Eesti Elu / Estonian Life No. 48 | December 3, 2021

This newspaper was mailed on Friday, December 3, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 48, 2021

Reedel, 3. detsembril — Friday, December 3

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Välisministeeriumi virtuaalfoorum eestlastele üle maailma

Foto: Veiko Pesur

PRIIUSE PÖÖRIPÄEV – OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE PÄEV

Arutelus väliseestlaseks olemisest osalesid virtuaalselt Ede Schank Tamkivi ja Riina Kindlam, kohapeal moderaator Tarmo Jüristo ja Rainer Sternfeld.

Foto: Marko Mumm, välisministeerium

Mailis Sütiste-Gnannt Välisministeeriumi korralda­ tud virtuaalfoorum toimus 27. novembril ning kutsus eestlasi üle ilma jälgima ja kaasa mõtlema globaalse eestluse teemadel.

Foorumi avas moderaator Tarmo Jüristo. Arutlusel olid teemad: Kuidas väliskogukon­ nad elavad? Diasporaauuring – kes on eestlased välismaal?

Miks on riigile välismaal ela­ vate eestlaste käekäik oluline ja mida selles vallas tehakse? Mis teeb Eesti suuremaks?

Rootsi Eestlaste Liidu ja Stockholmi Eesti Huvikooli Draamastuudio juhataja Sirle

Sööt sõnas tervituseks, et õnne­ likud on need kogukonnad, ­kellel on oma Eesti Maja, kool, lasteaed ja huvikool. Draam­ a­ stuudio lapsed tervitasid kuula­ jaid lauluga.

Eesti Vabariigi President Alar Karis sõnas, et umbes 200 000 väljaspool Eestit elavat eestlast on mõjukas osa Eestist.

Ta nentis, et temagi oleks võinud olla üks väliseestlastest, kuna on teadustööd tehes elanud Saksamaal, Londonis ja Hollandis. President sõnas, et Eesti ootab võõrsil elavatelt kaasmaalastelt, et võimalikult paljud oma tuleviku ühel või teisel viisil Eestiga seoksid.

Eesti vajab väliseestlaste tead­ misi äri- ja teiste kontaktide vallas, nende võrgustikku, kul­ tuuri ja vaimsuse hoidmist.

Oluline on oma Eesti asja aja­ mine. ,,Eesti meel on esimene asi, mis seob teid kõiki Eestiga.

Selle eest tänan ma teid kõiki,“ lõpetas president kõne.

Chicago Eesti Kooli presi­ dent ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku liige Karl Herbert Grabbi, tõi esile, et eri ajastute inimestel on erine­ vad missioonid täita. Ta rõhutas, et eestlastena on side Eestiga olulisim nagu ka avatud mõt­ lemine.

(Järgneb lk. 13)

Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäeva tähistamine Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäeva tähistas Tartu Col­ lege aktusega nagu eelmiselgi aastal virtuaalselt pühapäeval, 28. novembril VEMU You­ tube’i kanali kaudu.

Avasõna lausus Eesti Õppe­ tooli Sihtasutuse juhatuse esi­ mees Peeter Einola, millele järgnes traditsiooniline Gau­ deamus Tartu Ülikooli Kam­ merkoorilt Triin Kochi juhatu­ sel. Seejärel sai sõna tervituseks Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, kes kõneles Tartu Ülikooli lumega kaetud ja pidulikult dekoreeritud peahoo­ nest. Professor rõhutas rahvusli­ ku ülikooli tähtsust oma keele ja kultuuri arendamisel, ühtlasi avaldas tänu Eesti Õppetooli Sihtasutusele majandusliku toe­ tuse eest.

VEMU peaarhivaar Piret Noorhani tutvustas peakõnelejat t. Rahvuselt lätlane, kes lõpetas

ülikooli Riias, kuid omandas doktori­ kraadi liivi keele alal Tartu Ülikoolis. Ta on LätiEesti sõnaraamatu toimetaja ja Tartu Ülikooli liivi keele teadur.

Alljärgnevalt mõningad välja­ võtted tema põhjalikult ja sisu­ kast ettekandest teemal „Liiv­ lased – Baltimaade põlisrahvas“ Läänemeresoomlased tulid originaalselt oma praegusesse elukohta läbi Väina jõe.

Muinasliivlaste elu käis peami­ selt läbi Riia ja Väina jõe ümbruse. Tänapäeval on liiv­ ­ lased ametlikult tunnustatud Läti põlisrahvana. Liivlastel on tugev mõju läti kultuuri kuju­ nemisel. Läti murretes on tunda liivi mõju: sõnarõhk esimesel silbil. Samuti on läti keeles paljud põhilised igapäevased ­ sõnad liivi keelest võetud.

Viimased liivi kantsid olid Kuramaa rannakülad, soodest ja luidetest eraldatud. Mõlema

maailmasõja ajal muutus Liivi rand sõjapiirkonnaks. Ranna­ rahvas eraldati merest, nad pidid loobuma oma põhitööst: ­ kalastamisest.

Liivi kultuuri uurimises on teinud tänuväärseima töö Lauri Kettunen ja Oskar Loorits. Liivi hümn on loodud Soome ja Eesti kõrval kolmandana samale vii­ sile. Ka nõukogude ajal jätkus liivi kultuuri viljelemine, loodi oma laulukoorid. Veel praegu lehvivad mõnes rannas Liivi lipud, iga augusti esimesel nädalavahetusel toimub liivi pidu. Liivi kultuurist huvitatud võivad leida YouTube’i kanalilt kaks saadet: ühel on seitse liivi keele tundi, teine pakub võima­ lust kaasa lauldes õppida liivi keelt. Sellel kõlab seitse laste­ laulu liivi heliloojatelt.

Piret Noorhani tänas kõnele­ jat ja ühtlasi juhatas sisse 2005.

(Järgneb lk. 5)

Eesti riik saab peagi 104-aastaseks. Poole sellest ajast oleme olnud võõra võimu all – kaks Saksa ja kaks Nõu­kogude Vene okupatsi­ooni.

Kaheksa aastat tagasi, 27. märsil 2013 pühitsesime priiuse põlistumise päeva. Just sel päeval sai nüüdne, teine Eesti aeg ühe päeva võrra pikemaks esimesest Eesti ajast. Kandsime toona rinnas märki arvuga 7890. Just nii palju päevi oli kestnud esimene iseseisvusaeg, mille esimeseks päevaks lugesime 24. veebruari 1918, mille teiseks päevaks lugesime 11. no­ vembri 1918 (keiserliku Saksamaa okupatsiooni kokku­ varisemine) ja mille viimaseks päevaks lugesime 16. juuni 1940 (17. juunil algas Nõukogude Liidu okupatsioon).

30. november 2021 on aga murdepunkt. Sel päeval saab Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust.

Pikaleveninud N. Liidu ülemvõimu (mille vahele mahtus ka lühem Natsi-Saksa okupatsioon) viimane päev oli 19. a­ugust 1991. 20. august 1991 oli juba uue Eesti aja esimene päev.

Kõikide okupatsioonide all elatud Eesti Vabariigi päevade koguarv on 18950 Kui loeme 20. augusti 1991 esimeseks uue vabaduse päevaks – ehkki vastav haamrilöök Toompeal kõlas üsna päeva lõpus – , siis 30. novembril 2021 saab meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv ühe võrra suuremaks sõltlaspäevade (prof. R. Taagepera kõnepruuk) koguarvust. Valguse aeg üle­tab pimeduse!

See on kordumatu hetk meie ajaloos! Pühitsegem 30. novembrit tänupäevana! Helisegu sel päeval kirikukellad, põlegu küünlad, lehvigu majaseintel lipud! Kandkem rinnas juures­ olevat tänu­märki – OMARIIKLUSE PÕLISTUMISE MÄRKI!

2

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

Nr. 48

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Ilmast ilma Väidetavalt kuuluvad Vahtralehemaa kodanikud maailma viisa­ kamate hulka. Võhivõõrastele naeratakse ning kui oludes, kus ollakse isegi pandeemia reeglitega arvestades kombekalt lähestikku, võetakse ka sõna. Peamiselt ilmast. Kuna eks tänapäeval enam ei astuta õue, vaadatakse taevasse, et nagu vaarvanemad, ilma ennustada. Usutakse sünoptikuid, meteoro­looge, neid hiromante, kes tihti ka viltu ennustavad, et õhtul tuleb vihma. Või ka lund.

Viimasega panid täppi sel nädalal.

Riigi rahvarohkeim linn koges esimest lund, mis kohe ka kadus, nagu pea alati, on ikka ju sügis. Kuid jõulukuu juhatas lumi küll sisse, seda meeldivalt. Ent kui almanahhe, teadlasi uskuda, on kanadalastel ees koroonaviiruse viienda laine leviku kõrval ka kibe talv. Küsiks miks inimesed ikka reisivad, kõige mõistuse vastaselt.

Aitab vaid ühest nakatunust Aafrikast lennukile astudes, et levitada mitte ainult kaasreisijatele uut katkuvarianti, aga ka nende lähedastele. Ning sealt edasi. Mingi süst hetkel ei aitavat.

Loodusel on oma võim. Kanada tähelepanu on olnud viimastel nädalatel rannikutel – nii Vaikse kui Atlandi ookeani ääres on olnud meeletud tormid, vihmasajud, uputused. Ning pole isegi veel päris talveni jõudnud.

Paljudel on tänapäeval kombeks mitte majast väljuda, vaid kont­rollida ilmaennustusi internetist. Termomeeter välisseinal sai moeks põlvkond, kaks tagasi. Ka seda ei saa uskuda, kuna nagu praegu sulav lumi kinnitab, kõigub ka elavhõbe.

Kuid esivanemate tarkust enam uskudes kui kellegi haritud ennustust, arvamust, tuleb vaid loodusesse vaadata. Kuused on käbiderohked, ju see lubab oravatele talvist toidumoona.

Ennustajad, klimatoloogid on veendunud, et tuleb külm talv, aga kõikuvate külmapügalatega. Seda eriti Kanada preeriaprovintsides, kuhu arvatakse tulevat ka sellist ägedat vihma, nagu Briti Kolumbia on kogenud hiljuti. Miljardiliste kahjudega seal, elud ja varandused kadunud.

Suhteliselt malbe talvega ollakse siin suurjärvistu väiksemal kaldal harjunud. Ent ei keegi tea, milline pakaselisim kuu, küünlakuu võib olla. Eks see ole ka elu üheks võluks, et ilm on müsteeriumiks. Heas mõttes.

Kuigi paljud teadlased on veendunud, et tuleb taas uus soojene­mine, on olemas teisi haritlasi, kes juhivad tähelepanu sel­ lele, eriti just vihmaste tohutute uputuste taustal, et kliimamuutused pole erandiks, aga reegliks. Ei see lohuta neid, kes on kaotanud kodu. Kõik on meeldetuletuseks, et inimene ei saa Emakesele Loodusele vastu. Võtame viisakalt ja naeratusega seda vastu.

TÕNU NAELAPEA

Foto: Tiit Põder

Tondil mälestati detsembrimässus langenud kadette Kaitseväe akadeemia pidas 1. detsembri varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasar­ mute ees mälestusrivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigi­ pöördekatse käigus langenud kadettide auks.

Kadetid alustasid rivistust ­samal kellaajal, mil 97 aastat ta­ gasi rünnati riigipöördekatse käigus Tondi sõjakooli. Kait­

seväe akadeemia kadett-veebel Mairo Lees viis mälestustsere­ moonial läbi kadettide hommi­ kuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti akadeemia nimekirjas. Sõja­ kooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommu­ nistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründa­ sid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse Nõukogude väed. Vaata­ mata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus. (KVPST/EE)

Eestis peeti NATO Kultuuriministeerium koostab laulupidude traditsiooni hoidmise kava küberkaitseõppus Valitsus tutvus neljapäeval laulu- ja tantsupidude liiku­ mise analüüsiga ning vastavalt sellele hakkab kultuurimi­ nisteerium välja töötama tege­ vuskava traditsiooni elujõu hoidmiseks. ,,Meie lauljad, tantsijad ja orkestrid tegutsevad kogu aeg, ka pidudevahelisel ajal,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik. ,,Kui me tahame ka tulevikus saada unustamatuid emotsioone suurel peol, siis peame pidudega seo­ tud inimesi, eriti juhendajaid hoidma ja väärtustama. Lauluja tantsupeod ei teki ju iseene­ sest, vaid on katkematu pidude liikumise väljendus.“ Kultuuriministeeriumi juhti­ misel töötatakse välja pidude

Toetus Reformierakonnale jätkuvalt languses Järjekordsest Ühiskonna­ uuringute Instituudi ja uurin­ gufirma Norstat uuringust selgub, et toetus Reformi­ erakonnale on jätkuvalt lan­ guses. Kõrgeima toetusega on Eesti Konservatiivne Rahva­ erakond (EKRE) – 23,5% ja Keskerakond – 21,7%.

Reformierakonda toetas 20,7% valimisõiguslikest ko­ danikest.

Reformierakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. a algusest, kui Norstat Eesti erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14,3%-ga, Sotsiaal­demo­­k­ raatlik Erakond (SDE) 9 %-iga ning Isamaa 7,9 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,4 protsenti ja oposit­ sioonierakondi 40,4 protsenti vastajatest. (ERR/EE)

hoidmise tegevuskava koostöös teiste ministeeriumide ja organi­ satsioonidega.

Tegevuskava on plaanis val­ mis saada 2022. a lõpuks. Riik on juba sisse seadnud palgatoe­ tuse meetme pidude protsessis osalevatele kollektiivide juhen­ dajatele, sest koori, orkestri või tantsurühma toomine suurele peole on ajamahukas ning eeldab juhendajalt põhjalikke erialaseid teadmisi ja enese­ täiendamist.

Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kuulub 2003. aastast koos Läti ja Leeduga UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

(PM/EE)

S P ORT

Eesti võistlustantsijad võitsid MM-il pronksmedali Sel nädalal oli põhjust rõõmustada Eesti tantsijatel.

Tantsupaar Robert Veide ja Amanda Rebeca Padar tee­ni­ sid noorte Ladina-Ameerika tantsude maailmameistrivõist­ lustelt (MM) pronksmedali. ,,Tegime Eesti tantsuspordi ajalugu, sest mitte kunagi va­ rem ei ole Eesti paarid LadinaAmeerika tantsudes finaali pääsenud. Sportlased on selle hetke nimel töötanud 10 aastat.

Treeneril peab olema usku ja sportlasel motivatsiooni, et sellise suurepärase tulemuseni ­ jõuda,“ ütles tantsupaari treener Martin Parmas Delfi Sport ­vahendusel.

Pronksmedali võiduga tõu­ sevad neljakordsed Eesti meist­

Cyber Coalition

Tänavusel küberkaitseõppusel Cyber Coalition oli osalejaid 40 riigist, kes mängisid läbi erinevaid stsenaariume ees­ märgiga parandada koostööd küberruumis, suurendada alliansi operatsioonilist võime­ kust ja aidata kaasa NATO küberruumi ümberkujunda­ misele.

NATO küberkaitseõppusel Cyber Coalition 2021 osales li­ saks NATO liikmetele neli part­ nerriiki ja neli vaatlejat, samuti riigiettevõtete, teadusasutuste ja eraldiseisvate riiklike küberkait­ sekeskuste esindajad, kokku li­ gemale tuhat inimest.

Selleaastasel õppusel olid märksõnaks pandeemilised lu­ navara (pandemic ransomware) küberrünnakud, mille avasta­ misega ja tõrjumisega seoses tuli proovile panna liikmesrii­ kide omavaheline koostöö. Võib arvestada, et lunavararünnakuid tuleb tänapäeval ette iga 11 sekundi tagant, 65% neist and­ mepüügi (phishing) teel.

Cyber Coalition on NATO arenduse väejuhatuse suurim küberõppus, kus harjutatakse fiktiivsel stsenaariumil küber­ ruumi kaitset, mis võimaldaks lihvida juhtimisprotseduure, koostööd erinevate riikide ja or­ ganisatsioonide vahel ning tugev­dada küberoperatsioonide või­mekust. (KVPST/EE)

www.eestielu.ca

rid Veide ja Padar LadinaAmeerika tantsude maailma edetabelis teisele kohale. Kokku osales maailmameistrivõistlustel 58 paari 29 riigist. (ERR/EE)

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Sel nädalal on olnud maailmas tähelepanu keskmes COVID19 viiruse uus muret­ tekitav variant nimega Omicron, mil­ lel on enam kui 30 mutat­ siooni; variant avastati möö­ dunud nädalal Lõuna-Aafrika teadlaste poolt. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas esmaspäeval, et globaalne risk on väga kõrge.

Sellest variandist ei teata veel palju, näiteks kas see on nakkavam, kas põhjustab tõ­ sisemat haigestumist ja kuidas reageerib vaktsiinidele.

Teiste riikide seas reageeris uudisele kiirelt Kanada, keh­ testades kohe ning laiendades reisikeeldusid ja -piiranguid mitme Aafrika riigiga, samuti lisameetmeid testimisnõuete osas kõikidele riiki saabunud lennureisijatele. Samuti on Kanada üle vaatamas oma booster-süstide plaani.

Kanadas oli teisipäevaks kin­ nitatud seitse Omicroni juhust: Ontarios neli ning Quebecis, Albertas ja Briti Kolumbias igas üks.

Ontario kõrgeim terviseamet­ nik dr. Kieran Moore ütles es­ maspäeval pressikonverentsil, et on vara määratleda, millist mõju võib Omicronil olla rah­ vatervise eeskirjadele ja pro­ vint­s i tervishoiusüsteemile.

Doktori sõnul on uudised uuest variandist küll murettekitavad, kuid märkis, et vaktsineerimine kombinatsioonis rahvatervise alaste individuaalsete kaitse­ meetmetega on siiani töötanud

Covid-19 olukorrast Prantsusmaal Euroopa ja kogu maailm on ärevuses Lõuna-Aafrika Va­­ba­ riigist (LAV) levima haka­nud Covid-19 uue muteerunud Omicroni-tüvega nakatunute arvu kasvamise pärast, mille esimesed juhtumid tuvastati eelmisel nädalal Belgias, Hollandis, Saksamaal, Itaa­ lias, Tšehhis ja Suurbritan­ nias.

