Eesti Elu / Estonian Life no. 38 | September 28, 2020

This newspaper was mailed on Friday, September 25, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 38, 2020 Reedel, 25. septembril — Friday, September 25 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Tartu College’i virtuaalne 50 Tartu College, mis rajati pool sajandit tagasi ja millest sai eeskätt Toronto haritlaskonna akadeemiline kodu, tähistas oma suurt juubelit kavatsetust erinevalt. Mitte vabast tahtest, vaid olude sunnil. Eestlane on leidlik ja vajaduse korral ka jonnakas. Eesti jonn on üks väheseid eluavaldusi, mida koroonakriis pole suutnud piirata, tasa lülitamisest rää­ kimata. Juubelipidu peeti ära, ajakohases „koos eraldi“ stii­ lis, iga osaleja istus tugitoolis arvutiekraaniga silmitsi ja lõi šampusepokaale iseendaga kokku.

Kaaluv osa kahe ja poole tunnisest saatest kulus tervitus­ tele. Pidu koroona ajal, nagu koostajad seda nimetasid, või­ maldas palju suuremal hulgal õnnitlejaist oma häid soove teele läkitada. Seda tehti mitmel viisil: otse kaamera ees kõnel­ des; kirjalikult, mis ekraanile projitseeriti; tegeva kollektiivina lauldes-lehvitades-hõisates – eneseväljendus oli mitmekesine ja vaheldusrikas.

Mitmekesine oli ka tervita­ jate-õnnitlejate koosseis. Re­ porter jõudis kokku lugeda 55 isikut või organisatsiooni üle maailma, igaüht eraldi ära märkida oleks palju nõutud. Õnnitluslaviini juhatas sisse Tartu College’i president Jaan Meri, kellele järgnes VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

Tervitasid Eesti Vabariigi rah­ vastikuminister Riina Solman ja kultuuriminiser Tõnis Lukas.

Saadikud, konsulid, loendama­ tud esindajad Eesti hariduse ja kultuuri valdkonnast.

Teises õnnitlejate grupis kerkisid esile rahvuspoliitilised ja rahvusvahelised suhted.

Teised balti rahvused, eestlaste keskorganisatsioonid Rootsis ja Ühendriikides, Bloor Culture Corridor. Kolmandasse jäid ko­ halikud eesti organisatsioonid,

Kaili Kinnon.

neljanda ja viimase moodustas ,,pererahvas“ – Tartu Col­ lege’iga otseselt seotud või selle allorganid, loomulikult ka omad juhtivad töötajad.

Vahepeal näidati Tartu College’i aastatetagust ja ka tänapäevast palet. Ekraanile ilmus asutuse rajaja Elmar Tampõld. Jaan Meri tutvustas uhkusega maa-alust garaaži.

Piret Noorhani silmitses hardu­ musega haruldasi raamatuid ­arhiivis ja korraldas üsna põhja­ liku ekskursiooni läbi kogu hoone, et televaatajaile ei jääks ükski tegevusvaldkond võõraks.

Siinjuures ei saa märkimata jätta kaameramehe mõnusat ja ­ leidlikku huumorimeelt. Et lii­ kumine ühest ruumist teise läheks sujuvamalt, näitas ta seda ajasäästu huvides kahe­ kordse kiirusega. Piret vudis charliechaplinliku sammuga ühest uksest väja ja teisest sisse, et siis taas asjalikku tutvus­ tustööd jätkata.

Viimase vahepalana, enne ,,omainimeste“ antud lõpp­e­ fekti, ilmutas end klaverdaja katusel ehk Kaili Kinnon ­ mikrofoni ja süntesaatoriga. Ta esitas mitu laulu vaheldumisi soojade tervitussõnadega hoone lamedal katusel õhtuses loojan­ gus. Kaili, kes alati on publikut võlunud oma ülima lihtsuse ja siirusega, jättis erakordselt meeldiva mulje ka seekord.

Ettekanne oli ingliskeelne, kuid eesti juured lõid ikkagi välja.

Ainus pettumus, mis reporterit tabas, oli hetk, kus Kaili väitis olevat teada saanud kõige ­eestipärasema sõna. Kui ta selle lõpuks välja ütles, polnud sellel kapju ega sarvemügaraid, ka mitte ähvardavalt põrisevat (Järgneb lk. 13)

Foto: Paul Kiilaspea

Balti ühtsuse päeval olid kohal ka kõigi kolme Balti riigi suursaadikud Kanadas.

Viies Balti ühtsuse päev Ottawas Ülle Baum Teisipäeval, 22. septembril tä­­ histati Ottawas Parla­ men­ dimäel juba viiendat korda Balti ühtsuse päeva. Kaunil päikesepaistelisel pärastlõunal kogunesid lätlased, leedulased ja eestlased koos sõpradega kokku Balti ühtsuse päeva auks. Selle unikaalse ürituse korraldamine sai alguse Läti suursaadiku abikaasa Ināra

Eihenbauma initsiatiivil viis aastat tagasi ja on nüüd kuju­ nenud iga-aastaseks tradit­ siooniks Kanada pealinnas.

Teatavasti kuulutasid Läti ja Leedu valitsused välja Balti ühtsuse päeva tähistamise riikli­ kul tasandil juba a. 2000 aja­ loolise Saule lahingu auks, mis leidis aset 22. septembril 1236. a leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel. Lahing toimus toona just praeguse Leedu ja

Foto: ©Ülle Baum

Läti riigi piirialadel ning sellest kirjutati juba Liivimaa vanemas riimkroonikas.

Kanada Parlamendi ees iga­ vese tule juures Balti ühtsuse päeva auks olid kohal Läti suur­ saadik Kanadas Kārlis Eihen­ baums, Ināra Eihenbauma, Leedu suursaadik Darius Sku­ sevičius, tema abikaasa Dorota Skusevičiene ja Eesti suursaadik Toomas Lukk. Kanada valitsust esindasid Jamie Schmale, MP, kes on praegu Kanada valitsuse (Järgneb lk. 13)

Iga põgenenu ja pagulapse Puise rand Riina Kindlam „Kaks aastat tagasi pöördus Ülemaailmne Eesti Kesk­ nõu­ kogu (ÜEKN) Eesti Vabariigi Riigikogu poole toonitades vajadust kinnitada 19. sep­ tember suurpõgenemise mä­ ­ les­ tuspäevana eesti tähtpäe­ vade kalendrisse. Soovitati ka püstitada 1944. a. septemb­ rikuu põgenikele mälestus­ märk,“ luges New Yorgi Eesti lehe Vaba Eesti Sõna pea­ toimetaja Kärt Ulman 19. septembril tuulisel Puise mere­ rannal Läänemaal ette ÜEKNi abiesimehe, 1944. a. suurpõgenemise toimkonna esimehe Iivi Zajedova kirju­ tatud ridu.

See viimane soov on täide läinud ja Puise rannas, kus läinud aastal, suurpõgenemise 75. aastapäeval pühitseti mäles­ tusmärgi kivimassiivist jalamit ehk pool monumenti, avati see nüüd tervikuna, koos kujur Aivar Simsoni loodud põgeneva ema ja tütre skulptuuriga.

Päev oli alanud EELK Ridala Püha Maarja Magda­ leena kiriku esisel lipu heiska­ (Järgneb lk. 12)

Foto: major Ülo Isberg

Foto: Urmas Saard, Külauudised Puise ninale püstitatud mälestusmärk kujutab last ja ema, kohver käes.

Monumendi ideekandja on Heidi Ivask, kes oli samas Puise ninal oma emaga üka paadiootajatest ja üks neist, kellele paadis kohta enam ei olnud… Alumisel pildil on Heidi Ivask koos monumendi valmistaja, skulptor Seaküla Simsoniga.

2

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

Nr. 38

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Eesti keele nädal, millel on kõrge eesmärk Käesoleval nädalal – 21.-27. septembrini – toimub Eesti Instituudi korraldusel ja mitmete partneritega koostöös globaalse ulatusega eesti keele nädal, mis kannab vahvat nime KeelEST. Tegemist on teist aastat korraldatava ettevõtmisega, millel on kõrge siht: jõuda kolme miljoni eesti keele õppijani kogu maailmas. Eestiga seonduvaid üritusi toimub paljudes riikides, millest saab, nagu tänapäeval normiks, osa võtta virtuaalselt, olenemata asukohamaast.

Keelenädalat toetavad haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, välisministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus.

KeelEST kodulehel on kirjas: ,,Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla“.“ Eks ole iga keel selle kõnelejaile ilus ja armas, eriti kui sellega üles kasvatud. Vähetähtis pole aga seegi fakt, et üha rohkem teiste rahvuste esindajaid erinevates maades, kel pole sageli olnud Eestiga mingit varasemat sidet ega kokkupuudet, on otsustanud justnimelt meie keelt õppima hakata. Olgu siis ajendiks mõni eestlasest sõber, loetud artikkel, kuuldud muusika (teatavasti on Eesti muusikud tänapäeval maailmas palju populaarsust saavutanud!) või proovitud toit.

Muide, toit ongi käesoleva keelenädala teemaks. Keelenädalaga tulevad Eestis kaasa mitmed toidukohad, samuti kokad, toidublogijad jpt. Vahetatakse retsepte, tutvustatakse eesti toite ja toidukultuuri jpm. Kõige selle kõrval antakse teada virtuaalse keeleõppe võima­ lustest.

Alati ei pea uue keele õppimist alustama klassitunnis ega ka mitte noores eas. Kuigi on arvatud, et nooremad inimesed omandavad keeli kiiremini – parim näide on mitmekeelsetest lastest, kes sujuvalt ühelt keelelt teisele hüppavad, teades täpselt, kellega ja millal millist keelt rääkida – ent on väga palju positiivseid näiteid erinevas vanuses edukatest keeleõppijaist. On olnud huvitav võimalus kohata mitmeid erinevatest maadest pärit inimesi, kes mingil põhjusel eesti keele juurde jõudnud, seda omandama asunud ja tihtipeale mitte vaid algajate taseme juurde jäädes, vaid isegi keeleteadusesse süvenedes.

Oleme kuulnud lugusid Eestisse reisinud välismaalastest – aga ka Eesti päritolu inimestest, kes soovinud keelekeskkonnas eesti keelt õppida ja seda ka praktiseerida, ent avastanud üllatusega, et tihtipeale lähevad vestluspartnerid nendega suheldes kiiresti abivalmilt üle inglise keelele, arvates, et teisele poolele on nii mugavam.

On väga suur au, kui keegi meie väikese keele vastu huvi tunneb ja seda õppida soovib. Toetagem siis seda initsiatiivi.

Pidulik hetk Vabadussõja võidusamba juures.

Eestis tähistati vastupanuvõitluse­päeva Teisipäeval, 22. septembril tähistatud vastupanuvõitluse päevaga märgitakse ligi pool sajandit kestnud võitlust Eesti iseseisvuse taastamise nimel.

Vastupanuvõitlusepäeva tä­ his­­tamine algas päikesetõusul piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni 21. Kooli lipu­ toimkonna liikmete poolt.

Metsakalmistul asetasid Otto Tiefi hauale mälestuskimbu ja kõnelesid rahvastikuminister Riina Solman ning korp!

Rotalia esindaja.

Vabadussõja võidusamba juures toimunud pidulikul tsere­ moonial kõneles kaitseminister Jüri Luik, kes asetas samba jalamile pärja Eesti rahvalt,

mälestuspärja asetasid ka Tal­ linna Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Eesti Korporat­ sioonide Liidu nimel korp!

Revelia.

Eesti Mälu Instituudi korral­ datud mälestusüritusel olid vest­ lusringis metsavendade tegevuse uurijad Martin Andreller ja Peeter Kaasik. Kõnelesid justiitsminister Raivo Aeg ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Metsavennalaule esitas ansambel Põldsepp ja Pojad.

Riigivanemate mälestusjuma­ lateenistus toimus sel aastal Keila Miikaeli kirikus, kus päe­ vakohase kõne pidas Konstantin Pätsi Muuseumi esimees

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku piirikontrolli karmistamiseks

kõik saabujad läbima põhjaliku turva- ja isikukontrolli,“ ütles Schinas.

Komisjon tegi ettepaneku võtta kasutusele integreeritud piirimenetlus, mille käigus tu­ vastatakse kõik ilma loata Euroopa Liidu välispiire ületa­ vad või pärast otsingu- ja pääs­ teoperatsiooni maabuvad isikud.

Piirimenetluse raames te­ hakse varjupaiga andmise või tagasisaatmise osas kiired ot­ sused, nii saavad inimesed, kelle taotlusi on võimalik kii­ resti läbi vaadata, oma tuleviku osas kiiresti selguse, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis. (ERR/EE)

Euroopa Liidu esitatud uued migratsioonireeglid lubavad karmimat piirikontrolli bloki välispiiridel, sealjuures asüüli­ taotlejate kohustuslikku eel­ sõelumist, ütles kolmapäeval Euroopa Komisjoni asepresi­ dent Margaritis Schinas. ,,Hetkel on liikmesriigi ain­ saks kohustuseks võtta korra­ päratult saabunud isiku sõrme­ jäljed ja lihtsalt registreerida.

Uue kokkuleppe alusel peavad

Rahandusminister Martin Helme umbusaldamine kukkus läbi Riigikogu opositsioonierakon­ nad algatasid rahandusminis­ ter Martin Helme umbusal­ damise, mis kukkus läbi.

Helmet süüdistati USA advo­ kaadi Louis Freega lepingu sõlmimises ja ka selles, et ta pole läinud erikomisjonide is­ tungitele.

KAIRE TENSUDA

Foto: A. M. Mõistlik, vikipeedia

Konkreetselt pannakse Hel­ mele süüks käitumist lepingu sõlmimisel USA advokaadi­ bürooga Freeh, Sporkin & Sullivan LLP (FSS), mis peaks kaitsma Eesti huve Ameerika Ühendriikides toimuva Põhjala pankade Eesti kaudu toimunud rahapesu uurimisel. Oposit­ siooni hinnangul sõlmis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Helme lepingu ,,ausat, avatud ja läbipaistvat hankemenetlust eirates“.

Rahandusministrile heideti ka ette kaitseväe ja selle juhi, ajakirjanike, põllumeeste ala­ vääristamist. Helme lükkas süüdistused tagasi.

Riigikogu opositsiooniera­ kondade algatatud rahandus­ minister Martin Helme (EKRE) umbusaldamise poolt hääletas kolmapäeval riigikogus 45 ja vastu 53 riigikogu liiget. Kolm saadikut ei hääletanud. (ERR/EE)

Foto: Mari Ann Kelam

Trivimi Velliste. (Vt. ka kõne tekst tänases lehes lk 5.) Õhtul toimus akadeemiliste organisatsioonide traditsiooni­ line rongkäik Raekoja platsilt mööda Harju tänavat Vabaduse väljakule Vabadussõja võidu­ samba jalamile, kus peeti pidu­ lik kõnekoosolek koos lipuval­ vetega. Sõnavõtud korp! Rotalia seniorilt Georg Kirsbergilt ning E!K!L!i esindajana korp! Reve­ lia vanamehelt Imre Kaasilt.

Seal esines ka korp! Rotalia meeskoor.

Rahvusarhiivi ja Riigikant­ selei koostöös valmis näitus Jüri Uluotsast. Näitusega saab tutvu­ da Tartu Ülikooli muuseumis ja Riigikantselei veebilehel.

18. septembril 1944, päev pärast Saksa sõjavägede taga­ sitõmbamise algust, nimetas viimase sõjaeelse valitsuse peaminister presidendi ülesan­ netes Jüri Uluots ametisse uue Eesti Vabariigi Valitsuse. Valit­ sus võttis vastu otsuse Eesti ise­ seisvuse taastamisest ja sõjas neutraalseks jäämise kohta.

Otto Tiefi juhitud valitsus käis koos 19. – 21. september 1944 tänases Eesti Panga majas. 22. septembril 1944 okupeerisid Punaarmee üksused Tallinna.

Saksa vägesid sel ajal enam linnas ei olnud ja vastupanu ­ osutasid peamiselt vähesed ­ Soomest naasnud Eesti vaba­ tahtlikud. Sinimustvalge Eesti lipp Pika Hermanni tornis lan­ getati. Algas ligi viiskümmend aastat kestnud vastupanu.

(Rohkem pilte vastupanuvõtlusepäe­ vast Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca)

Vene sõjalaev põrkas Taani vetes kokku kaubalaevaga Kolmapäeva hommikul põr­ kas Vene sõjalaev kokku Marshalli saarte lipu all sõit­ va konteinerlaevaga. Õnnetuses põrkasid kokku Venemaa sõjaväelaev ja kon­ teinerlaev Ice Rose, vahendas Aftonbladet. Kokkupõrge toi­ mus Öresundi silla lähedal Drogdeni tuletornist lõunas Taani poolel.

Mõlemad laevad on kontrol­ litud ja esialgu lekete või vigas­ tuste kohta teateid ei olnud.

Konteinerlaeva hoitakse eda­ siseks ülevaatuseks paigas, kuid kuna teine ​​ laev on Venemaa riigilaev, ei saa Taani ameti­ ­ võimud anda korraldust paigale jääda. (ERR/EE)

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

3

Kuumad uudised Ottawast: troonikõne ja uus Kanada valitsuse visioon Ülle Baum Suhteliselt rahulikul sügis­ päeval 23. septembril oli Ottawas rohkem elevust.

Nimelt tuli Parlamendimäel valitsus uuesti kokku, et kuu­ lata troonikõnet, mille luges ette Kanada kindralkuberner Julie Payette. Järgnesid Ka­ nada peaministri Justin Trudeau ja opositsioonipar­ teide liidrite sõnavõtud erine­ vas vormis.

Troonikõne kujutab endast sümboolselt Kanada valitsuse poliitilist visiooni, s.t. antud juhul liberaalse vähemusvalit­ suse uut plaani ehitamaks jätku­ suutlikku ning tugevat riiki pärast COVID-19 kriisi. Riigi majanduse tugevdamine pan­ deemia tingimustes on üheks tähtsamaks ülesandeks ja sel­ leks on vaja, et inimesed on terved ja võimelised produktiiv­ selt töötama.

Nüüd, kus juba teine suu­ renev koronaviiruse laine on haaramas Vahtralehemaad, ongi rahva tervisekaitse tagamine üks prioriteetidest. Kanadas oli neljapäevaks registreeritud üle 148,000 viirusejuhtumi ja 9,200 surmajuhtumi. Viiruse kvaliteet­ se ja kiirema testimise võime suurendamine ning vaktsiin tuleb kiiremas korras tagada. ­ Sellega seoses on tähelepanu keskpunktis föderaalse- ja

provintside valitsuste omavahe­ line produktiivse koostöö jätka­ mine ning korraldamine uutes tingimustes.

Valitsus jätkab nende majan­ dusharude toetamist, mis on saanud pandeemia jooksul kõige rohkem kannatada, eriti reisi- ja turismisektor. Canada Emergency Wage Subsidy (CEWS) programm jätkub kuni 2021.a suveni. COVID-19 tingi­ mustes kaotasid paljud inimesed ja eriti noored oma töökohad ja sulgusid ettevõtted. Jätkub valit­ suse poolt uute töökohtade loo­ mine.

Trudeau valitsuse ambitsioo­ nikasse plaani kuuluvad uued investeeringud ja initsiatiivid selles enneolematus pandeemia tingimustes. Nende hulka kuu­ luvad eelkõige pikaajaline laste­ hoolduse ja vanadushooldus­ ettevõtete toetuse suurendamise programm. Jätkuva pandeemia tingimustes, mil kärsitult ooda­ takse majandusliku arengu taas­ tumist ja valitsus laiendab eri­ nevaid sotsiaalabi programme, valitsuse finantsilised kulutused järjest suurenevad. Troonikõnes märgiti ära, et ,,With the eco­ nomic restart now well under­ way, CERB recipients should instead be supported by the Employment Insurance system.

For people who would not tra­ ditionally qualify for EI, the Government will create the

transitional Canada Recovery Benefit. Over the coming months, the EI system will be­ come the sole delivery mecha­ nism for employment benefits, including for Canadians who did not qualify for EI before the pandemic. This pandemic has shown that Canada needs an EI system for the 21st century, ­including for the self-employed and those in the gig economy.“ Olulisena oli kõnes ära toodud ,,Action Plan for Women in the Economy“ ja rohelise majan­ duse suunitlusega seotud üles­ anded.

