Nr. 3
EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020
5
Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust
pommiga atentaat president Donald Trumpi käsul. Sellele järgnev Ukraina lennuki alla tu listamine Iraani sõdurite poolt, milles hukkus arvukalt Kanada kodanikke. Trump sellele aga ei reageerinud, nii eemaldades hir mu, et algab uus sõda, võimali kult tuumarelvadega. Olukord võinuks olla aga sootuks teine, kui lennuk oleks olnud USA lennufirma oma. Siis toimus Ontarios üle provintslik presidentlik alarm või Presidential alert, mis val jult segab raadio- ja teleprog ramme ning jõuab paljudele nu titelefonidele. Pahatihti öö tundidel, und rikkudes. Üldsus tunneb seda kui Amber alert, selle nime saanud kui Amberi nimeline tütarlaps viidi väe võimuga oma perekonnast. Ontarios on nurisetud selle üle, kuidas seda pole õieti rakenda tud. Tihti on see sisemise peretüli või hajameelsusest sat tunud olukorrast sündinud. Ent mis kasu on Thunder Bay elani kule Torontos toimunu kohta teatada? Nime presidentlik alarm saab seletada Külma Sõja pingete taustal, mille haripunktiks oli kahtelemata Sigade lahe dessan di sündmused 1961. aastal. Neil päevil oli tõsine kartus, et lah matab tuumasõda. Siis loo digi alarmiteatesüsteem. Mis sobi valt juhatab tähelepanu sel kuul toimunud varahommikusele
alarmile Pickeringi tuumajõu jaamast, mis teatas, et seal on kõik korras, pole nagu varem kardetud olnud sealt vananevast reaktorist radiatsiooni pääsu. Selline sõnum ei rahustanud, vaid pigem pani mõtlema, kus suitsu, seal tuld. Magusa iroo niana paljud nutitelefoni omani kud keerasid riistapuu kinni, et jälle mingi mõttetu peretüli. Alles tõustes said teada, et olu kord võis potentsiaalselt olla tõsine. Tuletab meelde kuulsat muinasjuttu poisist, kes hüüdis – hunt tuleb! Pärast mitut sellist valehäiret ei kuulanud külarah vas teda. Aga kui oleks kriim silm päriselt lauta murdnud? Meenusid siis Ühendatud Kuningriikide Kenti Ülikooli sotsioloogia emeriitprofessori Frank Furedi raamatud. Ungar lane Furedi on kirjutanud kaks teost hirmu kohta, neist viimane 2018.a. How Fear Works. The Culture of Fear in the 21st Century ja juhatab tähelepanu sellele, et hirm ajendab inim konna tegusid rohkem kui ku nagi varem. Furedit saab muide lugeda nädalases interneti väl jaandes spiked. Päevikukirjutaja on tellija, kuna eelistatud vor mis, paberil, pole seda lihtsalt muidu võimalik lugeda. Sotsioloogi on nimetatud meie aja üheks tähtsamaks avaliku elu ja kultuuri kommen taatoriks, mida ta kirjutised kin nitavad ilmekalt. Maintud raa
matus seletab ta, et hirmu pea miseks põhjuseks on moraalse autoriteedi või võimu lagune mine. Mis viib ebakindluseni, kust on vaid samm hirmuni. Ühiskonda pommitatakse ne gatiivsete teadetega, mille taga olevat lahendamatud ohud. Näi teks kliimamuutus, terrorism, lodev mõtlemine tänu internetile jpm. See viib lootusetuseni, mida valitseb ju angst. Inim kond otsib selletõttu turvalisust, nii füüsilist kui ontoloogilist (olemisõpetuslikku). Furedi pakub lahendusi, olu lisim ehk see, et meediat mitte pimesi uskuda, nö valeuudiste leviku taga on just hirm. Kok