This newspaper was mailed on Friday, December 3, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 48, 2021
Reedel, 3. detsembril — Friday, December 3
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Välisministeeriumi virtuaalfoorum eestlastele üle maailma
Foto: Veiko Pesur
PRIIUSE PÖÖRIPÄEV – OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE PÄEV
Arutelus väliseestlaseks olemisest osalesid virtuaalselt Ede Schank Tamkivi ja Riina Kindlam, kohapeal moderaator Tarmo Jüristo ja Rainer Sternfeld. Foto: Marko Mumm, välisministeerium
Mailis Sütiste-Gnannt Välisministeeriumi korralda tud virtuaalfoorum toimus 27. novembril ning kutsus eestlasi üle ilma jälgima ja kaasa mõtlema globaalse eestluse teemadel. Foorumi avas moderaator Tarmo Jüristo. Arutlusel olid teemad: Kuidas väliskogukon nad elavad? Diasporaauuring – kes on eestlased välismaal? Miks on riigile välismaal ela vate eestlaste käekäik oluline ja mida selles vallas tehakse? Mis teeb Eesti suuremaks? Rootsi Eestlaste Liidu ja Stockholmi Eesti Huvikooli Draamastuudio juhataja Sirle
Sööt sõnas tervituseks, et õnne likud on need kogukonnad, kellel on oma Eesti Maja, kool, lasteaed ja huvikool. Draam a stuudio lapsed tervitasid kuula jaid lauluga. Eesti Vabariigi President Alar Karis sõnas, et umbes 200 000 väljaspool Eestit elavat eestlast on mõjukas osa Eestist. Ta nentis, et temagi oleks võinud olla üks väliseestlastest, kuna on teadustööd tehes elanud Saksamaal, Londonis ja Hollandis. President sõnas, et Eesti ootab võõrsil elavatelt kaasmaalastelt, et võimalikult paljud oma tuleviku ühel või teisel viisil Eestiga seoksid.
Eesti vajab väliseestlaste tead misi äri- ja teiste kontaktide vallas, nende võrgustikku, kul tuuri ja vaimsuse hoidmist. Oluline on oma Eesti asja aja mine. ,,Eesti meel on esimene asi, mis seob teid kõiki Eestiga. Selle eest tänan ma teid kõiki,“ lõpetas president kõne. Chicago Eesti Kooli presi dent ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku liige Karl Herbert Grabbi, tõi esile, et eri ajastute inimestel on erine vad missioonid täita. Ta rõhutas, et eestlastena on side Eestiga olulisim nagu ka avatud mõt lemine. (Järgneb lk. 13)
Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäeva tähistamine Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäeva tähistas Tartu Col lege aktusega nagu eelmiselgi aastal virtuaalselt pühapäeval, 28. novembril VEMU You tube’i kanali kaudu. Avasõna lausus Eesti Õppe tooli Sihtasutuse juhatuse esi mees Peeter Einola, millele järgnes traditsiooniline Gau deamus Tartu Ülikooli Kam merkoorilt Triin Kochi juhatu sel. Seejärel sai sõna tervituseks Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, kes kõneles Tartu Ülikooli lumega kaetud ja pidulikult dekoreeritud peahoo nest. Professor rõhutas rahvusli ku ülikooli tähtsust oma keele ja kultuuri arendamisel, ühtlasi avaldas tänu Eesti Õppetooli Sihtasutusele majandusliku toe tuse eest. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani tutvustas peakõnelejat t. Rahvuselt lätlane, kes lõpetas
ülikooli Riias, kuid omandas doktori kraadi liivi keele alal Tartu Ülikoolis. Ta on LätiEesti sõnaraamatu toimetaja ja Tartu Ülikooli liivi keele teadur. Alljärgnevalt mõningad välja võtted tema põhjalikult ja sisu kast ettekandest teemal „Liiv lased – Baltimaade põlisrahvas“ Läänemeresoomlased tulid originaalselt oma praegusesse elukohta läbi Väina jõe. Muinasliivlaste elu käis peami selt läbi Riia ja Väina jõe ümbruse. Tänapäeval on liiv lased ametlikult tunnustatud Läti põlisrahvana. Liivlastel on tugev mõju läti kultuuri kuju nemisel. Läti murretes on tunda liivi mõju: sõnarõhk esimesel silbil. Samuti on läti keeles paljud põhilised igapäevased sõnad liivi keelest võetud. Viimased liivi kantsid olid Kuramaa rannakülad, soodest ja luidetest eraldatud. Mõlema
maailmasõja ajal muutus Liivi rand sõjapiirkonnaks. Ranna rahvas eraldati merest, nad pidid loobuma oma põhitööst: kalastamisest. Liivi kultuuri uurimises on teinud tänuväärseima töö Lauri Kettunen ja Oskar Loorits. Liivi hümn on loodud Soome ja Eesti kõrval kolmandana samale vii sile. Ka nõukogude ajal jätkus liivi kultuuri viljelemine, loodi oma laulukoorid. Veel praegu lehvivad mõnes rannas Liivi lipud, iga augusti esimesel nädalavahetusel toimub liivi pidu. Liivi kultuurist huvitatud võivad leida YouTube’i kanalilt kaks saadet: ühel on seitse liivi keele tundi, teine pakub võima lust kaasa lauldes õppida liivi keelt. Sellel kõlab seitse laste laulu liivi heliloojatelt. Piret Noorhani tänas kõnele jat ja ühtlasi juhatas sisse 2005. (Järgneb lk. 5)
Eesti riik saab peagi 104-aastaseks. Poole sellest ajast oleme olnud võõra võimu all – kaks Saksa ja kaks Nõukogude Vene okupatsiooni. Kaheksa aastat tagasi, 27. märsil 2013 pühitsesime priiuse põlistumise päeva. Just sel päeval sai nüüdne, teine Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks esimesest Eesti ajast. Kandsime toona rinnas märki arvuga 7890. Just nii palju päevi oli kestnud esimene iseseisvusaeg, mille esimeseks päevaks lugesime 24. veebruari 1918, mille teiseks päevaks lugesime 11. no vembri 1918 (keiserliku Saksamaa okupatsiooni kokku varisemine) ja mille viimaseks päevaks lugesime 16. juuni 1940 (17. juunil algas Nõukogude Liidu okupatsioon). 30. november 2021 on aga murdepunkt. Sel päeval saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust. Pikaleveninud N. Liidu ülemvõimu (mille vahele mahtus ka lühem Natsi-Saksa okupatsioon) viimane päev oli 19. august 1991. 20. august 1991 oli juba uue Eesti aja esimene päev. Kõikide okupatsioonide all elatud Eesti Vabariigi päevade koguarv on 18950 Kui loeme 20. augusti 1991 esimeseks uue vabaduse päevaks – ehkki vastav haamrilöök Toompeal kõlas üsna päeva lõpus – , siis 30. novembril 2021 saab meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv ühe võrra suuremaks sõltlaspäevade (prof. R. Taagepera kõnepruuk) koguarvust. Valguse aeg ületab pimeduse! See on kordumatu hetk meie ajaloos! Pühitsegem 30. novembrit tänupäevana! Helisegu sel päeval kirikukellad, põlegu küünlad, lehvigu majaseintel lipud! Kandkem rinnas juures olevat tänumärki – OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE MÄRKI!
