Eesti Elu / Estonian Life No. 30 | July 29, 2022

This newspaper was mailed on Friday, July 29, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 30, 2022

Reedel, 29. juulil — Friday, July 29

www.eestielu.ca

Hiiu Folk möllas Kassari kiigeplatsil ja pani südame heldima Hiiumaa kirikutes Tekst ja fotod Lea Kreinin Eestis on ka sel suvel palju võimalusi kultuuri nautida, sel­ leks ei pea isegi linna minema.

Peaaegu igas külas on vähemalt kord suve jooksul mõni etendus, festival või kontsert toimumas.

Paljude eestlaste jaoks ei möödu suvi ilma vähemalt ühe pärimusmuusika festivalita – olgu selleks siis Eesti suurim ja mainekaim Viljandi Folk (juuli lõpus), auväärne Võru festival (juuli keskel), mõnus kodune Seto Folk (juuli alguses), Käs­ mus toimuv Viru Folk (augusti keskel) või mõni pisem festival, nagu just kaheaastaseks saanud „Aigu om!“ Võrumaal. Selgelt eristub selles reas Hiiu Folk, mis on ainuke alkoholivaba festival Eestis ja seetõttu on ­ saanud turvalise perefestivali maine. Sellises kirjus festiva­

Andrew Lawrence-King.

livalikus leiavad kõik muusika­ sõbrad oma lemmiku.

Sel aastal toimus Hiiu Folk juba 17. korda. Festivali pea­ korraldaja on muusik Astrid Nõlvak, kes seda üritust algu­ sest peale suure südamega on teinud. Esimene festivalipäev peetakse alati Sõru paadikuuris. Sündmuse avasid see­ kord (ka Kanada eestlaskonnale hästi tuntud) luuletajad Viiu Härm ja Paul-Eerik Rummo, kes lugesid ette oma luuletusi.

Tänavu sai avapäeval näha kahte väliskülalist. Kohapeal küll selgus, et Guernsey saarelt pärit klassikalise muusiku taus­ taga Briti harfivirtuoos ja diri­ gent Andrew Lawrence-King elab tegelikult Eestis. Ta mängis kontserdil ühte põnevat kandle moodi rahvapilli. Erineva taus­ taga professionaalsetest muusi­ kutest koosnev Ungari ansambel Góbé on fantastiline kontsert­ bänd, kes rahva igal juhul soojaks kütab ja tantsima paneb.

Góbé andis festivalil pealaval veel ühe kontserdi ja ka kaks õpituba, kus soovijad said õppi­ da Ungari tantsu ja laulu.

Esimesel päeval pakkus alla­ kirjutanule kõige suurema muusikaelamuse Taulide perekonnaansambel. Ants Taul on Eesti torupillitraditsiooni taas­e­ lustaja ja kauaaegne torupilli­ õpetaja, kuid ta mängib ka teisi pille. Tauli perekond võlus vaatajaid lisaks kõigele muule sellega, et pille vahetati esine­ mise ajal palju, laval oldi nii korraga kui väiksemate selts­ kondadena – esinesid Ants ja

tema abikaasa Tiiu, nende tütred Anu ja Triinu ning pojad Andrus ja Tõnis. Kontsert oli soe ja südamlik, pisar polnud silmanurgas mitte ainult kuula­ jail, vaid ka esinejatel endil.

Pereliikmed teevad muusikat ka eraldi ning ühel laval saadakse kokku üsna harva. Seda liiguta­ vam oli üht sellist kokkusaamist pealt näha. Ants Taul peab abikaasaga küll Torupillitalu, aga ta on ka suur lõõtsasõber.

Ta mängis laval kaunikõlalisel Teppo lõõtspillil. Selle pilli sai Ants Taul oma õpetaja Karl Kikka käest ning see olevat hindamatu väärtusega.

Esimese festivalipäeva lõpe­ tas mahehäälne Mari Jürjens oma autorilauludega. Need sobi­ sid sumedasse suveöösse ülihästi. Vabakutselise näitleja ja muusiku intiimsed-mõtlikud laulud räägivad tema tunnetest, loodusest ja elust meie ümber.

Oma laule saatis ta ise kitarril.

Festivali teine ja kolmas päev toimusid pealaval Kassari kiigeplatsil. Lisaks muusikale oli korraldatud tore lasteprog­ ramm Lotte raamatu tegelas­ tega, sai sõita poni ja hobu­ vankriga. Teenuseid ja kaupu pakkusid pilli- ja käsitöömeist­ rid, kohal oli ka massaažikool, kus turgutati (telgis maganute) kangeid lihaseid. Toitu pakuti ka igasugust.

Festivali kontserdid olid tore­ dad ja kaasatõmbavad. Suur ­üllatus oli Kuusalu kandist Uuri külast pärit noorteansambel „Uurikad“ – nende esinemine

Hiiu Folgil mängis pisara silma publikule ja endalegi Taulide perebänd.

(Järgneb lk. 11)

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Seattle’is peeti lääneranniku eesti päevi

Koroona-aeg segas kõikide suurürituste korraldamist, erandiks ei olnud lääneranniku eestlasi ühendav suurpidu, mis pidi toimuma Seattle’is. Toimuski, aga pisikese hilinemisega – 25.-27. juulini sel suvel. 35. LEP toimumiskohaks oli valitud Clearwater Casino Resort Suquamish’is (WA). Osalejad ja tegijad olid rõõmsad – kuidas saaks teisiti ollagi, kui lõpuks ometi sai päriselt koos olla, üksteisele silma vaadata, naeratada, laulda, tantsida ja niisama mõnusalt juttu ajada. Ükskõik kas siis ammuste sõpradega või äsjaste tuttavatega – selleks ju neid päevi ikka ja jälle korralda­ takse, et Eesti päritoluga põhjaameeriklastel oleks laiemalt võimalust oma juurte üle uhkust tunda ja oma kultuuri jagada.

Pilte ja videoklippe Seattle’is toimunust leiab nende Facebooki lehel, kust on pärit ka juuresolev foto.

Saaremaa ooperipäevadelt 2022 Mailis Sütiste-Gnannt Saaremaal toimusid 20.-24. juulinil keskaegse Kuressaare kindlusemüüride vahele paigutatud 2000 pealtvaatajat mahutavas ooperimajas 15.

Saaremaa ooperipäevad. Esi­ mene ooperifestival korraldati Kuressaare ooperipäe­vade nime all 1999. a, selle kuns­ tiliseks juhiks oli Ludmilla Toon. Alates 2008. aastast on korraldajaks Eesti Kontsert ning festivali kunstiliseks juhiks Aarne Mikk.

Saaremaal on eelnevatel aas­ tatel esinenud oma parimate la­ vastustega külalisteatrid erine­ vatest riikidest. Tänavuse suve külalisteater on Poolast – Sileesia ooperiteater Bytomis, mille rajas maailmakuulus bas­ silaulja Adam Didur ja mis avati 14. juunil 1945, kui ­ esietendus esimene sõjajärgne ­ ooper Poolas – „Halka“.

Sileesia ooperiteater on pidevas arengus – kostitades publikut klassikaga, samal ajal avastades ja avades unustatud teoseid.

Teatri varasalves on üle 260 ­ooperi, opereti ja balleti esieten­ duse. Praegune kava sisaldab umbes 30 lavateost.

Saaremaa ooperipäevad 20. juulil avanud Charles Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“ esieten­ dus 2017. a ja tähistas ooperi­

maja viljaka koostöö algust kunstilise juhi Michal Zna­ nieckiga. Znaniecki on ise öel­ nud: „Te näete Saaremaal minu viimast viit loomeaastat. Tahan, et iga minu lavastus oleks uut­ moodi risk, mulle meeldivad väljakutsed. Ütleksin isegi, et kui pole väljakutseid, pole ka kunsti. Minu jaoks on kunst järgida seda, mida me tegelikult vajame tänapäeva suhtlemiseks, tänapäeva dialoogiks. Minu jaoks on oluline, et publik ­ mõistaks mind, et ma tunnek­ sin, et saan nendega dialoogi ­pidada.“ Tema „Romeo ja Julia“ on pälvinud kolm Kuldse maski preemiat – aasta etendus 2017, parim vokaalosatäitja Andrzej Lampert Romeo rollis ja Luigi Scoglio lavakunsti kategoorias.

Mõlemad tegid kaasa ka Saare­ maal. „Etenduse kõige väärtus­ likum aspekt on teatraalne külg.

Michal Znaniecki ei ole lasknud end ahvatleda trendist kanda teose kontseptsioon tänapäeva ­ üle, vaid on jäänud püsima ­traditsioonilise Shakespeare’i juurde,“ on kirjutatud teose ­tutvustuseks Rzeczpospolita’s.

Allakirjutanul õnnestus osa saada „Õhtust Mozartiga“ 21. juuli õhtul, mis koosnes kahest osast „Reekviemi saladus“ ja (Järgneb lk. 6)

2

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vatikan vabandas Paavst Franciscuse külaskäik Kanadasse on leidnud meedias laialdast tähelepanu. Kuna Rooma kirikupea vabandas minevikus toimunu eest, kui indigeene kuritarvitati, lapsi vägivaldselt perest eemaldati ning paigutati internaatkoolidesse. Nende loomine oli ootuses, et pärismaalased lõimuks Kanada kogukonda. Üheti aateline, teisalt aga traagiline, kuna seda viidi vägivaldselt läbi.

Paljude laste elu läks hullemaks, ning on teada kõiksugusest vägivallast, mida katoliku preestrid läbi viisid. Surmani, isegi.

Pealesunnitud vabandamist, andeks palumist peab kaaluma kontekstis. Oli ta siiras? Paavst jätab küll üldiselt hea mulje, aga ta juhib üht maailma kõige represseerivamat tänapäevast risti­ usulahku. Ka rikkamat. Paraku on Rooma kiriku minevik pattuderohke üle sajandite. Ning nii palju eest pole kunagi vabandatud. Näiteks kuidas Hispaanias inkvisitsiooni ajal eriti juute kurnati, piinati, surmati. Pidagem meeles, et Eesti vallutati just usku pealesuruvate katolike ristirüütlite poolt. Kas on vabandatud?

Kaugele minevikku peab minema?

Kanadas vohab poliitiline korrektsus käsikäes tolerantusega.

Viimane on kiiduväärt, esimene mitte.

Mitmeti on hea, et paavst Franciscus võttis ette lepituskäigu.

Ent tuleb küsida, miks ta oma külaskäiku Newfoundlandist ei alus­tanud. Seal, Mount Casheli orbudekodus ahistasid Kristlike Vendade Ordu vaimulikud, katoliku kiriku poolt juhitud organisatsiooni liikmed seksuaalselt poisslapsi. Ning see pole ainus koht, kus katoliku preestrid on nii tegutsenud.

On raske aru saada, miks Vatikan nõuab vaimulikelt tsölibaatsust, keelab abielu. Kuna iha, himu, kired on ometi osa inimese iseloomust. Kuid mitte lastega neid rahuldada.

Mis puutub indigeenidesse, ei olnud ju kõik reformaatorid minevikus patused. Nagu alati, on kurjategijad suures vähemu­ ses. Enamik meist aga on võtnud tõsiselt ususõnumit. Kuldne reegel, mille leiame Matteuse Evangeeliumist ütleb nii: kohtle kõiki nii nagu tahad, et sind ennast koheldakse.

Peab ütlema, et minevikus indigeenid olid sõjakad, Euroopast tulnud vallutajaid skalpeerides. See oli küll oma territooriumi kaitsmine, aga siiski, ebainimlik käitumine. Aga see pole meedias.

Kõikjal on kuulda poliitiliselt korrektset teadet, et ollakse indigeenide maa-alal. Seda kuuleb kantslist, pea iga avaliku kõne avasõnas. Ka hiljuti üllatavalt Seedrioru Suviharjal. Tuleb ikka kõike ajaloolises kontekstis pidada, mitte ülihella Lääne tunnetega arvestades. Eilset ei saa ju muuta. Isegi kõrgelt antud vabandustega.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 30

Välisminister Reinsalu Eesti-USA suhete 100. aastapäeval: eesmärk on koostööd lähiajal tihendada 28. juulil, Eesti ja Ameerika Ühendriikide diplomaatiliste suhete 100. aastapäeval kohtus välisminister Urmas Reinsalu äsja ametisse asunud USA ajutise asjuri Gabrielle Cowaniga, et arutada Euroo­ pa julgeolekut ja jätkuvat ­toetust Ukrainale.

USA tunnustas iseseisvat Eesti Vabariiki de jure 28. juulil 1922. aastal ega tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsioo­ ni Eestis. „Ameerika Ühend­ riigid on kõik need aastad olnud Eesti riikluse ja suveräänsuse tugev toetaja,“ ütles Reinsalu ja lisas, et täna pakuvad Eesti ja USA õlg õla kõrval igakülgset tuge Ukrainale, kes võitleb oma suveräänsuse ja riikluse säilita­ mise nimel.

Reinsalu märkis, et Eesti

Uuring: 81% elanikest peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks ja üle poolte toetab kaitsekulude tõstmist Eestimaalaste kaitsetahe ja usk, et Eesti peab liitlaste saabumiseni vastu, on Ukrai­ na sõja valguses märkimisväärselt kasvanud, näitavad kaitse­ministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu hiljutised tulemused. Kasvanud on ka valmidus ise kaitsetegevuses osaleda ning veendumus, et rünnaku korral tuleb osutada relvastatud vastu­ panu.

Eesti elanikest 81% peab rünnaku puhul relvastatud vas­ tupanu osutamist pigem või kindlasti vajalikuks (võrreldes

Riigikantselei töörühm keskendub okupatsioonivõimu sümboleid kandvatele hauatähistele ja mälestusmärkidele Riigikantselei juurde moo­ dustatud töörühm kogub kokku Eestis asuvate okupatsioonivõimu sümboleid kandvate hauatähiste ja mälestusmärkide info ning töötab välja lahenduse nende eemaldamiseks ja hauatähiste asendamiseks neutraalsete tähis­ tega.

Töögrupi juht Asko Kivinuk hindas seatud ülesannet kee­ ruliseks väljakutseks, mis eeldab põhjalikku planeerimist. „Töörühma ülesandeks on kor­

Foto: välisministeerium

eesmärk on USAga kahepool­ seid suhteid lähiajal tugevdada ja leida ka täiendavaid viise koostööks. ,,Täna, mil tähistame oma diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva, on partnerlus Ameeri­ka Ühendriikide ja Eesti vahel tugevam kui eales va­ rem,“ ütles USA saatkonna aju­ tine asjur Gabrielle Cowan.

Ameerika Ühendriikide Suur­saatkond Tallinnas käivitas diplomaatiliste suhete 100. aas­

tapäeva märkimiseks selle aasta 19. aprillil Tallinnas kampaania ,,100 päeva 100 aastani“.

Kampaania käigus meenutas USA saatkond hetki ning koostööpartnereid, kes on panustanud USA ja Eesti suhete arengusse 1922. aastast.

Läinud kuul anti Eesti-USA diplomaatiliste suhete 100. aas­ tapäeva märkimiseks välja ka postmark ja korraldati konve­ rents, kus tutvustati projekti „USA-Balti 100“. (VMPT/EE)

2021. aastaga +9%). Ise on oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses pigem või kindlasti osalema 66% ela­ nikkonnast (võrreldes 2021. aas­ taga +9%). Võrreldes eel­ mise aastaga on kasvanud usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni pigem või kindlasti kaitsta (60%, varem 49%). Samas on oluliselt vähenenud ka nende elanike osakaal, kes ei pea seda üldse võimalikuks (13%-lt 7%ni).

NATO-sse kuulumist pooldab 80% elanikest ja 69% elanike hinnangul on NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks pii­ savalt; 48% elanikest usub, et konflikti puhkedes osutaks NATO Eestile otsest sõjalist abi.

Eesti riigi peamisteks julge­ olekutagatisteks peavad eesti­ maalased 2022. aastal kõige sagedamini kuulumist NATOsse (70%, võrreldes 2021. aastaga +9%). 69% elanike ­

h­innangul muudavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid Eestis elamise turvalise­ maks.

Kaitsekulutuste tõstmise poolt on 51% elanikest (2021 oli 31%). Vabariigi valitsus on sel aastal kinnitanud kaks lisa­ paketti Eesti sõjalise kaitse tugevdamiseks summas 816 ­ miljonit eurot. Kaitsekulutused moodustavad sel aastal 2,3% SKTst. 2022. aasta kaitseministee­ riumi tellitud avaliku arvamuse uuringu küsitlus toimus märtsist aprilli alguseni. Valim koosnes 1200 Eesti elanikust vanuses 15–74 ning uuringumeetodina kombineeriti veebi- ja telefoni­ küsitlust.

Täismahus uuringuraport: https://www.kaitseministeerium. ee/et/eesmargid-tegevused/ava­ lik-arvamus-riigikaitsest

raldada avalikus ruumis asuvate okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine või asendamine neutraalsete tähistega. Sellega kaasneb ebasobilike sümbolite­ ga tähistatud hauatähiste või mälestusmärkide kaardistamine ja nende omandisuhete väljasel­ gitamine. Samuti teisaldamist või kõrvaldamist toetava õigus­ liku aluse analüüs ning lõpuks ka väärikas ja lugupidav prot­ sess, et Eesti avalik ruum nen­ dest puhastada. Kõik see võtab aega,“ sõnas Kivinuk.

Eesti avalikus ruumis on hin­ nanguliselt 200-400 okupat­ sioonivõimu sümboleid kandvat mälestusmärki või hauatähist.

Nende kohta ei ole olemas üht, täielikku ja ammendavat and­ mebaasi, Riigikantselei on seda kaardistust koostamas. Järg­ mi­ seks on vaja selgitada välja

nende omanikud, ehk need, kelle maal monumendid või hauatähised on. Selleks võib olla nii riik, kohalik omavalit­ sus, aga ka eraisik või firma.

Samuti tuleb analüüsida senist õigusruumi, millise prot­ sessiga saaks ühel või teisel tingimusel Eesti avalik ruum okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähistest või mälestus­ mär­ kidest puhastatud.

