutab, et Kotkajärvele on vaja entusiast­ likke inimesi, ühiskondliku ra­ kenduse huvilisi ehk estohoolikuid, kes on etnilisel pinnal ühiskondlikult aktiivsed. Olen temaga nõus ja soovin sel aastal anda oma panuse, et Kotkajärve kestaks, kasvaks ja õitseks iga­ vesti.

Küsis: SIRJE KIIN

5

Kommentaarid ja arvamused

Nõukogude Liidu langenute sõjahauad ja ausambad Harri Kivilo Et ajavahemikus 1992 – 1996 ei tahetud ennistada Eesti riigielu olukorda, mis oli ­ kehtinud augustis 1939, on ebameeldiv saladus, mida pole senini avaldatud. Otse vastu­ pidiselt on Eestit järjekindlalt juhitud 30 aastat kaherah­ vuselise riigina, justkui tead­ mata, et suurearvulise teise rahvuse oli tekitanud NSVL oma kodanike annekteeritud Eestisse elama saatmisega ning Eesti üheks NSV Liidu haldusüksuseks muutmisega.

Eesti Vabariik oli enne Teise maailmasõja algust olnud teiste riikide poolt tunnus­ ta­ tud demokraatlik rahvusriik, kes jäi sõjas erapooletuks.

Detsembris 1945 loodud Ühi­ nenud Rahvaste Organisat­ sioon (ÜRO) oleks pidanud oma põhikirja kohaselt nõudma ENSV Liidul lõpetada Eesti ­annekteerimine aastal 1950: sest Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti kohaselt oli NSVL kohus­ tunud oma sõjaväe üksused hil­ jemalt tollel aastal Eestist välja viima. Seda kohustust NSVL ei täitnud ning Punaarmee võitles Eesti maa-alal natsi-Saksamaa vägedega ajavahemikus 1941 – 1944 Eesti erapooletuks jäämist

Kuumalaine LääneEuroopas Sel nädalal on Lääne-Euroo­ pat muserdanud kuumalaine, mis on purustanud rekordeid ja toonud tuletõrjujatele palju tööd maastikupõlengute kus­ tutamisega.

Nii tõusis Suurbritannias temperatuur esimest korda arve­ pidamise ajaloos üle 40 kraadi, vahendab BBC News. Kõigi aegade kuumarekordid mõõdeti ­ Lõuna-Inglismaal Surrey krahv­ konnas Charlwoodis – 39,1 kraadi ja siis Heathrow’ lennu­ väljal 40,2 kraadi, teatas sealne ilmateenistus Met Office.

Suurbritannia senine kuu­ marekord oli 38,7 kraadi, mis mõõdeti Cambridge’is 2019. aastal, vahendab BBC News.

Teatati ka, et kuumuse tõttu sulas asfalt lennuväljal, mille tõttu polnud võimalik lennukitel õhku tõusta ega maanduda ning häiritud oli rongiliiklus.

Ka Saksamaal oli tänavuse aasta kuumim päev ja Portu­ galis kasvas kuumuse arvele kirjutatavate surmajuhtumite arv vähemalt tuhandeni, samuti suri kuuma tõttu vähemalt 500 ini­ mest Hispaanias.

Suurbritannias teatas pääste­ teenistus lisaks rekordkuumu­ sele mitmetest suurtest tulekah­ judest.

Prantsusmaal registreeriti ­esmaspäeval rekordtemperatuu­ rid 64 erinevas piirkonnas.

Kuigi kõigi aegade rekordit

rikkudes ning Eestile inim- ja varakaotusi tekitades. NSVL jäi Eestit annekteerima aastani 1992 ning võis kõik Eesti maa-alal langenud sõdurid viia ­ kodumaa haudadesse, kuid seda ei tehtud – ilmselt kinnitamaks, et Eesti on vabatahtlikult soo­ vinud olla osa NSV Liidust.

Nüüd on Eestis hakatud aru­ tama, kas 75 aastat tagasi siia­sinna Eesti mulda maetud NSV Liidu sõdurite säilmed tuleks Kaitseväe kalmistule ümber matta. NSV Liidu poolt eesti rahvale ja riigile tehtud räigete kuritegude alusel ei saa Eesti olla kohustatud NSV Liidu langenud sõdurid või nende ­ säilmed ümber matma: eestlasi lausa mõistusevastaselt solvates Eesti kaitseväe kalmistule. Eesti võib oma naabril lubada säilmed välja kaevata ja kasutu­ sel olnud maa-ala ümbrusega ühtivaks seada, kuid ei midagi rohkemat.

Natsi-Saksamaa ja NSVL olid Teise maailmasõja käigus kavandanud Eesti oma alluvusse hõivata. NSVL saigi selle kuri­ tegeliku soovi täita ning sada­ kond end ülistavat ausammast püstitada. Miks neid sambaid ei hakatud aastal 1992 eemal­ dama, on taas küsimus, millele pole vastust avaldatud. Iseseisva riigina on Eestil õigus NSV Liidu poolt püstitatud ausambad eemaldada – ainult mõne võiks alles jätta, kui ajaloo mõist­ miseks nende olemist selgitav plaat samba kõrvale pannakse.

Prantsusmaa põhiterritooriumil ei ole löödud, möllavad riigi edelaosas suurimad maasti­ kupõlengud viimase 30 aasta jooksul. Alates 12. juulist on ­tuleroaks läinud 19 300 hektarit maad Gironde’i viinamarjakas­ vatuspiirkonnas. Kodudest on evakueeritud umbes 34 000 inimest.

Belgias pääses tuli lahti düünides De Haani kuurordis, süttisid mitmed autod, teatas ajaleht Le Soir.

Saksamaal mõõdeti tänavuse aasta kuumimal päeval riigi lää­ neosas Duisburgis tempera­ tuuriks 39,3 kraadi sooja.

Hollandis Maastrichtis näitas kraadiklaas 39,5 kraadi.

Itaalias hoiatati inimesi 40-42-kraadise kuumuse eest.

Eestiski oli sel nädalal soe, ilmateenistuse andmeil ulatusid mõnel pool soojakraadid 30 juurde. (D/EE)

USA esindajatekoda kiitis heaks Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise USA kongressi esindajatekoda kiitis sel nädalal heaks Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise.

Poolt oli 394 saadikut, vastu 18 vabariiklast. Kaks demokraati ja 17 vabariiklast ei hääletanud.

(D/EE)

6

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

Esimene pilguheit Tommy Tomsoni fotopärandile Riina Reinvelt Tommy (Evald) Tomsoni (1924–2006) nimi on tuttav kõigile, kes Toronto eestlas­ konna tegemistes aastaküm­ nete jooksul kaasa löönud. Ta oli oma fotoaparaadiga kohal kõigil olulisematel sündmus­ tel, mis toimusid Eesti Majas, Seedriorus, Eesti kirikutes ja mitmel pool mujal. Samuti said jäädvustatud Torontos ja Baltimore’is toimunud ES­­TOd ning paljud väiksemad sünd­ mused. Tema fotosid avaldasid Torontos ilmuvad eestikeelsed ajalehed ja huvilised said neid ka tellida – selleks koostas ta albumeid, mis asusid Eesti Majas, tuli vaid täita tellimis­ leht ja tasuda määratud hind.

Kodueestlasena algas minu tutvus Tommy fotodega 2019. aastal, kui valmistasime Välis­ Eesti Muuseumi (VEMU) ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) koostööna ette ESTO festivali­

Maestro Neeme Järvile pühendati kuldmünt Maestro Neeme Järvi on tänapäeva hinnatumaid diri­ gente – ta juhatab maailma tipporkestreid kõige kuul­ samates saalides ja teeb koostööd parimate solistidega.

Tema kui ühe enim salvestava dirigendi diskograafiasse kuu­ lub ligi 500 plaati.

Maestro 85. sünnipäevaks vermiti 7,78 grammi kaaluv ja puhtast 999,9/1000 kullast münt. Neeme Järvile pühen­ datud kuldmündi esiküljel on maestro portree, taustaks Eesti

dest rääkivat näitust. Ta oli ta­ banud mitmeid toredaid hetki – fotod olid head nii tehniliselt kui kompositsioonilt.

Nüüd aga veetsin terve kuu Tommy Tomsoni fotopärandit sorteerides ja süstematiseerides, sest Piret Noorhani VEMUst pöördus ERMi poole abipalvega laenata võimalusel mõni profes­ sionaalne muuseumitöötaja sor­ teerima Eesti Majast toodud mahukat negatiivide ja fotode kogu.

Esimene kohtumine selle hiiglasliku koguga oli päris eh­ matav. Piidlesin Tartu College’i garaaži tagumises nurgas asuvat tervet puidust kaubaalust täitvat erinevas suuruses pappkastide hunnikut. Ma ei liialda, kui ütlen, et seda oli terve kuup­ meeter. Mõtlesin, mida ma jõuan ühe kuuga teha, kas jõuan üldse kõiki kaste avada? Asusin kiirelt tööle, sest aega ei olnud kaotada.

Esmalt katsusin aru saada,

kontuurkaart, mis rõhutab maest­ro isamaa-armastust. Pare­ mal on kiri NEEME JÄRVI. Tagaküljel on mündi emiteeri­ nud riigi vapp: Niue rahvuslill pua keni keni (ld Fagraea berteroana), mida ümbritsevad ­ ornamendid ja merikarbid. UusMeremaa valduses oleva oma­ valitsusliku alana on ka Niue riigipeaks Briti monarh, selle ­ märgina on üle kõige püha Edwardi kroon. Ülaservas näeme mündi nimiväärtust (TEN DOLLARS), all välja­ laskeaastat (2022).

Kokku vermiti vaid 100 münti, mida sai tellida Eesti Mündiärist. Mündiga on kaasas põnev elulookirjeldus, millel ka maestro autogramm.

Neeme Järvile pühendatud kuldmünt.

Paavo, Neeme ja Kristjan Järvi münti uudistamas. Foto: Pärnu Festival

Nr. 29

Leicesteris valmis Euroopa kõrgeim tänavakunstiteos

Juunikuus töötasid VEMU kogudega asjatundjad Eesti Rahva Muuseumist, muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt ja vanem­ koguhoidja Kadri Vissel. Tänasest lehest saab lugeda, mis oli Riina töö sisu ja tuleva nädala lehes saame teada, mida Kadri VEMU kogudest avastas. Pildil Riina (vasakul) ja Kadri külas Eesti Elu toimetuses.

kas Tommy ise on mingit süs­ teemi pidanud, kasutanud nö unikaalset numeratsiooni, mär­ ki­nud peale kuupäevi või vähe­ malt aastaarve. Õnneks oli. Küll mitte järjepidevalt ja ühesugust, aga siiski piisavalt selleks, et suurem osa fotosid ja negatiive ajalisse järjekorda panna. Miks see oluline on? See annab võimaluse tekitada seose nega­ tiivide ja fotopositiivide vahel ja sealt edasi vaadata, kas mõle­ mad on säilinud. Kui on, siis on muidugi negatiiv see tähtsam originaal ja kui kunagi jõutakse kogu digiteerimiseni, läheb digimisse just negatiiv. Kui aga säilinud on ainult positiiv, tuleb see lugeda esimeseks originaa­ liks.

Põhiliselt töötasingi foto­ ümb­ri­kute ja negatiivitaskutega ning järjestasin neid. Loomu­ likult ei jõudnud ma iga fotot või negatiivikaadrit läbi vaadata ega isegi julge pakkuda, palju neid selles kogus olla võiks (kindlasti tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid). Küll aga otsisin õiget kohta paljudele ­lahtistele fotodele, mis olid kas Tommy enda või hilisemate ,,sorteerijate“ poolt ümbrikutest välja võetud ja seetõttu ka eral­ datud olulisest infost, mis aitab neid dateerida ja kirjeldada.

Palju oli ka dublikaate ja tehni­ ka arenedes lihtsalt printerist välja lastud koopiaid. Nende säilitamine pole vajalik, pigem segavad nad sorteerimistööd kui ebaoluline ballast.

Jõudsin peaaegu kõik mater­ jalid esmaselt läbi vaadata, pa­ kendada uutesse kastidesse ning märkida kastidele peale, mis aastad või teemad selles kastis leiduvad. Üldse ei jõudnud süveneda Caravanide fotodesse ja kahjuks ka Tommy fotograafi tee algusesse ehk siis Saksamaa aega, mil ta teenis Nürnbergi vahikompaniis nr 4221, mis oli moodustatud Saksa sõjaväes teeninud eestlastest ja kuulus Ameerika Ühendriikide okupat­ siooniarmee koosseisu ülesan­ dega valvata Nürnbergi prot­ sessi ajal sõjatribunali hoonet, vanglat ja kohtualuseid.

Omaette sai sorteeritud kaks väikest kasti erinevate doku­ mentide ja paberitega. Siiski on Tommy elu ja tegevuse kohta

l­iiga vähe materjali, et saada piisav ülevaade tema elust ­ Eestis, Saksamaal ja Torontos.