ku võttes tuleks igal mõtleval inimesel Furedit lugeda, et mitte hirmu küüsi langeda. Kui tunneme, teame hirmu põhjusi, siis suudame ka vältida ebarat sionaalseid järeldusi ja emot sioone. Loodetavasti. Paraku meie ajastul võetakse kullana isegi nö valeuudiseid, põlvetõmblejaid on ehk rohkem kui kunagi ajaloos. Haridus süsteemides valitseb poliitiline korrektsus, olukordi ei kirjeldata nii, nagu nad päriselt on või olid. Ajalugu moonutatakse, mis on näiteks üheks põhjuseks, miks Hitler pääses võimule ning suutis üht rahvast veenda oma paranoilises, neurootilises vi sioonis, Teiseks muidugi hirmu tades. N. Liidu valitsemise nur gakiviks oli hirm. Nüüd tuleb
lisada tänapäeva hirmulevita jaid, kes väidavad näiteks, et päikesepaiste on lapsele ohtlik, selmet piiratult tervislik, seda juba lastesõimest peale õpeta des. Isegi kui teadlaste järgi saavad inimesed umbes 90 protsenti vajalikust vitamiin D-st just päiksekiirte kaudu. On neid, kes hoiatavad ülivõimsate viiruste ja patsillide kohta. Selgelt, olukord on käest ära. Näiteid on kahjuks veelgi.
Eesti Kunstide Keskuse ainsaks liikmeks sai A/S Eesti Maja Torontos
(balance) augustis 2019 $168,619, millest sularaha $75,760. Aastate 2016-2019 majandusaruanded kinnitati häälteenamusega.
edutamist. (Näiteks endises põhikirjas: 3 (a) ,,Promotion of visual, musical, theatre, literary, performing and other arts;“ 3 (b) ,,Creating financial and technical facilities for introduc ing creative, artistic talent to the Canadian multi-cultural scene.“).
nitatakse 40-aastase organisat siooni tegutsemise ja juhtimise radikaalsed muudatused? Koosolekul jäi ebaselgeks, mis osa toimunust on aktsiaselts Eesti Majal. Päevakorrapunkti all (Election of Directors) teata ti, et uued EKK direktorid Eesti Maja poolt on Eesti Maja juha tuse liikmed Eric Sehr, Peter Viitre ja Glen Leis, kes kõik puudusid koosolekult.
Hirmuajastu Psühholoogiast on igapäeva sesse keelepruuki mitmes kee les jõudnud sõna angst, saksa keelest laenatud, teatud hirmu kirjeldamaks. Sellise, mis mõne inimese elu võib domi neeridagi. Eesti keeles on see äng, ängistus. Taani filosoof Søren Kirkegaard leides, et on kahte sorti hirmu. Esimene on selline, mis on hetkest või situatsioonist ajendatud – näiteks pimeduses valjut häält kuuldes või sellist, kui haukuv koer hoovi astudes kallale tungib. Teine on aga neuroo tiline hirm, alateadvuses alatasa olemas, mis tuleb esile kas tugevamalt või nõrgemalt, vastavalt antud olukorrale. Mis võib võimenduda näiteks koolis eksamit kirjutades. Sigmund Freud lisas Kir kegaardi mõttele ja tema oligi angsti mõiste leviku taga, leides, et sellisena ootab ini mene alati kõige halvemat, mitte head, ja et see on levinu maid neuroose. Võib vaielda, et tänu sotsiaalmeediale, kohe-ko he uudiste levitamisele elab inimkond hirmuajastul. Seda saab kinnitada vaid vähem kui kuu aega kestnud aasta sünd mustega. Iraagis sõjardi, terro rismi toetaja kind rali drooni