Laiahaardeline liberaalse va­ litsuse programm vajab vähe­ malt ühe opositsioonipartei toe­ tust parlamendis, et selle saaks seaduslikult vastu võetud. Vas­ tasel juhul avaldatakse vähe­ mus­ valitsusele umbusaldust ja praegune valitsus saadetakse laiali ning toimuvad uued parla­ mendivalimised juba lähemal ajal. Senini pole ükski oposit­ siooniparteidest oma ametlikku heakskiitu avaldanud. Kanada riik seisab ristteel ja rahvas ­ootab kiiremas korras otsust.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Teisipäeval – selleks päevaks oli üle Kanada registreeritud COVID-19 juhuseid üle 146.000 ning aktiivseid juhu­ seid ligi 11.000 – esitasid riigi terviseametnikud uuendatud prognoosid viiruse osas.

Lü­ hiajalise mudeli kohaselt võib 2. oktoobriks riigis olla kuni 155.795 viirusjuhust, kui kanadalased ei võta omaks samaväärseid ettevaatusabi­ nõusid, nagu tehti pandeemia esimestel kuudel. „Kõigil meil on tulevik meie kätes selles mõttes, milliseid ot­ suseid teeme täna,“ ütles föde­ raalvalitsuse tervishoiuminister Patty Hajdu, märkides, et need otsused, mille hulgas on sot­ siaalse läbikäimise vähenda­ mine nii palju kui võimalik, ai­ tavad tegelikkuses viia nakkus­ juhtumeid allapoole.

Praegused uued juhtumid peegeldavad nakatumist 1-2 nädalat tagasi – Kanada kõr­ geim terviseametnik dr. Theresa Tam hoiatas, et kui ei vähendata oma kontakte, tuleb epideemia tagasi kiirema ja tugevamana; ning mõju tervishoiusüsteemile võib olla ülekoormav.

Teatavasti on viimasel ajal uute nakkusjuhtude arv mitmes provintsis tõusnud, aga näiteks „Atlandi mullis“ on tõus ­aeglasem kui mujal.

Siiski on Kanada rohkem ette valmistatud uue kiire kasvuga toimetulekuks, kui oli

märtsis, märkis dr. Tam. Uute nakkusjuhuste arvu tõusu tõttu kehtestas Ontario ­ laupäeval taas karmimad meet­ med kogunemiste suhtes: kui siiani oli lubatud maksimaal­ ­ seks inimeste arvuks õueko­ gunemistel 100 ja siseruumides 50, siis nüüd on vastavad arvud 25 ja 10. See kehtib erapidude ja ürituste kohta, aga ei puuduta baare, restorane, kinosid, tree­ ningusaale jm., kus jätkuvalt kehtivad olemasolevad reeglid, kaasa arvatud rahvatervise ja töötervishoiualased meetmed.

Reeglite rikkujaid ootavad kop­ sakad trahvid: näiteks alates $10.000 ürituse organiseerija­ tele, kus ületatakse lubatud osalejate arvu, ja osavõtjatele $750.

Uute nakkusjuhtude kasv on olnud Ontarios viimasel ajal kõrge: teisipäeval registreeriti 478 uut juhust (kõrgeim alates maikuu algupoolest), esmas­ päeval 425, päev varem 365; ja enne seda oli samuti üle 400 juhusega päevi. Kolmapäevane vastav arv oli aga 335. Teisi­ päeval teatati, et Ontario kooli­ des on registreeritud 51 ja laste­ hoidudes 15 nakkusjuhust.

Provintsi tervishoiuminister Christine Elliott teatas, et provints laiendab testimisvõim­ sust, soovides jõuda lähiajal 50.000-ni päevas.

Provints on teatanud ka, et eesmärgiga vältida pikki järje­

kordi senistes testimiskeskustes hakatakse testimist laiendama apteekidesse – nende jaoks, kel puuduvad sümptomid.

Kuigi suurem osa uutest juhustest on kontsentreeritud Torontosse, Peeli ja Ottawasse, on märgata tõusu ka teistes piirkondades. Ja suured sot­ siaalsed üritused on paraku vii­ ruse levimise paigaks. Endiselt on suur osa uusi juhustest nooremas elanikkonnas. Hos­ pita­ liseerimiste arv oli esmas­ päeval 65 – õnneks pole tege­ mist suure tõusuga, kuid haiglate sõnul on juba märgata varaseid märke haiglaravi vaja­ vate nakatunute kasvus. On arvatud, et noored põevad vii­ ­ rust sageli kergemalt, ka ilma sümptomiteta, kuid see ei pruu­ gi alati nii olla; viiruse edasi­ kandjaina võivad nad seda edasi anda vanematele pereliikmetele, kelle jaoks võib haigus lõppeda saatuslikult.

Esmaspäeval teatasid hoolde­ kodude töötajad (personal sup­ port workers) ja nende ameti­ ühingud, et on tarvis parandada hooldekodude olukorda pro­ vintsis: vajadust adekvaatseks rahastamiseks, töötajaskonna suurendamiseks ja isiklike kait­ sevahendite piisava varu taga­ miseks. Toodi välja, et hoolde­ kodud ei pruugi olla varustatud koroonaviiruse võimalikuks teiseks laineks ja et provints peaks siin samme astuma.

Endine peaminister John Turner saadetakse viimsele teele riiklike auavalduste saatel 19.septembril suri 91 aasta vanuses Kanada 17. peaminis­ ter John Turner.

Liberaalide partei peaminist­ riks oli Turner lühiajaliselt – vaid 79 päeva 1984. aasta suvel, kuid oli pikalt poliitikas ja tee­ nis kabinetiministrina, seistes jõuliselt ja väsimatult Kanada väärtuste ja põhimõtete eest.

Riiklikud matused endise peaministri John Turneri ära­ saatmiseks toimuvad 6. ok­ toobril. Ärasaatmisteenistus toi­ mub St. Michael’s Cathedral Basilica’s Torontos ainult kutsu­ tud külalistele ja arvestades kõiki pandeemiast tulenevaid ­ piiranguid. Muldasängitamine on privaatne.

Riiklikud matused Kanadas toimuvad harva, kokku on neid alates 1867. aastast peetud vaid

Teisipäevasel briifingul rää­ kisid Ontario peaminister Doug Ford ja terviseminister Christine Elliott provintsi sügiseseks COVID-19 valmisoleku plaani­ dest, mille hulgas on laialdane gripivastane vaktsineerimine, milleks alustatakse kampaaniat.

Ford märkis, et gripihooaeg on peatselt algamas ja soovitas inimestel end selle vastu vakt­ sineerida lasta.

Quebeci kõrgeim tervise­ amet­ nik dr. Horacio Arruda soovitas inimestel lähinädalatel vähendada oma sotsiaalset lä­ bikäimist nii palju kui võimalik.

Provin­ tsis registeeriti esmas­ päeval 586 uut nakkusjuhust, mis oli kõrgeim päevane tõus alates maikuust. Päev varem oli juhuste arv 462. Teisipäeval

Foto: Gage Skidmore

31 korral – 12 peaministritele, seitse ­ kindralkuberneridele ja kaheksa valitsuskabineti liikme­ tele. Veel kolme isikut on aus­ tatud riiklike matustega – 1868. a mõrvatud Thomas D’Arcy McGee ning hiljutistel aastatel: NDP liider Jack Layton ja en­ dine rahandusminister Jim Flaherty.

John Turneri mälestuseks on rahvuslipud langetatud poolde masti Peace Toweril ja valitsus­ hoonetel kuni matusepäeva päikeseloojanguni. (CP/CBC/EE)

registreeriti uusi nakkusjuhuseid Quebecis 489 ning hospita­ liseerimiste arv oli võrreldes es­ maspäevaga tõusnud 20 võrra.

Kehtestatud on rangemad pii­ rangud avalike ja privaatsete ko­ gunemiste osas.

Eelmisel nädalal kohtusid Ottawas nelja provintsi juhid: Doug Ford (Ontario), Francois Legault (Quebec), Jason Ken­ ney (Alberta) ja Brian Pallister (Manitoba), kus rääkisid föde­ raalvalitsuse poolsest suurema rahastamise vajadusest Kanada provintsidele ja territooriumi­ dele, andes ka ühise pressikon­ verentsi, tuues välja oma priori­ teete lähikuudeks.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

Nr. 38

Eesti Õppetooli Sihtasutus ja eesti õppetool in aeternum (II)

(Algus EE# 37, 18.09.2020) Õppetooli rahastamine CESF tegeles õppetooli admi­ nistreerimisega: läbirääkimised, ametlikud esildised ja lepin­ gulised vormistused, mis kordu­ vate täienduste ja uute raha­ nõudmiste ja kauplemistega kestsid kuni 1994. aastani. Selle aja jooksul kasvasid ülikooli nõudmised pidevalt. Kui algul anti mõista, et õppetooli maksumus on $600 000, siis ­ vähehaaval tõusis ülikooli täien­ dav nõudmine $1,1 miljonini.

Selleks, et neid nõudmisi täita, võeti TC hoonele veel teine hüpoteeklaen.

Hiljem lisandunud inflatsioo­ ni ja kapitali säilitamise nõude tõttu leidis Toronto Ülikooli valitsus juba 1987. aastal, et ­õppetooli sihtkapitali fondi tuleb kasvatada $800 000 võrra, mis tõstnuks kogu fondi väärtuse $1,9 miljonini. Kuna õppetoolil ei olnud siis veel alalist õppe­ jõudu ja TC ei suutnud summat kohe tasuda, soovis ülikool õppetooli ,,ajutiselt“ sulgeda. ­ Oli suur oht, et kui tingimusi ei suudeta täita, siis kaotatakse kõik – õppeprogrammi mitte­ täitmise tõttu ka keskvalitsuselt saadud $350 000.

Edasised läbirääkimised olid pingelised, kuid lõpptulemusena saavutati ülikooli rekori Joan Foley’ga eraviisiline kokkulepe, et CESF paigutab nõutava sum­ ma sihtkapitali fondi kuue aasta jooksul koos viivisega 10% aas­ tas maksmata summalt, s.t ­kokku $210 000. Fondi suurus kasvanuks nii $2,1 miljonini.

Seepeale nõustus ülikool kokku kutsuma komitee õppetooli senise töö hindamiseks ja teise komitee alalise professori vali­ miseks. Selle olulise lepingu sõlmimise kuupäevaks oli 15. jaanuar 1990. Nõutav kapital sai täies mahus makstud 6. detsembril 1994.

TC võttis CESFi kaudu omaks üle $2,1 miljoni õppe­ tooli majanduslikke kohustusi.

Mitmed olulised rahastamisal­ likad väärivad eraldi nimeta­ mist.

Kanada valitsuse toetus Valitsuse toetus realiseerus 1986. aasta kevadel. 1. aprillil allkirjastasid ülikooli valitsus ja CESF kokkuleppe, mille koha­ selt CESF andis ülikoolile üle $700 000. Föderaalvalitsuse toetus sai üle antud pidulikul vastuvõtul ülikoolis Hart House’is 8. mail 1986. Kanada valitsuse minister Otto Jelinek, kes vastutas Kanada kui multi­ kutuurse riigi edendamise eest, andis valitsuse nimel Toronto Ülikooli kraadiõppe (School of Graduate Studies) dekaanile prof. Donald Moggridge’ile üle $350 000 suuruse tšeki. Nii täideti ülikooli ees ka teine ­ ­rahaline kohustus ja seega võib

8. maid 1986 lugeda päevaks, mil Eesti Õppetooli avamine Toronto Ülikooli poolt avalikult välja kuulutati. Valitsus oli hin­ nanud ettevõtmist väärika raha­ summaga. Minister Jelinek ise oli tšehhi põgenik, kes mõistis ja isiklikele kogemustele tugi­ nedes kinnitas eesti õppetooli loomise vajadust.

?, Karl Aun, Heldur Meema, Olev Träss, Hain Rebas, Tönu Parming, Jaan Timusk, Endel Aruja, Elmar Tampõld, Rein Peterson.

Toronto Eesti Ühispanga osalus 1984. aastal loodeti õppetooli tegevust alustada $1,1 miljo­ ni­ lise kapitaliga. See koosnes TC reservkapitalist ($300 000), loodetavast valitsuse toetusest ­ ($350 000) ja eesti kogukonna korjanduskampaania laekumis­ test ($400 000). Viimase saa­mi­ seks loodeti müüa 400 võlatähte väärtusega $1000, aga kampaa­ nia osutus vaevaliseks. Toronto Eesti Ühispank, kelle varad on teatavasti eestlastest liikmes­ konna omad, võimaldas TCle laenu, mis sai suunatud CESFile.

Laen summas $400 000 oli erakorraline, sest see ületas ­ lubatud seaduslikku määra.

Lahenduseks oli see, et Toronto Eesti Ühispank hoiustas need rahad ühispanganduse süsteemis töötava Co-Op Trust Com­ pany’s, kes siis omakorda laenas selle summa TCle. Eesti Pank kui oluline Eesti ühiskonna ettevõte panustas sel moel õp­ petooli rahastamisse.

Proua Laine Panti isiklik panus Nagu eespool kirjeldatud, nõudis ülikool õppetooli sihtka­ pitali fondi lisaks $800 000. Ülikooliga sõlmitud lepingu ­kohaselt tuli see summa tasuda seitsme aasta jooksul, et raha­ lised kohustused koos intres­ sidega oleksid täidetud. Pärast proua Laine Panti poolt 1994. aastal tehtud väga lahket anne­ tust summas $220 000, kinnitas Toronto Ülikool, et kõik majan­ duslikud kohustused ülikooli vastu on täidetud ja õppetool on ülikoolis püsivalt kindlustatud, in perpetuity! Sellega täideti ko­ hustused ettenähtust kolm aastat varem.

Koostöö Tartu Ülikooli Fondiga Pärast Eesti taasiseseisvumist loodi Kanadas Tartu Ülikooli Fond, et võimaldada Kanada eesti kogukonnal toetada Tartu Ülikooli ja kõrgharidust Eestis.

Seoses proua Panti annetusega lubas TC omakorda annetada Tartu Ülikooli Fondile $220 000 – osana Tartu Ülikoolis asutatud Ants ja Marie Silvere ja Siegfried Panti mälestussti­ pendiumi fondist. Sellest ajast alates on igal aastal toimunud stipendiumikonkurss Tartu Üli­ kooli üliõpilastele. 2019. aasta konkursi tulemusena said 12 üliõpilast stipendiumi suuruses 1500 eurot, kokku maksti välja 18 000 eurot. Selliseid summa­ sid on jagatud nüüdseks juba 23 aastat.

TC on sõlminud Tartu Üli­ kooli Fondiga laenulepingud $640 000 summa ulatuses.

Eesti Õppetooli Sihtasutuse direktorid a. 2000 (taga): Laas Leivat, Tõnis Laar, Jüri Daniel, Peeter Einola. Ees: Olev Träss, Ülle Toomver, Elmar Tampõld, Kaja Telmet, Mart Pedel.

Vas.: parlamendiliige Yuri Shymko ja pr Shymko, Elmar Tampõld, pr Connell, Tönu Parming, George Connell, Leida Tampõld, piiskop Karl Raudsepp.

Intressid on suunatud mitme Tartu Ülikooli stipendiumi ra­ hastamiseks, mille tulemusena on mitusada eesti üliõpilast saanud toetust kõrghariduse omandamisel. TC siht nende laenude võtmisel oligi suuren­ dada stipendiumirahasid sood­ sate intresside kaudu.

Toronto Ülikooli Eesti Stipendiumi Fond ja Ilmar Heinsoo nimeline stipendium Ilmar Heinsoo, tunnustatud Eesti aupeakonsuli Kanadas 25 teenistusaasta tähistamiseks tuli grupp talle lähedalseisvate or­ ganisatsioonide juhte välja idee­ ga luua aupeakonsuli elutöö tunnustamiseks Ilmar Heinsoo nimeline õppefond. Samal ajal oli ka Toronto Ülikool välja kuulutanud stipendiumifondide loomise aktsiooni, mis võimal­ das ülikooli ja provintsivalitsuse toetustega kõiki annetusi kol­ mekordistada. Annetused olid tulumaksuvabad.

CESF andis Toronto Üli­ koolile lubaduse enne 31. märtsi 1999 teha Ilmar Heinsoo stipen­ diumi jaoks sissemakse $50 000, millest koos ülikooli ja provintsivalitsuse lisadega tek­ kis Toronto Ülikooli juurde alaline Ilmar Heinsoo Stipen­ diumi Fond (Ilmar Heinsoo Fellowship Trust) väärtusega $150 000. Selle kasumist jaga­ takse iga-aastaseid stipendiume eestiainelisteks õppe- ja uuri­ mistöödeks. Stipendiume määrab Toronto Ülikool sooviavalduste alusel, võttes arvesse üliõpilaste

majanduslikke vajadusi ja õppee­ dukust. Stipendium on korduv meeldetuletus tunnusta­ maks meie lugupeetud aupea­ konsuli elutööd ja püsivaks toe­ tuseks eestiainelisele õppetööle.

CESFil oli meeldiv võimalus seda algatust vahendada. 2005. aastal täiendas Ilmar Heinsoo poeg Thomas seda fondi oma õe Katrini mälestuseks. Anne­ tusena laekunud summa $25 000 kahekordistati ülikooli poolt ja nüüd on fondi kogu­ väärtuseks $200 000.

CESF tänapäeval Kindla iga-aastase rahalise toetusega TC poolt viib CESF tänaseni ellu TC hariduslikke eesmärke ja haldab eesti õppe­ tooli. CESF on endiselt re­ gistreeritud heategevusorgani­ satsioonina, mille eesmärgiks on toetada eestiainelist kõrg­ haridust. Tänapäeval kuuluvad CESFi nõukogusse Peeter Einola, Jaan Meri, Anita Saar, Merike Remmel, Olev Träss, Tarmo Remmel, Tiit Romet, Liis Uusküla-Reimand ja Jüri Reimand. Vahest kõige märki­ misväärsemaks ettevõtmiseks on olnud väliseesti külalispro­ fessori stipendiumi loomine koos Tartu Ülikooli Fondi ja Eesti Üliõpilaste Toetusfondiga USAs. Selle toel saavad välis­ maal tegutsevad mainekad eesti teadlased anda ühe õppeaasta jooksul oma panuse Tartu Üli­ kooli hariduslike programmide arendamisse. Stipendium oli mõeldud väliseestlaste kingi­

tusena rahvusülikoolile selle 100.a juubeliks. Nimetatud init­ siatiivi on kõigil võimalik toe­ tada annetustega CESFile või Tartu Ülikooli Fondile, mille kaudu suunatakse annetused Eestisse, Tartu Ülikooli käsu­ tusse.

Kokkuvõtteks Tartu College mängib kand­ vat rolli eestiainelise õppetooli loomisel – maksti ju lõviosa ­õppetooli asutamiseks vajalikest sihtasutuse fondi rahadest TC iga-aastatest ülejääkidest. See kõik poleks aga olnud võimalik ilma TC rajaja Elmar Tampõllu visioonita kasutada TC varasid eesti õppetooli majanduslike ­vajaduste rahuldamiseks. Tänu sellele ongi meil olemas eesti õppetool rahvusvaheliselt mai­ neka Toronto Ülikooli juures.

Alates 2000. aastast kannab õppetool austusest oma asutaja ­ vastu tema nime – Elmar Tampõllu nimeline eesti õppe­ tool. Eestiaineline kõrgharidus Toronto Ülikoolis on saanud reaalsuseks, in perpetuity, in aeternum!

PEETER EINOLA

Chair of Estonian Studies ­Foundation, president

Annetuste tegemiseks palume pöörduda: Chair of Estonian Studies Foundation Registered Charity and Trust of the Province of Ontario Registration Number 118849074 RR0001 peinola@rogers.com, t. 416 809 3970

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Mu vanemad olid põgenikud Tiina Ann Kirss (Ilmunud ERRi kultuuriportaa­ lis) Paadipõgenike ausamba avamise puhul Puise neemel Seistes siin Puise neemel kahe 1944. aastal Eestist põgenenu lapsena annan endale esiteks aru, et mu vanemad ei pagenud septembris 1944 kogenud paa­ dikaptenite toel Rootsi suunas.

