Nr. 48
EESTI ELU reedel, 29. novembril 2019 — Friday, November 29, 2019
5
Kommentaarid ja arvamused
Eesti pole oma õigussüsteemiga avatud maailmas üksi Võrdleva õiguse uurimise ja õpetamise vajadusest Eestis Peeter Järvelaid Hiljutistes arvukates meedias avaldatud uudistes on ära toodud ajakirjanike interv juusid juhtivate juristidega (prokurörid, uurijad jt), selle kohta, kuidas on tekkinud olukord, et Eesti on rahapesu alal (Danske Bank jt Eestis asuvad välispangad) maail mas kuulsaks saanud. Samas selgub, nagu läbi lillede, et Eesti seadusandja on osanud mõningate kuritegude eest määrata üle keskmise ran gemad karistused, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Aga just rahapesu tõkestamise vastu võitlust näitav karistus poliitika ajab muigama – kui hambutud saavad olla pan kadele määratavad trahvid ja pangaametnikke praktiliselt ei ohustagi kohtukulli ette too mine. Uhkete ordenitega pärjatud suusatreenerit Mati Alaveri võib aga oodata palju karmim karis tus Saksamaal ja Austrias, juhul kui meediasse lekkinud süüdis tused peaks paika pidama. Tegemist võib olla rahvusvahe lises kurjategijate grupeeringus osalemisega, mis üle maailma (Euroopa?) vahendas tipp spor dis tippu püüdlejatele (keelatud) dopinguaineid. Mati Alaveri juhtumi kohtusse jõudmise eel
tekkisid „nagu nõiavitsast“ Eestis uued seaduseelnõud, mis parlament ülikiirelt jõustas – kuid ikkagi sedasi, et Alaveri juhtum saab sellest uuest dopin gupoliitikast välja jääda. Nagu pankade puhul, nii ilm selt ka Alaveri juhtumis, hakka vad valdkonna eest vastutajad kordama sama mantrat – „olu kord oli teine ja me veel ei saanudki aru saada, kuidas teha seadusi nii, et need ei looks olukorda, kus teatud kuritegusid „lihtsalt on Eestis ohutu ellu viia“.“ Loomulikult on inimesi, kes ei usu, et meie juhtivad spetsia listid (ka juristid) on nii ruma lad, kui nad antud juhtude ilm nemisel end püüavad esitleda. Teised on nende peale väga kurjad, sest Eestis oleks võinud juba ammu olla välja selgitatud, et oma seadusandlusse ei tohi panna „lühemaid tünnilaudu“ kui meie lähematel ja kaugema tel naabritel. Teadagi, et lühe mate tünnilaudade kohalt hak kab vesi tünnist välja valguma just sinna poole, kus see lühem tünnilaud on. Välispankade poputamisega Eestis võttis par lament vastu „vajalike seaduste pakette“, mis olid välispankade poolt ette valmistatud või nende lobbytöö tulemusena vormitud selliseks, nagu pankadele näis Eestis tegutsemiseks mugav ole vat. Näiteks teavad Madalmaade inimesed, et naabritest mada lama valli ehitamine on kokku hoid vaid esimese suurema
Taanlased kutsuvad jalgrattaga sõitma Ülle Baum 2012. a Taanist Kopen haa genist alguse saanud glo baalne liikumine ,,CYCLING WITHOUT AGE“ on jõudnud juba 42 riiki, sealhulgas ka Kanadasse, Rootsi ja Soome. Üle kogu maailma on 1, 643 vabatahtlike organisatsiooni, kelle kasutuses on 2,200 tris haw’i, jalgratast, kus kaks