Kui seda artiklit juhtub lugema keegi, kes oskab Tommyst rääkida, palun ühendust võtta VEMU peaarhivaari Piret Noorhaniga. Iga kild tema tege­ miste ja ka lähimate sõprade ning kaaslaste kohta on teretul­ nud, sest see info aitab tulevi­ kus kirjeldada ja legendeerida tema fotojäädvustusi.

Kokkuvõtteks saab öelda, et Tommy Tomsoni fotopärandi esimesed kaadrid on pildistatud 1940. aastate teisel poolel Saksamaal ja viimased 2004. aastal Chester Village’i hool­ dekodus Torontos. Järgmistes etappides tuleb võrrelda nega­ tiive positiividega ning koostada dateeringutega nimekirjad sünd­ mustest ja organisatsioonidest, mille kohta kogus materjali leidub. Seejärel saab minna edasi kaader-kaadri haaval ­ digiteerimise ja detailse kirjel­ ­ damisega.

Valgamaal avas uksed külastuskeskusklaverimuuseum Valgamaal Holdre mõisas avas sel nädalal uksed külas­ tuskeskus-klaverimuuseum.

Muuseumi püsiekspositsioo­ nis on 28 instrumenti, millest enamuse on valmistanud Eesti meistrid. Muuseumi plaanitakse tulevikus laiendada ja hankida juurde nii Eestis valmistatud klavereid kui ka harmooniume. ,,Siin on ka teiste riikide klaverid, mis on seotud Eesti väga tuntud isikutega. Näiteks akadeemikud Jaan Einasto, Harald Keres, ülikoolirektor Johan Kõpp, kes on siin lähedal sündinud ja tema pill on väga vahva pill. Ja siin on kuulsa ­helilooja Uno Naissoo pill, mis saabus siia alles mõni päev ta­ gasi ja on suurepärane pill. Ja on siin ka üks harmoonium, Ivo Linna harmoonium,“ rääkis SA Eesti Rahvuslik Klaverimuu­ seum juhatuse liige Alo Põldmäe. (ERR/EE)

Inglismaal Leicesteris lõi Graffwerki-nimeline tänava­ kunstitiim St. George’i tornile 82 meetrit kõrge tänavakuns­ titeose. See on kõrgeim täna­ vakunstiteos kogu Euroopas, vahendas The Guardiani Postimees.

Senini oli Suurbritannias kõr­ geim tänavakunstiteos Leedsis asuv ,,Athena Rising“, mille kõrguseks on 46,8 m.

St. George’i tornile tehtud maalingu valmistasid Wing Lo, Richard Peacock, Leigh Drummond, Ben Edwards ja Kiene Tuckley, kellel läks teose loomiseks viis nädalat.

St. George’i torni seinamaa­ ling kujutab linna jalgpalliklubi sümboliseerivat rebast, kohalik­ ku ragbitiimi tähistavat tiigrit, astronauti Leicesteris asuva National Space Centre’i auks ning topeltheeliksit, sest Leicesteri Ülikoolis avastati DNA tüpiseerimine.

Kogu maailmas on kõrgeim selline teos jätkuvalt Kanadas Calgary tornile tehtud seina­ maaling, mille kõrguseks on 95 meetrit. (PM/EE)

„Minu“ sarjas ilmus raamat Süüriakogemustest Pertone Print andis välja järje­ kordse raamatu ,,Minu“ sarjast – „Minu Süüria. Hetk rahu ja sõja vahel“. Suur osa raamatu tegevusest jääb kümne aasta tagusesse aega, suure sõja eel­ sesse „pilvitusse hetke“, aga praeguses maailmas väga aktu­ aalsed teemad jooksevad sisse ka sellesse aega: infosõda, manipulatsioonid, poole vali­ mise kohustus... Ning Süüria on palju rohkemat kui sõda. „See on ka ilus armastuse lugu,“ kir­ jeldab raamatu toimetaja Mae Lender, „see on uue avastamine ja endale võõra keskkonnaga kohanemine, samas püüdes ka endaks jääda, näiteks taimetoit­ lasena süürlaste keskel olla või sedavõrd perekeskses ühiskon­ nas lastesaamisega venitada...“ Raamat autor Tanja Dibou täiendab: „Siin on nii minu euroopaliku pilgu ja slaavi ­ hingega Süüria avastamise kogemus kui ka mu abikaasa katsumused Eestis, kus ta peab silmitsi seisma jäiga bürokraa­ tiaga.“

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1114 1

2

3

4

5

12

13

15

16

18

6

39

11

27

28

29

42

43

44

22 26

30

31

32

34 36

10

20

25

33

9

17

19

24

8

35

37

38

40

41

45

46

47

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Kääne.

5. Silmahaigus.

8. Vorm sõnast ,,aken“.

12. Välk maoori mütoloogias.

13. Kaunvili.

14. V____kägu, lind.

15. Ku_____, 2–7-mastiline purjelaev.

16. Püha isa, kirikuõpetaja (ingl.k.).

18. Estraadikavaga lõbustuskoht.

20. ,,Karupoeg Puhhi“ autor (perek. nimi).

21. _____ett, sõja- või merekooli õppur.

22. Lapsevanemad.

23. ______dia, ideaalselt võluv, maaliliselt idülliline.

26. Asula TallinnaPärnu maanteel.

27. Lühike peen karv.

30. Aluskivimite lubjakivi ja dolomiidi üldnimetus.

31. Lendlevalt kerge kübe, helves.

32. Evis.

33. Härra (ingl.k.).

34. Avar.

35. Ikka, aina, üha.

36. Decawatt Package

(lüh.).

38. Oigamine.

39. Maitseaine ja ravimtaim.

41. Suur loom.

45. Riigivalitseja, monarh.

47. Ühesugused vokaalid.

48. P_____, vigurimees, naljahammas.

49. _____ljee, kunstniku töötuba.

50. ______t, lõige.

51. Kaunilt sihvakas.

52. Päike (ingl.k.).

53. Juuksesalk.

ALLA:

1. Arv (tagurpidi).

2. Ikka, üha (van.).

3. Araablane (inglk.).

4. Rikas.

5. Pikanokalised linnud.

6. Katoliku alamvaimulik Prantsusmaal.

7. Egiptuse Araabia Vabariik.

8. Ooperisoolo.

9. Ei ütlema, loobuma.

10. Ühesugused kaashäälikud.

11. (K)____, kaudselt, vihjamisi.

17. Ema lastek.

19. Masti rõhtpuu.

S P ORT

Kanepi kerkis tennise maailma edetabelis koha võrra Esmaspäeval avaldatud värskes naiste tennise maailma edeta­ belis tõusis Kaia Kanepi koha

Naljanurk Mees kurdab sõbrale. ,,Huvitav, räägitakse küll, et raha ei haise, aga ma ei saa aru, kuidas naine alati mu palgaraha üles leiab.“

S

T

Ristsõna nr. 1113 LAHENDUS

14

21 23

7

I

22. Silmipimestav.

23. Viga, eksimus.

24. Kala.

25. Kõrge katoliku vaimulik.

26. Tugi, toetus.

28. ____tel, troopiline vili.

29. Esimese järjekorra-.

31. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

32. ______e, kirik Tallinnas.

34. Puulabidas (etn.).

35. Madagaskari poolahv.

37. Piirjoon; piirav pind.

38. Kaksikud (snd 1986) tüdrukud USAs, kes said kuulsaks näitleja­ tena ja hiljem rõiva­brändile nime andjana.

39. Aga Khan Education Services.

40. Karksi-_____, alevik Mulgimaal.

41. Kindla vanuseta.

42. Jaapani põhjaosa põlisrahvas.

43. Õmblustööks vajalik vahend.

44. Tita, beebi.

46. Gaas (ingl.k.).

võrra 34. positsioonile. Eesti esireket Anett Kontaveit on endiselt Iga Swiateki järel teisel positsioonil. Esikuuikusse kuu­ luvad veel Maria Sakkari, Paula Badosa, Ons Jabeur ja Arina Sabalenka. Meeste edetabelis parandasid oma kohta nii Mark Lajal (nüüd 643. kohal) kui ka Daniil Glinka (nüüd 826. kohal).

Kanepi, kes alustas aastat 73. kohalt, oli viimati 34 parima seas 2014. aastal.

Meeste edetabelit juhib Daniil Medvedev, järgnevad Alexander Zverev, Rafael Nadal, Stefanos Tsitsipas, Casper Ruud, Carlos Alcaraz ja Novak Djokovic. (ERR/EE)

Paremale: 1. Samm, 5. SEK, 8. Kabe, 12. Asia, 13. Ala, 14. Arem, 15. Kiik, 16.

MVR, 17. Taru, 18. Sala, 19. Saapa(d), 21. Aps, 23. Kirves, 27. Meski, 30. Aur, 31. EMO, 32. EKA, 33. Isama(a), 35. Toi, 36. ERM, 37. BAM, 38. Akord, 40.

Seekel, 42. ITA, 43. Alati, 45. Supp, 49.

Saam, 52. Dad, 53. Tsee, 54. Armi, 55.

Urn, 56. Atla, 57. Sein, 58. Sue, 59.

Nael.

Alla: 1. Saks, 2. Asia, 3. Miil, 4.

Ma­ kaak, 5. Samss, 6. Elva, 7. Kara­ kum, 8. Katar, 9. Ara, 10. Ber(n), 11.

Emu, 20. Piraat, 22. Piibel, 24. Veto, 25.

Emor, 26. Soid, 27. Mees, 28. EKRE, 29.

Same, 30. Aam, 34. Saladus, 39.

Kastan, 41. Kamin, 42. Iidne, 44. Taru, 46. Usta(v), 47. Pele, 48. Peal, 49. SAS, 50. Are, 51. Ami.

Nädala retsept

Lillkapsasalat kurgi ja tuunikalaga Lihtsatest koostisainetest valmib vähese vaevaga suurepärane kerge suvine salat, mis sobib nii lihakõrvaseks kui ka eraldi roaks. Koguseid võib varieerida.

Valmistusained: lillkapsaõisikuid, kergelt keede­ tud värsket kurki, kooritud ja tükel­ datud punast sibulat, hakitud tuunikala (või muu meelepärane kala) konserv (vees) oliiviõli, sidrunimahla ja sidru­ nipipart hakitud murulauku Valmistusviis: Tükeldada lillkapsaõisikud pisut väiksemateks osadeks ning segada kergelt kausis kurgi, sibula ja tuunikalaga. ­ Piserdada natuke oliiviõli, pigis­ tada sidrunimahla ja raputada sidrunipipart, segada veel kord kergelt läbi. Peale puistata murulauku.

Võimalus on ka serveerida koostisained eraldi kaussides/ taldrikutel ning iga sööja val­ mistab omale ise salati.

Tänak jõudis Rally Estonial kolmandana poodiumile Eelmisel nädalavahetusel peeti Lõuna-Eesti teedel autoralli MM-(WRC) hooaja seitsmes etapp. Toyotadele keegi vastu ei saanud, ralli võitis Kalle Rovanperä, kes oli kiireim ka punktikatsel. Rovanperä tiimi­ kaaslane Elfyn Evans kaotas teisena 1.00,9 ja Hyundai sõitja Ott Tänak kolmandana 1.55,7.

MM-sarja üldliider on Kalle Rovanperä (Toyota) 175 punkti­ ga, järgnevad Thierry Neuville (Hyundai) 92 p, Elfyn Evans (Toyota) 79 p, Ott Tänak (Hyundai) 77 p, Takamoto Katsuta (Toyota) 73 p, Craig Breen (Ford) 60 p, Sebastien Loeb (Ford) 35 p, Sebastien Ogier (Toyota) 34 p.

(ERR/EE)

7

KARLA KALENDRISABA

Para siit ja sealt Aritud inimesed armastavad kasutada nisukesi sõnu, mida arilik inime ästi ei tunne ja mille tähendusest ta aru ei saa.

Einoh, täitsa mõistetav. Kuda sa muidu tead, et teine inime aritud on. Kroonus on lihtne: triibud käistel, lampassid püks­tel, tärnid pagunitel – nende järgi on kohe selge, kel­ lele tuleb au anda. Aga siviilis keski mundrit ei kanna, no ei tea väljanägemise perra ütelda, kes on ohvitser ja kes pindevillem. Siviilohvitserile sa ei oska au anda enne, kui ta akkab segast juttu ajama ja vahib sind nisukese näuga, et jusku sina ise oleks segane.

Ma olen ajaviiteks akand neid tarku sõnu uurima ja mõne selgeks saand kah. Tuleb välja, et nisuke olevus, kes ise miskit teha ei oska vai ei viitsi, elab teiste tööst ja vae­ vast, on para siit. Meil on neid kortelisse sigind peris palju.

