Eesti Elu / Estonian Life No. 3 | Jan 24, 2020

This newspaper was mailed on Friday, January 24, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 3, 2020 Reedel, 24. jaanuaril — Friday, January 24 www.eestielu.ca

Vancouveris avati aukonsuli esindus Esmaspäeval avasid Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk ja Briti Kolumbia leit­ nantkuberner Janet Austin aukonsuli esinduse Vancou­ veris (BC).

Leitnantkuberner Austin tun­ nustas Eesti digitaalset arengut ja märkis oma sõnavõtus, et Briti Kolumbial on Eestilt palju õppida. Ta lisas, et aukonsulite tegevus aitab kaasa Briti Kolum­ bia ja Eesti vahelise digikoostöö edendamisele.

Suursaadik Lukk ütles, et Kanada, sealhulgas Briti Ko­ lumbia on digitaliseerimise küsi­ mustes Eestiga sarnaselt mõt­ levad riigid: „Me tajume ühte­ moodi, et digipööre on võimalus pakkuda ühiskonnale kvaliteetsemaid avalikke teenu­ seid ja edendada ettevõtlust,“ sõnas ta.

Suursaadik Lukk kutsus üles teineteise kogemustest õppima ja kinnitas Eesti valmidust edendada koostööd. Ühtlasi tänas ta eelmist Eesti aukonsulit Vancouveris Harry Jaakot teh­

Üksiknumbri hind: $4.00

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas 2020 valimised ja tulevased muudatused organisatsiooni struktuuris 22. jaanuar 2020

Foto: välisministeerium

tud töö ja pühendumuse eest.

Suursaadik tervitas aukonsul Eveleen Roy Jaagerit ning ase­ aukonsul Evi Olga Mustelit lii­ tumisel arvuka Eesti aukon­ sulite võrgustikuga ning avaldas toetust Eesti huvide edendami­ sel Briti Kolumbias.

Aukonsuli esinduse avapäeva hommikul toimus kohtumine Briti Kolumbia töö-, kauban­

President Kaljulaid ühines Eesti ekspeditsiooniga Antarktikas President Kersti Kaljulaid jõudis esmaspäeval Kuningas George’i saarele Antarktikas, kus ta ühines Eesti Meremuu­ seumi ja MTÜ Thetis korral­ datud Admiral Bellingshau­ seni ekspeditsiooniga, et osale­ da Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisel. „Kui admiral Bellingshausen kakssada aastat tagasi oma teed alustas, oli maailmameri märksa puhtam ja mure maakera pärast palju väiksem. Ei ookeanivesi ega atmosfääriõhk tunne riigi­ piire. Polaaralad, mis on meie planeedi jahutid on samas jää ja lume tõttu kliimamuutustele iseäranis tundlikud ja see teeb ­ neist globaalse soojenemise eesliini. Antarktika poolsaare piirkond, kus Admiral Bellings­ hausen parajasti asub, on muuhulgas planeedi üks kõige kiiremini soojenevaid paiku. Ühel hetkel võib polaaraladel

Postal Agreement No 40013472

toimuv ületada punkti, kust ta­ gasiteed enam pole ning järsud muutused võivad meie planeedi kliima ja elukeskkonna muuta märkimisväärselt erinevaks tä­ nasest. Kliimamuutused on kõi­ gi maailma riikide ühine mure ja ka lahendus tuleb leida ühi­ selt,“ lausus president Kaljulaid Antarktikas. „Eesti on alati olnud mere­ riik. Bellingshauseni retk on järjekordne hea näide Eesti ­pikaajalistest meresõidutradit­ sioonidest ning teeb meie riigi maailmas taas natukene suure­ maks ja nähtavamaks,“ lisas Eesti riigipea.

President Kaljulaidil on plaa­ nis visiidi käigus külastada eri­ nevaid Kuningas George’i saar­ el asuvaid teadusjaamu, De­ ceptioni saart, Port Lockroyd ning osaleda Antarktika avas­ tamise 200. aastapäeva tähista­ misel.

dus- ja tehnoloogiaminister Bruce Ralstoniga, kellega aru­ tati koostööd digivaldkonnas.

Suursaadik kohtus Vancouveris ka kohaliku eestlaskonnaga.

Lisaks Vancouverile on Eestil Kanadas aukonsuli esindused Torontos, Halifaxis, Québecis ja Edmontonis. Eesti suursaatkond Kanadas asub pealinnas Otta­ was. (VMPT/EE)

Admiral Bellingshauseni eks­ peditsiooni korraldatakse Eestist pärit maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni auks, kes 1820. aastal ühe esi­ mese inimesena Antarktist nägi.

Toonane retk algas 1819. aasta 4. juulil. Kroonlinnas ning jõu­ dis 27. või 28. jaanuaril An­ tarktika rannikule ning tänavune retk kordab toonast teekonda.

Toronto – Eestlaste Kesk­ nõu­ kogu Kanadas (EKN) jätkab 2020. aastal 21 rahvusnõu­ kogu liikmega üle Kanada.

Liikmed, kes kõik on tunnustatud vastavalt Eestlaste Kesknõukogu Kanadas vali­ miste põhimäärusele, alusta­ vad ametiaega pärast esimest üldkogu istungit, mis toimub talvel lähiajal Torontos.

Vastavalt Eestlaste Kesknõu­kogu Kanadas valimiste põhi­ kirjale, loetakse kõik kandidaadid automaatselt valituteks, kui kandidaate on vähem kui 25. ,,Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja selle valimiste komis­ jon tänavad kõiki kandidaate ja vabatahtlikke, kes on andnud oma aega ja vaeva nõukogu tööle ja selle toimingutele,“ ütles EKNi valimiste komisjoni e­ simees Matti Prima. „Oleme eriti uhked e-registreerimise liikumise üle, mille käigus re­ gistreerus ligi 200 valijat. Julgustame EKNi uut koosseisu jätkama seda kampaaniat, et ajakohastada oma protseduure ja kinnitada oma juhtpositsiooni Ülemaailmse Eesti program­ mis.“ EKNi valimiste komisjoni on teavitatud, et lähema 12–18 kuu jooksul teeb EKN suuri pingutusi oma põhiseaduse põh­ jalikuks muutmiseks ja ametlikuks registreerimiseks föderaal­ setes ametites. Seetõttu vaadatakse läbi ja ajakohastatakse ka see, kuidas EKNi esindajad valitakse, et kogukonna organi­ satsioonidel ning nende vabatahtlikel juhtidel ja huvirühma­ del oleks kestev sõnaõigus poliitikate väljatöötamisel ja EKNi propageerimisel. ,,Neli aastat tagasi alanud uuendamise ja moderniseeri­mise protsess on alles algus,“ ütles ametist lahkuv president Marcus Kolga. ,,Tänan Matti Primat tema viimaste kuude suurepärase töö eest valimiste organiseerimisel ning soovin üldkogu uutele liikmetele kõike head uuel ametiajal.“ Eestlaste Kesknõukogu Ka­na­das asutati 1954. aastal. EKN esindab kõigi Eesti päritolu kanadalaste huve ja tegutseb nende nimel.

EKNi 2020. aasta üldkogu liikmete tutvustused aval­ datakse järgmistel nädalatel.

MATTI PRIMA EKNi valimiste komisjoni esimees TAAVI TAMTIK EKNi valimiste komisjoni aseesimees

(Allikas: VPK)

Foto: VPK

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

Nr. 3

Eesti rahvaarv suurenes sisserännu tõttu 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

100 a. Tartu rahu – aegumatu tähendus Eestile Saja-aastane Tartu rahu leping on eestlastele ülioluline ajalooline moment. Küsitakse, kas ta on kaotanud oma aktuaalsuse või on see veel püsiv ja aegumatu?

Mõistagi ei ole ainult 1918.a. veebruaris väljakuulutatud Iseseisvuse Manifest eestlastele ülima tähtsusega, vaid samuti 1920.a. veebruaris Venemaa Nõukogude Vabariigiga sõlmitud Tartu rahu leping on Eestile olulisemaid riikluse alustalasid.

Tartu rahu artikliga II loobus Venemaa igaveseks ülemvõimust Eesti üle. Kui käsitleda ainult üht aspekti Tartu rahust, siis praegune Venemaa valitsus eitab Tartu rahu kehtivust, kuna ta ei olevat lepingu sõlminud riigi õigus­järglane.

See on ränk vale. Ajaloolased on selgelt tõestanud praeguse Vene Föderatsiooni vastavat õigusjärglust läbi mitme nime muudatuse Tartu rahule allakirjutanud riigiga. Temale soodsatel momentidel Venemaa tunnustab oma õigus­ järglust eelnevate riikidega. Kuid Venemaa õiguslik järje­ pidevus ei saa olla selektiivne! Ülaltoodud on ainult üks tahk Tartu rahu mitmekülgsest pädevusest tänapäeval.

Loomulikult N. Liit alati reageeris vastavalt, kui Tartu rahu austati avalikkuses. Tuletame meelde, mis toimus 1988.a. Tartus, kui 2. veebruari meeleavaldusel puhkes kon­f­likt rahva ja miilitsa vahel. Partei ei olnud sellist üritust lubanud. Aga siis polnud enam võimalik nii lihtsalt meele­ avaldust maha suruda. Rahva takistamiseks ja hirmutamiseks täiendati kohalikku Tartu miilitsat Tallinna kaadriga, mis hulgaliselt kohale toodi.

Oleks täiesti asjakohane, kui eestlased kõikjal välismaal tähistavad Tartu rahu kui meie kodumaa ajaloos ainulaadset verstaposti. Sellega teadvustame iseendile kui teistele, et eestlased ei loobu õigluse ja tõe kehtestamisest.

LAAS LEIVAT

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360, mis on 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkub juba viiendat aas­ tat tänu sisserändele.

Loomulik iive oli eelmisel aastal ootuspäraselt negatiivne (-1490), sest vanemaealiste hulk rahvastikus on suur ja sünnitus­ ealiste inimeste arv väheneb.

Suurem rahvaarv aga on tin­ gitud positiivsest rändesaldost: 2019. aastal saabus Eestisse ela­ ma 5030 inimest rohkem kui lahkus.

Eelmisel aastal sündis Eestis 13 900 last, mida on üle 400 lapse vähem kui aasta varem.

Arvestades, et 1990. aastatel sündinud väiksearvuline põlv­ kond on jõudnud aktiivsesse pere loomise ikka, oli sündide arvu vähenemine ootuspärane, teatas statistikaamet.

Tõenäoliselt avaldas sündi­ musele endiselt mõju kolmanda lapse toetuse suurenemine, sest lapsi sündis rohkem kui 2017. aastal, kuigi naiste arv on kahe aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud. Hilisem analüüs näitab, kas eelmise aasta langus tulenes esimeste ja teiste laste sündide arvu vähenemisest või sündis ka kolmandaid lapsi vähem kui 2018. aastal.

Möödunud aastal suri 15 390 Eesti elanikku. Vanemaealiste arvu suurenemisele vaatamata on surmade arv üha pikeneva eluea tulemusena viimasel kümnendil olnud stabiilne.

Välisränne on juba viimased viis aastat muutnud rahvaarvu positiivses suunas. Aastal 2019 saabus Eestisse elama 12 240 ja Eestist lahkus välismaale 7210 inimest. Rändesaldo on aasta varasema ajaga võrreldes lan­ genud 2000 inimese võrra.

Väljaränne suureneb peami­ selt seetõttu, et Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ei registreeri oma lahkumist. Sisseränne aga

Margus Hoop on mitmel korral olnud eesti vigastatud sõjameeste koondise juht Invictus mängudel.

Foto: mil.ee

Eesti vigastatud veteranid valmistuvad Invictuse mängudeks Möödunud nädalal toimus kaitseväe vigastatud vetera­ nide spordilaager Rakveres ja ühtlasi ettevalmistumised In­ ­ victuse mängudeks. „See võistlus ei tähenda vi­ gastatud kaitseväelaste jaoks medalite võitmist, vaid iseenda ületamist,“ ütles istevõrkpalli instruktor vanemveebel Margus Hoop ning lisas, et „Eesti võrk­ palliliit ja Eesti vigastatud võitlejate ühing on meile õla alla pannud, et saaksime seda rauda edasi taguda“.

Sel aastal osaleb maikuus Hollandis Haagis peetavatel

Invictuse mängudel Eestist 12 vigastatud veterani, kes võist­le­ vad vibulaskmises, käsirattasõi­ dus, kergejõustikus, sõudeergo­ meetril sõudmises, istevõrk­ pallis ja ujumises.

suureneb eelkõige samade inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, sest eelnevat lahkumist ei olnud registreeritud.

Kes ja kust 12 000 sisse­ rändaja seas Eestisse tulid, pole statistikaamet veel analüüsinud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur ütles uudiste­ saatele ,,Aktuaalne kaamera“, et Eesti kodanikke tuleb koju ta­ gasi riikidest, mis olid varem nende kui lahkujate suuremad sihtriigid nagu Soome ja Suurbritannia. (ERR/EE)

Iisraelis mälestati holokaustiohvreid

Soomaal saab sõita kanuuga jõhvikaid korjama

Tallinna lauluväljak sai uue valguslahenduse

Eesti erakordselt pehme talv annab võimaluse kogeda era­ kordseid loodusolusid. Soo­ maal saab näiteks jaanuari­ kuus sõita kanuuga jõhvikaid korjama. Soe talv on muut­ nud Tõramaa puisniidu suu­ reks veteväljast veest kõrgu­ vate puude ja põõsastega.

Rabani tuleb läbida umbes kilomeetri jagu karjamaad.

Soomaa rahvuspargi matkajuhi Edu Kuilli kinnitusel on rabas praegu jõhvikaid. Mööda kuiva maad on rabasse üsna raske pääseda ning vahetult enne Kikepera raba peab Halliste jõest kuidagi üle saama, aga seal pole ühtegi silda. Praegu on võimalus kanuudega rabani välja sõita. (ERR/EE)

Tallinna lauluväljaku laulukaar ning peahoone fassaad said uue valguslahenduse, mis võimaldab laulukaare esile tõsta ka pime­ dal ajal.

Laulukaar sai ka püsivalgus­ tuse, mis esteetiliste eesmärkide kõrval tõstab ka turvalisust lau­ luväljaku alal liiklemisel ning aitab mitmekesistada ürituste valguslahendusi. (ERR/EE)

Külmad ilmad Floridas Need, kes põgenevad külmast Torontost sooja Floridasse, võivad pettuda, kuna seal on ilmad tavapärasest palju jaheda­ mad: külm ilm sundis isegi mõneks päevaks sulgema seal­ seid populaarseid veeparke.

(Lüh. CTV)

Invictus mängud on Suur­ britannia prints Harry poolt ellu kutsutud vigastatud võitlejate spordimängud. Sel aastal toimu­ vad need 9.–16. maini Hol­ landis Haagis. Võistlustel osa­ leb ligi 500 vigastatud võistleja 19 erinevast riigist ning võistel­ dakse 12 erineval alal.

(KVPST/EE)

Neljapäeval toimus Jeruu­ sa­ lemmas kõrgetasemeline holo­ kausti mälestusüritus, kus osalesid vähemalt 46 riigi liid­ rid, sealhulgas USA-st ja praktiliselt kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Eestist seal kõrgetasemelist esindajat ei olnud. 15. jaanuariks olid tea­ tanud oma mitteosalemi­ sest Iirimaa, Malta ja Poola ning teisipäeval selgus, et soli­ daarsusest Poolaga loobub kohaleminekust ka Leedu.

President Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas olid hõi­ vatud välisvisiitidega, riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles, et ta ei olnud kutset saanud.

Välisministeeriumi pressi­ esindaja teatas, et kuna Iisraeli esindajad palusid kõigilt kutsu­ tud riigipeadelt isiklikku sõnu­ mit sündmuse puhul välja anta­ vasse raamatusse ning president Kaljulaid saatis sinna ka oma sõnumi, siis seega on Eesti min­ gil moel ikkagi kohal.

Iisrael ootas neljapäeval Iisraelis Yad Vashemi holokausti mälestuskeskuses toimunud foorumile ainult riigipäid või parlamendijuhte ning äärmisel juhul peaministreid.

Mälestusüritusega märgiti 75 aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri va­bastamisest.

(ERR/EE)

Nr. 3

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

3

Putin määras ametisse uue valitsuse

Foto: EOK

Kelly Sildaru võitis noorteolümpial pargisõidus kulla Hiljuti Eestis aasta naissport­ laseks kuulutatud Kelly Sildaru jätkas oma võidusee­ riat. Viimati eelmise aasta aprilli keskpaigas ametlikul võistlusel osalenud ning siis Rootsis Kläppenis juunioride MM-il kahekordseks võitjaks tulnud freestyle-suusataja Kelly Sildaru võitis eelmisel laupäeval Šveitsis Lausanne’is peetud noorte olümpiamängu­ del pargisõidus kuldmedali.

17-aastasele eestlannale tõi kuldmedali finaalvõistluse teise laskumise eest saadud 93,75 punkti.

Finaali kolmandal ehk viima­

sel laskumisel tegi suurepärase esituse 16-aastane hiinlanna Ailing Eileen Gu, kes sai 93,25 punkti, jäi Sildarust vaid poole punkti kaugusele ja võitis hõbe­ da.

Pronksmedalile tuli Sildaru suurimaks rivaaliks peetud 17-aastane rootslanna JennieLee Burmansson 90,00 punkti­ ga.

Kelly Sildaru hooaeg jätkub Aspenis X-Mängudel, kus ta on tulnud kolmekordseks X-Män­ gude võitjaks. Sel aastal võist­ leb Sildaru Aspenis pargi- ja rennisõidus ning Big Airi hü­ petes.

Kanada valitsuse uued liikmed valmistusid uueks tööperioodiks

Kanada 43. vähemusvalitsus jätkab oma tööd uuel aastal esmaspäeval, 27. jaanuaril. Enne seda toimus 21. ja 22. jaanuaril Ottawas Parlamendimäel palju üritusi, mis olid korraldatud Kanada uutele valitsuse liikmetele. Ette­kannetega esinesid teiste seas ka Tobi Nussbaum (CEO, National Capital Commission), Kanada Ülemkohtu esindajad ülemkohtunikud Richard Wagner, Rosalie Abella jt. Rideau Hallis võttis uusi valitsuse liikmeid ja ka uusi Kanada ülemkoja senaatoreid pidulikult vastu 21. jaanuari pärastlõunal Kanada kindralkuberner Julie Payette.

Teisipäeva õhtul kogunesid aga kõik koos diplomaatilisele vastuvõtule endisesse Kanada peaministri Sir John A. Macdonaldi majja, kus praegu resideerub Ühendkuningriigi esindaja.

Vastuvõtul olid arutusel Kanada valitsuse liikme roll Kanada suursaadikuna Vahtralehemaa pealinna diplomaatili­ses ringkonnas. Kõnedega esinesid Susan Jane Le Jeune D’ Allegeershecque (British High Commissioner) ja Maureen Boyd (Director, Carleton Initiative for Parliamentary and Diplomatic Engagement) Carletoni ülikoolist, kes oli ka selle kahepäevase ürituse korraldaja.