inimest saavad vabalt istuda ja kolmas sõidab. TrioBike on üks sellise jalgratta väga hea mudel. Taanlane Ole Kassow oli see, kes pani alguse sellele õilsale liikumisele, mis on eriti eluliselt vajalik kõigi erinevate vanuse gruppide inimestele, kes ei saa kõndida. Eriti on see suureks toeks vanemas eas. Ole Kassow esines Ottawas väga huvitava
Taani suursaadik Hanne Fugl Eskjær korraldas oma kodus Taanis 2012. a. alguse saanud globaalse liikumise ,,Cycling Without Age“ kohta loengu ja vastuvõtu. Pildil Ottawa City Councillor Jeff Leiper, Ottawa City Councillor Theresa Kavanagh, Taani suursaadik Hanne Fugl Eskjær ja ,,Cycling Without Age“ globaalse liikumise asutaja Ole Kassow Taanist, jalgrattal, mis on valmis sõidutama kahte inimest. Foto: ©Ülle Baum
üleujutuseni. Madalmaades ei lase sellist „kokkuhoiupoliitikat teha“ ka naabrid, sest kui ühe lõigu „kokkuhoiu“ tulemusena üleujutuse ajal puruneb kogu suurem tamm, siis pole kokku hoid enam kuidagi vaid ühiseid mängureegleid rikkunule. Nii pankade skandaali kui Eesti tippsporti varjutav dopin gusaaga olnuks ette aimatav, kui vaid üks jurist oleks võrrelnud Eesti karistusseadustiku neid regulatsioone teiste (kas või Euroopa Liidu) regulatsioonide ga. Nüüd on aasta AD 2019 lõpupoole küsimus – kuidas ja miks – pole Eestis juriste, kellel oleks võimalused tegelda võrd leva õigusega. Võrdlev õigus kui teadus sündis esialgu suuresti kaup meeste õigusena. Teise maail masõja järel on see muutunud riikide strateegiliste uuringute osaks ja valdkond on laienenud avaliku õiguse võrdlusele, aga samuti karistusõiguse, krimino loogia ja kuritegevussotsioloo gia võrdlevale uurimisele. Miks Eestis sellist teadmist pole ja miks pole aastast 1991 sellesse valdkonda sihipäraselt inves teeritud? (Pigem on olnud suund vastupidine, enamik võrd levat õigust pakkuvaid õppe toole on uuemate reformide käi gus ülikoolides likvideeritud.) Pole kahtlust, et aastal 1991 uskusime kõik siiralt, et Eesti Vabariik käivitub uutes võima lustes kujul, mis loomulikult hakkavad vastama kõrgetele õi gusriigi standardite ning et meie oma riiki juhtivad inimesed, sealhulgas meie endi seast vali tud parlament, teeb meie enda
loenguga Taani suursaadiku ko dus 22. oktoobril ning võttis osa järgmisel päeval ühisest üle linnalisest jalgrattasõidust, mis oma finaaliks jõudis ka Ottawa linnahalli. Inimesel on õigus olla õnnelik ja selline eriline jalgrattsõit annab võimaluse lii kuda vabalt looduses, nii linnas kui maal. Üks vabatahtlik, keda kutsutakse piloodiks, saab väl ja õppe ning on võimeline sõi dutama kahte inimest. See vabatahtlik ettevõtmine liidab inimesi, hoiab tervist ning an nab paljudele väärika ühiskond liku tegevuse võimaluse. Lähe malt saab selle globaalse liiku misega tutvuda Kanadas https://cyclingwithoutage.ca/ Ole Kassow, selle CYCLING WITHOUT AGE liikumise asutaja avaldas allakirjutanule lootust, et tulevikus võiks see õilis ülemaailmne liikumine ka Eestisse jõuda.
