Nr. 51/52
P
EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019
E
A
M
U
R
D
M
I
S
T
Sõnaleid
Kolmest tähest piisab
L Ä I U E G L U M I U T P W N H C S V K O N L U X B A M R T O L X G A E S C K Z V A J O S I K Q G K I B J C D E J D Õ V M N R D A U X O S T N E W K P T S M L Ü A U B S D E G T Z A M U A I S A K E L L A D J E T W R L R J M M G A Q R L
See on Eesti ajakirja ,,Ema“ logo, mille keskne koht meenutab... kas tee-pee’d ehk püstkoda? Või on ta natuke kuuse moodi, nagu jõulupuu? Ema kaitsebki teisi nagu KODA ja sellest tulenev sõna KODU – maja, kus elad. Eriti kaitseb ema neid, kes tulnud tema emakojast ehk emakast (uterus).
A C A A Õ I R L B V Y A T A H M P Õ L K A F E P K E Leia tähesegadikust sõnad: AISAKELL, DETSEMBER, INGEL, JEESUSLAPS, JOOSEP, JÕULUTAAT, KARJASED, KINGID, KIRIK, KUUSK, LUMI, MARIA, PETLEMM, PIPARKOOK, RÕÕM, SALM, SÕIM, TAAVET, TÄHT, ÕNNE VALAMINE, ÕLED (lahendus lk. 31) ilmunud raamatud. Lugemine ja kirjutamine on Islandil suure au sees ning see puudutab ka jõulukombeid.
Postimees kirjutas Islandi jõulu traditsioonist nimega Jolaboka flod. Tõlkes tähendab see jõulu aegset raamatuuputust: Islandil saab pühadehooaeg ametlikult alguse kataloogi kojukandega, kus on kirjas kõik Islandil
Jolabokaflod sai Islandil al guse Teise maailmasõja ajal, kui trükist ilmus suur hulk värskeid teoseid paar nädalat enne aasta lõppu. Lisaks raamatute kinki misele jõuludeks on seal ka traditsioon kingiks saadud raa matuid jõuluõhtul ühiselt luge da. (Lüh. PM)
KASULIK TEADA
Jõulukaktuse hooldusnõuandeid
HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951
958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca
Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448
Sordiaretuse tulemusena on jõu lukaktuse värvipalett tänapäeval väga kirev. Õigesti hooldades õitseb see taim igal aastal. Jõulukaktused pärinevad Ka gu-Brasiilia troopilistest vihma metsadest, kus nad kasvavad puudel; siit tuleb ka soovitus nende hooldamise kohta. Parem on jõulukaktust kas vatada põhja- või läänepoolsel aknal. Muld ei tohiks olla väga rammus; liigne lämmastik paneb taime ülemäära kasvama ja ta kistab õitsemist. Ei tohiks liial dada kastmisega: parem piser dada jõulukaktust sageli, tekita des neile „oma vihmametsa“. Kui on ilmunud õienupud, pole soovitav muuta õie asendit. (Lüh. Targu Talita)
3rd generation dentist in the TRUUVERT family Call Liis Truuvert for an appointment
(416) 489-3300 Dr. Trina Macrae yongelawrencedentistry.ca info@yongelawrencedentistry.ca 3080 Yonge Street, Ste. 3006, Toronto (Lawrence subway station)
Okkaline lugu
See on üks detsembri rituaale, mida tõesti ei talu. Vaat, temake oli seitungist lugenud, et tänavu on turul jõulupuid vajaka. Et kümne aasta eest istutati neid miskipärast liialt vähe. Ja et inimestele meeldivat enam päris puud kui nood kunstlikud. Nii et varem kui tavaliselt, läksime otsima. Häda on selles, et temake võtab asja liialt tõsiselt. Takseerib igast küljest, kontrollib, kas okkad jäävad külge. Ühel aastal tegin nalja, üteldes, egas sa tantsupartnerit või elukaaslast otsi, et igast nurgast ja suunast pead üle vaatama. Muidugi sain kurja pilgu osaks, aga õnneks mitte valju noomituse. No see oli alles ooperi esimene laul. Õnneks kena noor mees aitas kuuse autokatusele siduda. Enam ei ole nii paind lik kui nooruses. Seda pauerit või jõudu ka üllatavalt vähem. Vanasti raiusin, andestage endise metsamehe huumorit, et ei mingil juhul tule jõulupuu tuppa kuni päev enne jõulu laupäeva. Nii oli minu peres komme. Aga ka seal kaotasin la hinguid, sõjani ei soovi ma kunagi minna. Ent paistab, et igal aastal tuleb seda teist aariat kuulata varem ja varem. Et toome kuuse tuppa.
T G Q S M L P S C T R F P
Islandi jõulutraditsioon on seotud raamatute ja lugemisega
Volli veste
Too picea glauca on ära ostetud, koju toodud. Weih nachtsbaum, noh. Maakeeli jõulukuusk. Kui metsas töötasin, siis semu, telgikaaslane horvaat, kellel oli hea haridus, tundis puid ja nende ladinakeelseid nimetusi. Uhkustas isegi tead mistega. Saksmannidelt olin noorena juba õppinud teise. Egas mina küll ei edvista võõrkeeltega nigu tema, aga kui neid vahel ei tarvita. siis ununeb kõik ju.