Fotol vasakult: Raquel Dancho, MP, Kanada Kon­servatiivse Partei partei liige, keda valiti esindamaks Kanada parlamendi alamkojas 2019. a. valimistel Kildonan-St. Paul’i valimisringkonnas Winnipeg’is Manitoba provintsis; Scott MacKenzie, Toyota Senior National Manager Scarborough’ist, kes oli ürituse üheks sponsoriks; Susan Jane Le Jeune D’ Allegeershecque, British High Commissioner ja Maureen Boyd, Director, Carleton University Initiative for Parlia­mentary and Diplomatic Engagement.

Tekst ja foto: ÜLLE BAUM

Teisipäeval kirjutas Venemaa president Vladimir Putin alla määrusele, millega kinnitas ametisse Venemaa valitsuse uue koosseisu eesotsas pea­ minister Mihhail Mišustiniga.

Välisministrina jätkab Sergei Lavrov ja kaitsministrina Sergei Šoigu ning siseministriks jäi sellel ametikohal olnud Vla­ dimir Kokoltsev. Eriolukordade ministrina jätkab Jevgeni Zinitšev.

Määruse kohaselt on Vene peaministril üheksa asetäitjat, nende seas üks esimene asetäit­ ja.

Venemaa Põhja-Kaukaasia ministeerium likvideeritakse ja selle töö võtab üle majandus­ arengu ministeerium.

Föderaalse riigivaraameti töö võtab üle rahandusministee­ rium. (ERR/EE)

Ukraina lennuk tulistati Iraanis alla Vene päritolu rakettidega Iraani tsiviillennundusorgani­ satsioon tunnistas sel nädalal, et Ukraina reisilennuk 176 inimesega pardal tulistati 8. jaanuaril Teherani lähedal alla kahe Venemaal toodetud õhutõrjekompleksi Tor-M1 raketiga.

Tegemist on lühimaa õhutõr­ jekompleksiga, mis arendati välja Nõukogude Liidu ajal, va­ hendas AFPi teadet ERR. Tor-M1 võeti Venemaal rel­ vastusse 1991. aastal. Iraan on ostnud vähemalt 29 stardisea­ deldist.

Teheran tunnistas ka, et alla­ tulistatud lennuki mustad kastid on ühed keerulisema ehitusega sedalaadi seadmed ja Iraanil ei ole tehnilisi võimalusi nende dešifreerimiseks. Agentuuri Bloomberg andmetel keeldusid Prantsusmaa ja USA Iraanile pardasalvestite dešifreerimiseks vajalikke seadmeid andmast.

Ukraine International Air­ linesi Boeing 737, mis pidi len­ dama Teheranist Kiievisse, kukkus alla 8. jaanuaril. Kõik ­ reisijad ja meeskonnaliikmed hukkusid. Kanada kodanikke oli lennukis täpsustatud andmetel 57.

Iraan tunnistas lennuki koge­ mata allatulistamist 11. jaanuaril.

(D/EE)

USA senatis algas Trumpi tagandamise kohtuprotsess USA senatis algas teisipäeval kohtuprotsess president Donald Trumpi üle, keda süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja kong­ ressi töö takistamises.

Tegemist on kolmanda korra­ ga USA ajaloos, kui senaatorid peavad otsustama, kas president tuleks ametist kõrvaldada või mitte. Viimati juhtus see üle 20 aasta tagasi Bill Clintoni ame­ tiajal. (ERR/EE)

Hiina mõistis Interpoli endisele juhile vanglakaristuse Hiina mõistis Interpoli endise juhi Meng Hongwei 13 aastaks ja kuueks kuuks vangi, süüdis­ tades teda rohkem kui kahe mil­ joni dollari ulatuses altkäemak­ sude võtmises. Lisaks vangis­ tusele mõistis kohus talle kahe miljoni jüaani (290 000 dollari)

suuruse trahvi.

Meng valiti rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol juhiks 2016. aastal, kuid tema nelja-aastane ametiaeg katkes, kui ta kadus pärast reisimist Hiinasse 2018. aasta lõpus.

Mengi abikaasa, kes jäi Prantsusmaale koos nende kahe lapsega, on süüdistanud Hiina võime valetamises ning on kahtlustanud, kas ta abikaasa on üldse veel elus. (ERR/EE)

Kandidaatide esitamine EKN’i teenetemärgile on avatud kuni 14. veebruarini 2020 TORONTO – Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on taas avanud kandidaatide esitamise Kanada eestlaste teenetemär­ kidele silmapaistva panuse eest Eesti kogukonna heaks Kanadas. Teenetemärkide saajad kuuluta­ takse välja igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeval Torontos. Saajate hulka kuuluvad Eesti ja Kanada-Eesti kogu­ konna vabatahtlikud, aktivistid ja sõbrad.

Kandidaate teenetemärkidele saab esitada elektrooniliselt või alla laetava vormi kaudu, Eesti Elu veebilt (www.eestielu.ca) või EKNi kodulehelt (www.estoniancouncil.ca).

Samuti võite täita ka allo­levad väljad ja saata selle informat­ siooni aadressile EKN, Tartu College, 310 Bloor St W, Toronto, ON M5S 1W4, Canada või EKN’i epostile: estoniancentralcouncil@­gmail.com

Teie nimi: _________________________________________ Teie emaili aadress: _________________________________ Teie postiaadress: ___________________________________ __________________________________________________ __________________________________________________ __________________________________________________ Keda soovite esitada teenetemärgi saajaks? (nimi): __________________________________________________ Kuidas on Teie esitatud isik ära teeninud EKNi teenetemärgi?: __________________________________________________ __________________________________________________ __________________________________________________ __________________________________________________ __________________________________________________ __________________________________________________

4

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

Nr. 3

Rahvusraamatukogus toimub Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverents Tallinnas Rahvusraa­matu­ko­ gus toimub 26. jaanuaril Tartu rahulepingu sõlmimise juubeliaastapäevale pühenda­ tud konverents.

Konverents algab riigihümni ühise laulmisega. Avasõnad üt­ leb Rein Koch. Sõna saab seto pillimees Aivar Oroperv.

Konverentsil esinevad ka Riigikogu esimees Henn Põl­ luaas, Jüri Adams, Rein Einas­to, Jüri Estam, Igor Gräzin ja Ando Leps.

Ajaloolane Aldo Kals tut­ vustab konverentsil trükisooja

raamatut sajandilisest rahulepin­ gust, 35 artiklist koosnevat kogumikku „Sajand Tartu ra­ hulepingut 1920-2020“ (Tallinn, 2020. 143 lk). Trükise koosta­ mine ja avaldamine on ajastatud 2. veebruaril 1920 Eesti Vaba­ riigi ja nõukogude Venemaa va­ hel sõlmitud rahulepingu 100. aastapäevale. Kirjutistes valuta­ vad autorid südant selle üle, kuidas oleme omaenda ajaloo ühe põhidokumendiga käitunud.

rääkimistesse. Nende tulemusena on Eesti loobumas oma seadus­ likest idaaladest, mis 1944. a suvel ja hiljem on N. Liidu poolt Viru ja Petseri maakon­ nast ebaseaduslikult ära võetud.

Tänapäevases tähenduses on tegemist Eesti Vabariigi territo­ riaalse terviklikkuse lõhkumise­ ga. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 122 järgi on Eesti idapiir määratletud Tartu rahu­ lepinguga.

Ilma välise surveta oleme las­k unud aastatepikkustesse Venemaale kasulikesse piiriläbi­

Kuna raamatu kaasautoriteks on Eesti avaliku elu nimekad poliitikud, arvamusliidrid, tun­

Poliitiline pöördumine Eesti territoriaalse terviklikkuse teemal territoriaalsetele muudatustele Eu­­roo­pa riikide ja rahvaste jaoks.

seisu. Teise maailmasõja ajal, sama pakti sõlmimise 5. aasta­ päeval, 23. augustil 1944 ja hil­ jem lõikas NSV Liit Eesti küljest ära Viru maakonna kolm idapoolset valda ja enamuse Petseri maakonnast.

Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918 lahkulöö­mi­ sega Venemaast. Järgnes Eesti Vabadussõda kommunistliku Venemaaga, mis lõppes edukalt Eesti jaoks 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga. Selle all­ kirjastamisega tunnustas Vene­ maa EV iseseisvust, ,,loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maks­ vad Eesti rahva ja maa kohta“.

23. augustil 1939 sõlmitud MRP alusel okupeeris Nõu­ kogude Liit aga Eesti Vabariigi 17. juunil 1940 ja inkorporeeris sama aasta augustis oma koos­

Seoses sõjaga 2008. aastal NSV Liidu õigusjärglase Vene­ maa Föderatsiooni ja Gruusia, ning 2014. aastal jälle Venemaa ja seekord Ukraina vahel, julgeb maailm rääkida agressorriigi õigusvastasest tegevusest ja ­ ohverriikide õigusest territo­ riaalsele terviklikkusele. Selle taustal lubage Teie tähelepanu juhtida tõigale, et see, mis toi­ mus Gruusia ja Ukrainaga lähiminevikus, toimus Eestiga 75 aastat tagasi. Teema tõstata­ mine on muutunud ajakohaseks põhjusel, et seesama agressor­ riik üritab oma kunagisi annek­ sioone naaberriikides tagant­

Ajalooprofessor Peter Rutland arvas tol.org lehel küll nii, rõhutades, et udusus ja vassi­ mine olevat Putini firmamärk.

Oluliseim ehk on Duumale rohkem õigusi suunamise kavat­ sus, selle hulgas peaministri nimetamise, mis praegu on presidendi otsustada. Küll aga jääb peaministri kohalt vallan­ damine presidendi teha. Kuid teised muutused on ebaselged, pole ei rahvale ega ajakirjanikele mõista antud, mis tõsiselt toi­ mub.

Mäletagem, et Putin on juba ühe korra mehkeldanud põhikir­ jaga, mis kommunismi kokku­ varisemisega nägi ette presi­ dendile vaid kahte järjestikku nelja aasta pikkust ametiaega.

Just nagu USAs. Viimasel möö­ dunud millenniumi päeval sai Putin riigiohjad oma kämblasse.

Kui ametiajad täis, nimetas ta Medvedevi presidendiks, asudes ise peaministri kohale. Medve­ dev, selgelt Putini käsul muutis põhikirja, pikendades presidendi ametiaega kuuele aastale. Aastal 2012 valiti Putin taas presiden­ diks, mis kohale ta saab jääda kuni 2024. Nii olles võimul kauem kui keegi teine peale Jossif Stalini.

Paul Goble’i hinnangul on tegemist kavala poliitikuga, kes kusagile ei lähe. Ühes Goble’i artiklis võrgulehes tsiteerib ta Venemaa kirjanikku ja kom­

USA ja Ühendkuningriik ratifitseerisid Titanicu vrakki kaitsva leppe

Pöördumine Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning Eesti Vabariigiga diplomaa­ tilistes suhetes olevate teiste riikide, samuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja rahvusvahelise avalikkuse poole On lähenemas Teise maailma­ sõja lõppemise 75. aasta­ päev.

Selle traagilise varjundiga sünd­ muse taustal tõdeme: kõnealuse suure sõja tagajärjed tumestavad mitmete riikide, sh Eesti elu tänaseni. 23. augustil 1939 kommunistliku Venemaa ja nat­ si-Saksamaa vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) avas tee maailmasõjale ja paljudele mittevabatahtlikele

Kommentaar

Ei Putin kusagile lähe Venelased on kummaline rah­ vas. Individuaalselt võivad nad väga inimlikud olla, hea huumori ja jutusoonega. Kuid miskipärast on poliitiliselt neil tarvis näha riigi juhtimisel raudseid käsi, ohje hoidku vaid tugev ja võimas isiksus.

Tsaari nimetati isakeseks, kommunismi ajastul, peale 1980-ndate keskpaiga oli Kremli peamees alati võimas.

Möödunud nädalal iga-aas­ tast presidendikõnet pidades teatas president Vladimir Putin kavadest riigi põhikirja muuta.

Selle tulemuseks oli vaid mõni tund hiljem peaminister Dimitri Medvedevi ja ta valitsuse taga­ siastumine. Uueks peaministriks nimetas Putin Mihhail Mišus­ tini, seni vähetuntud maksu­ ametnikku.

Esmaspäeval täpsustas Putin oma eesmärke, andes kommen­ taatoritele rikkalikult materjali.

Raadio Vaba Euroopa analüüti­ kud leidsid lausa, et Putin on Venemaa poliitilisele ladvikule andnud paraja matsu. Tran­ sitions Online, Kesk- ja IdaEuroopat vaatlev võrguleht kü­ sis, kas kavatsetud sammud kindlustavad Putini tagalat.

Suurbritannia tervitas teisi­ päeval uut Ameerika Ühend­ riikidega sõlmitud lepet, mille eesmärk on kaitsta Titanicu vrakki uurijate ja turistide tekitatavast kahjust.

1912. aastal vastu jäämäge sõitnud ja uppunud laeva vrakk lebab Atlandi ookeani põhjas nelja kilomeetri sügavusel suu­ resti kahes tükis.

Mure vraki pärast aga suureneb, sest selle aina sage­ dasemad külalised võtavad sealt esemeid kaasa, jätavad prügi maha ja panevad sinna 1500 hukkunu mälestamiseks isegi tahvleid.

mentaatorit Julija Latõninat, kes on tuntud Putini administrat­s­ ioonile vastuseisu poolest.

Latõnina kirjutas nii nagu s­ iinne pealkiri ütles – et kusagile ei lähe praegune president. Ta võib just nagu Ozi võlur kardi­ na tagant Stalini moodi olla kõige võimsam mees riigis.

Putin saaks vabalt astuda rii­ ginõukogu või turvanõukogu juhiks. Isegi mõlema. Võlu neil

tud kultuuritegelased, profes­ sorid, teaduste doktorid jt. usal­ dusväärsed isikud, peaks sellel rahvavalgustuslik mõju olema.

Usume, et selja taha on jäänud meie ajaloo taunimisväärt le­ hekülg, millega me loodetavasti rohkem ei tegele.

Tartu Rahu Põlistamise Selts leiab oma juuresolevas pöördu­ mises (vt. allpool), et on õige aeg tõstatada rahvusvahelisel tasan­dil Eesti Vabariigi riigipiiri ennistamise küsimus.

Raamat on saadaval Toronto Ülikooli raamatukogus ja Wa­s­

järele legaliseerida ja MolotoviRibbentropi pakti rehabiliteerida.

Lisaks süüdistab Venemaa Eestit territoriaalsete nõudmiste esitamises. Siia sobib väljavõte Eesti parlamendi esimehe Henn Põlluaasa blogist: „Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Vene­ maa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi. Venemaa on annekteerinud ca 5% Eesti territooriumist. Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu.“ Pärast Esimest maailmasõda usaldati 1919. aastal rahu hoid­ mine Rahvasteliidule. Kuigi need ootused ei täitunud, loodab inimkond seda Rahvasteliidu õi­ gusjärglaselt, Ühinenud Rah­ vaste Organisatsioonilt (ÜRO).

Oleks ootuspärane, et selle

Ühendkuningriik allkirjastas vrakile ligipääsu piiranud rah­ vusvahelise leppe 2003. aastal, kuid USA ratifitseeris selle alles eelmise aasta novembris.

Lepe tähendab, et vrakki ja selle hauarahu hakatakse koht­ lema hukkunute mälestuse vää­ riliselt.

Ettevõtte Harland & Wolff Heavy Industries ehitatud Titanic oli oma aja suurim ja kõige luksuslikum reisilaev.

Teda peeti uppumatuks, kuid 1912. aasta 10. aprillil 2224 reisijaga esmareisile läinud laev sõitis 15. aprillil vastu jäämäge, murdus pooleks ja vajus ookea­ ni põhja.

Vrakk leiti 1985. aasta sep­ tembris umbes 350 meremiili kaugusel Kanadas asuvast New­ foundlandi rannikust. Vrakk on UNESCO kultuuripärandi nime­ kirjas. (ERR/EE)

ametikohtadel on, et rahvas ei vali inimesi nendele kohtadele.

Ning puudub ametiaja piira­ mine.

Ennustasin Meie Elus 1999. aastal kui Jeltsin soosis teda järeltulijaks, et arvestades ta KGB taustaga jääb Putin surma­ ni Venemaad valitsema. 20+ aastat hiljem on see selgem kui kunagi varem. TÕNU NAELAPEA

hing­ tonis Kongressi raamatu­ kogus.

ALDO KALS, raamatu üks koostajaid Aldo.Kals2@gmail.com.

demokraatiat ja õiglust väärtus­ tavad liikmesriigid avalikult toe­ taksid Eesti õigustatud taotlust taastada Teise maailmasõja NSV Liidu agressiooni ja an­ neksiooni tõttu muudetud EestiVene piir. Seda ei tohiks käsit­ leda nende kahe riigi omavahe­ liste suhete eriküsimusena. Tegu on NATO ja Euroopa Liidu idapiiriga. See on sätestatud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris 11LTS29 asuvas Tartu rahulepingus.

Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva puhul ilmus raamat „Sajand Tartu rahulepin­ gut 1920-2020“.

OSVALD SASKO Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees

Info: Tähe tn 15-35, Tartu 50103, Eesti. Sekretäri e-post: Aldo.Kals2@gmail.com Tartus, 3.01.2020

Kuninganna kiitis Brexiti-seaduse heaks Eelnõu, mis lubab Ühend­ kuningriigil lahkuda Euroopa Liidust jaanuari lõpus, läbis kolmapäeval Briti parlamendi pärast seda, kui ülemkoda loobus eelnõu muutmise kat­ se­ test. Kuninganna Elizabeth II kiitis neljapäeval seaduse heaks.

Alamkojas toimus rida hääle­ tusi, millega saadikud lükkasid tagasi viis muudatusettepanekut ning saatsid eelnõu tagasi ülem­ kotta, mis taandus muutmise ka­ vatsusest.

Alamkojas toetas lepet kuu algupoolel 330 seadusandjat ja vastu hääletas 231.

Suurbritannia lahkub EL-ist ametlikult 31. jaanuari õhtul, kuid järgib 11-kuulise ülemine­ kuperioodi vältel bloki reegleid.

Briti peaminister Boris John­ son esineb 31. jaanuari õhtul pöördumisega rahvale, valitsus peab eriistungi Inglismaa põh­ jaosas, et rõhutada valitsuse plaani laiendada majanduslikult maha jäänud piirkonna võima­ lusi.

Londoni valitsuskvartalis Whitehallis korraldatakse 31. jaanuaril valgusetendus, EL-ist lahkumist tähistatakse ka 31. jaanuaril ringlusse lastava mün­ diga. (ERR/EE)

Nr. 3

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

pommiga atentaat president Donald Trumpi käsul. Sellele järgnev Ukraina lennuki alla tu­ listamine Iraani sõdurite poolt, milles hukkus arvukalt Kanada kodanikke. Trump sel­lele aga ei reageerinud, nii eemaldades hir­ mu, et algab uus sõda, võimali­ kult tuumarelvadega. Olukord võinuks olla aga sootuks teine, kui lennuk oleks olnud USA lennufirma oma.