Uuenda Eesti Elu tellimine 2020. aastaks ••• Tutvu digilehega Eesti Elu veebil www.eestielu.ca
riigi heaks vaid tarku ja häid otsuseid. Tollased nooremad ja vane mad juristid olid tahtmist täis, et saaks võimalikult kiiresti taas tada enne 16. juunit 1940 kehtinud seadused või koostada uued nende asemele, mis va nadest seadustest vajasid asen damist. Juristiks tulid alates 1992 õppima keskkoolide pari mad lõpetajad, kes olid juba veidi nuusutanud välismaal õppimist vahetuskavade kaudu. Tunti huvi võõrkeelte (mitte ainult inglise keel) õppimise vastu, samuti oldi huvitatud tudengina studeerimisest eri nevates maailma ülikoolides. Maailma avanemise järel Lään de, sai juba peale aastat 1985 kodusteski raamatukogudes enam lugeda võõrkeelset kirjan dust. Kodumaa juriste hakkas 1990ndatel väga huvitama sel perioodil võrdlev õigus ja võrd leva õiguse meetodi k asutamine oma töödes. Minagi otsisin väl ja ühe oma õpetaja prof. Leo Leesmendi (1902-1986) kons pekti võrdleva era õiguse alalt, mis eestikeelses õiguskirjan du ses omab märgilist tähendust. Leo Leesment avastas võrdleva eraõiguse uurimise võlu 1930ndatel aastatel elades Pariisis, kus asus enne Teist maailmasõda Euroopa ja ehk isegi maailma selle valdkonna juhtiv keskus. Kui võrdlev õigus ja võrdle va õiguse teadus muutus pärast Teist maailmasõda riikide jaoks strateegiliseks teadmiseks, siis loodi selleks hästi finantseeri tavaid keskusi. Saksamaa koon das need keskused Max-Plancki instituutide süsteemi, osa üles andeid jagati ülikoolidele jne. Väike, kuid rikas Šveits vaatas 1997-1998 maailmas ringi, leid maks oma võimekuse suuren damiseks lisajõudu Ida-Euroo past. Siis jõudis selle instituudi asedirektor Tallinnassegi, ja päris konkreetse ettepanekuga luua koos ka Eestisse – Das Schweizerische Institut für Rechtsvergleichung (SIR) – võrgustikus olev võrdleva õiguse üksus. Idee realiseerimiseks oli vaja Eesti poole poliitilist tahet. Paraku jäi võimalus saada riigile üks oluline strateegilise planeerimise keskus loomata. Täna on meie õigussüsteemis mitmeid valdkondi, mis lausa nõuaks uuele tasemele jõudmi seks võrdleva õiguse uurimise
lisandumist. Need on näiteks vaeslapse rolli langenud riigiõi gus ja karistusõiguse valdkond. Karistusõiguse alal osaleti alltöökorras Saksamaal võrdleva karistusõiguse uuringutes, kuid seda tehti sakslaste heaks, en dale sellest koostööst märkimis väärset kasu saamata. Karistusõiguse eripäraks Ees tis on tõsiasi, et selle üldosa on kirjutatud Euroopas heal tase mel (saksa ja prantsuse) eks pertide poolt. Aga karistusõi guse eriosa – kus ongi karistus te struktuur – ei nõustunud väliseksperdid kirjutama. See on keeruline ja seotud nii konk reetse rahva (ühiskonna) kul tuuriga kui karistussüsteemi ülalpidamiseks riigi kasutuses olevate vahenditega. Seetõttu ei ühildu Eesti karistusseadustiku üldosa alati hästi selle eriosaga – ideed selged ja ilmselt ka süs teemis, aga selle rakendamine annab vahel kohtuotsustes tu lemusi, mille üle ühiskond saab olla vaid hämmingus (väga karmid karistused suhteliselt väikeste üleastumiste – ikkagi kuriteod – eest) ja samas väga suurte kuritegude puhul raken datavad sümboolsed karistused? Selline olukord loomulikult murendab rahva usku õigusriiki. Katsed kasvatada Eestile spordiõiguse spetsialiste on minu mäletamist mööda kest nud aastakümneid. Saatuse irooniana oli praegune anti dopingu juht, omandades teist kõrgharidust juristina, valiku ees, kus olnuks võimalus spet sialiseeruda just spordiõigusele. Tallinna Ülikool ei leidnud võimalust doktorantuurikoha eraldamiseks juristidele, eelista des ikka ja jälle kohaliku oma valitsuse spetsialiste, keda huvi tas see, kui palju saab kahanda da kohalike omavalitsuste arvu. AD 2019 on Eesti, vähemalt talispordis, aga tegelikult rah vusvahelises spordimaailmas, riikide seas, kes tunnistatud an tidopingu alases töös saamatuks ning kellel puudub seadusand lus, mis süsteemselt suudaks olla selles valdkonnas tõhus. Sellist Eestit me kindlasti pole soovinud – aga võrdleva spordi õiguse spetsialistide pealt oleme juba mitme aastakümne jooksul raha kokku hoidnud. Nüüd on näha esimesed viljad, kuhu sel line „vale kokkuhoid“ meid on viinud.
Custom Design • Repairs • Appraisals Engraving • Watch Batteries • Redesign Estonian designs ~ Estonian spoken
JEWELLERY LTD Monday–Tuesday by appointment Wed–Sat 12–7 pm • Sun 12–5 pm 1015 Queen St. East, Toronto 416-800-1097 anviljewellery@gmail.com • anviljewellery.ca