Kumbki eraldi – nad kohtusid mõni aasta hiljem – otsustasid nad ülimalt pingelises olukor­ ras, mil pool tundigi võis tähen­ dada võimaluste kustutamist – põgeneda läände taganevate Saksa vägede laevadel. Minu emale sai see otsus saatusli­ kuks: med-õena, tolleaegse nimetuse järgi õe-ämmaeman­ dana sai ta erandina oma isa, ema, venna ning venna kihla­ tuga koos ülekoormatud saksa laatsaretlaevale ,,Moero“. Laev sõitis reidile 21. septembri õhtul 1944, asudes järgmisel hommi­ kul teele Gotenhafeni suunas.

Laev torpedeeriti, oli täista­ bamus. See läks põhja kell 11 päeval 22. septembril, päikese­ paistelisel päeval, seitsme minu­ tiga. Meri oli rahulik.

Pääsenute arvu suhtes pole kokku lepitud, ehk pole see ise­ gi tähtis; selge on see, et pääses murdarv laeval olijaid, arvesta­ des, et haavatud sõdurid ei suut­ nud kiiresti liikuda. On tav­a­tõde,

et laevahuku puhul pääsevad need, kes küünistavad end tekile, seega laeva ,,kõrgematel korrustel“ viibijad. Instinktid, häirekellad, julgus, võibolla käest-kinni-julgus. Mõne ellu­ jäänu mälestustes kajab ahastus, kuidas mees ja naine hüppasid koos, kummalgi väike laps süles. Pinnale ujudes oli üks lastest kadunud. Need lapse­ vanemad käisid oma last otsi­ mas Gotenhafeni surnukuuris.

Mu ema pääses.

Lapsepõlvest meenutan sep­ tembripäevi, millegipärast ikka umbkaudu, kuid need olid mälu raamis päikselised. Kui ma nel­ ja-aastaselt emalt Moero-lugu kuulsin, ei rääkinud ta arvude keeles. Mõistagi polnud see peamine. Ema hoidis peopesal vettinud ning luitunud käekel­ larihma tükki. Kell oli seisma jäänud tema vette hüppamisel kl 11, 22. septembril 1944. Ema oli näinud oma perekonnaliik­ mete (paratamatut või tahtlikku) uppumist. Ilmselt olid nad jul­ genud hetke ajel kiiresti lainete pinna alla vajuva laeva kõrgelt vöörilt merre hüpata. Pääste­ paadid olid ülekoormatud.

Ema keeras päästepaadi nööri ümber randme ning kao­ tas teadvuse. Kui ta ärkas, oli ta konvois järgmise laeva Lapp­ landi pardal. Enne Gotenhafe­ nisse saabumist anti talle kätte napp isikutunnistus laevakapteni

pitseriga. Šoki ning alajahtu­ mise tõttu veetis ta jalutuna mõne nädala haiglas, enne kui suunati erialasele tööle LõunaSaksamaale oktoobri lõpul 1944.

Ema südamele jäi tema pere­ liikmete meldimine parvlaevale, mis Liibavi koridoris torpedee­ riti. Seda polnuks võimalik ka kõige tontlikuma ettekujutusega ennustada. Neid torpedeerimisi, laevahukke oli sõja ajal nii palju, et sõjajärgsed Euroopa ajaloo­ lased tähistavad neid vaid ar­ vudena, laevade, mitte pääse­ nute arvudega.

Meile, mulle ja ka mu noore­ male vennale rääkis ema sellest pääsemisest positiivses võtmes, õnneliku juhusena. Kümmekond aastat pärast veest välja tõm­ bamist sai tema elumõtteks minu ja mu venna sündimine ja meie kasvatamine.

Kõik ellujääjad on vaprad, seega ma ei hakka kordama, et temagi vapper oli. Samas oli selge, et ema varjas positiivse hoiaku taga taandamatut sün­ gust. Ilmselt oli talle kõige raskem elada oma süüga, ellu­ jäämise süüga: ta suri noorelt purevasse haigusse.

Meie peres oli ka teine põ­ genemislugu: mu isa oma.

Temagi oli aru saanud, et vene väed olid peagi Tallinna vallu­ tamas. Ta oli poissmees, olles 1941. aastal saanud Tallinna Tehnikaülikoolist keemiainse­ neriteaduse magistrikraadi.

Kuna ta väitekiri ja ekspertiis

Konstantin Pätsi Muuseumi esimehe Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril 2020 Keila Mihkli kirikus Väga austatud härra peapiiskop, härra praost ja Keila Mihkli koguduse õpetaja! Lugupeetud härra linnapea! Kallid kiri­ kulised!

Täna oleme taas kogunenud ühte väga vanasse pühakotta, et süüdata 16 küünalt. Tänane mälestustalitus on eriline selle poolest, et siit Keilast sai tugeva algtõuke üks väga oluline tee­ kond – mälu taastamise ja kin­ nitamise teekond.

Just siia kirikusse kogune­ sime 33 aastat tagasi, et asuda olulisele rännakule – rahvusliku eneseleidmise ja enesetead­ vustamise uuele teele. Keila kirik on niisiis Eesti muinsus­ kaitseliikumise lätteid ja algko­ dusid. Laupäeval, 25. aprillil 1987 oli see pühakoda tulvil muinsuskaitsjatest – nii noortest kui vanadest. Algas esimene suur ja mitmeülbaline muinsus­ kaitseseltside ning muinsuskait­ seklubide kokkutulek.

Kokkutulek algas just nimelt pühakojas – Hortus Musicuse kontserdiga Andres Mustoneni juhatusel. Tänapäeval kõlab sel­ line asi enesestmõistetavana, ent toona oli tegemist olulise pret­ sedendi loomisega. Suur ilmalik ettevõtmine – ja algab pühako­ jas!

Me teame vägagi hästi, et ükski olevus ei saa ellu jääda, kui tal pole mälu. Seda teadis üsna hästi ka poole sajandi väl­ tel Eestit vaenanud võõrvõim.

Võõras võim oli teinud kõik selleks, et nõrgestada, hävitada meie mälu. Muinsuskaitselii­ ku­ mine oli mälu taastamise liiku­ mine. Selleks oli tarvis taastada maamärgid meie mälumaastikul – mälestusmärgid Vabadussõjas langenutele, aga ka väljapaist­ vatele Eesti riigi rajajatele.

Nõnda pühitseti pärast jälle meelde tuletatud võidupüha – 25. juunil 1989 Tahkurannnas taastatud ausammas president Konstantin Pätsile. Ja aasta hil­ jem, 21. oktoobril 1990, sängi­ tati Venemaalt kätte leitud pre­ sidendi maised säilmed tema kodukohta Tallinna Kloostri­ metsa mändide alla. Need olid riiklikud matused, mida korral­ das Eesti Muinsuskaitse Selts – ehkki Eesti riik ise ei olnud veel vaba.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulus ka Kloostrimetsa muin­ suskaitseklubi, millest legen­ daarse Elle Leesi juhtimisel kasvas välja Konstantin Pätsi Muuseum. Aga ka Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja nii

mõnigi teine meie mälu kinnis­ tamisele pühendunud kooslus.

Täna pühitseme vastupanu­ võitluse päeva. See tähtpäev lähtub teatavasti sündmusest, mis leidis aset kolmveerand sa­ jandit tagasi ja mis muutis Eesti elu väga pikaks ajaks – lootu­ setult pikaks ajaks. Väga eakad kaasmaalased mäletavad veel seda aega. Ent noorematele on põhjust Eesti üht rängemat kat­ sumuste aega täna taas meelde tuletada.

Just täna 76 aastat tagasi rebiti Tallinna Pika Hermanni ­ tornist sinimustvalge riigilipp ja asendati naaberriigi punalipuga.

Teise maailmasõja üks valus peatükk sai meie jaoks läbi, ­algas järgmine. Vabadus muutus kestvalt piinavaks unistuseks, väga kaua hõõgunud tuleks tuha all.

Heaoluühiskonnas võib vaba­ dus tunduda sama loomulik ja enesestmõistetav nagu värske õhk või puhas vesi. Ent värske õhk ja puhas vesi pole kunagi päris endastmõistetavad. Kolm­ veerand sajandit tagasi tundus vabadus ülima, asendamatu aardena.

Nõnda jäi 22. september 1944 Eesti rahva mällu musta päevana, riigi pealinna anasta­

olid põlevkivi alal, jätkus talle Saksa okupatsiooni ajal tööd. Ta juhendas tudengeid, kelle hul­ gast mõnigi pääses igal aastal Saksa mobilisatsioonist. 1941. aasta juulis oli ta ise Vene ar­ mee mobilisatsiooni eest rettu läinud, püsinud koos kolme sõbraga kuus nädalat ühe Kopli kortermaja pööningul, kuni habemed rinnuni kasvasid.

1944. aasta septembris sai mu isa ametlike paberitega lähetuse Wittemberge keemia­ tööstusse, asudes jalgrattaga Tallinnast Virtsu suunas teele.

Teel võeti ta vahele, ärandati jalgratas ning ta seati metsatu­ kas ,,seina äärde“. Millegipärast säästeti kuul ja teda ei hukatud.

Ta jätkas teekonda jala, sai Virtsus praamile ning matkas Sõrve sääre tippu. Seal õnnestus tal laevale saada, jõudes paari päeva jooksul Saksamaale.

Tema saaga Wittemberge ning Berliini vahel, hilisem Elbe üle­ tamine ning Hamburgi Zoolaagrisse jõudmiseni oleks liiga pikk, et jutustada.

Ema päralt oli traagika. Isal vedas.

Olles aastate jooksul pikalt nende mulle jutustatud sünd­ muste üle mõelnud, olen esiteks kindel, et mu vanemad tõesti põgenesid sõja eest: kumbki ei saanud liiakasu ega olnud kum­ malgi mitme paadi võrra kallist mööblit ja vara, millega kuskil uut elu alustada. Nende varan­ dus oli hirm.

Lapsepõlves õppisin eelkõige

raha kokku hoidma ning jäägi­ tut pühendumust õppimisele, sest haridus oli püha. Tuli õppi­ da ametit: inseneriks, advokaa­ diks või arstiks. Paraku sai ­minust humanitaar.

Minu vanemad säilitasid ees­ tikeelse kodu ning eestimeelsed väärtused.

Isa elas kõrge eani, jõudes 1992. ning 1994. aastal külasta­ da Eestis oma venda, keda ta polnud 52 aastat näinud.

Mu vanemad ei läinud ,,hea elu peale“ läände ega reetnud Eestit.

Nad olid põgenikud.

Tänu rahvusvahelistele põge­ nike toetuse asutustele (Suur­ britannia ja UNRRA) anti neile toitu, varju ja tööd ligi kuueks aastaks. Siis algas väljarän­ damise loterii.

Tänapäevaga võrreldes vedas mõlemal mu vanemal kõvasti.

Keegi ei süüdanud nende põge­ nikelaagrit. Selle asemel loodi briti tsoonis ajutine Balti Ülikool, mis võimaldas paarkolm aastat tuhandel Balti pärit­ lu noorel tudengil kõrgharidust jätkata, ning õpetlastel neile teadmisi jagada.

Seal mu vanemad kohtusidki, keemiapraktikumil: mu isa õpe­ tas, ema oli arstiteaduse üli­ õpilane.

Nendeta poleks ma olemas, ammugi mitte püsielanikuna Eestis.

Neid ma mälestan.

mise päevana. Just tänasel päeval 76 aastat tagasi pidas Otto Tiefi legendaarne Vabariigi Valitsus Läänemaal, Ridala ki­ helkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi. Valitsuse teekond Tallinnast kulges läbi Keila kihelkonna, et viimaks jõuda mereranda – Puise randa – ja lahkuda kodumaalt ning jätkata võitlust paguluses. Selle valitsuse oli neli päeva varem ametisse nimetanud viimane Vabariigi Presidendi kohusetäit­ ja professor Jüri Uluots. Sellega oli rõhutatud Eesti Vabariigi ­õiguslikku kestmist, aga ka riigi tegelikku toimimist.

Täna meenutame sellel maas­tikul enamatki. Vahetult enne Otto Tiefi valitsuse Kol­ gata teekonda lahkus – 1944. aasta sügiskuul – meritsi kodu­ maalt tervelt seitse protsenti Eesti rahvast, kellest suur osa hukkus Läänemere lainetes. See oli suurpõgenemine! Lahkujate peas vasardas üksainus mõte: „Minna ei taha, kuid jääda ei saa!“ Kui nad oleksid jäänud, leidnuks enamik nendest oma otsa esmalt Pagari tänava ­keldris, seejärel Patarei vanglas ning viimaks Siberi põlis­ laantes. Eesti kaotas toona väga suure osa oma parematest poegadest ja tütardest võõrsile.

Ent nood pojad ja tütred ei jäänud võõrsil käsi rüpes istu­ ma. Sinimustvalgete lippude ­lehvides nõudsid nad oma uutes asukohamaades – Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendrii­ kides jm – järelejätmatult Eestile vabadust.

Nagu me teame, ei pääsenud Otto Tiefi valitsuse liikmed üle mere vabasse läände. Nad püüti kinni ja saadeti hoopis karmi itta. Enamgi veel, osa neist mõrvati. Nad olid astunud stalinliku Nõukogude Liidu vastu raskesse, lootusetusse ­ võitlusse. Kuid nad tegid seda siiski. Nad suutsid tuua oma isikliku vabaduse, oma elu ohvriks oma maa ja rahva, oma riigi tuleviku nimel. Ja sellega on nemad – Otto Tiefi valitsuse liikmed – kirjutanud kustumatu lehekülje Eesti riigi ajaloo raa­ matusse. Nad on haljendavate tähtedega kujundanud mälu­ maastiku, millesse me igal sügi­ sel uuesti siseneme. Me hei­ dame sellele maastikule värske pilgu, et mõõta Eesti mineviku peeglis meie võimalikku tule­ vikku.

22. septembril aastal 2006 läitis toonane peapiiskop Andres Põder esmakordselt 16 küünalt – Tallinna Toomkirikus.

Ja seejärel on ta koos oma abi­ listega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Elii­ sabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus, Kuressaare Laurentiuse kirikus, Haapsalu Toomkirikus.

2015. aastal jätkas senise pea­ piiskopi lähetust uus peapiiskop (Järgneb lk. 14)

6

Draama 2020

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

muljete põhjal otsustades läheb Eesti teatril küll päris kenasti.

Loomulikult pääsesid festivalile vaid parimatest parimad, nende lavastuste hulgas oli nii eksperi­ mentaalset ja uuenduslikku, samas ka heatasemelist tradit­ 2020. aasta on olnud meist nii ­ mõnegi jaoks piisavalt dra­ sioonilist teatrit („Vihmausside maatiline. Kevadel sulges elust“, „Naiste kool“). Üks erilisemaid nähtud la­ koroonaviirus inimesed oma kodudesse, ning kuigi suvel vastusi oli kindlasti Kellerteatri sai Eestis kergemalt hingata „Emilie Sagée“ – visuaalselt ja isegi üritustel osaleda, on lummav etendus! Sõnatus tükis sügisilmade saabudes ja pä­ ­ liikusid peegelpõrandaga laval rast rohkeid festivale haiges­ kaks identset naist – üks neist tunute hulk jälle tõusnud. on ehtne ja teine tema libateisik Eestis lähevad koolid taas osa­ ehk doppelgänger. Nende liiku­ lisele distantsõppele, busside mine oli pisut kõhedust tekitav esiuksed on suletud ja maski ja samas nii kaunis ja plastiline. kandvate inimeste hulk kas­ Ajaloolisest taustast niipalju, et Emilie Sagée oli Lätis Valmiera vab.

See on ime, et Tartu lähedal erakoolis 1845. aastal draamafestival sellest hoolimata prantsuse keele õpetaja, keda siiski toimus! Peaaegu kõigile sageli nähti samaaegselt kahes üritustele olid piletid välja kohas viibivat. Seda fenomeni müüdud, vaatajate vähesuse üle on kirjeldanud tema õpilased ja korraldajad küll kurta ei saanud. teised kaasaegsed.

Kanuti Gildi Saali etendus Seekordse festivali teemaks oli „Kas te olete oma kohaga ra­ „küllatulek“. Tartu teatrid kut­ hul“ oli julge ja eksperimen­ susid kõik endile külalise, lisaks taalne.

Näitlejad Mart Kangro, sai näha eelmise hooaja pari­ Juhan Ulfsak ja Eero Epner maid etendusi. Etendusi oli nii panid oma tekstiga mõtlema palju, et ka parima tahtmise meie kohast teatrisaalis, ühis­ juures poleks jõudnud neid konnas ja elus üldse.

Meil on ­kõiki ära vaadata. palju kohti – elukoht, töökoht, Tartus tegutseb hetkel neli ­teatrit: väärikas Vanemuine, esi­ maakoht, istekoht. Kuidas me mene teater Eestis aastast 1870 oma koha valime? Millised on ning tema „nooremad vennad“: head ja millised halvad kohad?

Tartu Uus Teater, ERM Teater Saali sisenedes püüdleb igaüks ja Karlova Teater. Vanemuise ikka lavale lähemale, lava aga teatril on linnas koguni neli oli selles tükis hallide plaatide­ mängukohta: suur ja väike ga kinni ehitatud. Nii pidigi osa maja, turu taga asuv Sada­ ma­ inimesi istuma näoga vastu halli teater ja Teatri Kodu vanalinnas. seina. Teravmeelse groteskini Lisaks juba mainitud teatrite viis kohtade teema Juhan saalidele (välja arvatud Teatri Ulfsak, kes kasutas kõiki oma Kodu) mängiti festivalitükke ka seljariideid teatris vabade koh­ Genialistide Klubi saalis ja tade kinnipanekuks. Surnuaiale saavat aga koha reserveerida, Tartu Elektriteatris.

Milline on siis Eesti teater graveerides oma nime haua­ sel kurikuulsal 2020. aastal? plaadile juba eluajal. Näitlejad Festivalikavast puudus nii mõ­ liikusid saalis rahva seas ringi nigi Eesti teater, suurematest ja „tülitasid“ vaatajaid natuke, näiteks Rakvere ja Ugala, aga samas võis igaüks oma valitud kohal rahulikult edasi istuda.

Naljaga pooleks võib öelda, et see oli osalusteater soome-ugri introvertidele.

Tallinna Draamateatri „Linnade põletamine“ (Kai Aareleidi teose põhjal, lav.

Priit Pedajas) on lugu 1950. aastate Tartust ja ühe põlvkonna suureks kasva­ misest. Tartu on pärast sõda varemetes, va­ remetes on ka inimhinged.

Lugu jutustatakse läbi lapseohtu Armastatud näitleja Kersti Heinloo oli üheks Kellerteatri esitatud Tiina silmade ja südame. Tiina isa on mängusõltlane, ema hül­ „Emilie Sagée“ lavastajaks.

Foto: Rasmus Kull, Draamafestival gab emotsionaalselt võõraks jäänud mehe, Tiina ellu tuleb esimene armastus – vene poiss Vova. Etenduses on tuntav sõja­ järgse Tartu õhustik. Tore, et Tallinna teater võttis vaevaks „Tartu tükki“ etendada.

Theatrumi „See laps“ rää­ kis mõtlemapaneva loo laste ja lapsevanemate suhetest. Laval etendati kümmet etüüdi, mis autoril (Joel Pommerat) val­ ­ mi­ nud päriselus tehtud intervjuude põhjal. Südamlik lugu, mis räägib nii laste kui nende vane­ Juhan Ulfsak Kanuti Gildi Saali mate probleemidest. Ema ja etenduses „Kas te olete oma tütarde suhtest jutustas ka VAT Teatri tükk „Kosmilised saia­ kohaga rahul“.

Foto: Rasmus Kull, Draamafestival lilled“, kuid see oli juba palju

Muljeid teatrifestivalilt Tartust

masendavam lugu, mis jättis hinge lootusetuse tunde. Üks tore festivalileid oli Karlova teatri etendus „Minu haukuv koer“ – hea maagilise ökorealismi näide. Inimkond liigub pidurdamatult loodus­ ­ katastroofi suunas, samal ajal võõrandume üksteisest, ühis­ kond ei suuda pakkuda kõigile piisavalt tuge ja hing tunneb end üksikuna. Mis võib juhtuda, kui linna ja meie eludesse tuleb uhke ja sõltumatu metsloom?

