2 minute read
Eesti keele nädal, millel on kõrge eesmärk
Käesoleval nädalal – 21.-27. septembrini – toimub Eesti Instituudi korraldusel ja mitmete partneritega koostöös globaalse ulatusega eesti keele nädal, mis kannab vahvat nime KeelEST. Tegemist on teist aastat korraldatava ettevõtmisega, millel on kõrge siht: jõuda kolme miljoni eesti keele õppijani kogu maailmas. Eestiga seonduvaid üritusi toimub paljudes riikides, millest saab, nagu tänapäeval normiks, osa võtta virtuaalselt, olenemata asukohamaast.
Advertisement
Keelenädalat toetavad haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, välisministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus.
KeelEST kodulehel on kirjas: ,,Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla“.“
Eks ole iga keel selle kõnelejaile ilus ja armas, eriti kui sellega üles kasvatud. Vähetähtis pole aga seegi fakt, et üha rohkem teiste rahvuste esindajaid erinevates maades, kel pole sageli olnud Eestiga mingit varasemat sidet ega kokkupuudet, on otsustanud justnimelt meie keelt õppima hakata. Olgu siis ajendiks mõni eestlasest sõber, loetud artikkel, kuuldud muusika (teatavasti on Eesti muusikud tänapäeval maailmas palju populaarsust saavutanud!) või proovitud toit.
Muide, toit ongi käesoleva keelenädala teemaks. Keelenädalaga tulevad Eestis kaasa mitmed toidukohad, samuti kokad, toidublogijad jpt. Vahetatakse retsepte, tutvustatakse eesti toite ja toidukultuuri jpm. Kõige selle kõrval antakse teada virtuaalse keeleõppe võimalustest.
Alati ei pea uue keele õppimist alustama klassitunnis ega ka mitte noores eas. Kuigi on arvatud, et nooremad inimesed omandavad keeli kiiremini – parim näide on mitmekeelsetest lastest, kes sujuvalt ühelt keelelt teisele hüppavad, teades täpselt, kellega ja millal millist keelt rääkida – ent on väga palju positiivseid näiteid erinevas vanuses edukatest keeleõppijaist. On olnud huvitav võimalus kohata mitmeid erinevatest maadest pärit inimesi, kes mingil põhjusel eesti keele juurde jõudnud, seda omandama asunud ja tihtipeale mitte vaid algajate taseme juurde jäädes, vaid isegi keeleteadusesse süvenedes.
Oleme kuulnud lugusid Eestisse reisinud välismaalastest – aga ka Eesti päritolu inimestest, kes soovinud keelekeskkonnas eesti keelt õppida ja seda ka praktiseerida, ent avastanud üllatusega, et tihtipeale lähevad vestluspartnerid nendega suheldes kiiresti abivalmilt üle inglise keelele, arvates, et teisele poolele on nii mugavam.
On väga suur au, kui keegi meie väikese keele vastu huvi tunneb ja seda õppida soovib. Toetagem siis seda initsiatiivi.
KAIRE TENSUDA