Maakeeli on nad prussakad ja nii me neid kutsusime enne, kui ma neile sõnaraamatust kulduursema nime leitsin.

Alguses oli vähem, aga viimasel on neid tekkind nigu vene kotipoisse pärast sõda. Nii kui leivapätsi küljest raas pude­ neb, nii neid tulema akkab, ikke para siit ja para sealt ja parata pole midagi. Kallan klaasi ead petipiima täis, keeran korraks klaasile selja ja pole muud kui võta lusikas ja akka prussakaputru sööma.

Ei aidand midagi, panin kodus sõjaseaduse maksma.

Kurjad parakravhid läksid kirja, et nüitsest peale kehtib siin kortelis surmanuhtlus. Aridust mul ei ole ja sellepärast jäi see seadus prussakakeelde tõlkimata, aga käiku lasin ta sel­ legipoolest. Igas toas on mul kolm prussakapiitsa, ise olen tribunaal ja timukas, muukui mats ja matus. Aga kassa tead, see on nigu krainlastel Kiievi vai Harkivi all, et ei jaksa vaenlasi nii palju äävitada, kui uusi peale trügib. Ädaga õppisin ühe uue targa sõnapaari veel: karnatsi joon. See pidada tähendama, et kui inime ära sureb, siis ta ihu jääb maamulda vai tuhaunnikusse, aga ing tuleb üle selle karnatsi joone tagasi ja poeb uue kesta sisse. Akkasin mõtlema, et ehk antasse valida, misukest kesta keski soo­ vib. Minna tuleb ükskord niikuinii, aga oleks tore tagasi tulla kui prussakas. Iga prao vahel oleks kodu, ei oleks üüri maksmist ega muret kõrgete toiduindade pärast. Inimese mõistuse jätaks alles, et oskaks piitsa eest oida, oleks para siit ja elaks nigu paradiisis.

Ainult üks asi jäi inge vaevama. Ma pole seda asja Kataga läbi arutand. Ega tedagi ilmatoeks jäeta, aga kas ta oleks valmis minuga koos pragude vahel elama, vat selles ma pole kindel. Naistel on omad iseäralikud soovid, äkki tahab järgmises elus oopis emalõvi olla. Vai kaelkirjak. Mis ma seal prao vahel siis üksi kükitan? Ilma Katata pole para­ diis kah suurem asi.

KARGU KARLA

Tallinna Kirjanike Maja 60. sünnipäeva tähistati luule- ja muusikaõhtuga Tallinna Kirjanike Maja 60. sünnipäeva puhul leidis 6. juulil aset nii hoone sisehoovis kui ka musta laega saalis luule- ja muusikaõhtu ,,Maja­ täis laule ja lugusid“.

Hoone sünnipäeva raames lugesid ning laulsid klassi­ ­ kute-residentide ja iseenda teks­ te Helin-Mari Arder, Veronika Kivisilla, Asko Künnap, Maarja-Liis Mölder, Mari-Liis Müürsepp, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Jelena Skuls­ kaja, Sirli Staub ja Kalev Vapper. Pillidel lõid meeleolu Siim Aimla ja Jaan Jaanson.

August ja Heili Volbergi pro­ jekteeritud Kirjanike Maja ehi­ tati Harju tänava pommitatud alale spetsiaalselt Eesti Kir­ janike Liidu ning kirjanike tarvis.

Hoone järgib toonast populaar­ set Skandinaavia arhitektuuri esteetikat. Klassikaks on tunnis­ tatud hoone Kuninga tänava tii­ vas asuvate ruumide (sh musta laega saali) ja restorani Pegasus sisekujundused, mida on püütud alles hoida tänapäevani.

Kirjanike Majas on elanud ja loonud loomingut eesti kirjan­ dusele väga olulised autorid: Viidingute suguvõsa (ja hiljem Tarandid), Raudade suguvõsa, Jaan Kross ja Ellen Niit oma lastega, Rummod, Sangad, Kaplinskid, Suumanni Sass, Enn Vetemaa ja mitmed teised.

(ERR/EE)

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

8

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

Nr. 29

Sizing up Estonian dream homes Vincent Teetsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Ukraine – what if we lose interest?

Ukraine is desperately fight­ ing for its survival, being outgunned ten to one on the battlefield. Has war fatigue ­ set in among its beleaguered soldiers and civilians?

No. Ukrainians should be ­utterly exhausted with the war.

But their defiance hasn’t ­morphed into resignation while under relentless, deadly Russian attacks.

However, the symptoms of resignation, detachment and powerlessness are clearly evi­ dent in the West, where we’ve witnessed the slaughter of Ukrainians and the destruction of their country from the safety of our living rooms. Com­ passion fatigue has set in.

It’s most evident with TV news, in front page newspaper headlines, in the number of social postings, that the media ­ in the West has lost its earlier, urgent focus.

Crucial stories from journal­ ists on the front line in Ukraine have been replaced with accounts of Westerners unable ­ to cope with the soaring cost of living – record highs in fuel and food. These are perceived as priorities for consumers worldwide.

It’s easy to exaggerate the global drop in attention to the devastation of Ukraine. But Ukraine’s determined resistance of the Russian invasion has lasted so long, stories of ­ Russian atrocities and war crimes have been so frequent that deliberate acts of barbarism have come and gone from the news of the day.

The war has turned into a complex quagmire. In the West, the outrage and defiance that once were so acute seem to have subsided into submission.

The angry mass protests have waned. The spontaneous display of solidarity with Ukraine has been muted. Social media output has slowed. The heart­ ­ rending accounts of desperate women and children seeking a safe haven rarely appear.

Ukrainians must not only beat an overwhelming on­ slaught on the battlefield, but also fight the increasing com­ placency of Westerners. Obser­ vers have concluded that the

a­verage Westerner is becoming weary of the necessity of con­ tinuing the war. And this is where the danger lies.

The dominating narrative at the start of the invasion was the failure of Putin to assess the steadfastness of Ukrainians to repel his troops. On the eve of the attack, he foresaw a vic­ torious Russian blitzkrieg, abet­ ted by an emotional capitulation

by Ukrainians and the West vacillating in disunity.

Instead, the West was shaken out of any complacency by Ukraine’s single-minded deter­ mination to repel any onslaught.

NATO and the EU quickly mustered political support and ­ action, if not in complete uni­ son, but enough for the Kremlin to suffer its worst nightmare – the expansion of the Alliance to include Sweden and Finland.

It seems the West agrees that the war will be a lengthy, pro­ tracted battle of attrition, with no clear denouement in sight.

This works to benefit Putin who’s relying on the West to lose focus, which in itself undermines the West’s conti­ ­ nued willingness to aid Ukraine.

The sanctions announced by the West in the early weeks of the war were packaged with naïve confidence that Russian aggression will be repelled, if not militarily, then surely eco­ nomically. These claims were stated not only by politicians but also by financial experts and media pundits, albeit with the caveat that they will take time. To date, in spite of the sanctions, Russia is ramping up its killing machine.

Putin is counting on Western tolerance for a protracted con­ frontation being low and antici­ pating the West to de-escalate.

He wants the conflict to vanish from NATO’s political radar.

The proposals of territorial concessions as an incentive for Moscow to end the attacks ­poses a clear future danger for the Baltic states, Poland and quite possibly the Balkans.

Even though a recognized ­expert on international political dynamics such as Henry Kissinger has suggested throw­ ing him a bone, it’s simply too late to supply Putin a fake vic­ tory, one that guards him from humiliation and save face.

At home he maintains respect through fear. Inter­ ­ nationally, his bullying has backfired. Worldwide, his ­disgrace is nearly complete.

Travelling through Estonia, you’ll see homes of a few ­different varieties that, even if not totally singular to Estonia, have an intriguing local ­character to them. And when surveying the cost of real estate in major North Ameri­ can cities, one can’t help but wonder what it might be like to live in one of these homes.

Here are a few of the most classic styles of dwellings found in Estonia.

Modernist Marvels: The Royal Institute of British Architects describes modernist architecture as “characterised by an emphasis on volume, asymmetrical com­ positions, and minimal orna­ mentation.”

Pore over kinnisvara (real ­estate) databases like kv.ee and city24.ee and you will find a generous number of these built on the outskirts of places like Tallinn and Pärnu, ideally suited to first-time home owners or those who are downsizing. They may not always be asymmetri­ cal; in fact, many of them are rectangular or cuboid. But they do have limited ornamentation, providing room for a more ­flexible lifestyle. They account for a time when an inhabitant has accumulated fewer posses­ sions; when perhaps less time is spent at home; when kids are not part of the equation; when common spaces may need to be more flexible, like setting up a pull-out couch in the living room for overnight guests.

You will also notice how much space is devoted to win­ dows. Glass is a major compo­ nent in these houses, sharply contrasting the materials and approach of tiny, historic cottage-like dwellings found ­ ­elsewhere.

The modular, prefab KODA

KODA Light Float house.

houses made by Estonian com­ pany Kodasema are a perfect example of this style. They have three concrete walls, some­ times clad in wood. The “face” of the house consists of a single tall glazed window.

Inside, beneath the treads and risers of the staircase, there’s space to fit dishes for the kitchen.

Kodasema’s houses are minimal and flexible. Construction is streamlined, as fast as one single day, depending on site ­ conditions and prior site pre­ parations. One variety of the KODA house, the Light Float, can be built on water with the use of pontoons.

Photo: dwell.com

vicinity of Keila-Joa manor in Harjumaa. The highlight is a handsome stone building with light blue wooden siding, white trim, and lots of natural light pouring in. There is also a ­summer house with an outdoor kitchen. There is a 50,000 square metre garden with an orchard and a greenhouse. All built in 2018. One giveaway as to it being recently constructed is the inclusion of a three car garage.

Humble Cabins: If you have relatives who work on a farm, know people who live in the heart of the Estonian country­ side, or if you’ve simply sought It’s not to everyone’s tastes. vacation accommodation closer If you have many hobbies, you to nature, hiking trails, lakes, or would quickly run out of the ocean, you have likely come storage room for your gear. across a wooden cabin or two. ­ There are some big gaps of You know you’ve found an ­unused space overhead. But this even more special structure instead becomes “breathing when it has a thatched roof room,” similar to how hotel made of dried reeds.

Looking at a humble build­ rooms without all of one’s ing intended for holding farm ­possessions are relaxing. equipment probably wouldn’t Extravagant Manors: Mõisad motivate you to make it your (manors), where so many residence. Neither would going Estonians toiled away as serfs back in time, when simple over the centuries, have been wooden structures like these repurposed in all manner of were constituent parts of a large ways. Though, the style of these manor. buildings seems to have in­ ­ However, considering how fluenced new structures, too. these structures are occasionally Recently, Sotheby’s Realty listed renovated for use by tourists, a 2.15 million Euro estate in the they would be perfect for a retreat of some kind, to take ­ time for yourself, pause, read, relax, and recharge.

The question still remains: years for the USSR to crumble, The Long Wooden House: How to keep our attention but the media and governments These dwellings are a personal pointed to Russia’s brutal offen­ kept track of what was to be favourite. They have vintage sive? Some parallels do exist ­expected. charm. They’re not enormous. between maintaining Western The similarities: Both Gor­ They’re not cramped either – interest in the Soviet-occupied bachev and Putin made grave you could accommodate a fami­ Baltic states for 50 years and miscalculations, but Gorbachev ly, work space, and also have a convincing current governments won’t be the most despised mid-sized garden in the back. and media of the vital leader in modern Western history Some of the finest examples are im­ ­ portance in defending the texts. in the town of Kuressaare, on sovereignty and territorial ­ Most importantly, it was the the island of Saaremaa, where ­in­tegrity of war-torn Ukraine. light in the tunnel, the possi­ the long houses are built up The urgency of post-WWII bility of a massive change in from a stone foundation. appeals for freedom for Latvia, Soviet governance that turned The most charming aspects Lithuania and Estonia in­ Western complacency into poli­ of these houses are the little evitably dissipated over five tical engagement. It’ll be the ­details. Saturated tones of paint. ­decades until Gorbachev reluc­ immediate upgrade in military The use of wrought iron. tantly relaxed the suppression support for the Ukrainians, that Miniature diamond-shaped and of Baltic freedom-fighters. probably will reverse the re­ circular windows. If you’re Already by 1987, public ports of doom and gloom that situated close to amenities, ­ demonstrations for outright now translate into tedium in the you’d have a lot going for you. ­independence drew intimidation, West.

Apartment Blocks: Due to but not full force KGB repres­ We can do more than mourn their historical background, sion. the dead and praise Ukrainian their poor quality construction, Western media took note, valour. More effective battle­ and the social difficulties of Western activists were galva­ field technology is needed right surrounding neighbourhoods, nized into action and pro-­ now and we must do our part in it’s not surprising that old apart­ independence movements re-­ making this urgent for the deci­ energized. It still took four sion-makers.