Selle näidendi lavakujundus oli samuti väga leidlik.

Karlova teater pesitseb tore­ das, 1930-ndatel aastatel Arnold Matteuse projekti järgi bap­ tistide palvemajaks ehitatud kollases puitmajas. Produtsent Ruta Rannu sõnul sai teater ­alguse Emajõe Suveteatrist, mis on esimene kõige kauem (26 aastat) tegutsev suveteater Eestis ja mängib vabas õhus erinevais paigus. Selle juht ­ Andres Dvinjaninov ostis bap­ tistide palvemaja teatrile talve­ koduks. Karlova on projekti­ teater, püsitruppi neil pole. Iga projekti jaoks luuakse uus pro­ fessionaalne trupp ja meeskond.

Oktoobris tuleb lavale „Baskerville’ide koer“.

Festivali tegevjuht ja ­kuraator Hedi-Liis Toome jäi festivaliga rahule. Alguses ol­ nud küll suur närvipinge, sest etendused võinuks ära jääda mõne näitleja haigestumise tõttu. Ka publiku kohta koguti ­ festivali ajal pidevalt andmeid, et viirusekandjatest teavitada.

Tegevjuht pani tänavuse põneva festivaliprogrammi kokku päris üksi, edaspidi aga peaks tööle hakkama loomenõukogu, kes ai­ tab järgmiste aastate programmi kokku panna.

Festivali metaprogrammi juhi, teatriteadlase Anneli Saro sõnul on üks Tartu draamafesti­ vali suurimaid hüvesid see, et Tallinna teatrid oma etendustega Tartusse jõuavad. Teiste linnade teatreid näeb Tartus veel aegajalt, aga pealinna omi mitte.

Tartu teatripublik rõõmustab väga selle võimaluse üle.

Anneli Saro kutsus kõiki luge­ ma draamafestivalil kodulehel ka „Meeste blogi“ (https:// www.draama.ee/meeste-blogi).

Selles blogis kirjutavad kolm tavalist Eesti meest (Tõnu, Janno ja Ivar) oma teatrielamus­ test festivalil.

Tartu on kodune linn ja festi­ valideks just paraja suurusega – ühest linna otsast teise (ühest teatrist teise) jõuab ka jalgsi kõmpida. Tore festival sai läbi, jääb üle vaid soovida kõigile Eesti teatritele: jätkake samas vaimus!

LEA KREININ

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Nr. 38

Vestlusringis on lavastajad Priit Pedajas ja Tiit Palu. Priit Pedajas sai 2020. aastal „Linnade põletamise“ lavastuse eest Eesti teatri aasta­auhinna lavas­tajale ja Teele Pärn Tiina rolli eest Eesti teatri aasta­ auhinna naispea­osatäitjale.

Foto: Rasmus Kull, Draamafestival

Omapärane ingliskeelne luuletuskogu, tulvil eestikeelseid viiteid ja väiteid Andres Raudsepp Hiljuti ilmus midagi uut ja värsket eesti kirjanduses.

Kuidas tohib öelda ,,eesti kirjanduses“, kui luulekogu ­ on ingliskeelne? Ka raamatu tiitel ,,Mouth Quill“ on inglis­ keelne, mis aga tuletatud re­ givärsilisest väljendist ,,suude sulg“, kunagi võimalikult Kreutzwaldi poolt kirja pan­ dud.

Raamatu pealkirja all loeme ,,poems with ancestral roots“, mis annab mõista, et luuleread on võrsunud eestlaste esivane­ mate juurtest.

Värskelt ilmunud raamatu autor on Kaja Parming-Weeks, kes nagu raamat, ilmneb origi­ naalse kujundina. Tema esseed ja luuletused on leidnud aval­ damist mitmes tunnustatud aja­ kirjas. Ta ise on haritud klassi­ kalises stiilis laulja, olles esinenud nii ansamblites kui ­ solistina. Ta on teinud õpinguid koos tuntud kirjanikega ja spet­ sialistidega süva-psühholoogias, kusjuures tema peamine ala, seotud muusikaga, on suunatud puuetega alaealistele lastele.

Sellel teemal on ta esinenud ­loengutega ja avaldanud teadus­ likke kirjutisi nii USAs kui Kanadas. Kaja elukoht on Silver Spring, Maryland.

Käesolev kirjutis tahaks olla pigem ülevaade ja mitte arvus­ tus. Hakkame peale luulekogu tiitliga ,,Mouth Quill“, mis tahab öelda, et see, mis tuleb suust peaks olema kirja pandud.

Tuletab kohe meelde rahvalaulu sõnu – ,,kõik mina panin pabe­ risse, raiusin kõik raamatusse“.

Luuletused tihti vihjavad lau­ ludele, nii et luulekogu ise nagu laulaks.

Esimene luuletus räägib al­ gusest, kus luuletaja sukeldub sulama hakanud jääkihtide alla.

Seal ta leiab Põhjamaa, kust hiljem ta kuuleb viise, mõned ­ kuusest tehtud kandle keeltelt, esiemade sõrmede kaudu kõla­ ma pandud. Need moodustavad

Luulekogu autor Kaja Weeks

luuletaja sünniribid. Järgnevas luuletuses, kaselehtede lõhnas, kuuleb üks neiu, teel jaanitulele, kõlamas ,,kaasike, kaasike“. See kajastab arvukaid eestikeelseid väljendeid, mis kaunistavad luulekogus peituvaid värsse.

Tekib küsimus: kellele on käesolev luulekogu kirjutatud?

Kindlasti mitte ainult inglis­ keelsele lugejale. Pigem ehk generatsioonidele, mis kasvanud üles nii kohalikus kui ka vane­ mate keeles? Eriti neile, kes ­oskavad hinnata eesti keele ilu – mesi-maarja-memmekene – ja naerda sõimusõnade üle – ­igavene tõbras, vana pastla tald, tainapea. Samas aga on autor valmis pakkuma luuleridades ingliskeelse vaste kui mitte isegi täpse tõlke. Sellel moel ­ saab ka umbkeelne anglofoon asjast aru.

Kaks sisurikast luuletust eriti äratasid minu tählepanu. Üks vihjas Kaali kraatrile, mida ise olen Saaremaal imetlenud.

Teame seda kui haruldast me­ teoriidi tulemust 3000 või kuni 7000 aastat tagasi.

(Järgneb lk. 15)

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1021 1

2

3

4

5

12

13

15

16

18

6

26 31 34

41

11

27

28

29

32

35

36

38 40

10

22

30 33

9

20

25

37

39

42

43

44

47

48

49

50

51

52

53

54

55

PAREMALE:

1. Kehaehituse pärilike tunnuste poo­ lest sarnaste inimeste rühm, inimtõug.

5. Puu osa.

8. Veesõiduk.

12. Sp____, hing, vaim (ingl.k.).

13. Noot.

14. Leia!

15. R_____, sirges reas.

16. Musta sulestikuga veelind.

18. Aafrika riik.

20. Paremik, valituim osa.

21. M____, linnapea.

22. Tyrosine kinase inhibitor.

23. Kinnitus, lubadus, tõotus.

26. Hoiavad pükse üleval.

30. Kolm ühesugust vokaali.

31. Mängukepp.

32. ____i, metall (van. seatina).

33. Põhja-Ameerika rohtla.

36. Nurgatempel.

38. Riigi Infosüsteemi Amet.

39. Korea auto.

40. Mittekvaliteetne toodang.

43. Hispaaniast ja Portugalist pärinev alkohoolne jook.

47. Euroopa riik.

49. Väike saar.

50. Ühel lapse­ vanemal.

51. T____, linnu ,,käsi“.

52. Dokument tasuda tuleva summa kohta.

53. Teat. kündmis­ vahendeid.

54. Soov süüa.

55. Metsaand.

ALLA:

1. Teat. teravili.

2. Sama, mis 52. par.

3. Selles paigas.

4. Lavastuse või filmi osa, olupilt, etteaste.

5. Mehenimi.

6. Õppeasutus.

7. Self-loading rifle.

8. Mittevalmis, pooleliolev.

9. American Transportation Research Institute.

10. M_____, ränd­ rahvas IdaAafrikas.

11. Vedelik kirjutamiseks.

17. Muslimite püha

Venemaalt leiti hästi säilinud jääaegne karu Põhjapõdrakasvatajad kaeva­ sid Venemaa arktika aladelt välja väga hästi säilinud jääaegse karukorjuse, kirjuta­ vad Jakutskis asuva Kirde föderaalülikooli (NEFU) tead­ lased.

Hästi säilinud karukorjus tuli välja Kirde-Venemaal SuurLjahhovi saare igikeltsast. Karu hambad ja nina olid terved, mille põhjal oletavad uurijad, et tegu oli 22 000–39 500 aastat tagasi elanud pruunkaruga, va­ hendab BBC News. Ülikool paleontoloogi Lena

45

T

Paremale: 1. Maa, 4. Map, 7. Madu,

17

19

24

8

S

Ristsõna nr. 1020 LAHENDUS

14

21 23

7

I

46

linn.

19. _____l, tarre, sültjas mass.

22. Kolmik-.

23. _____s, vabadus­ sõjalane.

24. Pindalaühik.

25. ____l, Suurbritannia rahaühik.

26. ____ Maria, tuntud liköör.

27. Linn Belgias.

28. Huvitab kõiki.

29. Sisse kastma (ingl.k.).

31. Korea auto.

34. Isiklik elu.

35. Viga.

36. Patt (ingl.k.).

37. Purjede seadmiseks vajalikud trossid.

39. Meeste peakate.

40. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

41. Rooste (ingl.k.).

42. K_____, sealiha naha- ja selle ligidane nahakiht.

43. Sidesõna.

44. Harvaesinev, harul­dane (ingl.k.).

45. Juurdekasv.

46. Jeemeni sada­ma­ linn.

48. _____ ja naa.

Grigorjeva sõnul oli karu esi­ mene ja ainus omasugune, kes oli säilinud ühes tükis koos oma pehmete kudedega. Karul olid kõik siseorganid omal kohal.

Varem on leitud vaid üksikuid karuluid ja koljusid.

Grigorjeva sõnul on koopa­ karu pruunkaru kauge eellane, keda leidus omal ajal kõikjal tänapäeva Euraasias ja PõhjaAmeerikas. Liik suri välja ligikaudu 15 000 aasta eest.

Viimastel aastatel on Siberi sulavast igikeltsast leitud palju iidseid loomajäänuseid, nende seas mammuteid, karvaseid ni­ nasarvikuid, hobusevarss ning mitu koera- ja koopalõvikutsi­ kat. (ERRnovaator/EE)

11. Istu, 13. ERR, 14. Aval, 15.

(Midori) Ito, 16. Tea, 17. Rama, 18.

Lem, 19. P, 20. Mast, 22. Kea, 24.

Maskid, 28. Armaada, 32. Silve(r), 33. Roar, 34. Arp, 36. Piik, 37. Anapa, 39. Vanaisa, 41. Kanada, 43. Nin(a), 44. AMKK, 46. M., 47. Kae, 50. Riid, 53. Ork, 55. Vapp, 56. Asti, 57. Rai, 58. Aspe, 59. Maid, 60. Dia(loog), 61.

Tia (Maria).

Alla: 1. Miil, 2. Aste, 3. Atom, 4. Met, 5. Arem, 6. Praam, 7. Martsipan, 8. Ava, 9. Dam, 10. Ula, 12. U, 19.

Pea, 21. Sas, 22. Karpaadid, 23. Ada, 25. Klii, 26. (R)ivis, 27. Deka(meron), 28. Arak, 29. Rona, 30. (Ša)maan, 31. Arv, 35. Pan, 38. Adm, 40. Nim, 42. Akord, 45. Krai, 46. M, 47. Kast, 48. Appi!, 49. (N)epea(n), 50. RAM, 51. Isa, 52. Iti, 54. Kia.

Nädala retsept Praegu on õunaaeg ja õige moment kasutada neid maits­ vaid ja tervislikke sügisvilju oma toidulaua rikastamiseks.

Lisatud õunakrõbediku retseptis võib muidugi tavalised kaera­ helbed asendada gluteenivaba­ dega ja kasutada maitse rikastamiseks oma lemmikmait­ seaineid.

Õunakrõbedik Ained: 4–5 hapukat õuna, kooritud, tükeldatud sidrunimahla võid vormi määrimiseks vanillisuhkrut Kate: 200 g kaerahelbeid 100 g pruuni suhkrut kaneeli 100 g võid Valmistamine: Koori ja tükelda õunad, piser­ da need sidrunimahla ja vanilliga ning tõsta võitatud ­ahjuvormi.

Katte jaoks sega kaerahel­ bed, suhkur ja kaneel ning näpi juurde külm või. Puista puru­ kate õuntele.

Küpseta ~350-375°F kraadi­ ses ahjus umbes 35-45 minutit, kuni õunad on küpsed ja puru­ kate krõbe ja kuldne.

Serveeri vanillijäätisega.

,,Kalevipoeg“ sai lühifilmiks ,,Vanamehe filmiga“ kuulsust kogunud animatsioonistuudio BOP Animation lõi lühifilmi rahvuseeposest ,,Kalevipoeg“, mida saab vaadata Kalevipoja muuseumis, mis taasavati sel suvel Jõgevamaal. Filmi pidu­ lik esitlus toimus 19. septemb­ ril Jõgevamaal Kääpa rahva­ majas.

Lühifilmi ,,Kalevipoeg“ saab muuseumis vaadata igal pool­ tunnil Kalevipoja laevas nimega Lennuk. Film kestab ligi 21 minutit, võttes kokku eepose põhisündmused. Film on tehtud eesti-, vene- ja ingliskeelsete subtiitritega, mida saab vasta­ valt vaatajate eelistustele valida.

Filmi esilinastusel rääkisid filmi režissöör Mikk Mägi ning produtsent Jaagup Metsalu.

(PM/EE)

7

Volli veste

Kord skaut, alati skaut Olen märganud, et hiljuti olen palju Etsi kohta kirjutanud. Ju seks on põhjust. Noorsand on oma vanuse kohta, ka arvesta­ des sellega, et ta on kaugel esivanemate sünnimaast, maru eestlane, teeb ta mõnusaks seltsiliseks. Mitte ainult, nigu olen vihjanud tihti, et ta on kõva töömees. Tuleb appi aeda, annab nõu kõnõtraadi kaudu, kui kohale ei saa tulla ja üldse hoiab meid kaht vanakest kenakesti. Kertu järgi on ta ideaalne noor inime. Ei pidanud ise kasvatama, harima ega toitma, aga küll toob alati rõõmu. Ning mis seal salata, vahel ka vana­ kõbõkõsele toda mulksuvat, mille jaoks ei viitsi sabas seista ega maski kanda.

Rõõmu on eriti praegusel ajal vaja. Ei mõtle siin sellisest nigu nalja viskamisest. Vaid tegusid, mis on, nigu ta ise üt­ leb, ausad ja altruistlikud. Kui teistest peab hoiduma, ei saa isegi tudisevat vanurit käevangus teed ületades aidata, selline hingest antud tugi on selline. Oman juuret viil meelen mõlku’, viis sellele, et vanalell oli ka inime, kes mõtles es­ malt teistele, harva enesele. Selliseid mehi otsi tikutulega.

Mina põle skaut olnu, Ets aga küll. Väidab, et osa põhimõtetest, mida seal juhid edasi andsid, oli mitte ainult keeleline, rahvuslik, aga just aadete rõhutamine. Alati valmis ju põlvpüksas saadikute lööklauseks.

Nüüd, et sügis on sirvilaudade järgi käes, lehed kolletavad ja ommukud jahedad, peaks nigu mõtlema, kuidas meie tubases maailmas toime tullakse. Suuri gruppe ei lubata, toda uut kirikuõpetajat siin linnas kuulama, nägema minna ei saa.

Koolilapsed, nigu seitungist loen, on püsti hädas, haridust ju raske ekraanilt, kõrvaklappidega saada. Ja kõik muu tegevus soikub. Ei skaudid saa koondust pidada, Ets kooriharjutusele minna. Kuid nagu noorsand õlgu kehitades ütles, ta saab ju ise oma ette laulda. Ja teatas ka, et endised skaudipoisid ikka teevad, mida nad tegema peavad.

Rääkis sellest, et kuidas ees on paljudel neist talgud Muskokas, sealset noorte mängumaad korrastamas, talve­ kindlaks tegemas. Ju see kõik toimub värskes õhus, maske pole tarvis. Ja vabatahtlikute talgud on ju aastakümneid ol­ nud meie ühiskonna alustalaks. Vaat need õnneks ikka kes­ tavad. Minust talgulist enam ei ole, ramm ja võhmgi on ka­ dunud. Aga küll on hea meel, et Ets ja ta sõbrad, nii Kalevid, Lembitud, Lehhod kui Viikingid, Põhjakotkad – kõik, kes kunagi seda tarkust said, pole seda unustanud. Minule toob see rõõmu, et endised skaudid ikka homse peale mõtlevad. Ja andsin kaasa neile ümbriku, toetamaks nende tegevust. Palju mulle neid päevi jääbki, mis ma selle rahatühja üle enam muretsen. Aitüma poisid!

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Kõivupuu, Marju. Meie pühad ja tähtpäevad.

Varrak, 2018

Aegade algusest saati on inimesed aastaringi jaganud argipäevaks ja pü­ hadeks. Iga­päe­va­sed tööd ja toimetused on ­ argipäevade si­ suks, pühade juurde on kuu­ lunud lisaks jõu­ deajale, külas­ käikudele, koosviibimistele ja lõbustustele ka mitmesugused maagilised toi­mingud ja ennus­ tamised. Lisaks rahvakalendrile rikastavad meie tähtpäevade aastaringi inimese elukaare täht­ päevad: sünni­päe­vad-juubelid; pulmad-matused, katsikul- või

beebipeol käimi­ sed, kooli­ alguse- või lõpupeod jne.

Autor annab ülevaate püha­ dest ning tähtpäevadest, kuidas need on meie kultuuriruumi tul­ nud, mida neil päevil tehti ning kuidas on tähtpäevad ajas muu­ tunud.

Naljanurk ,,Kas sul on hea koer?“ ,,Jah, väga hea. Olen ta juba seitse korda maha müünud ja ikka on tagasi tulnud.“

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

8

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Western thugs advancing the Kremlin’s bid (II) The Kremlin has insisted that passage for the Kremlin pup­ whatever that is common and pet-government to leave Kiev ties that exist between Rus­ for Moscow. sian ultra-nationalists and The Night Wolves’ notoriety groups of skin-heads, bikers was popularized on Russian TV and soccer thugs has occurred and even appropriately adjusted spontaneously, without any for children’s broadcasts, de­ help or endorsement from the picting them blaming the US government or its agencies. for anti-Russian sanctions, But as Kross has stated, boasting about Russian nuclear Russia’s intelligence services’ capability and belittling the involvement has already been “stupidity” of the West. They established. The Western fringe are popular for producing ela­ groupings and fight clubs have borate stage performances pro­ tional­ ism, and their been a fertile recruiting ground moting na­ for far-right extremists world- own brand of clothing and mo­ wide. After the invasion of torcycle ­paraphernalia.

Their activities have expand­ Ukraine in 2014 Russia boosted its active measures operations ed into Bosnia, advocating the internationally. The co-opted separation of the pro-Russian groups, mostly on the far right Republic Srpska from Bosnia. fringe, but some also on the far This would block Bosnia’s accession to NATO and the left, fittingly augment the ­ Kremlin’s narrative that St. European Union, a crucial aim Petersburg’s Internet Research of Russia’s international poli­ Centre’s trolls and others have cies. been reinforcing on social Other countries have reacted ­media and elsewhere. to the Night Wolves’ presence.

The Russian motorcycle Estonia, Latvia, Lithuania, gang, the ‘Night Wolves’ is a Georgia, Ukraine and Poland typical example. The ultra-­ have banned the bikers from entering, identifying their ac­ nationalist membership proudly ­ declares their contempt for the tivities as being KremlinWest, pointing to its decadence, directed. But local chapters of weakness, being politically be­ the Wolves, consisting of their reft of any substantive ideology. own citizens are legal. Thus, The bikers’ leadership display mostly run by local Russian violent homophobia and have émigrés with dual citizenship, openly promoted white supre­ they have been organized in Bosnia, Serbia, Germany, macy.