Siis toimus Ontarios üle­ provintslik presidentlik alarm või Presidential alert, mis val­ jult segab raadio- ja teleprog­ ramme ning jõuab paljudele nu­ titelefonidele. Pahatihti öö­ tundidel, und rikkudes. Üldsus tunneb seda kui Amber alert, selle nime saanud kui Amberi nimeline tütarlaps viidi väe­ võimuga oma perekonnast.

Ontarios on nurisetud selle üle, kuidas seda pole õieti rakenda­ tud. Tihti on see sisemise peretüli või hajameelsusest sat­ tunud olukorrast sündinud. Ent mis kasu on Thunder Bay elani­ kule Torontos toimunu kohta teatada?

Nime presidentlik alarm saab seletada Külma Sõja pingete taustal, mille haripunktiks oli kahtelemata Sigade lahe dessan­ di sündmused 1961. aastal. Neil päevil oli tõsine kartus, et lah­ matab tuumasõda. Siis loo­ digi alarmiteatesüsteem. Mis sobi­ valt juhatab tähelepanu sel kuul toimunud varahommikusele

alarmile Pickeringi tuumajõu­ jaamast, mis teatas, et seal on kõik korras, pole nagu varem kardetud olnud sealt vananevast reaktorist radiatsiooni pääsu.

Selline sõnum ei rahustanud, vaid pigem pani mõtlema, kus suitsu, seal tuld. Magusa iroo­ niana paljud nutitelefoni omani­ kud keerasid ­riistapuu kinni, et jälle mingi mõttetu peretüli.

Alles tõustes said teada, et olu­ kord võis potentsiaalselt olla tõsine. Tuletab meelde kuulsat muinasjuttu poisist, kes hüüdis – hunt tuleb! Pärast mitut sellist valehäiret ei kuulanud külarah­ vas teda. Aga kui oleks kriim­ silm päriselt ­lauta murdnud?

Meenusid siis Ühendatud Kuningriikide Kenti Ülikooli sotsioloogia emeriitprofessori Frank Furedi raamatud. Ungar­ lane Furedi on kirjutanud kaks teost hirmu kohta, neist viimane 2018.a. How Fear Works. The Culture of Fear in the 21st Century ja juhatab tähelepanu sellele, et hirm ajendab inim­ konna tegusid rohkem kui ku­ nagi varem. Furedit saab muide lugeda nädalases interneti väl­ jaandes spiked. Päevikukirjutaja on tellija, kuna eelistatud vor­ mis, paberil, pole seda lihtsalt muidu võimalik lugeda.

Sotsioloogi on nimetatud meie aja üheks tähtsamaks ­avaliku elu ja kultuuri kommen­ taatoriks, mida ta kirjutised kin­ nitavad ilmekalt. Maintud raa­

matus seletab ta, et hirmu pea­ miseks põhjuseks on moraalse autoriteedi või võimu lagune­ mine. Mis viib ebakindluseni, kust on vaid samm hirmuni. Ühiskonda pommitatakse ne­ gatiivsete teadetega, mille taga olevat lahendamatud ohud. Näi­ teks kliimamuutus, terrorism, lodev mõtlemine tänu internetile jpm. See viib lootusetuseni, mida valitseb ju angst. Inim­ kond otsib selletõttu turvalisust, nii füüsilist kui ontoloogilist (olemisõpetuslikku).

Furedi pakub lahendusi, olu­ lisim ehk see, et meediat mitte pimesi uskuda, nö valeuudiste leviku taga on just hirm. Kok­ ku­ võttes tuleks igal mõtleval inimesel Furedit lugeda, et mitte hirmu küüsi langeda. Kui tunneme, teame hirmu põhjusi, siis suudame ka vältida ebarat­ sionaalseid järeldusi ja emot­ sioone. Loodetavasti.

Paraku meie ajastul võetakse kullana isegi nö valeuudiseid, põlvetõmblejaid on ehk rohkem kui kunagi ajaloos. Haridus­ süsteemides valitseb poliitiline korrektsus, olukordi ei kirjeldata nii, nagu nad päriselt on või olid. Ajalugu moonutatakse, mis on näiteks üheks põhjuseks, miks Hitler pääses võimule ning suutis üht rahvast veenda oma paranoilises, neurootilises vi­ sioo­nis, Teiseks muidugi hirmu­ tades. N. Liidu valitsemise nur­ gakiviks oli hirm. Nüüd tuleb

lisada tänapäeva hirmulevita­ jaid, kes väidavad näiteks, et päikesepaiste on lapsele ohtlik, selmet piiratult tervislik, seda juba lastesõimest peale õpeta­ des. Isegi kui teadlaste järgi saavad inimesed umbes 90 protsenti vajalikust vitamiin ­ D-st just päiksekiirte kaudu. On neid, kes hoiatavad ülivõimsate viiruste ja patsillide kohta.

Selgelt, olukord on käest ära.

Näiteid on kahjuks veelgi.

Eesti Kunstide Keskuse ainsaks liikmeks sai A/S Eesti Maja Torontos

(balance) augustis 2019 $168,619, millest sularaha $75,760. Aastate 2016-2019 majandusaruanded kinnitati häälteenamusega.

edutamist. (Näiteks endises põhikirjas: 3 (a) ,,Promotion of visual, musical, theatre, literary, performing and other arts;“ 3 (b) ,,Creating financial and technical facilities for introduc­ ing creative, artistic talent to the Canadian multi-cultural scene.“).

nitatakse 40-aastase organisat­ siooni tegutsemise ja juhtimise radikaalsed muudatused?

Koosolekul jäi ebaselgeks, mis osa toimunust on aktsiaselts Eesti Majal. Päevakorrapunkti all (Election of Directors) teata­ ti, et uued EKK direktorid Eesti Maja poolt on Eesti Maja juha­ tuse liikmed Eric Sehr, Peter Viitre ja Glen Leis, kes kõik puudusid koosolekult.

Hirmuajastu Psühholoogiast on igapäeva­ sesse keelepruuki mitmes kee­ les jõudnud sõna angst, saksa keelest laenatud, teatud hirmu kirjeldamaks. Sellise, mis mõne inimese elu võib domi­ neeridagi. Eesti keeles on see äng, ängistus. Taani filosoof Søren Kirkegaard leides, et on kahte sorti hirmu. Esimene on selline, mis on hetkest või situatsioonist ajendatud – ­ näiteks pimeduses valjut häält kuuldes või sellist, kui haukuv koer hoovi astudes kallale tungib. Teine on aga neuroo­ tiline hirm, alateadvuses alatasa olemas, mis tuleb esile kas tugevamalt või nõrgemalt, vastavalt antud olukorrale.

Mis võib võimenduda näiteks koolis eksamit kirjutades.

Sigmund Freud lisas Kir­ kegaardi mõttele ja tema oligi angsti mõiste leviku taga, leides, et sellisena ootab ini­ mene alati kõige halvemat, mitte head, ja et see on levinu­ maid neuroose. Võib vaielda, et tänu sotsiaalmeediale, kohe-ko­ he uudiste levitamisele elab inimkond hirmuajastul. Seda saab kinnitada vaid vähem kui kuu aega kestnud aasta sünd­ mustega. Iraagis sõjardi, terro­ rismi toetaja kind­ rali drooni­

12. novembril 2019 toimus maksuvaba, mittetulundusliku organisatsiooni Eesti Kunstide Keskus (EKK) teine erikoo­ s­ olek (Special Meeting). 24. oktoobril 2019 toimunud esimene erikoosolek tühistati, kuna liikmetele ei saadetud koosoleku toimumise teadet põhikirjas ettenähtud ajal.

EKK, mis loodi 1974 ja mille esimene ja pikaajaline presi­ dent oli Stella Kerson(†), on Ontarios 1975. aastal regist­ reeritud heategev (charitable) organisatsioon. (J. Pahapill „Eesti Kunstide Keskus – 30“, EE #38, 23.09.2005, lk. 6).

Koosolekut juhatas laekur Evi Vahtra, päevakord oli välja antud laekuri allkirjaga ja voli­ tuskirjad hääletamiseks saade­ tud laekuri ja sekretär Reet Lindau-Voksepa nimedele. Esi­ mees Viljar Puu-Weimann kohal ei viibinud.

Mingil ajavahemikul pärast 2016. aasta peakoosolekut ja enne novembrit 2019 ühinesid EKKga üle 15 uue liikme. Üks uutest liikmetest oli A/S Toronto Eesti Maja, kes võeti EKK juhatuse koosolekul vastu 14. oktoobril. Suurem osa uutest liikmetest 12. novembri ­ koosolekul isiklikult ei osalenud (teatati ainult, et neilt olid vo­ likirjad hääletamiseks) ja nende nimesid koosolekul ei avali­ kustatud.

Pärast päevakorra ja eelmise peakoosoleku protokolli heaks­

kiitu kinnitati EKK juhatuse (Board of Trustees) eelnevalt­ tehtud otsused alates viimasest peakoosolekust 2016. aastal.

Ainuke juhatuse konkreetne ot­ sus, mis koosolekul teatavaks tehti, puudutas EKK kunstikogu üleandmist Tartu College’i charitable organisatsioonile Eesti Õppetöö Keskus (Esto­ nian Studies Centre ehk ESC). („Eesti Kunstide Keskus ja Estonian Studies Centre kokku­ lepe säilitamaks kunstikogu“, Eesti Elu, 1.11. 2019, lk. 16).

Sellega otsustati anda ESCle ka EKK rahalised varad, mis on vajalikud katmaks kulutusi kunsti inventuuriks, hoiusta­ ­ miseks jne. Jäi ebaselgeks, kui suured on selle üleandmisega seotud kulud ning kes, millal ja kuidas hakkab kunstitöid üle andma. Kas Estonian Studies Centre’il on selleks juba vaja­ likud tingimused olemas või hakatakse seda alles uurima?

Estonian Studies Centre’i esin­ dajat koosolekul ei olnud.

Järgmiseks oli kavas ma­ jandusaruannete kinnitamine.

Koo­ s­ olekul osalejad tõid esile, et majandusaruannetel puudub revisjonikomisjoni (audiitori) aruanne. 1975. a. põhikirja ko­ haselt pidi revisjonikomisjonis olema kolm isikut. Kuna revis­ jonikomisjoni esindajat ei olnud koosolekul kohal, siis ei saanud ka selgitust majandusaruannete kohta. EKK enda aruande järgi oli organisatsiooni majandusseis

Seejärel pandi koosolekul kinnitamiseks EKK juhatuse poolt 14. oktoobril vastu võetud uus põhikiri (Approval of new General Operating By-law No. 1). Selle uue põhikirjaga tühis­ tati kõik endised By-law’d. Uus põhikiri (By-law No. 1) eemal­ das ka kõik praegused EKK isiklikud liikmed ja selles seisis, et ainult korporatsioonid võivad olla EKK liikmeteks (Section IV Members, Classes and Con­ ditions of Membership (4.01): ,,There shall be one (1) class of Members in the Corporation.

Membership in the Corporation shall be available only to cor­ porate entities that have been applied for and been admitted into membership by the Board.“) Koosoleku päevakorras polnud mingit selgitust miks ja mis põhjusel By-law’d muudeti ja seda ei teatatud ka koosolekul, hoolimata mitmetest täpsusta­ vatest küsimustest. Ei toodud esile ka põhjuseid, miks senised liikmed eemaldati (päevakorras punkt 6: ,,Confirmation of effec­ tive termination of member­ ships“) ja miks ainukeseks liik­ meks organisatsioonis sai A/S Eesti Maja Torontos.

Samuti jäi ebaselgeks, kas EKK tegevuse eesmärk on min­ gil määral muutunud, kuna uuest põhikirjast on eesmärk välja jäetud. Vana põhikiri nägi ette eesti kunstide toetamist ja

Paljud kauaaegsed liikmed hääletasid uue By-law vastu (Approval of new General Operating By-law No. 1), milles sätestati, et ainukeseks EKK liikmeks jääks aktsiaselts Eesti Maja. Sellegipoolest kiitsid enamuses olevad hiljutised ja tundmatud liikmed, oma voli­ nikkude kaudu, uue põhikirja heaks. Koosolekul ei selgitatud, miks oli vaja maksuvaba (chari­ table) kultuuriorganisatsiooni üle võtta aktsiaselts Eesti Maja poolt. Senini pole Eesti Maja oma aktsionäridele sellest üle­ võtmisest teatanud.

Koosolekul ei saanud ka tea­ da, kas vähemalt viis EKK juha­tajat olid kohal selle By-law muudatuse otsuse ajal 14. ok­ toobri juhatuse koosolekul, nii nagu oli vajalik vastavalt 1975. aasta põhikirjale. Koosolekul nimetati ainult kolm juhatajat (trustees), kes selle uue By-law vastuvõtmisega tegelesid.

Nagu eespool juba esile too­ dud, võttis EKK enne koosole­ kut vastu enam kui 15 uut lii­ get, kellest suurem osa koos­o­ lekul isiklikult ei osalenud.

Kas need volikirja andnud uued liikmed olid teadlikud või kas neile oli antud eelnevat infor­ matsiooni, et nende nimel kin­

Valitsevat võimetuse, passiiv­ suse tunnet pole lihtne ületada.

Samas on poliitikute, maailma juhtkujude kohustuseks kainelt mõtelda, samme astuda, mis ei vii sõjani, mis ei lisa pingetele, kriisidele. Ontarios kahjuks ise­ valitseja on astunud ja astub kindlasti veelgi uskumatuid samme, mis ei ole sugugi üht­ suse huvides. Raske uskuda, et peaminister Doug Ford sellest aru ei saa. Majanduslikult õi­ gustades samme, mis on tagur­ likud, viivad pigem hirmule lähemale kui kogukonna tugev­ damisele.

Furedi järgi hirmukultuur ainult suurendab meie haavata­ vust, kergrünnatuvust. Mis viib ängisolekuni. Tuleviku ennus­ tamine jäägu hiromantidele.

Kuid siililegi on selge, et sei­ same murdepunkti lävel. Hir­ mu­leeke ei tohiks õhutada.

TÕNU NAELAPEA

EDA SEPP

Toimetuselt lisaks: Küsisime Eesti Maja juhatuse esimehelt Veiko Parmingult, mis on Eesti Majal kavas EKK tulevase tegevusega, kas EKK jääb veel mingil kuju edasi tegutsema ja kui jah, siis mis on tegevuse eesmärkideks. Vastu­ seks refereeris hr. Parming juba varem EKK poolt avaldatud tea­ det („Eesti Kunstide Keskus ja Estonian Studies Centre kokku­ lepe säilitamaks kunstikogu“, Eesti Elu, 1.11. 2019, lk. 16) ja lisas, et kunstikollektsioon, mis kuulub EKKle, registreeritud heategevale organisatsioonile, kantakse üle Eesti Õppetöö Keskusele, registreeritud heate­ gevale organistsioonile, koos ressurssidega, mis võimaldavad selle kollektsiooni pikaajalist säilitamist ning EKK on andnud teada, et nad enam ei võta vastu kunstitööde annetusi. Toronto Eesti Maja on saanud EKK ainukeseks liikmeks ja toetab seda lepingut ning EKK eraldas need EKK varad selleks otstar­ beks. Eesti Kunstide Keskus jät­ kab tegevust kui registreeritud heategev organisatsioon.

6

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

Nr. 3

Anu Raual valmis Tartu rahu 100. aastapäevaks uus gobelään

Foto: Henry Griin

Eesti teatri grand old man Aleksander Eelmaa astub üles Tartu College’is Veebruaris saab VEMU kul­ tuuriprogrammis näha Tartu Uue Teatri etendust ,,SÜM­ FOONIA ÜHELE ehk Allegro con moto“. Tegemist on mono­lavastusega, kus mängib Eesti teatri grand old man Aleksander Eelmaa. Näidendi autor on Donald Tomberg, lavastaja Ardo Ran Varres, kunstnik Henry Griin. Lavas­ tuses peavad dialoogi meister­ lik Aleksander Eelmaa ja vana katkine raadio.

On vana mees ja on tema esi­mene raadio täis helisid, hääli ja mälestusi. Ta mäletab koos oma raadioga kõike. Eetrikahina saatel viiakse vaataja teekonnale Eesti muusika- ja kultuurilukku ligi saja aasta vältel, alustades rahvuslikust ärkamisajast ja lõ­ petades eluga nõukogude võimu ikke all.

Ardo Ran Varrese debüütla­ vastus on üles ehitatud kui muusikateos. Sõnad, mõtted, lii­ kumine, rütmid ja helid on reastatud ja komponeeritud pi­ gem klassikalise muusika kui harjumuspärase dramaturgia reeglite kohaselt. See ei takista aga laval toimuvat teatrieten­ dusena vaatamast ja nägemast.

Variety nimetas Tanel Toomi kümne silmapaistva eurooplase sekka Ameerika meediaväljaanne Variety nimetas kümme eurooplast, kellel tasub 2020. aastal silma peal hoida. Ühe nimena toodi välja ka eestla­ sest režissöör Tanel Toom,

Tanel Toom.

Foto: Allfilm

Laval: ALEKSANDER EEL­MAA (Eesti Draamateater) Hääled radios: GARMEN TABOR jt Lavastaja ja muusikaline ku­jundaja: ARDO RAN VARRES Dramaturg: DONALD TOM­ BERG Kunstnik: HENRY GRIIN Esietendus 21. aprillil 2017 Tartu Uue Teatri proovisaalis.

Lavastus on valminud koos­ töös Eesti Rahvusringhäälingu Raadioteatriga.

Etendus on ühes vaatuses ning kestab 1 tund ja 25 minutit.

Lavastuse kodulehekülg: https://www.uusteater.ee/lavastused/ sumfoonia-uhele-allegro­-con-moto

Hinnatud tekstiilikunstnikul Anu Raual valmis uus gobelään ,,Tartu rahu“, mille­ ga kunstnik tähistab Eesti riigi ajaloos märgilist sünd­ must.

Tartu rahu teemalise vaiba idee tuli Tartu linnavalitsuse nõunikul Indrek Mustimetsal, ideele andis oma õnnistuse luterliku kiriku peapiiskop ­ Urmas Viilma, vahendas ,,Ak­ tuaalne kaamera“.

Vaiba motiivide leidmisel oli abiks vana foto rahulepingu allkirjastamisest.

Tartu tähtsaima sümbolina kasutab Raud ülikooli kuuesam­ balist peahoonet, aga ka kõik teised sümbolid on arusaadavad igaühele, kes tunneb Tartu ra­ hulepingu sünni lugu. ,,Tindipott, kirjapress, kaks ilusat kirisõrmikut. Need on ühe ja teise poole kokkuleppivad, allakirjutavad käed. Ja tähtsad, olulised inimesed olid ju siis

Jaan Poska ja Ants Piip. Meie rahupiip on Ants Piip ja tema on selle natüürmordi peal liht­ salt piibuna,“ selgitas Raud. ,,Siis tuli juurde veel koma, mis oli ülitähtis tegelane ju Tartu rahulepingul. Ja need põ­ nevad lood, kuidas 1. kuupäev 2. tänu sellele muutus ja kolm­ veerand tundi pärast südaööd allkirjastati leping,“ rääkis vaiba autor. ,,Ja see on ju ka tore, et hil­ juti oli ju rahvusülikooli 100. sünniaastapäev, siis kui rahvu­s­ ülikool tekkis. Minu silmis need väikesed inimesed, kes siin

vudivad talude vahel, ongi noored talulapsed, keda taluni­ kud saadavad õppima, juba emakeelset kõrgharidust saa­ ma,“ kommenteeris kunstnik.

