2
EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020
Nr. 38
3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.
Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:
Elmar Tampõld
Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:
Laas Leivat Kaire Tensuda
Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.
Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca
KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.
Eesti keele nädal, millel on kõrge eesmärk Käesoleval nädalal – 21.-27. septembrini – toimub Eesti Instituudi korraldusel ja mitmete partneritega koostöös globaalse ulatusega eesti keele nädal, mis kannab vahvat nime KeelEST. Tegemist on teist aastat korraldatava ettevõtmisega, millel on kõrge siht: jõuda kolme miljoni eesti keele õppijani kogu maailmas. Eestiga seonduvaid üritusi toimub paljudes riikides, millest saab, nagu tänapäeval normiks, osa võtta virtuaalselt, olenemata asukohamaast. Keelenädalat toetavad haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, välisministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus. KeelEST kodulehel on kirjas: ,,Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla“.“ Eks ole iga keel selle kõnelejaile ilus ja armas, eriti kui sellega üles kasvatud. Vähetähtis pole aga seegi fakt, et üha rohkem teiste rahvuste esindajaid erinevates maades, kel pole sageli olnud Eestiga mingit varasemat sidet ega kokkupuudet, on otsustanud justnimelt meie keelt õppima hakata. Olgu siis ajendiks mõni eestlasest sõber, loetud artikkel, kuuldud muusika (teatavasti on Eesti muusikud tänapäeval maailmas palju populaarsust saavutanud!) või proovitud toit. Muide, toit ongi käesoleva keelenädala teemaks. Keelenädalaga tulevad Eestis kaasa mitmed toidukohad, samuti kokad, toidublogijad jpt. Vahetatakse retsepte, tutvustatakse eesti toite ja toidukultuuri jpm. Kõige selle kõrval antakse teada virtuaalse keeleõppe võima lustest. Alati ei pea uue keele õppimist alustama klassitunnis ega ka mitte noores eas. Kuigi on arvatud, et nooremad inimesed omandavad keeli kiiremini – parim näide on mitmekeelsetest lastest, kes sujuvalt ühelt keelelt teisele hüppavad, teades täpselt, kellega ja millal millist keelt rääkida – ent on väga palju positiivseid näiteid erinevas vanuses edukatest keeleõppijaist. On olnud huvitav võimalus kohata mitmeid erinevatest maadest pärit inimesi, kes mingil põhjusel eesti keele juurde jõudnud, seda omandama asunud ja tihtipeale mitte vaid algajate taseme juurde jäädes, vaid isegi keeleteadusesse süvenedes. Oleme kuulnud lugusid Eestisse reisinud välismaalastest – aga ka Eesti päritolu inimestest, kes soovinud keelekeskkonnas eesti keelt õppida ja seda ka praktiseerida, ent avastanud üllatusega, et tihtipeale lähevad vestluspartnerid nendega suheldes kiiresti abivalmilt üle inglise keelele, arvates, et teisele poolele on nii mugavam. On väga suur au, kui keegi meie väikese keele vastu huvi tunneb ja seda õppida soovib. Toetagem siis seda initsiatiivi.
Pidulik hetk Vabadussõja võidusamba juures.
Eestis tähistati vastupanuvõitlusepäeva Teisipäeval, 22. septembril tähistatud vastupanuvõitluse päevaga märgitakse ligi pool sajandit kestnud võitlust Eesti iseseisvuse taastamise nimel. Vastupanuvõitlusepäeva tä histamine algas päikesetõusul piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni 21. Kooli lipu toimkonna liikmete poolt. Metsakalmistul asetasid Otto Tiefi hauale mälestuskimbu ja kõnelesid rahvastikuminister Riina Solman ning korp! Rotalia esindaja. Vabadussõja võidusamba juures toimunud pidulikul tsere moonial kõneles kaitseminister Jüri Luik, kes asetas samba jalamile pärja Eesti rahvalt,
mälestuspärja asetasid ka Tal linna Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Eesti Korporat sioonide Liidu nimel korp! Revelia. Eesti Mälu Instituudi korral datud mälestusüritusel olid vest lusringis metsavendade tegevuse uurijad Martin Andreller ja Peeter Kaasik. Kõnelesid justiitsminister Raivo Aeg ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Metsavennalaule esitas ansambel Põldsepp ja Pojad. Riigivanemate mälestusjuma lateenistus toimus sel aastal Keila Miikaeli kirikus, kus päe vakohase kõne pidas Konstantin Pätsi Muuseumi esimees
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku piirikontrolli karmistamiseks
kõik saabujad läbima põhjaliku turva- ja isikukontrolli,“ ütles Schinas. Komisjon tegi ettepaneku võtta kasutusele integreeritud piirimenetlus, mille käigus tu vastatakse kõik ilma loata Euroopa Liidu välispiire ületa vad või pärast otsingu- ja pääs teoperatsiooni maabuvad isikud. Piirimenetluse raames te hakse varjupaiga andmise või tagasisaatmise osas kiired ot sused, nii saavad inimesed, kelle taotlusi on võimalik kii resti läbi vaadata, oma tuleviku osas kiiresti selguse, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis. (ERR/EE)
Euroopa Liidu esitatud uued migratsioonireeglid lubavad karmimat piirikontrolli bloki välispiiridel, sealjuures asüüli taotlejate kohustuslikku eel sõelumist, ütles kolmapäeval Euroopa Komisjoni asepresi dent Margaritis Schinas. ,,Hetkel on liikmesriigi ain saks kohustuseks võtta korra päratult saabunud isiku sõrme jäljed ja lihtsalt registreerida. Uue kokkuleppe alusel peavad
Rahandusminister Martin Helme umbusaldamine kukkus läbi Riigikogu opositsioonierakon nad algatasid rahandusminis ter Martin Helme umbusal damise, mis kukkus läbi. Helmet süüdistati USA advo kaadi Louis Freega lepingu sõlmimises ja ka selles, et ta pole läinud erikomisjonide is tungitele.