The Kremlin’s connection? Macedonia, Bulgaria Latvia, Since 2009, Putin has met with Slovakia and Ukraine.

Even in South Florida, a biker them on numerous occasions gang known as “Spetsnaz”, and been photographed riding adopting the name of a GRU with them in a three-wheeler in elite fighting unit, supported by Novorossiysk in 2011. The Russian local business invest­ Night Wolves are used by Putin ments, had been established. to spur Russian nationalism in Now disbanded due to negative an anti-Western direction. In U.S. press coverage, the club fact the bikers stormed the styled themselves somewhat Ukrainian naval headquarters in Sevastapol, Crimea, to force its ­after the Night Wolves.

The chaos created during the takeover. This radically changed 2016 elections in Montenegro, the Kremlin’s tactics in annex­ according to the country’s ing the peninsula, reacting with s ­ pecial prosecutor, was attribut­ half-hearted denial of involve­ ed to the GRU arranging a coup ment and allowing covert d’état, by assassinating Mon­ operations to be perceived ­ tenegro’s prime minister.

The ­in­evitably as Russia-directed. In scheme involved cyber attacks, sanctioning the Night Wolves’ activities abroad, the U.S. messaging and spreading misin­ Treasury department identified formation that the elections them as being tasked by the were going to be rigged (not GRU and outlined their role in very dissimilar to the White the Crimea’s takeover through House warnings of voter fraud intimidation, criminality, assault­ through mail-in ballots).

The GRU hired mercenaries, ing a gas distribution centre, disguised as local police who abduction and providing safe ­

Kaili Kinnon’s rooftop concert takes the Tartu College 50th Birthday celebrations to soaring heights

Kaili Kinnon.

Nr. 38

Photo: Paul Kiilaspea

Vincent Teetsov Just like a musical score, Estonian Music Week took it “from the top” to celebrate the occasion of Tartu Col­ lege’s 50th birthday. For this first show of the new LiveStream Concert Series presen­ ted by EMW, Tartu College, VEMU (the Museum of Estonians Abroad), and the Estonian Studies Centre, Kaili Kinnon performed on the roof of Tartu College. On this pin­ nacle of Bloor Street West, views reached across the his­ toric campus grounds of the University of Toronto and into the city’s rising skyline.

You might recall The Beatles’ famous 1969 concert on the rooftop of the Apple Corps Limited building in London. But this concert wasn’t signalling the end, as with The Beatles. Rather, it signalled a long and winding road for Tartu College in its 50th year, and all the artists associated with Estonian Music Week.

Jewish community in Estonia marks Klooga massacre 76th anniversary ERR, September 2020 The 76th anniversary of the Klooga concentration camp massacre, which saw up to 2,000 Jews killed, was marked by the Jewish Community of Estonia Monday.

“76 years ago, on September 19 1944 … on the second day of the Rosh Hashanah holiday, the bloodiest murder in the modern history of Estonia was committed at the Klooga con­ centration camp,” the communi­ ty wrote on its social media page.

Rosh Hashanah is the Jewish New Year.

were told to fire on protesters and attack the parliament build­ ings. The GRU appropriately mobilized street protesters, used fringe, radical right groups, with similar objectives to carry out the assault. Why Mon­ tenegro? The country was in the last stages of accession to NATO. (to be continued) LAAS LEIVAT

Sebastian Buccioni, Exe­ cu­ tive Director of Estonian Music Week, said that the rooftop show was “inspired by one of our favourite artists here at EMW: NOËP, who rang in the end of the lockdown in Estonia from the top of the TV Tower in Tallinn. We wanted to salute from the top of Tartu College from the other end of the Atlantic for this special celebra­ tion.”

Sebastian continued, “Kaili has one of those incredible voices where you know from the first note you’re listening to something very special.” Hav­ ing watched her Soothing

September 19 this year fell on the Jewish Shabbat and so the memorial ceremony took place on Monday instead, and was attended by community leader and director of the Tallinn Jewish School Alla Jakobson, 10th grade students from the school, Ministry of Culture adviser Anne-Ly Reima, diplomat and former Estonian ambassador to Israel Malle Talvet-Mustonen, repre­ sentatives of the Russian em­ bassy, community members and local residents.

The memorial prayer was read by head Rabbi of Estonia, Shmuel Kot. Klooga was a sub-camp of the Vaivara concentration camp complex, established Estonia in

Poster design: Laani Heinar

Sundown Sessions over the past few months, Sebastian and the whole EMW team “couldn’t re­ sist asking Kaili to sing from our 19th floor.” He concluded “We’re delighted she agreed to our crazy idea.” Returning this time to the virtual stage, though Kaili’s music typically resides in sophisticated jazz clubs, here it was out in the open, facing the warm sky of the golden hour, with pedestrians and ­traffic below.

(Continued on page 11)

1943 by occupying Nazi German forces, a force labor camp where inmates, predomi­ nantly Jews from the Vilna (Vilnius) and Kovno (Kaunas) ghettos in Lithuania, and also from locations further afield in Europe, were deported.

Ahead of advancing Red Army troops, Waffen SS per­ sonnel massacred as many as 2,000 inmates in a single day, during the course of the evacua­ tion of the camp during Sept.

19-22 1944.

Many other inmates were transported to concentration camps in present-day Poland.

A memorial dedicated to those who died was unveiled at the site in 1994.

Monday’s Klooga massacre memorial service.

Photo: Jewish Community of Estonia Social media page

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

9

Experiencing Latitude59 in Tallinn Johanna Helin Estonian Studies Centre/VEMU It is not news to anyone that Estonia is a world leader in digital innovation. Estonian government services – from education, health and taxes to voting and policing – have all been digitally linked across one platform, which can be accessed with Estonia’s digital ID card. The fact that 99% of Estonia’s public services are available online 24 hours a day and more than 90% of the population use the Internet, has helped daily life to go on even when the society was in lockdown during the pandemic.

We showcased many of the Estonian e-governance models last November at the first Latitude44 conference that took place in Toronto. Our Latitude­44 was developed following the model of Estonia’s flagship startup and tech conference Latitude59 (the name refers to the geographical latitude of the host cities), which usually takes place in Tallinn every May. Due to the COVID-19 pandemic, this year it was pushed to the end of August and a new hybrid format was developed, where some of the speakers participat­ ed on screens and it was possi­ ble to take part either in person or online. The conference at­ tracted nearly 2,000 participants from 51 countries and I was lucky to be able to take part in person, to feel the vibrant atmo­ sphere of the start-up communi­ ty, and happy to meet once again face-to-face.

During two days, 50 inter­

national speakers took the Latitude59 stage, 200 startups and 300 investors participated from Estonia and beyond. “This year has been a difficult one for everyone and this is why we saw the need to bring people from the startup community ­together – and not only physi­ cally, but also giving inter­ national entrepreneurs and in­ vestors the opportunity to take part online,” said Maarja Pehk, CEO of Latitude59. According to her, some speakers travelled to Estonia two weeks prior to do their quarantine, and some had to come by bus from Central Europe as flights were cancelled.

The focus of Latitude59 was on innovation and start-ups. For the first time ever, Latitude59 offered online mentoring for startups, with 130 online ses­ sions taking place with experts worldwide. There was not that much talk about e-governance, except for the new digital no­ mad visa that Estonia has launched. It is a continuation to the digital “residency” program, which the government launched in 2014 and which allows ­foreigners to utilize some Esto­ nian services, such as banking, as if they were living in the country with a special digital resident ID card. More than 50,000 people from around the world have applied for e-Resi­ dency since it launched. The new digital nomad visa is tai­ lor-made for IT-employees who work remotely around the world, and it allows them to stay a year in Estonia. Ruth Annus, ­ director of the depart­ ment that created the plan at the

3 Autumnal Estonian-style activities you can take part in Vincent Teetsov With its arrival on September 22nd, no one can escape the pleasures of autumn in Canada.

The weather outside is mild, but not too cold. You can be com­ fortable outside with a light sweater. Your lungs are full of the crisp, oaky air. In October, you can jump into piles of leaves… that is, until you have to rake them all up. In the meantime, though, make the most of this perfectly moderate season with these three timely, Estonian-style autumnal activi­ ties.

Picking Fresh Produce in the Countryside: Mushroom picking is a fa­ mous Estonian autumnal acti­ vity, especially if you find a good plot of Chanterelles.

While CBC has reported a surge of interest surrounding mushroom picking in Ontario, and mushroom harvesting also takes place in B.C., there are other kinds of produce you can safely pick with less expert knowledge!

This year, you will have to follow guidelines regarding the wearing of masks and social distancing and, depending on the location, you may have to reserve a picking time in ad­ vance. However, going to pick raspberries at a pick-it-yourself farm like Brooks Farms in Mount Albert, or farm fresh ­apples at Downey’s Apple Farm near Caledon, will cultivate the sensations of fall just like you would be able to in rural Estonia.

Observing the Changing of Leaf Colours: This isn’t unique to Estonia, as one would be able to see the changing colours in much of the northern hemisphere. Never­ theless, it’s an event that ties Canada and Estonia together as northern nations. As trees pre­ pare for winter, the chlorophyll that creates green pigment in leaves decomposes, exposing chemicals like xanthophyll and carotene, which unveil different colours.

Within Toronto, you could bear witness to rustic reds and

Ministry of Interior declared at Lati­ tude59: “We want to pro­ mote Estonia in the world and to attract talented people, entre­ preneurs who are beneficial for our society and our economy.”

Thus, behind these innova­ tions is the Estonian govern­ ment’s understanding that the success of a small state is nowadays dependent on how ­ well it can attract innovation.

And Estonia has done extremely well in this regard. The hightech, digital society with low tax rates has made Estonia the “Silicon Valley of Eastern Europe”. Estonia has the high­ est number of ‘unicorn compa­ nies’ per capita than any other country in the world. Taxify, Skype, Transferwise, Playtech and Bolt are private companies valued at over $1bn US dollars – so called unicorns. A dozen home-grown startups are valued over $100m each. And there are many new candidates eager to join in their ranks, many of which tried their luck in the various pitching competitions taking place at the event.

At the conference, Lati­ tude59 and Estonian Business Angels Network awarded Adact and ATOM Mobility as the best early-stage companies. They both received an investment of €200,000. Estonian Adact en­ ables agencies to create online interactive marketing campaigns without writing a single line of code. ATOM Mobility from Latvia is an all-in-one solution for shared mobility helping en­ trepreneurs to launch their own vehicle sharing platforms in 20 days.

This year’s conference also

discussed how the companies could further give back to the society. At the opening panel on social responsibility the Presi­ dent of Estonia, Kersti Kaljulaid, shared her experience on how IT-companies can support the government: “In April twelve IT companies signed a memo­ randum with the government to develop the new COVID-19 warning app “Hoia” for free for the Estonian re-indepence day”.

After it was launched on Au­ gust 20, the Hoia app has been downloaded more than 100,000 times. The new Estonian “Hoia” app notifies users about COVID-19 cases near them.

According to President Kal­ julaid, “it cannot be so that profits are your own, but losses are put on society’s shoulders.”

There are many problems in the world – inequalities, challenges posed by the climate change etc. which need joint action.

Among the successful Estonian entrepreneurs there are also good examples of people who have been able to put their expertise to use for a good ­ cause. A speaker in the opening panel was also Rainer Sternfeld, an Estonian tech executive, with a background in initatives like World Ocean Council and

overtures of orange and yellow within the city at High Park, or Rouge Park in Scarborough.

The latter is accessible by TTC. There are numerous trails in the park area that you can try out once the leaves become more burnished and bright in October.

Speaking of colours, if you want to monitor the extent to which the leaves have changed colour and have fallen, in Ontario, you can visit the Ontario Parks website (https:// www.ontarioparks.com/fallco­ lour) and see how things have progressed at key locations in the province that are closest to where you live. For those with a preference for a certain leaf colour, the site’s map shows what the most frequently-occur­ ing colour is in each place.

early as the end of September.

A key date in this period is Hingedepäev (All Souls’ Day), which will be taking place on Monday November 2nd. This is on the same day as El Día de Muertos in Mexico, where ­families vibrantly decorate and bring food to the graves of ­family members. All Soul’s Day is part of the Christian calendar, but this time of year is impor­ tant for Christians and Pagans alike.

Maavalla Koda has denoted regional variations in the way deceased relatives have been received at home during ­ Hingedeaeg: northern Estonians prepare a table of food for ­ancestors in a room or sauna at home, while southern Estonians put the food up in the attic.

Opening session on Social Responsibility with President Kersti Kaljulaid.

All participants got their face masks in the beginning but very few were wearing them…

Planet OS, where he has worked on solutions that help to make more responsible, data­driven decisions. He has also been the host of the podcast “Globaalsed eestlased” which introduces many different suc­ cessful Estonians who have made it in Silicon Valley.

All in all, Latitude59 offered two days full of start-up stories, ideas on how to solve big and small problems with new inno­ vations. There seems to be such a strong link with innovation and Estonia that we hope that the Latitude44 tradition will continue also in Toronto and the new International Estonian Centre will bring the innovative people in Estonia and Canada together in a new way.

Historically, families might have asked for their fields to be protected by the spirits of their ancestors. Admittedly, most of us are removed from the rural way of life where we would be in a position to ask souls to watch over fields. Perhaps it’s just as fitting to light some candles and think about those ­ people we miss and that have impacted our lives, such that we still feel their influence on a daily basis.

The evenings are still just long enough and moderate enough that you can enjoy some of these activities on eve­ nings after work and school, or on the weekends. It’s a peaceful and reflective time of year to appreciate the movement of time itself.

Hingedeaeg (the Time of Souls): Autumn is a thoughtful time of year, too, of course. During Hingedeaeg, Estonian families may commune with the souls of their ancestors who come to visit them at home. According to Eesti Rahvakalendri Tähtpäe­ vade Andmebaasi, which details important Estonian folk calen­ dar dates, Hingedeaeg could stretch from October to November, or it could start as

Jägala River.

Photo: Erik Abner, used under a CC BY-SA 4.0 license

10

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

The 1940 Welles Declaration – Further reflections on its authors and its lasting impacts Toomas Eichenbaum

nations.

The Declaration was initially This past July we observed carefully drafted by Loy Hen­ the 80th anniversary of the derson with due consideration “Welles Declaration”. This of its potential reverberations in declaration promulgated by an already turbulent European the USA on July 23, 1940 con­ situation. Henderson also drew demned the Soviet Union’s upon the precepts of an earlier militaristic occupation and Stimson Doctrine of 1932 (a Kremlin backed coups in the USA policy of non-recognition Baltic nations of Estonia, of a Japanese forceable seizure Latvia and Lithuania. of Manchuria from China in The Welles Declaration and 1931). Subsequent discussions the actions of several advocates with both Welles and Roosevelt of democracy and international resulted in strengthening its justice served as an undercur­ overall message of condemna­ rent of continued support and tion of the Soviet actions. The hope for the cause of self-deter­ final text of the Welles mination for the Baltic nations Declaration is as follows: for over 50 years of Soviet con­ “During these past few days trol and repression. The prin­ the devious processes whereun­ ciples, then proclaimed by the der the political independence Welles Declaration, continue to and territorial i­ntegrity of the have significance today and three small Baltic Republics – represent an ongoing set of Estonia, Latvia and Lithuania – ­ governing values relevant to were to be deliberately annihi­ ­ ­international justice. lated by one of their more pow­ When visiting Eesti this past erful neighbours, have been summer I followed the news via rapidly drawing to their conclu­ the Estonian news sources. In sion. perusing through the Postimees From the day when the peo­ July 23 edition, I noticed the ples of those Republics first ­informative “Arvamus” editorial gained their independent and article by Tunne Kelam entitled democratic form of ­government “80 Aastat Tagasi – USA Keel­ the people of the United States dus Tunnustamast Balti­maade have watched their admirable Okupeerimist” (“80 Years Ago progress in self-government – USA Refusal of Recognition with deep and sympathetic in­ of the Soviet Occupation of the terest.

Baltic nations”).

The policy of this Govern­ While the Welles Declaration ment is universally known. The has been often referred to, I people of the United States are hadn’t previously appreciated opposed to preda­ tory activities how the Declaration came to be no matter whether they are car­ nor how important it became in ried on by the use of force or by the years after its promulgation. the threat of force. They are Eesti Elu also presented nu­ likewise opposed to any form of merous concurrent articles in its intervention on the part of one July 24th edition about the state, however powerful, in the Declaration, which piqued my domestic concerns of any other interest even more about the sovereign state, however weak. background events and charac­ These principles constitute ters involved. the very foundations upon Sometimes the smallest of which the existing relationship coincidences or chance occur­ between the twenty-one sover­ rences play a pivotal role in eign republics of the New World consequential historical events. rests.

This also holds true for the The United States will con­ Welles Declaration. tinue to stand by these princi­ ples, because of the conviction The Wording of the of the American people that un­ Declaration less the doctrine in which these The Welles Declaration was principles are inherent once crafted and shaped by three again governs the relations be­ main individuals: Loy W. tween nations, the rule of rea­ Henderson (a State Department son, of justice and of law – in diplomat, and Assistant Chief of other words, the basis of mod­ itself – cannot the European Affairs Division), ern civilization ­ be preserved.”

Sumner Welles (the Acting This concise but deliberate Secretary of State in 1940), and wording expounded the primacy President Franklin D. Roose­ of Right over Might, a longvelt. Although in the summer of held concept dear to free­ 1940 the USA was hesitatingly dom-loving peoples. maintaining a policy of non-­ involvement in the outbreak of war in Europe, senior officials Serendipity and the in the Roosevelt administration Declaration recognized the nefariousness of Loy W. Henderson was the the 1939 Molotov-Ribbentrop initiator and lead author of the Pact and were increasingly in­ basic text of the Welles dignant with the subsequent Declaration. His personal life Soviet Union’s ultimatums and story had numerous twists, then occupation of the Baltic which by 1940, perhaps resulted

Benjamin Sumner Welles

in the main motivation behind the Declaration.

Loy Henderson was born in rural Arkansas, the son to a Methodist minister. As a nineyear-old lad, Henderson broke his arm while playing with his twin brother. Unfortunately the country doctor was unable to properly set his arm and this resulted in a lifelong physical ­ limitation. Having an interest in higher education, Henderson graduated from Northwestern University in 1915 and then studied law at Denver Univer­ sity. He was also keen on ­volunteering for army service in World War I but was turned down because of his weak arm.

Not to be denied in his desire to serve for a higher cause, he signed on with the Red Cross in Europe in the summer of 1918.

His first posting was to France after the armistice and his brigade was responsible in caring for American soldiers leaving for home. His next postings were to Berlin, Lithua­ nia and Latvia in 1919 and then to Estonia in February, 1920.

When a typhus epidemic broke out in Narva, Henderson and three other American Red Cross leaders volunteered to oversee the entire Narva region’s quarantine and field hospitals. ­ This was an extremely dangerous operation as there was no typhus vaccine until 1930 and ­ the mortality rate was up to 60% of those infected. In fact, two of Henderson’s colleagues succumbed to the typhus infec­ tion. For his heroic efforts, Loy Henderson was subsequently awarded the Estonian Cross of Liberty. But Loy’s greatest con­ tribution to the Baltic nations was to occur several years later.

In 1922, Henderson joined the US Foreign Service and had postings to the legations in Latvia in 1924, Lithuania in 1927, and Estonia in 1930. It was in Riga, Latvia that Henderson met and married Elise Marie Henrichson, an out­ spokenly anti-Soviet Latvian.

His marriage to Elise became Loy’s deeply personal connec­ tion to the Baltic nations.

Subsequently, in 1934 Loy was assigned to the US embas­ sy in Moscow during which time he became well-versed with the workings of the Soviet regime. During the inter-war years, Henderson and his family were delighted to see the rapid social and economic develop­ ment in the fledgling Baltic nations. In 1938, Henderson ­ was recalled to Washington and promoted to be Assistant Chief of the European Affairs Bureau.

Henderson and his fellow

f­oreign service officials were aware of the sinister NaziSoviet implications behind the 1939 Molotov-Ribbentrop Pact.

Their office became increasing­ ly known in the diplomatic community for their criticism of the Soviet Union. On July 21, 1940 the Soviet occupation of Latvia resulted in not only a crisis for Elise Henderson’s family and their friends but also as Henderson could grasp, a growing crisis for all the Baltic nations.