Rahu sümboliseerib ka vaiba tonaalsus – kirgasvalge krudisev lumi Lõuna-Eesti künklikul maastikul, kus suitsud tõusevad otse taevasse.

Põimtehnikas vaiba ,,Tartu rahu“ kudumisel olid Anu Rauale abiks Merike Lond, Eva Maaten ja Reita Taalmaa.

Uus gobelään on Tartu linna­ muuseumis väljas alates 1. veeb­ruarist. (ERR/EE)

Eesti filmi instituut ja filmiarhiiv plaanivad digiteerida kroonikafilme Eesti filmi instituut ja filmiar­ hiiv on võtnud eesmärgiks alanud digikultuuri aastal ning sellele järgneval aastal digiteerida 120 tundi krooni­ kafilme. Sel aastal ootab digi­ teerimist kolm täispikka nõu­ kogudeaegset mängufilmi.

Tallinnfilmi kollektsioonist on digiteeritud 200 filmi, nende

seas nii mängu- dokumentaal-, kui ka animafilme – järge on ootamas veel 600 filmi.

Lisaks filmipärandi säilita­ misele on üks väljund välis­ maised festivalid ja välispublik, nii on näiteks mängufilm ,,,,Hukkunud Alpinisti“ hotell“ olnud edukas Ameerika Ühend­ riikides. Filmiarhiiv digiteerib

järgmise kahe aasta jooksul 120 tundi filmikroonikat ,,Nõu­ kogude Eesti“.

Filmiarhiivis on tuhat tundi materjali, sellest on digiteeritud 10 protsenti ja sellest 10 prot­ sendist tuleb üks osa uuesti ­digiteerida, et pilt vastaks prae­ gustele standarditele. (ERR/EE)

Külalisetenduste andmist toe­ tab Eesti Kultuuri­minis­tee­rium.

Etendused Tartu College’is toimuvad 13. veebruaril k 7 pl ja 14. veebruaril k 2 pl.

Piletid $25 ja $15 (õppurid) müügil kohapeal. Pileteid saab broneerida helistades telefonil 416 025 9405 või kir­ jutades: vemu@tartucollege. ca. Info: vemu.ca

kelle käe all valmis Oscarite eelvalikusse, kümne parima hulka, jõudnud film ,,Tõde ja õigus“.

Variety on nimekirja koosta­ nud juba kuus aastat järjest.

Välja olid toodud ka Suur­ britannia näitleja Sam Ade­ wunmi, Iiri produtsent Fodhla Cronin O’Reilly, Saksa stse­ narist ja lavastaja Nora Fings­ cheidt, Saksa lavastaja Leonie Krippendorff, Kosovos sündi­ nud filmitegija Visar Morina, Saksa stsenarist-lavastaja Su­ dabeh Mortezai, Briti multita­ lent Andrew Onwubolu, Itaalia režissöör Carlo Sironi ja Ungari näitleja Abigel Szõke.

Kõik nimetatud näitlejad, režissöörid ja stsenaristid osa­ levad 20. veebruaril Berliini filmifestivalil. (ERR/EE)

Tähistamaks Saksa helilooja ja pianisti Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva, toimus Ottawas 20. jaanuaril kontsert Centrepointe Theatre laval, kus solistina esines kuulus Hiina-Ameerika pianist Zhang Haochen Philadelphiast. Dirigeeris Lin Daye.

Shenzheni sümfooniaorkestri esituses mängiti Coriolan’i avamängu, Beethoveni 5. klaverikontserti ja Beethoveni 7. sümfooniat. Hong Kongi lähedalt Shenzheni linnast pärit sümfooniaorkester on üks Hiina parimaid orkestreid ja see oli nende teine kontsertreis Kanadasse. Klaverimängija Zhang Haochen on kõige noorem Van Cliburni rahvusvahelise klaverikonkursi võitja. 2009.a. võitis pianist selle prestiižika konkursi üheksa-aastasena. Eelmise aasta juulikuus andis pianist välja oma esimese albumi koos Lahti sümfooniaorkestriga ja veetis kaks nädalat Soomes. Järgmisena esineb see andekas pianist 28. jaanuaril New Yorgis Lincoln Center’is koos The New York Philarmonic orkestriga, kus esitusele tuleb Gershwini Rapsody in Blue.

Fotol Hiina-Ameerika pianist Zhang Haochen pärast edukat Beethoveni 5. klaverikontserti ­esitust koos dirigent Lin Daye ja Shenzheni sümfooniaorkestriga Centrepointe Theatre laval.

See kontsert oli ka pühendatud Hiina uuele aastale, mille ametlik algus on 25. jaanuaril.

Foto ja tekst: ÜLLE BAUM

Nr. 3

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 986

I

S

Volli veste

T

Ristsõna nr. 985 LAHENDUS Paremale: 1. Saam, 5. KMA, 8. Aste,

12. Elvi, 13. Kas, 14. Saav, 15. Emis, 16. Alustama, 18. Pistrik, 20. Aaker, 21. EAS, 22. Man, 23. Virre, 26.

Madalik, 30. Isa, 31. Pai, 32. Elu, 33.

Rotalia, 36. Aktus, 38. Sai, 39. KIA, 40. Avate, 43. Puuslik, 47. Kalevala, 49. Täna, 50. Nile, 51. Nil, 52. Atra, 53. Elik, 54. Tia (Maria), 55. Niil(us).

Alla: 1. Seep, 2. (K)almi(stu), 3. Avis, 4. Mister, 5. K. Kais, 6. Malk, 7. Asu, 8. Astana, 9. Saak, 10. Tame, 11.

EVAR, 17. Saad, 19. Rae, 22. Mai, 23.

Vir(k), 24. Iso(baar), 25. Rat, 26. Maa, 27. Let, 28. Ilu, 29. Kus, 31. Pii, 34.

Asteek, 35. Laev, 36. Aiu(t-taiut), 37.

Kastan, 39. Kuala (Lumpur), 40.

Akne, 41. Vail, 42. Alli(kas), 43. Plii, 44. Läti, 45. I.N.R.I., 46. Kaal, 48. Ant.

Nädala retseptid

Kana-peedisalat brokoliga Valmistusained: PAREMALE:

1. Temale kuulub ütlus: ,,Ükskord me võidame niikuinii!“ 5. Kellel.

6. Karvkate näol.

12. Kaks koos.

13. Riigi Infosüsteemi Amet.

14. Linna kindlapiiriliste tunnustega osa.

15. Pidulik puusärgi­ alus.

17. Haruldane, harva­ esinev (ingl.k.).

18. Madagaskari poolahv.

19. Väikese laeva juht.

21. Sugukond (šotlastel, iirlastel).

24. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh.).

25. T____, Siberi põlismets.

26. Ainult tähtsamates jaamades peatuv reisirong.

30. Igavene, alaline.

31. Mitm. vorm sõnast ,,pann“.

32. Masti rõhtpuu.

33. Eestis suviti elutsev hakisuurune sinise-pruunikirju lind.

35. Soome-ugri rahvas.

36. Sirinat edasi andev hääl.

37. Soust.

38. Moslem, islami­ usuline.

41. Kolm ühesugust vokaali.

42. Aaria (ingl.k.).

43. Väle hirve- v. kitsetaoline loom.

48. V_____, kiire, elav rääkimine.

49. ,,Null“, mitte midagi (ingl.k.).

50. Üksiklane.

51. _____ava, Eesti keeleteadlane ja nõuk. spioon (19222003).

52. Korvpalliliiga P.-Ameerikas.

53. Mehenimi.

11. _____iit, väljatee­ ninud, eru-.

16. Soome maatähis.

20. Irdumine.

21. Eesti end. tipp-rannavõrkpallur.

22. Eesti riigikogu liige, end. minister.

23. R______, pragin, kärin.

24. Mehenimi.

26. End. tuntud kaupmees Tallinnas, kelle nimega kaup­ lus asus Vanaturu kaelas.

27. Tärkav vili.

28. Umbrohi.

29. Mäng (ingl.k.).

31. Tunt. Eesti arhitekt Torontos (1924-2000).

34. Esimesena Eesti taasiseseisvumist tunnustanud riik.

35. Üks soome kogudus Torontos.

37. Sadamaehitis.

38. Tüürimehe v. pootsmani abi.

39. Uusindia kirjakeel.

40. Okkaline loom.

41. Eesti läänepoolseim laht.

44. Nordic Investment Bank.

45. Terava otsaga metallvarras.

46. Aer (ingl.k.).

47. Teat. vene päritolu tulirelv.

1 kondita ja nahata kanarind; eelnevalt küpsetatud 1 tass keedetud peeti 1 pea brokolit 2 küünt küüslauku; hakitud peotäis kõrvitsaseemneid 3-4 spl hapukoort natuke soola ja sidrunipipart

eriline: veiniasjatundja hinnan­ gul on see väga palju tööjõudu nõudev ja selle valmistamine võtab mitu aastat suurt tööd.

Valmistamiseks kasutatakse pa­ rimaid marju; ja seda saab valmistada ainult teatud aasta­ tel, kui ilmatingimused on ideaalsed. Veinil on naturaalne ­ magusus ja kuna see on väga rikkalik, serveeritakse seda klaasi asemel lusikal.

Valmistajate sõnul on see nii eriline, et pole teada, kas nad kunagi saavad seda korrata.

Nimetatud veinimeistrite too­ dang on kuulus juba ajalooli­ selt: on toodud välja, et 20. saj. algul oli Tokaji kõige kallim vein maailmas, ning kunagi kir­ jutasid arstid seda raviks pat­ sientidele. (Lüh. CTV)

Selgus, et üks pickup veoauto, kus oli kolm meest, oli tunde varem teelt välja sõitnud, jättes mehed -50 C kraadise külma kätte. Kuna autosid ei möö­ dunud, et neid päästa, ja nad ei saanud lume tõttu tule tegemi­ seks ka puid tuua, olid mehed otsustanud lõpuks külmumissur­ ma vältimiseks auto põlema panna, kuna tegemist oli elu ja surma küsimusega.

ALLA:

1. Vabariigi Presidendi Kantselei.

2. Kolm ühesugust vokaali.

3. _____via, üks Balti riik (ingl.k.).

4. Tõstemasin.

5. Riietuseseme osa.

6. _____e, päev tagasi.

7. Teat. jalats.

8. Kanada end. pea­ minister.

9. Nii kiiresti kui võimalik (ingl.k. lüh.).

10. Venemaal (1971.a) sündinud. end.

Vancouver Canucksi hokimängija.

HUVITAV TEADA

Kui palju maksab maailma kalleim vein?

Kuigi hea vein maksab palju, tundub US$40,000 pudeli eest siiski erakordselt kõrge hind: aga just see on hinnaks Essen­ cia 2008 limiteeritud välja­ laskele Ungari veinivalmistaja Royal Tokaji poolt, mis võib olla kõige kallim vein maail­ mas, kirjutas CNN/CTV. Neid on olemas ainult 20 1,5-liitrist pudelit, millest 18 lasti välja möödunud aastal.

Valmistatud on see kuulsal veinimaal Ungaris Tokaji regioo­ nis ja see on tõepoolest

7

Valmistusviis: Tükeldada eelnevalt küpse­ tatud (ja jahtunud) kanarind umbes 1 cm läbimõõduga kuu­ bikuteks. Sama teha keedetud peediga. Eraldada brokoli õisi­ kuteks ja keeta neid mõned minutid, kuni viljad on kergelt pehmenenud, aga krõmpsuvad; lasta jahtuda.

Segada kõik kokku suures kausis, lisada hakitud küüslauk ja kõrvitsaseemned, hapukoor ja maitseained ning segada.

Veoautojuht leidis põlevast sõidukist külmunud reisijad YUKON. Üks Whitehorse’i veoautojuht märkas hiljuti Carmacks’ist põhja pool tee ääres põlevat sõidukit. Ta peatus ja avastas sõidukist ­ mehed, kes olid elus, kuid tugevas stressis.

Neid päästnud autojuhi sõnul tähendab Põhjas veoautojuhina töötamine seda, et ei saa võtta elu iseenesestmõistetavalt; teel tuleb alati teisi aidata ning kui näed, et keegi on mingil põhju­ sel peatunud, siis peatud ka ise ja küsid, kas kõik on korras.

(CBC/EE)

Keelest naljaga pooleks Üits vanamees põle aastaid kinus, ooperis ega teatris käinud.

Liialt kallid piletid. Filmides on pahatihti ainult tapmine või tagaajamine, ooperilaulu saab kodus raadiost kuulata ja eks see elu ole igapäevane teater. Küll aga vanakõbõkõ loeb, see ei käi rahakoti peale, kui raamatukogu stammkunde oled ning sõbrad laenavad ka huvitavaid raamatuid.

Mullu oli eesti keele aasta ja sellega arvestades sain lae­ nuks õpetliku teose: „Sõida tasa üle silla. Raamat eesti kee­ lest ja meelest“. Sain teada, et pealkirja kuulus lause on udu.

Rahvateadmine üttel, et keele kauniduse võistlusel Wabariigi ajal tulnud itaallaste järgi lause teiseks. Raamatu üks koosta­ jatest, Rootsis elav Raimo Raag lükkab selle ümber. Niukest võistlust pole olnudki, aga oma keele ilu ja võlu üle võime siiski uhked olla. Ja selle elujõu.

Ei mina mingi kultuuri kriitik ole nigu too toimetaja/re­ porter Purje poiss on. Küll aga julgen soovitada teose luge­ mist. Isegi minusugune tohman sai targemaks. Võõrkeelte mõjust, tehissõnadest, ajaloost on keeleteadlased sinna kirju­ tanud. Ka mu lapsepõlve armastatud võro kiil on esile toodud.

Vigurivänt nigu olen, meeldis kõige inämp Arvo Krikmanni kirjutis ütlusfolkloorist. Sain lõpuks teada, mis on kõnekäänu ja vanasõna täpne vahe. Vanalell puistas neid mõlembit nigu varrukast, ninatark nolk aina itsitas, aga ajas neid sassi ka. Rahvatarkus olla üldistavalt vanasõna taga, kõnekäänd aga huumoriga asjaolude mitteüldistav ütlus.

Annan näite. Alati on meeldinud lause ,,suuga teeb suure lin­ na, käega ei kärbsepesagi“. Nigu too pärisvesi siin riigis. See on vanasõna. Kõnekäänd aga, nigu peaministergi põhineb võrdlustele ja liialdustele, temale sobib näiteks ,,valetab, nii et suu suitseb“.

Nood pareerivad ja iroonilised tõrjevormelid nigu Krikmann neid kirjeldab, panid muigama küll. Kirjutasin mõne kõrva taha, et kui Karlaga järgmisel korral saunalaval istun, oskan vastu susata. Tema põle ju suu peale kukkunud.

Okupatsiooniaegne vanasõnade raamat on mul küll riiulil.

Kahjuks aga kõnekäändude, jutujätkude ja naljasõnade kogu põle. Kuluks marjaks ära. Sadagu kas või pussnuge, selline raamat põleks mulle nigu hane kaela vesi.

Nojah. Teame, et oleks on paha poiss ja et oleks tädil rat­ tad all oleks omnibuss. Vanalelle versioon meeldib rohkem – oleks mul küüned istmikus (valisin viisakama sõna kui tema pruugitud) ripuksin laest. Jah, oleks neid väheseid aastaid ette arvata rohkem, siis uuriks tõsisemalt meie keelt.

Huumorit ja selle ajalugu. Hea meel aga, et nati targemaks olen saanud armastatud emakeele minevikust, olevikust ja tu­ levikust.

VABARNA VOLLI

,,Eia jõulud Tondikakul“ tunnistati Vilniuses parimaks lastefilmiks Anu Auna koguperefilm ,,Eia jõulud Tondikakul“, mida T.E.S. Täienduskoolide õpilased said Torontos näha eelmise aasta novembris Estdocsi raames, võitis Vilniuse rahvusvahelisel laste- ja noortefilmide festivalil parima lastefilmi auhinna.

Tegemist on Leedu suurima ja tähtsaima noorele kinopublikule suunatud filmifestivaliga, mis toimub tänavu juba 14. korda ja

leiab aset samaaegselt kuues linnas – Vilniuses, Kaunases, Siauliais, Penevezyses, Varenas ja Klaipedas.

Möödunud aasta maikuus rahvusvahelist festivaliteekonda alustanud koguperefilm ,,Eia jõulud Tondikakul“ on poole aastaga linastunud pea 30 Euroopa festivalile lisaks veel Hiinas, Indias ja USA-s ning saanud mitmeid auhindu.

Filmi režissöör ja stsenarist on Anu Aun, produtsendid Maie Rosmann-Lill ja Maario Masing, operaator Heiko Sikka, loodus­ operaator Ants Tammik, kunst­ nik Matis Mäesalu. (ERR/EE)

Naljanurk ,,Juku, sa pead ennast parandama. Ema kurtis, et sinu käitumine on võimatu.“ ,,Tead, isa, ma arvan, et ema kavandab midagi meie vastu. Kuulsin, kui ta eile oma sõbrannale kurtis, et mul on sinu iseloom ja käitu­ mine…“

8

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

Nr. 3

A Political Appeal

Concerning the Territorial Integrity of the Republic of Estonia English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Putin to improve Russian “democracy”. Really?

Catching Russians and Westerners of guard Vladimir Putin just recently announced his plans to shift some presi­ dential powers to the parlia­ ment before he finishes his fourth and as the constitution demands, his last term as president.

He also reshuffled the cabi­ net, replacing Prime Minister Dmitry Medvedev, putting a low profile official with no po­ litical ambitions in charge of the government. Skeptical ana­ lysts see this as Putin paving the way to keep power ‘de ­facto’ after 2024 when his term ends.

One notes that in Iran as in some other autocratic states, genuine power resides not in the president, but in some other institution.

It’s interesting to note that the new Prime Minister, Mikhail Mishustin is said to be cut from the same cloth as Putin. He was the chief of Russia’s Tax Service, a publicly obscure position that controlled a government agency known to be a tool of repression, some­ times used to punish Putin’s po­ litical enemies. The new prime minister and the President are like two peas in a pod.

As expected Putin denied wanting to remain in power indefinitely as his critics have ­ charged. In his view “it would be very worrying to return to the situation of the mid-1980s when heads of state one by one remained in power until the end of their days, [and] left office without having secured the ­necessary conditions for a tran­ sition of power”.

Putin’s proposals are still vague. Observers suggest that the proposed changes Putin has offered could in effect permit him to retain power as national leader either as prime minister, chair of the country’s parlia­ ment or as head of a revamped, but still undetermined state council.

Putin, true to style, has also proposed that Russian law has supremacy over international tribunals, so that the European Court of Human Rights would no longer have the authority to issue rulings that Russia op­ posed.