Prantsusmaal oli 29. no­ vemb­ril kaheksa Omicronitüvega nakatumise kahtlust.

Kõik kahtlusega nakatunud olid saabunud Lõuna-Aafrika Va­ba­ riigist.

Tõkestamaks Covid-19 eda­ sist levikut riigis, otsustas Prantsusmaa valitsus, et alates 27. novembrist on Prantsusmaal kõigil 18-64-aastastel, kellel on teisest vaktsiinidoosist või Covid-19 läbipõdemisest möö­ das viis kuud, võimalik saada tõhustusdoos.

Alates 15. detsembrist pea­ vad kõik 65-a ja vanemad vaktsineerimiskuuri lõpetanud või ühe Jansseni vaktsiiniga vaktsineeritud saama tõhustus­ doosi, et nende sanitaarpass oleks kehtiv. 18-64-aastased, kelle teine vaktsineerimisdoos on tehtud enne 17. juunit 2021, peavad laskma teha kolmanda süsti enne 15. jaanuari 2022, vastasel juhul desaktiveeritakse nende vaktsineerimispass.

COVID-19 ja selle variantide leviku vähendamisel meie ühis­ konnas.

Ontarios on viimase nädala jooksul olnud uusi viirusjuhte järgmiselt: neljapäeval, 25. nov.

748, reedel 927, laupäeval 854, pühapäeval 964 (kõrgeim ligi kuue kuu jooksul), esmaspäeval 788, teisipäeval 687, kolma­ päeval 780. Seitsme päeva kesk­ mine tõusis jätkuvalt, olles kol­ mapäeval 821, märkimisväärselt kõrgem kui oli nädal varem (686) ja kaks nädalat varem (587). Testide positiivsusnäitaja oli kolmapäeval 3,1%, nädal va­ rem 2,5%; intensiivravil oli 155 inimest.

Jätkuvalt tehakse vaktsineeri­ misi, sealhulgas 5-11 aastastele lastele, ning booster-dooside strateegia teatud elanikkonna gruppidele.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 784 ja kolmapäeval 1196 uut viirusjuhtu (kõrgeim alates 22. aprillist).

Albertas oli teisipäeval uusi nakatumisi 238, aktiivseid juhte provintsis 4545 ja intensiivravil 81 patsienti.

Briti Kolumbias oli uusi juhte teisipäeval 358.

Kanadas hakkas sel nädalal kehtima nõue, et kõik lennu- ja rongireisijad vanuses 12+ peavad olema vaktsineeritud, ­ negatiivne COVID-19 test seda enamikul juhtudest ei asenda, väheste eranditega. (Reegel ei käi linnalähirongide kohta.)

Kanada etniline meedia tunnustas Marcus Kolgat Kanada etniline meedia täna­ vuste tunnustute hulka kuulub ka Toronto eestlaste hulgas ja Eesti Elu lugejatele hästi tuntud MARCUS KOLGA – Disinfowatch’i asutaja ja direk­ tor-, kes pälvis auhinna ,,Com­ munity Engagement“ kategoo­ rias.

Disinfowatch tegutseb aastast 2020 Macdonald-Laurier Ins­ titute’i juures, et välja tuua ja paljastada valeinfot, mis on suunatud Kanada huvide kah­ ­ justamisele. Samuti ollakse nõustajaks, kuidas olla kaitstud valeinfot sisaldavate rünnakute eest.

Etnilise meedia elutööauhin­ na sai sel aastal Yuri Shymko.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Sanktsioonid Valgevenele laienesid

Alates 29. novembrist keh­ tivad ainult PCR- ja antigeeni­ testid, mis ei ole vanemad kui 24 tundi. Kõikides avalikes siseruumides on kohustuslik ­ kanda maski.

Kanada, USA ja Euroopa liit­ lased laiendasid neljapäeval sanktsioone Valgevene vastu, kehtestades piirangud ametni­ kele ja organitele, keda süü­ distatakse inimõiguste rikku­ mistes ja ametlikus toetuses ,,migrantide smugeldamisele“.

Algkoolides peavad eneseiso­ latsiooni jääma vaid positiivse testitulemusega õpilased. Põhi­ kooli õpilased, kellel on vaktsi­ neerimiskuur lõpetatud, saavad jätkata kooliskäimist. Vaktsi­ neeri­ mata õpilased peavad jää­ ma koju ja jätkama isolat­ siooniperioodil distantsõppel. Õpilastele, kes ei ole veel 12-a (ja seega vaktsineerimata) jaga­ takse koolides testikomplektid; nad peavad tegema kaks anti­ geenitesti nädalas kodus. Po­ sitiivse tulemuse korral jäävad õpilased eneseisolat­ siooni ja distantsõppele.

Maailma Tervise­organisat­ siooni epideemia ja pandeemia osakonna juhataja Sylvie Briand Genfist kommenteeris olukorda France 2 uudistes, et eelkõige on Euroopas praegu siiski oht nakatuda delta-tüvega ja Omicroni tüve on avastatud vaid LAVst saabunud reisijatel.

Küsimusele, kas lisapiirangud ja oma piiride sulgemised, nagu on teinud Iisrael, Jaapan, Austraalia ja Maroko, on õigus­ tatud, vastas Sylvie Briand, et kõik piirangud peaksid olema teaduslikult põhjendatud ja het­ kel uuritakse, kuidas uus tüvi käitub. Kardetakse, et uus tüvi võib eelkõige luua uusi mutat­

Sanktsioonid võtsid sihikule kõrgemad julgeoleku- ja jus­ tiits­ametnikud, prominentsed meediategelased, Aleksandr Lu­ kašenko poja, kaitsefirmad ja suure väetiseeksportija.

USA rahandusministeerium piiras ka teatud Valgevene rii­ givõlaga kauplemise.

Sanktsioonid kehtestati ,,inimõiguste ja põhivabaduste vastaste rünnakute jätkumise eest Valgevenes, rahvusvaheliste normide eiramise ja korduvate repressiivsete sammude eest“, seisis USA, Suurbritannia, Ka­ nada ja Euroopa Liidu ühisaval­ duses. (ERR/EE)

sioone ja muuta kasutuselolevad vaktsiinid vähem aktiivseks.

Pfizer on lubanud 45 päeva jooksul kohandada olemasole­ vaid vaktsiine, et need oleksid tõhusad ka Omicroni-tüve vastu.

Hetkel on kõige olulisem seni kasutusel olevaid Covid-19 levi­ mise tõkestusmeetmeid raken­ dada: kanda õigesti maski, desinfitseerida käsi ja hoida ­distantsi.

MAILIS SÜTISTE-GNANNT Guermantes, 30.11.2021

Eesti Kunstiakadeemia saab UNESCO õppetooli UNESCO peadirektor Audrey Azoulay ja Eesti Kunsti­ akadeemia rektor Mart Kalm allkirjastasid 24. novembril koostööleppe EKA muinsus­ kaitse ja konserveerimise osakonna juures UNESCO ­ pärandiuuringute õppetooli loomiseks.

Eesti Kunstiakadeemia on aastaid tegelenud kultuuridiplo­ maatiaga ning seisnud hea selle eest, et Eesti oleks aktiivselt kaasatud maailmapärandi kaitse, säilitamise ja tutvustamise rah­ vusvahelisse koostöösse. ,,Saadud kogemuste läbi on laienenud koostöö kultuuri­ pärandi säilitamise ja restau­ reerimise alal tegutsevate kõrg­ koolidega maailmas, millest kasvas välja idee UNESCO õppetooli asutamiseks Eesti ­ Kunstiakadeemias,“ sõnas EKA muinsuskaitse ja konserveeri­ mise osakonna dotsent Riin Alatalu ja lisas: ,,UNESCO annab võimaluse osaleda võr­ ­ gustikus, kaasata õppe- ja ­teadustegevusse mainekaid vä­li­s­e ksperte ning kasutada UNESCO õppetooli logo kui tunnustuse ja kuuluvuse märki.“ 1992. aastal käivitatud UNESCO õppetoolide pro­ gramm, mis hõlmab üle 800 õppetooli 117 riigist, edendab ­ rahvusvahelist ülikoolide vahe­ list koostööd ja koostöövõrgus­ tike loomist.

EKA UNESCO õppetooli koordineerib muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dot­ sent Riin Alatalu. (Allikas: EKA)

Pfizer kohandab vaktsiini omikroni tüvele sobivaks USA ravimitootja Pfizeri tegev­juht Albert Bourla ütles selle nädala alguses, et ettevõte on juba alustanud tööd oma vaktsiiniversiooni kallal, mis on suunatud spet­ siaalselt omikroni tüve vastu.

Ka Venemaa teatas, et ko­ ­ handab oma Sputnik V vakt­ siini uuele tüvele vastavaks.

Bourla ütles telekanalile CNBC, et ettevõte alustas prae­ guse vaktsiini testimist uue vii­ rusevariandi vastu.

Bourla võrdles olukorda aas­ ta alguse stsenaariumiga, kui Pfizer ja nende Saksamaa part­ ner BioNTech töötasid välja uue vaktsiinivariandi 95 päeva jook­ sul, kui tekkis mure, et eelmine ei tööta deltatüve vastu, kuigi seda versiooni lõpuks ei kasu­ tatudki.

Ka Venemaa teatas, et nende vaktsiin Sputnik V on ko­ roonaviiruse omikroni tüve vas­ tu tõhus, kuid nemadki töötavad välja vastavat kohandust.

(ERR/EE)

Eesti kaitseväelased asusid Poola piiritõket paigaldama Eesti kaitseväe kontingent Poolas hakkab paigaldama ja parandama juba paigaldatud piiritõket 40 kilomeetri pikkusel lõigul. Pioneerid, droonimees­ kond ja välimeediarühm jõudsid sihtkohta neljapäeval ja jäävad Poola relvajõudude käsutusse aasta lõpuni.

50 sõdurist 18 on reserv­ väelased. Nemad tulevad jõu­ luks koju, tegevväelased jäävad Poola 1. jaanuarini. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

Robert Zeidler pälvis kodanikupäeval välisministeeriumi tänukirja 26. novembril ehk koda­ ni­ ku­ päeval tunnustas välisminis­ teerium tänukirjaga rah­­ va­ diplomaate ja kodanikuühendusi, kes on märkimisväärselt aidanud edendada eesti keelt ja kultuuri ning Eesti ettevõtlust maailmas. „On väga hea ja südantsoojendav teada, et meil on s­ õpru ja mõttekaaslasi üle ilma, kes iga päev eesti keelt, kultuuri ja lugu hoiavad. Tänasel koda­ nikupäeval soovime tänada ­rahvadiplomaate – teie pühendumus Eesti tutvustamisel on innustav, hindame seda kõr­gelt,“ sõnas välisminister Eva-Maria Liimets.

Teiste hulgas pälvis tunnustuse Robert Zeidler, keda Ontario eestlaskond tunneb ­hästi kui Kanada-Eesti kunst­nikevahetuse programmi eest­vedajat.

Välisministeerium andis rahvadiplomaatia tänukirju koda­ nikupäeval välja kaheteistküm­ nendat korda. Tänukirja saab inimene või kodanikuühendus, kes on pikaajaliselt ja silma­ paistvalt aidanud vabatahtlikkuse alusel hoida eesti keelt, kultuuri ja vaimsust või tutvustanud Eesti ettevõtluskeskkonda, di­gi­ühiskonda ja ärikultuuri, andes oma panuse Eesti riigi hea maine loomisesse oma asukohamaal.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäeva eesmärk on teadvustada kodani­ kustaatust ja suurendada koda­nikuuhkust.

Kõikide tunnustatute nimekiri: https://vm.ee/et/uudised/valisministeerium-tunnustab-kodanikupaeval-rahvadiplomaate-4

liku Hamiltoni eestlaskonnaga EV aastapäeva aktusel 2017.

Peakõnelejaks oli tolleaegne Eesti suursaadik Kanadas Gita Kalmet, kelle kirjeldus Eesti maast, rahvast ja kultuurist mind sügavalt mõjutas. Selgus, et olin õige otsuse teinud.

Neli kunstnikku Eestist – Marko Mäetamm, Peeter Laurits, Kai Kaljo ja väga hil­ juti Britta Benno, on Cotton Factorys residentuuris olnud.

Siitpoolt on Tor Lukasik-Foss ja Tyler Tekatch Eestis resi­ deerunud ja Vanessa Crosbie Ramsay praegu Tallinnas.

Kuidas kunstnike vahetuspro­ gramm alguse sai?

Algul oli kavatsus teha vahe­ tusprogramm Pariisis. Aga nii­ sugune vahetusprogramm on perfektne võimalus tutvustada eesti kultuuri kanadalastele. Nii on ka kasvanud kultuurisild kahe riigi vahel. Kanada eest­ laste seas tegutsev kunstnike kogukond on samuti programmi toetanud. Iga aastaga laieneb eesti kunstniku mõju ja kogu­ kond kasvad orgaaniliselt.

Eestist resideeruvad kunst­ nikud kasutavad stuu­diot, mis asub Cotton Fac­torys – see on vabrikuhoonete kompleks, mis ehitati aastal 1900 ja kus tegutses Imperial Cotton Company. Nüüdseks on see loovinimestele töö- ja ateljee­

Robert Zeidler ja Eesti kunstnik Peeter Laurits Cotton Factorys.

Foto: M. Koger

de­kohtadeks ümber kujunda­ tud. Kuidas Sulle see idee tuli?

Sain inspiratsiooni oma õelt Margie Zeidlerilt. Tema asutas Torontos 401 Richmond, mis tõestas, et loovinimestele pü­ hen­ datud hoone üldmõiste on läbiviidav. Algne pakkumine Cotton Factoryt osta tuli temale, kuid tema õhutas mind seda ostma. Ta on olnud hämmas­ ­ tavaks toeks viimase kuue aasta jooksul. Olen küll Cotton Factoryt ümber kujundanud, kuid ilma temata poleks see võimalik olnud.

Oled sõjaväes teeninud, kuid huvitaval kombel tegut­ sed praegu endise vabriku­ kompleksiga, mis nüüd on loovinismeste kasutuses. Meie lugejad tahaksid rohkem sinust teada.

Olen väga loomingulisest perest. Isa oli arhitekt ja ema kunstikonsultant. Õed Margie, Kate ja Christina on pidanud (järjekorras) 401 Richmondi, edukat sisekujundusepraktikat ja Gladstone Hotelli. Lõviosa elust on söögilauavestluse tee­ maks olnud kunst. Ülikooli lõ­ petades valisin teise teekonna ja astusin briti armeesse. Nüüd­ seks olen kultuurisektori juurde tagasi jõudnud.

Enamikus eesti peredes elav kunstivaim, kas pilli mängides, maalides või lihtsalt nautides, on osa sellest, mis mind eest­ laste juurde meelitas. Eestlased on oma kultuuriga tihedalt seo­ tud. Osaliselt just sellepärast tunnen end koduselt eestlastest sõpradega.

Cotton Factorys on mitmed Eesti kultuuri tutvustavaid sündmusi aset leidnud, nende seas SALT gala-­ õhtusöök, EMW kontserdid (Kristjan Randalu, Puuluup) ja „We the Nordic“. Oled ka kinodes Eesti filmide sponsoriks olnud. Mis on tulevikus kavas?

Suurel osal kanadalastest on Eestist udune teadmine, kuid nad ei tunne selle ajalugu ega oska ka maakaardil leida. Minu siht on kultuuri kaudu neile Eestit tuttavaks teha. Selle rea­ liseerumiseks on koostööpart­ nerite leidmine võtmepunktiks, näiteks Hamilton Arts Council, Hamilton Philharmonic Or­

Seda ja teist Maailmas on palju huvitavat, kuid kõigest ei saa lehekülge kirjutada. ,,Tidbits“ kujul võib neid aga kirja panna.

Seepärast olgu siin mõned.

1. Meeldivat aasta lõppu kõi­ gile! Kas olete märganud sügise ja talve head külge: mida mada­ lamale päike vajub, seda kauge­ male tuppa ulatuvad keskpäeval päikese kiired! Suvine päike on sedavõrd kõrgel, et teda toas suurt näha polegi, eriti minu ­laiuskraadil 41ºN.

Robert Zeidler: Eestiga seonduv on mulle südamelähedane Eesti Välisministeerium tun­ nustas kodanikupäeval rah­ vadiplomaate. Õnnitlen tun­ nustuse puhul „Eesti ­kunstnike toetamise ja tutvus­ tamise eest Kanadas ning koostöö eest eesti kogukonna­ ga Ontarios“, mida oled igati ära teeninud.

Robert, tean et Sul pole eesti juuri. Kust pärineb Sinu tahe Eestit edendada Kana­ das?

See algas kui tolleaegne kandidaat Trump vihjas, et ta ­ võib-olla ei annaks Balti riiki­ dele militaarabi juhul, kui Venemaa peaks sisse tungima.

Olin šokis. Kuna teenisin 80nd­ tel Saksamaal ja patrullisin Berliini müüril Briti sõjaväega, teadsin, kuidas see võiks täis­ konfliktiks plahvatada. Selle üle nurisemise asemel otsustasin midagi praktilist ette võtta.

Kuna olin parajasti endise Imperial Cotton tööstuskomp­ leksi loomelinnakuks ümber­ kujundamise hoos, oli loogiline ühe Balti riigi kultuuri Kanada elanikkonnale tutvustada. Aga millise?

Berliinis elamise ajal astusin saksa korporatsiooni Wingolf, mille liige korp! Arminia Dorpatensis Tartu Ülikoolis (http://www.arminia.ee/) para­ jasti taasasutati.

Valisin Eesti. Kohtusin koha­

Nr. 48

chest­ra, kohalikud muusikud ja teised, kelle publik otsib kuns­ tist kõige paremat, vaatamata sellele, kust ta tuleb. Näide on Kristjan Randalu jazzkontsert, mis pandeemia tõttu ära jäi.

Kristjan on maailmatasemel ­pianist, kes meelitaks Hamiltoni ja Toronto eestlasi. Olin temaga koos mängima leidnud kolm kanada tipp-jazzmuusikut, kes oleks nende oma publiku kohale meelitanud. Ja nii oleksid koha­ likud jazzifännid Eesti kultuuri ja kunstnikega tuttavaks saanud.

Järgmisel aastal on kavas sama teha Estonian Music Week’i ja Hamiltoni Filharmoonia Orkest­ riga.

