Nr. 47
märkmik Kadrid lunivad lund Kadrisandid riietuvad val gesse, et sulanduda lumisesse maastikku, mis võiks juba novembri lõpus kohal olla, kui nad kadrilaupäeval ehk ööl vastu 25. novembrit või kadripäeva õhtul, perega karjaõnne levitama läevad. Vanasõna ütleb: „Mart on üle maa (põllu), Kadri üle karja“
Les Catherinettes – kadrinetid! Pariisis aastal 1909. Foto: Agence Rol – Bibliothèque nationale de France
EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020
kõik see pere praeguses olukor ras lauldes ja tantsides naabrite ukse taha ja üle läve ronima ei sobi, siis on välja pakutud, et kadrid võiksid tänavu lihtsalt akna all laulda ja pilli mängida. Andide sadu on garanteeritud.
Riina Kindlam
ehk mardid toovad vilja-, kadrid karjaõnne. Lunima (pealkirjas) tähendab „manguma, nuruma, pealekäi valt paluma“. Korra läinud nädalal oli maa Eestis valge, aga meie ilm ei vaheldu järsult, nii nagu teil seal mandrilises (kontinentaalses) kliimas kom beks ja seega on ka vähem tore daid üllatusi. Kadrilume üllatus oleks kihvtide killast sellel aasta kõige pimedamal nädalal, enne advenditulede süütamist. Siin isegi kuulutatakse „musta näda lat“, laiendust „mustast ree dest“. Nii kauge USA lõikus tänujärgne kaubanduslik nähtus ja mõiste, mil pole meie pilkase ööga midagi pistmist, aga kaupa loodetakse müüa – veidruse tipp. Kuna hetkel käib iga-aas tane Pimedate Ööde filmifesti val, mis on eesti keelt mitteval dajatele „Tallinn Black Nights Film Festival“, siis must reede vast ei olegi nii kohatu... Eesti Vabaõhumuuseum ei ole kaubanduskeskustest füüsili selt sugugi kaugel, kuid tundub rahuooasina nii olevat. Ka
15
Sepa talu Ülle kandis ajastutruudele rõivastele lisaks ka plastist visiiri näo ees. Tegemist on elamu-laudaga, mis 1880.-1890. aastail Rõuge kihelkonnas ehitatud ehk lambad on lähedal, teisel pool ust. Vokk ei vurisenud, kuigi lapsed sedagi lunisid. Ülle näitas aga villa kraasimist (vill on foto esiplaanil laastukorvis) ja heietas – nii villakiudu (heiet) kedervarrel venitades kui jutustades. Fotol on perenaine parasjagu kadriema rolli astunud ja sülle haaranud kadritite, riidest nuku. Pererahvas, kelle juurde santima mindi, pidi lapsele hambaraha andma. Laps pissis niigi (pritsiti vett) ja loobiti vilja õnneks. Kapi otsas uhkel dav kõrvits on ka justkui teatrirekvisiit: maakera või täiskuu, mis heitis varju.