Although he has suggested

that lawmakers could name prime ministers and Cabinet members, and implied that pre­ sidential powers would be cur­ tailed, he proposed a greater role for the State Council, an obscure body of regional gover­ nors and federal officials, indi­ cating he might take a leading role there.

Critics see this as the new seat of real power, similar to the Soviet era when absolute power resided not in the legisla­ tive Supreme Soviet, nor the Council of Ministers, nor the Head of State, but rather in the position of first secretary of the Communist Party. Putin’s steady march towards an autoc­ racy has been evident for years.

One must remember that at the end of his first constitution­ ally limited first two terms he switched roles with Prime Minister Medvedev for one term, to be come president once again for the third term.

Unquestionably legal, but hardly in the spirit of the constitution, which is meant to deter oneman rule – at least theoretically.

This blatant missues of the law overwhelmed Russian aspira­ tions for possible liberalization.

With Putin’s return for a third term, tens of thousands in 2011-2012 protested publicly against his deliberate flaunting of the intention of the country’s constitution. Even though human rights advocates have expressed outrage at Putin’s manoeuver­ ing, many of his critics seem to accept defeat. They really had no expectations of Putin surren­ dering power after four years.

However Westen observers were encouraged by Putin’s proposals that at first glance seem to be a move towards true democratization. Even though Putin’s popu­larity has been slip­ ping, the Levada Centre surveys show that he still retains the support of some two thirds of the population. Displeasure with his d­ictatorial rule is not the main determinant in the slight decrease in public accep­ tance. It’s based more on eco­ nomic grievances. Poverty and deprivation are rampant in plac­ es other than Moscow.

It’s not important for Putin that he hold the president’s title, as long as the country remains ‘Putin’s country’. LAAS LEIVAT

Addressed to: European Union and NATO member states, states having diplomatic relations with the Republic of Estonia, to the United Nations, and the international general public We will soon mark the 75th anniversary of the end of World War II (WWII). That traumatic period of history continues to weigh heavily on several coun­ tries even now, including Estonia.

The Molo­t ovRibbentrop Pact (MRP) – signed between communist Russia and Nazi Germany in 1939 – paved the way for WWII. We direct your attention to the fact that the Pact also ultimately resulted in numerous coerced and for­ cible territorial changes for a number of states and peoples of Europe.

Previously (on Feb. 24, 1918), the Republic of Estonia declared itself independent and broke free of Soviet Russia. A war of independence waged with Russia ended successfully for Estonia on February 2nd, 1920, with the signing of the Tartu Peace Treaty. By signing the treaty, Russia recognized Estonia’s independence, renoun­ cing “forever all sovereign rights possessed by Russia over the Estonian people and their territory.” Having first entered into the MRP on August 23, 1939, the Soviet Union occu­ pied Estonia on June 17, 1940, and then forcibly incorporated Estonia into the Soviet Union in August. On August 23, 1944, (and in subsequent increments), Moscow annexed 3 eastern municipalities of Viru County ­ from Estonia, along with most of Petseri County.

Because of the war between the Russian Federation (the suc­ cessor of the Soviet Union), and Georgia in 2008, and also be­ cause of the subsequent armed conflict between Russia and Ukraine beginning in 2014, the nations of the world took active notice of the illegal actions of the aggressor state and reaf­ firmed the right of the victim states to their territorial integri­ ty. We direct your attention to the fact that what was ex­ perienced by Georgia and Ukraine recently had already been done in an analogous manner to Estonia 75 years earlier. The topic remains cur­ ­ rent, because the very same aggressor is attempting, after ­ the fact, to gain legal recogni­ tion of its annexations in neigh­ boring countries, and has now also started to attempt to justify and “rehabilitate” the MolotovRippentrop Pact.

Russia is now accusing Estonia of presenting “territorial claims”. An excerpt from the blog of Henn Põlluaas, the cur­ rent Speaker of the Estonian Parliament, is of relevance here: “Estonia has no territorial

Tartu Peace Treaty.

Treaty of Tartu on display to mark centennial ERR, January 2020 The Treaty of Tartu will be on display later this month at the National Archive and at the Estonian National Museum to mark the centennial.

A hundred years ago, the signing of the treaty between the Republic of Estonia and Soviet Russia ended the 431day War of Independence.

The treaty can be seen on January 29 at the main building of the National Archives and from January 30 to February 2 at the Estonian

claims against Russia. We don’t want a single square meter of Russian territory. All we want is to get back what belongs to us.

Russia has annexed about 5% of the territory of Estonia.

Thus, de facto, Russia has ille­ gal claims against Estonia in ­violation of international law”.

After World War I, the task of preserving the peace was en­ trusted to the League of Nations in 1919. Although those expec­ tations weren’t met, mankind has placed the same expecta­ tions on the United Nations (UN), the successor to the League of Nations. We can rea­ sonably expect UN member states who value democracy and the rule of law to openly sup­ port the expectations of Estonia for the restoration of the Esto­ nian-Russian border that has been illegally shifted westwards through aggression, due to Soviet annexation at the end of WWII. It would not be appro­ priate to regard this as an issue merely between the Russian Federation and the Republic of Estonia. It also concerns the lo­ cation of the eastern border of NATO and the European Union, as demarcated in the Tartu Peace Treaty, which is located in the Treaty Series registry of the UN Treaty Collection under the identifier 11LTS29.

On the 100th anniversary of the Tartu Peace Treaty, the book “A Century of the Peace Treaty of Tartu 1920-2020” was pub­ lished.

OSVALD SASKO President, The Society for the Perpetuation of the Peace Treaty of Tartu of 1920

For more information, please contact: The Society for the Perpetuation of the Peace Treaty of Tartu, Tähe 15-35, 50103 Tartu, Estonia (Secre­ tary’s email: Aldo.Kals2@ gmail.com)

Photo: EV100

National Mu­seum.

The peace treaty signed in Tartu on February 2, 1920, at 00:45, was transferred to the Estonian foreign mission in Stockholm in March 1940.

Until 1963 it was kept among the documents of the Estonian exile government and then in the Baltic Archives in Stock­ holm.

In 2002, the treaty returned to Estonia and was formally handed over to the National Archives on June 21, where it is still kept.

Events marking the centen­ nial of the signing of the treaty will take place in the National Archives, the Estonian National Museum and elsewhere.

International literacy conference to concentrate on multilingual education ERR, January 2020 The Estonian Reading Society and Tallinn University or­ ga­ nized the IV Baltic Sea Conference on Literacy “Searching for a Common Language” last week, at the heart of which lies literacy in multilingual education. The presentations took take place at Tallinn University.

The international conference offered more than 100 presenta­ tions, with speakers from nearly 40 countries. Topics included supporting and developing literacy in different forms and ­ levels of education. Listeners learned about readers-writers with special needs, adult educa­ tion, libraries in the modern information world and a great ­ many other things.

Main organizer of the con­ ference, chairwoman of the Estonian Reading Society Mare Müürsepp said that the con­ ference’s theme “Search for a Common Language” points to the need for understanding and solutions that would function in different cultural settings and internationally. “The tip of the spear will be on especially ur­ gent topics, such as recognizing and supporting special needs early on, digital competencies, describing and measuring 21st century literacy,” Müürsepp added.

The conference’s keynote speaker was professor Heikki Lyytinen from the University of Jyvaskyla who talked about (Continued on page 9)

Nr. 3

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

9

Employers critical of interior minister’s restrictions on foreign students ERR, January 2020 Employers’ associations have sharply criticized Minister of the Interior Mart Helme’s (EKRE) urgent planned changes to the Aliens Act and Study Allowances and Study Loans Act, finding that these changes would damage the competitiveness of Estonia’s economy and higher educa­ tion, violates the ensuring of equal opportunities, prevent foreigners from integrating into Estonian society and encroach upon a realm that does not fall under the remit of the Ministry of the Interior.

A bill put forward by the interior ministry wants to stop ­ foreign students working more than 16 hours a week, sets a minimum wage requirement matching the average salary for graduates who say in Estonia and the labor market, and plans to restrict long-term visas for family members.

“In short, we believe this is a bill that sows distrust and imposes disproportionate re­ ­ strictions and will hold back economic development,” the Esto­nian Service Industry Asso­ ciation said, commenting on the bill.

“We find that a condition for foreign students as potentially high-potential talents coming to Estonia and contributing to the Estonian economy is the estab­ lishment, not the restriction, of equal opportunities,” said the Estonian Association of Infor­ mation Technology and Tele­ communications (ITL). “In the future, highly educated special­ ists will generate higher value­added, and will thus generate more tax revenue for the state.”

The Estonian Chamber of Commerce and Industry (KTK) likewise submitted four pages’ worth of objections and pro­ posed changes to the bill, and University of Tartu Student Council member Allan Aksiim spent three pages questioning the validity of claims included in the bill.

The interior minister wants

foreign students studying in Estonia on the basis of a resi­ dence permit to work a maxi­ mum of 16 hours per week.

Employer representatives, how­ ever, strongly discourage this plan.

“The Chamber of Commerce is categorically against impos­ ing limits on foreign students’ work hours,” the KTK said, adding that the size of the prob­ lem which would allegedly be addressed by restricting work­ ing hours to 16 per week re­ mains unclear.

Current legal provisions al­ ready prevent foreigners who have come to Estonia to study from only working, as their ­residence permits would be re­ voked if they do not fulfill their curriculum. Such a low limit is likewise unreasonable, would reduce the state’s tax revenues as well as doesn’t serve the interests of either university ­ students or employers, the ­ chamber added.

The ITL agrees and has called for the implementation of such a restriction to be given up. The Service Industry Asso­ ciation likewise considers cur­ rent provisions sufficient, add­ ing that by restricting employ­ ment, foreigners’ integration into Estonian society would be impeded as well, increasing the chances of foreigners remaining within the confines of their own ethnic group as well as under­the-table work.

As the bill also plans to abolish the payment of needbased financial aid to foreign students studying in Estonia on a fixed-term residence permit, the university student body ­representative also asked whether the Ministry of the Interior or some other government body intends to establish an alterna­ tive support measure that would allow foreign students to fund their studies in Estonia.

Likewise, the target of criti­ cism is the interior minister’s plan to implement a require­ ment that foreigners who have obtained a vocational education

Triin Koch, highly respected choir conductor from Estonia is on a working visit to Canada once more passing on her musical expertise to local Estonian choirs. Accompanying her is Elise Naccarato, conductor of the Hamilton Estonian Mixed Choir.

Photo: Merike Koger

Korp! Amicitia starts off 2020 with a big bang. From the left are Amicitia sharpshooters Ashley Lennox, Ariel Blais, Riina Knowles, Mari Pikkov, Kristina Lillakas, Raja Raudsepp and Lillian Lennox with instructors Tauno Mölder, Mihkel Kütti and Burton Naylor.

Photo: Paul Shoebridge

Korp!

Amicitia hits bullseye Recently the members of Korporatsioon Amicitia tried their skills as sharpshooters with the Toronto Estonian Gun and Pistol Club (TEPP) in their licensed range at Estonian House. Marks­ man­ ship is a time-honoured sport for Estonians who won the pre-war famed Argentina Cup and have been members of Canada’s national target shooting teams in many inter­ national competitions includ­ ing the Olympics.

Mandatory safety instructions.

Photo: Paul Shoebridge

Before firing a single shot, the women were instructed in safety procedures and the rules of the range. Since many of Korp!Amicitia members have had target shooting practice as youngsters in the Girl Guides,

their scores were relatively high.

TEPP members use the range regularly on Thursday evenings.

For more information contact info@teppclub.ca.

Korp! Amicitia can be reached at esinaine@amicitia.

ca. On Sunday, February 2, Estonian women’s sororities will be marking the 100th an­ niversary of the Tartu Peace Treaty at Tartu College with their annual “Küünlapäeva koosviibimine” organized this year by Korp! Filiae Patriae.

or higher education degree in Estonia and are applying for a fixed-term residence permit for the purposes of employment must earn wages equal to at least Estonia’s average wage.

The ITL doesn’t support this proposal either.

“We believe that it is entirely understandable and expected that someone who has only just graduated and is only just be­ ginning a career in their field may initially earn less than the average wage,” the ITL said in its call for the ministry to aban­ don this planned change. “We find that the state’s current policy should be preserved, ­ according to which those who ­ have completed their education in Estonia should be eligible for simpler opportunities to find employment in Estonia, without any further restrictions.”

“The average wage require­ ment is too strict,” the chamber said. “The average wage re­ quirement may prevent foreign­ ers who have earned their de­ gree in Estonia from remaining on the Estonian job market after they have completed their studies. For example, in 2018, ­ some 80 percent of people em­ ployed in Estonia earned under the national average wage.”

Aksiim said in his own com­

mentary that while the wage ­requirement is a welcome one, it is discriminating compared with Estonian graduates of the same level of education, as the wage requirement doesn’t apply to them.

“Wages are for the labor market to regulate,” he added.

The ITL considers the rea­ soning behind the planned change, which alleges that the issuing of visas for the family members of students isn’t justi­ fied “because a foreigner can live their family life in their country of origin” to be inap­ propriate and inaccurate.

“We would like to refer here to the fact that an individual’s right to the inviolability of their private and family life is set out in the Constitution of the Republic of Estonia as being everyone’s right,” the associa­ tion said.

“We support current legisla­ tion on this matter, and don’t consider the items included in the bill necessary that restrict the opportunity of foreigners studying in Estonia and shortterm employees from bringing their spouse and children along to Estonia with them under cur­ rent conditions,” the Chamber of Commerce said in its letter to the Ministry of the Interior.

The Estonian Service In­ dustry Association likewise said that it is unfair to force people to choose between work and family and introduce restric­ tions to this effect. “‘Living their family life in their country of origin’ as men­ tioned in the [bill’s] letter of ­explanation isn’t possible while working in Estonia, and it ­creates a situation for employers and employees alike in which their ability to work is affected, and their work relationships (in addition to family relationships) suffer,” the association said.

International…

(Continued from page 8)

d­igital play and technology to help children obtain initial read­ ing skills in a playful and in­ teresting way on the con­ ference’s opening day. Speakers from Estonia included Auditor General Janar Holm and profes­ sor emeritus of the Estonian Academy of Arts Anu Raud.

Holm talked about integration and language training from the point of view of the National Audit Office on the opening day.

10

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

Nr. 3

Buddhist Against Empire (III)

Gallery: Director Tanel Toom wins Postimees’ Person of the Year award

Marju Broder, Independent Researcher Organizing Chair for International Conferences Buddhism & Australia, Perth Australia F. My idea was to be an EastWest mediator Vaartnou continues: My idea was to be an East-West media­ tor but as we see, Esto­ nians couldn’t do it. The rich neigh­ bor must still be exploited. I told about this idea to Eve Pärnaste at that time, but she screamed – in no way. My ­actions forced Russia to offside politically because all Western society had already formed a position on Russia, and Estonia would have had a very good opportunity to mediate trade ­ and administration between Russia and the West at national and government level. With this, Estonia would have earned a lot of capital to develop its statehood. Estonia would have had a favorable opportunity for that.

I know that it would have been a difficult solution for Estonians. But economically thousands times more useful.

Because no food is bought for freedom, but for money. As economic chaos in Russia pre­ vailed, Estonia would have ­benefited from mediation assis­ tance organized at the govern­ mental level. I was thinking about the economy when all the people were yelling about free­ dom. I would have been a friend with Russia because he always remains our neighbor.

When the dissidents made the Deer Park meeting, I thought they were just gawky and naive.

My idea (ENIP) was political and came for Moscow as a lightning from the sky, Moscow was not ready for that.”

G. 14 people wanted an inde­ pendent Estonia Vaartnou: “In 1987, when I had a program ready, I went to Eve Pärnaste who was a secre­ tary of the Buddhist Brother­ hood at that time, and said, we are going to do the political party. The same evening we went to Erik Udam and I told Udam that it is necessary to do

a party – on which Erik lighted a cigaret, the thing he hadn’t done for 20 years.

I explained to Erik that it is necessary to declare indepen­ dence and the Republic of Estonia because the Soviet Union is economically broke because it has been buying crop for gold already four years (this fact made Andropov to hospital at that time). It was the best factor we could have. Declaring independence would spoil Mos­ cow plan which aimed to apply new economic policy (‘pere­ stroika’) but certainly intended to keep together the soviet ­empire.

I started looking for people to form an active group that will deal with proposal. As Eve Pärnaste was a convinced Budd­ hist at that time, and was also a secretary of the Buddhist Brother­hood, she run the party activities as secretary. At the time I was in Estonia, Pärnaste did what I told him. After my expulsion, Pärnaste started to act according to the understand­ ing of dissidents. Because dissi­ dents were not very sharp in politics, they were only able to make the party half a year later.

I traveled around Estonia and was looking for people to sup­ port the proposal. Most people refused to sign the proposal, in­ cluding all these communists who nowadays proclaim that they also fought for the Repub­ lic of Estonia.

In total, I found 14 people who wanted the Republic of Estonia. There were about 1.5 million inhabitants in Estonia and there were no more people who would have wanted an ­independent republic.

Lagle Parek (later chairman of ENIP ) whom I turned to, said- no way I would sign the petition, and added that I would kill the Estonian people with it.

Viktor Niitsoo ( ENIP member from August 1988) told me that he will not sign such a suspi­

ERR, January 2020

cious thing and will not parti­ cipate in such a provocative event.

So, MRP -AEG group and Proposal for ENIP were com­ pletely separate things. No one of MRP AEG dissidents dared to travel to Moscow with me as I offered. During that period, my secretary Eve Parnaste was a Buddhist, now she has changed to Christianity. Reli­ gious prin­ ciples changed, also political views changed, this is religious and political prostitution. She left ENIP in 1993, joined with Reform Party which consists of ex-communists, and recently with CPPE” H. At that time, nobody just made a press conference All were strictly regulated and guarded, and the offices of the Western press were only present in the capital of the Soviet Union. It was ironic that, apart from a few collections of self-publishing, the Vaartnou would not have other place than Moscow to announce indepen­ dence and ENIP. Vaartnou: “We went with Arvi Orula to Leningrad to meet one person who was help­ ing in organizing of a press conference in Moscow, thanks to the help of a spokesman for the US Embassy in Moscow.

We went to Leningrad, and we were followed by the KGB. In order to get rid of them, we drove by car around Leningrad and then I jumped out of the car on a ride and rolled into the

Estonian Central Council 2020 and future changes in structure TORONTO – The Estonian Central Council in Canada’s 2020 national council will con­ sist of 21 members from across Canada. The members, who have all been acclaimed in accordance with the Esto­nian Central Council election by-law, will begin their term after the first National Coun­cil meeting which will take place in the late winter in Toronto.

According to the Estonian Council in Canada’s election bylaws, whenever there are less than 25 Council candidates, all candidates in an election are ­acclaimed.

“The Estonian Central Coun­cil and its Election Committee thank all the candidates and volunteers who have volunteered their time and effort to the Council and this process,” said EKN election com­ mittee chairman, Matti Prima. “We are especially proud of the e-Registration movement that enrolled nearly 200 voters. We encourage EKN’s new council to continue this campaign to modernize its proce­ dures and assert its leadership among the Global Estonian Program.”

