Välisministeeriumi virtuaalfoorum eestlastele üle maailma

MAILIS SÜTISTE-GNANNT

Välisministeeriumi korraldatud virtuaalfoorum toimus 27. novembril ning kutsus eestlasi üle ilma jälgima ja kaasa mõtlema globaalse eestluse teemadel.

Foorumi avas moderaator Tarmo Jüristo. Arutlusel olid teemad: Kuidas väliskogukonnad elavad? Diasporaauuring – kes on eestlased välismaal? Miks on riigile välismaal elavate eestlaste käekäik oluline ja mida selles vallas tehakse? Mis teeb Eesti suuremaks?

Rootsi Eestlaste Liidu ja Stockholmi Eesti Huvikooli Draamastuudio juhataja Sirle Sööt sõnas tervituseks, et õnnelikud on need kogukonnad, kellel on oma Eesti Maja, kool, lasteaed ja huvikool. Draama­stuudio lapsed tervitasid kuulajaid lauluga.

Eesti Vabariigi President Alar Karis sõnas, et umbes 200 000 väljaspool Eestit elavat eestlast on mõjukas osa Eestist. Ta nentis, et temagi oleks võinud olla üks väliseestlastest, kuna on teadustööd tehes elanud Saksamaal, Londonis ja Hollandis. President sõnas, et Eesti ootab võõrsil elavatelt kaasmaalastelt, et võimalikult paljud oma tuleviku ühel või teisel viisil Eestiga seoksid.

Eesti vajab väliseestlaste teadmisi äri- ja teiste kontaktide vallas, nende võrgustikku, kultuuri ja vaimsuse hoidmist. Oluline on oma Eesti asja ajamine. ,,Eesti meel on esimene asi, mis seob teid kõiki Eestiga. Selle eest tänan ma teid kõiki,“ lõpetas president kõne.

Chicago Eesti Kooli president ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku liige Karl Herbert Grabbi, tõi esile, et eri ajastute inimestel on erinevad missioonid täita. Ta rõhutas, et eestlastena on side Eestiga olulisim nagu ka avatud mõtlemine.

Jätkusuutlikkust saab tagada, kui on vastutustunne ja hoitakse põlvkondade vahelist sidet – kasutatakse vanema põlvkonna väärtuslikke kogemusi koos noorte erksuse ja uute ideedega. Näiteks ERKÜ Estonian Mentorship aitab leida akadeemilisi ja professionaalseid võimalusi ja ühendab noori mentoritega vastavas valdkonnas.

Kristjan Kaldur Balti Uuringute Instituudist tutvustas koos Antropoloogia Keskusega 2020–2021. a läbi viidud diasporaa uuringu tulemusi. Vastajaid on seni umbes 4000.

Eestist välja rändamise põhjused olid erinevad – 46% soovis näha maailma, saada uusi sõpru; 36% soovis parandada elukvaliteeti; 34% lootis paremat professionaalset arengut ja töökogemusi; 25% läks välismaale õppima ja jäi sinna.

Puudust tunneb 34% vastajaist toiduga seotud teenustest, Eesti toidupoodidest, aga soovitakse ka senisest rohkem võimalusi eesti keele õppeks; samuti nimetati sotsiaalse iseloomuga üritusi ja kohtumisi, raamatukogusid, muuseume, lastele suunatud ning kultuuriga seotud tegevusi.

Laste keeleoskust peeti oluliseks ja 44% soovis, et lastest saaksid vilunud keeleoskusega eesti keele rääkijad; 10% ei ole eesti keele oskus oluline; tähtsaks peetakse seotust võrgustikuga ja väliskogukonnaga. Kui nad seda oluliseks ei pea, siis puudub neil info (38%), ei tunne nad selle järele vajadust (34%), pole piisavalt aega (20%), on keeruline reisida või ei peeta end eestlaseks.

Tähtpäevade märkimise kohta vastasid 61%, et tähistavad Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva peavad 55%, jõule Eesti moodi 48%, Eesti taasiseseisvumispäeva 20. augustil 30%.

Kolmandik vastanuist kavatseb Eestisse tagasi tulla. Eestisse ei tulda tagasi erinevatel põhjustel: töö ja sotsiaalsüsteem ei ole piisavalt head ja ootuspärased; pere on samuti välismaal.

Eestiga seonduva positiivse elemendina märgiti presidendi institutsiooni; digiriiki, loodust, kultuuri, muusikat. Negatiivsena nimetati parempopulismi ja poliitikat ning rassistlikke ilminguid.

Vestluspaneelis osalenud Tuuli Emily Liivat (Eesti Noortekogukonna liige Soomes) ja pikalt välismaal elanud, nüüd välisministeeriumis töötav Marin Mõttus tõdesid, et Eestil ei ole enam vaja tõestada, et ta tuleb toime. Tuleb mõelda, mida saab välismaal elavate kaasmaalaste jaoks ära teha, eriti info jagamise osas. Keeleoskust peetakse oluliseks, samas teatakse üleilmakoolist vähe. Soovitati jälgida portaali Global Estonians, samuti INSA-t (Integratsiooni Sihtasutus), kust saab tagasipöörduja Eestis tuge ja nõuannet.

Muusikalise vahepalaga esines Londonis sündinud Ghana-Eesti päritolu helilooja ja muusik Kymabli Williams, kes on naasnud Eestisse ja töötab Abja lasteaias muusikaõpetajana.