Henderson approached the Acting Secretary of State Sumner Welles with his deep concerns for the Baltics. Welles, being equally aware of the Soviet menace, directed Hen­ der­son to pen an official decla­ ration of support for the Baltics and condemnation of Soviet actions. President Roosevelt ­ was directly involved with the document formulation and fully endorsed its official issuance on July 23, 1940. The fact that this defining declaration was drafted and promulgated so quickly was a testament to the convictions of these three key men and their insightful comprehension of the defining values of international justice.

In hindsight, one might wonder whether the Welles ­ Declaration might not have come to be if Loy Henderson had not been challenged with that “weak arm” years earlier.

He would have joined the army leading his life journey in a completely different direction.

It’s also noteworthy that Sumner Welles was an Acting Secretary of State due to the ongoing illness of Secretary Cordell Hull. Apparently, Welles was a more outspoken and audacious diplomat than Hull, ­ and that too may have been ­fortuitous in the quick and bold issuance of the Declaration.

(To be continued: In the next narrative more about the legal aspects of the Declaration, its impacts from 1940 to 2020 and how its principles survive in the context of “Realpolitik”)

Loy W. Henderson 1892 – 1986.

Nr. 38

Minister recommends reconsidering Foreign Service Act ERR, September 2020 Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu (Isamaa) says that that the Foreign Service Act, which the president de­ clined to promulgate, should be discussed calmly, and pass­ ing it again in the Riigikogu shouldn’t be a rushed process.

The president rejected the bill in June on the grounds that it did not provide for equal treatment of partners of Esto­ nian diplomats who were in a registered partnership, but not married.

The Riigikogu accepted the law amendment on June 10, but President Kersti Kaljulaid an­ nounced two weeks later that she will not promulgate the amendment because it is against the constitution in her opinion.

Reinsalu told ERR Sep­ tember 14 that the Riigikogu should discuss the bill anew, but its entry into force could create problems.

“The Riigikogu will make its decision. My evaluation is that it is hard to accept it without making any changes already, for technical reasons. The law should have entered into force, because the date was August 1.

If it is declared unamended, it would go to the Supreme Court (as per the constitutional pro­ cess for bills which the presi­ dent does not promulgate – ed.), then, to put it mildly, there will be huge legal chaos,” Reinsalu said.

Reinsalu noted that if the law is accepted next spring for example, then the retroactive ­ enforcement of diplomatic ­wages and benefits would result in chaos.

Reinsalu said that the situa­ tion should be discussed again.

“My message is that these questions should be discussed as calmly and transparently as possible. In the current crisis of international relations, the main focus of the Foreign Service must be on the fulfillment of its main tasks, which are diplo­ macy and the realization of Estonia’s interests international­ ly,” Reinsalu said.

President Kaljulaid said that the law is in conflict with §12, 26 and 27 of the constitution, namely, that the law does not extend the principles of equal treatment which would treat people who are in a registered partnership with those who are married. There is no legal pro­ vision for same-sex marriage in Estonia at present.

The amendment to the Foreign Service Act changes the salary system of foreign civil servants and the principles of payment of fees and reimburse­ ment of expenses, as well as the conditions for the social protec­ tion of accompanying spouses.

E STO N I A N LI F E Loy and Elise Henderson in Moscow 1936.

Your source of news about Estonia and Estonians

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

11

Time Machine: Historic Rural Schools in Estonia and Canada Vincent Teetsov At the end of July, premier Doug Ford and Education Minister Stephen Lecce released Ontario’s plan to open schools again this September. The plain detailed that class sizes would stay the same. Students from grade 4 to 12 are required to wear a mask; grade 3 and below are encouraged to wear masks. In addition, lunch and recess time are staggered.

As schools work through this challenging new semester, these special measures and the sub­ ject of class size prompts a ret­ rospective look at how schools have evolved over the centuries.

While the current cohort of students and their teachers at­ ­ tend school with concern for their health looming, different concerns have circulated through previous generations, particular­ ly for students attending rural schools.

In the mid 1800s, many stu­ dents in small towns and rural areas across Canada would go to one-room schoolhouses, where pupils from a large age range (between grade 1 and grade 8) would be taught by the same teacher, though not neces­

The Promised Land The pictured sculpture, if one can call it that, is intended to grace the side entrance of a new condominium building on Redpath at the corner of Roehampton. Nearby is St. Peter’s Estonian Lutheran Church. Also the Roehampton hotel, much in the news lately, thanks to the building having been turned into a residence for the homeless who have brought with them numerous

At the Walls of Jericho, calling to the downtrodden.

Photo: TN

sarily at once. Rotating sche­ dules were applied to distribute lesson times. In Ontario, class sizes could range from 12 to 80 pupils. After grade 8, continu­ ing one’s studies at a grammar school was not compulsory, and accessible primarily to children from wealthy families.

In terms of the school build­ ings themselves, the facilities were dark and cold. Students worked by the light of lamps or whatever light came through the windows. Students could be asked to carry wood from home, to contribute to the class­ room’s wood burning stove. In the 1840s, education activist Egerton Ryerson brought re­ form to implement designs with more windows and ventilation, improving the quality of school facilities.

In Estonia, literacy was ad­ vocated for relatively early on by the Lutheran Church. As a result of this, a majority of ­kihelkonnad (“parishes”) had schools by the end of the 1600s.

By 1867, for every 300 adults, it was legally required for there to be a school with a qualified schoolmaster. The year before, decisions on school life became the domain of peasants, rather than manor ­

problems, most having to do with security and hygiene.

Resulting, in one instance the building of a high fence and locked gate in front of a pre­ viously open parking lot, abutting the hotel. Three houses, including one that serves as a pre-school day care centre, were forced to take this step for their own protection.

Section 37 of the Toronto Planning Act permits the City to authorize increases in permit­ ted height and density as re­ quired by zoning laws. In return the developers must provide community benefits. Either with groomed green space, or in that nebulous category of public art.

The first requires maintenance, the second is, after purchase, worry free. And if some locals do not consider that to be art, well, that is a long-lasting de­ bate, is it not. All the developer wants is more money, higher buildings, and the density in an already crowded neighbourhood is irrelevant with view to the bottom line.

Local zoning bylaws, in fact, are the reason that avaricious developers have backed out of purchasing Toronto’s Estonian House. Even the present deal is not set in stone, as DK Acqui­ sitions and their partners, silent or otherwise, wish for greater density, a higher building. The local ratepayers association there will have a say; alas, in the Mt. Pleasant and Eglinton neighbourhood it was the city that went against opposition, siding with the offer of public art instead of much needed

multi-purpose spaces. In Ca­na­ da, schoolhouses could serve as community hubs and spaces for social interaction. In Estonia, schoolhouses could be used to detain parents of children who were not present at school, and did not pay the requisite fines.

Kuie schoolhouse, located at the Eesti Vabaõhumuuseum.

Photo: evm.ee

owners; though the manor had to provide land and construction materials for schools to be built.

In the Tsarist era, a design stan­ dard was applied to the con­ struction of schools, which we can see in the layout of the koo­ limaja (“schoolhouse”) in Kuie, Järvamaa, built around 1877.

The schoolhouse building, which was relocated to the Eesti Vabaõhumuuseum in the year 2000, has a large class­ room with several windows, three rooms for the teacher to inhabit, a kitchen, two pantries, a dressing room, and an en­ trance room. Outside was a ­garden, barn, sheds, and an out­ house. In the depth of the school year, from October to April, walking to and from

school and to the outhouse in the snow offered an unpleasant experience.

While a facility like this was better quality than the afore­ mentioned Canadian one-room schoolhouse, these schools came with language restrictions in the curriculum. Arithmetic, earth science, writing, and sing­ ing were all taught in Russian.

Reading and religion were al­ lowed to be taught in Estonian.

Class sizes were also high, with an average of 70 boys and girls from age 10 to 17 being taught at one time. School was compulsory throughout the week for children from the ages of 10 to 13.

In both Estonia and Canada, these old schoolhouses were

green space.

St. Peter’s church was not mentioned by accident. The homeless have repeatedly dese­ crated their property. They are there temporarily – for two, perhaps three years, the city is not saying – ruling the neig­ hourhood. The blue sculpture in the photo is sending a call to the yellow multi-legged mon­ strosity across the street, in front of another new condo building. Straight outta John Wyndham’s “Day of the Triffids”. (That book addressed the plight of mankind, alle­ gorically blinded by a meteor shower, assailed by a huge in­ vasive plant species. The yellow thing on Redpath could easily be such; it is not a recognizable figure at all. And if Wyndham was prescient, anticipating COVID-19, he was not the only one). Mayhap that beast is slouching toward Bethlehem, waiting to be reborn, to para­ phrase W.B. Yeats’ classic ­end-of-time poem “The Second Coming”.

Or is it one of Joshua’s trum­ peters at the battle of Jericho, where the Israelites were fol­ lowing the clarion call of their leader towards their promised land? For the homeless, those unfortunately addicted to the degree that they have no neigh­ bourly emotions other than satisfying short-term desires, it ­ may signalling another message – here be no law except our own.

Forty years ago, when the neighbourhood was known as The Young and Eligible, with T.G.I.F just steps away a re­

Kaili Kinnon’s…

(Continued from page 8)

The driving, classic electric piano tone she played with on a small keyboard brought us back to the invigorating soul and r&b of her past shows. However, for this concert, the simplified live setup (keys and vocals) that she utilized led audiences to focus on her pure vocal aptitude.

To start, Kaili played through two crowd favourites of hers, “Tenderness” and “Come Be Near”, both projected with con­ viction. Never one to leave her fans out there feeling alone, she involved the audience with the words of the latter song’s ­refrain, drawing us in close.

In between songs, Kaili spoke about the tale of the ­mystical fern flower called the “sõnajalaõis.” The word sõna­ jalaõis itself was declared to be the most Estonian word in April 2019, after a vote organized by ERR, coming from a legend about a flower that lovers searched for on the occasion of the summer solstice. This was the catalyst for her song “Be So Sweet”, which was embellished with a shimmering key change and flourishing vocal runs.

veller might have been scared sober, going home after last call at that watering spot. Art it is not, for some, but it is definitely in your face and public. That trumpeter certainly is heralding a change today, one not wished for by the majority.

TÕNU NAELAPEA

Notwithstanding the realities of small schools, limited re­ sources, and curriculum limita­ tions, disease was also a con­ cern for Canadian and Estonian school age children in the past.

In 1910, Canada experienced its first outbreak of polio. Before Jonas Salk’s polio vaccine was approved and circulated in 1955, quarantines and school closures were periodically en­ acted to control the rampant spread of the disease among young children, who were most vulnerable.

In 1958, a lastehalvatus (“polio”) epidemic swept through Elva, Otepää, Põltsamaa, and Tartu. 986 cases of polio were registered in Estonia in 1958, a dramatic increase from previous years.

It’s astonishing how dramati­ cally schools have adjusted their format and become regu­ lated since the dawn of formal education. Now, as the time for students to return to school has arrived in Canada, we once again see how schools adapt to larger global changes.

The music of Kaili Kinnon often speaks directly to other people, almost as if she were writing a letter by the light of candles. Which correlated well with a song she brought to us, inspired by the words of her cousin, a pastor and teacher who told her “Alati on midagi veel” (“There’s always some­ thing more.”) Kaili brought to mind the process of “finding yourself, losing yourself, going through the long dark night, and then emerging out of it.” With somber verses and exultant choruses that burst out like a ­ champion, she honestly ac­ knowledged turmoil while equipping us for personal vic­ tory. This is intrinsically tied to the uplifting gospel cadences she structures her songs around.

At the end, Kaili treated us to an Estonian-language encore, which softly and reassuringly brought in the night.

••• You can watch Kaili’s concert in conjunction with ­ Tartu College’s 50th birthday party video on YouTube (www. youtube.com/watch?v=xhX­ ZFZKuMvM&ab_channel=VE­ MU); or, to see just the concert, visit Estonian Music Week’s Facebook page (www.facebook. com/1324121201027503/vid­ eos/1033836797052318).

To stay in the loop about upcoming live-stream concerts, ­ sign up to Estonian Music Week’s email newsletter (www. estonianmusicweek.ca) and fol­ low Estonian Music Week and VEMU on Facebook – we sin­ cerely look forward to you be­ ing able to enjoy these shows!

12

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

,,Maailmalõpu“ küla Kaugel Highway 6 põhjatipus, Bruce Peninsula lõpus on armas külake nimega Tober­ mory, kus saavad kokku ,,suur“ Lake Huron ja Georgian Bay ning Niagara klindiäär poeb ka vee alla sealsamas. Kes on matka­ huviline, saab Tobermory’sse matkata Bruce Trail’i juppide kaudu ja kuna autoretk Torontost võtab sinna küllalt­ ki pika aja, võib ka sellest teha üleöö või isegi mõne päevase roadtrip’i.

Küla on peetud praegusel ajal maailma värske vee sukeldumise pealinnaks, kuna nii mitu laevavrakki on nähtaval vee all, neid saab ka näha, minnes klaaspõhjaga laeva kruiisile, mis teeb paaritunnise ­ paraja retke Tobermory’ile lähedal asuvates vetes ja möö­ dub ka kuulsast ,,Lillepotisaa­ rest“. Aga mis ajalugu sellisel ,,maailmalõpus“ asuval asulal on ja kust ta oma nime sai?

1857. aastal käis piirkonda uurimas Lake Huroni äärsete majakate ülem A.G. Robinson ja tuli peaaegu kohe otsusele, et kuna piirkond on kivine, see küll ei ole kõlblik talumaaks ja nii ei tegelenud keegi seal üle järgmise kümne aasta. 1869. aastal otsustati, et poolsaare ti­ pus peaks ikkagi olema vähe­ malt väike sadam, kuna laevad pidid sealt mööda tulema, teist teed polnud ja nii saaks tekkida mingi peatuspunkt laevakapte­ nite jaoks ning nii tuli maa­ mõõtja Charles Rankin vaatama, kuidas teed oleks võimalik ehi­ tada sinnani. Aga kuna piirkond oli nii kivine, selgus peale kuut nädalat, et tee rajamine osutub raskemaks, kui arvata ja tee-ehi­

tus võttis rohkem kui aasta aega lõpuks.

Kuna nüüd oli ka mingi juur­ depääs poolsaare põhjatippu, siis rajati sinna ka väike küla ja nii sai 1870. aastate alguses asula nimeks Tobermory sar­ nase sa­damaküla järgi Šoti ran­ nikul. 1873. aastal tuldi jälle uurima piirkonna talundus­ potentsiaali ja kuigi Tobermory iseenesest ei pakkunud head mulda, leiti et alad sealt lõuna poole olid head karjapida­ miseks, peaaegu kõige parem terves Ontario provintsis, aga riik valelikult kuulutas välja müügil maatükke kui kõlblikud talupidamiseks, kuigi seal ei saanud midagi eriti kasvatada.

Nii läksid pioneerid uut maad rajama valede ootustega ja ei pidanud olude tõttu kaua vastu, selletõttu on veel tänapäeval palju maad seal asustamata ja lihtsalt metsik. Need vähesed, kes kohale jäid, toetasid oma perekonda, töötades piirkonnas olevates kalandus- ja metsan­ dus­ettevõtetes.

Autode ajastu algusega hak­ kas turism arenema mitmesse kohta, kuhu enne ei olnud head ligipääsu ja nii hakkas senini isoleeritud Tobermory läbikäik suurenema, tänapäeval oleneb suurem osa küla sissetulekut ­ikkagi turismist, paljud tulevad sinna paatide ja jahtidega isegi päris kaugelt Ameerika ranni­ kute linnadest. On võimalik peale kruiiside ka helikopteri tuuri võtta piirkonnast, maitsta head kohalikku Georgian Bay’s püütud kala restoranides ja pu­ bides ja saab ka sukeldumist õppida ja minna laevavrakke avastama. Minge uurige väikest kalurikülakest põhja-Ontarios!

Tekst ja fotod: KATI KIILASPEA

Iga põgenenu…

(Algus lk. 1)

misega, millele järgnesid palvus kirikus, küünalde süütamine mälestustahvlite ees ning Otto Tiefi näituse avamine. Kell 11 algas sealt ka Otto Tiefi sügis­ retk, mis kulges Ridala kihel­ konna külade vahel 19,2 km ja lõppes Puise rannal kell 14.45.

Kõrtsu talu õu oli autosid paksult täis. Selle talu maale mälestussammas püstitatigi, ning sõidukitega ääristatud oli ka Puise ninani viiv tee.

Rahvast oli rohkelt, lausa ­bussitäitekaupa.

Mälestusmärgi avasid Eesti Vabariigi justiitsminister Raivo Aeg ja Puise rannalt 8-aastase poisina kodumaalt põgenema pidanud Otto Tiefi valitsuse rii­ gisekretär Helmut Maandi poeg Jaak Maandi, kes alates 1992. aastast taas vabas Eestis elab.

Mälestusmärgi õnnistas Lääne piiskop Tiit Salumäe. Päeva peakõneleja oli Jaak Maandi ning Eesti Vabariigi valitsuse nimel kõneles justiitsminister Raivo Aeg. Kaitseliidu nimel kõneles Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu nimel juhatuse esimees Tiit Põder, Tallinna Memento nimel voli­ kogu esimees pr Anne Eenpalu ja järelkasvu nimel kõneles Kodutütarde peavanem Ave Proos.

Skulptuuri valmimisest kõne­ les selle autor Aivar Simson.

Eesti Memento Liidu nimel võt­ tis sõna juhatuse esimees hr Arnold Aljaste. Kontsertosas ­esinesid Puise rannal Ridala ja Haapsalu laululapsed juhendaja Anne Pääsukese saatel.

Päeva toitlustamise eest kandsid hoolt Kaitseliidu Lääne maleva ja Noorkotkaste Lääne ringkonna liikmed, ohutust tagas Lääne Politseiprefektuuri ­ Haapsalu politseijaoskond, par­ kimist korraldas Kaitseliidu Lääne Haapsalu malevkond.

Päeva korraldusliku poole eest hoolitsesid Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkond, Läänemaa Memento ja Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Päeva juhtis Heiki Magnus.

Mälestuskivil olev plaat kan­ nab Aidi Valliku just selleks puhuks kirjutatud luuletust: Mis saab küll nendest, kes läevad? / Ja mis saab sellest, kes jääb? / All sõjatormise taeva / kuidas hoida kinni veel käest? / Huulil on armsate nimed, / merevesi ja kodude tuhk. / Valus jäämine.

Valus minek. / Rannal tormi­ lainete uhk.

Nüüd on igal põgenenul ja nende järeltulijatel kuhu minna. „Aidaku mälestusmärk meenu­ tada raskeid aegu Eesti ajaloos ja ärgitagu kogetut edasi andma noortele, kellel puudub või on ähmane ettekujutus rängast sõjast. /.../ Olen veendunud, et ­ istudes mälestusmärgi jalamil olevale pingile ja nautides vaa­ det Kumari laiule avamere taustal, tekib tungiv vajadus meenutada möödunud aegu.

Tekib tahtmine õiglaselt ja väärikalt hinnata 1944. aastal Eestist väljarännanute rolli Eesti ajaloos,“ kirjutab Kõrtsu talu

Minskis kinnitati Lukašenka ametisse Kolmapäeval toimus Minski Iseseisvuse palees viimase het­ keni saladuses hoitud presi­ dent Aljaksandr Lukašenka kuuendat korda ametisse astumise tseremoonia.

Kohale oli kutsutud umbes 700 inimest: kõrgemad ametiisi­ kud, parlamendi mõlema koja liikmed, riigiorganite juhid, kohalike võimuorganite juhid, ­ vabariiklike massiteabevahen­ dite esindajad ning teadus-, kul­ tuuri- ja sporditegelased, teatas riiklik telekanal Belarus 1, ­vahendab Tut.by. „Meie riiklusele heideti pret­ sedenditu väljakutse: iseseisvate riikide hävitamise korduvalt

Enn Milvek rannas jagatud kau­ nis voldikus „September 1944“.

Soovides olla osaline mäles­ tise loomisel ja korrashoiul on Teil võimalik annetada pronkss­ kulptuuri fondi. 100 ja rohkem euro annetaja nimi saab raiutud lisatahvlile (võite jääda ka anonüümseks). Eesti Memento Liit EE101010220007347015.

Selgitus „Mälestis“.