Hamiltoni Eesti Seltsil on ka kavas kõikidele põhjamaa-rah­ vastele huvi äratavaid sündmusi juurde lisada, näiteks jaanipäeva ja jõulude teemadel. Sellised sündmused oleksid „We the Nordic“ nimetuse all. Eesti kul­ tuur on sündmuste põhi, kuid avades neid laiemale publikule tõstame Kanada elanikkonna teadmisi Eestist ja eesti kul­ tuurist. Näitena võiks nimetada SALT gala-õhtusööki, kus peaaegu pooled osavõtjaist ei olnud eesti päritoluga.

Kas on eesti kultuuri tut­ vustamiseks veel uut tulemas?

Koostöös Hamiltoni Eesti Seltsi esinaise Leila Hessiga plaanime õpilaste vahetuspro­ grammi. Kuna Toronto kooliva­ litsus ei luba sel õppeaastal õpilasvahetusi, korraldame su­ ­ vise vahetuse, kus lastel Eestist on võimalus siinset laagrielu Seedriorul ja Jõekäärul nautida ja võõrustaja perekonnaga koos olla. Ootame Toronto School Board’i nõusolekut, et alustada järgmisel kooliaastal 9 nädalase õpilasvahetusega. Kui see teoks saab, pakun Hamilton Arts Council’i kaudu oma poolt ­kunstnike vahetusprogrammi õpilastele. Ideid on veel palju.

Vaatame, mis tulevik toob.

Lõpetades tahan tänu avalda­ da sõpradele siinses eesti ühis­ konnas ja ka Eestis kelle nõu ja abiga said ideed realiseeritud.

Usun kindlasti, et ilma nendeta poleks palju teoks saanud. Õnnitlen veel kord ja soo­ vin jõudu tööle!

ROBERT ZEIDLERIGA vestles MERIKE KOGER.

2. Nagu teame, võib eestlaste jälgi leida kõikjal. See oli pagu­ lasaja alguses, kui avastasin, et mu töökoha sekretäri nimi oli Wanaselja – ilmselt eestipärane.

Sain teada, et ta abikaasa on tõepoolest eesti soost ehk nagu tookord nimetati, vanaeestlaste poeg. Ühel firma piknikul noor­ meest kohates küsisin kas ta veel eesti keelt oskab. Mees naeratas ja vastas: ,,nattukene“.

Kui tore!

3. Taoline elamus oli 1996.

Uurisin California kullamaagi linna Juliani, mis asub San Diegost 35 miili idas. Prae­ gu­ seks on koht kulla asemel tuntud maitsvate õunapirukate ­ poolest! Ühes pagariäris mainis müüja, et mul olevat eesti aktsent. Kui tunnistasin, et olen eestlane, kutsus ta tagaruumist noore neiu. See ütles, et ta abikaasa on eestlane, kes USAsse tuli gümnaasiumiõpilaste vahetusprogrammi alusel ja siin temaga abiellus! Jätsin tüdru­ kule oma telefoninumbri, et ehk saab noormehega ühendust.

Sellega aga asi lõppes.

4. Lugesin hiljuti ,,National Geographic“’u kirjastatud raa­ matut ,,Memory“. See saja­ leheküljeline trükis annab detailse, teadusliku ülevaate inimese mälu konstruktsioonist ja kuidas see töötab. Tore ülla­ tus oli pikaajalist mälu käsit­ levas peatükis leida Kanadas elava eesti teadlase Endel Tulvingu (sünd. 1927) fotot ja kokkuvõtet tema teaduslikest avastustest (lugege tema kohta Google.com).

5. Tänu ühele sõbrale sain hil­ juti teada, et Eestis tegutseb organisatsioon Eesti Foto­ pärand, mille kaudu avaneb ulatuslik vaade minevikku. Seal leiate sajad ajaloolised fotod teie kodulinnast ja isegi kodu­ tänavast, lisaks inimestest, grup­ pidest, üritustest jpm. Leidsin isegi fotod oma 1941.a hävinud Tartu kodust. All­järg­nevalt vaja­ lik informatsioon: a. Eesti Fotopärand: https:// fotopärand.org.ee/ajapaik-2/ b. Ajapaik.ee: https://ajapaik. ee/?page=1 Selle ülalserval (Search album) valige, mis huvitab, ,,Saaremaa“, ,,Viljandi“ jne. Allserval saab valida järg­ nevaid lehekülgi. c. Tartu – Ajapaik: https:// ajapaik.ee/?album=20&order1=­ time&order2=added&page=1 RAUL PETTAI

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Seisukohad ja istekohad Maarja Merivoo-Parro, ERR-i teadustoimetaja (Maarja merivoo-Parro sõna­ võtt Toompeal Omariikluse põlistamise päeval 30. novemb­ ril 2021) Milline hõrk päev. Noor Eesti ei olegi enam nii noor. Nüüd ta on lihtsalt Eesti. Endiselt ime, aga mitte enam uudis.

Kahtlustan, et täna on ka viimane suur tähtpäev, mil ­ noorte eestimaalaste eest kutsutakse kõnelema selline ­ inimene, kes oli olemas enne, kui vabadus viimati tuli.

Minu esimesed mälestused on Nõukogude Liidust. Sellest, kuidas Eestis oli väga vähe süüa. Käisime emaga tihti poe järjekorras seismas. Inimussid ulatusid Kuusalu kaubamaja nurga taha ja tundusid lootuse­ tult pikad.

Et sellele amorfsele aja mas­ sile mingitki konkreetsust anda, küsisin emalt, et mitmeni ma peaksin lugema selleks, et kui ma lõpetan, siis saaksime sisse.

Ema ütles alguses sada, siis tuhat, siis rohkemgi. Ma olin ­ väike ega tundnud veel suuri numbreid. Poe järjekorras kor­ rates aga sain selgeks. Selgus ka, et aeg ei ole lõputu amorfne mass, vaid tiksutab päris kiiresti sekundeid minevikuks, olevikku igavikuks.

Mõnikord tasus ootamine ära ja poest sai pulgajäätist. Ainult ühe muidugi, seega pidime ven­ naga jagama. Ema lõikas mulle pool jäätist kausi sisse, vend oli vanem ja tema sai selle osa, mis pulga peale jäi. Ja just see osa

Emakeelse…

(Algus lk. 1)

a toodetud dokumentaalfilmi „Julgi vägi“, mille peategela­ seks on end liivlasena identifit­ seeriv läti muusik Julgi Stalte.

Filmi režissöör on ajaloolane ja etnoloog Liivo Niglas, kes siin­ sele publikule Metsaülikoolis osalemise tõttu juba mõningal määral tuttav.

Läti, eesti ja liivi keelt valdav Julgi esitas liivi laule, ­ tutvustas liivlaste kunagisi eluasemeid ja jutustas nende ­ eluviisidest. Rannarahvas tõusis suviti tavaliselt juba kella nelja

tundus jõle maru ja unistasin, et äkki kunagi kui ma olen suu­ rem, võin ka mina saada hoopis selle poole jäätisest, mis veel pulga küljes ripub. Kaugemale ma ei osanud unistada. Päris oma jäätisest ma ei osanud ­unistada.

Eesti iseseisvuse taastamise­ ga oli umbes samamoodi. Oli neid, kes unistasid piiride sees, oli neid, kes unistasid uutest piiridest. Seda, kuhu me päriselt välja jõudsime, ei osanud ­ilmselt keegi ette näha.

Seda küllust ja seda heaolu ja seda laiskust ja seda käegalöömist ja seda ambitsioo­ nikust ja seda küünarnukitunnet ja seda noa selgalöömist ja seda eneseohverdamist ja seda tar­ kust ja seda rumalust ja seda ­õiglust ja seda kannatust ja seda tahet ja seda kirge ja seda jala taha panemist ja seda ükskõik­ sust ja muret ja muretust, mida Eesti Vabariik võimaldab, ei osatud ilmselt parima tahtmise juures ette näha.

Küll aga osati tunda hirmu, et see kõik ei püsi. Ma olin esi­ meses lennus, mis läks kooli Eesti oma aabitsaga, kus ei ol­ nud midagi oktoobrilastest ega maipühast, vaid hoopis EppMaria Kokamägi pildid päike­ seloojangutest ja peresuhetest.

Kui viiendas klassis tuli tun­ niplaani ajalugu, siis hakkasid taaskord minuga kõnelema numbrid, mis vahepeal mate­ maatika tundides nii argiseks ja tähtsusetuks olid muutunud.

Ajalootunnis hakkasid numb­ rid jälle pead tõstma ja kaela kandma ja mu silmi avama.

ajal. Merele mindi varastel hommikutundidel ja lõunaks oldi tagasi, et võtta vikat ja ­rutata heinakaarele. Film näitas liivi kultuuripäeva Riias ja Mazirbe lastelaagrit ning liivi pidustusi. Kuramaa põhjatipus paiknev rannaküla Mazirbe on teatavasti kunagine liivi kul­ tuurikeskus.

Filmile järgnes vestlus, mida juhendas professor Andres Kasekamp. Küsimusi oli võima­ lik esitada nii peakõnelejale kui ka filmi autorile Liivo Nigla­ sele. Elavast vestlusest suutis reporter noppida mõned tähele­ panuväärsed märkused.

Näiteks arvutasin välja, et meie tolleks ajaks juba väga kindlana tundunud omariiklus oli kestnud vähem kui 20. sajandi alguses, mil kõik oli samuti tundunud üsna kindel, ent oli ometi lõp­ penud katastroofiga. Mõtlesin pingsalt, et mis takistaks sama stsenaariumi kordumist?

Vastus on, et kõik ja mit­ temiski. Maailm ja meie ise. Ja meil läks õnneks. Priiuse põlis­ tumise päeva, mil meie taas­ tatud omariiklus oli kestnud kauem kui sõdadevaheline, tähistasime suurelt juba aastal 2013. Olin ka siis veel kooli­ laps: käisin doktorantuuris ja mäletan kõike hästi.

Kindlasti ei osanud keegi toona arvata, et kui lõpuks jõuab kätte selline püha päev nagu 30. november 2021, päev, mil meie iseseisvusaega on kok­ ku olnud rohkem kui seda teist, et me siis kohtume siin sellises väikeses ringis, maskid ees. Ja meie inimesed on üksteise peale verised nendesamade maskide või süstide tõttu. Et meil on oma isiklik interrinne ja iga päev suur demokraatia eksam.

Ja et see ilus värviliste ­pakenditega tarbimisühiskond, mille poole me kapakuga jook­ sime ja mida omale eeskujuks säädsime, on kuulutet inim­ konna vaenlaseks. Ja et ma ei või kindel olla, kas minu laste lapsed saavad niigi palju unista­ da kui mina omal ajal – et saaks selle poole jäätist, mis veel pulga peal on.

Olen eas, mil juba päris pal­ judel mu sõpradel on järeltuli­ jad. Ja imetlen nende noorte lapsevanemate julgust ja usal­ dust nii Eesti kui ka kogu

­ aailma vastu. Imetlen nende m veendumust, et kõik läheb hästi.

Ma imetlen nende usku, et nen­ dele väikestele hingedele, kelle nad on igavikust siia maailma kiskunud – neile endile rõõmu tooma ja Eesti rahvast uueks looma –, ei saa osaks kamaluga kannatusi.

Sest just nimelt kannatusi ja võimatuid valikuid ja sugugi mitte halli argipäeva, vaid hoo­ pis hullu argipäeva ja kõiksugu standardite langemist ennus­ tavad need, kes kliimamuutuste ja maailma ülerahvastatusega seotud numbreid kannatlikult kokku loevad ja tulevikku ­projitseerivad.

Mul paluti pilk ka tulevikku seada, aga ma ei ole ennustaja, vaid ajaloolane. Kui tahta tule­ vikku näha, siis kõige kindlam retsept, mida julgen oma elu­ kogemuse põhjal soovitada, on lugeda sekundeid, kuni tulevik käes, sest muidu ei saagi aru, et ta tuleb. Muidu oleme ju ikka ja alati olevikus ja mõttega ole­ vikus olles on palju mugavam vaadata hoopis minevikku, sest seda me näeme ja sellega me saame toimetada, sel on rohkem konkreetsust. Ja minevikku pole tarvis karta.

Oma akadeemilise elu olen pühendanud väliseesti uurin­ gutele ja just meie oma pagu­ lastelt õpitud tarkuseterad tu­ levad tihtipeale meelde. Näiteks trammis vanalinna poole sõites tuli meelde, et tipptunni kohta öeldakse diasporaas palju kõne­ kamalt hoopis tõtutund. Ja mõeldes, mida ma siin täna räägin, tuli meelde nende järg­ mine võluv lausung: ,,Ema ütles alati, ära mixi oma languagit“.

Ulgueesti arhiivides olen korduvalt komistanud mõtte peale, mis kõlab umbes säära­ selt: ,,Kui ruumis on kaks eestlast, on seal kolm arvamust, neli organisatsiooni ja viis tüliõuna“. Erinevaid seisukoht on meil tõesti palju rohkem kui istekohti. Ka selles väärikas majas, mis esindab meie enam kui miljonit inimest, on iste­ kohti ainult 101.

Just nagu seal väärikas tram­ miski: suur silt seina peal ütleb, et seisukohti 196, istekohti 56.

Ka siin toas on palju seisukohti ja ilmselt mitmed teist, kelle ees mul on au täna kõnelda, ei ole minuga nõus, kui ma ütlen, et me peaks hakkama unistama väiksemalt. Elame välgatusajas­ tul, meie maailm on nutikas, meil on inforuum, me saame aru, et asjad ei saa lõputult kasvada, et mõned asjad võiksid kahaneda ja et see võiks olla eesmärk, mis ühendab.

Mõnes mõttes just seda ole­ megi ju tulnud tähistama. Ühe suure, ühe suure ja halva ehk okupatsioonide all hingitsetud ajaperioodi loodetavasti jätkuvat kahanemist meie riigi ajaloos tervikuna. Nüüdsest on meil ­olnud rohkem vabadust kui iket ja iga päevaga, mil oskame ja suudame Toompeal ja all-linnas ja maal ja viimastes allesole­ vates metsades tahta seista ise koos, olla iseseisvad koos, siis on see vähemalt pool võitu.

Võitlusest enesest me muidu­ gi ei pääse: ei need, kel on omad kindlad seisukohad, ei need, kel soojad ja mugavad istekohad ega need, kes alles ootavad järjekorras. Head uut ilma meile kõigile!

Julgi Stalte, kelle filmis o­ salemisest on möödunud kuus­ teist aastat, on jätkuvalt aktiivne läti ja liivi kultuurifiguur. Ta on kolme lapse ema, kirjutab ise laule ja esitab neid oma perega.

Tema lauluansambel Tulli Lum on eriline rühmitus, kuid kaugeltki mitte ainus. Tegutseb veel kaheksa laulurühma, kes esitavad liivi muusikat.

olnud Lätis positiivne. Teada­ olevalt kirjutavad kolm inimest veel liivikeelset luulet. Paljud liivlased põgenesid 1944. aasta sügisel Rootsi ja mitmed sealt edasi Kanadasse. Paar-kolm­ kümmend liivi diasporaa esin­ dajat on omavahel ühendust pi­ danud.

Kerkis üles ka delikaatne küsimus, miks sõjaeelses Läti ­ vabariigis kehtestati Oskar Looritsale sissesõidukeeld. Läti on oma olemuselt palju mitme­ kesisem kui Eesti, 1930. aasta­ tel võis liivi keele ja kultuuri ületähtsustamine mõjuda lätlas­ tele ohtlikuna. Loorits, kes üri­ tas Lätis luua liivi valda, läks ehk liiale, eriti kuna samal käis Eesti-Läti piirivaidlus. Lätlas­tele võis tunduda, et nende identi­ teet oli ohus.

Aktus lõppes ühise soovi ja lootusega, et järgmisel aastal saame oma rahvusülikooli aasta­ päeva taas tähistada ühes­ koos.

EERIK PURJE

Tartu Ülikooli loodusteadlased endiselt mõjukad

Liivlus sureb visamalt, kui üldiselt arvatakse. Keelt räägib veel vast paarkümmend inimest, kuid end liivlasteks pidavaid on rohkem. Lätlaste ja liivlaste piirjooned on hägused. Viimase aja suhtumine liivi kultuuri on

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Valts Ernštreits.

Foto: Metsavend, Wikimedia

Toomas Asser.

Foto: EE arhiiv

Peeter Einola.

Foto: EE arhiiv

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Teabeettevõtte Clarivate Analyticsi hiljuti avaldatud maailma enim viidatud tead­ laste ülevaates on viis Tartu Ülikooli loodusteadlast. Kok­ ku pääses 6602 mõjukast teadlasest koosnevasse edeta­ belisse seitse Eesti teadusasu­ tustega seotud teadlast.

Tartu Ülikoolist edetabelisse jõudnud teadlased tegutsevad kõik ökoloogia ja maateaduste instituudis. Need on elurikkuse informaatika kaasprofessor Kessy Abarenkov, molekulaarse ökoloogia kaasprofessor Mo­ hammad Bahram, mükoriisauu­ ringute professor Leho Teder­ soo, taimeökoloogia professor Martin Zobel ning esimest korda ka külalisprofessor Frank Witlox inimgeograafia ja regio­ naalplaneerimise õppetoolist.

Peale Tartu Ülikooli teadlaste jõudsid Eestist nimekirja Eesti Maaülikooli teadlane ja aka­ deemik Ülo Niinemets ning Tallinna Tehnikaülikooli turun­ duse valdkonna kaasatud pro­ fessor Linda Hollebeek.

(Allikas: Tartu Ülikool)

6

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

Nr. 48

Pimedad ööd Tallinnas said läbi Rahvusvahelisse A-kategoo­ riasse kuuluv ja tänavu 25. sün­ ni­päeva tähistanud Pime­date Ööde Filmifestival (PÖFF) on selleks aastaks lõppenud.

PÖFFi põhiprogrammis näidati kahe nädala jooksul kokku 181 filmi, millest 34 olid maailma esilinastused. Lisaks toimusid alafestivalid – noortefilmide Just Film sai tänavu 21-aas­ taseks. PÖFF Shortsil (lühi­ filmid), mida tunnustab ka Ameerika Filmiakadeemia, näi­ dati kokku 250 anima- ja lühi­ filmi. Eraldi programmis hinnati festivalil Balti (Eesti, Läti ja Leedu) filme.

