Hiiu Folk möllas Kassari kiigeplatsil ja pani südame heldima Hiiumaa kirikutes

Hiiu Folgi avasid luuletajad Viiu Härm ja Paul-Eerik Rummo.

Tekst ja fotod LEA KREININ

Eestis on ka sel suvel palju võimalusi kultuuri nautida, selleks ei pea isegi linna minema. Peaaegu igas külas on vähemalt kord suve jooksul mõni etendus, festival või kontsert toimumas.

Paljude eestlaste jaoks ei möödu suvi ilma vähemalt ühe pärimusmuusika festivalita – olgu selleks siis Eesti suurim ja mainekaim Viljandi Folk (juuli lõpus), auväärne Võru festival (juuli keskel), mõnus kodune Seto Folk (juuli alguses), Käsmus toimuv Viru Folk (augusti keskel) või mõni pisem festival, nagu just kaheaastaseks saanud „Aigu om!“ Võrumaal. Selgelt eristub selles reas Hiiu Folk, mis on ainuke alkoholivaba festival Eestis ja seetõttu on saanud turvalise perefestivali maine. Sellises kirjus festivalivalikus leiavad kõik muusikasõbrad oma lemmiku.

Sel aastal toimus Hiiu Folk juba 17. korda. Festivali peakorraldaja on muusik Astrid Nõlvak, kes seda üritust algusest peale suure südamega on teinud. Esimene festivalipäev peetakse alati Sõru paadikuuris. Sündmuse avasid seekord (ka Kanada eestlaskonnale hästi tuntud) luuletajad Viiu Härm ja Paul-Eerik Rummo, kes lugesid ette oma luuletusi.

Andrew Lawrence-King.

Tänavu sai avapäeval näha kahte väliskülalist. Kohapeal küll selgus, et Guernsey saarelt pärit klassikalise muusiku taustaga Briti harfivirtuoos ja dirigent Andrew Lawrence-King elab tegelikult Eestis. Ta mängis kontserdil ühte põnevat kandle moodi rahvapilli. Erineva taustaga professionaalsetest muusikutest koosnev Ungari ansambel Góbé on fantastiline kontsertbänd, kes rahva igal juhul soojaks kütab ja tantsima paneb. Góbé andis festivalil pealaval veel ühe kontserdi ja ka kaks õpituba, kus soovijad said õppida Ungari tantsu ja laulu.

Esimesel päeval pakkus allakirjutanule kõige suurema muusikaelamuse Taulide perekonnaansambel. Ants Taul on Eesti torupillitraditsiooni taaselustaja ja kauaaegne torupilliõpetaja, kuid ta mängib ka teisi pille. Tauli perekond võlus vaatajaid lisaks kõigele muule sellega, et pille vahetati esinemise ajal palju, laval oldi nii korraga kui väiksemate seltskondadena – esinesid Ants ja tema abikaasa Tiiu, nende tütred Anu ja Triinu ning pojad Andrus ja Tõnis. Kontsert oli soe ja südamlik, pisar polnud silmanurgas mitte ainult kuulajail, vaid ka esinejatel endil. Pereliikmed teevad muusikat ka eraldi ning ühel laval saadakse kokku üsna harva. Seda liigutavam oli üht sellist kokkusaamist pealt näha. Ants Taul peab abikaasaga küll Torupillitalu, aga ta on ka suur lõõtsasõber. Ta mängis laval kaunikõlalisel Teppo lõõtspillil. Selle pilli sai Ants Taul oma õpetaja Karl Kikka käest ning see olevat hindamatu väärtusega.

Hiiu Folgil mängis pisara silma publikule ja endalegi Taulide perebänd.

Ants Taul Teppo lõõtspilliga.

Esimese festivalipäeva lõpetas mahehäälne Mari Jürjens oma autorilauludega. Need sobisid sumedasse suveöösse ülihästi. Vabakutselise näitleja ja muusiku intiimsed-mõtlikud laulud räägivad tema tunnetest, loodusest ja elust meie ümber. Oma laule saatis ta ise kitarril.

Festivali teine ja kolmas päev toimusid pealaval Kassari kiigeplatsil. Lisaks muusikale oli korraldatud tore lasteprogramm Lotte raamatu tegelastega, sai sõita poni ja hobuvankriga. Teenuseid ja kaupu pakkusid pilli- ja käsitöömeistrid, kohal oli ka massaažikool, kus turgutati (telgis maganute) kangeid lihaseid. Toitu pakuti ka igasugust.

Festivali kontserdid olid toredad ja kaasatõmbavad. Suur üllatus oli Kuusalu kandist Uuri külast pärit noorteansambel „Uurikad“ – nende esinemine oli vaatamata muusikute noorusele väga enesekindel, heatasemeline ja humoorikas. Rahvas elas neile ka kõvasti kaasa. Kolme päeva jooksul esinesid kiigeplatsil veel paljud kuulsad Eesti muusikud – ansamblid Nedsaja küla bänd ja Ruut, Cätlin Mägi ja Jaan Pehk, Villu Veski ja Tiit Kalluste.

Inna Lisnjak mängib Ukraina rahvapilli bandurat.

Eriti hingeminev ja südantsoojendav oli Ukraina keelpilli bandurat mängiva doktorikraadiga muusiku Inna Lisnjaki esinemine. Ukraina rahvapillil bandura on mitu varianti, seda võib mängida nii soolopillina kui ansamblis. Muusik õpetas järgmisel päeval õpitoas ka Ukraina vabadusvõitluse sümboliks saanud laulu Oi u luzi chervona kalyna. Inna Lisnjak rääkis laulu ajaloost ja ütles, et pärast 30 aastat ei saa Ukraina rahvast enam sundida demokraatiast loobuma. Slava Ukraini!

Viimasel päeval sai üle Hiiumaa kirikutes nautida rahulikumat õhkkonda ja kammerlikumat muusikat mitmetelt esinejatelt. Neist on lehelugejaile tuntuim vast organist Ene Salumäe, kes korduvalt ka Kanada eestlaskonnale esinemas käinud. Festivali peakorraldaja Astrid Nõlvaku kirjutatud kauni helikeelega teos ,,Püha rist“, mille maailma-esiettekanne toimus autori magistriõpingute raames juba kevadel, kanti seekord ette Kärdla kirikus.

Festivali lisaprogrammis olid veel hiljuti meie hulgast lahkunud luuletaja Ave Alavainu mälestusõhtu, kirjanduslik retk Kassari radadel, matk looduskaitsealal, hommikuvõimlemine, fotonäitus ja palju eri­nevaid õpitubasid. Sel aastal tundus esinejate nimekiri eelmiste kordadega võrreldes ehk pisut lühem ja vaatajaidki oli pisut vähem. Ei ole kerge ühel festivalil tegutseda nii tihedas konkurentsis ja ilma riigipoolse toetuseta. Seda suurem au korraldajatele, et see tore festival ikka edasi elab!

Hiiu Folgi pealava on Käina kiigeplatsil, mere ääres.