••• Suurpõgenemist meenutas ka Eesti Inimõiguste Instituut, kelle eestvõttel oli 20.-21. sep­ tembril Tallinnas Vabaduse väl­ jakule paigutatud installatsioon ,,Pisarate paat“, juures selgi­ tused mitmes keeles.

1944. aasta sügisel põgenes Eestist Teise Maailmasõja pöör­ delisel hetkel Punaarmee eest

Nr. 38

läbitöötatud tõrgeteta tehnoloo­ giate väljakutse. Aga me osutu­ sime üheks väga vähestest, võib-olla isegi ainsaks, kus „värvilist revolutsiooni“ ei toi­ munud. Ja see on valgevene­ laste valik, kes ei taha mingil juhul riiki kaotada... Vaatamata kuratlikult peenele taganttõuka­ misele väljastpoolt säilitasime me austuse üksteise vastu,“ ütles Lukašenka.

Pärast seda andsid sõja­ väe­ lased ustavusvande rahvale ja presidendile.

Presidendivalimised toimusid Valgevenes 9. augustil. Riigi keskvalimiskomisjoni ametlikel andmetel sai Lukašenka 80,1% häältest. Pärast seda on Valge­ venes toimunud ametlikke tu­ lemusi mitte uskuva rahva pro­ testiaktsioonid. (D/EE)

üle 75 000 inimese, paljud läksid väikeste paatidega – neid kutsutigi paadipõgenikeks.

Läinute hulgas oli palju neid, kes ei näinud oma kodumaad enam kunagi.

76 aastat tagasi lahkunud paadipõgenike mälestusinstallat­ siooni piirikontuuriks on tolle­ aegne Eesti, mida ümbritseb juba „raudne piir“ ja mahajää­ jate pisarad. Läänemerel on kolm paati, mis on täitunud „paadipõgenike pisaratega“, on teel Soome, Rootsi ja Saksa­ maale. Oli ka neid, kes jõudsid küll mereni, kuid ei leidnud põgenemiseks paati või laeva ­ või olid kohad juba täis...

(Fotogaleriid mõlemast sünd­ musest on Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca)

Osa MTÜ Inimõiguste Instituudi poolt Vabaduse platsil esitletud instal­ latsioonist ,,Pisarate paat“.

Foto: Lea Kreinin

Puise ninal avatud monumendi ema ja tütar vaatavad igatsevalt ava­ mere poole – kas on loota pääsemist vabasse maailma.

Foto: Elle Palumäe

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

13

Üle 23 000 tuhande Aleksei Navalnõi Tartu College’i…

Eesti e-residendi kirjutati Berliini (Algus lk. 1) r-tähte. Kaili eestipärasuse süm­ tunnistuse on haiglast välja osutus sõnajalaõis. Säh tunnistatud kehtetuks Sel nädalal kirjutati mürgita­ boliks sulle kooki moosiga!

Programmi kuue tegevusaasta jooksul on Eesti e-residendiks otsustanud hakata ligi 72 000 välismaalast, ent kolmandik on sellest staatusest ja e-riigi pakutavatest võimalustest tä­ ­ naseks loobunud.

E-residentsuse programmi vedava Ettvõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht Ott Vatter pani ootamatult oma ameti maha ning programm ­ jääb alates 3. oktoobrist ajutiselt juhita.

EASi teatel on Eesti väljasta­ nud üle 72 640 e-residendi tun­ nistuse.

Politsei- ja piirivalveameti statistika järgi on 17. septembri seisuga kehtivaid e-residendi digitaalseid isikutunnistusi kok­ ku 49 049.

PPA pressiesindaja Britta Sepp ütles Delfi Fortele, et 14. septembri seisuga oli kehtetuks tunnistatud 23 664 inimese e-residendi digi-ID kaart.

EAS-i juures tegutsev e-resi­ dentsuse programm loodi 2014. a lõpus, et pakkuda välisriigi kodanikele ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi­ID-kaardi omanik saab doku­ mente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse mitmetesse por­

mise ohvriks langenud Aleksei Navalnõi (44) Berliini Charité haiglast välja, kus ta oli ravil olnud alates 22. augustist.

44-aastane Navalnõi viidi Berliini Charité haiglasse ravile kaks päeva pärast seda, kui ta 20. augustil lennul Tomskist Moskvasse kokku varises ja len­ nuk Omskis hädamaandumise tegi.

Saksa Bundeswehri labor kinnitas, et Navalnõi mürgitati nõukogudeaegse närvimürgiga Novitšok.

Koomast toodi Navalnõi tea­ dete kohaselt välja 7. septembril ja tema seisund on selle järel pidevalt paranenud.

Arstide arvates õnnestub Navalnõil füüsiliselt taastuda vähemalt 90% ulatuses, aga psüühiliselt on ta juba praktili­ selt täielikult taastunud. (D/EE)

Viies Balti ühtsuse…

about cooperation, honesty and courage.

In Canada, Lithuanians and Latvians are celebrating Balts’ Unity Day for the fifth time. We started this tradition in 2016, inviting also our best neigh­ bours, with whom we had a similar fate – Estonians. Now every year, all three Baltic embassies organize events in ­ Ottawa at the Citadel of Canadian Democracy, on the hill of the Canadian Parlia­ ment, expressing their unity, mutual support and solidarity.

Participants are invited to bring small national flags and are ­encouraged to be ready to sing national anthems.

This year, at the gathering on 22nd September at 5 pm at Parliament Hill next to the Canadian Confederation’s Centennial Flame, we were joined by friends from Canada, Germany, Belarus and more. We expressed our respect, support and solidarity for all those who fight for freedom and stand firm for democracy, near and far.

Thank you to Jamie Schmale, MP, Head of the CanadaNordic-Baltic Parliamentary Friendship Group, Shadow Minister for Families, Children and Social Development for participation.”

Balti riikide ühtsustunne, koostöö ja vabadustahe on Läti, Leedu ja Eesti rahvaid toetanud pika ajaloo jooksul ning on sümboolne edasiviiv jõud. Balti riikide ühtsustunne seob tuge­ valt ka Balti riikide diasporaa ­esindajaid Vahtralehemaal.

(Algus lk. 1)

juures eksisteeriva 24 liikmest koosneva Nordic-Baltic frakt­ sioonigrupi juhataja ja on osale­ nud ka eelmistel Balti ühtsuse päeva tähistamise üritustel Ottawas. Balti riikide suursaadi­ kud ja MP Jamie Schmale võt­ sid sõna. Kohal viibisid ka Läti sõjaväeatašee kol. Agris Ozo­ lins, Saksa sõjaväeatašee kpt.

Lars Johst, NATO Kanada viit­ sepresident Mike Ward ja ka mitmete teiste saatkondade esin­ dajad. Balti ühtsustunne sidus sel hetkel kokku kõik ­ kohale tulnud Balti riikide ­ diasporaa esindajad ja nende sõbrad. Baltlastega liitusid ka Valgevene diasporaa esindajad, kes oma sõnavõtuga koosviibi­ jaid tervitasid.

Siiras tänu kuulub Läti suur­ saadikule Kārlis Eihenbaumsile ja tema abikaasa Inārale, kes seda sõbralikku ürituse organi­ seerimist on juba mitu aastat juhtinud.

Lõpetuseks väljavõte Läti suursaadiku Kārlis Eichen­ baumsi sõnavõtust 5. Balti üht­ suse päeval Ottawas: “In 2000, the Latvian Saeima (Parliament of Latvia) and the Lithuanian Seimas (Parliament of Lithuania) desig­ nated the 22nd September as the Day of Balts Unity. Our ancestors’ desire for freedom, ­ common co-operation, and every heroism forged our vic­ ­ tory over the Livonian sword brothers in the historic Battle of the Sun (Saule) on the 22nd September 1236. Even today, this is a day when to think

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

taalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti.

(DForte/EE)

Rohkem pilte Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca

Aga suvepäike loojus ja Kaili jättis publikuga hüvasti puhtas eesti keeles skautlike noorte õhtulauluga ,,Nüüd uni tule rutuga“. Lapsemeelne tõo­ tus ,,olen homme parem“ pani küsima: on see võimalik? On Kaili tõesti homme veel parem, kui ta oli täna ja eile?

Juubel on tähistatud nii väärikalt, kui olud võimaldavad.

Paar sündmusega lõdvalt seotud ketserlikku mõtet jäävad ikkagi aju vaevama. Alles möödunud aastal avaldas üks loorberitega pärjatud eesti kirjanik raamatu, kus ta väitis, et kodu- ja välis­ eestlaste koostöö on ekslik ja rumal konstruktsioon, mis iial tööle ei hakka. Siinkirjutajale jäi väga prominentsete inimeste sõnavõttudest küll mulje, et see on ammu hakanud ja lõppu pole ette näha. Teisena terendub üks ähmane visioon päevast, mil ko­ vidiootlikud maailmapoliitikud ärkavad ja märkavad oma uni­ seid silmi hõõrudes, et sein, kuhu nad koroonatondi maa­ lisid, on tühi ja lage. Sel päeval peame maha tõelise peo, mitte selle virtuaalse aseaine.

EERIK PURJE Rohkem pilte TC 50 on Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca

Kuigi harjumuspärast juubelipidu ei saanud olusid arvestades korral­ dada, peeti pandeemia piirangureeglitest kinni pidades pisike pidu Tartu College’i tagahoovis 23. septembril töötajaskonnale ja elanikele.

Säraküünaldes sünnipäevatorte lõikasid lahti Helle Varrik ja Jüri Kivimäe.

Foto: Piret Noorhani

Majas tegutseva Master’s Buffeteria pere valmistatud hamburgereid ja hot dog’e jagasid Tartu College’i tegevjuht Linda Karuks ja Mai-Liis Veinberg.

Foto: Kai Kiilaspea

USA pikendab vägede kohalolekut Leedus Leedusse toodav Ameerika Ühendriikide üksus jääb see­ kord kohale pikemaks ajaks, teatas Leedu kaitseminister.

Novembris Leedusse saabuv USA pataljon, mille koosseisus on ka tankid ning soomukid, jääb kohale kuni järgmise aasta juuni keskpaigani, rääkis kait­ seminister Raimundas Karoblis teisipäeval. Üksus asendab sep­ tembris Leedusse, Valgevene piiri lähistele paigutatud sama­ suguse üksuse. ,,See ei ole kuidagi seotud olukorraga Valgevenes,“ rõhutas Leedu kaitseminister.

USA pataljon saabus Lee­ dusse juba enne, kui Valgevenes vallandusid presidendivalimiste võltsimise järel opositsiooni massimeeleavaldused.

NATO lahingugrupid paikne­ vad Balti riikides ja Poolas vas­ tavalt alliansi riigijuhtide 2016.a otsusele, milles viidati muu­ tunud julgeolekukeskkonnale.

(ERR/EE)

Suri kunagine keskkonnaminister Toomas Frey 23. septembril suri 82-aastasena ökoloog, geobotaanik ja metsa­ teadlane Toomas Frey, kes ­aastatel 1990–1991 oli ka Eesti keskkonnaminister.

Aastatel 1990–1991 oli ta Eesti keskkonnaminister. 1990– 1992 Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige. (ERR/EE)

Korporatsioon Sakala kui üks peamine Tartu College’i algataja, tunneb südames rõõmu meie 50. aastapäeva puhul. Ütleme kohe, et see rõõm põhineb ühise vaimu leidmisel ja toredal koostööl, mis toimunud üle viie kümnendi jooksul.

Eesti akadeemilise kodu mõte kui tõsine majanduslik ettevõtmine võis alata, nagu meie auvilistlane Elmar Tampõld seda juba septembrikuisel avaaktusel aastal 1970 publikule meelde tuletas, varasügisesel korp! Sakala koosolekul kolm aastat varem. See siis vanas korp! Sakala majas.

Peatselt ühinesid mõttega mitmete akadeemiliste organisatsioonide liikmed, kes moodustasid juhatuse, mis kandis Tartu College’i nime. See toimus kaks aastat enne valminud hoone tekkimist.

Kui korp! Sakala tervitab ja õnnitleb Tartu College’it kui ideed ning haruldast ettevõtet, siis ta mälestab ka kõiki lahkunud teenekaid liikmeid, nii juhtivaid kui ka neid, kes on andnud oma panuse. Samas meie täname neid, kes on juurde tulnud ning viinud edasi meie mõtted ja sihid.

Elagu Tartu College!

Korp! Sakala Kanadas

Soovime Tartu College’ile juubeli puhul palju õnne MASTERS BUFFETERIA PERE

14

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

Nr. 38

Konstantin Pätsi…

Lahkus armas

(Algus lk. 5)

Urmas Viilma Paide Püha Risti kirikus ja aasta hiljem Rakvere Kolmainu kirikus. Kolm aastat tagasi süütasid Tartu Pauluse kirikus 16 küünalt piiskop Joel Luhamets ja linnapea Urmas Klaas. Tunamullu läitis Valga Jaani kirikus mälestusküünlad taas peapiiskop emeeritus Andres Põder, keda abistas Valga vallavanem Margus Lepik. Ja täpselt aasta tagasi süütasid Võru Katariina kirikus 16 küünalt piiskop Joel Luhamets ja Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere koos linnapea Anti Allasega.

Me oleme ikka ja jälle küsinud: kas neid küünlaid on tõesti vaja igal aastal 22. sep­ tembril uuesti süüdata? Ja me oleme ikka ja jälle vastanud: jah, tõepoolest, me peame seda tegema, sest need küünlad on osa meie olemisest riigirahvana.

Just nimelt riigirahvana, pere­ meesrahvana omal maal. Nende küünalde leegis kumab vastu meie ajalugu. See leek on osa meie ajaloomälust! Need küün­ lad on tänukummardus meestele ilma kelleta, kelle ohvrimeel­ suseta meie poleks täna need, kes me oleme.

Nagu viimastel aastatel ta­ vaks, alustasime tänastki vas­ tupanuvõitluse päeva Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi ja Arnold Susi haual, nende valit­ suse liikmetele pühendatud mälestuskivi juures. Kolmandat aastat järjest asetasime vastu­ panuvõitluse päeval küünla kenotaafi juurde, mis pühitseti teadmata hauas puhkavate Eesti riigivanemate mälestuseks 2017. aasta novembris – Vabadussõja alguse 99. aastapäeval.

Kunagisi Eesti pagulasi ühendav Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu on teinud ette­ paneku pidada igal aastal 19. septembrit meeles 1944. aasta suurpõgenemise mälestuspäeva­ na. Mullu 19. septembril tehti seda – mälestusteenistusega Tallinna Jaani kirikus. Teenisid Eestis esindatud usutunnistuste kõrgeimad vaimulikud. Kõne pidas peaminister Jüri Ratas, samuti ÜEKN aseesimees Iivi Zajedova. Heliloominguga il­ mestasid talitust laulja Ivo Linna, Tallinna Poistekoor jt.

Selle tähtpäeva tava näib kinnis­ tuvat – kolm päeva tagasi mee­ nutati paadipõgenikke nii Puise rannas kui ka Tallinna Vabaduse väljakul.

Need 75 tuhat 1944. aastal pakku läinud kaasmaalast olid kahtlemata vastupanuvõitlejad!

Ilma nende järelejätmatu võit­ luseta Stockholmis, Torontos, New Yorgis ja paljudes teistes maailma suurlinnades oleks ­siiajäänutel ning nende järeltuli­

Helly Lübek 1930–2020 AIME, ANDRES ja KOIDULA jäävad leinama

Teenäitajale Margus Taele

EELK Keila Miikaeli koguduse juhatuse esimees Mati Rande ja Keila linnapea Enno Fels süütavad Eesti riigivanemate mälestuseks küünlad.

Foto: Urmas Saard (Külauudised)

jatel olnud palju vaevalisem jõuda viimaks öölaulupidudeni ja Balti ketini.

Ajalugu ei saa kunagi otsa.

Maailma olemus ei muutu. Elu ja surma müsteerium jääb sa­ maks. Tajume aina selgemalt, et vanad ohud pole kusagile ka­ dunud. Samas näeme, et uued, 21. sajandi ohud on ähvardavalt silmapiiril. Üha enam euroopla­ si – Euroopa kristlasi – on hoia­ tanud: Euroopa on minetamas oma algväärtusi, Euroopa on hävitamas oma juuri. Kuidas suudab aga Eesti tulla toime ka­ hel rindel – nii vanade kui uute ohtudega? Eriti kui meie rahva arv ei kosu, kui meie hällid on pooltühjad! Kui eesti keele kõnelejate hulk ja osakaal Eestis ei taha kasvada. Kui pal­ jud eesti keele kõnelejad lahku­ vad oma sünnimaalt.

Eesti keele sära kipub tuh­ muma – eriti nooremate kõnele­ jate silmis ja suus. Üleil­ mas­ tumine ja massitehnoloogia on toonud kaasa enneolematult suure surve meie emakeelele.

See surve on seda ohtlikum, mida vähem me seda tajume. Ja kui ükskord viimaks märkame ning taipame, siis on lootusetult hilja. Nõnda juhtus see mitte nii väga ammu Iirimaal. Täna räägib Iirimaal igapäevaselt oma põlist emakeelt vaid 1 prot­sent iirlastest, olgugi et iiri keel on nende maal nüüd kuulu­ tatud üheks kahest riigikeelest.

99 protsenti iirlastest räägib ­igapäevaselt oma teist riigikeelt – nende suure idanaabri keelt.

Iirimaal on idanaaber, meie Eestil on samuti idanaaber.

Professor Jüri Uluots on kunagi lugenud kokku kõik need enam kui nelikümmend sõjakäiku, mis on meile tulnud idast.

Asjaolu, et 21. sajandil varit­ sevad meid uued ohud, et tähen­ da, et vanad ohud oleksid ka­

dunud. Aastad 1939 – 1940 on andnud meile ränga õppetunni.

Vähe sellest. Tookordsed sünd­ mused ja järgnenud aastaküm­ ned on toonud kaasa püsiva rahvusliku trauma, täpsemini – ­ riigitrauma. Teisiti pole seleta­ tav asjaolu, et nii mõnedki meie kaasmaalased püüavad Hitleri ja Stalini kuritegusid nuhelda president Pätsi ja ülemjuhataja Laidoneri kaela. Tehes mõni­ kord koguni möönduse – me peame neile andeks andma.

Pätsile ja Laidonerile ei ole mitte midagi andeks anda!

Nemad võivad ehk andeks anda meie tänastele kaasmaalastele, kes jätkuvalt kannavad endas ränka ajalootraumat. Seda trau­ mat ei olnud võimalik ära hoida – Euroopa ajaloo kulg oli just selline. Missugune on tulevane ajaloo kulg, seda me ei tea.

Siinkohal tahan veel kord meelde tuletada, et 21. oktoobril möödub 30 aastat president Pätsi ümbermatmisest kodumul­ da. Sel puhul korraldavad Eesti Muinsuskaitse Selts ja Kons­ tantin Pätsi muuseum Metsakal­ mistul algusega kell 16 mäles­ tustalituse. Me oleme kõik oo­ datud!

Looja on hoidnud Maar­ ja­ maad! Siin on looduse poolest väga hea elada. Siin ei ole liiga palav ega ole liiga külm. Ei ole siin liiga niiske ega liiga kuiv.

Ei ole siin maavärinaid ega lu­ melaviine. Siin ei ole orkaane ega taifuune. Kuid siin on palju puhast õhku ja magedat vett.

Siin on palju metsa, sood ja raba. Palju vaikust. Siin on ­põldu ja karjamaad. Siin ei ole kitsas.

Miks peab siis nüüd, mil oleme oma elu peremehed, ko­ dumaalt ära minema? Oleme uuel vabaduse ajastul taas kaotanud seitse protsenti oma rahvast – just sama palju kui suure põgenemise ajal! Too­ na­ sed põgenejad laususid: „Minna ei taha, kuid jääda ei saa!“ Missugused sõnad on tänaste kodumaalt lahkujate huultel?

Kas kodumaal on praegu tõesti võimatu leiba lauale saada? Või tahame, et leival oleks ikka pak­ semalt võid? Kui palju rohkem võid oleks – küllalt?

Sageli arvame, et tehnilised leiutised toovad lahenduse meie muredele. Meie hinge kõige

Eesti Elu 18. septembri k.a. väljaandes on surmakuulutus, kus leinavad skm. Margus Taed 52 meest, enam-vähem samaealised ja ühevanused.