LAAS LEIVAT (Continued on page 9)

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

Is Jazz Dead?

Natalie Jenkins Dimly-lit clubs adorned with rich, red velvet drapes, ingrained with the smell of cigars and pomade, once housed Miles Davis and Duke Ellington’s vivacious spirits.

But today, it’s a different story. Modern pop culture has ­ locked jazz’s relevance behind closed doors and swallowed the keys. It’s become antiquated and unreachable in its true form; it exists in the collective imagination of younger ge­ nerations as a reminder of the distant past. Some even say that jazz is dead.

But is this truly the case?

Should jazz musicians and critics mourn the loss of the once thriving, exceptionally complex genre?

Those who claim jazz is dead likely hold a narrow view of what the genre encompasses.

If we limit our definition of jazz to a sound belonging to a particular decade – such as New Orleans style jazz, which both climaxed and stagnated in the 1920s – then you can definitively argue that jazz died during that time. In 1922, for instance, Vogue contributor Clive Bell claimed that “Jazz is dead – or dying, at any rate – and the ­moment has come for someone who likes to fancy himself ­wider awake than his fellows to

Russian propaganda is making inroads with right-wing Canadians Philip Mai, Alyssa N. Saiphoo, Anatoliy Grudz, Felipe Bonow Soares, The Conversation, July 2022 On July 8, Canada’s Foreign Affairs Minister Mélanie Joly announced new sanctions against Russia as a counter to the Kremlin’s disinformation activities aimed at Canada.

Ukraine and the West have long been a target of the Kremlin’s disinformation cam­ paigns. Since the annexation of Crimea in 2014, Russia has used a variety of information

Sizing up…

(Continued from page 8)

ment blocks in Estonia are disliked. They’re cold. Sound ­ travels through apartments easily. Space is limited, espe­ ­ cially in the kitchen.

That being said, having v­ isited more than a few relatives who occupy apartments like these, one will witness residents making welcoming, comfortable home environments in spite of physical or financial limitations.

Snug and homey living rooms with books, family photos, and

The Weekend Guitar Trio.

Photo: jazz.ee

write its obituary notice.”

But, as a genre, jazz is much broader than that. It has to be.

Otherwise, we risk excluding a number of different but equally important artists, audiences, and movements in the evolution of its styles, according to Brian Kane, a professor in the Department of Music at Yale University.

This, then, begs the question: what is jazz? Or, what should it include?

As much as human nature is inclined to pack things away into neatly-defined boxes and categories, music is not always so clear-cut. The claim that jazz is dead ignores the fundamental fact that music does not exist in a vacuum. Genres grow and change, evolving to create new styles that may be equally remi­

niscent of their roots as they are entirely different.

warfare tactics to destabilize the Ukrainian government and un­ dermine the legitimacy of ­democratic governments around the world.

In recent years, as part of its bid to shape public perception of their action on the world’s stage, Russia has deployed an army of bots, trolls, hackers and other proxies across social media and the internet. These ­ tactics are being used as a part of a concerted effort to curate a more favourable information ­environment for their agenda in Ukraine and other areas of ­geopolitical interest.

In the lead up to the 2016 U.S. federal election, the Kremlin used the now infamous “Internet Research Agency” to sow discord online and off-line.

Since the start of Russia’s in­ vasion of Ukraine in February, the Social Media Lab’s Conflict Misinformation Dashboard has tracked over 1,000 false, mis­ leading and unproven claims.

Some of these false and mis­ leading claims were spread by Russian government officials and their proxies. For example, in the early months of the war, the Kremlin was actively spreading the unsubstantiated claim that chemical and biologi­ cal weapons are being covertly developed in Ukraine.

And Canada’s Communi­ cations Security Establishment has raised concerns about Russian online state-sponsored disinformation campaigns aimed at distorting Canada’s effort to help Ukraine defend ­ ­itself.

In our ongoing research into how misinformation, disinfor­ mation and conspiracy theories spread online, we conducted a survey in May 2022 to examine the extent to which Canadians are exposed to, and might be influenced by, pro-Kremlin propaganda on social media. ­ Among other questions, we asked participants about their social media use, news con­ sumption about the war in Ukraine, political leanings as well as their exposure to and belief in common pro-Kremlin narratives.

The data we collected shows that Canadians are being ex­

warm quilts. And if your visit is long-awaited, make sure you ­arrive with an appetite because in a matter of hours you will be expeditiously stuffed with pirukad, deli treats, cake, fruit, and ice cream.

Evidently, an ideal home is overwhelmingly shaped by the people who live in it.

Nonetheless, if you could live in any of these types of Estonian dwellings, or another one not listed here, which one would you choose? Most defi­ nitely, there are ways to imbue one’s home with the best ­qualities of each type.

With one foot in the present and the other in the past, many contemporary artists draw their sound from jazz’s DNA. Though indisputably described as a hip-hop record, Kendrick Lamar’s To Pimp A Butterfly (2015), for instance, pays hom­ age to the jazz cats of the world. Upbeat tempos alongside the trumpet and piano instru­ mentals are reminiscent of the swing jazz that was popular in the 1930s. Even Kendrick’s syncopation parallels jazz’s in­ herently intuitive yet simul­ taneously unexpected nature.

Jazz hasn’t truly died, consider­ ing its lasting prevalence and fusion into contemporary sounds.

So, suppose we expand our

9

conception of jazz beyond spe­ cific stylistic movements and periods. In that case, we can see that jazz’s changes over the years – from the earliest “rag­ time” styles to modern-day hip-hop/jazz fusions – are not ­ deaths but rebirths.

Instead of being feared or avoided, these changes should be embraced. Music dies when it becomes unrelatable. But these changes – these rebirths – make various genres relevant in new contexts. Most people are not going to listen to music from centuries past in their ­day-to-day lives because it’s out of sync with their milieu. But music that adapts to changing ­ contexts becomes relatable to modern audiences.

Though its jazz scene is moderate in size, Estonia has kept it alive because its musi­ cians do not cower away from change and rebirth within the genre. They are embracing the avant-garde. Uno Naissoo (1928–1980) was a jazz com­ poser and educator who, after World War II, laid the ground­ work for this by combining elements inspired by local ­ Estonian folklore with more ­traditional American WestCoast jazz – a move that is viewed by many to be the starting point of the Estonian ­ ­national school of jazz.

Many contemporary Estonian Jazz artists now combine sounds inspired by the coun­ try’s local context – including electronic or folk-infused in­ strumentals – with more main­ stream jazz styles, creating new

fusions and integrating them into jazz’s larger collective ­consciousness.

posed to pro-Kremlin propa­ ganda. Slightly over half of Canadians (51 per cent) reported encountering at least one per­ sistent, false claim about the Russia-Ukraine war on social media pushed by the Kremlin and pro-Kremlin accounts.

The most prevalent claim, encountered by 35 per cent of Canadians, was “Ukrainian na­ tionalism is a neo-Nazi move­ ment,” a false narrative that has long been debunked by nu­ merous fact-checkers.

However, it is the claim about NATO expansion that gained the most traction with the Canadian public. Speci­ fi­ cally, nearly half of Canadians (49 per cent) believed at least to some extent that “since the end of the Cold War, NATO has sur­ rounded Russia with military bases and broken their promise to not offer NATO membership to former U.S.S.R. republics, like Ukraine.”

tary and homosexuality, which correlate with a traditional left/ right ­political affinity.

Our analysis shows that left-leaning Canadians are con­ sistently less likely to believe in pro-Kremlin propaganda over­ all, as compared to Canadians who hold mixed or right-lean­ ing views. Conversely, those who hold right-leaning ideolo­ gies are more likely to believe in pro-Kremlin propaganda overall, as compared to Cana­ dians who hold mixed or left-leaning views.

Pro-Kremlin propaganda Next, we looked for a con­ nection between political ideo­ logy and people’s propensity to believe in pro-Kremlin propa­ ganda. We used the Ideological Consistency Scale developed by the Pew Research Center. The scale is designed to determine one’s political ideology on a scale between -10 (mostly ­liberal) to +10 (mostly conser­ vative). It is based on 10 ques­ tions about social issues, mili­

Formed in 1993, The Weekend Guitar Trio (WGT) consists of Mart Soo, Robert Jürjendal, and Tõnis Leemets.

Each member has a different musical background, including jazz, classical guitar, and am­ bient electronic, respectively.

Together, they merge their ­talents to create a unique, cohe­ sive whole, unphased by strict definitions and limiting boun­ daries.

“Incorporating an arsenal of effects, a variety of extended techniques and a few choice pieces of peripheral hardware, WGT creates striking sound­ scapes,” says the band’s web­ site. “They cross the borders of jazz, rock, traditional and elec­ tronic music… At their concert, you might feel as if [you are] in curved space, where the laws of three-dimensional physics are not valid. The program differs each time, depending on the venue, the atmosphere, the sound, and the audience.”

While remaining true to some of jazz’s traditional roots (including improvisation), WGT offers a fresh, innovative take on the genre, inviting modern listeners into the larger jazz continuum who otherwise may not have paid any significant ­attention to it.

Jazz has never died. It has been reborn throughout the ages. Countries like Estonia, which embrace these changes, are keeping the genre alive.

Reliance on social media Another important factor that we found to be associated with belief in pro-Kremlin disinfor­ mation was a preferred source for getting news about the Russia-Ukraine war. Particu­ larly concerning is the fact that those who believe in one or more of the pro-Kremlin claims are more likely to rely on social media for news about the war than those who do not believe in any.

For instance, 57 per cent of Canadians who believe the claim that “Ukrainian national­ ism is a neo-Nazi movement” reported preferring social media as a source of news about the Russia-Ukraine war. In contrast, only 23 per cent of those who do not believe in this claim favour social media when ­ ­accessing news on this topic.

(Continued on page 10)

10

Cracks in the community and St. Peter’s Recently, a lot has been dis­ cussed regarding the fact that the St. Peter’s Evangelical Lutheran Church’s congrega­ tion is in dire straits and on the path to insolvency. There is a lot of interest within the community about this and discussions are ongoing among various groups as to how best to deal with the crisis. For some, saving the ­ church building is more important than finding the best way to ensure that the congregation can continue to meet its primary purpose for existence which is to serve the Lord.

As a result, there is division among the membership.

This division is symptomatic of the general rifts present in our community. Some groups, ideally, wish to preserve all of the institutions established by the original Estonian refugees who arrived just after WWII, although as to how they will ­ accomplish that is unclear. ­ Another group feels the best way to save their institution is to assess the assets and try to find the best way to leverage them to maximize life expectan­ cy while staying true to the original vision of the specific organization. Many of those plans are also still evolving. Yet others are joining forces to set a new course for the future of the community (e.g. the Estonian Centre).

Some community members have grand ideas and hopes and dreams but no money nor plan as to how to realize their vision, while others with access to re­ sources and a clear vision are pressing on with theirs.

One serious challenge in the community is how to find the best way to save St. Peter’s.

Although the St. Peter’s council has been warning its members in various ways for over ten years that membership, atten­ dance at services, and donations have been declining, and have called upon everyone to support their efforts to reverse this trend, the number of supporters has continued to dwindle. The greatest damage was done by the pandemic. With widespread lockdowns and fear that was spread within the community, attendance dropped close to zero for months. Despite government support and continued income from the church’s main tenant, expenses and upkeep did not abate and the drop in ­resources continued. It is very expensive to maintain a large building like the church, and without a steady stream of continuous substantial member support the congregation seems to be inevi­ tably f­acing insolvency in the near future.

What are the alternatives that have been proposed?

This is the problem! Up until the most recent general meeting at St. Peter’s, there had been no substantial opposition to the

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

proposal of the church board to put the building up for sale so that the congregation can liqui­ date its assets and prepare for the future. This harsh reality ­finally hit home for some mem­ bers when the requirement to move the Columbarium to a new location was presented at a subsequent meeting. A few members quickly formed an opposition group and started ­ their activities by publishing a series of articles in the Estonian media in Toronto, publicly questioning every aspect, both true and imagined, of the coun­ cil’s activities. Each subsequent article intensified the criticism, bordering on the vindictive, but offered no constructive propo­ sals.

Things are quiet for the sum­ mer. However it is for certain that come September, the activi­ ty will return. Will there be any new proposals offered? Will there be any sudden increase in church attendance and dona­ tions? In the meantime, the expenses are continuing. (The ­ church’s financials are available to all members of the congrega­ tion and have always been made available at all general meetings.) Lurking in the back­ ground are the imminent loss of the financial life support brought by the leaving of the church’s main tenant, the huge cost to re-erect the cross, main­ tain the roof, move the colum­ barium, cover the substantial legal expenses forced onto the ­ church by the group calling themselves the “Friends of St. Peter’s” and the increase of the price of everything due to the accelerating rise of inflation.