The EKN Election Com­mittee has been informed that in the coming 12-18 months, EKN will be undertaking a m ­ ajor effort to overhaul its constitution and formally register itself with federal agen­ cies. As such, how EKN representatives are chosen will also be revised and updated to ensure that community organizations and their volunteer leaders and stakeholders have an ongoing say the ­development of policy and EKN’s advocacy work.

“The process of renewal and modernization that was started four years ago, is just the beginning,” said outgoing Presi­dent Marcus Kolga. “I would like to thank Matti Prima for his excellent efforts over the past months with this election process, and I wish the new members of the National Council all the best in this new term.”

The Estonian Central Coun­ cil was established in 1954. EKN represents the interests of all Canadians of Estonian heritage and advocates on their b­ ehalf.

MATTI PRIMA, EKN Election Committee Chairman TAAVI TAMTIK, EKN Election Committee ­Vice-Chairman

snowdrift next to the road.

There were two KGB machines rushing up, without noticing that there was only one person in the car because it was too dark. I went to talk with my contact person and the date, time and place of the press conference were agreed. But ­ Eve Pärnaste wrote later that it was Eke Pärt Nomm.

But only myself and my friend and Buddhist Enn Jaan­ son knew about the details of the press conference. With Enn I had agreed that he will go separately, before us to Moscow with all the necessary docu­ ments and papers (copies).

Apart from two of us, no­ body knew this back-up option.

It was agreed that if I had been arrested, Enn would conduct a press conference himself be­ cause Enn was able to speak English. We had a meeting point at Mayakovsky Square and we had agreed to see each other three times on Maya­ kovsky Square and wave. First, when I arrive in Moscow and drive via Mayakovsky Square.

Second, if I am already going to a press conference. Third, when I drive away after the press conference. That is exactly what happened.

After my expulsion in February 1988, Enn Jaanson was killed one month later by the KGB. He was poisoned.”

(to be continued)

Estonia’s third quarter government debt remains lowest in EU BNS, January 2020 As of the end of the third quarter of 2019, while Greece had the highest debt level among European Union mem­ ber states, Estonia remained the EU member state with the lowest level of government debt, it appears from data published by Eurostat on Wednesday.

The lowest government debt to GDP ratios at the end of the third quarter of last year were recorded in Estonia at 9.2 percent, Luxembourg at 20.2 ­ percent, and Bulgaria at 20.6 percent.

The highest ratios, mean­ while, were recorded in Greece at 178.2 percent, Italy at 137.3

Postimees awarded Tanel Toom, the director of the movie “Truth and Justice”, the Person of the Year 2019 award on Tuesday.

Toom said: “It came as a big surprise to me, of course, I couldn’t expect it. Any recogni­ tion is nice, but I imagined that a person of the year could be­ come a scientist, surgeon or firefighter or someone who does more real things or more beneficial to society. “ Hendrik Alla, a film editor at Postimees, said Toom has made a fantastic achievement because he was able to create a film that touched the hearts of hundreds of thousands of viewers on the basis of a book that every Estonian has a vision of. “As a film editor, I am particularly pleased this is the fourth time in the history of the Postimees Person of the Year award that a person involved in film has been recognized,” he added.

After graduating from Tallinn University with a degree in Film, Toom went on to study for a Master’s degree in feature film at the National Film & Television School in England.

In 2008, his short film “The Second Coming” was selected for the Venice Film Festival. In 2010, he won the Oscar for Student Film in the Foreign Film category with his short film “Tightness,” and in 2011 he was nominated for the Best Short Film Oscar. In 2019, Toomi’s first feature film “Truth and Justice” was r­eleased as part of the EV100 film program, breaking the r­ecord for ci­nema visits in Estonia and reaching the Oscar shortlist for a foreign language film. Tanel Toom’s ­ second full-length feature film “Gateway 6” is currently under­ way, starring actors Leo Suter and Olga Kurylenko.

The Postimees Man of the Year Award was awarded for the 23rd time. percent, Portugal at 120.5 per­ cent, Belgium at 102.3 percent, and France at 100.5 percent.

Compared with the second quarter of 2019, four member states registered an increase and 23 members a decrease in their debt to GDP ratio at the end of the third quarter; the ratio re­ mained stable in Germany. In­ creases were recorded in Ro­ mania at 1.4, France at 0.9, Slovenia at 0.4, and Bulgaria at 0.2 percentage points. The lar­ gest decreases, meanwhile, were recorded in Cyprus at 9.2, Malta at 2.3, the Netherlands at 1.7 and Finland at 1.5 percent­ age points.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 3

Music and film Merli Antsmaa, Filmus, Estonian World Michael Pärt, the curator of the Music Meets Film pro­ gramme, talks to Estonian World about his work and the Estonian film and film music industry in general.

Would you imagine meeting someone who has worked with international Oscar and Gram­ my-nominated talents – musi­ cians like Björk and Arcade Fire, or film directors Peter Jackson, Francis Ford Coppola and film music composer Howard Shore. The Estonian music producer, Michael Pärt, is just that person and he’s very modest about his work. He grew up in Germany and re­ ceived his master’s degree at Kingston University in London.

His family lived until 2007 in Iceland but has now settled in Estonia where Michael has been most recently active in the ­centre dedicated to his father – the Arvo Pärt Centre.

For the eighth year in a row, the Music Meets Film pro­ gramme takes place alongside the Tallinn Black Nights Film Festival in November and Michael Pärt has been curating the process for the last three years. The initiative is aimed at composers and directors; from music and sound creatives through to producers, agents and the wider music and film industry. Where is the Estonian film and film music industry going, what are relevant issues and who are the guests at this years’ Music Meets Film?

Let’s talk about the film industry in Estonia – are there any benefits for a small industry?

There are lots of benefits.

First, a smaller industry can be very versatile. For example, we see how Estonia has embraced technology and has built up infrastructure from zero from ­ just a few decades ago. It started at the right time – which also coincided with the birth of the internet.

If one wants to be versatile and push something through, then a small country can give

Tallinn – appeared recently in The Globe and Mail.

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

you that freedom. Basically, you know everyone in your pool. Obviously, there is a silver lining to that, too. The ­ more free and compact you are, the smaller the pool of com­ petency. It’s just a matter of mathematics. Obviously, this is not a general stance, but rather a guide. If you look at film industries in larger countries, ­ let’s say the England or France, you see how the competition, both positive and negative, pushes the standard of the ­industry, purely by its nature.

We see it quite often when larger productions come to Estonia, such as with Christo­ pher Nolan’s recent “Tenet” film. There is so much excite­ ment – just remember that else­ where it’s complete normality.

We have the ability to learn from these competencies that are brought here. When larger productions come, the local film industry can embrace and learn from these opportunities.

Take it as a glass half full whilst remembering that this is often normality elsewhere.

What are the possibilities for the Estonian film industry to grow and become more international?

In the most recent case, when Nolan was in Tallinn, he set an entire process into mo­ tion. His methods and expecta­ tions don’t get questioned. He requests it, there is a budget for it, and it happens; the order of decision making, how the ­politics are run and budgets are being managed.

Within each type of profes­ sion that is employed in the film industry, some of the knowhow stays here following the production. During these projects, new networks are be­ ing established, and we see how Nolan takes some of his new Estonian crew with him to his next films. A new branch of this tree is formed – it has its own life and shape – we see these people develop new skills sets and eventually return home.

This is what will make the Estonian film industry more competitive. The smaller you are, the more you have to think outside the box.

Some people have been ask­ ing if there is a danger of losing the creative spirit and connec­ tion to a deeper sense of art, cinematography and so on… I don’t think this is the case in our specific context, as long as you don’t lose the balance between your original creative ­ impulse among the distractions of budgeting and managing ­politics.

Why should our industry experts take part in pro­ grammes like Music Meets Film?

For quite a number of rea­ sons. First and foremost, the Estonian film music industry has been practically non-exis­ tent in an international context, compared with many other ­territories. Every single one of our neighbours, even the other Baltic nations, have decades of experience in film music record­ing for international pro­ ductions. Scores would be re­

11

Opening of Maria Spann’s exhibition “The Heart We Left Behind” in Washington on Wednesday. January 15, 2020.

Photo: Delegation of the EU to the US/Twitter

Estonian-American opens photo exhibition of refugee children’s memories writes on her homepage.

Based on the memories of children who fled Estonia i­n 1944, Estonian-American photo­ grapher Maria Spann’s photo exhibition “The Heart We Left Behind” was opened at the Mehari Sequar Gallery in Washington recently.

Spann, a first-generation Estonian-American, said that the subject started interesting her a couple of years ago, when her grandparents died. Follow­ ing their death, her mother and uncle were the only ones in the family who remembered any­ thing about fleeing occupied Estonia, but their stories differed from those of their parents.

“My mom and uncle, who are in the exhibit – they escaped Estonia when they ­

were 5 and 7,” Spann told ETV news broadcast “Aktuaalne kaamera.” “And I always heard the story from my mom about the escape, and what happened, but it was always like it was her mother’s story – like an adult’s point of view. So then I realized I want to find out what the ­children remember – as a child – of that experience. So I asked her, and it was different; it was a lot more physical. She re­ membered the white bread that she got when she got to Swe­ den. And my uncle remembered hot chocolate.”

Spann took portraits of each person, siblings together, if ­possible, as well as an object – “something they brought with them from Estonia or some­ thing that they have kept from that time,” the photographer

corded in Latvia, the Czech Republic, Austria, Poland, Hungary and many more – and all of this since the late 90s.

They are more than 20 years ahead of us and have through countless collaborations been extending their own networks.

How many Estonian film and film music experts reach how wide of a network outside of Estonia? Not many, not wide. If the opposite would happen, there would be a snowball ­effect that would self-perpetuate and grow. And to get there is the main reason of having this thirst of inviting people from afar to connect with the indus­ try here in Estonia. The guests I invite to Music Meets Film are not specialists in the abstract sense but rather practising ex­ perts, who want to come here and share their skills.

How is the interest for ­taking part?

I’d like to see the interest more than it has been in the past. I can see a certain dif­ ference in approach across different generations. We have ­ composers of tomorrow who have a lot of enthusiasm. We also have very young com­ posers of today who are very eager to connect and to stay in touch, to hear new ideas, pro­ cesses, styles. There is a certain

open mindedness and the will­ ingness to extend their network reach.

From some other generations and from some more estab­ lished composers, I have not seen the same enthusiasm that would get them to be in touch with people from beyond the Estonian “pool”. It’s a question of generation and mindset. Our Estonian mentality. The idea of going out there, speak to people and make new friends and ­continue from there… is rather alien to us. Many other people do better than Estonians in this regard.

If the industry is to increase its competitive edge, we should not forget the topic of tax re­ bates, which in turn will inevi­ tably bring us to the age-old question of why taxpayers’ money should be spent on film production rebates. It is exactly for that: to increase the com­ petitiveness of the local film ­industry. You see, the beauty of the film industry as a whole, is that it engages a healthy crosscut of practically every trade within society. Everyone can be some­ how connected to film. We can see drivers, researchers, plumb­ ers, designers, carpenters, writers and so many more. It takes time to see the return on investment, just as with other initiatives

such as Enterprise Estonia (a state-run agency responsible for promoting Estonia abroad and attracting investment – editor).

ERR, January 2020

“To this day, my mother can’t stand the smell of engine oil as she was hiding in a tool box,” she describes. “My uncle has no memories of the boat journey itself, but remembers the soft white bread and hot milk they were served as they arrived in Sweden. This is what I am most interested in when pursuing this project – what memories do these ‘children’ have of the escape?”

Thus far, Spann has photo­ graphed 35 people, but she is hoping to find at least 100 Estonian refugees worldwide.

The hope is for these memories and photos to be turned into a book, and for the photos and stories to be exhibited in Estonia as well.

Currently, my main priority is to extend the scope and target group of Music Meets Film within Estonia. Establish stron­ ger relationships with organisa­ tions. Strengthen the ties with the Estonian Academy of Music and Theatre, the Baltic Film and Media School, the Estonian Composers Union and other institutions. Programmes such ­ as Music Meets Film are a posi­ tive tool kit for the students, who can become more competi­ tive with building on this net­ work. The Estonian Academy of Music plans to put Music Meets Film programming in its cur­ riculum for the academic year 2020/2021 and the Baltic Film and Media School as well. I would like to see entire classes there and the programme being part of their timetable.

In the years to follow I would like to see stronger insti­ tutional ties between the music and film academies and Music Meets Film within a broader region – focusing on Scan­ ­ di­ navia, the Baltics, Russia and other countries.

(To be continued)

12

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

Eesti Sihtkapital Kanadas aitab alal hoida ja tunnustada Eesti kultuuri Kogukonnas on olulisel kohal jagamine. Eestlased Kanadas jagavad omavahel ajalugu, ühist pärandit ja tunnet, et oleme osa millestki suuremast. Ühtne on ka kõige selle säili­ tamise eesmärk. Kuigi Eesti on vaba riik, on igaühel selle väikese rahva liikmel isiklik kohustus hoida alal meie pärandit, keelt ja kultuuri.

On lihtne lugeda kokku õpi­ laste arv Kanada Eesti koolides ja lasteaedades, laulukoorides või rahvatantsurühmades. Kuid palju keerulisem on mõõta nende kultuuriliste organisat­ sioo­nide tähtsust meie kogukon­ nas tervikuna. Viieteistkümne lapse suurune lasteaed Montrea­ lis on arvult palju väiksem kui Toronto oma, milles käib üle 80 lapse, kuid need mõlemad demonstreerivad võrdväärselt meie kogukonna püsivust, visa­ dust ja vaimu. Ainuüksi Eesti kultuuriseltside, organisatsioo­ nide ja sündmuste olemasolu Albertas, Vancouveris, Vic­torias, Hamiltonis, Kitcheneris, Otta­ was ja kaugemalgi paneb eest­ lasi üle Kanada uhkust tundma.

Iga kultuurisündmus on meile kõigile eluoluline.

Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) eksisteerib, et toetada ja alal hoida Eesti kultuuripärandit Kanadas, toetades rahaliselt or­ ganisatsioone ja sündmusi, mis meid kokku toovad ja aitavad tulevikku kindlustada. Need or­ ganisatsioonid ja üritused mitte ainult ei hoolitse meie kogukon­ na eest, vaid aitavad seda ka luua ja uuendada.

Novembris kiitis ESK Juha­ tus heaks toetuse 23 projektile kahekümnest erinevast organi­ satsioonist. Eesti Sihtkapitalil Kanadas aitavad neid projekte ja ettevõtmisi rahastada meie kogukonnalt saadud annetused ja pärandused.

• Alberta Eesti Kultuuri­ päran­di Selts – ESK annab rahalist toetust aitamaks rajada Eesti keele tunde Albertas.

Veebipõhised keeletunnid al­ gasid 2020. aasta jaanuaris mul­ jetavaldavalt – registreerinud on 16 õpilast!

• Eesti Lauljate Liit PõhjaAmeerikas (ELLPA) – sai toe­ tust ühise kooride töötoa jaoks

Eesti kalamehed püüdsid eelmisel aastal mitu hiigellõhet Eelmine aasta oli eesti har­ rastuskalameestele rõõmustav.

Jõgedel lõhe ja meriforelli spinninguga püüdvad harras­ tuskalastajad tõmbasid välja 2,1 tonni lõhet ja meriforelli, sealjuures oli mitmeid kaa­ lurekordeid.

Uudisteportaal Delfi vahen­ das Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja

Jaanuarikuus töötab hinnatud koorijuht Eestist Triin Koch taas Toronto piirkonna Eesti kooridega. Triin Kochi näevad muusikahuvilised kohalikke koore juhatamas ka laupäeval, 1. veebruaril toimuval nelja koori ühiskontserdil Toronto Peetri kirikus.

neljale Toronto piirkonna laulu­ koorile, mille käigus juhendab harjutusi koorijuht Triin Koch Eestist.

• Toronto Eesti Täiendus­koo­ lid, T.E.S. Lasteaed, Hamil­ toni Eesti Kool ja Montreali Eesti Kool – ESK toetus moo­ dustab umbes 45% Eesti koolide ja lasteaedade eelarvest 2019-2020 kooliaastal Torontos ja Hamiltonis ning aitab enam kui 180 last.

• Jõekääru ja Seedrioru said ESK toetust, et hoida laagrites osalemine taskukohasena – eelmisel suvel nautisid meie kogukonna noored eesti keelt ja kultuuri 350 laagrinädala ula­ tuses.

• Vancouveri ja Montreali Eesti Seltsid saavad ESK kaudu kogukonnalt toetust eri­ nevateks tähtsateks üritusteks ja vabariigi aastapäeva pidustus­ teks.

• Laulukoorid ja rahvatants Torontos ja Vancouveris – ESK toetab jällegi meie kogu­ konna keskseid organisatsioone nagu Toronto Eesti Meeskoor, Estonia Koor, Hamiltoni Koor, Läänetuul, Kungla ja Kilplased.

• QuEST – ESK toetas alg­ kapitaliga Eesti kultuuriorgani­ satsiooni loomist Queen’s üli­ kooli Eesti päritolu tudengitele.

• FunniEST – ESK toetab uut Eesti komöödiafestivali, mis leiab aset Tartu College’is ja

Herki Tuusi sõnu: „Eelmine aasta rõõmustas eeskätt üli­ suurte kaladega.“ Esiviisiku moodustasid 21,4 kg (Jägala), 17,5 kg (Selja), 17,2 (Jägala) kg, 17 kg (Jägala) ja 15 kg (Purtse) kaalunud lõhed.

Kõige suurema kala, 21,4 kg kaalunud lõhe sai kätte kogenud kalamees Denis, kellel läks hii­ gelkala veest väljatõmbamiseks 1 tund ja 20 minutit.

Esiviisikusse mahtunud ka­ ladest koguni kolm püüti Jägala jõest. Jägala, Selja, Purtse ning Pirita on olnud lõhepüüdjate lemmikud juba pikka aega ja

Nr. 3

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Kelly Sildaru võitis jälle!

Noorte olümpiamängudel Šveitsis Lausanne’is oli taas furoorikas Eesti 17aastane ­ esitali­ sportlane Kelly Sildaru.

Viimati mullu aprillis võistel­ nud ning seejärel pigem kooli­ mille raames toimuvad improvi­ tööle ja noore inimese elule kui satsiooni õppetunnid ja mitmed suuskadega lumel trikitamisele kogukonna liikmete etteasted. pü­hen­dunud freestyle-suusataja • Esto suusaüritused – ESK tuli, nägi ja võitis taas hüpete sponsoreerib suusapäevi On­ ­ kaskaadist ja käsipuudel ehk tarios ja Quebecis, mis aitavad rei­ lidel turnimisest koosneva kokku tuua eestlasi, kes muudel pargisõidu. Ning seda juba 29. kogukonna üritustel muidu ei korda järjest! Ehk teisisõnu osaleks. ­öeldes pole Kelly oma karjääri • Stipendiumid ja toetused algusest ehk 11-aastasest peale õpilastele – ESK andis välja sel alal mitte kunagi mitte auhinnad kuuele väärilisele kusagil isegi teiseks jäänud.