Veel saame teada, et tegemist on endiste hundipoegadega ja lahkunud Margus Taed nime­ tatakse ,,teenäitajaks“. Just selle viimase väljenduse juu­ res tahaks pikemalt peatuda.

Margus oli sellest generat­ sioonist meie ühiskonnas, kes liiga noored, et teenida II maail­ masõjas lennuväe abiteenis­ tuslaste ridades, aga olid vanad küllalt, et omada mälestusi Eesti Vabariigi viimastest päe­ vadest. Edasi minnes leiame neid põgenikelaagrites ja värs­ ketes pagulasühiskondades nii Rootsis, Kanadas, USAs kui Austraalias. Mõlemas olukorras leiame tugevat rahvuslikku vaimu ja kodumaa armastust.

Sarnaselt kasvanud noored ehi­ tasid üles praegused välis-eesti kogukonnad ja olid teenäitajad nendele noormeestele, kes olid selle mälestuskuulutuse osani­ kud.

Aga aeg nõuab oma osa.

Margus koos teiste ,,teenäita­ jatega“ jõudsid kaheksakümne­ tesse ja on suured lootused Marguse hundipoegade peale, aga sarnast ennastsalgavat panust, millega tema hakkama sai, oleks võimatu nõuda.

Selgituseks vaatame veel paari tegevust Marguse elust.

Et hoolitseda paremini oma hundipoegade eest oli vaja laagriplatsi ja kodu Kotkajärvel.

Selleks oli vaja insener Margust

keerukamad vajadused ei lahene aga tehniliselt ega majandus­ likult. See tõde kehtib ühtaegu nii iga üksiku inimhinge kui ka kogu rahva hingeelu kohta. Kui rahva hinges napib ühendavat jõudu, kõikeliitvat väge, on see rahvas nagu liivaterad mereran­ nal, mida iga tuuleiil jaksab ­pillutada.

Meie esiisad kasutasid püha­ koja ehitamisel tugevaid kive.

Kivide sidumiseks tarvitasid nad lubimörti. Head ühiskonda saab võrrelda pühakojaga.

Pühakoja seinad on püsivad, kui kivid ja sidusaine on õigesti valitud. Eesti ühiskonna suurim mure pole mitte eurode arv ühe inimese kohta ega isegi mitte alampalga suurus – kuigi ka see on oluline –, vaid sidusaine tugevus Eesti inimeste vahel. ­ Kuidas see imepärane aine – koosmeel, hoolimine, usk ja ar­ mastus – jälle kätte leida?

Meie, eestlased, oleme väga vana rahvas. Me oleme siin

kui ühte peamist tööde läbi­ viijat. Kui oli vaja kõikidele Kotkajärvel meelde tuletada meie minevikku ja ürgset esi­ vanemate usku, siis hiievanana ei olnud Margusele võrdset, sest tema loitsud ja manitsused olid siirad, mis ei vajanud näitle­ mist.

Toronto Eesti Majas oli omal ajal ruumipuudus. Margusega koos leiutasime pööningul ko­ likambri, mille ehitasime välja Kalevi toaks, mis on suur kül­ lalt, et 20 poisiga koondust pidada ja kõrge küllalt, et ­ sobiks orkestri stuudioks. See ­ tuba ei ole kinnisvaramaksu nimekirjas ega eksisteeri ametli­ kult.

Margus pidi väga kallilt maksma kõige oma ennastsalga­ va tegevuse eest tõsise õnnetuse ohvrina. Nimelt on Kotkajärve saun põlenud kaks korda maha.

Hilisemas tulekahjus maha põlenud sauna varemete korista­ misel juhtunud õnnetus pani Marguse ratastooli pea 30 aas­ taks. Aga pidas vastu 86 elu­ aastani, olles lugupeetud nõu­ andjaks kuni lõpuni.

Puhka rahus, ENN KIILASPEA, Skm

maal asunud tuhandeid aastaid.

Meie riik ei ole hilistekkeline algaja. Meil on sajand riigiks olemise kogemust. Meie riik on vana ja väärikas! Saja-aastase riigina oleme moraalsed ja vaimsed tänuvõlglased selle riigi rajajate ees. Nemad said ­ omal ajal hakkama uskumatuga.

Võimatu sai tegelikkuseks ja eestlased said riigirahvaks, peremeesrahvaks omal maal.

See on privileeg, millest täna unistavad mitmed kümned meist palju arvukamad rahvad. Meil on oma riik ja meie riik on vaba! See on väga suur kingi­ tus! Me peame seda mõistma ja seda kingitust hoidma! Ja kinni­ tama kindla, selge häälega oma tänuvõlga – ennekõike nendele, kelle auks siin pühakojas põlevad kuusteist küünalt. /.../ Üheskoos hoiame oma rahva mälu! Meie mälu teeb meid ­tugevaks! Tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Nr. 38

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pühapäeval, 27. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LAH­ KUMIST MÄLESTAV JUMALA­ TEENISTUS. Pühapäeval, 4. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 4. oktoobril kell 4 p.l. PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 11. oktoobril pikal nädalavahetusel Agricola kirikus JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Pühapäeval, 11. oktoobril kell 10.30 h JUMALATEENISTUS EHATARES. Pühapäeval, 18. oktoobril kell 1.30 p.l. LÕIKUSTÄNUPÜHA. Pühapäeval, 25. oktoobril kell 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS. Pärast Jumalateenistust KO­­ GUDUSE TÄISKOGU. EELTEADE Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeriaeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunniajast kohtumist.

Leeritunnid vahetud ja virtuaalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021. a juunikuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades järgime praeguse aja elureegelid.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine COVID-19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus viibi­ des palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähemalt kahemeetrist füüsilist distantsi.

Jumalateenistused on kuni COVID-19 nakkusohu vaibumiseni ilma armulauata.

Pühapäeval, 27. septembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 12.30 KOGUDUSE TÄISKOGU KOOSOLEK.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Vancouveri Peetri koguduse õpetaja ALGUR KAERMA

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760, epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 27. septembril kell 11 h KODUMAALT LAH­ KUMIST MEENUTAV JUMALA­ TEENISTUS. Jutlustab pastor Timo Lige. Muusika Joshua Bou­ tilier.

Pühapäeval, 27. septembril kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS EHATARES. Jutlustab ja laulab pastor Timo Lige.

Pühapäeval, 4. oktoobril kell 11 h JUMALATEENISTUS. Is­­ sanda surma mälestamine. Jut­ lustab pastor Timo Lige. Muu­ sikaansambel.

Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“.

President Kaljulaid ÜRO julgeolekunõukogule: kasutame võimalust globaalse valitsemise mudeli muutmiseks „Pandeemia on näidanud teh­ noloogia olulisust ja sellest tingituna on radikaalselt muutunud töö, haridus, ini­ mestevaheline suhtlus ja tee­ nu­sed,“ ütles president Kersti Kaljulaid ÜRO julge­ oleku­ nõukogu Nigeri eesistu­ mise kõrgetasemelisel vir­tuaal­sel eri­ üritusel, mille ­ teemaks on COVID-19-järgne globaalne valitsemine. „Nende muutuste tõttu on oluline kasutada võimalust, et luua paremad reeglid globaalsel teenuste turul osalemiseks. Seda eriti inimeste jaoks, kellel siiani on olnud keeruline tööturul osaleda, kuid kes saavad veebis töötada üleilmselt. Vajame selleks globaalse valitsemise ­ mudelit, mis arvestab ka küber­ julgeolekuga,“ lausus president Kaljulaid.

Riigipea toonitas veel, et Eesti toetab ÜRO peasekretäri António Guterrese üleskutset üleilmseks relvarahuks ning loodab, et ka teised riigid liitu­ vad sellega enne aasta lõppu.

President Kaljulaid demonst­ reeris ka ise kaugtöö võima­lusi, osaledes ÜRO julge­ole­ku­ nõukogu istungil Hääde­ meeste vallavalitsusest, Pärnumaal toi­ muvate teiste kohtumiste vahel. ÜRO julgeolekunõukogu kohtumise eesmärgiks oli pöö­ rata laiemalt tähelepanu uutele julgeolekuohtudele ning arutada Covid-järgset globaalset valit­ semist. Kohtumist juhtis Nigeri president Mahamadou Issoufou.

(Allikas: VPK)

Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!

(Aamose 5:24) Kujutage ette, et osalete jumala­ teenistusel, mis teie arvates oli ebatavaliselt ülestõstev: koraalid ja muud laulud meeliülendavad; jutlus teemakohane, sügavuti minev ning inspireeriv ja palved sünkroonis teie südametuksete­ ga; kohv maitses suurepäraselt; küpsetised värsked ja maitsvad ning osadus soe ja sõbralik.

Lahkudes tuleb aga parklas sil­ mitsi seista isikuga, kes paiskab teile näkku Aamose karmid süüdistused: „Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosole­ kute lõhna“ (s21). Eks ole, vaat milline teguviis tallata põrmu suurepärane jumalateenistuse kogemus ja pöörata pahupidi kogu teie pühapäev!

Aamos kuulutas 8. sajandi lõpus eKr. kuningas Ussija valitsusajal. Taaveti ja Saalo­ ­ moni kuningriik, Iisraeli kul­ daeg, oli möödas. Kuigi kuning­ riik oli lõhenenud, oli palju neid, kes igatsesid heade päevade ja Iisraeli endise hiil­ guse järele. Teised arvasid, et rahvas degradeerub ehk käib

Omapärane…

(Algus lk. 6)

Teine iseloomustab ajastut kohe pärast eestlaste saabumist Põhja-Ameerikasse aastal 1949, kui nad alustasid oma elu ras­ ketes oludes USAs Seabrooki farmides. See on iseloomustav osa meie pagulasajaloost.

Kõige põnevamad aga on luuleread, mis tutvustavad väljendit ,,lubjavildi kand“ ja ­ pakuvad huvitava selgituse.

Selle ilmeka sõnastusega kohtus eesti pagulaskonna teine põlv­ kond viiskümmend aastat ta­ gasi, kui ,,eesti noorte“ hulgas kerkis tulipunkti laul, mis ,,sala­ ja“ ­okupeeritud kodumaalt too­ dud Põhja-Ameerikasse. Seda laulu vanem generatsioon ei osanud laulda; see kuulus noor­ tele. Laulu tekst aga oli vi­ hasem meie vaenlase vastu kui tava­ lised vanema põlvkonna isa­ maa laulud. Laulu nimi oli ,,Öö pime“.

See iseenesest pakub põhjuse kiiresti omandada luulekogu, milles veel tõsist elamusrikkust, aga ka ilusat, nagu meloodiline kirjeldus üldlaulupeost kodu­ maal ja haruldane pühendus meie esmajärgulisele rahvalauli­ kule paguluses.

Raamatut, mis vaid 50-lehe­ küljeline, saab praegu tellida kirjastajalt: https://the poetry box.com/bookstore/mouth-quill.

Pärast 30. septembrit on see saadaval Amazoni või eritelli­ muste kaudu raamatuäridest.

a­eglaselt alla lähema saja aasta jooksul.

Kuningas Ussija aja valit­ semise periood oli suhteliselt jõukas, kuid rikaste ja vaeste vahel oli suur lõhe. Jumala silmis oli see kasvava ebaõig­ luse ja ülekohtu aeg. Aamos kutsus rikkaid ja võimsaid üles jagama oma võimu ja rikkust, nagu ta kirjutab 24. salmis: „Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!“ Nagu enamik meist, nõustus ka Aamose aegne rahvas õigluse üldpõhimõttega, kuid võitles selle tagajärgedega, kui asi muutus isiklikuks. Õigus ja õiglus on standard, mille järgi jagatakse ühiskonnas elamise hüvesid ja karistusi. Õiglus on jumalariigi keskne omadus. „Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid hea­ dust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?“ (Miika 6:8).

Kahjuks on õiglus meie ühis­ konna enesekesksuse tõttu ­haruldaseks jäänud.

Rikkad ja võimsad on aja­ looliselt olnud õigluse peamised vastased. Õiglase ühiskonna loomiseks peaksid rikkad ja

võimsad jagama, isegi loovuta­ ma oma rikkust ja võimu.

Kui Jumal kogus oma rahva tõotatud maale, andis Jumal neile juhised, kuidas nad peaksid koos elama. Üheks sea­ duseks oli nõue praktiseerida juubeliaastat. Iga neljakümne üheksa aasta tagant tuli elujärg võrdsustada. Need, kes olid orjastatud, vabastati. Maa ta­ ­ gastati selle algsele omanikule.

Võlad kustutati.

Oma maise elu päevadel ajal praktiseeris Jeesus õiglust koos armastusega. Ta puudutas pi­ dali­ tõbiseid ja ravis inimesi.

Rikastele ja võimsatele Rooma ja juudi usujuhtidele ei meeldi­ nud see, mida Jeesus ütles ja tegi. Nad lõid ta risti. Jumal äratas Jeesuse surnuist ja näitas seda tehes, et armastus annab uue jõu ja et Jumal on õiguse ja õigluse Jumal.

Jeesuse Kristuse risti tõttu oleme kogenud Jumala õigust.

See on õigus ja õiglus, mis on segatud armastuse ja armuga.

Kui oleme õiglust kogenud, püüdkem selle poole, sest nagu prohvet ütles, et „... õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!“ (s24)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE FUNERAL HOME A division of Service Corporation International (Canada) ULC

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 25. septembril 2020 — Friday, September 25, 2020

Nr. 38

Tellige EESTI ELU! Põhjakotka lipkonnal algas uus hooaeg

Laupäeva hommikul, 19. septembril kogunes suuremal arvul skaudinoori, -juhte ja vanemaid Todmorden Millsi parklasse, et alustada Põhjakotka 2020-21 tegevusaastat. Jagunesime gruppidesse, nii et ei ületanud lubatud 25 inimest. Ilm oli haruldane ja kõikidel energiat palju. Võtsime vastu seitse uut hundut... ja viis hundut astusid edasi skautrühma. Sellega skautlus Torontos on elus ja kasvab hoogsalt! Järgnes jalgratta­ matk Doni jõe orus. Kui keegi soovib skautliku tegevusega ühineda, siis palun võtke kontakti nskm Marcus Tammega, epost: thehandoftamm@gmail.com. Uued Põhjakotka hundud on Jaak Toome, Milo Yurman, Heikki Hess, Hendrik Knowles, Roland Franzoi, Kaius Fernandes, Heiki Pajo.

Foto: Laas Hess

Möödunud laupäeva, 19. sep­ tembri hommikul kogunes Põhjakotka skautlipkond Tod­ morden Mills’i parklasse, värske õhu ja päikese käes, et tähistada järjekordse hooaja algust. See sügis on eelmistest erinev, aga eesti skautluse tra­ ditsioonid püsivad, kuid on vastavalt kohandatud, arves­ tades praeguse maailma olu­ korraga. Põhjakotka lipkond alustab oma kuuendat tege­ vusaastat entusiasmi ja opti­ mismiga. ,,Lembitu“ nimeline hundu­ parvik kogunes ühele parkla poolele ning ,,Kalevi“ skaudi­ rühm ja ,,Viru“ vendurskautide rühm teisele poole. Kõigil olid moekad näomaskid ees, aga sil­ mad olid naeratavad. Seitse uut

noormeest, kes hunduparvikuga liitusid, said soojalt vastu võetud. Lipkonna juht nskm.

Marcus Tamm tervitas kõiki ning soovis kõigile põnevat ja meeldejäävat hooaega.

Iga-astane jüripäeva paraad aprillikuus jäi eriolukorra tõttu ära. Sellega jäid mitmed tun­ nustused välja jagamata. Ava­ koondusel sai kätte hoolsa hundu märgi Lukas Puust. ­ Pikaajaliste ja silmapaistvate teenete eest ülendati noorem­ skautmasterid Peter Jeeger ja Alrek Meipoom skautmaste­ riteks. Tunnustati veel mõned edutatud isikud, kes kohal ei olnud: Parsa Petersoo (hoolas ­ skaut), Marc-André Perron (ees­ kujulik skaut) ja Markus Jeeger (nooremskautmaster).

Skm. Enno Agur andis üle nskm. Mati Pajole Põhjatähe II järgu märgi ja diplomi ning tun­ nistas nskm. Marcus Tamme, kes oma Põhjatähe III teene­ temärgi juba kevadel kätte sai.

Pärast avatseremooniat jagu­ nesid rühmad oma iga-aastaseks rattamatkaks. Hundud sõitsid põhjapoole mööda Don jõe rada ning skaudid ja vendurid sõitsid lõuna suunas järve poole.

Koondused toimuvad sel sügisel õues või veebis. Jät­kame oma seiklustega skauditeel, vaatmata praegustele piirangu­ tele. Avakoondusel oli kena võimalus lühidalt kokku tulla, ei kinnitada oma ühist sihti.

Tekst & fotod: CHRIS TIMUSK ja MARCUS TAMM

Sündmuste kalender • Kuni pühap., 27. sept. 2020 ÜLEMAAILMNE EESTI KEELE NÄDAL, mida VEMUs tähistab AKNANÄITUSEGA. Seda saab vaadata 7.30 õ – 00 Tartu College´i Bloori tn poolsetel G-korruse akendel.

• Kuni pühap., 4. okt. Eesti Kunstnike Koondise Torontos 65. a JUUBELINÄITUS Todmorden

Konkurss Aino Järvesoo nimelisele auhinnale

nustanud eestluse kestmisesse ja arengusse välismaal.

Mills’is, 67 Pottery Rd. • Laup., 26. sept. EGO 24.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise tähtaeg: 15. aug. 2020, tel.: 416-222-9445 ja/ või epost: jaakjarve@aol.com

• Laup., 26. sept.- laup. 3. okt.

VIKTORIIN ,,Tunne oma naabre­ id“ VEMU Facebook’i või vee­ bilehe (www.vemu.ca) kaudu.

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

,,Aino Järvesoo esindas mõtteviisi, et meie kõigi üles­ Rahvastikuminister ja Pere anne on anda panus eestluse jät­ Sihtkapital kuulutasid 23. kumisele rahvastiku või kultuu­ soo septembril välja konkursi rilise arengu vaatest. Järve­ nimelise auhinna väljaandmine professor Aino Järvesoo au­ ­ on väga hea põhjus tunnustada hinnale.

Aino Järvesoo, kelle sünnist neid, kes on panustanud Eesti möödus 23. septembril 110 aas­ rahva edasikestmisse ja aren­ tat, oli suure missioonitundega gusse. Auhinna väljaandmisega naine. Tema soov oli, et Eesti toome Aino Järvesoo mälestuse rahvaarv kasvaks ja ta panustas taas avalikkuse ette,“ põhjendas selle eesmärgi saavutamiseks Solman auhinna ­väljaandmist. suure osa oma ajast ja varast.

Vabas vormis ettepanekud „Mis on tähtsam kui rahva kandidaatide kohta on oodatud ­püsimajäämine?“ küsis Aino kuni 23. oktoobrini Pere Järvesoo.

Sihtkapitali e-posti aadressile Järvesoo nimeline auhind pere@peresihtkapital.ee. antakse üle 27. novembril Aino Järvesood mälestatakse kolmes kategoorias: tema 110. sünniaastapäevale • kandidaadile, kes on oma pühendatud tänujumalateenistu­ elutööga pikaajaliselt ja silma­ sel 27. septembril Harkujärve paistvalt panustanud Eesti rahva Kogukonnakeskuses, mis rajati edasikestmisse ja arengusse, sh muuhulgas Järvesoo annetuste lastega perede heaolu, rahva toel.

Samas avatakse ka Järve­ tervise, inimeste annete aren­ ­ soo bareljeef. damise või üleilmse eestlusega seoses; Rohkem infot Aino Järvesoo • kandidaadile, kes on ajakir­ ja temanimelise auhinna üleand­ janduses või muudes meedia­ mise kohta siseministeeriumi kanalites paistnud silma Eesti veebilehel: (https://www.sisemi­ rahva ning eestluse kestmise nisteerium.ee/et/eesmark-tege­ teema asjatundliku ja sisuka vused/rahvastiku-ja-perepoliitika/ käsitlemisega; aino-jarvesoo-nimeline-auhind) • kandidaadile, kes on oma ning SA Pere Siht­kapitali veebi­ tegevusega silmapaistvalt pa­ ­ lehel (www.peresihtkapital.ee).