And to top it off, there is the anonymous application for Heritage Designation that has the potential of wiping out the value of the property and leaving the congregation without any means of survival. These costs have only spiked up the cash outflows, thus shortening the time to insolvency and, with no one left capable of paying for anything, the abandoning of the church.

The clock is ticking!

OLEV MAIMETS

Russian…

(Continued from page 9)

This stark difference in social media consumption between those who believe versus those who don’t believe in this and other persistent claims stresses the importance of ­ doubling down on efforts to combat mis­ information in online spaces, ­especially misinformation seeded by foreign adver­saries.

The perils of pro-Kremlin propaganda are real, and we should not underestimate its potential to shape public per­ ­ ception in Canada. The aim of an information operation is not necessarily to make everyone believe. It is often sufficient to sow doubt and confusion, as well as to delay or derail ­consensus amongst one’s ad­ver­ saries, their allies and bystan­ ders.

Nr. 29

New directors join Toronto Estonian House and Estonian Arts Centre boards Two new board members have joined as directors on two boards associated with KESKUS International Esto­ nian Centre: Pia Poolsaar was elected to the Estonian House in Toronto Ltd. (EHTL) board by its shareholders and EHTL appointed Silver Tambur to the Estonian Arts Centre (EAC) board.

EHTL Board Chair Veiko Parming welcomes Pia Poolsaar to the Estonian House board, saying, “With the move out date from Estonian House now con­ firmed, we’re delighted that Pia will help steer the transition, including the effort to ensure ­ that community groups have suitable locations in which to carry on activities as plan our move in to KESKUS. We are on the threshold of creating a truly remarkable space for the Estonian community in North America and around the world!”

Liisa Käärid, board chair of EAC, is equally enthusiastic welcoming Silver Tambur to the EAC board, noting “Silver has creatively furthered the Esto­ nian diaspora’s global network for many years. His efforts align well with EAC’s objec­ tives to engage the community through the arts, and to share what Estonia has to offer with the rest of the world. With Silver’s runaway success with Estonian World, and the civil society discourse he generates through his “Estonishing Eve­ nings” series, to name but a few of his initiatives, EAC is de­ lighted to welcome Silver to the EAC board.”

Retiring from the EHTL board is Robert Kübar, who served for three years on that board. Retiring from the EAC board is Mihkel Kütti, who also contributed to EAC’s communi­ cations committee. They are both thanked for their service to these boards.

Meet the new board members

Pia Poolsaar Pia Poolsaar has been active in the Estonian community since she was a young child, starting out in New York City and continuing after moving to Toronto as a young adult.

Currently Pia is a leader/ nooremgaider with the Estonian Girl Guides and has been an ­active juht, or leader, with the Põhjarada brownies/hellakesed for the past 14 years. Pia plays

Our research provides evi­ dence that the Kremlin’s disin­ formation is reaching more Canadians than one would expect. Left unchallenged, ­ state­-sponsored information operations can stoke tensions ­ and undermine democracy.

flute with the Kõla Orkester, is a member of the sorority Korp!

Amicitia and sings with Estonia Koor.

Both of Pia’s daughters at­ tended the Estonian supplemen­ tary school in Toronto, Toronto Eesti kool, sang with the koolikoor at Laulupidu, and were active participants in guides/ gaidlus and at Jõekääru Esto­ nian Children’s Summer Camp, where they too took leadership roles.

Professionally, Pia works at Desjardins Insurance in a dual role not only supporting a large national wholesaling team, but also as the executive assistant to the team’s Regional Vice-Presi­ dent.

“Taking on a leadership role with the KESKUS project to help the community groups move into KESKUS is another way for me to give back to the community. It is a natural pro­ gression from my longstanding involvement in the Estonian community on both sides of the border, from childhood on up, and is an opportunity for me to use my professional administra­ tive skills,” says Pia. “Being Estonian has given me opportunities in life to de­ velop skills and friendships that have defined who I am, and I want to ensure that future generations have this same ­ opportunity as our diaspora ­ community evolves. My daugh­ ters are eagerly looking forward to meeting with their Estonian friends at KESKUS, continuing their involvement with the com­ munity and introducing it to their wider networks as a point of pride of what our relatively small global community of Estonians can achieve when we work together.

“I look forward to working with our local community groups as we complete our new home and learn how best to use it. I am sure that the design and thinking that has and continues to go into this aspirational pro­ ject will elevate and inspire us in so many new ways. The ­future is bright and I am con­ fident that the outcome will be wonderful.”

Silver Tambur Silver Tambur is a cofounder and editor-in-chief of Estonian World. With over 60,000 fol­ lowers in the social media, it is the most popular Estonian on­ line magazine published in English. Approximately 75% of Estonian World’s readers are based abroad, majority of them in the US, the UK, Canada, Australia, Finland, Sweden and Germany. In addition, Silver has contributed to the Deutsche Welle and Radio New Zealand.

After living in London (UK) for over ten years, Silver re­ turned to his native Estonia in 2014 and has since made efforts to make the country more inclu­

Silver Tambur

Pia Poolsaar

sive and caring. He is a strong proponent for a more socially cohesive society.

He is also a cofounder of Estonishing Evenings, the Tallinn-based series of Englishspeaking events hosting dif­ ferent speakers expressing their viewpoints and experiences on hot topics and matters concern­ ing both the locals and the non-natives living in Estonia.

In early 2018, Silver was awarded by the Network of Estonian Nonprofit Organisa­ tions for his work of improving Estonia’s image abroad as well as making it a more open society internally – he was named the recipient of the “2017 mission award”.

In 2019, Silver cofounded the Kõigi Eesti (#myestoniatoo) citizen movement that within days gathered the support of almost 30,000 people. The ­ movement stands for a caring, respectful, dignified, successful and inclusive Estonia, full of opportunities.

KESKUS valued donors make a critical difference!

Please join our growing list of capital campaign donors. The KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Koidula gild, which is from $50,000-99,999, Viru vanemad for gifts of $10,000-$49,999, and Kungla rahvas for gifts up to $10,000. KESKUS leadership donors are listed here: www.­ estoniancentre.ca/capital-cam­ paign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All do­ nations are issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

11

Bring on the Bay – avaveeujumisvõistlused Ottawas Ülle Baum

Auväärses eas juubilari tuli tema tähtsal päeval õnnitlema Toronto ­linnanõunik Gary Crawford.

Laupäeva, 16. juuni varahom­ mikul kogunes 550 ujujat Nepeani jahtklubisse, et osale­ da 3 kilomeetri distantsil Bring on the Bay avaveeuju­ mise-võistlustel. See iga-aas­ tane avavee-ujumisvõistlus on suuruselt teine Kanadas, kuhu osavõtjaid tuleb üle kogu riigi. Kolmekilomeetrine distants läbiti Ottawa jõel Nepeani jahtklubist Britannia jahtklubi juurde.

Väga hästi organiseeritud suurüritus sai alguse 15 aastat tagasi 12 ujuja initsiatiivil. See on heategevuslik ettevõtmine ning toetas sel aastal ,,Easter

Mart Sanderi film tõusis läbi aegade populaarseimaks rahvusvaheliseks Eesti filmiks

Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) poolt tõi õnnesoove presi­ dent Elva Palo.

Hilda Truupere 100 19. juulil pühitses 100. a. juubelit alati särtsakas ja nooruslik Hilda Truupere, tuntud ja aktiivne Toronto eestlane. Lähedaste ja sõp­ rade keskel avaras koduaias toimunud pidu juhtus just olema päeval, kui Torontos oli soojakraade enam kui 30, kuid see ei heidutanud ei juubilari ega rohkeid külalisi (kokku käis sel päeval õnnitle­ jaid 60), sest aed ja varika­ tused pakkusid kaitset lõõma­ va päikese eest ning nii möö­ dusid meel­ divad tunnid seda tähtsat ­verstaposti pühitsedes.

Juubilar oli särav ja kaunis – nagu paljud teavad, on Hilda alati pannud rõhku oma riie­ tusele, mis on alati huvitavate ehete ja detailidega kaunistatud, ja kunagi ei puudu tal kübar, mis on ikka olnud tal välimuse juures oluliseks aksessuaariks.

Tal jätkus nagu ikka huumori­ meelt külalistega vesteldes, kelle hulgas oli sõpru erine­ vatelt eluetappidelt, nii eesti kui kanada ühiskonnast. Õnnitleti juubilari ja loeti ette tervitusi. Sissejuhatavad sõnad ütles Lea Vares-Green­ wood, kellega tema perekonnal ja Hildal on olnud väga pikk hea sõprus. Kohal oli Toronto linnanõunik Gary Crawford, kes tõi ka tervitusi linnapea John Tory poolt. Evi Vahtra luges aupeakonsulaadi kaudu tulnud ­ tervituse Eesti Vabariigi Presi­ dendilt Alar Kariselt. Eesti Kunstnike Koondis Torontos

(EKKT), mille liige on Hilda olnud pikki aastakümneid, poolt tervitas president Elva Palo.

Viive Tork-Hiis tõi tervitusi kunstnik Jüri Arrakult Eestist, kellega seob Hildat aasta­ kümnete pikkune sõprus. Erika Jõgi tervitas Eesti Pensionäride Klubi Kanadas poolt.

Hilda sündis 19. juulil 1922 ja kasvas üles Mulgimaal Karksi-Nuia lähedal asuvas Ärikülas. Ta lõpetas Viljandi Kaubanduskooli, siirdudes edasi Saksamaale tööteenistusse. Sõja puhkedes Hilda enam kodu­ maale tagasi ei saanud; järg­ nesid mitmed põgenemised ja laagrid. Ta sattus Prantsus­ maale, siis tagasi Saksamaale, kus õppis Stolzenau Gümnaa­ siumis. Järgnes seitse aastat rasket elu Inglismaal. Kui tek­ ­ kis võimalus Kanadasse im­ migreerumiseks, hakkas ta piletiraha teenimiseks nahast ­ ­albumeid valmistama. Torontos Hilda abiellus Paul Truuperega; armastatud abikaasa lahkus ­siitilmast 2001.a.

Kunstianne oli tärganud Hildas varakult (noorena soovis ta saada lasteraamatute illus­ traatoriks) ja kuigi ta pole saanud akadeemilist kunstihari­ dust, on ta võtnud mitmeid kuns­ tikursusi ja on hinnatud kunstnik, kuuludes Eesti Kunst­ nike Koondis Torontos (EKKT) ridadesse. EKKT iga-aastastel näitustel on ta pildid alati tä­he­ lepanu äratanud, kuigi oma­ enese loomingu suhtes on Hilda olnud üpris tagasihoidlik, öeldes, et ta pole harjunud ennast kunagi esile tõstma. Hilda on ­ õppinud ka kalligraafiat: sellest

Maineka International Movie Database’i (IMDb) andmetel oli Go3 Originaal „Kuues sa­ ladus“ tervelt seitse päeva läbi aegade kõige popu­ laarsem rahvusvaheline Eesti film, vahendas uudisteportaal Delfi. Ingliskeelses agatha­ chris­ tielikus krimiloos teevad kaasa nii välismaa, kui ka Eesti näitlejad.

Interneti filmiandmebaasi IMDb andmeil oli ülalnimetatud film üheks hetkeks kõigi aegade rahvusvaheliselt populaarseim Eesti film ja filmi näitlejad tõusid tuntud eestlaste edetabeli esikolmikusse. Film oli eespool nii 2021. aasta Cannes’i filmi­ festivali grand prix’ võitnud

Toila väljakaevamised kinnitasid 4000 aasta pikkust asustust Ida-Virumaal Toilas toimunud arheoloogilised väljakaeva­ mised kinnitasid, et sealkan­ dis on elatud juba üle 4000 aasta tagasi.

Varasemast oli teada, et Toilas Roosimäel asuvatesse kivikalmetesse oli inimesi ­ maetud rohkem kui paar tuhat aastat tagasi.

Koos Soome harrastusarheo­

annab tunnistust ta imekaunis käekiri ja omapärane allkiri.

Igapäevast leiba teenis Hilda aga hoopis raamatupidajana. Ta on kuulunud teistessegi organi­ satsioonidesse-klubidesse: Kul­ tuuri­ pärandi Klubi, Mulkide Selts – igale poole on jätkunud Hilda särtsakust ja elurõõmu.

Loodame, et seda särtsakust ja elurõõmu, huvi maailmas toi­ muva ning inimeste vastu – ning muidugi tugevat tervist, jätkub Hildal veel paljudeks aastateks! (EE)

Seals“ organisatsiooni abil puuetega lapsi.

Tänavu läbis distantsi kõige kiiremini David Risk, kelle lõpuaeg oli 37 minutit 41 sekundit. Tubli Ottawa eestlane Vello Mijal sai ajaks 01:01.41 ja lõpetas 421 võistleja seas 219. kohal. Kõigile ujujatele anti distani läbides mälestuseks ilus medal. Selle aasta medalil olid aga erilised värvitoonid ja ka Britannia jahtklubi kohal ­lehvis mastis Ukraina lipp.