Millest festivalil näidatud filmid rääkisid? Esindatud olid kõik aktuaalsed teemad – loo­ dushoid, ühiskonnas valitsev ebaõiglus, narkomaania, pagu­ laste ja vähemuste vastane vägi­ vald, lähiajaloo koorem. Need filmid puudutavad sügavalt nii noori kui vanu, panevad mõtle­ ma sellele, kust me tuleme ja kuhu meie maailm teel on.

Festivali peaaauhind läks Sak­ sa filmile „Armas Thomas“ kirjanikust ja teisitimõtlejast

Thomas Brascist, kes pärast Berliini müüri lammutamist pöördub tagasi Ida-Saksamaale, kus teda kunagi poliitiliselt taga kiusati. Siinkirjutajale jätsid sügava elamuse Kasahstani film „Mukagali. Poeedi lahku­ mine“ ja Ungari film „Franki kustutades“ – ka need filmid räägivad traagilise loo inimes­ test, kes sovetlikule režiimile ja ebaõiglusele püüavad oma loominguga vastu seista.

Erinevate riigikordade aja­ loolisi kuritegusid ja nende järelmõjusid kajastati veel mit­ mes filmis. Poolakate „Pulma­ päev“, mis rääkis ühe pere­ konna loo Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani, võitis festi­ valil parima režissööri ja stsenaariumi auhinna. Mitu ­ põlvkonda on peale kasvanud, aga meie ajalooline mälu on ergas, valusad ajaloohaavad on ­ rasked paranema. Ajalool on ka halb omadus ennast aeg-ajalt korrata ning vaen eksisteerib ühiskonnas ajaloo õppetundi­ dele vaatamata tänapäevalgi.

Holokaust ega nõukogude režiimi kuriteod pole ununenud

Hunt on Eesti rahvusloom ja ka PÖFF festivali sümbol. Tallinna kesk­ linna ehtisid ,,pöffihundid“.

Kanada film ,,Tenzin.Võõras omade seas“ oli pühendatud Tiibetile ja pagulusele.

– üha uuesti ja uuesti pöördu­ vad filmitegijad selle temaatika juurde tagasi. Leedulased olid festivalile toonud filmi „Kur­ juse generatsioon“ – impulsiiv­ selt pingeline ja ettearvamatu triller, mis kritiseerib raha- ja võimuahnust. Sel aastal üllata­ sid leedulased väga kõrgetase­ meliste ja huvitavate filmidega.

Ka Balti filmiprogrammi võitja oli Leedu film – „Jooksja“.

See tempokas film räägib loo armastusest ja vabadusest.

Huvitava lahendusega oli Poola film „Teised“, mis oli justkui üksainus pikk räpilugu (milles osaleb muuhulgas ka Jeesus). Värskelt ja rütmikalt näidatakse filmis Poola kehve­ ma elanikkonna igapäevaelu ja -probleeme – narkomaania, sot­ siaalmeedia-sõltuvus, vaesus, alkoholism, armastuse puudu­ mine ja üksildus. Film sai PÖFFil filmiajakirjanike eri­ auhinna.

Leedu riik toetab kuuldavasti oma filmitööstust väga tublisti.

Maagilise, unenäolise elamuse andis festivalil Leedu „Laulud rebastele“, mille tegemises osalesid ka eestlased. See on Orpheuse ja Eurydike lugu Leedu moodi – mees proovib oma surnud abikaasat teispool­ susest tagasi tuua. Müstika piiril balansseerib ka lätlaste „Oh­ verdus“ (Upurga). Selles lina­ teoses saab kuulda ka eesti keele sugulaskeelt liivi keelt!

Nimelt hakkavad kõik sala­ pärase biotoobi ohvriks lange­ nud isikud selles keeles rää­ kima. Samuti unenäolise, kuid masendavalt postapokalüptilise nägemuse sõdadest räsitud ja tulevikuta maailmast tõi PÖFFile Ungari suurmeister György Pálfi oma filmis „Igavesti igaveses“. Selle filmi kunstnik sai eriauhinna.

Kuid filmid pole sugugi kõik, PÖFFi oli näha kõikjal linnapildis ning festivali raames toimus teisigi kultuuriüritusi.

Neist kõige erilisem oli siinkir­ jutaja jaoks ooperi „Tarkovski.

Kaheksas film“ etendumine Tallinnas ja Tartus. Ooperi esietendus oli eelmisel aastal ­ Viinis. Tarkovskile ennustati omal ajal, et ta teeb ainult seitse filmi. Unenäoliselt müstiises ooperis näidatakse režissööri siseheitlust kaheksanda filmi tegemise ettepanekut saades.

Ooperi lavastaja on austerlane Thomas Desi, muusika on ans­ amblilt NIHE (Taavi Kerik­ mäe, Tarmo Johannes ja Ekke Västrik). Ooperi tegevus toi­ mub tulevikus, tegelasteks muu­ hulgas ka robotid. Etenduspaik Tallinnas oli sümboolne – oma kuulsa „Stalkeri“ filmis Tar­ kovski osaliselt Tallinnas, just Kultuurikatla ümbruskonnas.

Eelmise aasta PÖFFi elu­ tööpreemia laureaat Alar Kivilo esitles festivali ajal oma fantas­ tilist elulooraamatut „Operaa­ tor. Meie mees Hollywoodis“ (vt. artikkel kõrval).

Festivali elutööpreemiad läk­ sid Eesti näitlejale Elle Kullile

Raamatuesitlusel vestles Alar Kiviloga (paremal) ajakirjanik Neeme Raud.

Foto: Lea Kreinin

Alar Kivilo „elukaadrid“ said kaante vahele – ilmus raamat „Operaator.

Meie mees Hollywoodis“ Montrealist pärit filmioperaa­ tor Alar Kivilo tutvustamist ei vaja. Ta on töötanud Kanadas ja USA-s, teinud filme pea kõikjal maailmas. Nüüd on ka lugejatel võimalus tema seik­ lusi jagada. Oma vastilmunud raamatus jutustab Alar Kivilo elust filmioperaatorina. Ta meenutab erinevate filmide tegemist, lõbusaid momente kuulsate inimestega, ränna­ kuid kaugetesse paikadesse ning selgitab operaatoritöö tehnilisi tagamaid. Raamatus tuleb juttu ka Eestist ja eestlastest.

Hollywood on täis sära ja filmimaagiat, aga seal käib ka karm võitlus, et kuhugi välja jõuda. Peale andekuse on vaja kõvasti tahta ja teha palju tööd.

Oma raamatus võrdleb Alar Kivilo filmitööd trepiastmetega – sa liigud mööda treppi üha kõrgemale, jõuad edasi selle põhjal, mida sul on varasemast ette näidata. Alar Kivilo „filmi­ trepp“ on muljetavaldavalt kõrge.

Raamatut esitleti 26. novemb­ril Tallinnas Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) ajal. Raamatule kirjutas eessõna festivali peakorraldaja Tiina Lokk. Tema sõnul on Alar Kivilo nõutud operaator, sest on äärmiselt funktsionaalne ja täpne loo jutustamise loogika seisukohast. Samas on tema

kaadrites ruumi ja õhku, näitleja tunneb end seal hästi ja vabalt.

Raamatuesitlusel vestles Alar Kiviloga ajakirjanik Neeme Raud. Sellest vestlusest said kuulajad teada, et Hollywoodis on mustkunstnike klubi kohe operaatorite klubi vastas. Eks operaatoritöö ole ka nagu must­ kunst – maagia, mille abil inimesed soovitud asju nägema panna. Alar Kivilo rääkis ka sellest, et operaatoritöös on väga tähtis instinkt – peab aimama, kuidas vaataja end filmi ajal tunneb ning mis ­ mõtteid film temas äratab.

Hollywoodi võimupüramiidi tipus olevat aga näitleja, mitte režissöör või operaator. Näit­ le­ jate palk on üüratu suur ning filmi edu sõltub paljuski sellest, kui kuulsad on seal mängivad näitlejad. Alar Kivilol on tulnud koos töötada paljude kuulsate näitlejatega, mõned neist on olnud üsna pirtsakad. Tänu ­ sõbralikkusele ja heasoovlik­ kusele on Kivilo ka rasketes olukordades edukalt hakkama saanud.

Alar Kivilo „elulookaadrid“ on väga põnev lugemine kõigile filmi- ja raamatusõpradele.

(Pikem intervjuu Alar Kiviloga Vikerraadio 27. nov. saates „Kajalood“ https://vikerraadio. err.ee/1608402392/kajaloodalar-kivilo-lihtsus-toob-suga­ vust) LEA KREININ

ja Hispaania vanameistrile Carlos Saurale, kes on teinud üle 50 filmi. Festivali lõputsere­ moonial esines kõnega ja andis auhinnad üle Eesti Vabariigi President Alar Karis isiklikult.

Juba see näitab, kuivõrd oluline festival on PÖFF kogu Eesti riigile. Loodame, et siin linas­ ­ tunud filmidest jõuavad parimad ka Kanada filmisõpradeni – TIFFil, Euroopa Liidu Filmi­ festivalil ja EstDocsil.

PÖFF on läbi ja läbi said ka

pimedad ööd – Eestis hakkas lõpuks kauaoodatud lund sada­ ma, jõudis kätte härmavalgete talveööde aeg. Kinofännid toi­ buvad festivalist, aga kindlasti plaanivad korraldajad juba järg­ mise aasta üritust. Suur tänu peakorraldajale Tiina Lokile, kes on juba 25 aastat väsimatult (ja kohati vastutuult rühkides) seda suurepärast festivali veda­ nud. Elagu pimedad ööd!

Tekst ja fotod LEA KREININ

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1082 1

2

3

4

5

12

8

21

22

25

26

32

33

37

47

28 35

29

30

31

39 43

51

52

36 40

44 49

41 45

50

53

54

56

57

58

59

60

61

1. Hoone.

5. T oronto Eesti Meeskoor.

8. H oog, kiirus, aju (argik.).

12. Kõrgekvaliteedilist audiotehnikat too­ tev elektroonika-kompanii.

13. E rinev, erisugune; eraldi olev.

14. K______, lõunapoolne piirkond Kongos.

15. Kõmuline juhtum.

17. Sort.

18. K erge paat loodusrahvastel.

19. E esti peaminister (perek. nimi + eesn. täht).

21. S oome mööbli- ja sisekujundus­ kompanii.

23. _______ ja naa.

24. Küsima (ingl.k.).

26. Lennuvõimetu lind.

28. Doos.

32. Pikka aega.

34. Elav, vilgas, reibas.

36. Kehv, vilets, niru.

37. E esti suursaadik Kanadas (eesn, täht+perek.nimi) 39. Nemad.

41. Tuulepuhang, hoog.

42. _ _____ Hortons, Kanada kohvi-

11

23

34

48

PAREMALE:

10

20

27

38 42

9

55

poekett.

44. Vana-Kreeka armastusjumal.

46. Püsiv, usalduslik, muutumatu kiindumus.

50. _______dia, ,,õnnemaa“.

53. Kints, jala ülemine osa.

54. Kool, kus saab õppida näitlejaks (kõnek.).

56. Vinnid, vistrikud (näo)nahal.

57. Sülg.

58. Suur tuiksoon.

59. Lucy _____ Montgomery, Kanada kirjanik (1874–1942).

60. Võta naiseks!

51. Sp_____, VanaKreeka linnriik.

ALLA:

1. Näokate.

2. L_____, tuntud soome marjaliköör.

3. Juuni (rahvapärane nimetus).

4. Üksainuke.

5. Eesti kirjastus.

6. Üksiklane.

7. Itaalia oluline moelinn (ingl.k.).

8. Balti riigi pealinn.

9. Teat. maailmajagu (ingl.k.).

Grammyle nomineeriti Eesti Filharmoonia Kammerkoori album Hiljuti teatati 64. Grammyde nominatsioonid. Nimekirja jõudis ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Kaspars Putniņši CD-plaat „Schnittke: Choir Concerto; Three Sacred Hymns; Pärt: Seven Mag­ nificat-Antiphons“, mis on nominent parima kooriesituse kategoorias.

Salvestusprotsessis osales tunnustatud helirežissöör Jens Braun, koormeister oli Heli

Jürgenson ja plaadi andis välja BIS Records käesoleva aasta ­juunis.

Kammerkoori salvestisi on varem erinevates kategooriates Grammy-auhinna kandidaadiks esitatud 15 korral.

Ajalooline on Rootsi popgru­ pi ABBA jõudmine nominat­ sioo­ nini, see on neile esimene nominatsioon. Rootsi grupp andis novembris välja esimese ­ uue albumi (,,Voyage“) 40 aas­ tase vaikimise järel.

Enim nominatsioone – 11 – on seekordsetel Grammydel džässpianistil Jon Batiste’l.

12. Alie(n), 13. Gas, 14. ASAP, 15.

Niin, 16. Ori, 17. Lari, 18. Tare, 20.

Eira, 21. Ankara, 24. NSV, 26. Riius, 27. Koaalad, 31. ERR, 32. Epohh, 34.

Air (mail), 35. Metseen, 37. Võnnu, 39. Ena, 40. Peitus, 41. Pere, 44.

Part, 45. Imed, 46. Ulg, 47. Sõlg, 51.

Side, 52. SIU, 53. Idee, 54. Aser, 55.

Kin, 56. Leem.

Alla: 1. Pan, 2. Ali, 3. Nii (ja naa), 4.

Kentau(r), 5. Agora(a), 6. Rare, 7.

Esi-, 8. Kaleva, 9. (M)asai, 10. Narr, 11. Apia, 19. Arseen, 21. Arem, 22.

Nire, 23. Kirt, 24. Noh, 25. Sahver, 27. Kon, 28. Lant, 29. Ainu, 30. (Ma) drus, 33. Pea, 36. Seeder, 38. Õitsil, 40. Pagun, 41. Pisa, 42. Emis, 43.

Rede(l), 44. Plii, 46. Usk, 48. Õde, 49.

Lee, 50. Gem.

Nädala retsept

10. Kesk-Ameerikast pärinev tera- ja söödavili.

11. Mitte lühike.

16. Hertsog (ingl.k.).

20. Naisenimi.

22. T_____, mitte hele.

24. Alasti inimkeha kujutis kunstiteoses.

25. Swedish American Line.

27. Valimiskast.

29. Teat. laulukooriliik.

30. Vits, vemmal.

31. _____m, koorijuht Torontos.

33. Pidulikud koosolekud.

35. Silmahaigus.

38. Laps, põngerjas (ingl.k.).

40. Jõgi Marokos.

43. Vedeliku keemisel tekkiv heli.

45. _______n, äge raju, võimas torm.

46. Teat. rööbastel liikuv sõiduk (ingl.k.).

47. Haagisega veoauto.

48. Jää magama!

49. Nuhk.

51. Sama, mis 58. par.

52. Alberta üks lühendeid.

55. Terava otsaga kepp või pulk.

(D/ÕL/EE)

Volli veste

T

Paremale: 1. Pank, 5. Are, 8. Kana,

17 19

S

Ristsõna nr. 1081 LAHENDUS

14

16

18

46

7

13

15

24

6

I

Pirukad – Estonian Meat Turnovers Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 1 hour Makes: 12 pieces Ingredients: Filling 1 lb medium ground beef (or ground pork) 1 small onion, minced 1 tbsp Dijon 1 1/4 tsp salt 1 tsp pepper 1/2 tsp dried thyme leaves 1/4 cup breadcrumbs 1 egg 2 10x10 sheets frozen puff ­pastry, thawed in refrigerator 1 egg, beaten Preheat oven to 375F. Filling: In non-stick skillet or pot over medium heat, cook beef (or pork), onions, Dijon, thyme salt and pepper, stirring often, until cooked through.

Remove from heat. Stir in breadcrumbs and eggs; mix well. Optional: Use immersion blender, or by transferring to blender or food processor, blend until desired consistency. (I prefer a fine grind but not a ­ paste.) Let cool slightly.

To assemble: cut each sheet of puff pastry into 6 rectangles. By heaped spoonful, divide meat mixture evenly among lower halves of pastry pieces. Fold upper halves of pastry overtop of meat, pressing lightly. Brush with egg wash.

Bake until golden brown, about 35-40 minutes. Cool on a wire rack. Serve warm.

Naljanurk Statistikutelt. Teadlased on leidnud, et sünnipäevad on kasulikud – mida rohkem neid on, seda kauem inimene elab.

7

Astun mõttes kodunõmmel Igal sügisel meenub Juhan Liivi haruldane luuletus „Nõmm“.

Luuletaja kõnnib pilvisel päeval nõmmeteel, viimane värss võtab sügisetunde kokku: „Pedak heleroheline, kask kuldkol­ lane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse“. Liivi sulest on päris mitu sügisele pühendatud luuletust, kuid too, mida on ka viisistatud, viib äti jalutama, kodumaiseid mõtteid mõl­ gutama.

Ilus on sügis, ku vihma ei saja. Kurbusega vaatan nüüd, et meie neli kõivu, mis ümbritsevad maja, on raagus, alasti.

Ning ei raatsinu kuldkollaseid lehti riisuda, kuni tulid hallad. Õnneks on mul ikke oma metsatee, õigemini pargis, kus reha puudub ja neid kauneid langenud lehti on kuhjaga. Kuna nagu Liiv sügisetuulest kirjutab, see „raputab puud, küürutab kõveral kõrrel kui sandike!“ Lembit Avesson lõi viisi sellele Liivi luuletusele, meeskoorile loodud, päris keeruline, aga kaunis laul. Paljud on kodunõmmest leidnud inspiratsiooni. Helilooja Jüri Mandrelt on ka väga ilus laul, mida vaikselt ümisen oma pat­ seeringuil. Kuigi oleme juba talvekuusse jõudnud on ikke sügis ja need toredad, päikesepaistelised, aga külmad ommi­ kud tõstavad tõeste tuju.

Egas teistel aasta-aegadel viga ole, kuigi suved kipuvad enam ja enam saunadeks kujunema. Ootan nüid päris talve, ku ainult saan Etsiga kokkuleppele, et ta suuremate lumetor­ mide järgselt appi tuleks kühveldama. Ei ma vaja infarkti ja olen selline kooner, kopikakoi, et kellelegi maksma ep hakka.

Ets saab küll tasu, seda aga vedelas vääringus.

