Keerulisel viirusajal balletisõbrana Estonia teatris

TIINA TAMMAN

Inglismaal elades tunnetan ma hästi rahva hirmu koroonaviiruse ees, sest muid uudiseid praktiliselt polegi kui Covid. Meedia võimendab seda hirmu, otsides (ja leides!) värvilisi lugusid probleemidest, kannatustest, kartlikkusest, töö- või rahapuudusest, surmast.

Sellepärast on Tallinn minu jaoks kui oaas praeguses liivakõrbes. Minu teada ei tööta Londonis ükski teater, ehkki ühe mehe/naise monolooge on siin-seal tehtud ning muidki eksperimente korraldatud, kus publikut on tavapärasest vähem.

Eriti kannatab ballett, mida pole võimalik praktiseerida üksteisest kaugel või klaasseinte taga seistes. Etendunud on üks lühiballetiõhtu, kus tantsis abielupaar, kes samal aadressil elades said vähemasti koos harjutada. Ka on English National Ballet äsja teatanud, et novembris toimub mõni lühiballetiõhtu, ent tavapärased „Pähklipureja“ etendused detsembris jäävad kõik ära. Tallinnas aga on kogu teatrielu taastunud täies mahus.

(Full story available via link below)

Anna Roberta „Anna Karenina“ nimiosas.

Foto: Rünno Lahesoo