Uskumatult tore oli vaadata, kuidas sporti armastavad ini­ mesed olid kokku tulnud heate­ gevuslikel eesmärkidel ja kinki­ sid inspiratsiooni ning elurõõmu ka vaatajatele.

„Kupee nr 6“ kui ka Oscariga nomineeritud filmist „Man­ da­ riinid“.

Omamoodi kultus algas Indias, kus keeruka süžeega filmist tehti hindikeelne seletav versioon, mida juba esimese nädalaga vaadati Youtube’is 130 000 korda. ,,Kuues saladus“ sündis minu armastusest Agatha Christie vastu – kuna kõik tema lood on juba filmiks tehtud, siis pidin ise uue kirjutama. Kuhjasin kokku kõik tema elemendid ja nii sündis üle võlli kriminull, mis peaks olema ühtaegu nii põnev kui naljakas,“ ütles Mart Sander.

Filmi ametlik rahvusvaheline esilinastus toimub septembris USA suurimal õudusfestivalil Horror Hound Weekend. Haap­ salu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil (HÕFF) sai film pub­ liku lemmikfilmi preemia.

(D/EE)

loogidega piirkonda seitse proo­ viauku teinud Tartu Ülikooli uurimisrühm leidis inimtege­ vuse jälgi märksa varasemast ajast. ,,Kõige varasemad leiud kuu­ luvad nöörkeraamika kultuuri, neid on vähe, põhiline osa on hilisemast ajast. Aga päris kiviaja lõpus, enam kui 4000 ­ aastat tagasi, on siin peatunud mingisugune väiksem rühm ini­ mesi, kes esindavad nn nöörke­ raamika kultuuri,“ rääkis arheo­ loogiaprofessor Aivar Kriiska.

Arheoloogidele tuli üllatuse­ na, et koha teeb huvitavaks see, et tegemist on suhteliselt võim­ sa asulakohaga ehk see on pak­ su kultuurkihiga, kohati on selle paksus üle 50 sentimeetri ja et asulakoha kultuurkiht katab pool hektarit, aga võib-olla ­isegi rohkem.

Leidude põhjal võib arvata, et piirkonnas oli kiviaja lõpus ning pronksiaja lõpus või raua­ aja alguses ehk umbes 4000 ja 2500 aastat tagasi tõenäoliselt üksikasustus. Hiljem võis Kriiska hinnangul olla seal aga koguni asula. (ERR/EE)

Vello Mijal enne võistlusi.

Foto: ©Ülle Baum

Medal võistlustel osalejale.

Foto: ©Ülle Baum

Emajõe ääres valmis 3,5-tonnine liivaskulptuur Tartusse Emajõe äärde kerkis Pallase skulptuuriosakonna loominguna ligi 3,5-tonnine liivast ,,Emajõe säga“.

Talvel sai linnapildis näha tudengite valmistatud lumest ­ tiigrit, suvel võeti ette liivast ­ kuju vormimine.

Kavand ja mitme vaala pildi alusel valminud makett on Pallase skulptuuriosakonna looming, milleks koguti inspi­ ratsiooni nii Emajõest kui ka kaugematest vetest. ,,Pealkiri on ,,Emajõe säga“.

Tegemist on küll sinivaalaga, aga see on see müstiline kümnemeetrine säga, kes meil siin kuskil jões on. Et in­ spireeriks veidi unistama, et ka sellised olendid võiksid meil siin kohapeal olla,“ selgitas skulptor ja juhendaja Kail Timusk.

3,5-tonnise skulptuuri val­ mistamine võttis kuuel meistril aega kuus päeva.

Et kuju oleks ilmastiku eest kaitstud, pritsitakse sellele peale vee ja PVA-liimi kiht. (ERR/EE)

Lätti plaanitakse rajada riiklik laskemoona ettevõtte Läti kaitseministeerium tea­ tas, et lisaks ajateenistuse taastamisele kavatsetakse naa­ berriiki rajada riiklik las­ ke­ moona ettevõte, vahendas Läti rahvusringhääling LSM. Läti kaitseminister Janis Garisons ütles varasemalt Läti televisioonile, et riikliku laskemoonaettevõtte eesmärgiks on laskemoona tootmist koor­ dineerida, mitte hakata ise laskemoona tootma.

Läti on varasemalt otsusta­ nud suurendada kaitsekulutusi 2,5 protsendini SKP-st.

Käesoleval aastal on kaitse­ ministeeriumile täiendavalt lu­ batud 50 miljonit eurot.

Lätis toodetakse siseriiklikult juba mitmeid kaitsetööstuse tar­ beks vajalikke komponente ning valmistooteid nagu droonid, optilised süsteemid, laskemoon ­ ning erinevad teenused küber­ turvalisusest tehisintellektini.

(ERR/EE)

12

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

Nr. 29

Spordinädal Jõekäärul Taas on üks teguderohke nädal Jõekääru suvekodus läbi saanud. Laupäeva õhtu­ pooliku veetsime perekonna­ päevast taastudes ning uut nädalat planeerides. 67 last ootas ees nädal täis uute koge­ muste omandamist, mitmeid sporditunde ja laagriüleseid seiklusmänge! Kogu laager jagati viieks meeskonnaks, mis said oma nime Eesti maa­ kondade järgi – kõige põhja­ poolsem Harjumaa, kõige lõunapoolsem Võrumaa, kõige idapoolsem Tartumaa, kõige läänepoolsem Saaremaa ja Eesti süda Järvamaa. Need tiimid tegutsesid koos terve nädala, punkte saadi näiteks tutvumismängu entusiasmi eest, samuti eeskujuliku tare ja püüdlikuma eesti keele rääkija märgi eest. Kuid pea­ mised tulemused tulid ühistest sportlikest mängudest.

Selle nädala tõmbenumb­ ri­ teks olid kindlasti viie alaga lip­ pude varastamine ja Jõekääru laste seas vägagi populaarne Amazing Race ehk imeline võidujooks. Selle käigus tuli lastel läbida terve Jõekääru ala peal paiknevad kümme punkti, mis nõudsid nii vaimset kui ka füüsilist pingutust. Esimene takistus ootas osalejaid bassei­ nis, edasi kunstitare juurde spordialasid joonistama, vana sauna juures spordialade nime­ tamine ja sealt juba staadionile, kus tuli sooritada korvpalli ­täpsusviskeid ja joosta staadio­ niringe. Staadionilt suunduti võrkpalli liivaplatsidele, kus ees ootasid võrkpalliharjutused.

Sellele järgnes Eesti maakon­ na vappide ja maakonna nimede kokkuviimine lipuväljakul, mis

osutus kõige suuremaks pähk­ liks (väike spikker oli siiski abiks). Seejärel takistusrada väikeste tare ees, liiva seest ­partide välja kaevamine ja küsi­ mustele vastamine Taevaskojas, kasvatajate vastu lauatennise mängus punkti skoorimine ja nii ootaski kõiki ees viimane punkt tantsusaalis, kus võidujooksu lõpetamiseks tuli selgeks õppida ja teistele esitada üks tants.

Nalja kui palju ning kõik osale­ jad olid mega tublid. Sel aastal krooniti võidujooksu võitja­ paa­ riks Emma Nipernado ja Kati Türk!

Laagri kulminatsiooniks oli aga vaieldamatult reedene kergejõustiku võistlus. Lapsed võtsid üksteisega mõõtu viiel alal: 100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge (suured) ja plätuvise (keskmised ja väikesed), tõkke­ jooks (suured) ja tõkete alt jooks (keskmised ja väikesed) ning teatejooks. Hommikust saadik käis staadionil suur sagi­ mine ja oli igati näha, kui palju lapsed nautisid võimalust meie imelisel staadionil taas koos sporti teha. Siinkohal suur tänu Heikki Kolgale ja Mart Põld­ male ning nende tublidele abilistele, staadion sai laste ­ spordipäevaks briljantselt korda! Õhtul jagasime diplomeid parimatele sportlastele kõigis kolmes vanusegrupis: väikesed, keskmised ja suured. Nii mõni­ gi sai endale lausa mitu diplo­ mit, meil on tublid sportlased!

Seejärel tants ja põhku ning juba ongi käes kunsti- ja kultuu­rinädal, mis teise nime all on tuntud ka kui lõpunädal.

Näeme laagris!

Jõekääru suvekodu meeskon­ na nimel KADI LAANEOTS

Kasvandikud laulmas.

Seedrioru mudilased.

Seedrioru laagri maskeraadipidu ja seiklusnädala algus Tekst ja fotod Martin Kiik

o­lnud, toimus laupäeval õhtul, 16. juulil, laste maskeraadi-ette­ Laupäeval, 16. juulil oli Seed­ kanne Seedrioru korvpalliplatsil. rioru suvelaagri esimene nä­ ­ Iga lastegrupp esines kostü­ dal juba lõpule jõudnud. Nä­­ meeritult ettekannetega ja lauldi dal laagris oli lastele põnev ja ühislaule. Esinemiste lõpul pa­ tegevusrikas – tavalisele laag­ kuti külalistele maitsvat kringlit ritegevusele lisas vürtsi külas­ ja kohvi. käik Jõekääru laagrisse (12.

Laagritegevuse teine nädal juulil) ja ka laskevõistlus, algas juba järgmisel päeval, 17.

Seedrioru lasketiirul Toronto juulil. Kuna teisel nädalal Eesti Püssi- ja Püstoliklubi ­toi­mub populaarne ,,Survivor“ abiga. Esimese nädala laagri (seikluse) nädal, on laagri juhataja Hannes Aasa teatas osavõtt eriliselt suur – teise et osavõtt oli hea, kohal oli 46 nädala juhataja Leila Hess tea­ last. tas, et selleks nädalaks oli kohal Nagu traditsiooniks on 86 last.

Kinno lipsuga – nii ka Eestis

Noored tšempionid

Suure osavõtuga laagri­nädala algus täitis peamaja söögisaali lõunasöögile kogu­ne­nud rohke­ arvulise kasvandike ja kasvata­ jate perega; kõikidel t­undus ole­ vat põnev ootamine laagri tege­ vuse alguseks ning kohtumiseks vanade ja uute laagrisõpradega.

MARTIN KIIK

kinno käsilaste filmi kogema 68 alune ehk abiline. Pakub abi/ 636 vaatajat! (Võrdluseks: ligi kätt, on käe/pikendus ja samas 65 000 inimest täitis Tallinna võib saada oma ülemuselt või laulu/väljaku 20. juuli õhtul sellelt, kellele allub ja keda Saksa industriaal/rocki/bändi teenib, ka käega vastu vahtimist Rammsteini kontserdi puhul; või tagumikku. Käsilane allub nende hulgas ka palju välis/ ühtlasi käskudele ehk teda Minionid, keda eesti keeles maalasi.) Läinud nädala/vahe­ ­käsutatakse. kutsutaks KÄSILASTEKS, on tuse teine kõige rohkem vaada­ Minion pärineb kesk/prant­ väikesed kollased tegelased, tud film oli super/kangelase/ sus/keelsest sõnast mignon, mis kes keskenduvad pahanduste film ,,Thor: armastus ja kõu“ tähendab ,,kallis“. Minioni tegemisele. Noored – tunnete ning see/järel Baz Luhrmanni varasemad kasutused viitavad neid küll! Nad jõudsid esimest muusikaline draama ,,Elvis“. (refer to) kellelegi, kes on valit­ korda kõrval/tegelastena kino/ Lisaks jõudsid ede/tabelisse (the seja või mõne muu olulise isiku linale 2010. aastal filmis top 7) märul ,,Top Gun: eriline lemmik. Aja jooksul sai ,,Mina, super/varas“ ja said Maverick“, õudus/film ,,Must see sõna aga halvustavama esimese oma filmi 2015. aastal. telefon“, ,,Jurassic World: ­(halva, derogatory) tähenduse, Minionide puhul on märki­ Ülem­ /võim“ ja Eesti oma viidates inimesele, kes on orjas­ mis/väärne nende banaani/ ,,Apteeker Melchior“. tatud (ori, slave), alluv ja täht­ armastus ja soov teenida oma KÄSIlane on kellegi sõna/ susetu. Oleneb muidugi, kust kõige suuremat pahalast (pa­­ kuulekas truu/alamlik abiline, poolt vaadata. ha­ lane ehk paha/tegija on saba/rakk ehk käsik. Ka käe/ RIINA KINDLAM, Tallinn ­villain).

Hiljuti kino/linadele jõudnud filmi ,,Käsilased 2“ (,,Minions: The Rise of Gru“) puhul on levinud üle maailma ,,trend“, kus noored lähevad kinno filmi vaatama nii, et selga pannakse ülikond ja kaasa võetakse ba­ naane. See lisa/tahk on teinud noortele kinno/minemise järsku palju huvitavamaks... … filmi/ tegijate suureks õnneks.

