Kolmest tähest piisab

RIINA KINDLAM

Vanasti elati kuuse all, siis sai sellest püstkoda. Kiriku teine nimetus on pühakoda.

Jõulupuu all on hea lesida, seda teab iga kass, koer ja väike laps. On olemas emapuu (kiil) – puulaevade ajastul laeva või paadi aluse põhitala(d), mis esimesena paigaldatakse, nagu maja nurgakivi – see kõige põhilisem ja olulisem.

Emapuult, mis kasvab (puuna) saadakse seemneid ja uus mets ning sellenimeline on tuuliku ehk tuuleveski kõige olulisem palk, millega veskitiibade suunda muudetakse. Kunstnik Anu Raud on koostanud Kihnu saare rahvarõiva seelikutest (körtidest) emapuu, pannes neid üksteise otsa ja harali sõrmkinda paari tippu täheks. See emapuu kaunistab ÜRO peahoonet New Yorgis.

Kolm tähte, taevatähte, hoiab oma pea kohal ka rahvasuus Mildaks nimetatud naine Riia Vabadussamba tipus. Vasest naise kuju aastast 1935 on vabaduse kehastus (Liberty), kes Nõukogude okupatsiooni ajal jäi maha tõmbamata tänu võimude uustõlgendusele „Emake Venemaa“. Ja ühele kohalikule venelannast skulptorile, kes seda kiivalt kaitses. Naisekuju käte peal hoitud tähed sümboliseerivad kolme Läti ajaloolist piirkonda ning tühimikus, mis „Milda“ käte ja tähtede vahele tekib, on võimalik aimata lapsukese kuju. Pea on justkui tähtede keskel. Ta on tikk-sirge nagu emapuu, seljas liibuv seelik, varbad ulatumas selle ääre, nagu kuu seokste alt välja ja seepärast hetkel lumised. Nagu põhjamaine neitsi Maarja.

Ajakirja „Ema“ soovitame kõikidele pereliikmetele. See ilmub kord kvartalis ja tähistas just üheaastaseks saamist. (ajakiriema.ee)

See on Eesti ajakirja ,,Ema“ logo, mille keskne koht meenutab... kas tee-pee’d ehk püstkoda? Või on ta natuke kuuse moodi, nagu jõulupuu? Ema kaitsebki teisi nagu KODA ja sellest tulenev sõna KODU – maja, kus elad. Eriti kaitseb ema neid, kes tulnud tema emakojast ehk emakast (uterus).