12. novembril 2019 toimus maksuvaba, mittetulundusliku organisatsiooni Eesti Kunstide Keskus (EKK) teine erikoo s olek (Special Meeting). 24. oktoobril 2019 toimunud esimene erikoosolek tühistati, kuna liikmetele ei saadetud koosoleku toimumise teadet põhikirjas ettenähtud ajal. EKK, mis loodi 1974 ja mille esimene ja pikaajaline presi dent oli Stella Kerson(†), on Ontarios 1975. aastal regist reeritud heategev (charitable) organisatsioon. (J. Pahapill „Eesti Kunstide Keskus – 30“, EE #38, 23.09.2005, lk. 6). Koosolekut juhatas laekur Evi Vahtra, päevakord oli välja antud laekuri allkirjaga ja voli tuskirjad hääletamiseks saade tud laekuri ja sekretär Reet Lindau-Voksepa nimedele. Esi mees Viljar Puu-Weimann kohal ei viibinud. Mingil ajavahemikul pärast 2016. aasta peakoosolekut ja enne novembrit 2019 ühinesid EKKga üle 15 uue liikme. Üks uutest liikmetest oli A/S Toronto Eesti Maja, kes võeti EKK juhatuse koosolekul vastu 14. oktoobril. Suurem osa uutest liikmetest 12. novembri koosolekul isiklikult ei osalenud (teatati ainult, et neilt olid vo likirjad hääletamiseks) ja nende nimesid koosolekul ei avali kustatud. Pärast päevakorra ja eelmise peakoosoleku protokolli heaks
kiitu kinnitati EKK juhatuse (Board of Trustees) eelnevalt tehtud otsused alates viimasest peakoosolekust 2016. aastal. Ainuke juhatuse konkreetne ot sus, mis koosolekul teatavaks tehti, puudutas EKK kunstikogu üleandmist Tartu College’i charitable organisatsioonile Eesti Õppetöö Keskus (Esto nian Studies Centre ehk ESC). („Eesti Kunstide Keskus ja Estonian Studies Centre kokku lepe säilitamaks kunstikogu“, Eesti Elu, 1.11. 2019, lk. 16). Sellega otsustati anda ESCle ka EKK rahalised varad, mis on vajalikud katmaks kulutusi kunsti inventuuriks, hoiusta miseks jne. Jäi ebaselgeks, kui suured on selle üleandmisega seotud kulud ning kes, millal ja kuidas hakkab kunstitöid üle andma. Kas Estonian Studies Centre’il on selleks juba vaja likud tingimused olemas või hakatakse seda alles uurima? Estonian Studies Centre’i esin dajat koosolekul ei olnud. Järgmiseks oli kavas ma jandusaruannete kinnitamine. Koo s olekul osalejad tõid esile, et majandusaruannetel puudub revisjonikomisjoni (audiitori) aruanne. 1975. a. põhikirja ko haselt pidi revisjonikomisjonis olema kolm isikut. Kuna revis jonikomisjoni esindajat ei olnud koosolekul kohal, siis ei saanud ka selgitust majandusaruannete kohta. EKK enda aruande järgi oli organisatsiooni majandusseis
Seejärel pandi koosolekul kinnitamiseks EKK juhatuse poolt 14. oktoobril vastu võetud uus põhikiri (Approval of new General Operating By-law No. 1). Selle uue põhikirjaga tühis tati kõik endised By-law’d. Uus põhikiri (By-law No. 1) eemal das ka kõik praegused EKK isiklikud liikmed ja selles seisis, et ainult korporatsioonid võivad olla EKK liikmeteks (Section IV Members, Classes and Con ditions of Membership (4.01): ,,There shall be one (1) class of Members in the Corporation. Membership in the Corporation shall be available only to cor porate entities that have been applied for and been admitted into membership by the Board.“) Koosoleku päevakorras polnud mingit selgitust miks ja mis põhjusel By-law’d muudeti ja seda ei teatatud ka koosolekul, hoolimata mitmetest täpsusta vatest küsimustest. Ei toodud esile ka põhjuseid, miks senised liikmed eemaldati (päevakorras punkt 6: ,,Confirmation of effec tive termination of member ships“) ja miks ainukeseks liik meks organisatsioonis sai A/S Eesti Maja Torontos. Samuti jäi ebaselgeks, kas EKK tegevuse eesmärk on min gil määral muutunud, kuna uuest põhikirjast on eesmärk välja jäetud. Vana põhikiri nägi ette eesti kunstide toetamist ja
