Kommentaar - Eesti pole õigussüsteemiga avatud maailmas üksi

Võrdleva õiguse uurimise ja õpetamise vajadusest Eestis

Peeter Järvelaid

Hiljutistes arvukates meedias avaldatud uudistes on ära toodud ajakirjanike intervjuusid juhtivate juristidega (prokurörid, uurijad jt), selle kohta, kuidas on tekkinud olukord, et Eesti on rahapesu alal (Danske Bank jt Eestis asuvad välispangad) maailmas kuulsaks saanud.

Samas selgub, nagu läbi lillede, et Eesti seadusandja on osanud mõningate kuritegude eest määrata üle keskmise rangemad karistused, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Aga just rahapesu tõkestamise vastu võitlust näitav karistuspoliitika ajab muigama – kui hambutud saavad olla pankadele määratavad trahvid ja pangaametnikke praktiliselt ei ohustagi kohtukulli ette toomine.

Uhkete ordenitega pärjatud suusatreenerit Mati Alaveri võib aga oodata palju karmim karistus Saksamaal ja Austrias, juhul kui meediasse lekkinud süüdistused peaks paika pidama. Tegemist võib olla rahvusvahelises kurjategijate grupeeringus osalemisega, mis üle maailma (Euroopa?) vahendas tipp spordis tippu püüdlejatele (keelatud) dopinguaineid. Mati Alaveri juhtumi kohtusse jõudmise eel tekkisid „nagu nõiavitsast“ Eestis uued seaduseelnõud, mis parlament ülikiirelt jõustas – kuid ikkagi sedasi, et Alaveri juhtum saab sellest uuest dopingupoliitikast välja jääda.

(Full story available via link below)