Liivist veel niipaljukest, et ta oli skisofreenik, kes väide­ tavalt läks vabasurma. Mõni väidab, et oopis tiisikusse suri, aga esimene variant olevat vist kinnitatud toona. Ei ta ei ol­ nud ainus haruldane luuletaja, kes eluga toime ei tulnd. Teine Juhan, Viiding (Jüri Üdi varjunimega), valis sama tee.

Enesetapu. Maailmas on teisigi kuulsusi, nagu Franz Kafka, langenud masenduse ohvriks, oma elu võtnud.

Ajal, kui saame aru vaimse tervise tähtsusest, sellest, et panteemia on paljude muredele lisand. Ning selle lõppu kah­ juks keegi ei näe. On raske rõõmus olla. Aga piab.

Aga võtkem eeskuju Liivist, heast luulest, päikesepaiste­ listest jalutuskäikudest. Vahetevahel on, nagu Liiv kirjutas, must lagi mette ainult me toa, aga ka mõtete, tunnete kohal.

Tuleb end sundida naeratama, värske apniku abiga tõrjuda neid pimedaid päevi.

Jah, nagu luuletaja, olen tihti pargis, aias mõttes. Kuid märkan looduse võlu igal aasta-ajal. Ilus on elu, annaks Kõigevägevam seda, et tuleva aasta sügis oleks maskidest ja hirmu-, mustadest mõtetest vaba. Seniks kuulan häid Liivi luulele loodud laule Jaak Sooääre viisidel, Riho Sibula häält plaadilt „Juhan“.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud – teisipäeviti kell 12–3 ja nel­ japäeviti kell 11–1. Sel aastal on raamatukogu viimane lahtiolekupäev 16. dets., uuel aastal avame 11. jaanuaril.

Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski.

Olete oodatud ja teretulnud!

Mart Laar. Ajaga võidu: mälestusi II. Read, OÜ, 2020

,,Ajaga võidu“ on Mart Laari mäles­ tuste teine osa.

Mä­­les­tuste esime­ ne osa ,,Pööre“ oli pühendatud ,,Isa­ maa“ esimesele valitsusele aastail 1992-1994, siis teine teisele valitsusele aastatel 19992002.

Esimeses osas kujutati Eesti pööret idast läände, teises aga selle muutmist pöördumatuks transatlantiliste struktuuridega ühinemise teel. Räägitakse ka e-riigi ehitamise algusest ja vas­ tuseisust sellele. See on raamat julgetest otsustest ja suurtest riskidest, aga ka möödalask­ mistest ja valusatest kaotustest.

Õnnepalu, Tõnu. ,,Aa­ ker“, EKSA, 2019.

„Mujal kodus“ odüs­­s eia jätkub Kanadas Muskoka metsade keskel, kuhu kord Eestist ja siis veel ka Eu­ roopast põgenenud inimesed rajasid oma pisikese riigi, mida nad kutsuvad Kotkajärveks. See pidi neil aitama meenutada kadunud kodu, aga sai lõpuks ise koduks – ­ koduks mujal, koduks eksiilis, uueks kodu­ maaks. Sest seda vana, kust kord mindi, pole ­õieti ju enam kuskil: minevikku tagasi ei pääse. Ja kas tasub tahtagi?

8

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

Nr. 48

Virtual forum for Global Estonians discussed Estonian communities abroad and their cooperation with Estonia English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian repressions continue Arguments are being heard in a Russian court that will determine the fate of Internal Memorial in the country. The human rights organization, one of the oldest, was formed to research and inform the public of political crimes and repressions during the Soviet period.

Soviet legislation, known as the “agents” law, stipulates the prohibition of any group deemed to be “unfriendly”.

Any­­ one who is declared a “­foreign agent” cannot hold ­office even if successfully ­elected. In essence any organi­ zation, accused of the slightest connection to the West can be a target. The Russian approach to these “unfriendly” groups is to demand the disclosure of sources of funds and to label themselves as foreign agents with all their publi­ cations and online postings.

Memorial has stated that the number of political prison­ ers has rapidly increased in recent years, emulating Soviet era ­suppression of any opposition or dissidence. It identi­ fied at least 420 political prisoners in the past few years, including Alexei Navalny. This compares with 46 impris­ oned in 2015.

Targeted have also been proponents of civil society, me­ dia identified as unfriendly, in fact all critical entities in Russia. Severing their international ties has been a tool of this new u­psurge of repression. The main enforcement tool to block ­foreign contacts has been the “foreign agent” law, adopted in 2012, strengthened in 2020, and meant to silence Putin’s critics. In cutting ties with organizations abroad, it’s predicted that co-operation with international groups involved with the environment and climate change will also be seriously affected.

This law has forced the ­ closure of hundreds of civil ­society organizations. In effect it’s being wielded against all groups deemed to be “disloyal”. Because it severely limits freedom of assembly, it’s become increasing diffi­ cult to get approval for public events. Non-compliance may not only bring fines, but also criminal charges. Some have estimated that fully 70% of all public rallies since January have been met with brute force or intervention by security units. Silencing all ­critical sources and ending all international co-operation is unmistakably Putin’s goal, putting the Kremlin in full control of the country.

The Kremlin-controlled media and official narrative have long publicly targeted the political opposition as wel­ coming “foreign meddling”. Open protests have been deemed un-­Russian, unnatural destabilizing events. These accusations have intensified in recent years by blaming the West as fomenting discord in the country.

The pandemic has added a new twist to the foreign “in­ terference” rationale. It’s been suggested by the Kremlin that the Covid-related restrictions and worn-out public have made Russians more vulnerable to foreign control and also disposed to blame their government for their suf­ fering.

Foreign meddling has always been a ruse to explain away home-gown dissent. The elimination of Memorial and other “unfriendly” organizations, the harassment and arrest of political opponents and the overall clampdown on civil freedoms is a hallmark of the Putin era, which will help his heavy-handed rule to last much longer than the 2024 elections.

LAAS LEIVAT

On Saturday 27 November, the Ministry of Foreign Affairs held the second virtual forum for Global Estonians.

The forum looked at the life of Estonian communities abroad, presented the prelimi­ nary results of the great dias­ pora survey and explored the global Estonian diaspora in general.

“I am very glad that we are continuing the tradition of regu­ lar virtual forums for Estonians across the world, where we can come together to have a direct discussion on how our diaspora is doing, and hear their ideas and proposals. Our compatriots in the world are perfectly posi­ tioned to use their network for telling the story of Estonia as a democratic and progressive country. On the other hand, be­ ing connected to Estonia and Estonian identity could be something that lends some ­additional value and meaning to

Foto: Marko Mumm

their endeavours,” Marin Mõt­ tus, Ambassador at Large for the Diaspora, said.

At the second virtual forum, President Alar Karis made a welcoming statement and there were video links with commu­ nities in the United States, Sweden and the Czech Republic between discussions.

The forum was moderated by Tarmo Jüristo. Musical inter­

ludes were provided by Kym­ bali Williams, a London-born musician of Estonian origin.

The virtual forum for Global Estonians is available for watch­ ing here: https://worksup. com/app/?id=ESTONIANSFO­ RUM2021 Photos: https://www.flickr.com/ photos/estonian-foreign-minis­ try/albums/72157720241150115

Dip your toes into studying abroad with Erasmus+ Vincent Teetsov Students from Canada, on the whole, don’t tend to study abroad as much as their counterparts elsewhere in the world. Looking back to the period of time from 2014 to 2015, it was recorded by the Canadian Bureau for Inter­ national Education that as few as 2.3 percent of univer­ sity students in Canada went abroad as part of their ­studies.

This is understandable, given the way international fees can make the cost of that time abroad prohibitively expensive.

However, there are avenues one can take with the support of scholarships and grants, to make studying abroad, includ­ ing in Estonia, more affordable.

In particular, possibilities are opened up when you are at the postgraduate level.

You may choose to complete an entire degree in Estonia, for which it is free if the language of teaching is Estonian or if you’re working towards a PhD. But if you speak only a little bit of the language, or you want to divide your study time between multiple countries, the Euro­pean exchange programme known as Erasmus is a strong solution.

The Erasmus Programme is named after Dutch philosopher and theologian Desiderius Erasmus Roterodamus and, according to the European ­ Commission, ERASMUS also happens to be an acronym for “EuRopean Community Action Scheme for the Mobility of University Students.”

The Erasmus Programme

was founded in 1987, and since then, it has been fostering con­ nections between young ge­ nerations of Europeans through inter-university exchanges. Since 2014, the programme, with an updated name of Erasmus+, has expanded its offerings “for education, training, youth, and ­ sport.”

So how can you take part?

One possible approach is to enroll in a university in a coun­ try that’s part of the EU (with acquiring temporary residence made easier if you have an Estonian passport) and then ­apply for one of your years to be at another institution that has an existing relationship with your university. This is an o ption ­ for undergraduate ­students interested in trying out the Erasmus Programme, too.

Beyond this, though, depend­ ing on where you are complet­ ing your master’s degree studies in Canada, you can study for one or two semesters in Europe through the Erasmus Mundus Joint Master Degree programme.

Canadian universities with Erasmus+ connections include Université de Montréal and the University of Ottawa.

The EMJMD programme allows students to study in at ­ least two different universities over a period of two years.

According to the European Commission, the associated EMJMD scholarships are de­ signed to cover “tuition, travel, and a living allowance.”

As an example, one public health student from Western University went to the Uni­ versity of Sheffield in England, École des hautes études en santé publique (EHESP) in France, and Jagiellonian Uni­ versity in Poland. Writing about

the programme in 2019, she noted that “Our program is very supportive, providing us with housing tips, visas and language courses. We have become inte­ grated in each university and country we move to – joining clubs, participating in academic and social events, and volun­ teering in the community.” The EMJMD is also accessible to professors.

Institutions in Estonia that participate in Erasmus+ include Eesti Maaülikool (the Estonian University of Life Sciences), Tallinn University, and the University of Tartu (a partici­ pant since 1999).

If you are interested in pur­ suing something like this, it’s recommended to contact your university’s international office and determine where they have connections abroad and how you can commence the applica­ tion process. Individual univer­ sity staff and those involved with Erasmus+ are very helpful when one has questions or concerns before and during an ­ exchange.

It can be a formative life e­xperience, one that gives you even more independence and an educational challenge with the reassurance of a support net­ work. Outside of the day-to-day learning and research you un­ dertake, it should be said how much fun one will have attend­ ing parties and going on short trips in the vicinity of your host university. This is just as much part of university life as hitting the books.

If you want to see what it’s like to live abroad, to make new friends and jump into language learning by immersion, an ex­ change could be right for you!

Nr. 48

Jõekääru’s infrastructural preparations for the summer of 2022 Vincent Teetsov Two years without Jõekääru Estonian Children’s Camp running at its usual level of activity has been difficult for the campers, their families, and the camp’s juhatus (executive board) alike. Not ­ only have the children missed being together with their friends, playing and learning in an Estonian environment; the facilities themselves have required extra work to pre­ pare for next summer, when everyone will, hopefully, re­­turn to enjoy themselves for ­several weeks.

Speaking to long-time facili­ ties manager Eerik Valter, who has lived in the Jõekääru area for 30 years, it’s clear that the labour has been comprehensive.

As a board member who over­ sees the infrastructure, he ensures that the camp meets ­ “local government requirements as far as drinking water, fire ­inspections, [health guidelines], and making sure that we’re compliant with everything.”

Even without laagrid hap­ pening as usual, property main­ tenance has still been essential, and for that, a robust group of volunteers have come out to help. In the beginning of 2021, Jõekääru held smaller talgud, with the broader Estonian com­ munity coming to help from Toronto and Jõekääru. In other years, people have come from further afield. Later on this year, workers at the eratalgud (special community work days) included Heikki Kolga, Kaido Nippernado, Heikki Novek, Markus Poldma, Mart Poldma, and Eerik Valter.

Most of the necessary main­ tenance has been in the form of landscaping work. Across ­Jõe­kääru’s 200 acres, volunteers

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

have been mowing and clear­ cutting all of the fields and trimming back foliage. Eventual­ ly, the barracks will be opened and cleaned, too.

Some tasks were less routine than others, however, as Valter recounted the story of invaders in the ceiling of the dining hall.

He says, “We noticed some stains on the ceiling, so we did a bit of investigation and rea­ ­ lized that animals were be­ ginning to live in there. So it was important to remove the ceiling. We’re looking at replac­ ing it in the spring, just letting it air out for a bit... We had a bunch of people come out to help. It was not a pleasant job ripping it all down. Actually, one of the people came face-­­toface with a raccoon who scurried away. So we’re still ­ looking into how he got in.”

Of course, if people were ­regularly occupying these spaces, animals would not likely be en­ ticed to move in. The camp has never been idle in its almost 70 years, which has presented new and interesting obstacles as they approach the return to normality next year.

Fittingly for an Estonian summer camp, access to highspeed internet has recently been improved across Jõekääru’s buildings. Previously, internet access in the countryside of York Region has been limited.

The means to access fibre optic internet infrastructure was in­ stalled by an internet service provider named Vianet over the course of three days.

This was thought to be a wise move considering the suc­ cess of Jõekääru’s virtual pro­ gramming last year. It’s hoped that with 100 Mbps of down­ load speed and 50 Mbps of up­ load speed, further interactions can be facilitated with campers further away from Jõekääru and potentially camps in Estonia.

These latter contacts were es­ tablished at a forum for summer camps back in 2019. However, Valter adds that “internet and virtual programming will not replace the more traditional ­activities in laager.”

Eratalgud work in the söögisaal/dining hall.

9

Looking to the future, the camp has many ideas to take advantage of all the available space they have, such as the north fields – for example, add­ ing archery into summer pro­ gramming, or raising bees.

More immediately, Jõekääru will be bustling this coming summer. Valter says, “Every­ thing that was supposed to ­happen over the last two years seems to be happening over this coming year. Basically every weekend is spoken for. We have a lot of rentals. We have four weddings happening. We also have an international camp ­organization that is renting out their facilities for the majority of August... But the big thing is that we have the Alumni Laager happening this year as well, on the weekend of [Friday June 10th.]” With the huge success of the inaugural Alumni Laager, he confirms it will be a very nostalgic and fun weekend.

Though the regulations are always changing, Valter con­ cluded that “I’m relatively bullish in spite of COVID, in ­ spite of the hardships that we’ve been through. The past two years have been hard, but I think we’re actually positioned really well right now going ­forward. I’m excited about this coming year.” The Jõekääru board is keeping an eye on lo­ cal regulations and international travel rules as they change, but are looking forward to camp councillors coming from abroad, including the United States and Estonia.

Next summer, Jõekääru’s camps will take place from July 2nd to July 30th. Register now to secure your child’s place at camp!

Jõekääru would like to thank all volunteers, including Marissa Poldma, Siiri Valter, Eevi Novek, Valdeko Novek, Anne Linkruus, Linda Lillakas, Urmas Migur, and Mikk Jogi.

They also extend their thanks to Eesti Abistamiskomitee Kana­ das and honoured sponsor Eesti Sihtkapital for their ongoing, generous contributions.

Photo used with permission from Eerik Valter

Lead lecturer Indrek Tarand speaks about the Forest Brothers resis­ tance fighters to the Soviet regime and their bunkers in the Estonian bogs.

Presentation at the General Laidoner Museum.

Estonian Institute of Historical Memory (Eesti Mälu Instituut) Summer school update

Eli Pilve, a Researcher and Project Manager at the Institute.

In addition to her work at the Toomas Eichenbaum Institute, Ms. Pilve is complet­ The Estonian Institute of ing her Ph.D thesis on the Historical Memory’s ongoing theme of “The Political Purge mission is to carry out im­port­ of teachers in the Estonian SSR ant research into crimes against between 1940–1953”. humanity and human rights The main lecturer at the abuses committed by occupying summer schools for many years totalitarian regimes in Estonia has been Mr. Indrek Tarand, during and after World War II, who is a well-known historian and to analyze the history of the and former EU Parliamentarian. ideologies that have given rise Since 2018, the course costs, to such regimes. An overview accommodations and meals for of the Institute’s 2021 investiga­ the Summer School events have tive work, education and advo­ been completely paid for by a cacy activities are presented in generous foundation from the an accompanying Eesti Elu ar­­ Embassy of Germany. Atten­ ticle. dees only have to pay for travel One of the Institute’s annual costs to Tallinn, Estonia. The noteworthy activities is the annual Summer School makes hosting of a Summer School for an excellent opportunity to with a program that focuses on visit Estonia and supplement the fateful consequences of the the travel with a meaningful Nazi and Communist regimes learning experience. The attend­ during and after the Second ees have generally been from World War. The overall context European nations, but there is to address why it is important have also been a few from to learn and teach history and to North America and other re­ exchange experiences and ideas gions as well. The graduates on how to reconcile sensitive forge lasting friendships and historical subjects. take away a shared inspiration The Institute’s Summer of studying history and of valu­ School was held again this past ing justice and democracy. summer after a one-year hiatus Additional infor­ mation about due to the Covid pandemic. The the Summer School can be Summer School has been orga­ found on line: https://mnemo­ nized as two separate full-week syne.ee/en/estonian-institute-ofevents, with the first week historical­-memorys-summergeared towards historians, re­ school/. The Institute is very in­ searchers, teachers of history terested in a­ttracting more at­ and other professionals in­ tendees from Canada and the terested in recent history. The U.S.A. second week is geared towards high school and university students who may be studying ­ history or other related socio­political streams. The programs are all in English and involve lectures, review of film docu­ mentaries, museum tours, panel discussions and several excur­ sions to historical sites that are critically relevant to the unjust actions of the Nazi and Com­ munist regimes.

Since 2018 the Institute’s Summer School programs have Eli Pilve of the Institute. been organized and led by Ms.

10

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

BaltimoreWashington Christmas Eve services

Donor profile:

Merike Kalm on behalf of the Himel, Kalm and Roos Families Second Viru Vanem donation to help Estonians connect and reflect on their heritage By the time Merike Kalm was 12 years old and a newly arrived immigrant to Canada from Estonia by way of Finland and Sweden, she had already experienced more than most will in a lifetime.

Merike is a Viru Vanem level donor to KESKUS International Estonian Centre under de­ velopment now in downtown Toronto. The donation is in honour of the Himel, Kalm and Roos families.

