Kanada päevikust – Sõnavabadusest

TÕNU NAELAPEA

Kuidas see on, et just äärmuslikud, suures vähemuses olevad inimesed avaldavad valjult oma kunstlikku meelehärmi, isegi inetult, kui miski nende arusaamisest elust paistab ohutav olevat.

Ehk oht ei ole õige sõna, kuid nii reageeritakse. Mõttetud protestid tulemuseks, meedia hõivamine oma seisukohta esitades, paljude elu keerulisemaks tehes, nagu äsjaste kliimamuutuse meeleavalduste tõttu sildade ja teede sulgemine vabas Läänes. Ent mitte nii tehes, kus kõige suuremad keskkonnareostajad tegutsevad – Hiinas, Indias ja Venemaal. Kuna ei juleta.

Viimane, tõepoolest põhjendamatu protest, toimus hiljuti Toronto ülihea ja kõike taluva raamatukogusüsteemi vastu. Vikerkaare-rahvast lubatakse suurlinnas rahulikult elada, isegi kui nii mõnigi on sellisele valikulisu sele – ja seda ta on, inimene on ju binaarne, muidu ei elaks me edasi – põhimõtteliselt vastu. Eriti usklikud, kes juhivad tähe panu, et Piiblis ollakse selle vastu. Tolerantsus on märgusõnaks, mida aga viimaste aastate jooksul pole just need erikategooriatesse end asetanud inimesed, esitanud. Et nende inimõiguseid rikutakse. Ning tuleb siis valjult kisada, päris inetult ja vale lähenemisega.

(Full story available via link below)