Riigikantselei juurde moo­ dustatud töörühm on täiendu­ seks Kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjo­ nile, mis tegeleb ainult avalikus ruumis paiknevate sõjahaudade ümbermatmisega, kuid ei kes­ kendu okupatsioonivõimu süm­ bolitega hauatähiste ja mäles­ tusmärkide eemaldamisele või kõrvaldamisele.

(Allikas: kaitseministeeriumi ­pressiteade)

(Allikas: Riigikantselei ­pressiteade)

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Diplomaadid viidi taeva alla Ülle Baum, Ottawa 24. juunil toimus Ottawa lähedal Gatineau linnas Executive Airport’is lennu­ päev diplomaatidele – 7th Airplane Diplomatic Tour Day, mille organiseeris Inter­ national Public Diplomacy Council koostöös Gatineau lennujaamas asuva rahvusvahelise pilootide akadeemiaga, mis alustas tööd 12 aastat tagasi ja mida juhib Jules Selwan.

Osa võttis üritusest 42 diplo­ maati ja nende perekonna liiget.

Viieteistkümne erineva riigi suursaadikute seas olid ka Leedu, Nicaragua, Kasahstani, Mongoolia, Armeenia, Kreeka, Kuweidi ja Slovakkia esindajad ning diplomaadid Ameerika Ühendriikidest, Taist jt riikidest.

Kohal oli ka Mohamat Ali Adoum, Tšaadi Vabariigi suur­ saadik, kes on ka Kanada diplo­ maatilise korpuse juht ja esindab kogu diplomaatilist korpust, olles hetkel kõige kauem aega teeniv välisriigi diplomaat Vahtralehemaal. Tšaadi esindaja tegi külaskäigu lennujaama ja suursaadik väljendas selle tule­ musel oma huvi tuua Tšaadist piloodi-õpilasi Kanadasse vahe­ tuse korras õppima.

Välisriikide diplomaatidele korraldatud lennupäev on avali­ ku diplomaatia lisaüritus, et tutvustada ja toetada Kanada ­ tsiviillennundust. Üks selle lennupäeva osavõtjatest tõdes: ­ ,,It is our way to support Canada’s civil aviation, offer free rides to children in need and enjoy a very special ­diplomat meet and greet“.

Selle huvitava avaliku diplo­ maatiaürituse asutajaks 2007. a. ja organiseerijaks on kõik need aastad olnud endine Kanada Dominikaani Vabariigi Suur­ saat­ konna Minister Counsellor dr. Eugene Matos G., MinistreConseiller (Diplomatie Pub­ lique), kes hetkel töötab Domi­ nikaani Vabariigi Suursaat­ konnas Haitis. Aastaid tagasi, 1994.a võitis dr. Eugene Matos erilise stipendiumi Montreali ja teenis Kanadas oma pilooditun­ nistuse. Lisaks loeb dr. Matos ka kursust Ottawa Ülikoolis avaliku diplomaatia teemal.

Diplomaatide lennu­ päevi on ta juba aastaid korraldanud hea­ tegevuslikel eesmär­ kidel ja ka koostöös Ottawa Diplomatic Association (ODA) juhtkonna­ ga.

Väikestel lennukitel tõusid diplomaatide perekonnad üks­ teise järel kõrgele taevasse. See oli eriline hetk ja vabaduse tunnetus, just pärast viimaseid ­ aastaid pandeemiaga seotud ­reegleid.

Suur tänu korraldajatele ja kõigile vabatahtlikele selle unikaalse kingituse eest.

Paavst Franciscus visiidil Kanadas

Lennupäeval osalema olid oodatud diplomaadid koos peredega.

Foto: erakogust

Gatineau’s 24. juunil toimunud lennupäevast diplomaatidele võttis osa 42 inimest. Erilise päeva organiseerisid International Public Diplomacy Council ja International Pilot Academy. Vasakult: Dominikaani Vabariigi Minister Counsellor (public-diplomacy) Haitis, Ottawa Ülikooli lektor dr.

Eugene Matos ning President & CEO International Pilot Academy Jules Selwan.

Foto:© Ülle Baum

Pildil rahvusvahelise pilootideakadeemia president Jules Selwan, Tšaadi Vabariigi suursaadik ja Kanada diplomaatilise korpuse ülem Mohamat Ali Adoum ning pilootideakadeemia õppejõud piloot Brad Wintruo.

Foto:© Ülle Baum

3

Katoliku kiriku pea paavst Franciscus on praegu kuuepäevasel visiidil Kanadas, mis algas 24. juulil ning kestab 29. juulini. Tegemist on esimese paavsti visiidiga Kanadasse 20 aasta jooksul. Visiit on oluli­ seks verstapostiks leppimise ja suhete parandamise teel kiriku ja põlisrahvaste ühiskondade vahel, kes kannatasid aastakümneid omaaegsete internaatkoolide (mis tegutsesid 1880-ndate keskpaigast kuni 1990-ndate aastateni; ­viimane suleti 1996) süsteemi tõttu.

Visiit hõlmas mitmeid koh­ tumisi põlisrahvaste juhtide ja esindajatega Albertas, Que­ bec’is ja Iqaluit’is ning paavst esitas esmaspäeval avaliku vabanduse selle rolli eest, mida katoliku kirik on Kanada inter­ naatkoolide süsteemis mängi­ nud.

Esmakordselt edastas paavst vabanduse 1. aprillil Roomas, kuhu põlisrahvaste delegatsioo­ nid sõitsid temaga kohtuma, ning tegi seda nüüd taas Kanada pinnal.

Paavst saabus Edmontoni (Alberta) pühapäeval, 24. juulil, kus osales tervitustseremoonial, kus teda tervitasid Kanada peaminister Justin Trudeau ja kindral-kuberner Mary Simon.

Järgmisel hommikul kohtus ta Maskwacis’es endise Er­ mines­ kin Residential School’i juures internaatkoolides kasvanutega, kes olid saabunud üle Kanada ja kus ta edastas vabanduse.

Pärastlõunal toimus kohtumine Edmontonis.

Teisipäeval pidas paavst Franciscus vabaõhu-missa Ed­ montoni Commonwealth Sta­ dium’il, kus oli kümneid tu­ handeid osalejaid, pühitsemaks Feast of St. Anne’i. Selle järel

Rahvusooper Estonia endisest direktorist sai vallavanem Põhja-Pärnumaa volikogu valis kolmapäevasel istungil vallavanemaks Aivar Mäe, kes oli varem rahvusooper Esto­ nia direktor.

Mäe seadis vallavanemaks üles valimisliit Meie Vald, vas­ taskandidaadiks oli valimisliidu Inimeste Eest esitatud Eva Kruuse.

Põhja-Pärnumaa 21-liikme­ lisest vallavolikogust andis Mäe poolt hääle 15 volinikku ning Kruuse poolt viis volikogu lii­ get.

sõitis paavst Lac Ste. Anne Pilgrimage National Historic Site’i, kus tervitas põlisrahvaste palverändajaid üle Kanada ja Ameerika Ühendriikide.

Kolmapäeval saabus paavst Quebec City’sse, siirdudes Citadelle’i, kus teda tervitasid Justin Trudeau ja Mary Simon, kellega tal järgnesid privaatsed kohtumised. Rahvas oli kogu­ nenud Plains of Abraham’i, kus sai suurtelt ekraanidelt näha paavsti järgnevat avalikku pöör­ dumist. Seal edastas ta Kanada

Mäe ütles uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“, et elab valdavalt Põhja-Pärnumaal, ent valla muredega ta veel kursis pole ja alustab seega tühjalt le­ helt. Kõiki probleeme teadnuna poleks ta ehk kandideerinudki.

Põhja-Pärnumaa endine val­ lavanem Rein Kontus lahkus ametist juuni keskel, kui voli­ kogu talle umbusaldust avaldas.

Sellest ajast täitis vallavanema kohustusi abivallavanem Tarvi Tasane.

Volikogu määras vallavane­ ma töötasuks 3500 eurot, varem oli vallavanema töötasu PõhjaPärnumaa vallas 3200 eurot.

(ERR/EE)

pinnal olles teise vabanduse, paludes andestust kahju eest, mis tehti kristlaste poolt põlis­ rahvastele läbi internaatkoolide süsteemi.

Neljapäevases kavas on National Shrine of Saint Anne de Beaupré’s toimuv missa.

Paavst Franciscus jääb Quebec’i reedeni, kus toimub mitmeid kohtumisi, ja lendab siis Igaluit’i, mis on viimaseks siht­ punktiks Kanadas enne Roo­ masse tagasilendu samal õhtul.

(Lüh. CBC, CTVNews)

Kanada kindral-kuberner Mary Simon tervitamas Tema Pühadus Paavst Franciscust tema saabumisel Edmontonis 24. juulil.

Foto: Kanada kindral-kuberneri veebilehelt, MCpl Anis Assari, Rideau Hall

4

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Nr. 30

Piret Lukk: Iga oma sammu ja teoga teeme Eesti suuremaks Iga eestlane, ükskõik kus ta on, esindab eestlasi ja Eestit. Eesti teevad suureks eestlased oma tegudega ja panusega. Eesti suursaadiku Toomas Lukk’i abikaasa Piret Lukk on elanud suursaadiku abikaasana Lätis, Gruusias, Hiinas ja Kanadas.

Tema prioriteet kõigi nende rohkem kui 20 aasta jooksul diplomaatilises lähetuses on olnud väärikalt Eestit esindada igas maailma riigis ja anda omapoolne panus, kuidas Eesti diplomaatiline esindus paremini välja paistaks nii sisu kui ka vormi poolest.

Kanadas olles on olnud kaa­ sas suursaadikuga tähtsatel visii­tidel Torontosse, Vancou­ verisse, Montreali ja Quebeci linna, panustades protokolli ja kommunikatsiooni küsimustes nii uute aukonsulaatide avamis­ tes kui ka Vancouveri digikon­ verentsi läbiviimisesse. Samuti aitas pr. Lukk kaasa, et saat­

Piret Lukk Heads of the Mission Spouses Association (HOMSA) koosviibimisel 14. oktoobril 2021.a. Šveitsi suursaadiku Salome Meyer’i residentsis Rock­ cliffe Park’is Ottawas, kus toimus Prantsuse režissööride Cyril Dioni ja Mélanie Laurent’i 2015. a. valminud dokfilmi ,,Tomorrow“ vaatamine, mille organiseeri­ misele HOMSA Euroopa regio­ naalse grupi viitsepresiendina sai kaasa aidatud. Foto: © Ülle Baum

konna Facebook’i lehekülg saaks väärikalt esindatud.

Kanadas lähetuses olemine langes kokku ajaga, mil 2021. a tähistati Eesti ja Kanada diplo­ maatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva ja sel aastal 27. juu­ nil Eesti sini-must-valge riigi­ lipu 100. aastapäeva.

Nüüd on välislähetuse aeg selles hiigelsuures riigis lõpu­ sirgel ja uhkusega saab vaadata kõigele tehtule.

Eesti riigil on nüüd oma alaline ilus saatkonnahoone ajaloolises Kanada pealinna Ottawa mainekas Sandy Hilli rajoonis, kus sai korraldatud juba kaks Eesti lipupäevale pühendatud üritust, millest võt­ sid osa diplomaatilise korpuse, Kanada välisministeeriumi ja ka eesti kogukonna esindajad Torontost ning kaugemaltki.

Pidulikult sai organiseeritud Eesti Vabariigi aastapäeva tähis­ tamine nende aastate jooksul kahel korral – Fairmont Chateau Laurier hotellis ning Rideau Club’i suures esindus­ likus saalis. Omapoolne toetus sai antud Euroopa Liidu filmi­ festivalidel Eesti filmiõhtute läbiviimisele Ottawas.

Piret, te olete palju aastaid elanud diplomaadi abikaasana, olete palju riike maailmas läbi reisinud ja teinud suure panuse Eesti esindamisele välisriikides. Mis te arvate, kas suursaadiku abikaasa roll on elukutse?

Piret Lukk (PL): Aitäh, et see küsimus tuli, ma olen ka sellele varem mõelnud. Arvan, et see on nii elukutse, privileeg kui elustiil. Suursaadiku abi­ kaasal on päris oluline roll oma riigi esindamisel, aga suuresti toetav roll, et suursaadik saaks teha oma olulist tööd. Aga ka nii palju kui võimalik osaleda aruteludes, planeerida kõiki sündmusi, mida me teeme ja mida kavandame. Olen pidanud seda rolli väga oluliseks. Olen oma lähetuste jooksul olnud ka

4. juuni 2021 kirjutatakse Eesti diplomaatia raamatutesse ajaloolise päevana – esimest korda ajaloos tõusis sini-must-valge Eesti lipp taevasse Ottawas Eesti Vabariigi Suursaatkonna hoone ees Eesti lipu päeval. Fotol Eesti suursaadik Toomas Lukk ja tema abikaasa Piret Lukk suursaatkonna hoone ees Eesti lipu päeval. Foto: © Ülle Baum

Grupp aktiivseid Ottawas resideeruvate Euroopa riikide suursaadikute abikaasasid panid kokku HOMSA (Heads of the Mission Spouses Association) tegevust ja erinevaid Euroopa riike tutvustavaid kingituspakke 29. sept. 2021 Belgia suursaadiku residentsis Ottawas Rockcliffe Park linnaosas. Pakid toimetati isiklikult nende poolt edasi järgneval päeval 75 erineva riigi suursaadiku abikaasale. Vasakult: Piret Lukk, Eesti suursaadiku abikaasa ja HOMSA Euroopa alagrupi viitsepresident, Jenni Ahlin, Rootsi suursaadiku abikaasa, Victoria Carol Eriksson, Soome suursaadiku abikaasa, Kathleen Billen, Belgia suursaadiku abikaasa, HOMSA president ja HOMSA Euroopa alagrupi president, Dorota Skuseviciene, Leedu suursaadiku abi­ kaasa.

Foto: © Ülle Baum

saatkonna tiimi mittekoossei­ suline liige. Ma pole kunagi läinud vastuvõtule, et olla seal [lihtsalt] kohal, vaid me oleme kõiki üritusi koos läbi mõelnud ja ette valmistanud.

Diplomaatilises elus on ol­ nud paljude saatkondade ja resi­ dent­side avamisi mitmes riigis.

On olnud au ja väärikas seda tööd teha ja mulle see töö on hakanud väga meeldima. Mulle meeldivad muutused ja see, kui saan luua midagi kusagil maail­ ma nurgas oma riigi heaks või teha asju veel paremaks. On ­olnud suur rõõm olla ka kaasa­ mõtleja imeilusa Eesti saat­ konna käivitamisel Ottawas.

Suursaadiku abikaasa on väga paljuski olla kaasamõtleja ja tugi suursaadikule nii kodus kui ka tööl, et kõik muutused: kolimised, uude riiki minekud, sealt äratulemised ja ka poliit­ ilised suhted, võimuvahetused, ka meie maal, saame omavahel läbi asutatud. Ma näen, et seal on ka [suursaadiku abikaasana] sisuline tugi väga oluline. Kui oled viinud end samale tase­ mele, et oled kõigiga kursis, jälgid kõiki uudiseid, siis saad ­

väga palju toetada, sest meie saatkonnad on alati imepisi­ kesed. Siin Kanadas on ka Eesti suursaatkond väike, aga tõotab kasvada. Iga abikäsi ja panus on siin suure kaaluga. Pean seda väga oluliseks.

Rääkides meie armsast väi­ kesest Eestist – 1,3 miljoni elanikuga riigist –, on mul üks tore nali kaasa võetud Hiina lähetusest kõnelusest Pekingis taksojuhiga, kes küsis, kui suur on Eesti? Kui palju seal inimesi on? Kui ütlesin talle, et meid on ca 1,3 miljonit, jäi ta väga mõttesse, sest selles district’s, kus olime, oli mitu korda rohkem rahvast kui Eestis. Ta küsis väga mõtlikult, et kuulge, kas te elate kõik ühel tänaval?

Kuulusite saadikute abi­kaa­ sade organisatsiooni HOMSA, mis oli Teie roll selles?

PL: Esimese Kanadas resi­ deeruva Eesti suursaadiku abikaasana esindasin Eestit Heads of the Mission Spouses Association (HOMSA) suursaa­ dikute abikaasade vabatahtlikus organisatsioonis, olles kaks ­aastat HOMSA Steering Com­ mittee liige ja Euroopa regio­

naalse grupi viitsepresident.

Eesti inimeste kulutused on tõusnud

teemide osakonna ekspert Tiina Soosalu. ,,Suurimat kasvu me tegeli­ kult näeme kütuse ja transpordi valdkonnas, millele järgneb ka restoranide ja kiirtoidu vald­ kond. Mõlema puhul kasv ­ulatub 30 protsendi juurde võr­ reldes pandeemiaeelse perioodi­ ga ehk 2019. aasta esimese poolaastaga,“ rääkis SEB era­ klientide segmendijuht Triin Raudsepp.

Swedbanki uuringu järgi on kõige rohkem raha hakanud ­kulutama noored, nii toidule kui ka reisimisele. ,,Kui täpsemalt välja tuua, siis reisimise valdkonnas, kui 2020. aasta aprillis kahanesid kulutused pea 80 protsenti, siis nüüdseks on need jällegi tõus­ nud 2019. aastaga samale tase­ mele. Kui näiteks välja tuua, siis suurim kasv on toimunud vanusegrupis 18 kuni 25, kus

on kasv olnud lausa 82 prot­ sendi juures,“ rääkis Raudsepp.

Uuringust selgub ka, et inimesed on hakanud enda ter­ visele rohkem raha kulutama.

Kasvanud ei ole üksnes kaar­ dimaksete summad, vaid välja on hakatud võtma ka rohkem sularaha. Teises kvartalis ulatus see ligi 11,1 miljoni euroni päevas. ,,Üks põhjus on ilmselt see, et tegelikult ongi mõistlik hoida natukene sularaha rahakotis. /.../ Ja teine põhjus on kindlasti Ukrainas toimuv. Me arvame siin, et Eesti inimesed on see­ tõttu hakanud natukene rohkem oma sularahavarusid täienda­ ma,“ rääkis Tiina Soosalu.

