This newspaper was mailed on Friday, July 29, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 30, 2022
Reedel, 29. juulil — Friday, July 29
www.eestielu.ca
Hiiu Folk möllas Kassari kiigeplatsil ja pani südame heldima Hiiumaa kirikutes Tekst ja fotod Lea Kreinin Eestis on ka sel suvel palju võimalusi kultuuri nautida, sel leks ei pea isegi linna minema. Peaaegu igas külas on vähemalt kord suve jooksul mõni etendus, festival või kontsert toimumas. Paljude eestlaste jaoks ei möödu suvi ilma vähemalt ühe pärimusmuusika festivalita – olgu selleks siis Eesti suurim ja mainekaim Viljandi Folk (juuli lõpus), auväärne Võru festival (juuli keskel), mõnus kodune Seto Folk (juuli alguses), Käs mus toimuv Viru Folk (augusti keskel) või mõni pisem festival, nagu just kaheaastaseks saanud „Aigu om!“ Võrumaal. Selgelt eristub selles reas Hiiu Folk, mis on ainuke alkoholivaba festival Eestis ja seetõttu on saanud turvalise perefestivali maine. Sellises kirjus festiva
Andrew Lawrence-King.
livalikus leiavad kõik muusika sõbrad oma lemmiku. Sel aastal toimus Hiiu Folk juba 17. korda. Festivali pea korraldaja on muusik Astrid Nõlvak, kes seda üritust algu sest peale suure südamega on teinud. Esimene festivalipäev peetakse alati Sõru paadikuuris. Sündmuse avasid see kord (ka Kanada eestlaskonnale hästi tuntud) luuletajad Viiu Härm ja Paul-Eerik Rummo, kes lugesid ette oma luuletusi. Tänavu sai avapäeval näha kahte väliskülalist. Kohapeal küll selgus, et Guernsey saarelt pärit klassikalise muusiku taus taga Briti harfivirtuoos ja diri gent Andrew Lawrence-King elab tegelikult Eestis. Ta mängis kontserdil ühte põnevat kandle moodi rahvapilli. Erineva taus taga professionaalsetest muusi kutest koosnev Ungari ansambel Góbé on fantastiline kontsert bänd, kes rahva igal juhul soojaks kütab ja tantsima paneb. Góbé andis festivalil pealaval veel ühe kontserdi ja ka kaks õpituba, kus soovijad said õppi da Ungari tantsu ja laulu. Esimesel päeval pakkus alla kirjutanule kõige suurema muusikaelamuse Taulide perekonnaansambel. Ants Taul on Eesti torupillitraditsiooni taase lustaja ja kauaaegne torupilli õpetaja, kuid ta mängib ka teisi pille. Tauli perekond võlus vaatajaid lisaks kõigele muule sellega, et pille vahetati esine mise ajal palju, laval oldi nii korraga kui väiksemate selts kondadena – esinesid Ants ja
tema abikaasa Tiiu, nende tütred Anu ja Triinu ning pojad Andrus ja Tõnis. Kontsert oli soe ja südamlik, pisar polnud silmanurgas mitte ainult kuula jail, vaid ka esinejatel endil. Pereliikmed teevad muusikat ka eraldi ning ühel laval saadakse kokku üsna harva. Seda liiguta vam oli üht sellist kokkusaamist pealt näha. Ants Taul peab abikaasaga küll Torupillitalu, aga ta on ka suur lõõtsasõber. Ta mängis laval kaunikõlalisel Teppo lõõtspillil. Selle pilli sai Ants Taul oma õpetaja Karl Kikka käest ning see olevat hindamatu väärtusega. Esimese festivalipäeva lõpe tas mahehäälne Mari Jürjens oma autorilauludega. Need sobi sid sumedasse suveöösse ülihästi. Vabakutselise näitleja ja muusiku intiimsed-mõtlikud laulud räägivad tema tunnetest, loodusest ja elust meie ümber. Oma laule saatis ta ise kitarril. Festivali teine ja kolmas päev toimusid pealaval Kassari kiigeplatsil. Lisaks muusikale oli korraldatud tore lasteprog ramm Lotte raamatu tegelas tega, sai sõita poni ja hobu vankriga. Teenuseid ja kaupu pakkusid pilli- ja käsitöömeist rid, kohal oli ka massaažikool, kus turgutati (telgis maganute) kangeid lihaseid. Toitu pakuti ka igasugust. Festivali kontserdid olid tore dad ja kaasatõmbavad. Suur üllatus oli Kuusalu kandist Uuri külast pärit noorteansambel „Uurikad“ – nende esinemine
Hiiu Folgil mängis pisara silma publikule ja endalegi Taulide perebänd.