T S P I P A R K O O K D V
Õ N N E V A L A M I N E Q
9
Vanasti elati kuuse all, siis sai sellest püstkoda. Kiriku teine nimetus on pühakoda. Jõulupuu all on hea lesida, seda teab iga kass, koer ja väike laps. On olemas emapuu (kiil) – puulaevade ajastul laeva või paadi aluse põhitala(d), mis esimesena paigaldatakse, nagu maja nurgakivi – see kõige põhilisem ja olulisem. Emapuult, mis kasvab (puu na) saadakse seemneid ja uus mets ning sellenimeline on tuu liku ehk tuuleveski kõige olu lisem palk, millega veskitiibade suunda muudetakse. Kunstnik Anu Raud on koostanud Kihnu saare rahvarõiva seelikutest (körtidest) emapuu, pannes neid üksteise otsa ja harali sõrmkin da paari tippu täheks. See ema puu kaunistab ÜRO peahoonet New Yorgis. Kolm tähte, taevatähte, hoiab oma pea kohal ka rahvasuus Mildaks nimetatud naine Riia Vabadussamba tipus. Vasest naise kuju aastast 1935 on va baduse kehastus (Liberty), kes Nõukogude okupatsiooni ajal jäi maha tõmbamata tänu või mude uustõlgendusele „Emake Venemaa“. Ja ühele kohalikule venelannast skulptorile, kes seda kiivalt kaitses. Naisekuju käte peal hoitud tähed sümboli seerivad kolme Läti ajaloolist piirkonda ning tühimikus, mis „Milda“ käte ja tähtede vahele tekib, on võimalik aimata lap sukese kuju. Pea on justkui tähtede keskel. Ta on tikk-sirge nagu emapuu, seljas liibuv see lik, varbad ulatumas selle ääre, nagu kuu seokste alt välja ja seepärast hetkel lumised. Nagu põhjamaine neitsi Maarja. Ajakirja „Ema“ soovitame kõikidele pereliikmetele. See ilmub kord kvartalis ja tähistas just üheaastaseks saamist. (aja kiriema.ee) RIINA KINDLAM
Kolmas soolo oli vanasti ainult minu taluda. Nüüd aga olen mitu head aastat noorsandile lootnud. Ets on tubli poiss, tuleb onule appi. Kuna kolme inimest on nüüd vaja selleks tillikaatseks operatsiooniks. Üks, kes puud hoiab, teine, kes põrmandal puujala, noh see vist vale sõna, aga too kaa dervärk, mis puud toas püsti hoiab, selle polte kinnitab tüve külge. Ja muidugi inspektor kamandab alati, et kas kura või hää kätt keerata, et viltu on, poisid, rohkem akna poole ja nii edasi. Ühel aastal panin vatitropid kõrva, et need käsud ei oleks nii valjud. Märgati kahjuks. Kui ma ütleks, et kellelgi on elevandimälu, saaks ehk isegi kõrvakiilu. Nii et ei ütle. Aga toda tegu ei ole unustatud. Pigi peopesadel, higi otsmikul, ei see mõnus ole. Ja kol mekuningani peab puukest jootma suhkruveega. Siis lohista ta autotee man. Milleks? Aga kõige suurem nöök lõpuks. Kuna vabaturg lubab de fitsiidile anda oma hinna, siis isegi vanuri hinnaalandusega, maksis puu kaks korda rohkem kui mullu. Peaaegu kakssada paksi pärast taksi! Jõulud on tänavu kallid. Olgu siis kenad ka, kõigile. Teie VABARNA VOLLI
Milline oli vanade eestlaste jõululaud?
Kaamel…
Jõuluõhtul tuli süüa 9-12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli vanasti pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast ja -verest valmistatud road. Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikka lik. Keskajal ja 19. sajandil söö di jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad ja harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõulu orikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. saj. lõ pust – 19. sajandist kuuluvad jõulude juurde ka piparkoogid.
siis on need suurte maailma autokontsernide džiibid kohe kõrbe ohtlikud sõjamasinad, kus istuvad peal relvastatud mehed, kes nagu kunagi ajaloos olid kõrberatsanikud oma väikestel hobustel või kaamelitel, alati väga kiirelt kohale ratsutasid, ründasid ootamatult ja kiirelt, ning siis peale äkkrünnakut kohe jälle kõrbesse kadusid.
(Allikas: BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; lüh. PM)
(Algus lk. 5)
Omaani sultan osanud hoida juba ligi viis aastakümmet jõu dude tasakaalu temale allutatud hõimude vahel ning osanud aja da tõesti osavat poliitikat oma naabritegagi, võttes küll oma sõjaväe teenistusse pidevalt nii briti ohvitsere (olles ise briti ar mee ettevalmistusega ohvitser) ja omades oma riigi alal ka USA sõjaväebaasi. Kui imelik see ka ei tunduks, sõjalise tasa kaalu loomine, mis tagaks maal rahu – on paljude riigijuhtide jaoks üks raskemaid ülesandeid, kuid kuidas leida kultuuriline ja ökoloogiline tasakaal progressi ja traditsiooni vahel ehk siis „kaameli ja džiibi“ vahel, see on selgelt vähemalt sama kee ruline ülesanne.