(ERR/EE)

Eesti Panga andmetel on Eesti inimeste kulutused löömas uusi rekordeid. Selle taga on kõrgenenud hinnad, aga ka inimeste tarbimissoovid.

Eesti Panga statistika põhjal on Eesti inimesed teises kvarta­ lis kaupade ja teenuste eest maksnud kuus rekordilised 660 miljonit eurot, mis on ligi vee­ randi võrra rohkem kui aasta ­tagasi, vahendas ERRi portaal. ,,Üks on kindlasti koroo­ na­ piirangute leevenemine või õi­ gem oleks öelda kadumine, et inimesed saavad vabalt poes käia, saavad vabalt reisida. /.../ Aga kindlasti on üks põhjus ka hinnatõus ehk sama kauba eest tuleb varasemaga võrreldes olu­ liselt rohkem raha poodi jätta,“ selgitas Eesti Panga maksesüs­

Kanada pealinnas, kus tegut­ sevad ligi 140 riigi diplomaa­ tilised esindused, andis see posit­ sioon HOMSA juhtkonnas ka lisavõimalused Eestit laie­ male ringkonnale tutvustada.

See omakorda pani aga veel vastutust juurde suursaadiku abikaasa rolli kujundamisel ja surve olla aktiivne ning nähtav.

Mida võtate Kanadast lahkudes siinsest maast kaasa?

PL: Eluks ajaks jäävad mälestused selles maailma ühes külmemas pealinnas elamise ajast – matkad Ottawa ümbru­ ses, lumeräätsad – snowshoes, uisutamine Rideau kanalil, val­ ged jõulud, jäävihm, Eesti lipu heiskamine kargel talvepäeval Ottawa linnavalitsuse ees, tore eestlaste kogukond ja punaste vahtralehtede sümfoonia...

Suur tänu, pr Lukk ja j­ätkuvalt positiivset energiat Eesti tutvustamisel maailmas!

Esimese Kanadas resideeruva Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk’iga vestles Ottawas Ülle Baum.

www.eestielu.ca

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Suurte eestlaste mälestust ähvardab häving Loone Ots 2. augustil möödub 144 aastat väljapaistva eestisoome kul­ tuuritegelase, suure sõja eel kõige tõlgituma eesti kirja­ niku Aino Kallase sünnist.

Tähtpäev pole ümar ega lõpe viiega. Siiski annab see põhjuse meenutada üht vähem tuntud seika Aino ja tema abikaasa, kuulsa folkloristi ja diplomaadi Oskar Kallase elurajalt. Jutt on ideaaltalust Kallastest, mille Oskar ja Aino kavandasid Tartu serva ja mis pidi olema nii suure pere eluase kui ka näide, kuidas eesti intelligents jääb truuks oma maaharijatest juur­ tele ja kannab uhkusega talupoja nime. Tartus Raja tänava ja Riia maantee vahel on säilinud selle talu eluhoone ja maja ümbritsev park, millele teiselt poolt vaatab vastu tuntud teadlase, ühe esi­ mese eesti põllumajandusdok­ tori Aleksander Eisenschmidti villa koos pargialaga. Rahva­ suus nimetatakse mõlemaid territooriume koos Raja või ­ Sanatooriumi pargiks.

Sanatooriumi park on suuru­ selt kolmas Tartu pargiala ja ainus nii suur park teispool raudteed. Rohkem kui sajandi vältel on inimesed seal puha­ nud, jalutanud ja sportinud.

Praegu kuulub ala ehitusfirmale, kes kavandab pargi asemele elumaju ja parklaid. Kuid park peaks jääma alles, nii kultuuri­ loolise monumendi kui ka

­looduskaitseobjektina.

Oskar Kallas oli mees, kes koos Jaan Tõnissoni ja Hendrik Koppeliga ostis ära hääbuva ajalehe Postimees ja muutis selle kõrgel tasemel päevale­ heks. Niinimetatud Tartu renes­ sansis 20. sajandi algul jäi tema muhe ja heatahtlik isiksus ehk karismaatilisema Tõnissoni var­ ju. Kuid Kallas töötas eesti rahva harimise ja ühendamise ­ nimel sama pingsalt kui tema peatoimetajast sõber. Olude tahtel sai just Kallasest esimese eestikeelse keskõppeasutuse – Tartu Noorsookasvatuse Tütar­ lastegümnaasiumi – direktor.

Aga Kallas oli ka Eesti rahva Muuseumi loojaid.

Rajada oma talu oli tol ajal paljude jõukamate linnaeestlaste soov. Mõnel puhul jäi see pigem suvitusvillaks. Oskar Kallase eesmärk oli aga tegelik toot­ misüksus, kus töö tooks maast reaalset tulu. Selleks koostas ta plaani, kuhu mahtusid nii elu­ maja ümbritsev iluaed-park kui ka peenramaad ja põllusiilud.

Põhjaliku inimesena uuris pere­ mees selleks läbi hulga võõr­ keelseid tarkuseraamatuid, astus aiandusseltsi liikmeks ning ja­ gas seal ja ajakirjanduses oma uusi teadmisi kõigi eestlastega, kes aiapidamisest huvitusid.

Kallase mõtted said teoks.

Park istutati, peenrad kaevati valmis, põllud künti üles. Eraldi väärtuseks sai perekonna uus elumaja, Eestis ainulaadne

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Kergejõustiku MM-il neli eestlast esikümnes Kergejõustiku suurriiki USA-sse jõudsid ala maailmameistri­ võistlused (MM) esimest puhku tänavu 14.-24. juulil, areeniks oli kuulus kergeatleetide esin­ dustaadion Portlandi osariigis Eugene’is.

Eestlasi võistles seekord MM-il viis, neist neli võivad oma esinemisega enam või vähem rahule jääda. Kõige suurem positiivne üllataja oli 17-aastane Tartu kõrgushüppaja Karmen Bruus, kes pääses suurvõistluse õhkkonda nuusu­ tama tegelikult alles viis minutit peale kella kukkumist. Ainus Eestile eraldatud rahvusvahelise reitingu järgne pilet kuulus esmalt 400 m tõkkejooksjale ­ Marielle Kleemeierile, aga ku­ sa­gil arvestati punktid ümber ja Eugene’isse sõitis hoopis Bruus.

Ning kogemusi korjama saadetu tegi eelvõistlusel Eesti juunio­ ride rekordi 1.93 ja pää­ses sel­ lega vist ennastki üllatades lõppvõistlusele. Sealgi jätkus ­ Karmenil külma närvi, ta ületas 1.96 ja sai MM-i seitsmenda koha! Korrates Eesti rekordit ja omaealiste maailma tipptule­ must. Loodetavasti polnud Bruusi esinemine ühekordne sähvatus, vaid Eestile on sündi­

nud uus kergejõustikutäht.

Enne MM-i oli Eesti esi­ kergejõustiklane 400 m tõkke­ jooksja Rasmus Mägi. Olüm­ pia­ finalist ja üheksa aasta tagune EM-hõbe viis tänavu Eesti rekordi alla 48 sekundi, kuulus maailma edetabeli esi­ viisikusse ja läks MM-ile ehk isegi medalit tahtma. Saigi valu­ tult eeljooksust edasi, pool­ finaalist ka esimest korda MMfinaali, paraku segas seal Eesti meest väike lihasekramp ja nii jäi Rasmus Mägi finaalis kahek­ sandaks. Ent elu esimene MMfinaal on ka saavutus.

Kümnevõistluses, mida võib pidada Eesti kergejõustiku läbi aegade kestvaimaks alaks, oli Eesti seekord esindatud koguni kolme mehega. Nii Maicel Uibo, Johannes Erm, Janek Õiglane kui ka MM-normi täit­ nud, aga esimesena koju jäetud Karel Tilga on USA ülikoolides õppinud ja harjutanud ning Eugene’i staadionil varem võis­ telnud, mõni neist ka seal USA üliõpilasmeistriks tulnud.

Maicel Uibo, kes Tilga ase­ mel MM-pääsme sai, tõestas otsuse õigsust, tulles tugeva ­ teise päevaga 8425 punktiga seitsmendaks. Kõige paremini õnnestusid Uibol, kes sai Eugene’is rõõmu tunda abikaa­

uusklassitsistlikus stiilis talu­ häärber, kuhu toodi alles uudne elektrivalgus. Hoone ja park täiendasid teineteist, moodusta­ des kauni ja toimiva terviku.

Kui palju see harmoonia maks­ ma läks, näeme Oskari märk­ mikest, kus on detailideni kirjas nii Kallaste talu jaoks võetud laenud kui ka töötunnid, nii ­sulaste-päeviliste-aedniku kui ka Oskar Kallase enda omad, sest õige peremehena lõi ta ka ise igal pool käed külge.

Kallased said oma elamist nautida vaid lühikest aega. Eesti iseseisvudes võttis Oskar Kallas vastutada uue valdkonna. Te­ mast sai diplomaat, äsjasün­ dinud Eesti Vabariigi esindaja algul Helsingis, siis Londonis.

Kallas mõistis, et talu pidada teisest riigist ei saa. Seepärast müüs ta Kallaste talu Tartu lin­ nale. Lepingusse lisati punkt, et elumaja peaks jääma avalikku kasutusse. Aino ja Oskar Kallas tegid ettepaneku avada majas näiteks raamatukogu.

Sajand on mööda läinud.

Ajaloo keerised sundisid Kalla­ sed, tulised patrioodid, 1944. aastal kodumaalt põgenema. Nii jäi Oskar Kallasel kogemata Jaan Tõnissoni saatus. Aino ja Oskar Kallast ei tabanud Stalini repressioonid. Kuid kuni 1990. aastateni tohtis Oskar Kallase elutööst valgustada vaid väikest, folkloristikaga seotud osa. Tema tegevuse rahvuslikku külge oli keelatud isegi meenutada.

sa Shaunae Miller-Uibo 400 m jooksu MM-kullast, kõrgus- ja teivashüpe, kus tema tulemused olid 2.11 ja 5.30.

Väga tubli oli ka alles mullu jalavigastust ravinud Johannes Erm. Tema püstitas üksikaladel kolm isiklikku rekordit ja sai 8227 punktiga üheksanda koha.

Mis tähendas siiski ka pisukest meelehärmi, sest Eesti Olüm­ pia­ komitee B-stipendiumi an­ takse MM-i esikaheksale.

Kolmas Eesti kümnevõistleja, emotsioonide toel mäge liiguta­ da suutev Janek Õiglane sai end küll avapäeva lõpuks käima, ent teise päeva avaala 110 m tõkke­ jooks läks konarlikult, ketta­ heide puhta metsa ja siis jättis Õiglane võistluse pooleli.

Tahtvat veel üheks tänavuseks võistluseks tervist hoida.

Eelmisel MM-il Dohas said Eesti kümnevõistleja Maicel Uibo ja odaviskaja Magnus Kirt hõbemedalid, nüüd autasu küll ei tulnud, ent positiivset emot­ siooni ja öist telerivaatamist pakkusid eestlased kodustele ­ pöidlahoidjatele küll. Ja ühes MM-kullaski oli eestlastel osa – nimelt on meeste kettaheite võitnud sloveen Kristjan Čehi treener eestlasest olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter, Čehi elukaaslane aga vasara­ heite Eesti eksrekordinaine Anna-Maria Orel.

Tartu renessansi juhtfiguu­ ridel Jaan Tõnissonil ja Villem Reimanil on olemas pronksi valatud mälestussambad. Oskar ­ Kallasel see seni puudub. Tema ja Aino Kallase ainus monu­ ment on Sanatooriumi park.

Kuid aastal 2005 kehtestati par­ gi muutmiseks detailplaneering, mis nägi ette paaris- ja korrus­ majade ning nende jaoks vajali­ ku taristu ehitamist. Ka siis, kui säilitada valik pargi puid, oleks nende püsimajäämine kaheldav.

Loodus on terviklik. Kas või kommunikatsioonikraavide kae­ vamine võib puude juurestikku kahjustada. Sel juhul hukkuvad puud mitte sae all, vaid hääbu­ vad pikkamisi. Aga tulem on sama.

Kallaste talu park on väärtus­ lik. Liiga väärtuslik, et riskida selle hävinguga. Seal on säili­ nud Oskar Kallase aegseid taimi ja hekke. See on mõnus paik ­taastumiseks, isegi, kui viimasel ajal nappima hakanud hooldus on pargi metsikumaks muutnud.

Praegune looduskaitseloosung on elurikkus. See edeneb just niitmata ja kärpimata paikades.

Pargis elab 16 loomaliiki.

Seal on mitmeid väärtuslikke puu­ liike. Keskkonnakaitse ja rahvatervise seisukohalt on veel­ gi tähtsam see, et Sana­ tooriumi pargi rohelus on ainus vastukaal suurele kuumasaarele Tartu Lõunakeskuse piirkonnas.

Kuu­masaar paisub pärast maan­ teede ristumiskoha ümberehitust laiemaks ja paraku taas asfaldi­ rikkamaks.

Kallaste-Eisenschmidti parki ja Kallaste taluhäärberi tuleks kaitsta koos, tervikuna, nagu need kunagi loodi. Kui lõigata Wiiralti „Virve“ pooleks, siis kunstiteose kumbki pool eraldi ei ole kuigi väärtuslik. Pargi looduse-, tervise- ning väärtuse kohta on olemas mainekate maastikuarhitektide, ülikooli õppejõudude ja tippmuinsus­ kaitsjate analüüsid. Hoone ehitis­mälestisena muinsuskaitse alla võtmiseks on tehtud ette­ panekuid juba aastast 2010.

Vastavad ettepanekud on tagasi lükatud, tuues põhiargumendiks, et maja interjöörid on täielikult hävinud. Samas on Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säili­ nud üksikasjalikud plaanid ja kirjeldused, mille alusel võiks need taastada. Meenutame, kui­ das Tallinna linn restaureeris ­eimillestki Jaan Poska linnavilla.

Kunagi tehtud otsuseid võib muutunud kontekstis ümber mõtestada. Eraomandis maa võiks kinnisvaraarendajalt välja osta või pakkuda maadevahe­ tust. Kõik sõltub heast tahtest.

Eneli Jefimova on kuldkala, tippu pürib ka Aleksa Gold

tel viibivale sportlasele, väga hästi.

Aleksa õpib Toronto Üli­koo­ lis bioloogiat, lõpueksamid on järgmisel kevadel. Edaspidist elu plaanib Toronto neiu siduda oma vanavanemate sünnimaa Eestiga, mille elustiil talle sobi­ vat. (Loe ka Nädala portree Aleksa Goldist EE # 21, 27.5.2022.)

Rally Estonia oli laulupidu, aga ühe miinusega Taas peeti juulis Eestis au­ toralli MM-etappi. Seekord ei kitsendanud korraldajaid ega publikut mingid Covid-19 pii­ rangud, seepärast nauditi nelja­ päevast pühapäevani kestnud võistlust täiel rinnal. Kümnete tuhandete pealtvaatajate jaoks oli häiriv vaid see, et tunamullu koduse ralli ja aasta varem MM-tiitli võitnud Ott Tänak ning Martin Järveoja kolman­ dast kohast kõrgemale ei küün­ dinud. Asi selles, et toona sõit­ sid eestlased Toyotaga, nüüd kuuluvad Hyundai tiimi ja see automark pole end rallis väga kestva ning kiirena näidanud.

Rally Estonialgi kuulus kaks esimest kohta Toyotadele ja ­ Tänak on kokkuvõttetabelis alles neljas. Tal punkte 77, liider Kalle Rovanperäl juba 175.

Järgmine MM-etapp on kuu­ lus Jyväskylä ralli Soomes. Kas asjalood muutuvad ja paljude arvates mailma kiireim autojuht Ott Tänak naaseb võidulainele?

Vaid 15-aastase Sillamäelt pärit, aga juba kolm aastat ise­ seisvana Tallinnas elava, õppiva ja ujuva Eneli Jefimova kohta arvavad spordispetsid, et tege­ mist on erakordse andega, kelle võimete lage pole näha. Eneli on juba pääsenud olümpial poolfinaali ja saanud lühikeses basseinis EM-il medali, hiljuti Rumeenias Bukarestis tegi ta aga nii-öelda kaabutriki, võites Euroopa juunioride meistrivõist­ lustel 50, 100 ja 200 meetri rinnuliujumised. Nüüd seisab ­ Enelil ees pika basseini MM Roomas (ujutakse välibasseinis ja ilm tõotab tulla kuum), järg­ miseks mõtleb ta rünnata Pariisi olümpia osavõtunormi.

Jefimovaga sama treener Henry Hein on ka Torontos sündinud Aleksa Goldil, kes püstitas lühirajahooajal koguni kuus Eesti rekordit ja pääses pika raja MM-il poolfinaali.

Hiljuti (11.07) kirjutati temast Õhtulehes pikk artikkel, kus Aleksa kinnitas soovi jõuda 2024. aasta Pariisi olümpiale, aga toonitas ka õppimise ja tööelu tähtsust. Eelmisel suvel rügas Aleksa Gold Ida-Tallinna keskhaiglas erakorralise medit­ siini osakonnas abiõena 12-tun­ niseid vahetusi, tänavu on ta turundaja ametis idufirmas Snackable AI. See amet sobivat talle, sageli laagrites ja võistlus­

Tänavu kevadel algatatud aktsioon pargi kaitseks tõi kok­ ku 1161 e-allkirja, 232% algselt plaanitust, lisaks 20 arvamu­ s­a­ valdust ja mitukümmend paber­allkirja. See näitab selgelt, et tartlased on Sanatooriumi pargi säilimise poolt. Kallaste park ja maja ei tohi hävida.

Suure eestlase Oskar Kallase ja väärtkirjaniku Aino Kallase mälestuse säilitamine peaks ole­ ma Eesti vaimupealinna auasi.