Ava/päevadel tõttas Eestis Käsi/laste järje/filmi reklaam/plakat Tallinnas.

Foto: Riina Kindlam NOORTE NURK

Kati ja Emma

Teise nädala juhataja Leila Hess.

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

13

Jõekääru ja Seedrioru sõpruspäev – viimaks taas!

Oh seda ootusärevust ja ele­ vust! Kolm aastat on möödas viimasest laagrisuvest, mis tähendab, et mitmed Jõekää­ ru ja Seedrioru sõbrad pole üksteist ka sama kaua näinud.

Seega võib ainult ette kujuta­ da seda laste rõõmu ja lusti, kui nad kuulsid, et sõprus­ päev toimub ja Seedrioru meile taas külla tuleb! Eriti tore oli näha, et mitmed noored, kes veel paar päeva tagasi olid Jõekääru laagris, on nüüd Seedriorul, mis tähendab, et sõprade jälle­ nägemise rõõm oli lausa topeltsuur!

Bussi pealt maha, grupipilt, üksteisega tutvumine taredes ja oligi juba käes aeg lõuna­ söö­ giks. Pärastlõuna sai sisusta­ tud ujumise ja juba traditsioo­ niks saanud võrkpallimängudega.

Esmalt väikesed, seejärel kesk­ mised ning siis läksid lahti kasvandike ja kasvatajate tur­ niirid. Mõlemate puhul oli tegemist vägagi tasavägiste mängudega, esimese mängu võitis üks ja teise mängu teine, mistõttu mõlemate turniir sai otsustavaks kolmanda mängu jooksul. Ka need olid väga tasavägised, viimaste punktideni polnud veel kindel, kes sel korral peale jääb, kuid lõpuks ­ jäime nii öelda viiki – kasvan­ dike mängu võitis Jõekääru ja kasvatajate mängu Seedrioru.

Eks näis, kes järgmisel aastal võidutseb! ;) Ühine lipurivi ja juba tuttavat teed pidi õunapuuaeda õhtu­ söögile. Laagri peakokk Krista

Leesment ja tubli köögipersonal tegid imelist tööd ja valmistasid maitsvad toidukorrad umbes 100-le lapsele ja pea 50-le ­personalile! Õhtusöögiks pasta­ roog, juurviljad, salat, magus­ toit – kõike külluslikult ja oi-oi kui imemaitsev. Kõhud said täis ja meel kõigile hea, täpselt nii, nagu ühes laagris olema peab! :) Õhtusöögi lõpetuseks andsid Jõekääru juhataja Elli Kipper ja Seedrioru juhataja Hannes Aasa üle, samuti traditsioone jätkates, sõpruskingid, mille mõlemad laagrid olid ise selleks puhuks valmistanud – eestlased on ­ikkagi ju käsitöö rahvas.

Seedrioru külaskäik meeldib lastele veel eriti ka seetõttu, et see tähendab laagrinädala jook­ sul kahte tantsuõhtut! Tuttavad laulud, mille tantse mõlema laagri lapsed lausa unepealt ­teavad – saalis võis kuulda laule nagu Cotton Eye Joe, Doctor Jones, 1-2-3! (Train With Me), Home For A Rest kui ka Wonderwall ja American Pie. Tantsud tantsitud ja juba ootaski kollane koolibuss, et Seedrioru lapsed Elorasse tagasi viia.

Tunne oli täpselt selline, et päev ju alles algas ja juba õhtu ning kojuminek, kuhu see aeg küll nii kiiresti läheb.

Aitäh, Seedrioru pere, et selle pika tee ette võtsite ja taas Jõekäärule külla tulite! Järg­mi­ sel aastal on meie kord, seega mis muud kui kohtumiseni Seedriorul!

Jõekääru suvekodu mees­ konna nimel KADI LAANEOTS

S P ORT

Eesti on teeninud kergejõustiku MMil kaks kohta esikaheksas Esimest korda täiskasvanute tiitlivõistlustel osalenud 17-aas­ tane kõrgushüppaja Karmen Bruus sai kergejõustiku maail­ mameistrivõistlustel (MM) Ore­ gonis 7. koha. Bruus ületas finaalis kõrguse 1.96, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aas­ taste maailma tipptulemust.

Esikoha sai austraallanna Eleanor Patterson (2.02), teiseks tuli ukrainlanna Jaroslava Magutšihh (samuti 2.02), kol­ mas oli itaallanna Elena Vallor­ tigara (2.00) Kvalifikatsioonis isikliku re­ kordi 1.93-ni viinud Bruus üle­ tas lõppvõistlusel algkõrguse 1.84 esimesel katsel, järgmised kõrgused alistusid teisel katsel.

1.96 ületamisega kordas Bruus seni Anna Iljuštšenko nimel ol­ nud Eesti rekordit. Lisaks on ta kuni 18-aastaste neidude seas kõigi aegade kuues, kes sellest kõrgusest jagu saanud.

Karmen Bruus on kõigi ae­ gade noorim MM-finalist naiste kõrgushüppes.

Meeste 400 m tõkkejooksus jõudis esimest korda MMi fi­ naali Rasmus Mägi. Maail­ma­ meistriks tuli kõigi aegade kolmanda tulemusega (46,29) ­

brasiillane Alison dos Santos, hõdemedali sai ameeriklane Rai Benjamin hooaja tippmargiga 46,89 ja pronksi ameeriklane Trevor Bassitt, kes finišeeris ajaga 47,39, mis on tema isiklik rekord.

Rasmus Mägi finišeeris ka­ heksandana ajaga 48,92.

(ERR/EE)

Eesti epeenaiskond oli MM-il üheksas Eesti naiste epeekoondis (Nelli Differt, Erika Kirpu, Irina Embrich, Kristina Kuusk) kaotas Kairos toimuval MM-turniiril kaheksandikfi­ naalis Ukrainale 42:44.

9.-16. koha miniturniiri esi­ meses ringis võitis Eesti nelik Ungarit 45:36.

Järgmises ringis läks Eesti vastamisi Rumeeniaga, teenides 37:27 võidu. Üheksanda koha matšis kohtus Eesti naiskond Saksa­ maaga, keda võideti kokku­ võttes 45:34 ja lõpetades MM-il üheksanda kohaga. (ERR/EE)

Tantsul

Sõpru ootamas

USA-s on langenud uudiste tarbimine USA portaal Axios vahendab, et Ameerika Ühendriikides on võrreldes 2021. a esimese poolega tugevalt langenud uudiste tarbimine, kohati on see langenud allapoole koroo­ napandeemia eelset taset.

USA-s oli uudiste tarbimine viimasel paaril aastal erakord­ selt kõrge. Samas ei ole sõda Ukrainas, mitmed tulistamised ja USA ülemkohtu otsus tunnis­ tada abordiõigus põhiseadusvas­ taseks suutnud pälvida samal tasemel ameeriklaste huvi nagu koroonapandeemia algus ja 2020. aasta presidendivalimised.

USA kolme suurima kaabel­ televisiooni telekanali CNN-i, Fox News-i ja MSNBC vaada­ tavus langes keskmiselt 19 protsenti võrreldes 2021. aasta ­ esimese poolega.

Rohkem vaatajaid on kaota­ nud CNN ja MSNBC, kelle vaadatavus langes vastavalt 43 ja 33 protsenti. Fox Newsi vaa­ datavus samas tõusis 12 prot­ senti samal perioodil.

USA-s langes ka uudisteäp­ pide kasutamine 16 protsenti Apptopia andmete järgi.

Samuti langes USA viie kõige suurema uudisteportaali veebisaidi külastatavus.

Samuti on langenud ka sot­ siaalmeedias jagatud uudislu­ gude mõju Newswhipi järgi ligikaudu 50 protsenti, kuigi avaldatakse rohkem uudisar­ tikleid. (ERR/EE)

Kinke vahetavad laagrite juhid Hannes Aasa (Seedrioru) ja Elli Kipper (Jõekääru)

NOORTE NURK

Pumpkin & Stretch #10

14

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

LAHKUS MEIE ARMAS TÜTAR, ÕDE JA TÄDI

Kristi Silvia Laar 8. detsember 1976 – 17. juuli 2022

Nr. 29

Kristi Laar Südamlik kaastunne INGRIDILE ja kogu perele kalli õe ja tütre liigvarase kaotuse puhul

Igavesti hoiame Sind oma südametes.

Ilusad mälestused Sinust ei kao mitte kunagi.

TÕNIS ja KADRI-ANN INGRID ERIK ja SHEETAL AVANI ja KAVI

ÜLLE VELTMANN perega

Avaldame kurbuses kaastunnet INGRIDILE, ERIKULE, KADRILE ja TÕNISELE

Kristi Laar’i LAHKUS MEIE ARMAS EMA JA VANAEMA

lahkumise puhul

Mai Agnes Kreem

ELLE ja TÕNU ORAV HEILI ORAV

sündinud SÕRRA sündinud 6. septembril 1923 Tartus surnud 20. juulil 2022 Torontos Mälestame leinas MADIS, MARLENE, ERIK PIRET, BILL, MARIKA, LUKAS, KATRINA, DANIEL, BRYAN perekondadega JAAN, REET perekondadega Eestis JOHN PELLETIER

Puhka rahus

Sügavas leinas avaldame kaastunnet INGRIDILE

Kristi Laar’i lahkumise puhul EESTI MAJA PERE

SOOJALT MÄLETAME JÕEKÄÄRU KAUAAEGSET TOETAJAT JA SÕPRA Puhka rahus, armas

Mai Kreem’i kes õpetas meie suvekodu lapsi ujuma ja võistlema.

Oled jätnud suured jäljed Jõekäärule.

Südamlik kaastunne MADISELE ja PIRETILE peredega

vil! Mai

Kreem

c. 1970

6.09.1923 – 20.07.2022 Avaldame südamlikku kaastunnet perekonnale

JÕEKÄÄRU SUVEKODU PERE JA JUHATUS

Vaikses ookeanis avastati kuumaveeallikate väli USA Lehighi ülikooli teatel avastati Vaikse ookeani idaosa pimedas sügavuses hiiglaslik kuumaveeallikate väli.

Vaikse ookeani idaosa põhjas asuv suur hüdrotermiline väli on kuumim ja suurim piir­ konnas avastatutest. See asub kohas, kus teadlased ei ooda­ nuks hüdrotermilist aktiivsust, rääkimata tervest kuumaveeal­ likate süsteemist, vahendas Delfi Forte.

Allikate välja avastas tead­ laste meeskond, kes kasutas auto­noomseid veealuseid sõidu­ keid merepõhja kaardistamiseks inimestele ebasoodsatel süga­ vustel.

Teadlaste meeskond nägi 2560 meetri sügavusel kolme­ korruselise maja kõrguseid tornikesi vaikses, püsivalt pime­ das sügavuses. Algselt arvasid teadlased, et kuumaveeallikate avad on juba ammu jahtunud ja mitteaktiivsed, kuid lähemal uurimisel selgus teisiti. „Meid hämmastas, et see väli pole mitte ainult väga aktiivne, vaid ka suurem ja soojem kui ükski teine ​​Vaikse ookeani idaosa tun­

Lahkus meie vana hea naaber

Jaan Vares Kaastunne lastele

KORP! AMICITIA

Peale rasket haigust lahkus meie kauaaegne sõber ja Mia koolikaaslane

Mai Kreem Avaldame kaastunnet PIRETILE ja MADISELE perekondadega

Mälestavad HEILI, KAI ja EDDIE tud hüdrotermiline väli, mida on viimase 30 aasta jooksul uuritud,“ ütles meregeoloog ­ Daniel Fornari.

Hüdrotermilised õhuavad on väidetavalt koduks mõnele kõige hämmastavamale ökosüs­ teemile Maal. Need on mere­ põhjas olevad avad, mille kaudu pääsevad meie planeedi maa­ koorest välja soojus ja kemikaa­ lid, mis on seotud vulkaanilise tegevusega.

Avad ise võivad olla kõr­ vetavalt kuumad, üle 400 kraadi Celsiuse järgi, kuid elu nende vahetus läheduses õitseb. (D/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

MIA ja JÜRI

Mai Kreem Avaldame südamlikku kaastunnet MADISELE ja PIRETILE perekondadega kalli ema, vanaema ja ämma kaotuse puhul EVE ja JAAK JÄRVE perekonnaga MAI VOMM-JÄRVE

Mälestame ja austame kanget eestlast, kalevlast ning spordinoorte eestvedajat

Mai Kreem’i Vaikses leinas TORONTO SPORDISELTS KALEV

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 31. juulil jumala­ teenistust ei toimu.

Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 31. juulil KIRI­ KUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Jumala­ teenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639

Juunis olid populaarsemad nimed Eestis Sofia ja Rasmus Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ ku 1031 sündi. Sündis 503 tüdrukut ja 528 poissi.

Möödunud aasta juunis re­ ­ gistreeriti 1044 sündi.