piirkonna nime, Rocca al Mare, seostatakse juba pigem suure ostukeskusega, ent läinud püha päeval tutvustati sealse vaba õhumuuseumi vaiksel külade maastikul kadripäevaga seotud kombeid. Selgus, et mitte ainult valged, vaid ülevoolavalt uhked võiksid olla kadri rõivad – kübar olgu suur, pitse palju, satse ja patse ka (tehti lausa võltspatse) ja rääkida võiks – välismaa keeltes! Oh, seda müs
tikat! Pärem segadust külvata ja tundmatuks jääda. Maskid on alati tekitanud müstikat ning kadri piilub tihti varjava loori tagant, kaasas hul ga „rekvisiite“ – teatris kasuta tavaid esemeid (ingl. props). Suleliste armastajana tundub mulle kadrihane roll väga ah vatlev. See võis vahel olla lõtv topis kadriisa kaenlas, aga ka inimesemõõtu, piraka, plaksu tava, näpistava nokaga! Kuna
Peen prantsuse P.S. – Internetis Vikipeedia teemalehe „Kadripäev“ alajaotuses „Mujal maailmas“ kirjeldatakse, kuidas omal ajal Prantsusmaal kogune sid iga aasta 25. novembril, Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeval, 25-aastased val lalised tüdrukud Katariina kuju juurde, et asetada ta pähe müts, lootuses leida abikaasat. Sellest kombest tekkis kõnekeelde väljend ,,Katariinale mütsi pähe panama“ (coiffer sainte Ca therine) tähendusega ,,olla val laline veel 25-aastaselt“. Naisi, kes sellistest pühadest osa võt sid ja ka 25-aastaseid endiselt vallalisi tüdrukuid kutsuti Prant susmaal Catherinette’ideks. See ajale jalgu jäänud komme ja sildistamine ning ka mütsiaseta mise traditsioon hiljem kadus, „kuid ka tänapäeval kannavad üle 25-aastased naised, kes osa levad nn. kadriballil, spetsiaal set endatehtud mütsi, mis näitab nende vallalisust ja vihjab pü hale Katariinale mütsi pähe panemisele“. RIINA KINDLAM, Tallinn
Toronto Eesti Selts pidas aastapeakoosolekut
Eesti Vabaõhumuuseumi Virumaalt pärit Härjapea talu interjöör kuju tab 1930. aastate lõpu olustikku. Seal küpsetas 2020. aasta maski kandev perenaine parasjagu küpsiseid, mida kadrisantidele kotti pista. Ahjupotis valmis vaikselt tangupuder. Noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak Katariina, kelle eestipärane nimekaim on Kadri, oli igasu guste ketrus- ja kudumistööde patroon ning siinnegi perenaine võttis käsitööde pärimise peale kapist välja siidipaberisse pakitud omakoo tud Haapsalu sallid. Näputööde hooaeg jätkub kohe, kuid kadripäeval olid kõik sellised tööd rangelt keelatud. Karja eest hoolitseti sel päeval aga eriti hästi – söödeti paremini ja loomi ei tohtinud kadripäeval tappa.
Kommivabrik Kalev on paar aastat tootnud Halloweeni komme, aga õnneks ka mardi- ja kadrikomme. See kinnitab uue aja uskumust, et kui üht asja turustada ehk äriks keerata ei anna, siis seda justkui pole olemas. Siin peotäis kompvekke Kalevi mardi- ja kadrikommisegu pakist. Maskid nagu muiste. Kombestik kuulutab: et nokaga plaksutav kadrihani (tihti maskeeritud poiss) lastele kurja ei teeks, pidi pereema andma kadridele kingitusi: linu, villu, õunu, herneid, mett või vööpaelu, kindaid, sukki, rätte... või Kalevi maasikamaitselist marmelaadikommi. Hani kontrollis ka laste lugemisoskust. Tänu- ja hüvastijätulauluta oleks kõigi õnn olnud ohus. Fotod: Riina Kindlam