ENN HALLIK

6

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Saaremaa…

(Algus lk. 1)

„Reekviem d-moll“. Õhtu oli pühendatud kõigile, kes on and­ nud oma elu vaba Ukraina eest. „Reekviemi saladus“ on Michal Znaniecki originaalla­ vastus, milles ta esitab oma kunstilise tõlgenduse Wolfgang Amadeus Mozarti viimastest elupäevadest ja muusiku sur­ maga kaasnenud sündmustest.

Selle esietendus toimus 13. aprillil 2022 ja see valmistati ooperipäevade jaoks ette üli­ kiiresti, asendamaks ühte vene autori lavastust, mida praeguse Ukrainas toimuva sõja tõttu mängida ei soovitud.

Helilooja salapärast surma on uurinud nii muusikatead­ lased kui ajaloolased, kes on püüdnud paljastada tõde tema haiguse kohta. Tänapäevani ei ole kindlalt teada, mis tegelikult juhtus. Kunstnik suri 35-aasta­ sena pärast lühikest haigust.

Tundmatu haigus tabas teda ühe reisi ajal 1791. a ja Viini naastes hakkas ta tervis kiiresti halvene­ ma. Samal ajal töötas Mozart reekviemi kallal ja teda kum­ mitas mõte võimalikust mürgi­ tamisest. Arvatakse, et viimased noodid, mille kallal Viini klassik töötas, olid algustaktid „Lacrimosast“.

Znaniecki keskendub „Reek­

Ilmus Vahur Afanasjevi viimane romaan Kirjastuselt Vemsa ilmus va­­ ralahkunud Vahur Afanasjevi viimane romaan ,,Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega“. Äsja ilmunud raamat on au­ tori viimane teadaolev terviklik proosateos. Eelmise aasta mais ootamatult lahkunud kirjanikul jäi maha kaks avaldamisküpset käsikirja – eelmainitud romaan ja luulekogu ,,Tuulevaiksed ­aastad“.

Raamatu ,,Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarvedega“ toimetaja Jan Kausi sõnul ka­ sutab autor pealkirjas nimetatud vastuolulist raudteetrassi ühtae­ gu selleks, et heita pilk tänapäe­ va eestlaste eluolusse ning iro­ niseerida ajatu inimliku ahnuse, meie vähem või rohkem eba­ realistlike ambitsioonide üle.

(ERR/EE)

viemi saladuses“ eelkõige Mozarti surma „tunnistajatele“ ja viib laval läbi tõelise juurd­ luse. Tõe väljaselgitamise juhtiv patroon on keiser Leopold II, kellele Mozart kirjutas hulgali­ selt kammerteoseid ja kellest saab peategelane reekviemi saladuse otsinguil. Õudusune­ ­ nägudest jahituna otsustab ta läbi viia kõigi Mozarti lähedaste küsitluse, et leida muusiku sur­ ma seletamiseks mõni juhtlõng.

Ta vestleb Mozarti naise Constanze, õe Nannerli, armu­ kese Sofie ja rivaali Salieriga.

Igaüks neist jagab mälestusi oma suhetest Mozartiga, millest koorub peale armastuse ja kiin­ dumuse välja ka kadedust ja ­vimma.

Muusikaliselt on lavastus retk läbi Mozarti loomingu.

Tema ooperiaariad omandavad uue tähenduse ja muutuvad etenduses kommentaarideks, mille kaudu peategelased väl­ jendavad juurdluse osaliste emotsioone, suhteid ja konflike.

Muusikaliselt kulmineerus kõik ekstaatilises kooriteoses „O voto tremendo“ ooperist „Ido­ meneo“, mis jäi kõlama kui sümboolne eeltakt Mozarti reekviemile, mis oli pärast va­ heaega õhtu teiseks osaks.

Osades: Constanze – Gabriela Golaszewska, Sofie – Marta Huptas, Nannerl – Anna Burucka, Mozart – Adam Sobierajski, keiser Leopold II Maciej Komandera, Schika­ neder – Adam Wožniak, Salieri – Michal Znaniecki.

Ooperiõhtu jätkus pärast vaheaega W. A. Mozarti origi­ ­ naalse balletilavastusega „Reek­ viem D-Moll“, Sileesia ooperi­ teatri solistid ja ooperikoor esitasid siin laulu balletile ­ taustaks. Osades olid sopran Gabriela Golaszewska, alt Anna Borucka, Tenor Maciej Ko­man­ dera, bass Zbigniew Wunsch.

1791. aastal kirjutatud Reekviem d-moll KV626 on Wolfgang Amadeus Mozarti üks olulisemaid vaimulikke teoseid ja tema viimane lõpetamata heliteos. Veel päev enne oma ­ surma töötas Mozart reekviemi fragmendi „Lacrimosa dies illa“ kallal. Reekviemi loomislugu ümbritseb tugev saladusloor.

Legendi järgi olevat helilooja juurde ilmunud saladuslik tund­ matu, kes tellis temalt leina­ missa.

Tänu Jacek Tyski koreograa­ fiale avas balletilavastus sellest surematust heliteosest uue mõõtme. Tysk on rajanud oma koreograafia neoklassikalise tantsu tehnikale. Ta rõhutab, et ta ei kasuta kaasaegset tantsu, sest soovib saavutada täielikku harmooniat liikumise ja muusika vahel. Liiga modernne tantsu­ tehnika võib häirida muusikalisi kõlastruktuure. Koreograaf peab ka oluliseks, et tõlgendus ei põhineks rangelt spetsiifilisel religioonil, ehkki teos on sakraalse teemaga sügavalt seo­ tud. Sõnum peaks peegeldama pilti inimelust, algusest ja lõpust, mis samal ajal muutub järg­ miseks etapiks, võttes kokku inimese teekonna, mis on täis

Naised Köögis andis välja uue stuudioalbumi

Nr. 30

Puuluup esines läänerannikul

Ansamblilt Naised Köögis ilmus neljas stuudioalbum ,,Kordub kõik all päikese“.

Uuele albumile kogus an­ sambel viimase kahe aasta jook­ sul sündinud laulud, mille tundespekter ulatub tõsisest ro­ mansilikust armastuslüürikast ja ballaadilikest ning eksistent­ siaalsetest lugudest kuni musta huumoriga vürtsitatud tragi­ koomiliste lorilauludeni.

Albumil on kümme lugu, millest mõned on varem ilmu­ nud ka singlitena. Ansamblis Naised Köögis loovad koos laule Kristiina Ehin, Kairi Leivo, Katrin Laidre ja Sofia Joons Gylling. (ERR/EE)

valu ja kukkumist, ent ka ­armastust, usku ja lootust.

Publik aplodeeris etenduse lõppedes püsti seistes. „Õhtu Mozartiga“ oli väga südamesse minev ja et reekviemi järgi oli võimalik lavastada balletti ja nii hingestatult tantsida, oli väga meeldiv uudne üllatus.

Kesköö ooperiteatris sai pub­ lik 21. juulil nautida Michal Znaniecki „Chopini oodates“, kus üllatuslikud mõttemängud aitasid ooperipäevade kunstilise juhi Aarne Miku sõnul avada Robert Schumanni kuulsat lauset: „Chopini masurkad – need on kahurid, mis on peide­ tud lilledesse“. Aarne Mikk sõnas: „Seetõttu usume koos Poola rahvaga, et nende naaber­ riigi päevalillepõldudel on pei­ dus ukrainlaste surematu hinge­ jõu kahurid. Muusade survel peavad relvad vaikima ka pärast kõige karmimat sõjatalve…“ Seda me kõik tõesti ootame ja loodame, et nii läheks.

22. juulil etendus ooperiteat­ ris Giuseppe Verdi „Traviata“, mis oli täielikult välja müüdud.

Kesköösalongis Opera Royal mängis kahel õhtul muusikat The New Murphy Band.

Ooperipäevade finaaliks ku­ junes nagu ikka Ooperigala, kus ooperi ilu olemuse avasid publi­ kule Sileesia ooperiteatri solis­ tid: metsosopran Anna Borucka, sopranid Gabriela Golaszewska, Ruslana Koval, Ewelina Szybilska, tenorid Maciej Komandera, Andrzej Lambert ja Adama Sobierajski ning bariton Stanislav Kuflyuk. Ettekandele tuli hoolikalt valitud ja drama­ turgiliselt läbimõeldud läbilõige žanri kõige silmapaistvamatest teostest Verdilt, Puccinilt, Bizet’lt, Gounod’lt, Donizettilt, Rossinilt ja Moniuszkolt.

Koreograafia oli Monika Mysli­ wiecilt ja Henryk Konwinskilt.

Lastele oli Sileesia ooperi­ teater kaasa toonud Stanislaw Moniuszko lasteetenduse „Par­ vemees“, mille on lavale sead­ nud taas Michal Znaniecki ning mille esietendus toimus Moniuszko 200. sünniaasta­ päevaks 14. juunil 2019.

Olid meeldejäävad hetked ja

Alates aastast 2014 tegutsev duo ,,Puuluup“ (Ramo Teder & Marko Veisson) esines juulikuus mitme kontserdiga erinevates kontserdipaikades Vancouveris ja selle ümbruses. Esinejate ­teada-tuntud hea energia ja huumor haaras kuulajad kaasa ja pani rõõmsalt kaasa elama. Pärast kontserte olid esinejad valmis ka kuulajatega kohtuma, nii ongi nad ühel fotol koos publikus olnud Vancouveri eestlastega pärast Fox Cabaret kontserti.

Fotod: Brigid Zurock

Peatselt avab uksed kultuurikeskus Viimsi Artium 19. augustil avab uksed rahvusvahelist programmi pakkuv kultuuri- ja haridus­ keskus Viimsi Artium. 1. oktoobrini vältav avakuu toob kohaliku kultuuri kõrval publiku ette Soome tantsukunsti, Läänemeremaade jazz-muusi­ ka ja palju muud. ,,Avafestival esitab kollaaži kõigest sellest, millist program­ mi on võimalik tulevikus Viimsi Artiumis näha nii etenduskuns­ tide, muusika, tantsu, filmi kui ka visuaalkunsti valdkonnas,“ selgitas Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv.

Programm koosneb kolmest tasandist – rahvusvaheline kul­ tuur, Eesti tippkultuur ning kohalikud ja kogukondlikud ­ sündmused.

20. augustil, Eesti taasise­ seisvumispäeval, väljub ERSO oma kodusest Estonia kontser­ disaalist ja täidab Viimsi Artiumi terveks päevaks muusi­ kaga. (Lüh. ERR)

elamused, mida pakkus publi­ kule Sileesia ooperiteater. Järg­ misel suvel oodatakse Saare­ maale Maria Biesu nimelist Moldova rahvusooperit ja bal­ letti. Nii et – järgmisel suvel taas Saaremaale, sest paremat kui suisel ajal Saaremaal ei ole tõesti mitte kusagil mujal.

Piret Hartman: oleme seni tehtuga rahvusvaheliselt eeskujuks EESTI. Kultuuriminister Piret Hartman oli neljapäeval visiidil Austrias Viinis, kus osales Euroopa integratsiooniministrite kohtumisel. „Eesti on elaniku kohta üks suurimaid Ukraina toetajaid maailmas ka sõjapõgenike vas­ tuvõtmisel. Rääkisin Euroopa kolleegidele, kuidas oleme kor­ raldanud keeleõpet ning koha­ nemisprogrammi ajutise kaitse saanud ukrainlastele ja teinud koostööd Ukraina kultuuriselt­ sidega. Paistame Euroopas silma sellega, et oleme kiirelt niivõrd suure põgenike vooga hästi ko­ hanenud,“ ütles Piret Hartman. „Tulevikust rääkides rõhuta­ sid kõik ministrid ühtsuse ja koostöö tähtsust. Ukraina põge­ nike kohanemine ühiskonnas ei ole sprint, vaid maraton. Meil on väga palju sarnaseid välja­ kutseid teiste Euroopa riikidega.

Näiteks rõhutati kohalike oma­ valitsuste vältimatult tähtsat rolli, põgenike laste toomist haridus­ süsteemi, mis põhineks kohali­ kul riigikeelel, ning Euroopa jätkuvat ühtsust Ukraina sõja tagajärgedega tegelemisel.

Rõõm on tõdeda, et oleme seni tehtuga rahvusvaheliselt ees­ kujuks,“ ­lisas Hartman.

Konverentsi korraldas Austria naiste-, pere-, integratsiooni- ja meedia föderaalminister Susanne Raab.

(Kultuuriministeeriumi­

pressiteade, lüh.)

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1115 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

15

16

17

18

19

20

21 25

26

27

28

33

34

37

45

29

39 42

46

30

31

32

51

52

36 40

48

49

53

54

55

56

57

58

59

60

61

1. Järjekindel, mitte alla andev.

5. Sigaretihoidja; piibulips.

9. ______k, eelneb müristamisele.

12. Baas, põhi.

13. Hollandi viiuldaja ja Straussi muusikat esitava orkestri dirigent.

14. Samanimeline, tuntud kui (ingl.k. lüh.).

15. _______a, 12 kuud.

16. Dirigent ja heli­ looja, Eesti laulu­ pidude sümbol.

18. Nivoo.

19. (M)_____, mina mitm.

20. Agar, tegus, hakkaja.

21. Eesti Kunstimuuseum.

23. Toronto Eesti Meeskoor.

25. Tugevalõhnaline soo- ja rabataim.

29. Merihobu.

33. _____tsiaal, ühiskonnaheidik.

34. Lauri _____, rahvusvaheliselt tuntud eestlasest keemik USAs (1925–2015) .

36. Legendaarne Ameerika poksija

11

43

47

PAREMALE:

10

24

35

38 41

44

23

(1942–2016).

37. Euroopa riik.

39. Kaua aega tagasi.

41. Edev.

43. Romanian Deadlift.

44. Osatäht.

47. Vanamees.

49. Halb.

53. Eesti laste suvekodu Ontarios.

55. Aserbaidžaan.

56. Advanced Encryption Standard.

57. Teo_____, käsilolev.

58. Õhuke plastik.

59. Ühesugused kaashäälikud.

60. ______ka, jutustav ilukirjandus.

61. Sk_____, astmik millegi hinda­ miseks.

ALLA:

1. Aam. 2. M____no, Itaalia moelinn.

3. Siseruumis kantav jalanõu.

4. Mehhiko indiaanlane.

5. Rahaline v. muul viisil antav tasu eriliseks tunnustamiseks.

6. Meri Euroopas.

7. C. Nolani suurejooneline film, mida filmiti ka Eestis.

50

S

T

Ristsõna nr. 1114 LAHENDUS

14

22

I

Paremale: 1. Saav, 5. Kae, 8. Akna, 12.

Uira, 13. Uba, 14. (V)aenu(kägu), 15.

(Ku)unar, 16. Reverend, 18. Kabaree, 20. Milne, 21. Kad(ett), 22. Emad, 23.

Arkaa(dia), 26. Are, 27. Ude, 30. Paas, 31. Ebe, 32. Omas, 33. Sir, 34. Lai, 35.

Alati, 36. DPAK, 38. Oie, 39. Aniis, 41.

Elevant, 45. Kuningas, 47. Iiii, 48. (P) eiar, 49. Ate(ljee), 50. Snit(t), 51. Sale, 52. Sun, 53. Tutt.

Alla: 1. Suuk (kuus), 2. Aina, 3. Arab, 4.

Varakas, 5. Kured, 6. Abee, 7. EAV, 8.

Aaria, 9. Keelduma, 10. Nnnn, 11. (K) aude, 17. Emme, 19. Raa, 22. Ere, 23.

Aps, 24. Rai, 25. Kardinal, 26. Abi, 28.

Dat(tel), 29. Esi-, 31. EAK, 32. Olevist(e, 34. Lasn, 35. Aie, 37. Piire, 38. Olsen, 39. AKES, 40. (Karksi-)Nuia, 41. Eatu, 42. Ainu, 43. Niit, 44. Titt, 46. Gas.

Nädala retsept

8. Lühend nimest Susan.

9. Nõu lillede hoidmiseks.

10. Ootamatult.

11. Puulabidas (van.).

17. Teat. maadlus, Jaapani rahvussport.

22. Nutikas, riukalik.

24. Majaperenaine.

25. Taimemahl (ingl.k.).

26. _____on, hapniku teisend.

27. Ühesugused vokaalid.

28. Low-Speed Vehicle.

30. Riigi aktsiaselts.

31. Saaremaa Lihatööstus.

32. Mängukepp.

35. ______puder, Eestis armastatud toit.

38. Hobuse juuksed.

40. Kodustatud laama.

42. Lubatäht, pilet.

44. P_____, pere meessoost järeltulijal.

45. Köögitarvik.

46. Austraalia Eesti Seltside Liit.

48. Reis, valjasõit (ingl.k.)

50. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

51. Õrn.

52. Piirkond, ala (ingl.k.).

54. Põllutööriist.

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Küpsetatud küüslauk – prae lisand või leivamääre Ontarios on käes küüslaugu saagi hooaeg, seda on võimalik osta nii farmerite turgudelt kui poodidest. Küüslaugu kasulikest tervislikest omadustest tead­ likud olles proovime seda oma menüüsse ikka lisada, olgu siis toorena salatites või ka küpse­ tatult, kas ahjus või BBQ peal, nagu alljärgnevas retseptis.

• Puhastada terve küüslauk har­ jaga ning lõigata maha tükike pealmist osa, et paljastuks küünte otsad.

• Määrida küüslaugud üleni kergelt oliiviõliga ja raputada peale soola/pipart/küüslaugu­ soola/muud maitseainet.

• Lõigata fooliumpaberist neli­ nurksed tükid ja mässida iga küüslauk eraldi tüki sisse ning asetada BBQ peale, hoides neid madalamal kuumusel umbes 30 minutit.

• Lasta pisut jahtuda ja pigis­ tada pehmenenud küüslaugu­ küüntest moodustunud mass koore seest välja.

• Küpsetatud küüslauk sobib lisandina prae kõrvale (soojalt), samuti saab sellest suurepärase leivamäärde jahtununa.

Meie esindaja

ANNE LEIUS

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD.

