Kanada päevikust: Hirmuajastu

TÕNU NAELAPEA

Psühholoogiast on igapäevasesse keelepruuki mitmes keeles jõudnud sõna angst, saksa keelest laenatud, teatud hirmu kirjeldamaks. Sellise, mis mõne inimese elu võib domineeridagi. Eesti keeles on see äng, ängistus.

Taani filosoof Søren Kirkegaard leides, et on kahte sorti hirmu. Esimene on selline, mis on hetkest või situatsioonist ajendatud – näiteks pimeduses valjut häält kuuldes või sellist, kui haukuv koer hoovi astudes kallale tungib. Teine on aga neurootiline hirm, alateadvuses alatasa olemas, mis tuleb esile kas tugevamalt või nõrgemalt, vastavalt antud olukorrale. Mis võib võimenduda näiteks koolis eksamit kirjutades.

Sigmund Freud lisas Kirkegaardi mõttele ja tema oligi angsti mõiste leviku taga, leides, et sellisena ootab inimene alati kõige halvemat, mitte head, ja et see on levinumaid neuroose. Võib vaielda, et tänu sotsiaalmeediale, kohe-kohe uudiste levitamisele elab inimkond hirmuajastul. Seda saab kinnitada vaid vähem kui kuu aega kestnud aasta sündmustega. Iraagis sõjardi, terrorismi toetaja kind rali droonipommiga atentaat president Donald Trumpi käsul. Sellele järgnev Ukraina lennuki alla tulistamine Iraani sõdurite poolt, milles hukkus arvukalt Kanada kodanikke. Trump sellele aga ei reageerinud, nii eemaldades hirmu, et algab uus sõda, võimalikult tuumarelvadega. Olukord võinuks olla aga sootuks teine, kui lennuk oleks olnud USA lennufirma oma.

(Full story available via link below)