Märkmik: Kadrid lunivad lund

RIINA KINDLAM, Tallinn

Kadrisandid riietuvad valgesse, et sulanduda lumisesse maastikku, mis võiks juba novembri lõpus kohal olla, kui nad kadrilaupäeval ehk ööl vastu 25. novembrit või kadripäeva õhtul, perega karjaõnne levitama läevad. Vanasõna ütleb: „Mart on üle maa (põllu), Kadri üle karja“ ehk mardid toovad vilja-, kadrid karjaõnne.

Lunima (pealkirjas) tähendab „manguma, nuruma, pealekäivalt paluma“. Korra läinud nädalal oli maa Eestis valge, aga meie ilm ei vaheldu järsult, nii nagu teil seal mandrilises (kontinentaalses) kliimas kombeks ja seega on ka vähem toredaid üllatusi. Kadrilume üllatus oleks kihvtide killast sellel aasta kõige pimedamal nädalal, enne advenditulede süütamist. Siin isegi kuulutatakse „musta nädalat“, laiendust „mustast reedest“. Nii kauge USA lõikustänujärgne kaubanduslik nähtus ja mõiste, mil pole meie pilkase ööga midagi pistmist, aga kaupa loodetakse müüa – veidruse tipp. Kuna hetkel käib iga-aastane Pimedate Ööde filmifestival, mis on eesti keelt mittevaldajatele „Tallinn Black Nights Film Festival“, siis must reede vast ei olegi nii kohatu...

(Full story available via link below)

Sepa talu Ülle kandis ajastutruudele rõivastele lisaks ka plastist visiiri näo ees. Tegemist on elamu-laudaga, mis 1880.-1890. aastail Rõuge kihelkonnas ehitatud ehk lambad on lähedal, teisel pool ust. Vokk ei vurisenud, kuigi lapsed sedagi lunisid. Ülle näitas aga villa kraasimist (vill on foto esiplaanil laastukorvis) ja heietas – nii villakiudu (heiet) kedervarrel venitades kui jutustades. Fotol on perenaine parasjagu kadriema rolli astunud ja sülle haaranud kadritite, riidest nuku. Pererahvas, kelle juurde santima mindi, pidi lapsele hambaraha andma. Laps pissis niigi (pritsiti vett) ja loobiti vilja õnneks. Kapi otsas uhkeldav kõrvits on ka justkui teatrirekvisiit: maakera või täiskuu, mis heitis varju.

Eesti Vabaõhumuuseumi Virumaalt pärit Härjapea talu interjöör kujutab 1930. aastate lõpu olustikku. Seal küpsetas 2020. aasta maski kandev perenaine parasjagu küpsiseid, mida kadrisantidele kotti pista. Ahjupotis valmis vaikselt tangupuder. Noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak Katariina, kelle eestipärane nimekaim on Kadri, oli igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon ning siinnegi perenaine võttis käsitööde pärimise peale kapist välja siidipaberisse pakitud omakootud Haapsalu sallid. Näputööde hooaeg jätkub kohe, kuid kadripäeval olid kõik sellised tööd rangelt keelatud. Karja eest hoolitseti sel päeval aga eriti hästi – söödeti paremini ja loomi ei tohtinud kadripäeval tappa.