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

7

Volli veste

Kirsid ja persikud Suvisel ajal hindab üts näss väga värsket. Ent tänu tollele ii­ nast toodud ja loodud viirusele maksab kik hingehinda. Veel ei ole kohalikku gemüset ja frukti eriti leida. Kui mitte arvestada kasvuhoonetest turule saadetut. Üheks lemmikpuuviljaks on kirss. Siis ka persik. Poeletis aga jahmun, kui märkan hindu. Seletavad targad, et kuna bensiin on nii kallis, siis turule toomine läheb rohkem maks­ ma. Ning neid kulusid peab ostja kandma. Eriti ei usu seda, kuna varemgi on barrelihind olnud kõrge, ent tanklas ei ol­ nud liitrihind selline nagu praegu. Pankurid ja naftafirmad saavad jõukaks kunstlikult lihtsureliku arvel. Autosõitu saab piirata, aga toiduostust pole pääsu.

Meile tuuakse igal neljapäeval koju suurpoodide kuulutus­ lehti. Mille põhjal saan teada, mida tuleks osta. Põle just ih­ nuskoi, aga hingehinda maksta ei soovi. Poes olles nägin, et on saabunud USAst kirsid. Kuid andke andeks, kilohind sel­ line, et ei soovinud osta. Kuid ühes sellises nii-nimetatud flaieris märkasin, et kirsid on sel nädalal vaid üheksa taala kilo. Ikka hirmkallis, aga seda võis kaaluda.

Vanasti oli nii, et juur-, puuvilja poes oli kastis kirsid.

Võta kas peotäis või inämp, nii nigu soovid. Kuid nüüd on ostja mugavuseks, küllap ka transpordi huvides nood maitsvad marjad kilekotis, tuleb osta nigu pakitud. Lootuses, et suudad ära süüa, enne kui kärpsetele saab maiuspalaks.

Ostsingi kilo, vähem ei saanud, maksin seda ennekuulmatut üheksat taala. Valikut põlnud. Washingtoni osariigist tulnu.

Mis teadagi kaugel, ja sealt siia toimetamine ju maksab prae­ gu palju. Tuli leppida.

Meid vaid kaks köögilauas, sai naabrile ka pakutud. Kes muidugi rõõmuga tänas lahkust. Vist aga inämp sel suvel kirsse ei osta. Kui selleks, et kundesid poodi meelitada paku­ ti neid poole odavamalt ku muidu – ning eks pood ikke kasu­ mi sai – siis võis küll luksuskaupa korraks lubada.

Ootan aga kohalike persikute valmimist. Niagara ju lige­ mal ku Kalifornia, Georgia. Kuna hetkel on need ülihead puuviljad nii kallid, rehkendasin kilohinna põhjal, et maksad ühe eest poolteist taala. Ku veel arvestada, et veerand magu­ sast puuviljast on kivi, tuleb oodata siinset lõikust.

Ka kirssidel on kivid, aga märksa väiksemad. See on osa söömise mõnust, neid kaussi sülitada. Kuigi see komme te­ makesele eriti ei meeldi. Aga vana peni inämp ümber õpeta­ da ei saa. Koerpoiss olnud nii kaua, et vallatusi ei muuda.

Invhlatsioon selline, et valva iga suutäit. Siga ka ei sööks, muiates. Lihtne kallist loomaliha, kala mitte osta. Kuid puu­ viljaga ei taha koonerdada. Hea, et banaanide hind on ikke stabiilne.

VABARNA VOLLI

Naljanurk Valitsuskabineti liige läheb psühhiaatri vastuvõtule. ,,Teate, doktor, mul on viimasel ajal mõtete hüplemine,“ kur­ dab ta muret. ,,Milles see väljendub?“ ,,No ma mõtlen ühte, räägin teist ja teen kolmandat.“ ,,Olge rahulik, kõik on korras, see tähendab lihtsalt seda, et olete vormis.“

NOORTE NURK

Pumpkin & Stretch #11

8

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Nr. 30

Canadian sanctions exemption enables Putin to fund his barbaric war

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Will Putin’s colossal miscalculation with Ukraine whet or dull his appetite for the Baltic states?

Estonia’s Prime Minister Kaja Kallas, in a New York Times op-ed in March, stated that irrespective of Russia’s monumental blunder, the Kremlin must not be allowed to enjoy even the tiniest delusion that their aggression was justified and successful.

Kallas put it bluntly: “Mr. Putin cannot win this war. He cannot even think he has won, or his appetite will grow.”

When the Soviet Union im­ ploded, we were convinced that the Cold War was truly over. It seems that it was just dormant.

We expected Europe to be free and undivided.

The blitzkrieg invasion of Georgia in 2008 shaped Russia’s ‘new normal’ with the West. The punitive sanctions imposed then were upgraded in severity after Russia’s an­ nexation of Crimea and the invasion of eastern Ukraine in ­ 2014.

The Western counter­ measures proved ineffectual.

This, coupled with Mr. Trump’s attempts to weaken NATO uni­ ty, assisted with his bizarre co­ ziness with Putin helped to ­embolden Russia to maintain its unhindered aggressiveness to­ ward its formerly subjugated states.

It’s totally understandable that the Baltic states see them­ selves on the front lines with Ukraine. They are the loudest voice in Europe in support of Ukraine’s fight, calling for in­ creased military support. They have been the most insistent in advocating EU membership for Ukraine.

Estonia, Latvian and Lithua­ nian expatriates abroad have joined in solidarity with Ukrai­ nians in fundraising, de­ monstrating, lobbying for the Ukrainian cause.

This identification with Ukrainians stems from a com­ mon history of shared tragic experiences during the Soviet ­ occupation, especially under Stalin. It was the Holodomor for Ukrainians and the mass de­ portations for the Baltic nations.

It’s easy to see the common uneasiness as a basis for a ­ common mission. When the ­ Russians occupied Crimea in 2014, Lithuania was the first to

supply Ukraine with lethal weapons. After Russia invaded on February 24 of this year, Estonia was the first NATO member to call for a no-fly zone in Ukraine. Latvia and Lithuania followed shortly thereafter.

The eight-year long war with Ukraine from 2014 on did in fact contribute to Baltic security.

Russia’s massive blunder with the current wholesale attack has made the issue even more acute. NATO did increase its presence and is enhancing it now. This is seen as an effective deterrence, at least for the time being.

There still remains another potential source that may be cause for serious concern in the Baltics countries, one that Putin could (and has) used as justifi­ cation for a repeat performance.

Ethnic Russians there, with drastically different perceptions of the past, interpretations of history that the Kremlin has exploited could be harboring ­ sufficient sympathies for Rus­ sia. They see the Soviet past positively, just like Putin. We could ask, to what extent have they been susceptible to the Kremlin’s lies in its reasoning for a ‘special military operation’ in Ukraine?

Could a clue be found from the recent Covid vaccination choices? At the height of the pandemic, in all three states, substantial parts of Russian speakers (in Lithuania, Polish speakers) preferred Russianproduced Sputnik vaccine. This was a demonstrable show of trust for Russia in something that was still considered to be not as reliable as vaccines from the West.

However, one cannot draw solid conclusions from this.

Most research on attitudes and opinions in the Baltic states ­indicates complex, multi-dimen­ sional differentiations among non-native speakers. One clear split occurs between older and younger Russian speakers which also includes support or condemnation of the current war. The older generation view the Soviet past not as harshly and are inclined to support Putin’s Russian hegemony.

One other division is seen in

Vladimir Putin sees energy as a commodity and a weapon that can be used to coerce and threaten European states to advance the interests of his regime Marcus Kolga, The Toronto Star Canada’s decision to grant Vladimir Putin a two-year sanctions exemption that will allow Russia to send turbines from Nord Stream 1, a Gaz­ prom majority-owned pipeline, for repairs in Montreal risks prolonging his war against Ukraine by enabling his capacity to fund it. That exemption must be revoked immediately.

The Russian bombs that have turned Ukrainian schools, hos­ pitals and homes into rubble over the past five months are funded by Russia’s European gas revenues. It also helps pay the salaries of the Russian neo-Nazi mercenaries who have executed civilians and engaged in the systematic rape of Ukrainian women.

The gas that Russia sells to Europe is pumped across thou­ sands of kilometres undersea through the Nord Stream pipe­ line, which runs beneath the Baltic Sea from Russia to Germany. Russia’s invasion of Ukraine has complicated this the local Orthodox churches. In general, those that are still under the jurisdiction of the ­ Moscow Patriarchate support Putin. (In Lithuania, all are aligned with Moscow, not Constantinople.) Other Ortho­ dox Churches condemn the war, but don’t see Putin as the insti­ gator.

In broad terms, there has been a decrease in Russian speakers supporting Russia’s aggression. But it’s expressed in a “it’s not our war” and “not supporting either side” manner.

Putin has long taken advantage of socio/political differences within the populations of other European countries.

How concerned are people in general about Russia’s aggres­ sion? An April survey by Ipsos indicated that fully 61% of 19,000 adult respondents from 27 states think Russia poses a significant risk to their country and 82% indicated the war in Ukraine poses a risk for the world.

However, global public opinion on how to respond to ­ Russian aggression is mixed.

Not surprisingly, most people in Saudi Arabia, Malaysia and India, and half in Mexico, Israel and Argentina state that “the problems of Ukraine are none of our business and we should not interfere”. This very same stance is prevalent among Hungarians – yes Hungarians!

For people from eight EU member states and from the UK, USA, Canada, Australia,

arrangement for Germany and other European countries, who allowed themselves to become dangerously dependent on cheap Russian energy a decade ago.

The political cost of Germany’s unprincipled deci­ sion to sole-source most of its energy to a corrupt criminal authoritarian regime is now ­ emerging, and Canada has been involuntarily drawn into this ­debacle.

Germany and its European neighbours are now enduring what many Eastern European states have faced for years: Russian energy blackmail.

Vladimir Putin sees energy not just as a commodity but as a weapon that can be used to coerce and threaten European ­ states to advance the interests of his regime.

Over the past months, Putin has cut off gas supplies to numerous European states in ­ hopes of wearing down their support for Ukraine. Russia has cut the flow of its gas to Europe by 60 per cent.

Ukraine’s European supporters are concerned about dwindling gas supplies ahead of the Japan and South Korea, any­ where from 65% to 80% disagree with being just an ­ on-looker, detached from the war. But Hungarian respondents reject the notion that inaction in Ukraine will encourage Russia to attack other countries. As a contrast, over 75% in the UK, Japan, the USA and Australia believe otherwise. According to the survey, in many other ­aspects of Europe’s reaction to Russia’s invasion, Hungarians stand alone in choosing the weakest response.

Putin has been systematically working to handicap European unity for decades. But a country such as Hungary, by lacking sufficient foresight has allowed itself to become an ‘energy hostage’ to Moscow and has ­ been cowed into a half-hearted opponent of Putin. This still isn’t enough to destroy Europe’s collective will to withstand Russia. Western leaders are nearly unanimous in their longterm commitment to provide military technology and enforc­ ing sanctions in support of Ukraine.

For now, Moscow and Kiev both predict their own victory once hostilities end. But the key to removing any possibility of Moscow’s repeating its incur­ sions elsewhere is its total defeat in Ukraine, rendering ­ Putin’s claims of victory an in­ disputable lie. At this juncture of the war, this goal seems very distant.

LAAS LEIVAT

­coming winter.

Canadian sanctions, enacted after Russia’s invasion of Ukraine, ban the delivery of technology to Russia, including turbines used in the Nord stream pipeline. Those turbines are serviced outside of Montreal

by Germany’s Siemens.

The Kremlin has claimed that Canada’s failure to release one turbine led to a reduction of the flow of Russian gas to a trickle. For Russia, such dis­ information and deception are normal operating procedures.

Documents available on the Nord Stream website state that turbines in eight compressor stations are used to compress gas before it enters the pipeline.

Recent reporting states that those turbines are maintained on a rotating basis, which would indicate that the absence of one turbine would still allow the pipeline to operate normally.

Furthermore, pipelines that transit Poland and Ukraine can be used to transport gas from Russia to Europe. Europe’s ­energy crisis is being caused by Putin, not Canada.

By granting Russia a sanc­ tions exemption for Nord Stream, Canada too has become a victim of Putin’s energy blackmail and deception. Ukrai­ nian president Volodymyr Zelenskyy warned on Monday that “if a terrorist state can squeeze out such an exception to sanctions, what exceptions will it want tomorrow or the day after tomorrow?”

By compromising our own sanctions policy, we may also be compromising our credi­ bility.

Russian activist and chess grandmaster Garry Kasparov told me that if Canada and the democratic world “want to stop Putin and the criminal savagery of his regime in Ukraine, we have to target Russia’s oil and gas industry, which is vital to Putin’s survival. Starving this industry of Western technologi­ cal support will put significant pressure on the Kremlin to modify its behaviour.”

Kasparov warned that “Canada’s decision to return these gas turbines to Russia via Germany helps Putin continue his energy warfare against Europe and funds the war machine that is slaughtering ­ Ukrainians every day. Canada may as well be sending Putin missiles and bombs.”

Canada can contribute to European energy security by developing infrastructure to ­export Canadian natural gas to Europe. Compromising our own sanctions strategy to sustain Russia’s barbaric war against Ukraine contributes to Putin’s goal of undermining and desta­ bilizing democracies worldwide.

(Marcus Kolga is a senior fellow at the Macdonald-Laurier Institute’s Centre for Advancing Canada’s Interests Abroad.)

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Narva Mayor: Narva will not relocate Soviet tank monument ERR, July 2022

Rannahotell in Pärnu.

Luterma 1930 chair set.

Photo: visitestonia.com

Photo: 1stdibs.com

The presence of Art Deco design in Estonia Vincent Teetsov On New Year’s Eve 2019, upon seeing the festive headbands with wide letters of gold and zigzag embellishments that many people were wearing, it struck me that maybe the Art Deco style that was big during 1920s and 30s was about to make a comeback – at least as some kind of retro novelty.

It stands out as a design movement due to its brazen modern simplicity and selective splashes of grandeur. Some­thing is enticing about the agility of Art Deco; how it embraces what beauty can be found in symbols of human invention.

Art Deco’s visual gusto can be found in train stations, movie theatres, skyscrapers, furniture, and even coffee cups. Elements we can identify include geo­ metric shapes, shiny chrome, brass, and wood details.

Art Deco, having existed for a relatively short period of time, certainly isn’t the most common design or architectural style found in Estonia. More preva­ lent styles include baroque (for example, Kadriorg Palace), neo­ classical (such as the University of Tartu’s main building), or Art Nouveau (like the Estonia Theatre in Tallinn).

However, one building that does embrace the clarified, sleek Art Deco architectural style is the Viljandi Grand Hotel. Since the building was completed in 1938, it has con­ tained a hotel, a bank, a restau­ rant, a clothing store, and a pharmacy; all at once at one point.

The building, designed by architect Eugen Sacharias, is ­ dominated by two rectangular wings that jut out from a round­ ed entrance. Wide windows abound across the sides of the building. In between the win­ dows are columns that extend from the second floor up to the roof. Over the entrance, tall windows with square panes of glass elongate the building up­ ward towards a belvedere, from which one can look out below.

Christine Myrvang of the Norwegian Business School defines the end result of Art ­ Deco as being “...in the direc­ tion of elitism. This was mainly aimed at the middle class with spending power, who embraced the effortless urban life in the cities.” Hotels fit into this life­ style of leisure, travel, wealth, and comfort.

Thus, another excellent example of Art Deco is the ­ Rannahotell in Pärnu, located within a short walk of the beach and Pärnu Bay. In the 30s, Olev Siinmaa and Anton Lembit Soans designed the hotel to meet the city’s need for a place for tourists to stay when they visited the waterfront. The hotel was opened in the summer of 1937. In its lifetime, it has also housed German and Soviet soldiers and was a sanatorium ­ for almost 50 years, before be­ coming a hotel again in 1994.

Rannahotell has an elongated profile, with a row of balconies extending outward, looking out across the grass and to the water. Positioned every few ­ metres along this profile are ­ round porthole windows. All around the hotel are railings that resemble those of a cruise liner. The walls are painted a spotless white. The patio area below is illuminated by simple spherical lamps resting on tall posts. The building suits the seaside location well.

In the lobby, the hotel has a checkerboard pattern tiled floor, arched doorways, and an accent of carved details, sculpted by Paul Horma, next to the front desk. The style of the Ranna­ hotell is what Olev Siinmaa called “Pärnu Resort Functional­ ism.” This is hand-in-hand with Art Deco, in that both ap­ proaches strived for modernism.

Estonian Art Deco endures in the plywood furniture of Luterma (the A. M. Luther Mechanical Woodworking Fac­ tory). Luterma was also known for making suitcases, address­ ing the new travel possibilities of the time. But of what re­ mains today, you’ll more often

In an interview with ERR, Mayor of Narva Katri Raik said the city authorities will not move the tank monument dedicated to Soviet troops.

Raik said most people in Narva are against it, and that Prime Minister Kaja Kallas has warned against dividing society.

“Neither the city administra­ tion nor the city council are planning to move the tank,” said Raik responding to an EPL (Eesti Päevaleht) editorial on Tuesday.

“We have no plans to either paint the tank pink or transport it to the Narva Fortress,” she added and pointed out that Narva Fortress is a medieval fortress museum and the twen­ tieth-century battle tank does not belong there.

“The tank is not Estonia’s biggest problem. The tank is not Narva’s biggest problem.

Housing, the cost of power, ­employment, and the transition to all Estonian education [are the problems],” Raik said on Vikerraadio’s “Uudis+” on Tuesday.

In response to the idea that people in Narva could be asked to sign a petition calling for a referendum on the tank’s fate, Raik said Narva city officials will definitely discuss the issue, but she does not see the need for a vote because the outcome is very clear.

“Personally, I don’t see the point in a poll. It’s almost as if you’re asking if the weather is nice today. Yes, the weather in Narva is pleasant, and that is also clearly visible. In any case, we are aware of what the locals say about the tank,” said the city mayor.