Paljud kauaaegsed liikmed hääletasid uue By-law vastu (Approval of new General Operating By-law No. 1), milles sätestati, et ainukeseks EKK liikmeks jääks aktsiaselts Eesti Maja. Sellegipoolest kiitsid enamuses olevad hiljutised ja tundmatud liikmed, oma voli nikkude kaudu, uue põhikirja heaks. Koosolekul ei selgitatud, miks oli vaja maksuvaba (chari table) kultuuriorganisatsiooni üle võtta aktsiaselts Eesti Maja poolt. Senini pole Eesti Maja oma aktsionäridele sellest üle võtmisest teatanud. Koosolekul ei saanud ka tea da, kas vähemalt viis EKK juhatajat olid kohal selle By-law muudatuse otsuse ajal 14. ok toobri juhatuse koosolekul, nii nagu oli vajalik vastavalt 1975. aasta põhikirjale. Koosolekul nimetati ainult kolm juhatajat (trustees), kes selle uue By-law vastuvõtmisega tegelesid. Nagu eespool juba esile too dud, võttis EKK enne koosole kut vastu enam kui 15 uut lii get, kellest suurem osa kooso lekul isiklikult ei osalenud. Kas need volikirja andnud uued liikmed olid teadlikud või kas neile oli antud eelnevat infor matsiooni, et nende nimel kin
Valitsevat võimetuse, passiiv suse tunnet pole lihtne ületada. Samas on poliitikute, maailma juhtkujude kohustuseks kainelt mõtelda, samme astuda, mis ei vii sõjani, mis ei lisa pingetele, kriisidele. Ontarios kahjuks ise valitseja on astunud ja astub kindlasti veelgi uskumatuid samme, mis ei ole sugugi üht suse huvides. Raske uskuda, et peaminister Doug Ford sellest aru ei saa. Majanduslikult õi gustades samme, mis on tagur likud, viivad pigem hirmule lähemale kui kogukonna tugev damisele. Furedi järgi hirmukultuur ainult suurendab meie haavata vust, kergrünnatuvust. Mis viib ängisolekuni. Tuleviku ennus tamine jäägu hiromantidele. Kuid siililegi on selge, et sei same murdepunkti lävel. Hir muleeke ei tohiks õhutada. TÕNU NAELAPEA
EDA SEPP
Toimetuselt lisaks: Küsisime Eesti Maja juhatuse esimehelt Veiko Parmingult, mis on Eesti Majal kavas EKK tulevase tegevusega, kas EKK jääb veel mingil kuju edasi tegutsema ja kui jah, siis mis on tegevuse eesmärkideks. Vastu seks refereeris hr. Parming juba varem EKK poolt avaldatud tea det („Eesti Kunstide Keskus ja Estonian Studies Centre kokku lepe säilitamaks kunstikogu“, Eesti Elu, 1.11. 2019, lk. 16) ja lisas, et kunstikollektsioon, mis kuulub EKKle, registreeritud heategevale organisatsioonile, kantakse üle Eesti Õppetöö Keskusele, registreeritud heate gevale organistsioonile, koos ressurssidega, mis võimaldavad selle kollektsiooni pikaajalist säilitamist ning EKK on andnud teada, et nad enam ei võta vastu kunstitööde annetusi. Toronto Eesti Maja on saanud EKK ainukeseks liikmeks ja toetab seda lepingut ning EKK eraldas need EKK varad selleks otstar beks. Eesti Kunstide Keskus jät kab tegevust kui registreeritud heategev organisatsioon.