(Järgneb lk. 11)
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Seattle’is peeti lääneranniku eesti päevi
Koroona-aeg segas kõikide suurürituste korraldamist, erandiks ei olnud lääneranniku eestlasi ühendav suurpidu, mis pidi toimuma Seattle’is. Toimuski, aga pisikese hilinemisega – 25.-27. juulini sel suvel. 35. LEP toimumiskohaks oli valitud Clearwater Casino Resort Suquamish’is (WA). Osalejad ja tegijad olid rõõmsad – kuidas saaks teisiti ollagi, kui lõpuks ometi sai päriselt koos olla, üksteisele silma vaadata, naeratada, laulda, tantsida ja niisama mõnusalt juttu ajada. Ükskõik kas siis ammuste sõpradega või äsjaste tuttavatega – selleks ju neid päevi ikka ja jälle korralda takse, et Eesti päritoluga põhjaameeriklastel oleks laiemalt võimalust oma juurte üle uhkust tunda ja oma kultuuri jagada. Pilte ja videoklippe Seattle’is toimunust leiab nende Facebooki lehel, kust on pärit ka juuresolev foto.
Saaremaa ooperipäevadelt 2022 Mailis Sütiste-Gnannt Saaremaal toimusid 20.-24. juulinil keskaegse Kuressaare kindlusemüüride vahele paigutatud 2000 pealtvaatajat mahutavas ooperimajas 15. Saaremaa ooperipäevad. Esi mene ooperifestival korraldati Kuressaare ooperipäevade nime all 1999. a, selle kuns tiliseks juhiks oli Ludmilla Toon. Alates 2008. aastast on korraldajaks Eesti Kontsert ning festivali kunstiliseks juhiks Aarne Mikk. Saaremaal on eelnevatel aas tatel esinenud oma parimate la vastustega külalisteatrid erine vatest riikidest. Tänavuse suve külalisteater on Poolast – Sileesia ooperiteater Bytomis, mille rajas maailmakuulus bas silaulja Adam Didur ja mis avati 14. juunil 1945, kui esietendus esimene sõjajärgne ooper Poolas – „Halka“. Sileesia ooperiteater on pidevas arengus – kostitades publikut klassikaga, samal ajal avastades ja avades unustatud teoseid. Teatri varasalves on üle 260 ooperi, opereti ja balleti esieten duse. Praegune kava sisaldab umbes 30 lavateost. Saaremaa ooperipäevad 20. juulil avanud Charles Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“ esieten dus 2017. a ja tähistas ooperi
maja viljaka koostöö algust kunstilise juhi Michal Zna nieckiga. Znaniecki on ise öel nud: „Te näete Saaremaal minu viimast viit loomeaastat. Tahan, et iga minu lavastus oleks uut moodi risk, mulle meeldivad väljakutsed. Ütleksin isegi, et kui pole väljakutseid, pole ka kunsti. Minu jaoks on kunst järgida seda, mida me tegelikult vajame tänapäeva suhtlemiseks, tänapäeva dialoogiks. Minu jaoks on oluline, et publik mõistaks mind, et ma tunnek sin, et saan nendega dialoogi pidada.“ Tema „Romeo ja Julia“ on pälvinud kolm Kuldse maski preemiat – aasta etendus 2017, parim vokaalosatäitja Andrzej Lampert Romeo rollis ja Luigi Scoglio lavakunsti kategoorias. Mõlemad tegid kaasa ka Saare maal. „Etenduse kõige väärtus likum aspekt on teatraalne külg. Michal Znaniecki ei ole lasknud end ahvatleda trendist kanda teose kontseptsioon tänapäeva üle, vaid on jäänud püsima traditsioonilise Shakespeare’i juurde,“ on kirjutatud teose tutvustuseks Rzeczpospolita’s. Allakirjutanul õnnestus osa saada „Õhtust Mozartiga“ 21. juuli õhtul, mis koosnes kahest osast „Reekviemi saladus“ ja (Järgneb lk. 6)