Raik added the tank is a part of the identity of the Russianspeaking population of Narva: “Part of the pride that lingers stems from the fact that, as

see sets of chairs that they manufactured. They used ply­ ­ wood because they wanted to make something light, strong, and reliable.

Luterma was founded in 1883 and was operational until 1940. Though they did have moments of more decorative designs, as the years went by, their work veered more and more towards functionalism and modernism. This was in re­ sponse to the construction of more apartments and smaller dwellings for working families in Estonia’s bigger towns.

These homes needed simpler, standardized furniture that could be shifted around to address ­different needs in a space.

One example of Luterma’s designs are the bistro chairs they made in 1930. The top of each chair’s backrest is rounded and follows a comfortable

9

Citizens of Russia can no longer receive visas or residence permits for the purpose of studying in Estonia The Estonian government approved the sanction, which limits Russian citizens from applying for temporary residence permits or visas for the purpose of studying in Esto­ nia. In addition, the sanction, established by the regulation, specifies that citizens of Russia and Belarus can register short-term employment only if they have a valid visa issued by Estonia.

Foreign Minister Urmas Reinsalu emphasized that Russia’s unjustified war against Ukraine, not only grossly vio­ lates Ukraine’s territorial integ­ rity, sovereignty and indepen­ dence, but also threatens the security of Estonia and of the ­ European Union. Reinsalu states, “The continuation of sanctions against Russia is es­ sential to ensuring relentless

pressure on the country. If the sanctions help in stopping Russian aggression, a positive effect on our own security will ensue.”

With the amendment of the sanction, it is specified that the short-term employment of citi­ zens of Russia and Belarus with a legal residence permit issued by another member state will no longer be registered, and therefore they will additionally not be able to apply for a longterm visa for the purpose of short-term employment.

“With this amendment, we will eliminate scenarios where a short-term Schengen visa is applied for, for tourism purposes, for example, from another ­member state in order to bypass the current sanction,” added Reinsalu.

Russians here, they represent those who liberated Estonia from the fascists [Nazis] and ­rebuilt Narva. So the tank is a small token of that identity and pride.”

Despite the fact they bring flowers to the tank and support its preservation, people in Narva are fond of Estonia, Raik said.

“I understand today’s Narva residents, who are mostly at a crossroads regarding their future and identity. However, ­ the people themselves are very clear about their love of Estonia, and I have faith in it, seeing many of them on February 24, as well as on June 23, the Estonian Victory Day. We lit our city’s Midsummer Night bonfire from the Victory Flame – it was solemly lit by the Young Eagles [a youth orga­ nization of the Defense League]. So, the population of Narva sincerely loves Estonia.

This is something I’d like to emphasize to all radio listeners at this time.

“Narva is an Estonian city, Narva is part of Estonia, and this ends most of my tank-­ related discussions with Narva residents,” Raik said.

Raik added there are about a dozen other Soviet monuments in the city, some of which bother her more than the tank ­memorial.

“I have to be honest, the plaques in St. Peter’s Square, with the names of military units named after Narva, are far more eye-catching to me. /---/ Or the obelisk in Castle Park. So we’re not just talking about the tank in Narva, but about 20 different memorials and name plaques honoring Soviet troops,” she continued.

Raik further explained her unwillingness to deal with the dismantling of the tank memo­ rial by referring to an interview with Prime Minister Kaja Kallas (Reform), published in daily newspaper Õhtuleht. in which the head of government discussed Russia’s imperialist ambitions to divide the societies of other nations.

“Looking at Russia’s actions in Georgia and Ukraine, the ­excuse for invading is often that there is tension and instability, and then they go to the aid of the so-called local Russian community.

“When we are divided and at odds with one another, we are weaker in the face of the ­enemy,” Kallas said.

“And it is precisely this separation that I aim to elimi­ ­ nate in my day-to-day work as mayor of Narva, so that there is no division and we are more united. We agreed before May 9 that it was not the right moment for a large celebration, and we got through May 9 in Narva without incident.

22,000

shape around one’s back.

They’re built in an uncomplicat­ ed way, except for a geometric detail in the bottom of the back­ rest: three wooden squares of decreasing width, which looks like a chandelier.

What was Art Deco design and architecture trying to achieve with their combination of simplicity and occasional decoration?

In “Art Deco: A Mode of Mobility” Dr. Michael Wind­ over of Carleton University writes that Art Deco’s central theme was mobility in “migra­ tion, transportation, commodity exchange, capital, and commu­ nication.” The examples of Art Deco we do have from Estonia tell us about how eager some of the country’s designers and ­architects were to move out of the shell of the past.

ESTONIAN GOVERNMENT

(Continued on page 10)

10

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

This sustainable Estonian designer is seriously chique Natalie Jenkins As it stands now, the fashion industry is not sustainable.

Each season, the glamorous styles found in high-fashion runway shows eventually trickle down to social media platforms (including Insta­ gram and TikTok), where influencers replicate them to some degree. Or, runway models use these platforms themselves and inadvertently start new trends. Either way, these platforms offer plenty of fashion inspiration to consu­ mers. Companies exploit this opportunity to the fullest extent by engaging in fast fashion, which refers to mass-producing clothes that replicate these influencers’ and celebrities’ styles at low costs. In effect, consumers can purchase a Bella Hadid-esque outfit for the price of a ­sandwich.

Kelpman Textiles, SS18 collection.

Photo: maikenstaak.com

Fast fashion has resulted in significantly shortened trend cycles. These so-called “mi­ ­ cro-trends” introduce something new to buy every month. With the end of each rapid-fire micro­-trend – which lasts any­ where from a month to a year – clothes are neglected or are otherwise thrown away due to ­ their low quality. Whether they end up in landfills or the back of a closet, fast fashion is incredibly wasteful and un­ ­ sustainable.

In 2019, the World Bank estimated that “the fashion in­ ­ dustry is responsible for 10% of annual global carbon emissions, more than all international flights and maritime shipping combined.” Without significant change, “the fashion industry’s greenhouse gas emissions will surge more than 50% by 2030,” according to the same report.

But there is hope for a better future. Designers that use sus­ tainable production methods – from working with organic ­materials or biodegradable dyes to incorporating engineering patterns that create zero waste – significantly decrease their ­carbon footprint.

Hailing from the island of Saaremaa, Estonian textile de­ signer ​​ Mare Kelpman sees ­stylish sustainability as the only way forward in the fashion world. Established in 2012, her successful women’s clothing and home accessory brand Kelpman Textile takes inspira­

Ants Viires’ compendium of woodworking practices Vincent Teetsov After decades without compensation for his study and detailed description of Esto­ nian woodworking, the most recent English translation of Ants Viires’ text Eesti rahva­ pärane puutööndus: ajalooline ülevaade has continued to sell copies.

Woodworking in Estonia: Historical Survey was translated into English by Mart Aru and was published by Lost Art Press in 2016. Viires passed away one year before, but he lived to see permission sought for the new edition of the book, evidence that his project will continue to inform those who carry forward the customs of building with wood.

It was a lengthy travail to get to the point where the author’s family would see proper recog­ nition for the book, though curiosity about it existed early ­ on. The first section of the book is propelled by the compre­ hensive research of Suzanne Ellison, who unearthed the story behind what has become a ­staple of hand tool woodworkers worldwide, not just those in Estonia.

The prelude to Woodworking in Estonia’s popularity starts in the post-graduate studies of the author. Viires was born in Tartu in 1918. At first a student of languages, he gravitated to ­ethnography during the Second World War, around the same time he was working at the Estonian National Museum.

Nr. 30

use non-toxic substances in the yarn. All textile items are created in limited numbers, and left­ overs from cutting are used to make small accessories.” Kelp­ man continues, “This way, I can contribute to the promotion of approaches oriented towards minimizing overproduction and overconsumption and help encourage local producers. ­ Otherwise, the decline of the textile industry will inevitably bring about the loss of unique skills in Europe.”

Though good for the en­ vironment, sustainable fashion is not accessible to low-income Mare Kelpman, designer of Kelpman Textiles.

Photo: Telliskivi Creative City earning individuals. Hightion from Kelpman’s hometown you mean you’re making wool quality materials that are scarce by pairing long, airy silhouettes clothing? Where’s the glamour in number are expensive to with simple, yet abundantly and affluence usually en vogue ­acquire and even more costly to vibrant, colour schemes, creat­ in the local fashion scene?” ­ outsource. Ethical labour also ing pieces that are timelessly “Now I’m looking for ways comes at a higher cost. On top chic. In Kelpman’s own words, to popularize wool, [a] material of this, brands still need to the brand’s style is reminiscent that has been in use for centu­ make a profit. of the “fresh morning dew that ries. Wool is a protective shield Even to higher-earning indi­ soaks the grass before a hot in the Nordic climate – it is a viduals, much of fast fashion’s day.” warming, breathable, water-­ appeal is derived from its cheap But how exactly is her brand absorbent and antibacterial price tag. It’s no secret that we sustainable? For one, Kelpman ­ material,” said Kelpman. Since live in a disposable society.

Textile uses high-quality, com­ Kelpman Textile does not use Buying something cheap and pletely natural, long-lasting chemicals, the brand’s wool replacing it when it breaks has materials, as opposed to syn­ clothing is biodegradable and become increasingly more ­ thetic ones like polyester. will leave no harmful residue ­ common than indulging in expensive items. (When’s the Wool is one of her most behind. In the warmer months, ­ popular materials. Far from Kelpman likes to work with last time you saw a local shoe ­ considering it an untouchable ­linen, which is also completely repair store in your neighbour­ itchy nightmare, Kelpman sees natural and sustainably sourced. hood?) Despite society’s ram­ a certain elegance in wool’s Both materials – wool and pant consumerism, it is impor­ archaic origins and wants to linen – “do not travel long tant to invest in quality items ­ ­revive it as a celebrated material ­distances in big ship containers, that will stand the test of time, in the fashion world. At first, and we do not create waste in if you can. this feat was met with difficulty. terms of both textiles and Overall, Kelpman Textile “In Estonia, my products were ­ products,” according to the ­prioritizes sustainability without initially received with jaws brand’s website. “Yarns are jeopardizing style. Check out dropped,” Kelpman said in an sourced from various European her newest collection on her interview with Savant Maga­ manufacturers, who commit to website here: https://kelpman­ zine. “[I was asked] ‘what do fair treatment of animals and textile.com/shop/

During the war, he was enlisted by the German military police as a translator, which made it difficult to get a job in his field after the war. Soon, he had to juggle clerical and teaching work while writing his thesis about Estonian woodworking, to obtain his PhD. He achieved this in 1955, and five years ­later, the Estonian Academy of Sciences published his thesis as a book. Ellison notes that “the full publication of a thesis was exceptional in the Soviet Union” and that “Viires’ work was deemed too important not to be published in full.”

At the same time as his i­ nvestigations developed, the United States and Soviet Union were, of course, facing off in the context of the Cold War. This was not limited to testing nuclear weapons or sending as­ tronauts and satellites into space. Com­petition came down to understanding the humble practices of working with wood. After the death of Stalin, texts that held technological in­ formation were easier to get.

American universities and the Library of Congress were among the institutions who sought out texts like Woodworking in Estonia. The Smithsonian in Washington D.C. also wanted it. Orga­ nizations like the Israel Pro­ gram for Scientific Translations

were contracted to translate all kinds of publications so that they could be read and under­ stood more widely.

Despite the demand, Viires was not consulted or compen­ sated for the English dissemina­ tion of the book. In 1969, it was translated without his goahead, and used as though it were public intellectual pro­ perty. Still, later on, Viires had expressed his pleasure at the thesis being widely known.

As it stands now, Wood­ working in Estonia is sold through an arrangement with Lost Art Press, such that the profits are evenly divided with the author’s family. Lost Art Press started in 2007 as a joint venture between John Hoffman and Christopher Schwarz, who wanted to bring historic books of this niche to interested readers while respecting the ­ rights of creators. Ants Viires is one of these.

The book takes an anthro­ pological slant and clarifies passed-down knowledge through interviews conducted by the author. It compares and con­ ­ trasts techniques used in differ­ ent eras and regions of Estonia.

It discusses the purpose of these techniques. While not a step-bystep guide, several readers have affirmed that it spurs on ideas for projects.

The book has countless dia­

grams of tools and completed items, photos of wood products being made, and more. The 304-page book is manufactured with heirloom quality materials in the United States and can be ordered in Canada from Lee ­ Valley Tools (www.leevalley. com).

For books that encapsulate a topic with encyclopedic breadth, it has a particular colloquial style that makes it a friendly reference text in the library and in the workshop. We have the dedication, intense interest, and study of Ants Viires to thank for such a historic and valuable text.

Narva mayor…

(Continued from page 9)

Ukrainian refugees have passed through our city and no one has slept on a park bench,” Raik said.

“In the end, I see it as my job to act as a peacemaker and mediator on the Estonian bor­ der. I can’t say that this isn’t sufficiently pro-Estonian,” she said.

Raik also added that she expects the state, various ­ minist­ ries, and authorities to send clear messages about how they intend to deal with the Soviet war legacy.

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Kuidas linnulaulu ära tunda Suvel armastavad paljud inimesed viibida palju loodu­ ses. Populaarseks on muutu­ nud loodusvaatluste üleskutsed, kasvanud soov õppida paremini tundma loomi ja linde. Miks mitte seada endale väljakutseks õppida selgeks ja tunda ära mõni linnulaul?

Alljärgnevas nõuandeloos annab tuntud Eesti loodus­ ­ fotograafi Karl Adami mõned näpunäited ja soovitused, kuidas saada linnulaulueksperdiks ja mil viisil on tiivuliste hääli kõige parem kuulata.

Kodumaal tuntud ja rahvus­ vaheliselt hinnatud loodus­ ekspert Karl Adami soovitab argielu lahtimõtestamiseks ja ­ lõõgastumiseks teadlikult roh­ kem looduses viibida. Kümme­ kond aastat Eesti Televisiooni tele-loodussarja ,,Osoon“ võtte­ gruppi kuuluv ja rahvusvahe­ lises loodusajakirjas National Geographic avaldatud loodus­ vaatleja, -operaator ning -foto­ graaf Adami peab looduses viibimist kõige lihtsamaks ­ vahendiks, millega ärevust ja ­ stressi seljatada. Linnulaul on tema sõnul aga tore viis, kuidas looduse tundmaõppimine enda jaoks põnevaks muuta. ,,Linnulaulu võib kuulda pea aasta läbi ja igal pool: nii ­hommikul, päeval kui õhtul; nii linnas, külavahel kui kindlasti ka metsas,“ innustab Karl Adami kõiki. Päris algajatele linnuhuvilisele on tal mõned näpunäited.

Tee eeltööd ja hangi vajalikud abilised Linnukeele selgeks saami­ seks soovitab Karl Adami es­ malt tavalisemate lindude hääli loodushäälte heliplaatidelt või internetist kuulates meelde jätta.

Siis on ka äratundmisrõõmu, kui tuttav laul looduses kõrvu kostab. Üks kasulik linnulauluäpp Eestis leiduvate lindude tuvasta­ miseks on eestlaste loodud Siuts. ,,See äpp salvestab linnu­ laulu ja siis pakub välja võima­ likud vasted, mille hulgast tuleb endal valik teha. Kui ümbruses domineerib sel hetkel üks laulja ja tegu on enamlevinud linnuga, pakub äpp tõenäoliselt õige vaste. Võib aga juhtuda, et pakutud vastuste hulgas õiget ­ polegi, eriti kui ümbruses laulab

mitu sulelist,“ räägib Adami, miks ei saa rakendusi saja­ protsendiliselt uskuda.

Igal juhul on tegu kasuliku äpiga, kus on tähestiku järjekor­ ras olemas info tüüpilisemate Eesti linnuliikide kohta ning iga tutvustuse juures selle linnu häälesalvestis – linnulaulu õppi­ jatel soovitab ta selle rakenduse endale võimalusel telefoni salvestada.

Treeni end linnulaulu kuulama juba kevadel ,,Esimesi rasvatihaseid kuu­ leb laulmas juba jaanuaris, kui kõlab nende kuulus ,,Sitsikleit!

Sitsikleit!“ Aegamisi, mitmete kuude jooksul, lisandub hulga erinevaid lauljaid,“ kirjeldab Adami. ,,Samas, alustavale lin­ nusõbrale soovitaksin just nimelt kevade algust, sest siis on linnuhääli pisut vähem ja nende eristamine hulga liht­ sam,“ soovitab ta.

Vali kuulamiseks õige aeg Loodusvaatleja sõnul on mõni kellaaeg selle hobiga tege­ lemiseks parem kui teine. ,,Põldlõoke võib lõõritada küll kogu päeva, kuid enim tasuks kõrvu kikitada hommikutel ja õhtutel, mil linnulaul on inten­ siivsem,“ selgitab Adami.

Sama sugukonna linnud võivad kõlada väga erinevalt Linnulaulueksperdiks saa­ mine nõuab pühendunud kuula­ mist ja uurimist, sest lindude laulupartituurid on väga erine­ vad ja ei saa eeldada, et ühe või teise sugukonna linnud laulavad kõik sarnaselt.

Loodusetundja märgib, et on olemas sellised linnuhääled, mis jäävad eluks ajaks meelde ning mida ei aja segamini teiste lin­ dude omadega. Ta toob näiteks ööbiku-, öösorri- või metsvin­ dilaulu. Nende kõrval on aga ka sellised linnud, kelle esitusi ­isegi kogenud loodusetundjal on mõnikord keeruline ära tunda.

Ole valmis tundma lindu ära ka tema erinevate viisijuppide põhjal Tegelikult erinevad laulud ka liikide sees ja mõne liigi puhul on sulelistel solistidel repertuaa­ ris laule rohkem kui üks. Karl Adami teab, et mõned linnud omandavad uusi laule ja nende

nüansse kogu elu – ikka selleks, et muljet avaldada. ,,Teistel sulelistel on aga arengus laul­ mise omandamiseks kindel aeg, pärast mida laul väga palju ei täiene. Kui lind ei kuule õigel ajal oma liigikaaslasi laulmas, on oht, et tema enda häälitsused jäävad väga algelisteks ning lõpuks maksab see kätte nii kaasade leidmisel kui territoo­ riumi kuulutamisel.“ Ka paikkonniti võib linnulaul väga erinev olla. Üheks ilme­ kamaks näiteks on vainurästas, kes Eesti eri otstes vidistab isemoodi. Hiljuti kuulis Adami ­ vainurästaid Soomes ja sealsed lauljad olid hoopis teistmoodi kõlanud.