This is Merike’s second Viru Vanem donation; she made the first in memory of her aunt, Eva Kalm.

Journey from Estonia Merike’s precarious journey began in 1943. At the age four, she, along with her parents Georg and Maimo Kalm and two year-old brother Mihkel, escaped the invading Soviet troops from her home town of Tallinn by fishing boat.

“There were 100 souls on that boat, with the women and children in the hold below,” she recalls.

The family’s first stop was at a displaced persons’ (DP) camp in Helsinki. Afterwards, they settled into a rented farmhouse in the countryside while Georg served in the Finnish army.

Their next move was to Sweden, and yet another DP camp. A fortunate circumstance enabled them to obtain permis­ sion to purchase land and build a home, not usually granted to immigrants at that time. This was due to Georg’s father’s link to Russian nobility; he served

After a two-year hiatus due to corona restrictions, it is again possible to have Christmas Eve services in the church.

We will be having our tradi­ tional two services, one in Washington and the other in Baltimore. Pastor Ove Sander from Estonia, who has become a good friend of our congregation, will preside for the tenth time.

in the Russian army in 1904 (Estonia was under Russian rule at the time) and rose to become an aide to Czar Nicholas.

Georg built the family’s home in Roslags Näsby, a municipality north of Stock­ ­ holm, an accomplishment he would repeat when they emigrated to Canada – their ­ next, and final, move.

Early days in Canada The family arrived at Pier 21 in Halifax in 1950, the gateway to Canada through which a total of 1.5 million immigrants passed between 1928 and 1971 in their search for a safe and permanent home.

Shortly after their arrival, Merike entered school.

“I didn’t know any English, so I was put into Grade One, but I progressed through the grades quickly.”

Georg in his industrious fashion, built the family a home in Mississauga, where they settled into a more permanent ­ life. Merike by this time had lived in four countries and six different “homes.”

Move to KESKUS nurtures strong future It is this early displacement that fuels Merike’s desire to help the Estonian community nurture a strong future. That, and her late husband Jaan Roos’ dedication to supporting the transition from the former Estonian House to the new KESKUS. “My motivation is how much my husband Jaan believed in KESKUS,” Merike said. “He knew the old Estonian house on Broadview had outlived its

Nr. 48

Kalm, Roos and Himel families.

c­apability to serve the commu­ nity. KESKUS has a whole new energy.”

Merike didn’t have a lot of connection to the Estonian community while growing up. ­ “I knew I was Estonian, but it wasn’t until I met Jaan that I really became a part of the ­ community. It has added such a positive dimension to my life.”

Her family is firmly behind the decision to support KESKUS. “My children are keenly interested in their Estonian ­ heritage,” she said. “This new ­ centre will give all people with Estonian roots the opportunity to connect and learn about where they come from.”

Merike and her first husband Dr. Calvin Himel have four children: Jeffrey, Susan, David and Leigh.

She has three step-children with her late husband Dr. Jaan Olav Roos: Jamie, Martin and Richard. Jaan, who was a share­ holder in the Toronto Estonian House, a member of the Esto­ nian Students’ Society (Eesti Üliõpilaste Selts) and the Estonian Folk Music Ensemble (Eesti Rahvapillide Orkester), died August, 2021.

Jaan was a respirology specialist whose passion was ­ competitive sports including running, cross-country skiing and race-walking. He and Merike shared a love of race­walking and met at the Central YMCA in Toronto while ­practicing their sport.

recalls. “There were constant changes as they set up new ­systems and practices.”

Her goal in visiting now is more personal: “I want to say goodbye to my family mem­ bers,” she said.

For Merike, the journey to life in Canada was often tumul­ tuous but her “eestlus” has remained intact. With this ­ ­donation, Merike hopes to help other Estonians connect with their heritage.

“As an immigrant, you al­ ways know you are the ‘other,’” she said. “KESKUS will help every Estonian discover and celebrate their rich heritage and reflect on what the idea of ­‘other’ means for them.”

Get involved and help support KESKUS Please join the growing list of capital campaign donors!

KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000.

Christmas Eve services for the Washington Estonian cong­ regation will take place on December 24, 2021 at 1:30 PM at the Calvary Lutheran church in Silver Spring MD and or­ ganist is Silvi Valge. Calvary Luthern Church is located at 9545 Georgia Ave, Silver Spring, MD 20910. Christmas Eve services for the Baltimore Estonian congregation will take place on December 24, 2021 at 4:30 PM at St Marks Lutheran church in Baltimore MD and the organist is Renate O’Reilly.

St. Marks Evangelical Lutheran Church is at 1900 St. Paul St., Baltimore, MD 21218. Addi­ tional information is available from congregation Chairman Agu Ets at 301-526-3327 or aguets23@gmail.com.

KESKUS generous donors are listed here: www.estoniancentre. ca/capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. Donations from Canada, U.S. and Estonia will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

Connection to Estonia continues

Merike Kalm and dr. Jaan Roos

Merike plans to take an e­xtended trip to Estonia with her children and grandchildren next summer. This is not her first trip. One of her most in­ teresting trips was in 1993 when she worked in President Lennart Meri’s office as an ­administrative consultant as part of the Canadian Executive Service Organization.

“It was a very interesting time to work there and contri­ bute to Estonia’s evolution,” she

Montreal Estonians are sticking to the time-worn traditions of the Christmas spirit – making verivorstid. Led by Andres Tõke, Hille Viires, Mart Leetmaa, Raimo Heyduck, Grete Muru, Kersti Leetmaa and Karen Hettel, masked, put all effort to boost community togetherness.

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

Northern Birch Community Roots stipendiaadid aastal 2021

11

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Kas armastad maiustusi?

(Esimene osa EE # 47, 26. nov.

2021, lk 10) Palju õnne kõigile stipendiaati­ dele! Seekord anti välja 15 sti­ pendiumi erakordselt tublidele tudengitele, kes oma kogukonna tegevusest aktiivselt osa võta­ vad.

Northern Birch Credit Union väljastab stipendiume igal aas­ tal. Sellega autasustatakse neid, kes aktiivsed kogukonna liik­med ning julgustatakse noore­ mat põlvkonda oma pärandit hoid­ ma ning osalema erinevate or­ ganisatsioonide töös. Kõik, kes on huvitatud avalduse esitami­ sest järgmise aasta stipen­diumi saamiseks, võivad leida täpsemat informatsiooni panga kodulehel: www.northernbirch­ cu.com/community/scholarships

MIHKEL JAENES Mihkel õpib neljandat aastat McMasteri Ülikoolis. Mihkel on olnud Toronto Eesti lasteaias õpetajaks, noorte saadik Esto 2020 raames ja on vabatahtliku­ na abistanud mitmel eesti kogu­ konna üritusel.

SYDNEY KEEVALLIK Sydney õpib esimest aastat Toronto Ülikoolis sotsioloogiat.

Sydney on olnud pühendunud võrkpallimängija. Tema oskused sellel alal on saanud aluse Jõekääru võrkpallilaagritest, kus ta igal suvel osales.

Maailma pikim rahvas jääb lühemaks Teadlaste sõnul on holland­ lased, kes on pikka aega olnud maailma pikimad, jäänud lühemaks, vahendas Postimees CNNi. Kuigi pikkus on viimase 100 aasta jooksul kasvanud, näitas uuring, et 2001. a sündinud Hollandi mehed olid 1 senti­ meeter lühemad kui nende kaas­ maalased 1980. a. Naiste puhul

KAISA KASEKAMP Õpib esimesel kursusel Toronto Ülikoolis. Ta õpib humanitaar­ teadusi, spetsialiseerudes eeti­ kale, ühiskonnale ja õigustea­ dusele. Paljud on temaga tutta­ vad Eesti Muusikanädala (EMW) kaudu, kus ta on üks abilistest olnud.

HEILI POOLSAAR Heili on kolmanda aasta elutea­ duste tudeng Queen’s Ülikoolis.

Ta on olnud Eesti kogukonna tegevusega seotud lapsepõlvest alates. Eesti lasteaed, koolid, gaidid, suvelaagrid, ta on kõigi­ ga seotud olnud.

MAIKI MUURSEPP Maiki õpib esimest aastat Toronto Ülikoolis. Ta kasvas üles Connecticutis, kus on olnud seotud sealse eestlaste kogukonna tegevusega, samal ajal suviti Torontos viibides ning siinsetes laagrites käinud.

HEDY LÄETS Hedy õpib teist aastat Centennial College’is ringhää­ lingu alal. Ta ei ole väga kaua Kanadas olnud, kuid on juba pakkunud abi kohalikele eest­ laste organisatsioonidele, näi­ teks abistanud Eesti muusika­ nädala (EMW) ning KESKUS juures.

MIKAELA BOUTILIER Mikaela õpib esimest aastat ­veterinaariat Ontario Veterinary College’is Guelphi Ülikooli juures. Ta on olnud aktiivne Toronto Eesti Baptistikoguduse liige.

oli see erinevus 1,4 sentimeetrit.

1980. aastal sündinud Hol­ landi meeste keskmine pikkus oli 183,9 sentimeetrit ja nad olid 8,3 sentimeetrit pikemad kui 1930. a sündinud.

1980. aastal sündinud naised olid samuti oluliselt pikemad (170,7 sentimeetrit) võrreldes 1930. a sündinutega, kelle kesk­ mine pikkus oli 165,4 senti­ meetrit.

Hollandi statistikaameti, ko­ halike omavalitsuste tervishoiu­ teenistuse ja riikliku rahvater­

GENEVIEVE PERRON Õpib esimest aastat Ryersoni Ülikoolis toitumist ja toidu­ ainete-teadust. Ta on olnud aktiivne eesti kogukonna liige, käies koolides, gaidides, suve­ laagrites nii õpilasena kui kas­ vatajana.

vise instituudi uuringus ana­lüü­ siti 719 000 Hollandis sündinud inimest vanuses 19-60, kes teatasid oma pikkusest ise. ­ Võrdluse alusena kasutati kesk­ mist pikkust 19-aastaselt.

Teadlaste sõnul on pikkuse vähenemise põhjus osaliselt seotud lühemate elanikkonna­ rühmade sisserände suurenemi­ sega. Kasv vähenes aga ka nende puhul, kelle mõlemad vanemad olid sündinud Hollan­ dis. (PM/EE)

Talviste pühade ajal paku­ takse eriti palju magusaid toite, küpsetisi ja maiustusi.

Kodus veedetud pimedad õhtud justkui kutsuvad esile isu magusa järele. Kas ka Sul on kombeks televiisorit vaa­ dates aeg-ajalt sirutada kätt mõne kommi, küpsise või šokolaadi järgi?

Maiustused on ju nii maits­ vad ja kui oled juba alustanud kommide söömisega, siis on raske seda mitte jätkata.

Liigne magusa söömine võib aga veresuhkru taset tasakaalust välja viia ning põhjustada meele­ olu ning energiataseme kõikumisi. Pikema aja liigtarbi­ mise puhul imevad suhkrud meie keha mineraalainetest tüh­ jaks, nõrgestavad immuunsüs­ teemi ja loovad soodsa pinnase laastavate haiguste tekkeks.

Lisaks võib ilmneda ka kaalutõus.

Muidugi ma ei propageeri ­maiustusi üldse mitte süüa, kuid siin on mõned nipid, kuidas nende halbu külgesid natukene tasakaalustada: • Ära söö maiustusi tühja kõhu peale. Alati söö midagi soolast ja valgu-/rasvarikkast alla.

• Näksi maiustuste asemel ­pähkleid ja kuivatatud puuvilju.

Pähklid pakuvad kehale valku ja rasva ning kuivatud puuviljad kiudaineid ja looduslikke suhk­ ruid.

• Joo kõigepealt klaas vett, enne kui pistad maiustuse suhu.

• Kui ise küpsetisi või maiustusi valmistad, kasuta valge suhkru asemel looduslikke magustajaid nagu mett, vahtrasiirupit, pruuni riisi siirupit või kuivatatud ­suhkruroomahla.

Natuke looduslikest magusta­ jatest: Mesi ei ole üksnes magustaja, vaid omab ka tervendavat ja bakteritevastast toimet. Mesi ei ole tühi toit. Ta sisaldab väi­ keses koguses mineraalaineid, vitamiine, antioksüdante ja en­süüme.

Vahtrasiirup on vahtramahla kontsentraat ja sisaldab palju mineraalaineid, mille sügavale

Retsept:

Kookoseploomiküpsised Marika Blossfeldt umbes 30 küpsist Küpsised on pehmed ja mõnusad. Säilita neid õhu­ kindlas karbis.

20 kuivatatud ploome, kivi­ deta 120 ml vett 120 ml vahtrasiirupit 120 ml oliiviõli 2 näpuotsatäit soola 240 ml jämedaid kaerahel­ beid 240 ml kookosehelbeid 240 ml täisteranisujahu ½ tl küpsetuspulbrit • Leota ploome vees 30 minutit.

• Kuumuta ahi 200°C/­390°F-ni.

• Püreeri ploomid kann­ mikseris koos leotusvee, vahtrasiirupi, oliiviõli ja soolaga.

• Vala segu mikserinõust kaussi ning lisa kaerahel­ bed, kookosehelbed, jahu ja küpsetuspulber. Sega läbi.

• Kata ahjuplaat küpsetus­ paberiga. Vormi taignast väikesed pallid ning vajuta need pannil lamedaks, et moodustuksid umbes 5 cm läbimõõduga küpsised.

• Küpseta 15 minutit.

Serveeri tee või kohvi ­kõrvale. ulatavad puujuured on maa seest üles toonud.

Pruuni riisi siirup on saadud pruuni riisi jahvatamise, keet­ mise ja ensüümidega segamise teel.

Kuivatatud suhkruroomahl (dehydrated cane juice) sisaldab rikkalikult mineraalaineid, eriti räni. See on kõige vähem töödeldud suhkrurootoode.

Metsatöll sai Ameerikas omanimelise õlle Kanadaski mitmel korral esine­ mas käinud Eesti folk-metal band Metsatöll sai siin mandril endanimelise õlle. Seattle’is (WA) asuv 2016. aastast tegut­ sev kolme mehe pruulikoda Figurehead Brewing Co. tõi turule tummise porteri, mis ­kannab nime In the Silence of Cottages.

Balti porteril on kangust 7,3%. ,,In the Silence of Cottages“ on Metsatöllu keva­ del ilmunud loo pealkiri ,,Ta­ rede vaikuses“ inglise keelde tõlgituna. (PM/EE)

Foto: Figurehead Brewing Co ­kodulehelt

12

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

Montreali Eesti Selts valmistas taas verivorstide!

Laupäeval, 20. novemberil oli Montrealis ilm külm, kuid päikesepaisteline. Jaani kiriku uksed olid juba hommikul varakult laialt lahti tehtud.

Juba kõnniteelt paistis valgus­ tatud jõulukuusk. Soomlastel, kes meie kirikut ka kasuta­ vad, oli oma jõululaat üleval kiriku saalis.

All kiriku saalis aga oli kuul­ da eesti keelt ja naeru. Mis oli seal juhtumas? Tavalisele vaat­ lejale nägi sündmuspaik välja nagu mõrvastseen. Veri igal

Peakorraldaja Andres Tðke teeb ettevalmistamist.

pool! Inimestel maskid ees.

Tegelikult oli aga Montreali Eesti Seltsi iga-aastane veri­ vorstide valmistamine. Aasta 2020 oli vahele jäänud koroo­ naviiruse tõttu. Tore oli jälle koos olla!

Juttu ja naeru kostis päev otsa ja kõik olid usinalt tööl.

Peaorganiseerija Andres Tõke oli varakult ettevalmistusi teinud. MESi president Grete Mugu lõi käed külge ja oli igati abiks, kus vaja. Kohale olid tulnud veel abilised: Peeter ja ­ Mark Altosaar, Aino Arik, Raimo Heyduck, Karen Hettel, Katrin Kuruson, Kersti ja Mart Leetmaa, Ingrid Tärk, Hille Viires. Töö kestis kuni kella neljani. Andres tahtis proovida, kuidas maitseb, kui kuremarju vorstidele sisse lisada. Juba järgmisel päeval Mark Altosaar teatas, et vorstid olid imehead.

Lõunaks pakuti töölistele kohvi, bageleid ja eriti isuära­ tavaid porgandi- ja lihapirukaid, mida Katrin Kuruson oli helde­ käeliselt valmistanud. Ingrid Tärk oli teinud meile maitsva õunakoogi. Mõnus natuke pausi teha ja üksteisega suhelda.

Valmis sai tehtud 120 naela vorste. Tellijaid oli 38. Tellijad tulid pühapäeval verivorstidele järele kirikusse ning mõned Kersti ja Mart Leetmaa juurde.

Verivorstid külmkapis! Jõu­ lud ootavad!

HILLE VIIRES

NOORTE NURK

Täienduskoolide 2017. a jõulukontserdil Toronto Eesti Maja suures saalis.

Sassis tähed On taevatähed, kirjatähed, rahatähed, jõulutähed. Mis siis läksid sassi?!

Poes olles läheksid rahatähed segi. Muidugi poemüüja seda ei soovi. Vahel kutsutakse isegi vahetuse ülemus kohale, kes kontrollib sajalisi, et kas on ikka ehtsad või võltsitud.

Tegelikult aga enam sularaha palju ei kasutatagi. Viipa kaardiga ja arve on tasutud.

Toronto eesti täienduskoolis oli juttu planeetidest ja taeva­ tähtedest. Õpetaja Eve Järve klassi õppurid Eva, Petra, Hanna teadsid planeetide eesti­ keelseid nimesid – Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Õpetaja oli leidnud jutukese uudishimulikust kalakesest, kes ­

Taanis pidid IKEA külastajad poes ööbima Taanit tabas sel nädalal nii tugev lumesadu, et PõhjaJüütimaal halvati liiklus ja grupp inimesi oli sunnitud veetma öö IKEA kaubamajas.

Usinalt tööl on Grete Mugu, Kersti Leetmaa ja Karen Hettel.

Taani TV2 teatel jäi Aalborgi IKEA-sse lumevangi 27 ini­ mest, kuus külastajat ja 21 töötajat. Neil tuli öö mööda ­saata poe näidistesaalis.

IKEA pakkus nii töötajatele kui ka klientidele õhtusööki ja peavarju kogu ööks. (D/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Verivorstid jahtuvad Hille Viires, Mart Leetmaa, Raimo Heyduck.