Muusikalist vaheldust pakkus Londonis sündnud ja praegu Abjas elav Kymbali Williams.

Foto: Marko Mumm, välisministeerium

Iivi Zajedova rääkis 30 aastat tegutsenud Tšehhi Eesti Klubist. Iivi on tegelenud eestlaste mälu hoidmisega. Ta on Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) poolt pöördunud ettepanekuga riigikogu poole, et 1944. a suurpõgenemise aastapäev saaks riiklikuks tähtpäevaks, mis võiks olla ühendavaks sillaks kodu- ja väliseestlaste vahel. Oluline on väärtustada pagulaseestlaste panust Eesti taasiseseisvumisel ja sellest rääkida nooremale põlvkonnale. Tšehhi Penklubi oma estofiilidest liikmetega on andnud suure panuse Eesti tutvustamisel ja Eesti kirjanduse tõlkimisel tšehhi keelde.

Arutelus ,,Kes on see õige väliseestlane?“ osalesid Siberi eestlaskonnas üles kasvanud, Kalifornias elanud ja eripalgeliste diasporaadega kokku puutunud Rainer Sternfeld, Kanadas Toronto eesti kogukonnas kasvanud, Eestis elav Riina Kindlam ning Noorte Vabamu tootejuht ja antropoloog, USAs elanud Ede Schank Tamkivi.

Riina Kindlam ütles, et peab end pagulaseestlaste järeltulijana väliseestlaseks, nüüd Eestis elades endiseks väliseestlaseks, aga ta viitas Tuuli Emily Liivati vastusele, et igaüks peab ise otsustama, kes ta on. Riina nimetas, et vanema põlvkonna lahkumisega ei ole Eesti kogukonnal enam vundamenti nagu enne, kuid Torontos ei ole vaja eestlust tegelikult otsida. Kuigi on vähem toidupoode ja kogudused on kahanenud, aga neljandat põlve kõik tegelikult toimib. 75–80% Kanada eestlastest räägivad eesti keelt. Ei tahaks, et eesti keel kaoks. Sellele peaks vastu seisma.

Ede Schank Tamkivi arvates ei peaks vastandama kodu- ja väliseestlasi, võiks kasutada väljendit hargmaine eestlane. Ühenduses saab olla virtuaalselt, asukoht on tänapäeval teisejärguline. Ede avaldas lootust, et lapsed ei pea 18-aastaseks saades valima, millist kodakondsust nad soovivad ning saavad hoida nii Eesti kui mõne teise riigi kodakondsuse.

Rainer Sternfeldi arvates on Eesti diasporaa alles lapsekingades. Ta nentis, et Eesti taasiseseisvumine toimus samal perioodil, kui loodi internet. Tänu sellele on olnud võimalik üles ehitada ülemaailmne eesti kogukond, milles on ligi 1,5 miljonit eestlast. Miks ei võiks meid olla 2 miljonit?

Ede Schank Tamkivi sõnas, et välismaal elades läheb eestlaseks olemisele rohkem energiat kui Eestis ja tegelikult on kodueestlastel palju õppida väliseestlastelt. Ta viitas ka president Karise sõnadele – kui keelt ei jõua alles hoida, hoiame siis eesti meelt.

Rainer Sternfeld lisas, et hea suhe püsib uute mälestuste loomisel. Eestlus ja Eesti jäävad alles, kui investeerime tulevikku. Riina Kindlam lisas, et sama oluline, kui uute mälestuste loomine, on vanade hoidmine.

Arutelud lõpetas Eestis sündinud, USAs elanud ja Eestisse naasnud dirigent Kristjan Järvi, kes ütles, et muusika on üks ühendaja. Ta tõi esile oma isa Neeme Järvi õpetatu: Eesti olemasolu ei ole iseenesestmõistetav. Eestil on suur naaber, kes mõjutab poliitiliselt ja seetõttu ei ole vabadus iseenesestmõistetav. Ei tohi kaotada arusaamist, et meie eksistents on õrn asi nagu kaardimaja. Hoiame üks teist, ühised väärtused on olulised.

Eestlastena tunneme end nagu üks suur perekond. Saksamaal sellist tunnet ei ole. Iga eestlane ei pea eestlaseks olemiseks rääkima eesti keelt, aga saab anda oma panuse Eesti tutvustamisele.

Oleme lihtsalt eestlased. Elame idee nimel, meil on valgust täis fantastiline riik, üksteise vastu peame olema südamlikud. See peaks olema Eesti tähtsaim põhimõte. Kui inimesed lahkuvad Eestist, siis nad saavad aru, et Eesti on nende kodu, mis liidab eesti keele ja meele.

Virtuaalfoorumi lõpetas Kymbali Williams ühendava „Kiigelauluga“.

(Virtuaalfoorum on järelvaadatav: https://worksup.com/ app/?id=ESTONIANSFO­ RUM2021; inglise keeles https://worksup. com/app/?id=ESTONIANSFO­ RUM2021

Arutelus väliseestlaseks olemisest osalesid virtuaalselt Ede Schank Tamkivi ja Riina Kindlam, kohapeal moderaator Tarmo Jüristo ja Rainer Sternfeld.

Foto: Marko Mumm, välisministeerium