Hiiu Folgi avasid luuletajad Viiu Härm ja Paul-Eerik Rummo.

Arvesta matkijatega Linnuliigi määramise vaid laulu järgi teeb keeruliseks ka see, et looduses leiduvad mõned osavad matkijad. ,,Kõige tun­ tum jäljendaja on ehk kuldnokk, kes võib oma laulu sisse põimi­ da suurkoovitajat, põldlõokest, laulurästast, suitsupääsukest, rasvatihast, kiivitajat, sookurge ja isegi karmiinleevikest,“ rää­ gib Adami.

Linde, kes oskavad matkida nii teisi tiivulisi kui ka muid loodushääli on aga teisigi.

Rõõmusta uute leidude üle Iga uue linnulaulu äratund­ mine on Adami sõnul rõõmus­ tav leid, mida tasub tähistada.

Nii tekib tema sõnul suurem huvi oma kõrv uuesti proovile panna. ,,Näiteks üks veebileht, millel ma kõige sagedamini huvipakkuvate liikide laule üle ­ käin kuulamas, on xeno-canto. org, kus leidub tuhandeid linnu­ häälitsusi üle kogu maailma,“ kirjeldab Adami. Üks kuulamis­ harjutus võibki olla otsida eel­ pool märgitud veebilehelt üles vainurästas ning kuulata kodus oma nutiseadmest, kui erinevalt kõlavad tema laulud Rootsis, Eestis, Taanis või Venemaal.

Ka tänapäeva tehnoloogia toetab võimalust salvestada ja kuulata salvestatud linnulaule võimalikult tõetruult, näiteks nutikalt üles ehitatud kõrva­ klapimudelid. Näiteks võib tuua kaasaegsed nutikad juhtmeta kõrvaklapid nagu Huawei FreeBuds Pro 2, millel ulatub helisüsteemi äärmiselt lai sage­ dusvahemik 14 hertsist kuni 48 kilohertsini. See võimaldab salvestatud linnulaulu puhul kuulda ka kõige peenemaid ja kõrgemaid noote.

Karl Adami poolt valmis­ ta­ tud mahedat heliklippi Eestimaa suvistest linnulauludest ja loo­ dushäältest saab kuulata: https:// youtu.be/5d2FRlxu7ls (Allikas: Huawei Eesti ­pressiteade)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E. Loodusfotograaf Karl Adami.

11

Hiiu Folgi pealava on Käina kiigeplatsil, mere ääres.

Hiiu Folk…

(Algus lk. 1)

oli vaatamata muusikute noo­ rusele väga enesekindel, heata­ semeline ja humoorikas. Rahvas elas neile ka kõvasti kaasa.

Kolme päeva jooksul esinesid kiigeplatsil veel paljud kuulsad Eesti muusikud – ansamblid Nedsaja küla bänd ja Ruut, Cätlin Mägi ja Jaan Pehk, Villu Veski ja Tiit Kalluste.

Eriti hingeminev ja südant­ soojendav oli Ukraina keelpilli bandurat mängiva doktorikraa­ diga muusiku Inna Lisnjaki esinemine. Ukraina rahvapillil ­ bandura on mitu varianti, seda võib mängida nii soolopillina kui ansamblis. Muusik õpetas järgmisel päeval õpitoas ka Ukraina vabadusvõitluse süm­ boliks saanud laulu Oi u luzi chervona kalyna. Inna Lisnjak rääkis laulu ajaloost ja ütles, et pärast 30 aastat ei saa Ukraina rahvast enam sundida demok­ raatiast loobuma. Slava Ukraini!

Viimasel päeval sai üle Hiiumaa kirikutes nautida rahu­ likumat õhkkonda ja kammer­ likumat muusikat mitmetelt esinejatelt. Neist on leheluge­ ­ jaile tuntuim vast organist Ene Salumäe, kes korduvalt ka Kanada eestlaskonnale esinemas käinud. Festivali peakorraldaja Astrid Nõlvaku kirjutatud kauni helikeelega teos ,,Püha rist“, mille maailma-esiettekanne toi­ mus autori magistriõpingute raames juba kevadel, kanti see­ kord ette Kärdla kirikus.

Festivali lisaprogrammis olid veel hiljuti meie hulgast lahku­ nud luuletaja Ave Alavainu mälestusõhtu, kirjanduslik retk Kassari radadel, matk loo­ duskaitsealal, hommikuvõim­ lemine, fotonäitus ja palju eri­

Inna Lisnjak mängib Ukraina rahvapilli bandurat.

Ants Taul Teppo lõõtspilliga.

nevaid õpitubasid. Sel aastal tundus esinejate nimekiri eelmiste kordadega võrreldes ehk pisut lühem ja vaatajaidki oli pisut vähem. Ei ole kerge ühel festivalil tegutseda nii tihe­ das konkurentsis ja ilma riigi­ poolse toetuseta. Seda suurem au korraldajatele, et see tore festival ikka edasi elab!

12

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Jõekääru 2022 – kolm nädalat rõõmu ja lusti ongi läbi Täpselt nii, nagu pealkiri ütleb – kolm nädalat rõõmu ja lusti ongi selleks korraks läbi saanud. Tunne on tõesti selline, et alles see ju algas, kuidas me juba kolmanda nädala lõppu oleme jõudnud?

Kuid nii see on ja saame nüüd vaid kõige siirama tänutunde ja rõõmuga nentida, et sel aastal veetsid 114 last kokku 175 nädalat Jõekäärul! Kiire matemaatika näitab, et 45 last olid Jõekäärul kaks nädalat või rohkem ning lausa 15 last olid siin kõik kolm nädalat (kellest 14 omakorda jäid siia ka veel võrkpallilaagriks, kokku neli nädalat laagris)!

Pärast kahte laagrivaba suve mina küll ei julgenud loota, et näeme nii palju lapsi taas Jõekääru maa-aladel.

maalide valmistamine, tie dye’ga särkide värvimine või erinevate taieste loomine, oodati üle kõige lõpunädalale traditsioo­ nilist printsessi ja printsi vali­ mist ning sellega kaasnevaid võistlusi. Kui nädala alguses ­tegevusi planeerima hakkasime, siis jõudsid kasvatajad ja suure­ mad ühisele otsusele, et soovi­ vad sel aastal printsi ja printsessi asemel teha JK Royalty 2022 võistluse. Nii oli kõigil suurtel, kes soovisid, võimalus osaleda ja kaks parimat krooniti võit­ jateks. Täpsemalt küll oli auhin­ naks viinapuu-väätidest tehtud pärg, sest sel aastal oli lõpuballi teemaks Kreeka jumalannad.

Siinjuures suur aitäh meie ime­ lisele Anneliisile, sinu kitoon oli vaieldamatult õhtu parim stiilipärane kostüüm!

Viimane nädal oli kunsti- ja kultuurinädal, mis teise nime all on tuntud ka kui lõpunädal.

Lisaks mitmetele kunstiprojek­ tidele, olgu selleks siis ise ­tasside või taldrikute tegemine, nahatöö, puutöö, joonistuste või

Selleks, et pärg endale saada, tuli nädala jooksul näiteks köö­ gipersonalile Masterchef stiilis parim salat ja salatikaste val­ mis­ tada, Kuldvillakus oma tii­ mile punkte võita, Simcoe ran­ nas liivaloss ehitada, playback

Nr. 30

Seedrioru seiklusnädal

tants teha, oma talenti laagri­ listele tutvustada, Tuljakut tant­ sida, kasvatajaid järele teha ja palju muud. Lisaks saadi punkte eeskujuliku ja abivalmi käitu­ mise eest, eesti keele rääkimise eest, erinevate teemapäevadele vastava riietuse eest ja muudki.

Kokku osales võistluses üle 15 noore ning lõpuballi kulminat­ sioonina krooniti sel aastal JK Royalty’ks Emma Nipernado ja Kaili Roosild! Runner-up’s olid sel aastal Markus McFarlane ja Imbi Uukkivi.

Nädal möödus nagu üleheli­ kiirusel, nii juhtub, kui sõprade­ ga koos saab mõnusalt aega veeta. Käisime Klemmeri rannas külakiigel kiikumas ja parimat Pefferlaw pitsat söömas koos lõkkeõhtu ja vahukommide küpsetamisega, taaskord Simcoe rannas ujumas, rannavõrkpalli mängimas ja kommipoes tasku­ raha kulutamas, sõime pidulik­ ku õhtusööki koos Jõekääru sõpradega ja viimasele nädalale kohaselt tantsisime, tantsisime ja siis veel kord tantsisime.

Nii jõudiski kätte laupäeva hommik ja aeg viimast korda Kanada, Eesti, Jõekääru lipp langetada. Lõpurivistusel anti üle ka selle aasta tunnustused.

Parima eesti keele rääkija tiitli pälvis Annike Müürsepp, ees­ kujulik kasvandik on Hillevi Leppik ja parimad laskjad Martin Dumbrille ja Aila Lepik.

Allan Liiki mälestusauhind, mis antakse kellelegi, kes on alati abivalmis ja kõikjal kaasa tege­ mas, igas olukorras rõõmsa­ meelne ning ehk satub vahel ka mõnda pahandusse, kuid naera­ tus näol seab kõik taas korda, anti sel aastal Laas Kolgale (vetelpäästja) ja Felix Tammele (poiste kasvataja). Suur aitäh kõigile laagrilistele, et kõik need nädalad nii imelisteks muutsite!

Kõige suurema tänu ütlen meie juhatajale Elli Kipperile, kes tegi täpselt sellise laagri, mis sobis kõigile meie lastele ning ka kasvatajatele ja perso­ nalile. Õhkkond oli mega­mõnus, nalja sai kõhukrampideni palju, suvine kuumus ja äikese­ vihmad meid ei heidutanud ja kõik väiksemadki murepilved haihtusid nii ruttu, et enamus neid ei näinudki. Kummardame ja oleme tänulikud kogu laagri eest, järgmise korrani!

Tekst ja pildid KADI LAANEOTS

(Rohkem pilte Jõekääru laag­ri­ nädalatest Eesti Elu veebil: www.eestielu.ca)

Seedrioru seikluse (,,Survivor“) nädal lõppes hoogsalt viimaste võistlustega: kasvandikud said kadaga joogitassidele lasta ja ehitasid torne laste kingadest. Erinevate alade kokkuvõttes võidukaks osutunud grupile nimega ,,Tartu“ anti medalid. Nädala laagrijuhataja Leila Hess teatas, et iga grupp sai nädala jooksul vähemalt üks kord võita. Sellega lõppeski tänavune seik­lusenädal – laager jätkub veel kuni 6. augustini. Tekst ja fotod Martin Kiik

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Eesti tegi koos Läti, Leedu, Poola ja Rumeeniaga ELile ette­paneku kommu­ nismikuritegude laiemaks mälestamiseks Peaminister Kaja Kallas allkirjastas eelmisel nädalal Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia ühispöördumise ELi institutsioonide juhtidele, kus nad rõhutavad, et Vene­ maa sõda Ukrainas tingib vajaduse pöörata Euroopa Liidus senisest enam tähelepanu 20. sajandi kõigi totalitaar­ sete režiimide kuritegude hukka mõistmisele ja ohvrite mälestamisele.

Pöördumises toovad riigi­ juhid esile, et praegune Kremli ideoloogia peegeldab selle eelkäijate Nõukogude Liidu ja Venemaa impeeriumi oma.

Venemaa toetab avalikult nõu­ kogude pärandit, seetõttu on oluline, et EL ei laseks Vene­ maal ajalugu ümber kirjutada.

Demokraatlik maailm on nat­ sirežiimi kuriteod otsustavalt hukka mõistnud ning need on kohustuslik osa koolide ajaloo­ tundidest. On vajalik, et Euroo­ pas teadvustataks samaväärselt kommunismikuritegude ulatust ja koledust ning mõistetaks, et ka nõukogude režiimi kuriteod nõuavad ühest ja selget hukka­ mõistu.

Riigijuhid kutsuvad ELi üles võtma koordineerivat rolli tee­ ma laiemaks käsitlemiseks ELi riikides, eriti praegu, kui Vene­ maa sihib Euroopat intensiivselt väärinfoga. Samuti on pöördu­ mises ettepanek rajada Brüs­ selisse totalitaarsete režiimide ohvrite, sealhulgas nõukogude režiimi ohvrite memoriaali.

Pöördumise allkirjastasid Eesti peaminister Kaja Kallas, Leedu president Gitanas Nau­ sėda, Läti peaminister Krišjānis Kariņš, Poola peaminister Ma­ teusz Morawiecki ja Rumeenia president Klaus Iohannis.

(Allikas: Valitsuse kommunikat­ sioonibüroo)

Olümpiavõitja Johannes Kotkas saab mälestuskivi 29. juulil avatakse Kambja vallas Ivaste külas Mõtsa talus mälestuskivi olümpia­ võitja Johannes Kotkasele.

Mälestuskivi avamine toimub seitsekümmend aastat peale tema võitu Helsingi olümpia­ mängude kreeka-rooma maad­ luse raskekaalus.

Johannes Kotkas on öelnud 27. juulil toimunud ajaloolise matši kohta, et pinge enne võistlust oli ülikõrge, võistlus ise oli naljategu.

Kambja vallast pärit Johan­ nes Kotkas valiti ühena kümnest olümpiavõitjast Eesti XX sajan­ di saja suurkuju hulka. (ERR/EE)

13

Mälestades kauaaegset perekonnasõpra

Mai Kreem’i Kaastunne MADISELE ja PIRETILE koos perekondadega PIA ja JERRY perega lahkunud LAINE KASAK-McCOLL

Mälestame

Mai Kreem’i

ja avaldame südamlikku kaastunnet MADISELE, MARLENE’ile, ERIKULE ja PIRETILE koos peredega VIIVI RITA, STAN & MATTI LEA & TIIT INGRID POOM ÜLO & VALVE

Mälestame armsat, energilist ja tublit

Mälestades Mai Kreemi Mälestame täna soo­­ jalt ja ­ heldelt Jõe­ kääru kaua­aegset toe­ tajat ja sõpra Mai Kree­ mi. 1957. aastal, mil Suvekodu oli tegutsenud vaid mõned aastad, asus Mai laagrisse tööle ujumisinstruktori ja laagriõena. Järgneva rohkem kui 20 aasta jooksul jagas Mai õpetusi vees ja spordiväljakul rohkem kui 8000-le noorele.

Lapsed ar­ mastasid teda ja õppisid tema juhtimisel hea­ deks ujujateks.

Mai Kreemi üks suurimaid saavutusi oli 1999. aastal Jõe­ kääru basseini rajamine. Tema eestvedamisel koguti basseini ehitamiseks kahe aastaga

$45,000 ning tänu kogu tema imetlusväärsele tööle on nii Suvekodu kasvandikel kui pal­ judel teistel olnud võimalus meie basseinis ujuda juba üle 30 aasta. Mai ise on öelnud, et ujula avamisel oli ta nii õnnelik, nagu oleks Hollywoodis Oscari võitnud.

Oleme Maile lõpmatuseni tänulikud, suur osa tema süda­ mest kuulus just Jõekäärule ja meie noorte ujumis- ja spor­ dios­ kuste arendamisele. Mõt­ leme tema peale kui alati ener­ gilisele ja rõõmsale õpetajale, kes igas olukorras lastele pari­ mad tingimused ja võimalused tagas. Jõekääru Suvekodu, JSS juhatus ja kogu meie laiendatud perekond avaldab südamlikku kaastunnet Madisele ja Piretile ning nende perekondadele.

Jõekääru suvekodu mees­konna nimel KADI LAANEOTS

Mai Kreem’i Südamlik kaastunne PIRETILE ja MADISELE perekondadega AIME NURMSE TEET NURMSE ERIKA ja LEMBIT JÕGI

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Mai Kreem’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Uinus igavikku meie sugulane

Mai Kreem (snd SÕRRA)

Eesti politseimuuseumi kogu sai täiendust Eesti politseimuuseumi kogu täienes 86-aastase kuuetonnise piirivalvekaatriga, mis saabus Rakverre 100 kilomeetri kaugu­ selt Mustajõe kordonist.

86 aastat tagasi Soomes valmistatud kaatri annetas muu­ seumile politsei- ja piirival­ veamet, mis selle omakorda kunagi soomlastelt kingiks sai; väidetavalt pole taolisi kaatreid säilinud ei Eestis ega ka Soomes. (Lüh. ERR) LÜ H I DALT K ANADAST

BRITI COLUMBIA. Kuuma­ laine on toonud hiljuti ülikõr­ geid temperatuure üle provintsi ja nii mõnedki varasemad rekordid on keskkonnaameti andmetel üle löödud. Näiteks Lyttonis registreeriti möödunud suvel riigi kõrgeim temperatuur läbi aegade, kuid sel kolma­ päeval ületati piirkonnas vastav rekord 42 C kraadise tempera­ tuu­ riga. Varasem selle päeva

Rahvusvahelisele kassinäitusele Tallinnas on oodata 70 kassi

Siiras kaastunne MADISELE ja PIRETILE peredega Mälestavad KÕIK SÕRRA PERED Kanadas ja USAs

Nädalavahetusel toimub Tal­ linnas T1 kaubanduskeskuses rahvusvaheline kassinäitus ,,Summer vibes“, kus saab näha nii tõu- kui kodukasse.

Näitusele on oodata ligi 70 kassi kolmest riigist ning esin­ datud on sellised tõud nagu siberi kass, briti pika- ja lühi­ ­ karvaline, šoti kikkis- ja lont­ kõrvaline, meini kass, kuriili lühi­ sabaline, norra metskass, pärsia kass, vene sinine, bengal (sh haruldane must bengal) jt.