Toronto Eesti Selts pidas oma järjekordset aastapeakoosole kut 7. oktoobril – arvatavasti juba 76ndat, kuna selts asuta ti 1944. aasta novembris. Sel aastal oli see hoopis teistmoo di kui kunagi varem – kõik oli virtuaalne! Kutsed saadeti liikmetele koos informatsioo niga, et võisid osaleda vir tuaalselt või soovi korral anda oma volituse liikmele, kes koosolekul osaleb. Tulemus oli suurepärane – esimest korda üle pika aja sai koosolekuga õigel ajal alustada, kuna kvoorum oli käes! Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Keelmann avas koosoleku ja tänas osalejaid. Toimus lahkunute liikmete mälestamine. Esimees luges ette eelmise aasta tegevuskava, kus oli palju kuulda. Toronto Eesti Selts pühitses 2019.a sügisel oma 75. aasta juubelit Eesti Majas koos teiste organisat sioonidega ,,Juubelisadu“ näol. Oli vahva pidu, kus söödi, nau diti noorte esinemisi ja tantsiti südaööni. Palju tänu kõigile, kes aitasid selle üritusega! Traditsiooniline Vabariigi aastapäeva tähistamine toimus 23. veebruaril 2019 koos (Eesti Etnograafiaring Kanadas) EERKi näitusega ,,102 salli“. Enne aktust toimus oikumeeni line jumalateenistus Baptisti kirikus ja lipuheiskamine Eesti Maja ees hoovis ning pärast aktust ühine lõuna ja ettekanded täissaalile. Hästi läbiviidud üri tus, kus oli abilisi laialt – suur tänu neile! Osalesime ka teistel üritustel, kuhu meid oli kutsutud, näiteks
rahvajõulupuu. Eesti sõduritele saatsime jõulurõõmu Täiendus kooli laste kirjade ja jooniste näol. Samuti tervitasime keva del Ehatare elanikke. Koo so lekul kuulsime ka koolide ja lasteaia esindajatelt nende tege vusest ning kinnitasime seltsi kassa aruande ja eelarve. Tänati Kadri Kaldi, Anne Kaunismaad ja Tõnis Toomverit, kes revi deerisid seltsi, koolide ja lasteaia arvepidamisraamatuid. Järgmisel aastal on tõenäoli selt raske organiseerida üritusi COVID-19 piirangute tõttu, aga selts loodab, et Eesti 103. Vabariigi aastapäeva pühitse mine toimub mingil viisil püha päeval, 21. veebruaril 2021.a. ja saame siiski heisata Eesti lipu Eesti Maja ees. Jälgige Eesti Elu ja Facebooki teateid, kust saate lähemat informatsiooni. Aastapäeva tähistamine on selt sile kõige suurem tulutoov üri tus. Sissetuleku rahadest saame teha aupeakonsulaadile, eesti koolidele ja lasteaiale, gaidi dele/skautidele ja teistele toe tusi. Sellepärast oleme väga tänulikud iga toetuse eest, mida saab teha otseülekandega meie kontole (#5630) ühispangas või laekur Elle Rosenbergi kaudu (mob: 416-970-5930 või e-post: elle.rosenberg@sympatico.ca). Proo vime ka välistegevust or ganiseerida – nii et osalejad saavad olla 2 meetrit üksteisest kaugemal. Talvel vist on natukene raske, aga kui ilmad soojemaks lähevad… Koosolekul kinnitati Toronto Eesti Seltsi uuendatud kodukord ja põhikiri. Eelmine oli kehtiv 1978. aastast saadik ning vajas
ajakohastamist. See sai liikme tele saadetud enne koosolekut ja paistis, et kõik olid uuendustega rahul, kuna võeti vastu ühel häälel. Toimusid ka valimised. TES-i juhatusse valiti tagasi Epp Aruja, Anne Liis Keel mann, Piret Komi, Allan Meiusi, Anne Orunuk, Elle Rosenberg ja uus noor kan didaat Kati Kiilaspea. Tänati Markus Alliksaart, kes astus kevadel juhatuse tegevusest tagasi. Revisjonikomisjoni valiti Kadri Kald, Anne Mai Kaunis maa ja Anne Pedel. Praeguses keerulises olukor ras proovib selts ikka Toronto eestlasi kokku tõmmata üritus tele ja kontakti pidada, et keegi ei tunneks üksi. Uued ideed on alati teretulnud! Kui soovite aidata, kirjutage e-posti aadres sil: torontoeestiselts@gmail. com. Oleme õnnelikud, et elame niisugusel ajastul, kus side pida mine on üsna kerge kas telefoni või arvuti teel ning ei pea ootama postitatud kirja, mis sageli jõuab kohale liiga hilja, kui üritus on juba toimun ud. Soovime kõigile head terv ist kuni jälle kohtume! PIRET KOMI, TESi sekretär