T.E.S. kooli õpilasele ja ka Neiu CVs on mullune renni­ seitsmele Kanada-Eesti tuden­ sõidu täiskasvanute MM-kuld, gile, kes õpivad kõrgkoolis: kolm noorte MM-kulda, kolm Mihkel Jaenes (ON), Liis võitu ekstreemspordiolümpiaks Jakobson (ON), Erik Kõvamees peetavatel X-mängudel USAs (BC), Ivi Lindau (ON), Peggy Aspenis, peoga muid meda­ (Margaret) Jupe (ON), Colden leid-tiitleid lisaks.

Lausanne’ist reisis Sildaru Palo (AB), Krista Poolsaar Aspenisse järjekordsetele X­(ON). mängudele, kus ta kavatseb Sihtkapital toetab igaüht osaleda nii pargikui rennisõi­ meist kogukonna annetuste läbi dus, lisaks ka Big Air hüpetes. kindlustamaks, et meil oleks Kaugemaks eesmärgiks võiks võimalus üksteisega ühenduses Kellyl, kui tal ikka motivat­ olla ja et saaksime hoida elavana meie keelt ja kultuuripärandit. siooni jätkub, olla võit 2022. Üheskoos saame me hoida alal aasta taliolümpial Pekingis.

Noorte olümpial Lausanne’is oma tuleviku siin Kanadas. on Eesti saanud veel kaks kulda, Eesti Sihtkapital Kanadas on tõsi, tänapäevaseks (?) tuunitud registreeritud heategevuslik or­ võistlustelt. Marek Potšinok tuli ganisatsioon, rahastatud kogu­ eri riikide noortest koostatud konna annetustest ja pärandus­ „Roheliste“ meeskonnas 3 x 3 test, mis toetab Eesti kultuuri­ jäähokis võitjaks (tema kak­ pärandiga seotud tegevusi üle sikvend Erik sai „Punaste“ se­ Kanada. Annetusi võetakse vastu gameeskonnas pronksi), Arlet igal ajal. Enama informatsiooni Levandi võitis noorte olümpia­ saamiseks või annetuse tegemi­ kulla „Julgete“ iluuisuvõistkon­ seks palun helistada 416-465- nas.

5600 või külastage estonian­ Eesti parimate sportlaste foundation.ca ESK võtab vastu avaldusi ra­ valikul oli intriigi halise toetuse saamiseks kaks korda aastas, mis peavad olema esitatud kas 1. märtsiks või 1. oktoobriks. Sihtkapitali juhatus vaatab kõik avaldused läbi ja kaalub neid vastavalt rangetele kriteeriumidele ja heategevus­ like sihtasutuste juhistele, mis on sätestatud Kanada maksu­ ameti (CRA) poolt. Avaldusi 2020. aasta stipendiumi saa­­mi­ seks võetakse vastu 1. ok­ toobrini.

Tellige endale ESK Kogu­ konna Ringkiri veebilehe kaudu newsletter@estonianfoundation. ca, et olla toimuvaga kursis!

sealt tulevad ka parimad tule­ mused.

Et püük lõhe ja meriforelli populatsioonidele kurja ei teeks, on kehtestatud kuderahu aegne püügikeeld. Tol ajal tagab Kesk­ konnainspektsioon koos Eesti Kalastajate Seltsi (EKS) vaba­ tahtlike kalakaitsjatega ku­ deaegse valve.

Eestis suurim harrastuspüügi­ vahenditega püütud lõhekala saadi kätte 1938. aastal Keila jõest ning too kaalus 37,75 kg.

(D/EE)

2019. aasta Eesti parimad sportlased (õige oleks küll öelda, et aasta sportlased, kuna raske on võrrelda eri alade esindajaid, ka mängib sportlase imidž ja populaarsus) kuulutati välja 2020. aasta esimesel laupäeval.

Nii noortest kui naistest kuulus aasta sportlase kuldne Kristjani (mõistagi kahekordse olümpia­ võitja Kristjan Palusalu auks) kuju trikisuuusatamise renni­ sõidu maailmameistrile Kelly Sildarule.

Meeste aasta tiitel kutsus aga välja emotsioonid. Aasta sport­ lased selgitatakse kolme hääle­ tusega: oma arvamuse ütlevad välja nii spordiajakirjanikud, spordialaliidud ja organisatsioo­ nid kui rahvas. Rahvas, see kõige arvukam, eelistas läbi aasta kestnud vaimustuse lainel esimeste eestlastena autoralli maailmameistriks kroonitud Ott Tänakut, kirjatsurad ja spor­ diametnikud aga odaviske MMhõbedat, üleilmse Teemantliiga võitnud, Eesti rekordi 90 meetri taha viinud ja maailma hooaja edetabelit juhtima jäänudki Magnus Kirti. Kokkuvõttes kuu­­ luski Kristjan Kirdile, millega Tänaku fännid mõistagi üldse rahul ei olnud.

Võistkonnaauhind kuulus vaieldamatult ja kõigi otsusta­ jate arvates Tänakule ja Jär­ ve­

ojale, kes paraku auhinnagalat ignoreerisid. Aasta treeneriteks kuulutati Magnus Kirdi abilised Indrek Tustit ja Marek Vister.

Talispordis on seis jätkuvalt nukker Eestis lund pole, sulanud on ka viimased üle suve hoitud lumest tehtud kunstlumeringid Jõulumäel ning Otepääl. Kas ja kuidas suudetakse korraldada jaanuari lõpuks Otepääle pla­ neeritud Eesti ajaloo esimene kahevõistluse MK-etapp ja see­ järel laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlused (samuti 1x Eestis!), mis saab tänavu Eesti spordiüldsuse ühest talvisest kroonijuveelist Tartu suusama­ ratonist? Kui ei tule kähku külma (aga ei paista!), siis on ­ ­vastus selge, jäävad ära.

Kiita pole väga sedagi, mis telerist paistab ja meediast ka­ jab. Suusamäel kukkumise järel MK-sarja naasnud kahevõistleja Kristjan Ilves teenis küll 27. ko­ haga ja laskesuusataja Johanna Talihärm 40. kohaga MKpunkte, aga pöidlahoidja isu käib ju magusama järele.

Eesti curlingunaiskond ei pääsenud Rootsis MM-kvalifi­ katsioonist edasi, kiiruisutaja Saskia Alusalu piirdus EMil ühisstardisõidus 11. kohaga, murd­maasuusatamine käib peale dopinguskandaale kusagil mujal ilma eestlasteta. Tore ehk seegi, et NHLi kõrval maailma tuge­ vaima hokiliiga KHL Soome ja Venemaa meeskonnad Tallinnas Tondiraba hallis mitme matšiga Eesti publikule adrenaliini on pakkunud.

Jaanuari ootused – tennisenaised ja Tänak Austraalias alanud aasta esi­ mesel tennise Grand Slam turniiril pääsesid põhitabelisse ka Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi. WTA 100. reket Kanepi kohtus avaringis tšehhitar Bar­ bora Krejcikovaga (WTA 127.) ja kaotas 6:7, 6:2, 3:6. Mel­ bournes 28. paigutuse saanud Kontaveidi (WTA 31.) avaringi vastane oli kohalik mängija Astra Sharma (WTA 110.).

Kontaveit võitis avaringis alla tunni kestnud kohtumises kind­ lalt 6:0; 6:2. Teises ringis oli 24-aastase Kontaveidi vastaseks 23-aastane hispaanlanna Sara Sorribes Tormo (WTA 91.).

Kontaveit võitis 6:2, 4:6, 6:1 ja jõudis kolmandasse ringi.

Eeloleval nädalavahetusel peetakse ka autoralli 2020. aasta MMi avaetapp. Monte Carlo rallil stardivad Eesti spordi­ sõprade iidolid Ott Tänak ja Martin Järveoja nüüd Hyundai tiimis ja autol (mullu võideti MM-kuld Toyota Yarisel).

Eestlaste suurimad rivaalid on samuti Hyundaid rooliv belg­ lane Thierry Neuville ja Oti asemel Toyota esisõitjaks asu­ nud kuuekordne maailmameis­ ter prantslane Sebastien Ogier.

www.eestielu.ca

Nr. 3

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

13

Foto: Peeter Põldre

Korp! Amicitia külastas Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi

Toronto Eesti Laste Fond toetas jõuluks Eesti lapsi Täname kõiki, kes on toeta­ nud meie Eesti Laste Fondi.

Meie sihiks on abistada Eesti lapsi, et nende elu kergemaks ja ilusamaks teha. Jõuludeks saatsime $1,000 Tallinna Peeteli kiriku sotsiaalkesku­ sele. Peeteli Kiriku sotsiaal­ kes­ kus töötab jätkuvalt 24 tundi ööpäevas, pakkudes abi­ vajavatele lastele ja noortele toetust.

Kuuel päeval nädalas on ava­ tud päevakeskus, kus nad paku­ vad lastele sooja toitu, pesemis­ võimalust ning toetavad neid koolitarvete, riiete ja jalanõude­ ga. Neil, kes seda vajavad, on võimalik elada õpilas ja noorte­ kodus. Hetkel elab Peetelis kümme last ja päevakeskust külastab regulaarselt üle 25 lapse. Lisaks on nende toetus­nimekirjas üle 50 pere, kellele nad pakuvad sotsiaalset nõusta­ mist ja humanitaarabi ning kelle lapsed osalevad nende korralda­ tud laagrites ja üritustel.

Korjatud raha on lahkelt a­nnetatud enamasti Lõbusate Pärastlõunate loteriipiletite ost­ jate kaudu. Lisaks sellele meie detsembri piparkoogi-loterii Rahvajõulupuul tõi sisse $112.

Suur tänu: Markus Alliksaar, Rick ja Aili Hutchings, Maret Kapp, Mare Kask, Siiri Lepp, Roosi Lindau, Allan Luiker, Peeter Märtin, Riina Pintson ja Peter Vilde, kes ostsid pipar­ koogiloterii pileteid. Kodus küp­­setatud piparkoogid ja suhkru­koogid võitis Siiri Lepp.

Oleme 2016. aastast saadik saatnud kokku $5,695 laste heategevus-organisatsioonidele ja ka peredele, kes vajavad meie abi Eestis ja siin Kanadas.

Korjatud rahast 100% läheb laste ja noorte abistamiseks.

Kui soovite toetada meie Eesti Laste Fondi, meie arve Toronto Eesti Ühispangas on #138260.

Tänades, Eesti Laste Fondi nimel ERIKA JÕGI

Eelmisel aastal sai Eesti lühiajalise töötamise loa üle 28 000 inimese Möödunud aastal sai Eestis lühiajalise töötamise õiguse 28 297 inimest, kes on pärit Euroopa Liitu mittekuuluva­ test riikidest. Registreeringuid konkreetsel perioodil tööta­ miseks väljastas riik aasta jooksul üle 32 000 ning 1. jaanuari seisuga kehtis 18 608 lühiajalise töötamise registree­ ringut. ,,Välismaalaste lühiajalise töötamise taotluste arv, mis said 2019. aasta jooksul positiivse otsuse, oli 32 247. Numbrite ­erinevus tuleneb sellest, et ühe välismaalase töötamine võib koosneda mitmest perioodist, mille vahepealsel ajal välismaa­ lasel kehtivat töötamise õigust ei olnud. Samuti tuleneb erine­ vus sellest, et töötamise regist­ reerimine on tööandja ja tööko­ hapõhine ning mujale tööle minemise eelduseks on uuesti töötamise registreerimine teise tööandja poolt,“ selgitas sise­ ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnajuhataja Ruth Annus.

Lühiajalise töötamise regist­ reerimistest kolmveerand anti ukrainlastele, ligi kaks tuhat valgevenelastele, poolteist tuhat Vene kodanikele ja pisut üle tu­

hande moldaavlastele. Viie või rohkema inimesega oli esin­ datud 34 riiki. ,,Sageli loodetakse Eestisse ka elama jääda, kuid see ei ole viisa või viisavabaduse alusel võimalik, vaid selleks on vaja taotleda elamisluba. Ukraina kodanikele töötamiseks antavate elamislubade suhtes kehtib sis­ serände piirarv, mis on 0,1 prot­ senti Eesti alaliselt elanikkon­ nast ehk 2020. aastal 1314,“ märkis Annus.

Tööandja põhitegevusala jär­ gi läks registreeringutest umbes kolmandik ehituse valdkonda, pisut alla veerandi töötlevasse tööstusesse, kümnendik metsaja põllumajandusse. Üle tuhande lühiajalise töötamise registreeri­ mise said muud teenindavad te­ gevused, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus, haldus- ja abitegevused ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont.

Eestis võib lühiajaliselt töö­ tada välismaalane, kes viibib riigis seaduslikult ja ajutiselt ­ näiteks viisa või viisavabaduse alusel ning kelle töötamine on enne tööleasumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis (PPA).

(ERR/EE)

Korp! Amicitia koondise liikmed külas TEPPil.

Foto: Tauno Mölder

Möödunud neljapäeva õhtul külastas korp! Amicitia Toron­ to Eesti Majas tegutse­ vat Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi (TEPP) eesmär­ giga pakkuda korporatsiooni liikmetele huvitavat ja mitme­ kesist tegevust. Enne prakti­ lise tegevuse algust hoolitsesid korp! Amicitia liikmed kõi­ kide kokkutulnute kehakinni­ tuse eest, sättides lasketiiru kõrval asuvasse ,,Põhjakotka“ skaudilipkonna tuppa üles laua suupistetega.

Pärast tulirelvade ohutu käsit­ lemise õpetust said korp!

Amicitia liikmed proovida TEPPi instruktorite juhen­ damise all oma kätt praktilises täpsuslaskmises püsside ja püstolitega. Kuna mitmed Ami­ ci­tia liikmed on juba varasemalt harjutanud laskesporti tänu eel­ nevale tegevusele Toronto eesti gaididena, siis tulemused olid keskeltläbi märkimisväärselt kõrged.

TEPP korralised klubiõhtud

Kanada lugejad hindavad Michelle Obamat Eelmise aasta Kanada suure­ mate linnade laenuraamatute tipus troonib endise USA esileedi Michelle Obama auto­ biograafiline mälestusteraa­ mat ,,Becoming“ (eesti k. ,,Minu lugu“).

Toronto Public Library, mis on üks suurema lugejate arvuga raamatukogusid, laenas Mi­ chelle Obama raamatut välja 5,860 korral, digitaalkoopiat laenutati 6,632 korral. Lisaks Torontole oli nimetatud raamat lugejate seas populaarseim ka Halifaxis, Winnipegis ja Van­ couveris ning mahtus esiküm­ nesse Montrealis ja Calgarys.

Torontos olid lugejate lemmi­ kuteks veel 2018 Scotiabank Giller Prize auhinnaga pärjatud Esi Edugyani ,,Washington Black“ ja Tara Westoveri me­ muaarteos ,,Edu­ cated“ ning Margaret Atwoodi ,,The Hand­ maid’s Tale“ ja Louise Penny ,,Kingdom of the Blind“. (CTV/EE)

Enne praktilist täpsuslaskmist tuletati meelde ohutusnõudeid ja anti näpunäiteid, kuidas saavutada paremaid tulemusi. Foto: Paul Shoebridge

toimuvad tavaliselt igal nelja­ Pühapäeval, 2. veebruaril toi­ päeval alates kell 7 õhtul mub Tartu College’is naisüli­ Toronto Eesti Maja lasketiirul. õpilasorganisatsioonide iga-aas­ Huvilistel palun TEPPiga ühen­ tane, traditsiooniline Küünla­ dust võtta epostil info@­päeva koosviibimine – teemaks teppclub.ca. Kes on huvitatud on Tartu Rahu 100. Küünla­ korp! Amicitia tegevusest, võtke päeva koosviibimine on sel ühendust epostil esinaine@ ­ aastal korraldatud korp! Filiae amicitia.ca Patriae poolt.

Washingtonis avati Eestist põgenenud laste mälestustel põhinev fotonäitus USA pealinnas Washingtonis avati Maria Spanni fotograa­ fianäitus ,,Süda, mis jäi kodu­ maale“, mis põhineb 1944. aastal Eestist põgenenud laste mälestustel.

Fotograafi sõnul hakkas teda see teema rohkem huvitama paari aasta eest, kui ta vanava­ nemad surid ning ema ja onu jäid perekonnas ainsateks, kes põgenemise sündmusi mäleta­ sid, kuid nende jutud erinesid vanavanemate juttudest. Ühed olid laste, teised täiskasvanute mälestused.

Praegu on Spann üles pildis­ tanud 35 inimest, kuid ta soovib leida kokku vähemalt sada eestlast üle maailma. Lõpuks võiks nendest mälestustest val­ mida raamat ja loodetavasti ka näitus Eestis. (ERR/EE)

Kanada peaminister prints Harry ja Meghani Kanada julgeoleku kuludega seonduvast Teisipäeval ütles Kanada pea­ minister Justin Trudeau, et ta ei ole rääkinud Inglise kuningan­ naga prints Harry ja Meghani Kanadasse koli­misega seonduva julgeoleku kulude teemal.

Teatavasti on prints Harry ja Meghan teatanud, et on otsusta­ nud edaspidi jagada oma aega Ühendkuningriigi ja PõhjaAmeerika vahel, loobuda ku­ ninglikest tiitlitest ning mitte sõltuda Ühendkuningriigi mak­ sumaksjatest. Mitmete kanada­ laste jaoks on tekkinud küsimus, kuidas puudutab see Kanada maksumaksjaid. Prints Harry ühines Meghani ja nende pojaga esmaspäeval, saabudes Briti Columbiasse Ühendkuning­rii­ gist, kus tegeles eelmisel näda­ lal perekondlike läbirääkimiste­ ga seoses paari kuninglikest ko­ hustustest loobumisega. (CBC/EE)

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

märkmik

Riina Kindlam

Maa külgetõmbejõud. Gravity.

Suusakepi ots jäi metsarajale. Äkki kevadel leiab. Kui poleks läinud ja teinud, poleks ka juhtunud ja näinud, nii mõndagi, ilusat...

Fotod: Riina Kindlam

Tegijal juhtub!

Kui sa mitte midagi ei tee, siis midagi ei juhtu ka – ei head ega halba. Elu on risk, aga riskima peab. Elu suurim risk on mitte riskida. On olemas vanasõna ,,Tegijal juhtub mõndagi“. Eesti keele seletussõnaraamat annab teada, et need on lohutussõnad sellele, kes midagi valesti on teinud. Eestis on saanud sellest natukene lühendatud variant: TEGIJAL(E) JUHTUB. Seda kasutatakse palju, just siis, kui midagi on veidi viltu ehk

Eestlane läbis üksinda teekonna lõunanabale Tanel Tuuleveskist sai esimene eestlane, kes jõudis lõuna­ na­ bale üksinda, kasutades liiku­ misvahendiks suuski. Po­­laar­ matkaja, 45-aastane Tuu­leves­ ki läbis Antarktikas suuskadel ligi tuhat kilomeetrit. Mees pidas ETV saate ,,Pealt­ nägi­ ja“ palvel pika ja raske retke ajal videopäevikut. Saade ränkraskest teekonnast oli ETV eetris kolmapäeval ja on järelvaadatav.