KAIRE TENSUDA
Foto: A. M. Mõistlik, vikipeedia
Konkreetselt pannakse Hel mele süüks käitumist lepingu sõlmimisel USA advokaadi bürooga Freeh, Sporkin & Sullivan LLP (FSS), mis peaks kaitsma Eesti huve Ameerika Ühendriikides toimuva Põhjala pankade Eesti kaudu toimunud rahapesu uurimisel. Oposit siooni hinnangul sõlmis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Helme lepingu ,,ausat, avatud ja läbipaistvat hankemenetlust eirates“. Rahandusministrile heideti ka ette kaitseväe ja selle juhi, ajakirjanike, põllumeeste ala vääristamist. Helme lükkas süüdistused tagasi. Riigikogu opositsiooniera kondade algatatud rahandus minister Martin Helme (EKRE) umbusaldamise poolt hääletas kolmapäeval riigikogus 45 ja vastu 53 riigikogu liiget. Kolm saadikut ei hääletanud. (ERR/EE)
Foto: Mari Ann Kelam
Trivimi Velliste. (Vt. ka kõne tekst tänases lehes lk 5.) Õhtul toimus akadeemiliste organisatsioonide traditsiooni line rongkäik Raekoja platsilt mööda Harju tänavat Vabaduse väljakule Vabadussõja võidu samba jalamile, kus peeti pidu lik kõnekoosolek koos lipuval vetega. Sõnavõtud korp! Rotalia seniorilt Georg Kirsbergilt ning E!K!L!i esindajana korp! Reve lia vanamehelt Imre Kaasilt. Seal esines ka korp! Rotalia meeskoor. Rahvusarhiivi ja Riigikant selei koostöös valmis näitus Jüri Uluotsast. Näitusega saab tutvu da Tartu Ülikooli muuseumis ja Riigikantselei veebilehel. 18. septembril 1944, päev pärast Saksa sõjavägede taga sitõmbamise algust, nimetas viimase sõjaeelse valitsuse peaminister presidendi ülesan netes Jüri Uluots ametisse uue Eesti Vabariigi Valitsuse. Valit sus võttis vastu otsuse Eesti ise seisvuse taastamisest ja sõjas neutraalseks jäämise kohta. Otto Tiefi juhitud valitsus käis koos 19. – 21. september 1944 tänases Eesti Panga majas. 22. septembril 1944 okupeerisid Punaarmee üksused Tallinna. Saksa vägesid sel ajal enam linnas ei olnud ja vastupanu osutasid peamiselt vähesed Soomest naasnud Eesti vaba tahtlikud. Sinimustvalge Eesti lipp Pika Hermanni tornis lan getati. Algas ligi viiskümmend aastat kestnud vastupanu. (Rohkem pilte vastupanuvõtlusepäe vast Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca)
Vene sõjalaev põrkas Taani vetes kokku kaubalaevaga Kolmapäeva hommikul põr kas Vene sõjalaev kokku Marshalli saarte lipu all sõit va konteinerlaevaga. Õnnetuses põrkasid kokku Venemaa sõjaväelaev ja kon teinerlaev Ice Rose, vahendas Aftonbladet. Kokkupõrge toi mus Öresundi silla lähedal Drogdeni tuletornist lõunas Taani poolel. Mõlemad laevad on kontrol litud ja esialgu lekete või vigas tuste kohta teateid ei olnud. Konteinerlaeva hoitakse eda siseks ülevaatuseks paigas, kuid kuna teine laev on Venemaa riigilaev, ei saa Taani ameti võimud anda korraldust paigale jääda. (ERR/EE)