Pühapäeval toimub parimate autasustamine ja valitakse Aasta Kass. (Lüh. ERR)

Venemaa lahkub Rahvusvahelisest Kosmosejaamast

kõrgeim temperatuur (40 C kraadi) pärines aastast 1939.

Tohutu kuumus võib kaasa tuua riski inimeste tervisele, ­eriti ettevaatlikud peavad olema seeniorid, krooniliste haigustega inimesed, üksi elavad või ilma õhujahutuseta kodudes elavad inimesed jmt. (Lüh. CTVNews)

Sel nädalal teatas Venemaa, et lahkub Rahvusvahelise Kos­ mosejaama (ISS) projektist pärast 2024. aastat.

ISS on üks viimaseid USA ja Venemaa koostöövaldkondi, va­ hendas The Washington Post.

Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmose juht Juri Borisov teatas otsusest sel nädalal

kohtumisel Vladimir Putiniga ja ütles, et Roskosmos keskendub enda kosmosejaama ehitamisele.

Vene ametnikud on arutanud projektist lahkumist vähemalt aastast 2021, viidates vana­ ne­ nud seadmetele ja kasvavatele ohutusriskidele.

USA ametnik ütles Reu­ tersile, et Venemaa ei ole NASA-le ISS-ist lahkumisest teatanud.

ISS tegutseb vähemalt 2030. aastani. (ERR/EE)

14

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Nr. 30

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Silvia Hermann

Silvia Hermann’i

* 31. jaanuar 1957 Toronto † 24. juuli 2022 Richmond Hill

ja avaldame kaastunnet LEILILE, HANSULE, TRIINALE ja KRISTILE

Lahkus meile väga kallis õde, naiseõde, tädi ja ristiema.

Jääme Sind alati armastusega mäletama.

Sügavas leinas

Russia Today kaotas vaidluse Euroopa kohtus Venemaa propagandakanal Russia Today (RT) kaotas kolmapäeval Euroopa kohtus vaidluse oma tegevuse kee­ lustamise üle Euroopa Liidus.

Venemaa jõudis juba ähvardada lääne meediakanaleid vastumeetmetega. ,,Euroopa Üldkohtu suurkoda lükkas tagasi RT France’i taot­ luse tühistada Euroopa Liidu nõukogu seadusandlikud aktid, mis võeti vastu pärast sõja puh­ kemist Ukrainas ja millega kee­ lati ajutiselt sellel organisatsioo­ nil sisu edastamine,“ vahendas ERR kohtu teadet sellel nädalal.

Kohtunikud toetasid liikmes­ riikide valitsusjuhtidest koosne­ va Euroopa Ülemkogu õigust võtta selles valdkonnas vastu piiravaid meetmeid ja lükkasid tagasi Russia Today väited, et keeld piirab tema sõnavabadust.

Kreml teatas, et EL-i kohtu otsus oli ,,äärmiselt negatiivne“ ja et Moskva võtab vastuseks samasugused meetmed lääne meedia vastu.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kolmapäeval aja­ kirjanikele, et kuigi Russia Today ei tohi enam Euroopas töötada, loodab ta, et see leiab oma sõnumite edastamiseks võimaluse.

RT France teatas, et kaebab Euroopa Kohtusse, mis on Euroopa Liidu kõrgeim kohus.

Samuti süüdistas RT France’i juht Ksenija Fjodorova kohut poliitilisele survele allumises.

Euroopa Liidu RT inglis­ keelse sisu kehtestatud piirangu kohaselt ei tohi EL-i operaa­ torid RT sisu edastada Sak­ samaal, Prantsusmaal, Ühend­ kuningriigis ja Hispaanias.

Keeld peatab RT ringhäälin­ guload ning EL-i meediaorgani­ satsioonidega sõlmitavad load, edastamise ja levitamise kokku­ lepped.

Eesti välisministeeriumi koos­ tatud ülevaate kohaselt on RT meediakanalite võrgustik, mida rahastab Venemaa ja mis on suu­ natud välisriikidele. RT France alustas Prantsusmaal ­tegevust 2017. a. (ERR/EE)

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

ANNE ja ED ANNE, GEORGE ja ADRIAN ELO ja GABOR ALEXANDRA ja RAYMOND LINDA ja ALAR LIISA ja RYAN perega MARKUS ja NADIA MARIS-ANN, THOMAS ja HELI

LEILI ja HANS TRIINA ja SCOTT KRISTI

Muld ei mata mälestust

Südamlik kaastunne KADRILE, TÕNISELE, INGRIDILE ja ERIKULE kalli

Kristi liigvarajase lahkumise puhul KATRIINA ja MICHAEL ANDRUS ja TRACY RUTH ja PETER AILI ja TÕNU

Puhka rahus!

Igavikusadamasse randus elulaev

Silvia Hermann Südamlik kaastunne LEILILE ja HANSULE perega kalli õe ja tädi kaotuse puhul KIILASPEA PERE

Puhka rahus, kallis

Kristi Laar Südamlik kaastunne perele ristiisa MATI, MAAJA, SILVI ja MÄRT perega

Puhka rahus, kallis sõbranna ja ristiema

Silvia Hermann Siiras kaastunne LEILILE, HANSULE, TRIINALE ja KRISTILE LISA ja MIHKEL PAUL ja KATY perega MARK ja KIRSTY perega

Lahkus meie endine õpetaja

Kristi Laar

Lahkus minu kallis tädipoeg

Südamlik kaastunne perekonnale

Jüri Laine

TORONTO EESTI SELTSI TÄIENDUSKOOLI PERE

sündinud 24. septembril 1941 Võrus surnud 25. juulil 2022 Ithaca, N.Y.’is Mälestab sügavas leinas LIINA LIIVAMÄGI

Puhka rahus, kallis

Kristi MARE-LII NORA Südamlik kaastunne KADRILE ja TÕNISELE perega

Minu õde

Irja Mägi üks aasta tagasi, 2. augustil 2021, Sind kutsuti Kodu valgusesse Sa jätsid mulle unustamatud mälestused NORA

Südamlik kaastunne INGRIDILE ja LAARI perele kalli

Kristi Laar’i kaotuse puhul KATRIN, MARTIN, JAAN, OSKAR

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

Mälestame kurbuses kallist

Jaan Vares’t ristipoeg TOOMAS ja TOOP’i ja NIELÄNDER’i pered

Nr. 30

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Pühapäeval, 31. juulil jumala­ teenistust ei toimu.

Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 31. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Lige jutlus: „Simson – raisatud võimalustega kange­ lane”. Muusika Marika Wilbiks.

7. augustist kuni 4. septemb­ rini viibib pastor Lige korralisel puhkusel. Jumalateenistusi pas­ tori puhkuse ajal ei toimu. 11. septembril toimub järgmine vir­ tual-jumalateenistus.

Pühapäeval, 11. septembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutluse seeria ,,Mäejutlus“: ,,Kes on õnnis?“ Muusika TEBK Ansambel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäeval, 31. juulil KIRI­ KUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Jumala­ teenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA.

Viljandi Pärimusmuusika festival sai alguse 28.-31. juulini toimuva festivali programmis on tänavu 18 välisesinejat, nii Euroopast, Aafrikast, Aasiast kui Ameeri­ kast. Koos Eesti artistidega on esinejaid lausa 60.

Festivali programmijuht Tarmo Noormaa tutvustas täna­ vuse folgi eesmärke, öeldes: ,,Kavatseme pärimeetri alas kontserdipaigana taas ellu ärata­ da Vabaduse platsi, kus toimub iga päev 2-3 põhiprogrammi kontserti. Lisaks panustame kõvasti rohelise lava program­ mile, mis ilmestab hästi meie tänavuse festivali teemat ,,Juured ja ladvad“. Tõstame ­esile noori talente, meie tradit­ siooni ärksaid edasikandjaid.“ Tegemist on 29. Viljandi pärimusmuusika festivaliga.

Lisaprogrammis on tänavu koha leidnud mitmed uued õppimise ja kogemuste jaga­ ­ mise formaadid – tegevust ­leiavad ka spordisõbrad, loodus­ vaatlejad ja niisama jutuvestjad.

(Lüh. ERR)

Üle 300 talu avas nädalalõpul oma uksed külastajaile Möödunud nädalavahetusel toimus Eestis juba kaheksas avatud talude päev. Külalis­ tele avas uksed üle 300 talu ja maaettevõtte.

Avatud talude päeva põhi­ päev on pühapäev, kuid paljud kohad teevad oma väravad külalistele lahti juba laupäeval.

Külalised saavad tutvuda nii suuremate farmide kui ka väik­ semate taludega, näha loomi, linde ja taimi, uudistada põllu­

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha Kirgastatud Kristus – Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust!

Js 60:2 Vana Testamendi lugemine: 2 Moosese 3:1-6 Mooses karja­ tas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.

Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei ­ põlenud ära.

Ja Mooses mõtles: „Ma põi­ kan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.“ Kui Issand nägi, et ta pöör­ dus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!“ Ja tema vastas: „Siin ma olen!“ Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!“ Ja ta jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!“ Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.

Uue Testamendi lugemine: 2 Peetruse 1:16-18 Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäl­ jendades, vaid me oleme tema suurust näinud oma silmaga.

Sest ta sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui ilmvõrra­ tult kirkuselt kostis talle hääl: „See on minu armas Poeg, te­ mast on mul hea meel!“ – Ja seda häält me kuulsime tulevat taevast, kui me olime koos temaga pühal mäel.

Evangeeliumi lugemine: Matteuse 17:1-8 Kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad kõrgele mäele üksindusse.

Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui ­valgus.

Ja ennäe, Eelija ja Mooses näitasid end neile ja kõnele­ sid temaga.

Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: „Issand, siin

majandustehnikat ning maitsta ehtsat talutoitu.

Iga talu tutvustab enda eripärasid.

Suvine suursündmus avati pidulikult laupäeva keskpäeval ­ Pajumäe talus Viljandimaal, kus pakuti kohalikku toitu ning maahõngulist meelelahutust.

Muusikat tegid pillimehed an­ samblist Lõõtsavägilased.

(ERR/EE)

on meil hea olla! Kui sa tahad, siis ma teen siia kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.“ Kui ta alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid.

Ja ­ ennäe, hääl ütles pilvest: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!“ Seda kuuldes langesid jüng­ rid silmili maha ja kartsid väga.

Ja Jeesus astus nende juurde ning ütles neid puudutades: „Tõuske üles ja ärge kartke!“ Aga kui nad oma silmad üles

tõstsid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi.

Pühapäeva palve: Kõige­väe­ line Jumal, Sina andsid pühal mäel oma jüngritele näha meie Issanda kirkust ja kutsusid neid Teda kuulama. Aita meid, nii et tunneme Jeesuses Kristuses ära maailma Päästja ja leiame Temas uue elu ning võime päri­ da igavese elu Sinu juures taeva kirkuses. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu üht­ suses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

MÕISTATAGE VEEL…

…mis see võiks olla! Keha ümar, sada silma peas... Vastus järgmises lehenumbris.

Foto: Riina Kindlam

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

www.eestielu.ca

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 29. juulil 2022 — Friday, July 29, 2022

Nr. 30

Tellige EESTI ELU! NOORTE NURK

Ehatare tegevusest

MÕISTA-MÕISTA, mis see on

Norstati reitingud: sotside toetus on kasvanud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti viiamase küsitluse tulemuste järgi toetab Reformierakonda 33,2%, Eesti Konservatiivset Rah­ vaera­konda 19,3% ja Kes­k­e­rakonda 17,1% valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (10,2%), Isamaa (9,1%) ning Sotsiaaldemokraatlik Era­ kond (8,4%).

SDE toetus on veidi enam kui kuu ajaga tõusnud 2,1 prot­ sendipunkti võrra ning sotsid ja Isamaa on ainsad erakonnad, kellel on õnnestunud suve jook­ sul oma reitingut kasvatada, märgib Norstat.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 50,7 ja opositsiooniera­ kondi 36,3 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused

Sündmuste kalender • Kuni laup., 6. aug.

SEEDRIORU SUVEKODU. • Pühap., 21. – laup., 27. aug. METSAÜLIKOOL “METS MEIS KÕIGIS” Kotkajärvel.

• Reede, 9. – pühap., 11. sept. Keskus TANTSULAAGER “NOU POIS ÄLÄUD” Jõe­ käärul.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON. • Laup. 1. okt. LÕPUPIDU Eesti Majas.

kajastavad küsitlusperioodi 27. juunist 25. juulini ning küsitleti 4006 valimisealist Eesti koda­ nikku. (ERR/EE)

Beaches Jazz StreetFest

Kala/maja pesu/köök Kungla täna­vas Tallinnas. Fish house washing kitchen?! Et kas siin pestakse selle maja kalu? Kala/ maja on ühe naabrus/konna (neighbourhood) nimi Tallinnas, mis piirneb mere/rannaga ja kus püüti ja müüdi (Kala/rannas) omal ajal palju kala. Pesu/köögid asusid vanasti majade keldrites või vahest oli selle jaoks isegi eraldi kõrval/hoone. Seal pesti pesu – keedeti just/kui pesu/ suppi suures pajas ehk katlas, mille alla ahju tehti tuli. Siit uksest sisse jalutades oma musta pesuga ei tule aga vastu elavat tuld ega podisevat (,,pott-pott-pott“ häält tegev) pada (cauldron).

Hoopis vurisevad täna/päeva ta­ valised pesu/masinad ja KUI­ VATID (dryers). Seda võiks nime­ tada pesu/majaks või selve/ pesulaks (laundromat), kus on võimalik raha eest ise pesu pesta.

Selve- tähendab ise/teenindus (self-serve). Sõna PESU/KÖÖK on vahva, sest meenutab hoopis teisi, kadunud aegu, kus oli kasutusel PESU/NUI (wooden washing stick / beater) ja podises katel.

Podises nagu siil... KUNGLA tänav, kus see majake asub, ei ole nime saanud Toronto rahva/tantsu/rühma järgi. Kungla on eesti mütoloogias õnne- ja muinas/ jutu/maa. Arvatakse, et selle sõna võttis esimesena kasutusele F. R. Kreutzwald, kes mõtles selle all eel/kõige OJA/MAA (Gotlandi) saart. Kungla nimi tuleneb rootsi keelest ,,det kungliga folket“ – kuninglik (royal) rahvas.

Muusika ja muusikafestivalid vabas õhus on iga suve kohustuslik osa. Pea igas paigas toimub väiksemat või suuremat sorti kontserte, kus esinejateks kohalikud või kaugemalt kutsutud talendid. Koroona tõttu pausil olnud festivalid saavad samuti taas hoo sisse, nii toimus juunis TD Jazz ja juulikuus Beaches Jazz.

Viimane oli jagatud mitmele nädalavahetusele, kus suurematel lavadel toimusid eri kontserdid. Paljude muusikasõprade rõõmuks oli tagasi ka Beaches Jazz’i kolmepäevane tänavafestival. Neljapäevast laupäevani oli Queen St E õhtuti liiklusele suletud ja rohkearvuline publik sai avastada ja nautida eripalgelist muusikat, kuulata juba varasemast tuttavaks saanud lemmikuid või leida uusi artiste, kelle tegemistel edaspidi silma peal hoida.

(EE)

Foto ja tekst: Riina Kindlam

Kala/maja piir/konnas on teisigi müütiliste rahva/juttudega seotud nimedega tänavaid. Lisaks Kunglale ka Kalevi, Linda, Salme, Tõllu, Leigeri... Salme ehk tähe/ mõrsja (the star’s bride) esineb ka Kalevi/pojas. Suur Tõll on Saare/maa kangelane ja Leiger Hiiumaa oma. Kaart: Vikipeedia

Eesti Elu on ikka vahendanud Ehatare elanike tegevusi. Ja tegevusi on küllalt, katsu ainult kõigest pakutavast osa võtta!

Reedeks, 22. juuliks oli Ehatare huvijuht tellinud bussi, et need, kellel soovi ja huvi, viia majast välja – lõunatama aasiapärasesse Mandarini restorani, kus toitude valik väga rikkalik ja meelepärase väljavalimine seetõttu võib-olla isegi natuke keeruline. Õnneks on võimalik tagasi minna ja proovida erinevat või tuua juurde seda, mis eriti maitseb. Igal juhul pakkus see väljasõit rõõmu ja rikastas Ehatarelaste tegevuskava. Eriti tänuväärne oli see vaheldus, kuna koroonaajal seesuguseid väljasõite ju teha ei saanud.

Fotod: Janne Laanemaa

NATO laevad külastasid Eestit Sel nädalal külastasid Tallin­ na Vanasadamat ja Muuga sadamat NATO 1. alalise mereväegrupi laevad. „NATO 1. alaline mereväe­ grupp on tänavu siin teist korda.

See on kinnitus NATO järje­ pidevast kohalolust meie re­ gioonis,“ ütles mereväe ülema asetäitja mereväekapten JohanElias Seljamaa. „Selliste visiitide tulemusena leiame liitlastega aina enam koostöö võimalusi.

Külastuste praktiline eesmärk seisneb ka võimaluses neil tut­ vuda siinsete mereliste olude ja tingimustega.“ Hollandi staabilaev (ja ühtlasi

grupi lipulaev) HNLMS Karel Doorman ning portugallaste fre­ gatt NRP Corte-Real sildusid Tallinna Vanasadamas, kolmas laev, brittide tanker RFA Tide­ surge, sildus Muuga sadamasse.

Viimati külastasid NATO 1. alalise mereväegrupi laevad Eestit aprillis, pärast mida tegid grupi laevad koostöö harjutuse Eesti mereväe väekaitsekaatrite ja õhuväe lennukitega.

NATO alalised merejõudude grupid on püsivas valmiduses olevad üksused. Merejõudude grupid on võimelised korralda­ ma operatsioone nii rahu- kui sõjaajal ja tagavad oma tege­ vusega liitlaste kohalolu ning püsiva kõrge reageerimisvalmi­ duse. (KVPST/EE)

Teade Eesti Elu kontor on suletud Civic Holiday’l, esmas­ päe­val, 1. augustil.