Tartus sündinud ja Järvamaal Väätsal kasvanud Tanel Tuule­ veski on metsandusettevõtja ja kahe lapse isa, kes peamiselt tuntud alpinistina. Mees on seni vallutanud kuue maailmajao kõrgemad tipud, sealhulgas 2011. aastal koos Andras Kaa­

natuke halvasti läinud. See on positiivne ütlemine ja julgustab – tee edasi!

Samas vaimus: läinud aasta 7. novembri New Yorgi eesti le­ hes ,,Vaba Eesti Sõna“ õnnitleti Lakewood New Jerseys elavat Illa Toompuud tema 107. sünni­ päeva puhul. Lisaks fotole, kus kaunis daam on rooside sülemi­ ga, oli ära toodud tema lemmik vanasõna: ,,Elu on võitus ja võitlema peab, ära siis kohku, ­ kui haavata saad!“ RIINA KINDLAM

sikuga Džomolungma.

Ettevalmistuse käigus läbis mees suuskadel Kanadas 400 kilomeetrit ning matkas ka Norras ja Teravmägedel. 25. no­ vembril sõitis Tuuleveski An­ tark­ tikasse, kus oli kokku 35 päeva.

Enne matkale minekut pidas Tanel tavapäratut dieeti, et kaalus juurde võtta, kuna koha­ neda tuli lisaks muule ka kuni 40 miinuskraadiga ja et kehal oleks polstrit, mida põletada.

Tuuleveski arvutuste kohaselt põletab inimene sellisel retkel 6000 või 7000 kilokalorit päe­vas.

Tanel läbis teekonna, mida esimest korda sõideti 1989. a ja mille on varem läbinud umbes 30 inimest. Marsruut kulges es­ malt mööda merejääd ja jõudis hiljem platoole ehk Antarktika mandrile. Loodus on seal kui kuumaastik ja päike ei lähe sel aastaajal kunagi looja.

100 aastat legendaarse Lurichi surmast Kolmapäeval mälestati VäikeMaarjas sealt pärit legendaar­ set jõumeest ja karskusliiku­ mise eest võitlejat Georg Lurichit, kelle surmast möö­ dus kolmapäeval 100 aastat.

Väike-Maarja keskväljakul Lurichi monumendi juurde ase­ tati mälestuskimp ja süüdati mälestusküünlad. Kõne pidas vallavanem Indrek Kesküla.

Umbes kolmsada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilast moodusta­ sid inimketi, millest sai suur­ mehe mälestuseks numbri 100.

Georg Lurich (22.04. (vkj 10.04.) 1876 Väike-Maarja – 22.01.1920 Armavir) on Eesti üks sümboleid ja suurkujusid.

Ta oli maadluslegend, kes pais­ tis silma ka malemängus, mängis klaverit, oli hinnatud kõnemees, sattus esimese eest­ lasena filmilinale, oli esimene maailmas laialt tuntud eestlane.

Teda austati kui erakordselt väl­ japaistvat isiksust, sporditeoree­ tikut, ettevõtjat, moralisti, pub­ litsisti, polüglotti. Legendid Lurichi jõust, võitudest maail­ ma tugevamate meeste üle ning tema keha ilust ja vaimu tera­ vusest liikusid suust suhu.

Kui veel hiljuti sai öelda, et ükski elusolev inimene pole oma silmaga näinud, kuidas 20. saj alguse tuntuim eestlane ja paljude meelest planeedi tuge­ vaim inimene maadles, siis hil­ juti leiti USA Kongressi raama­ tukogust üles 1910. aastast pärit filmirull, kus avaldub liikuv pilt Lurichist. Tõenäoliselt võeti filmil olev üles ühel esinemis­ reisil Taanis. ,,Selle filmi kohta mitte mi­ dagi rohkemat teada ei ole. On ainult teada, et ta oli 1910. a ­tehtud Taani filmikompanii Nordisk poolt, kes siis tegeli­ kult oli üks oma aja suurimaid ja vanimaid filmikompaniisid ning on teada, et seda turustati Ameerika Ühendriikides. Ma võtsin ühendust Taani filmi­ kompaniiga ning filmiarhiiviga ning nende hinnangul tehti seda omal ajal 107 eksemplari ning ühtegi neist säilinud ei ole,“ sel­ gitab Eesti spordi- ja olüm­ piamuuseumi juht Siim Ran­ d­ oja.

Kuueminutilist helita ring­

Kuigi Tanel tegi soolomatka ja lähima paarisaja kilomeetri raadiuses polnud ühtegi hinge­ list, siis satelliittelefoniga oli tal igal õhtul kontrollkõne reisiks abistava firmaga. Tänu sellele sai ta ka pidevalt kontaktis olla kodustega ja neilt tuge saada.

Esialgu jõudis polaarmatkaja suuskadel olla päevas viis tundi, hiljem polnud üheksa tundi probleemiks. Teisel nädalal tek­ kis emotsionaalselt raske hetk, kui välja lõid külm, villis jalad, väsinud keha ja üksindus.

Sellest aitas üle saada elukaas­ lane, kellega mees oli satelliit­ telefoni teel ühenduses.

Seikluse üks ekstreemsemaid hetki jõudis kätte teekonna lõ­ pus, 20 kilomeetrit enne finišit.

Nr. 3

Puhka rahus, kallis

dr Aadu Ott sündinud 14. märtsil 1940 Tallinnas surnud 12. jaanuaril 2020 Göteborgis Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet perele MARI-ANN OTT-McCONNON perega

Puhka rahus, hea sõber ja andekas näitleja

† Kaljo Anja Südamlik kaastunne perekonnale ASTA ja TAAVO

Lahkus kauaaegne teatri juhatuseliige

Kaljo Anja Mälestame kurbuses ja südamlikud kaastunded omastele EESTI RAHVUSTEATRI PERE

vaadet kuulsast rammumehest näidati omal ajal Ameerika kinodes koos teiste filmidega ja säilinud on isegi ühe seansi plakat. Tegu on ilmselgelt demonstratsiooni, mitte päris matšiga. Ühtlasi on filmi puhul tegemist teadaolevalt ainsa säili­ nud liikuva pildiga Georg Lurichist, ilmselt üldse vanima alles oleva filmiga eestlasest ja kindlasti vanima Eesti spordifil­ miga. Näha on ka legendaarsed medalid, mis veel samal aastal Tallinnas kaotsi läksid.

1912. a läks Lurich Ameeri­ kat vallutama. Lisaks maadle­ misele tegutses ta promootorina, korraldades matše ka teistele.

Kui 1914. a puhkes I maail­ masõda, sattus eestlane üllataval kombel hoopis spiooniloo kesk­ messe. ,,Maailmasõja ajal sattus ta peale sellisele asjaolule, et ko­ halikud vene saatkonna tööta­

Tuuleveski sai kontrollkõnes teada, et lõunapooluse baasis, kus ootasid teised matkajad ja teadlased, lendas järgmine len­ nuk juba üheksa tunni pärast.

Mees otsustas jätta viimase öö vahele, et põrutada teekonna lõpu poole.

45 päevaks plaanitud teekon­ na läbis polaarrändur kümme päeva kiiremini ehk 35 päevaga, ühegi puhkepäeva ja suurema ärakukkumiseta.

Pärast polaarmatka ja enne ronis ta ka Antarktika kõige kõrgema mäe Vinsoni tippu.

Selle saavutusega sai eestlasest inimene, kes on vallutanud kõi­ kide kontinentide kõrgemad tipud. (ERR/EE)

Foto: Vikipedia

14

jad, kes pidid varustama Vene keisririiki erineva laskemoona ja muu sõjaks vajalikuga koha peal, tegelikult sellega ei tegele, saboteerivad seda plaani ning siis justkui Vene keisririigi ko­ danikuna Lurich otsustas selle kõik paljastada,“ selgitas Ran­d­ oja. (Kylauudis/ERR/EE)

Nr. 3

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHATARES. K. Süld, J. Puusaag.

Pühapäeval, 2. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 15.00 PIIBLITUND EHA­ TARES. J. Puusaag.

Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 EV 102. AAS­ TA­ PÄEVA OIKUMEENILINE JU­­ MALATEENISTUS. Koguduste vaimulikud. Ühiskoor.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Laupäeval, 25. jaanuaril kell 12.30 Leerigrupi õppeseminar.

Pühapäeval, 26. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 2. veebruaril kell 11.30 KÜÜNLAPÄEVA JU­­MA­ LA­TEENISTUS ARMULAUAGA. Mälestame Eesti eest võidelnuid.

Kell 15.00 JUMALATEE­ NISTUS EHATARES. Pühapäeval, 9. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 Baptistikoguduse kirikus (883 Broadview Ave) EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA OI­­ KUMEENILINE JUMALA­TEE­ NISTUS. Teenivad: pastor Jüri Puusaag, praost Mart Salumäe, õpetaja Kalle Kadakas.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 26. jaanuaril kl 1.30 p.l. JUMALATEENISTUS.

Ozzy Osbourne teatas, et põeb Parkinsoni tõbe Sel nädalal teatas legendaarne rokkar, Black Sabbathi endine laulja Ozzy Osbourne (71), et põeb Parkinsoni tõbe, mis on krooniline haigus, mõjutades närvisüsteemi ja kahjustab lii­ kumist. Muusik teatas oma hai­ gusest saates Good Morning America. Haigus on mõjutanud ka tema bändi esinemisgraa­ fikut. Osbourne’ide perest on valminud ka tõsieluseriaal ,,The Osbournes“, koos laste Jacki ja Kellyga on valminud teleseriaal ,,Ozzy & Jack’s World Detour“.

(CBC/EE)

Arhiivitoimkonna kokku­saa­ mised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Reisija sokkidest leiti üle 130 000 euro Aasta lõpus tuli Narva piiri­ punkti kaudu Eestisse 68-aas­ tane Venemaa kodanik Sergei, kelle sokkidest avastati tolli­ kontrolli käigus üle 130 000 euro sularaha.

Viru maakohus tunnistas mehe kokkuleppemenetluses süüdi salakaubaveos ja karistas teda pooleaastase vangistusega, millest kohe tuli ära kanda 15 päeva. Ülejäänud vangistusest pääseb ta juhul, kui ei pane üheaastase katseaja jooksul toi­ me ühtki uut tahtlikku kuritegu.

Lisakaristusena saadeti Ser­ gei Eestist välja ja talle määrati viieaastane Eestisse sissesõidu­ keeld.

Kohtuotsusega konfiskeeriti mehelt kinnipidamise käigus leitud ja äravõetud sularaha 130 300 eurot ja 5200 Vene rubla.

Seadus lubab üle EL-i tolli­ territooriumi piiri ilma dekla­ reerimata viia kuni 10 000 eurot sularaha. Alates sellest summast tuleb raha deklareerida. Üle 40 000 euro sularaha üle ELi pii­ ride viies võetakse isik krimi­ naalvastutusele. (ERR/EE)

ADVOKAADID

15

HÄLL Ott Oliver Tammaru

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Euroopa tihedaima liiklusega reisisadam on Helsingi Helsingi reisisadama kaudu liikus eelmisel aastal 12,2 mil­ jonit laevareisijat, teatas ettevõte Helsingi Sadam.

Helsingi sadam on olnud juba kolm aastat Euroopa tihe­ daima välisliiklusega reisisa­ dam.

Helsingi rahvusvaheline rist­ lus tegi eelmisel aastal rekordi.

Helsingit külastas 603 500 rist­ lusreisijat, mida on aasta vara­ se­ mast 16 protsendi võrra rohkem.

Ka Helsingi ja Tallinna vahe­ lise marsruudi reisijate arv kasvas eelmisel aastal. Kahe pealinna vahet sõitis 8,9 mil­ jonit reisijat, mis on protsendi võrra rohkem kui aasta varem.

Helsingi-Tallinna reisijad moo­ dustavad ligi 77 % kõigist liini­ reiside reisijaist.

Helsingi-Stockholmi mars­ ruudil sõitis 2,3 miljonit reisijat, mida on umbes protsendi võrra vähem kui 2018. aastal.

Helsingi-Peterburi liinil oli 200 000 reisijat, 6,5 protsenti vähem kui aasta varem. Hel­ singi-Travemünde liinil sõitis 158 000 reisijat, 4,6 protsenti rohkem kui 2018. aastal.

Kaupu liikus Helsingi sada­ ma kaudu mullu 14,4 miljonit tonni. Kaubakogus langes vara­ sema aasta rekordiga võrreldes kaks protsenti. (ERR/EE)

Austraalia tolmutormide haardes Austraaliat, mis on olnud mitu kuud tulekahjude haar­ des, laastavad nüüd tormi­ tuuled. Uus-Lõuna-Walesis on tugevad tuuled tekitanud tohutud tolmutormid, mis katavad hiiglaslike lainetena päevavalguse.

Kohalik ilmateenistus andis pühapäeval äikesetormi hoiatuse osariigi keskosale. Kahes osarii­ gi linnas – Parkes ja Dubbo – mõõdeti tuule kiiruseks 100 km/h. Tormi tagajärjel tekkisid tohutud tormipilved, vahenda­ vad The Guardian ja Austraalia uudisteportaal news.com.au.

Tolmutormid on õhukvalitee­ di muutnud viletsaks ning teki­ tanud inimestele hingamisprob­ leeme. (ERR/EE)

Kes sündis? Ott Oliver Tam­ maru Millal ja kus sündis? 22. märt­ sil 2019 New Brunswick New Jersey’s Kellele sündis? Heili Anne Paluoja (Ema) ja Tarmo Jüri Tammaru (Papa) Vanavanemad: Helle (Naaris­ maa) Paluoja ja Ruho Paluoja Torontos (Vema ja Visa) ning Krista Uudna Tammaru New Jersey’s (Vanaema) ja kadunud Jüri Tammaru Baltimorest.

Suur vend: Timo Silver on 2,5aastane.

Kuidas laps endale nime sai?

Vastab isa Tarmo: „Me otsisime huvitavat eesti nime Oti jaoks ja me ei teadnud veel, et Ott tõesti on karu! Oti hüüdnimed on Oti ja Otski. Ainult mina kutsun teda selle viimase nime järgi ja ma isegi ei tea miks!“ Ott ja ta vend, kahe ja poo­ lene Timo kaaluvad umbes sama palju; neil on võib-olla nael vahet! Ema Heili lisab, et täpselt 9-kuuselt (viimane vers­ tapost) oli Timol kolm ham­ mast, mille abil sööb kõike, mida talle antakse; talle isegi maitseb chili (roog, mitte pipar ning antud juhul taimetoi­ du­ roog, sest kogu pere on taime­ toitlased). Sõnavaras on siiani: Ema, Mamma, aitäh ja Papa.

Otile meeldib ujuda, jalgu kon­ na moodi liigutada ja möirata nagu dinosaurus. Seisab toega, tõmbab ennast ülesse ja roomab ülikiiresti, eriti kui tahab vane­ ma venna peale kaevata. Naerab südamest iseenda ja venna üle.

• Huvitavat statistikat: Eestis on hetkel 837 poissi ja meest nimega Ott. Kõige populaarsem on Ott praegu vanuserühmas

30–34, kuid vanim Ott on vanuserühmas 85+ ja noorim vanuserühmas 0-4 – aegumatu nimi! Oliveri nime kannab het­ kel Eestis 2625 meessoost isi­ kut. Neid on aasta jooksul 87 juurde sündinud ja nimi oli ­aasta tagasi kõige populaarsem vanuserühmas 5–9. (Allikas: Eesti rahvastikuregister eesti.ee vahendusel.)

Toimetas RIINA KINDLAM

Kui olete hiljuti abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laialipillutud kaasmaa­ lastega jagada, andke teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo aadressil: riina@ eestielu.ca OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 24. jaanuaril 2020 — Friday, January 24, 2020

Nr. 3

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Sündmuste kalender • Reede-laup., 24.–25. jaan.

2020 kl 7 õ FUNNIEST! ES­TONIAN COMEDY FESTI­VAL Tartu College’is.

– 24. jaan. kl 7 õ IMPROV, 25. jaan. kl 7 õ STANDUP. • Laup., 1. veebr. kl 2 pl TORONTO/HAMILTONI KOO­ RIDE KONTSERT Toronto Peetri kirikus.

• Kolmap., 5. veebr. kl 7 õ ANDRES KASEKAMPI LOENG: ,,Tartu rahu 100 – ajaloos ja tänapäeval“ Tartu College’is.

• Pühap., 9. veebr. kl 11.30 –2 pl VALENTINIPÄEVA BRUNCH Läti Majas.

• Pühap., 9. veebr. kl 4 pl TCFS FILMIÕHTU: ,,LAGEDA LAU­ LUD“ (film heliloojast Tõnu Kõrvitsast) Tartu College’is.

• Neljap., 13. veebr. kl 12.30 pl LÕBUS SÕBRAPÄEVA PÄRAST­ LÕUNA Eesti Majas.

• Neljap., 13. veebr. kl 7 õ ALEKSANDER EELMAA ETEN­ DUSES ,,SÜMFOONIA ÜHELE“ Tartu College’is.

• Reedel, 14. veebr. kl 2 pl ALEKSANDER EELMAA ETEN­ DUSES ,,SÜMFOONIA ÜHELE“ Tartu College’is.

• Pühap., 23. veebr. EV 102.

AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE TORONTOS. Kl 11 h OIKU­ MEENILINE JUMALA­TEE­­NIS­ TUS Baptisti kirikus, kl 12.15 pl LIPU HEISKAMINE Eesti Maja ees, kl 1 pl KONTSERT-AKTUS LÕUNASÖÖGIGA Eesti Majas.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

KANADA UUDISED

• Ten Thousand Villages, üks maailma suurimaid ja vanimaid fair trade organisatsioone, tea­ tas teisipäeval, et sulgeb oma äri­tegevuse Kanadas tänavu mai lõpuks; see puudutab 10 poodi üle Kanada. (Lüh. CBC) • Endine Montreal Expo pesa­ pallimängija Larry Walker valiti Baseball Hall of Fame’i, olles seal teine kanadalane: esimene on Ferguson Jenkins, kes valiti sinna 1991.a. (Lüh. NP)

EV 102 PIDULIK KONTSERT-AKTUS LÕUNAEINEGA Pühapäeval, 23. veebruaril 2020.a. kell 1.00 p.l.

Toronto Eesti Maja suures saalis (uksed avatud kell 12.30 p.l.)

Oikumeeniline jumalateenistus kell 11.00 e.l. Baptisti kirikus, millele järgneb lipuheiskamine kell 12.15 p.l. Eesti Maja ees Toronto Eesti Noorte Selts: avasõna ja teadustamine • Esinevad: KUNGLA mudilased, Toronto Eesti Meeskoor ja KÕLA orkester • Sõjaveteranide austamine ja ühislaulud • näitus: Sallid 102 Laudade registreerimine ja piletid: $40.00; õpilased $25.00; lapsed 12 ja alla $10.00 Epp Aruja: 416-447-8958; epp.aruja@sympatico.ca (tähtaeg 15. veebruar 2020)

TORONTO / HAMILTON KOORIDE KONTSERT | CHOIR CONCERT Dirigent / Conductor: Triin Koch, Eesti / Estonia

1. veebruar | 2:00 | February 1 Toronto Peetri Kirik | St. Peter’s Church 817 Mt. Pleasant Road, Toronto Piletid | tickets: $10 <12: vaba / free