Kaksikuid registreeriti 14 paari, neist neli paari poisse, neli paari tüdrukuid ja kuus ­segapaari. Tallinnas registreeriti 340 sündi, Harjumaal 175, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 67, Jõgevamaal 19, Järvamaal 18, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 47, Põlvamaal 15, Pärnumaal 67, Raplamaal 26, Saaremaal 20, Tartumaal 149, Valgamaal 19, Viljandimaal 27 ja Võru­ maal 19 lapse sünd.

Tüdrukute eesnimedest olid juunis populaarsemad Sofia, Amelia, Lenna, Melissa, Sandra, Eliise, Elli, Mia ja Stella ning poiste nimedest Rasmus, Aron, Daniel, Mark­ kus, Martin, Nikita, Aaron, Johannes, Kristofer, Mark, Robert ja Sebastian.

Juunis sõlmiti 684 abielu, millest 69 notarite ja 47 vaimu­ like poolt. Lahutati 168 abielu.

Eelmise aasta juunis sõlmiti 584 ning lahutati 195 abielu.

Juunis registreeriti 1392 sur­ ma, mullu samal ajal 1400.

(SiMPT/EE)

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 24. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Gideon - Kui meie vähe on Jumala jaoks palju”. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 31. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus: „Simson – raisatud võimalustega kange­ lane”. Muusika Marika Wilbiks.

7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus.

Pühapäeval, 11. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutluse seeria ,,Mäejutlus“: ,,Kes on õnnis?“ Muusika TEBK Ansambel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS 7. pühapäev pärast nelipüha Armastuskäsk – Nõnda ütleb Issand, kes sind on loonud: Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!

Js 43:1 Vana Testamendi lugemine: 3 Moosese 19:1-18 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „Räägi kogu Iisraeli laste kogu­ dusega ja ütle neile: Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha! Igaüks teist peab austama oma ema ja isa ning peab pidama minu hin­ gamispäevi! Mina olen Issand, teie Jumal.

Te ei tohi pöörduda ebajuma­ late poole ega tohi endile teha valatud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!

Ja kui te ohverdate Issandale tänuohvri, siis ohverdage nõnda, et see teeks teid meelepäraseks!

Seda sööge päeval, mil te ohverdate, ja järgmisel päeval; aga mis üle jääb kolmandaks päevaks, põletage tulega! Kui seda kolmandal päeval ometi süüakse, siis on see kõlbmatu ega ole meelepärane. Kes seda sööb, peab kandma oma pa­ tusüüd, sellepärast et ta on teo­ tanud Issandale pühitsetut, ja ta tuleb hävitada oma rahva seast!

Kui te lõikate oma maa vilja, siis ära lõika oma põlluää­ ri sootuks, ja ära nopi üles, mida su lõikuse järelt saaks noppida! Ära korja tühjaks oma viina­ mäge ja ära nopi üles oma vii­ namäe varisenud marju: jäta need kehvale ja võõrale! Mina olen Issand, teie Jumal! Ärge varastage ja ärge vale­ tage, ja ükski ärgu petku oma ligimest! Ärge vanduge minu nime juures valet; sellega sa teotad oma Jumala nime! Mina olen Issand! Ära tee liiga oma ligimesele ja ära riisu teda; päevilise palka ära hoia enese käes üle öö ­hommikuni! Ära nea kurti ja ära pane komistuskivi pimedale, vaid karda oma Jumalat! Mina olen Issand! Ärge tehke kohtus ülekohut! Ära ole erapoolik viletsa kasuks ja ära austa vägevat, vaid mõista ligimesele õiglaselt kohut! Ära käi keelekandjana oma rahva seas, ära seisa oma ligi­ mese vere vastu! Mina olen Issand! Ära vihka südames oma venda! Noomi julgesti oma ­ ­ligi­mest, et sina ei peaks tema pärast pattu kandma! Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid ar­ masta oma ligimest nagu iseen­ nast! Mina olen Issand!

Uue Testamendi lugemine: Rooma 12:16-21 Olge omava­ hel üksmeelsed! Ärge mõtelge kõrgilt, vaid laske end tõmmata madalate hulka! Ärge olge endi meelest targad! Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste ­silmis!

Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! Ärge makske ise kätte, arm­ sad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte“ – nii ütleb Issand.

Veel enam: „Kui sinu vaen­ lane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!“ Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!

Evangeeliumi lugemine: Matteuse 5:20-30 Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!

Te olete kuulnud, et muist­ sele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla. Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: „Tola!“, peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: „Sina jäle!“, peab mine­ ma tulepõrgusse.

Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meel­ de, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!

Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja ­ kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi! Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi ­maksnud viimsegi veeringu.

Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rik­ kuda! Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma süda­ mes temaga juba abielu rikku­ nud.

Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.

Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.

Pühapäeva palve: Kõige­ väe­ line Jumal, Sina ilmutad meile Jeesuses Kristuses igavest ja tõelist armastust ja tahad ka meie südameis süüdata armas­ tuse tule. Aita meid oma Püha Vaimuga, nii et võidame endas viha ning kasvame armastuses üksteise vastu. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 22. juulil 2022 — Friday, July 22, 2022

Nr. 29

Tellige EESTI ELU! Põhja-Hiinas avastati muhkkatku juhtum

William Ashley, mille esinduspood asub 131 Bloor St W, oli tänavugi Honda Indy ametlikuks partneriks ja esitles taas võistlusalal vormelit delikaatsetel ja õrnadel nõudel. Ashley on pannud välja ka maitsekad võidutrofeed, mis valmistatud Iirimaal Waterford Crystali poolt. Esikoha trofee, mille lõikes on näha Toronto siluett, valmistamine võtab aega 48 tundi.

Ningxia Huei autonoomses piirkonnas Põhja-Hiinas re­ ­ gist­reeriti muhkkatku nakatu­ mise juhtum, teatas piirkonna tervisekomisjon oma avaldu­ ses.

Võimude teatel tuvastati hai­ gus 45-aastasel mehel, kes naa­ sis Sise-Mongoolia autonoom­ sest piirkonnast Yinchuani l­inna.

Esimesed haigusnähud ilm­ nesid 12. juulil ning järgmisel päeval pöördus mees abi saamiseks haiglasse. Arstid kin­ nitasid teisipäeval, 19. juulil, et tegu on muhkkatkuga.

Muhkkatk on äge nakkushai­ gus, mida põhjustab bakter Yersinia pestis ja mis avaldub kahes peamises vormis – muh­ kudes ja kopsupõletikuna.

Looduses on katk levinud näriliste seas, kust see naka­ tunud kirpude hammustuse ­kaudu inimestele edasi kandub.

Inimestel iseloomustab haigust lümfisõlmede põletik, kuhu paistetades tekivad iseloomuli­ kud muhud.

Hiinas suri eelmisel aastal katku üks ja möödunud aastal kolm inimest. (D/EE)

Seedriorul kasvavad uued malemeistrid

Eesti ajalooline purjelaev jõudis Pariisi Veel on napilt juhtimas esikohalt alustanud Colton Herta (ees vasakul).

Torontos sõitsid ka F-1st tuntud piloodid Romain Grosjean ja Takuma Sato.

Honda Indy taas Torontos Juba juuni lõpus hakkasid CNE-väljaku ja Lakeshore’i piirkonnas muutuma nähta­ vaks peatselt Torontosse jõud­ va aasta suurima mootori­ spordisündmuse märgid. Ja 15.–17. juulini sai paariaas­ tase vaheaja järel teoks Honda Indy võidusõidunädal, mis on motosõpradele suureks ja oodatud sündmuseks ning samal ajal paljudele teistele hoopis piirangute tõttu liiklus­ oludes või lärmi ja müra tõttu ebameeldivaks nädalavahe­ tuseks.

Võidusõidusõbrad said aga kolmel päeval kaasa elada eri­ nevate võistlusklasside sõitudele – NASCAR Pintyst kuni NTT INDYCARideni. 1986. aastast alates on Indy võidusõidud (esi­ algu Molson Indy) kujunenud üheks arvestatavamaks moto­ spordisündmuseks, kus on mõõtu võtnud nimekad sõitjad, kanadalastest on tuntuimad Greg Moore, Alex Tagliani,

Sündmuste kalender • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRK­PALLI­LAA­ GER. • Kuni laup., 6. aug.

SEEDRIORU SUVEKODU. • Pühap., 21. – laup., 27. aug. METSAÜLIKOOL

Paul Tracy, James Hinchcliffe ja Jacques Villeneuve. Tänavu räägiti enne Indy põhisõitu kõige rohkem Scott Dixonist, Will Powerist ja Josef Newgardenist, kanadalastest olid rajal Dalton Kellett ja Devlin DeFrancesco. Nii mõne­ gi intsidendiga vürtsitatud 85-ringise võidukihutamise või­ tiski Scott Dixon, kellele see oli neljas kord Torontos esikoht saada.

See võit tõstis Dixoni samale pulgale legendaarse Mario Andrettiga – neil mõlemal on nüüd kogutud 52 võitu, millega nad on teisel kohal võitude üldarvu poolest, kõige suurem võitude arv on A.J. Foytil – 67 esikohta karjääri jooksul.

Tasavägises sõidus tuli püha­ päeval teiseks Colton Herta, kes alustas sõitu esimeselt stardi­ kohalt ja kolmandaks Felix Rosenqvist, järgnesid Graham Rahal ja Marcus Ericsson. (EE)

“METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Reede, 9. – pühap., 11. sept. Keskus TANTSULAAGER “NOU POIS ÄLÄUD” Jõe­ käärul.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.

12. juunil alustas ajalooline rannarootsi purjelaev Runb­ jarn kaheaastast teekonda Ukrainasse ja jõudis sel näda­ lal üle Läänemere ning seitsme riigi seigeldes Prant­ susmaa pealinna.

Teekonnal on peatutud Gotlandil, Kielis, Rotterdamis, Brüsselis. Reisi lõppsihiks on Gammalsvenskby (Vanarootsi) küla Ukrainas, mille asutasid 1782. aastal Hiiumaalt lahkuma sunnitud rootslased. Ajaloolise reisi eesmärk on taas kokku siduda vanad rannarootsi side­ med ning panna kõlama täna­ päeval oluline sõnum Ukraina, Eesti ja Euroopa sidemete kohta.

Reis on jagatud 10-päevas­ teks etappideks. Järgmine siht on mööda kanaleid ja jõgesid jõuda Budapestini, kus talvitu­ takse. Hersoni oblastis asuvasse vanasse rootsi külla plaanitakse saabuda 2023. aasta varasuvel.

(Allikas: portaal kylauudis)

Suviharja külalised on igal aastal harjunud Seedrioru peamajas nägema malelaudu ja osa saama võimalusest seda strateegilist mõtlemissporti harrastada. Malemänguvõimalusi on pakkunud Toronto Eesti Maleklubi esimees Jaak Järve, kes sel nädalal pak­ kus suvekodu kasvandikele võimalust malemänguks või neile, kel maleteadmisi ei olnud, saada esimest õpetust sellest põne­ vast mängust. Piltidelt on näha, et lapsed suhtusid mängu väga entusiastlikult – kas ehk on nende seas keegi, kellest võiks saada järgmine maailmameister?

Fotod: Jaak Järve

Pärnu soovib lehmi rannale tagasi Pärnu soovib tuleval aastal taas näha rannaniitudel lehmi, tänavune hange selleks ebaõnnestus. Enam kui küm­ me aastat kestnud karjata­ mine rannaniitudel on suu­ rendanud mitme linnuliigi arvukust.

Kui esimesed lihaveised 2010. aasta septembris Pärnu Mai randa jõudsid, vohasid kõikjal kõrkjad. Siis oli tege­ mist keskkonnaameti algatu­ sega, aga aastatel 2012-2016 oli

see Euroopa Liidu Life+ pro­ jekt. Niimoodi, nüüd PRIA toe­ tusega, on veised rannal käima jäänud ja rannaniitu lagedaks söönud.

Selleaastane hange ebaõnnes­ tus, osaliselt oli põhjuseks lin­ nakodanike vastuseis. Kuna lahevee kvaliteet pole lõige ­ parem, arvatakse, et selle põh­ jus on linnalehmades. See aga pole kinnitust leidnud ja lehmad on siiski rannaniitude parimad hooldajad.

Sel aastal on veised ainult Vana-Pärnu rannaniidul.

(ERR/EE)

KANADA UUDISED

KANADA. Teatavasti on lennu­ jaamad olnud viimasel ajal väga ülerahvastatud, ette tuleb hili­ nenud lende ja pagasi kadumist.

Reisijate frustratsiooni on pida­ nud kogema ka lennujaamade töötajad, alates verbaalsest vägi­ vallast kuni füüsiliste ähvar­ duste ja politsei kutsumiseni.

(Lüh. CTVNews)

Veised Pärnu rannariidul.

Foto: EE