Nr. 48

tahtis teada, milline elu on kodust kaugel. Soov täituski. ­ Lennumasinaga peatusid vee kohal rohelised mehikesed.

Kalake hüppas ühe rohelise mehikese taskusse ja nii saigi ­ teisele planeedile. Kas kalake­ sele uuel planeedil meeldis, seda said juba õpilased ise edasi lugeda. Tunni lõpus saadi teada, et kalakesele ei meeldinud võõral planeedil olla.

Kas tõesti läksid õpetajal eesti koolis tähed sassi? Jah, kirjatähed ja kusjuures meelega. Õpetaja Heli Vanaselja noored eesti kooli õppurid said segiaetud tähtedest koostada kauneid jõulusõnu. Ekraanil olid eraldi tähed läbisegi. Kuna Julia, Olivia, Paavo, Taali, Oskar, Heidi, Leo, Olin, Aili, Aila-Mari teadsid juba uusi jõu­ luteemalisi sõnu, oli neil kerge sassis tähed korda seada. Nii ilmusid laste ütluste kohaselt ­arvutiekraanile juba õiges järje­ korras tähed, moodustades

Foto: Eda Oja

sõnad, nagu kuusepuu, jõulukel­ lad, jõulutuled. Enam ei olnudki midagi sassis!

Vahel aga lähevad sõnad ­sassi. Loodame, et 14.detsemb­ ril seda ei juhtu, sest Toronto eesti täienduskooli õpilased saa­ vad esmakordselt pandeemia ajal kokku. Koolinoored ja lasteaialapsed toovad jõulu­ rõõmu Ehatare puhkekodu ela­ nikele, lauldes õues eestikeel­ seid jõululaule. Nagu filmis: koputus uksele ja ukse avanedes seisavad su ees armsad lapsed punaste mütsidega.

Isegi kui lund ei ole, laulame ikka: läbi sahiseva lume, sõidab saanike.

Imetleme kuusepuud – oh kuusepuu. Tilistame aisakella ja imetleme püha ööd. Punanina hirvekene on ka tulemas rõõ­ mustama.

Laseme jõulutunde õuest tuppa eesti laulude saatel.

Aisakella helinal EDA OJA

ALPAKA soojendab Luksuslik, vastupidav ja haruldane: alpakade soojast ja pehmest villast mütsid, sallid, kindad, kampsunid, pleedid jm

JÕULUSOODUSTUSED! Tulge tutvuma uue kaubaga!

Alpaka poed: Montrealis – CF Fairview Pointe Claire ja CF Carrefour Laval Ottawas – CF Rideau Centre Torontos – Bayview Village Shopping Centre, Yorkade Shopping Centre, CF Sherway Gardens

www.alpakashop.ca • sales@alpakashop.ca FB@alpakacanada • IG@alpakadesign

WARMEST OF EMOTIONS by ALPAKA!

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

märkmik

13

Välisministeeriumi…

Riina Kindlam

Nagu seeni pärast vihma

Kotkajärvel oli talgupäevade ajal mets juba nii raagus (lehtede­ ta), et järv, Kotkajärv, paistis kaugele-kaugele, eriti hunduplatsilt.

Seal, kempsu (latriini) taga leitigi haruldane (rare) pintselpuravik – paintbrush boletus / bolete. Suurim tõenäosus (chance) on seda seent kohata sügistalgute ajal. See ei ole kahjuks maitsev (nagu enamus puravikke), aga väga kasulik ja ilus. Kui midagi on palju, siis öeldakse et seda on ,,nagu seeni pärast vihma“.

Foto: Riina Kindlam

Puravik boletus, päris! Ja söödav! Kotkajärve suure sauna taga kõrge kalju peal. Tõe/näoliselt (most likely) Leccinum piceinum, spruce bolete, mille täpset vastet Eestis ei ole, küll aga väga palju selle maitsvaid lähi/sugulasi. Alati tuleb olla väga ettevaatlik seeni korjates! Ära kunagi korja seeni, mida sa ei tunne! Puraviku jäme jalg, tihti karvane ja suur ning kupli moodi (dome-like) kübar on päris kergesti äratuntavad. Kotkajärve noortel oli õnn, et skautmaster Vello Soots (1937-2009) oli pikaajaline mükoloogia­ seltsi (Mycological Society of Toronto) president; tõeline seene­ tark ja armastatud skaudijuht.

Foto: Riina Kindlam

Eestis joostakse maskeeritult marti mardipäeva eelõhtul 9. novembril, aga lapsed ülemaailmselt leiavad, et Halloween on nii huvitav ja HIRMUS, et tahavad sellest ka osa saada. Paljud eestlased ei ole ette valmistatud komme või muid maiustusi jaga­ma 31. oktoobril, aga mõned lapsed ikka proovivad siis ka ,,joosta marti“ (to trick or treat) või ,,joosta seent“ (!) või nad kogu­ nevad kellegi juurde kostüümi/peoks. Siinne 6-klassi tüdruk Suvi Mari on endale teinud suure kärbseseenekübara, mürgise (poisonous)! Järgmine samm on riietuda valgesse nagu seenejalg (stipe, stem) ja kindlasti peab oleme väljaulatuv rõngakujuline krae (ring-like collar), mis hoiatab – hoia eemale! Foto: seenetädi

Tekstid: Riina Kindlam

(Algus lk. 1)

Jätkusuutlikkust saab tagada, kui on vastutustunne ja hoitakse põlvkondade vahelist sidet – kasutatakse vanema põlvkonna ­ väärtuslikke kogemusi koos noorte erksuse ja uute ideedega.

Näiteks ERKÜ Estonian Mentor­ ship aitab leida aka­ deemilisi ja professionaalseid võimalusi ja ühendab noori mentoritega vastavas valdkon­ nas.

Kristjan Kaldur Balti Uuringute Instituudist tutvustas koos Antropoloogia Keskusega 2020-2021. a läbi viidud dias­ poraa uuringu tulemusi. Vasta­ jaid on seni umbes 4000.

Eestist välja rändamise põh­ jused olid erinevad – 46% soovis näha maailma, saada ­ uusi sõpru; 36% soovis paran­ dada elukvaliteeti; 34% lootis paremat professionaalset aren­ gut ja töökogemusi; 25% läks välismaale õppima ja jäi sinna.

Puudust tunneb 34% vasta­ jaist toiduga seotud teenustest, Eesti toidupoodidest, aga soo­ vitakse ka senisest rohkem võimalusi eesti keele õppeks; samuti nimetati sotsiaalse ise­ loomuga üritusi ja kohtumisi, raamatukogusid, muuseume, lastele suunatud ning kultuuriga seotud tegevusi.

Laste keeleoskust peeti olu­ liseks ja 44% soovis, et lastest saaksid vilunud keeleoskusega eesti keele rääkijad; 10% ei ole eesti keele oskus oluline; täht­ saks peetakse seotust võrgusti­ kuga ja väliskogukonnaga. Kui nad seda oluliseks ei pea, siis puudub neil info (38%), ei tunne nad selle järele vajadust (34%), pole piisavalt aega (20%), on keeruline reisida või ei peeta end eestlaseks.

Tähtpäevade märkimise koh­ ta vastasid 61%, et tähistavad Eesti Vabariigi aastapäeva, jaa­ nipäeva peavad 55%, jõule Eesti moodi 48%, Eesti taasiseseisvu­ mispäeva 20. augustil 30 %.

Kolmandik vastanuist kavat­ seb Eestisse tagasi tulla.

Eestisse ei tulda tagasi erineva­ tel põhjustel: töö ja sotsiaalsüs­ teem ei ole piisavalt head ja ootuspärased; pere on samuti ­ välismaal.

Eestiga seonduva positiivse elemendina märgiti presidendi institutsiooni; digiriiki, loodust, kultuuri, muusikat. Negatiivsena nimetati parempopulismi ja poliitikat ning rassistlikke il­ minguid.

Vestluspaneelis osalenud Tuuli Emily Liivat (Eesti Noortekogukonna liige Soomes) ja pikalt välismaal elanud, nüüd välisministeeriumis töötav Marin Mõttus tõdesid, et Eestil ei ole enam vaja tõestada, et ta tuleb toime. Tuleb mõelda, mida saab välismaal elavate kaasmaalaste jaoks ära teha, eriti info jaga­ mise osas. Keeleoskust peetakse oluliseks, samas teatakse üleil­ makoolist vähe. Soovitati jäl­ gida portaali Global Estonians, samuti INSA-t (Integratsiooni Sihtasutus), kust saab tagasi­ pöörduja Eestis tuge ja nõuan­ net.

Muusikalise vahepalaga esi­ nes Londonis sündinud Ghana-

Muusikalist vaheldust pakkus Londonis sündnud ja praegu Abjas elav Kymbali Williams.

Foto: Marko Mumm, välisministeerium

Eesti päritolu helilooja ja muu­ sik Kymabli Williams, kes on naasnud Eestisse ja töötab Abja lasteaias muusikaõpetajana.

Iivi Zajedova rääkis 30 aas­ tat tegutsenud Tšehhi Eesti Klubist. Iivi on tegelenud eestlaste mälu hoidmisega. Ta on Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN) poolt pöördunud ettepanekuga riigikogu poole, et 1944. a suurpõgenemise aasta­ päev saaks riiklikuks tähtpäe­ vaks, mis võiks olla ühendavaks sillaks kodu- ja väliseestlaste vahel. Oluline on väärtustada pagulaseestlaste panust Eesti taasiseseisvumisel ja sellest ­ rääkida nooremale põlvkonnale.

Tšehhi Penklubi oma estofiili­ dest liikmetega on andnud suure panuse Eesti tutvustamisel ja Eesti kirjanduse tõlkimisel ­tšehhi keelde.

Arutelus ,,Kes on see õige väliseestlane?“ osalesid Siberi eestlaskonnas üles kasvanud, Kalifornias elanud ja eripalge­ liste diasporaadega kokku puu­ tunud Rainer Sternfeld, Kanadas Toronto eesti kogukon­ nas kasvanud, Eestis elav Riina Kindlam ning Noorte Vabamu tootejuht ja antropo­loog, USAs elanud Ede Schank Tamkivi.

Riina Kindlam ütles, et peab end pagulaseestlaste järeltulijana väliseestlaseks, nüüd Eestis elades endiseks väliseestlaseks, aga ta viitas Tuuli Emily Liivati vastusele, et igaüks peab ise ot­ sustama, kes ta on. Riina nime­ tas, et vanema põlvkonna lahku­ misega ei ole Eesti kogukonnal enam vundamenti nagu enne, kuid Torontos ei ole vaja eestlust tegelikult otsida. Kuigi on vähem toidupoode ja kogu­ dused on kahanenud, aga nel­ jandat põlve kõik tegelikult toimib. 75-80% Kanada eest­ ­ lastest räägivad eesti keelt. Ei tahaks, et eesti keel kaoks.

Sellele peaks vastu seisma.

Ede Schank Tamkivi arvates ei peaks vastandama kodu- ja väliseestlasi, võiks kasutada väljendit hargmaine eestlane. Ühenduses saab olla virtuaal­ selt, asukoht on tänapäeval teisejärguline. Ede avaldas loo­ tust, et lapsed ei pea 18-aasta­ seks saades valima, millist ko­ dakondsust nad soovivad ning saavad hoida nii Eesti kui mõne teise riigi kodakondsuse.

Rainer Sternfeldi arvates on Eesti diasporaa alles lapsekin­

gades. Ta nentis, et Eesti taas­i­ seseisvumine toimus samal perioodil, kui loodi internet.

Tänu sellele on olnud võimalik üles ehitada ülemaailmne eesti kogukond, milles on ligi 1, 5 miljonit eestlast. Miks ei võiks meid olla 2 miljonit?

Ede Schank Tamkivi sõnas, et välismaal elades läheb eestlaseks olemisele rohkem ­energiat kui Eestis ja tegelikult on kodueestlastel palju õppida väliseestlastelt. Ta viitas ka president Karise sõnadele – kui keelt ei jõua alles hoida, hoiame siis eesti meelt.

Rainer Sternfeld lisas, et hea suhe püsib uute mälestuste loomisel. Eestlus ja Eesti jäävad alles, kui investeerime tule­ vikku. Riina Kindlam lisas, et sama oluline, kui uute mäles­ tuste loomine, on vanade hoid­ mine.

Arutelud lõpetas Eestis sün­ dinud, USAs elanud ja Eestisse naasnud dirigent Kristjan Järvi, kes ütles, et muusika on üks ühendaja. Ta tõi esile oma isa Neeme Järvi õpetatu: Eesti olemasolu ei ole iseenesest­ mõistetav. Eestil on suur naaber, kes mõjutab poliitiliselt ja seetõttu ei ole vabadus iseene­ sestmõistetav. Ei tohi kaotada arusaamist, et meie eksistents on õrn asi nagu kaardimaja.

Hoiame üks­ teist, ühised väär­ tused on olulised.

Eestlastena tunneme end nagu üks suur perekond. Sak­ samaal sellist tunnet ei ole. Iga eestlane ei pea eestlaseks olemiseks rääkima eesti keelt, aga saab anda oma panuse Eesti tutvustamisele.

Oleme lihtsalt eestlased.

Elame idee nimel, meil on valgust täis fantastiline riik, ­ üksteise vastu peame olema ­ südamlikud. See peaks olema Eesti tähtsaim põhimõte. Kui inimesed lahkuvad Eestist, siis nad saavad aru, et Eesti on nende kodu, mis liidab eesti keele ja meele.

Virtuaalfoorumi lõpetas Kym­ bali Williams ühendava „Kiige­ lauluga“.

(Virtuaalfoorum on järel­ vaadatav: https://worksup.com/ app/?id=ESTONIANSFO­ RUM2021; inglise keeles https://worksup. com/app/?id=ESTONIANSFO­ RUM2021

14

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

LAHKUNUD ON VEND, ONU JA ELUAEGNE PARIM SÕBER

prof. Toivo

Teng

Sügav kaastunne abikaasale KATHYLE, tütar JULIALE ja abikaasa STEEFILE, poeg MICHAELILE ja lapselaps LUCASELE

Leinavad JAAN TENG, SUSAN PHAIR ja TRISTAN (TARMO) TENG

Suri F1 võistkonna loonud Frank Williams 28. novembril suri 79 aasta vanuselt legendaarne vormel-1 tiimiomanik ja -pealik Frank Williams, kelle omanimeline võistkond võitis aastate jook­ sul seitse sõitjate ja üheksa konstruktorite MM-tiitlit.

Esimese võidusõiduvõistkon­ na asutas Williams 1966. aastal.

Kuulsust toonud vormel-1 meeskond sündis 1977. Esimese meistritiitli sai Williams kolm aastat hiljem, kui Alan Jones tuli individuaalselt maailma­ meistriks ja meeskond võitis ka konstruktorite arvestuses.

Kõik Williamsi tiitlid pärine­ vad 1980. ja 1990. aastatest.

Individuaalselt on Williamsiga tulnud maailmameistriks Keke Rosberg (1982), Nelson Piquet (1987), Nigel Mansell (1992), Alain Prost (1993), Damon Hill (1996) ja Jacques Villeneuve (1997).

2012. aastal tõmbus sööri­tiitli teeninud autosporditege­ lane aktiivsest juhtimisest tagasi ja usaldas võistkonna igapäeva­ selt tütre Claire Williamsi kätte.

Eelmise aasta septembris ostsid tiimi USA investorid.

(ERR/D/EE)

Lahkus hea ja hellitav vanatädi

Maret-Ene Klaus Tänus, härduses ja leinas

Nr. 48

Puhka rahus, armas

Irene Luksep Südamlik kaastunne KARINALE ja KRISTIANILE vanaema kaotuse puhul

VAIGE NIITENBERG LINDA LIIK VALDUR ja DIANE SEPA LIZ ja DAN perega ROB ja HOLLY perega JEFF ja MARIA IMBI LODGE TARMO ja MARET SEPA ALFI ja SHANDI perega ANNELI ja CARLOS perega ANDRES ja SYLVIA perega TIIT TRALLA

ARNOLD ja LIIS perega LENNART ja KATHRYN perega PAUL ja JENNY perega

KAARE ja KRISTJAN

Maailma kalleim linn on Tel Aviv Hiljutise Ajakirja The Econo­ mist analüüsiüksuse (EIU) uuringust selgus, et maailma kalleim linn elamiseks on Iisraeli ärikeskus Tel Aviv, mis eelmisel aastal oli viiendal kohal. Elukallidus aga tõuseb terves maailmas.

EIU selle aasta pingereas on Tel Avivi järel esikümnes Pariis, Singapur, Zürich, Hongkong, New York, Genf, Kopenhaagen, Los Angeles ja Osaka. Elu­ kalliduse teises kümnes on Oslo, Seoul, Tokyo, võrdsena Viin ja Sydney, Melbourne, võrdsena Helsingi ja London ning esikahekümne kolmel viimasel kohal taas võrdseina Dublin, Frankfurt ja Shanghai.

Kõige odavam on elada Süüria pealinnas Damaskuses.

Kokku uuris EIU 173 linna.

(CNN/EE)

,,Helmandi silmus“ valmis seitse aastat pärast missiooni Kirjastus Hea Lugu andis välja endise luureohvitseri Taavi Liiase romaani ,,Hel­ mandi silmus“, mis võitis tänavusel Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda koha.

Liias selgitas, et raamatu idee sündmusi korduvalt läbi mängida tuleb nn taktikalise otsustamise mängust, mida sõ­ ­ javäelised juhid harrastavad. ,,Mängus tuleb teatud ajapiiran­ guga pakkuda välja lahendused, kuidas sa selle olukorra lahen­ dad, aga kunagi ei ole elus ühte lahendust,“ sõnas ta.

Taavi Liias soovis värskes raamatus avada sõduri mõtte­ maailma rohkem kui oma debüütromaanis ,,Talibani po­ jad“. ,,Kui esimeses raamatus püüdsin näidata, mida võis mõelda ja tunda talib, siis see­ kord tahtsin näidata, mida võib tunda sõdur ja mis on need as­ jad, mis teda mõjutavad,“ sõnas ta, lisades, et teda huvitas ka, kust jookseb piir, millal sõdur teab, kuidas käituda ja kuidas ta saab oma käitumist õigustada ja mis hetkel enam mitte. (ERR/EE)

Lahkus meie kauaaegse sõbra ema

Irene Luksep Südamlik kaastunne ERIKULE, KARINALE ja KRISTIANILE TOOMAS, INGRID, KASSANDRA ja KRISTOF KEN, MONIKA, STEFAN ja MARKUS

Avaldame sügavat kaastunnet VIIVILE ta poja

Mehis Vahtra kaotuse puhul IMBI ja REIN LAINEVOOL

Mälestame leinas

Mehis Vahtra’t Avaldame sügavat kaastunnet VIIVILE perega

IVE, MERIKE, LEMBIT, ETI, ANNELI

Foto: Pitlane02, Wikipedia

On lahkunud meie vennaskonnast

vil! Leo Allas 24.09.1921 – 21.11.2021 Mälestab leinas KORPORATSIOON ROTALIA

Nr. 48

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Trööstist ja lohutusest ,,Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal. ­ Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude eest. Hüüdja hääl: ,,Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale““ Js. 1;1-3 Pühapäeval tähistasime tra­ ditsioonilist esimest advent­ püha. Headesse lääne kristliku kultuuri tavadesse kuulub kind­ lasti jõulueelse Messiase ora­ tooriumi kontserdi külastamine.

Oratooriumi libreto on Piibliteemaline. Piibli raamatuist on tsiteeritud Jesaja raamatust 21 salmi, Psalmidest 15 salmi, 1.Kor.10;15 ja võidukas finaal baseerub Ilm.5;9-14. Tekstid oratooriumile valis Händeli ­ sõber Jennens, kes iseloomustas oma valikuid kui ,,Kristlase meditatsioone Meie Issanda teemadel“. Algselt kanti Mes­ ­ siast ette ülestõusmisepühade eelsel perioodil, sest kaks kol­ mandiku oratooriumist käsitleb Jeesuse kannatust ja ristisurma.

Kuna ülestõusmisepühadega seotud vaimulikku muusikat oli juba küllaldaselt, siis 19. sajan­ diks kujunes tavaks tähistada Messiasega jõulupühi.

Pealegi käsitleb oratooriumi esimene osa just Jeesuse sün­ nieelset aega prohvet Jesaja raa­ matus. Tänase toodud tekstiga oratoorium algabki. Tekst on hästi lahti seletatud Application Bible’i kommentaaris: ,,Gods people still had 100 years of trouble before Jerusalem would fall, then 70 years of exile. So God tells Isaiah TO SPEAK TENDERLY AND COMFORT Jerusalem. The seeds of comfort may take root in the soil of ­adversity. When your life seems to be falling apart, ask God to comfort you. You may not escape adversity, but you may ­

BaltimoreWashington Jõuluõhtu teenistused Peale koroonast tingitud kaheaastast vahet on taas võimalik korraldada kirikus Jõuluõhtu jumalateenistust.

Teeme jälle oma traditsioo­ nilised kaks jumalateenistust, ühe Washingtonis ja teise Baltimore’is. Meid tuleb tee­

find Gods comfort in the midst of it. Sometimes however the only comfort we have is in the knowledge that someday we will be with God. Appreciate the comfort and encouragement found in His word, his presence, and his peaople“. Lisana rõhutan inimliku sooja lohutuse olulisust!

Meie moodsast sõnavarast on hakanud kaduma tröösti ja lohutuse mõiste. Oma elu ­ kriisidest me ei taha rääkida ­ kellelegi. Isegi populaarses Facebookis jagatakse kõike ainult säravates värvides. Mida teha siis, kui on tõeliselt raske, kui tunneli otsas ei paista mingit valgust? Kui kiired la­ hendused ei tule, vajame keerulistel ooteaegadel tröösti­ jaid, lohutajaid. Prohvet Jesaja kirjeldab kannatava rahva olu­ korda ja annab vajalikud nä­ punäited trööstivale prohvetile.

Piibli suurkannataja Iiobi sõbrad ei mõistnud ega õigusta­ nud lohutaja rolli. Nad asen­ dasid lohutamise etteheidetega.

Seda viga kordame ka meie ajastul.

Kogu maailm on olnud kaks aastat viiruse kriisis. Meid ära kurnanud Covid on asendunud neil päevil uue hirmutekitava Omicroniga. Juba väike tekki­ nud lootus normaalse elu algu­ seks hakkab taas hajuma.

Lootusrikkalt tehtud plaanid tuleb taas maha matta. Kust ­ ­leida lohutust ja tröösti? Kanada kunagine välisminister ja fi­ losoof Michael Ignatieff on maha saanud huvitava raamatu­ ga: ,,On Consolation:Finding Solace in Dark Times“. Autor tunnistab julgelt, et mittereli­ gioosse inimesena on ta avasta­ nud parima lohutusraamatuna Piibli Psalmid. Hea ja aus nõuanne targalt inimeselt! Ärgem häbenegem olla tröös­titav ja vajaduse korral ka tark trööstija! Jõulud on selleks parim aeg! Õnnistatud jätkuvat advendiaega! nima kümnendat korda õpe­ taja Ove Sander Eestist, kes juba meile vanaks sõbraks saanud.

Washington Markuse Jõulu­ õhtu jumalateenistus toimub 24. detsembril 2021 kell 1.30 pl (13.30) Calvary Luteri kirikus, kus organist on Silvi Valge.

Baltimore’i Markuse Jõulu­ õhtu jumalateenistus toimub 24. detsembril 2021 kell 4.30 pl (16.30) Püha Markuse kirikus,

15

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval 5. detsembril kell 1.30 p.l. 2. advendiaja pühapäeva JUMALA­TEENIS­ TUS. VANA-ANDRESE KOGU­DU­ SE LEERIAEG ALGAB püha­ päeval, 5. detsembril peale JUMALATEENISTUST AGRI­ COLA KIRIKUS, TOPILA HAL­ LIS. Leeriõpetaja Heli Kopti ja õpetaja Kalle Kadakas.

Täpsemad teated õpetaja mobiili-numbrilt. Antud ajast olenevalt muudatused vöimalikud.

Pühapäeval 5. detsembril kell 4 p.l. 2. advendiaja pühapäeva PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval 12. detsembril kell 1.30 p.l.

3. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­ TUS. Pühapäeval, 12. detsembril­ kell 10.30 e.l. 3. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­TUS EHATARES. Pühapäeval, 19. detsembril kell 1.30 p.l. 4. advendiaja pühapäeva JUMALATEE­NIS­ TUS. REEDEL, 24. DETSEMBRIL KELL 12 KESKPÄEVAL PÜ­­­HA JÕULUÕHTU JUMALA­TEENIS­ TUS. Pühapäeval, 31. detsembril kell 1.30 p.l. AD 2021 viimane VANA-AASTAÕHTU JUMALA­ TEENISTUS.

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON NÄHTA­ VAL TEBK.ca VEEBILEHE­K ÜL­J ELT JA YOUTUBE’i KANA­L ILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 5. detsembril kell 11.00 2. ADVENDI LIVE JUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Oodates imet’’.

Muusika Timo, Hanna ja Johannes Lige. Issanda surma mälestamine.

Kolmapäeval, 8. detsembril kell 3 p.l.

JUMALATEE­N IS­T US EHATARES. Pühapäeval, 12. detsembril kell 11.00 3. ADVENDI LIVE JUMA­ LA­­TEENISTUS. TEBK JÕU­LU­­ KONTSERT. Pastor Timo Lige jutlus: „Kõik on võimalik’’.

Vastavalt hetkel kehtivatele COVID reeglitele, palume LIVE jumalateenistusele eelregistreeri­ da nii pea kui või­ malik, kuna pühamus kohtade arv on piiratud.

Palun jätke sõ­­ num koguduse e-posti: ebcoft@gmail.com või telefonile 416-282-3419.

Pühapäeval, 19. detsembril 4.

ADVENDI VIRTUAAL­T EENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus: ,,On sul ruumi?’’ Muusika Marika Wilbiks.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Pühapäeval, 5. detsembril kell 11.30 2. ADVENDI JUMA­ LATEENISTUS ARMU­LAUA­GA. Pühapäeval, 12. detsembril kell 11.30 3. ADVENDI JUMA­ LATEENISTUS ARMU­LAUAGA. Pühapäeval, 19. detsembril kell 11.30 4. ADVENDI JU­MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­GA. Kell 15.00 ADVENDI­AJA PALVUS Soome Kodus.

Reedel, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Laupäeval, 25. detsembril kell 11.30 JÕULUPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMU­LAUAGA. Pühapäeval, 26. detsembril JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Reedel, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 2. jaanuaril 2022 kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

kus organist on Renate O’Reilly.

Täiendav informatsioon kogu­ duse esimehelt Agu Etsilt, tel 301-526-3327 ja aguets23@ gmail.com.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 3. detsembril 2021 — Friday, December 3, 2021

Nr. 48

Tellige EESTI ELU! Filateelia. Uued postmargid

Eesti-Brasiilia ühisväljaanne – 100 aastat diplomaatilisi suhteid Omniva/Eesti Post lasi 10. novembril käibele uue post­ margi, millega märgitakse Eesti-Brasiilia diplomaatiliste suhete 100 aastat. Rahvus­ vahelistele kirjadele möeldud 1,90 € nominaalväärtusega postmarghi kujundas Indrek Ilves ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Brasiilia – sel ajal juba peaaegu 100 aastat iseseisev riik – tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 5. detsembril 1921.

Käesoleval 2021. aastal möödub seega sada aastat Eesti Vabariigi ja Brasiilia Liitvabariigi vahe­ liste diplomaatiliste suhete loo­ misest.

Eesti ja Brasiilia ühisväljaan­ dena ilmuvad postmargid tähistavad riikidevaheliste diplo­

maatiliste suhete 100. aasta­ päeva. Margil on kujutatud maailma­ kuulsa arhitekti Oscar Niemeyeri kavandatud Itama­ raty palee Brasílias, kus asub sealne välisministeerium ja Eesti välisministeeriumi hoone Tallinnas, arhitektid Mart Port, Raine Karp, Uno Tölpus ja Olga Kontšajeva. Kuigi kahe maja vahel on rohkem kui 10 500 km, siis lisaks headele suhetele ühendab neid ka ümbritsev rohelus ja kaunis keskkond, millele leiab vihjeid ­ postmarkide kujundustelt. Vär­ viküllane ja rõõmsameelne disain sümboliseerib riikide ­ mitmekihilisi kultuure ja rikka­ likku loodust. Pidulikku meele­ olu lisavad postmarkidele ka elavaloomulise samba rütmis lainetavad lipud.

Abja-Paluoja andis soome-ugri kultuuriaasta pealinna tiitli üle Möödunud laupäeval toimus Mulgimaa ajaloolises pealin­ nas Abja-Paluojal soome-ugri kultuuriaasta pidulik lõpe­ tamine. Abja-Paluoja andis 2022. aastaks pealinna tiitli üle Udmurdi külale Baiterek.

Soome-ugri kultuuriprogram­ mi juhtinud mulgi kultuuri ins­ tituudi juhataja Ave Grenberg ütles, et hoolimata keerulistest oludest, mis maailmas möödu­ val aastal tooni andsid, oli kul­ tuuriaasta edukas ja tõi Mul­ gimaale palju tuntust nii kodu­ maal kui ka väljapool.

EELK valis uue kirikuvalitsuse

meie pärimuses, loitsudes ja rahvajuttudes. Läbi aegade on rahvasuu andnud neile üle 500 erineva nime nagu näiteks susi, võsavillem ja kriimsilm. Eesti looduses peetakse neid ka indikaatorliigiks, kes annavad ­ märku terviklikust ökosüstee­ mist ja metsade tervisest.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikukogu valis 29. novembril, veebi teel toimunud istungjärgul uue kirikuvalitsuse. Kirikuvalit­ suse ülesanne on kirikukogu otsuste täideviimine.

Kirikuvalitsuse ehk konsis­ tooriumi president on peapiis­ kop Urmas Viilma ning kiriku­ valitsusse kuuluvad ka piiskopid Joel Luhamets ja Tiit Salumäe.

Kantslerina jätkab Andrus Mõttus.

Kirikuvalitsusse kuulub neli assessorit ehk kirikuvalitsuse ministrit. Uueks assessoriks va­ liti Saarte praost Anti Toplaan, eelmisest kirikuvalitsuse koos­ seisust jätkavad assessoritena Katrin-Helena Melder, Ove Sander ja Marko Tiitus. ,,Noortetöö ja lastega seotud küsimused on kirikus praegu võtmetähtsusega, kui me mõt­ leme, kust tuleb järeltulev põlvkond. Ja loomulikut tuleb ka mõelda meediavaldkonnas, kas EELK, mis on ülemaailm­ ne, oleme me hõlmanud ära ka diasporaas elavad eestlased ja kas me jõuame ka nendeni oma kuulutusega.

Ning muidugi arvestades praegust olukorda, on sotsiaal­ valdkond ja diakooniatöö en­ diselt aktuaalsed,“ kommen­ teeris EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Kantsler ja assessorid valib kirikukogu neljaks aastaks.

(Allikas: Omniva)

(ERR/EE)

Eesti rahvusloom hunt Omniva (Eesti Post) lasi 19. oktoobril käibele uue siseriik­ likuks kasutamiseks mõeldud (0,90 €) postmargi, millel kujutatud Eesti rahvusloom hunt.

Margid kujundas Indrek Ilves ja need on trüki­ tud trükikojas AS Vaba Maa. 2018. aastal kuulutati Eesti rahvusloomaks sitke ja nutikas hunt, kes tunneb end koduselt meie metsades ja rabasaartel.

Julge loomana, kes kaitseb oma pere ning territooriumit ja hin­ dab privaatsusust, sobib hunt rahvusloomana sümboliseerima Eestit ja eestlasi. Samuti on hundid saanud palju tähelepanu

Peapiiskop Urmas Viilma.

Foto: Peeter Põldre

President Toomas Hendrik Ilves meenutas oma tervituses, kuidas soome-ugri maailm 37 aastat tagasi tema ellu jõudis, mil ta koos vennaga saabus 1. mail Budapesti ja külastas koos temaga ülikooli soome-ugri ka­ teedrit.

Ilves rääkis, kuidas me Eestimaal elame täna vabadu­ ses. ,,See on vabadus saada kokku hõimlastega ja öelda, mida arvame. See on luksus, mis meil täna on, aga samas on see luksus, mis nii paljudel hõimu­velle­del puudu on.“ Soome-ugri kultuuriaasta lõ­ petamisel kuulutati välja ka Mulgimaa uhkus 2021, kes on Mulgi pärandi ja traditsioonide hoidja, väärtustaja ja tutvustaja Ly Laanemets. (ERR/EE)

Huvitavat loodusest

Türgi turist leidis haruldase kahe peaga kilpkonna Turist leidis Türgis Pamuk­ kale kuumaveeallikate juures haruldase kahe peaga kilp­ konnabeebi, kes anti üle tead­ lastele uurimiseks.

Leitud kilpkonn on hinnan­ guliselt kõigest kuu aja vanune ning teda uuritakse Pamukkale ülikooli bioloogiaosakonnas.

Teadlased on kindlaks tei­ nud, et kahe peaga loomal on üks seedesüsteem.

Asjatundjate arvates poleks selline loom looduses kuigi kauaks ellu jäänud.

LÜ H I DALT K ANADAST

ONTARIO. Kolmapäeval teatas provintsivalitsus, et eraldab mil­ jardeid dollareid ühe uue haigla ehitamiseks Mississaugas ja ühe olemasoleva laiendamiseks Torontos, suurendamaks haig­la­ võimsust. Peaminister Doug Fordi sõnul lisaksid need pro­ jektid provintsile enam kui 500 uut voodikohta. Mõlemad haig­ lad – Mississauga Hospital ja Queensway Health Centre – on Trillium Health Partners’i osad.

(Lüh. CTVNews) • KANADA. Tänavu on teateid jõulupuude puudusest üle Kana­ da – ja jõulupuude farmereid ühendav assotsiatsioon hoiatab, et see võib ka korduda järgne­ vatel aastatel. Põhjustena tuuakse, et istutatakse vähem puid, samuti mängivad nende kasvamises oma rolli ilmasti­ kutingimused. Vähenenud on ka vastavate farmide arv. Tänavu ei müü jõulupuid ka IKEA kaup­ lused. (Lüh. CBC) Kahe peaga kilpkonni on lei­ tud varemgi. Näiteks septembris leiti üks sarnane isend Ing­ lismaalt ning tema peadele pan­ di kuulsate filminäitlejast kaksikõdede Olsenite järgi nimeks Mary-Kate ja Ashley, vahendas Boston Globe’is ilmu­ nut Postimees.

Kilpkonna uurinud teadlaste sõnul sarnanes tema seisund ­siiami kaksikute omaga: neil oli nii ühiseid kui ka eraldisesivaid kehaosi, kuid näiteks erinevalt Türgist leitud loomast oli MaryKate’il ja Ashleyl eraldiseisev seedesüsteem. Teadlasi häm­ mastas, et kilpkonn suutis ka ­iseseisvalt ujuda, tema mõlemad pooled toimisid sünkroonis.

(PM/EE)

Priiuse pööripäev

Priiuse pööripäeva ehk oma­ riikluse põlistumise (tänu) päeva märk. Viimaste okupat­ sioonide all elatud Eesti Vabariigi päevade koguarv on 18 950. Kui loeme 20. augus­ ti 1991 esimeseks uue vaba­ duse päevaks – ehkki vastav haamrilöök Toompeal kõlas üsna päeva lõpus –, siis 30. novembril 2021 sai meie riigi kõikide vabaduspäevade koguarv sel päeval ühe võrra suuremaks sõltlaspäevade (prof. Rein Taagepera kõne­ pruuk) koguarvust. Valguse aeg ületab pimeduse! Nii kir­ jutab kylauudis.ee.

Märgi autor: Lembit Lõhmus

Sündmuste kalender • Pühap., 12. dets. kell 2 pl COOKING WITH LJUD­ MILA: SOOME-UGRI TOI­ DUD. Eesti keeles. VEMU YouTube’i kanalil.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl 6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE EESTI LASTEAIA VIRTUAAL­PROG­ RAMM, registr.: eestikool.ca • Teisip., 14. dets. TÄHTAEG nimede kirjapanemiseks EKN­ ile jõulutervituste avaldami­ seks Eesti Elu jõululehes.