Eesti Elu / Estonian Life No. 51/52 | Dec 20, 2019

This newspaper was mailed on Friday, December 20, 2019

Kommentaarid ja arvamused Rõõmsaid jõule ja head uut (lk. 5) aastatEstonian kõigileLife lugejatele!

Alates / since 2002 Nr. 51/52, 2019 Reedel, 20. detsembril — Friday, December 20 www.eestielu.ca

English Language Supplementja (p.talitus 10–11) Eesti Elu toimetus Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Illustratsiooni autor EVA OJA

2

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Valitsus kinnitas Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse põhimõtted 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kaunid traditsioonid Kuigi mõne arust märgitakse jõulude tulekut liigkaua, alustades liialt vara, on siiski Lunastaja sünni märkimine nii lahkuses, helduses ja usus väärtuslik osa kristlaste kommetest. Juba novembris oli märga­ ta pühade tulekut, kapitalistliku süsteemi huvides, kauplustes. See toob esile mõnelt ühiskonnaliikmelt nurisemisi, mõneti õigustatult.

Paljud meist mäletavad aegu, mil vaid mõni päev enne jõululaupäe­ va asuti koristama, ehtima ning küpsetama. Ajad olid teised, dollar ei valitsenud.

Toronto linnas on muusikalisi olulisi sündmusi. Juba enne no­ vembri lõppu toimus Päästearmee iga-aastane puhkpilliorkestri kont­ sert Dundas Square’il, kus publikule anti võimalus laulda armastatud jõululaule, koraale ning muidugi ka annetada kas raha või lastele mõeldud kingitusi. Kes pole kunagi üritusel osalenud, peaks tulevaks aastaks kõrva taha kirjutama väärt sündmusele minekut.

Arvake, mida tahate Toronto Starist, Kanada suurima tiraažiga ajalehest, mis on kaua olnud vasaktsentristliku lähenemisega ning tihti atakeerib neid, keda meie ühiskonnas ei tohiks – nagu kord­ nikke ja arste. Kuid juba 114 aastat on ajaleht mõtelnud neile, vaestele, kes ei suuda oma lastele kingitusi varuda. Kuna peale Jeesuse sünni märkimist on oluline lastele ka kinke anda, rõhutades heldust ja hoolt. Tänavu saavad 45 000 last kinkepaki, kus on tavali­ selt nii lelu kui praktiliselt külmaga arvestades kas kindad, müts või sall. Seda tänu lugejate annetustele. Ning lehes on terve kuu aega meenutusi, kuidas selline kink on paljudele oluliselt meelde jäänud.

Ning samuti korraldab Star vägevas Püha Pauluse katedraalis, kus aastakümnete eest pidas Peetri kogudus leere, kuna tollal oli leeriklassides üle saja noore, jõulukontserti. Kus rahval võimalus kaasa laulda. Just nagu saab vahetult enne jõule Tafelmusiku koori­ ga Roy Thomsoni kontserdisaalis Handeli kuulsa Messiasega samuti kaasa laulda, sedagi juba aastakümneid. Nii sidudes publikut rõõmuga.

Positiivseid näiteid on ju veelgi, näiteks skautide-gaidide metsa­ jõulupuu. Kuid kõige olulisem on jõulukirik ning koos perekonnaga lookas laua ääres istumine, verivorste süües ning olles tänulik möö­ dunud aasta heade sündmuste eest. Kui tuli praksub kaminas, ehi­ tud kuusel säravad tuled, siis isegi kõige kurjemal inimesel soojeneb süda.

Mõnda traditsiooni, nagu õlgede tuppa toomist ei saa muidugi suurlinnas läbi viia. Ning vaevalt, et enam keegi end jõulusandiks, -haneks, -sokuks, -kureks, maskeerib. Kuid see rahvakomme kinni­ tab, et pühad on lõbusad, mitte ainult sisemiseks mõtiskluseks, tänu avaldamiseks. Just seda tuleb meeles pidada. Mitte kurta, et kuida­ gi ei leia ostukeskuses kohta, kuhu auto parkida.

Rahvasuu ütleb, et jõulud on laste püha. Kurjuse keskel elades teeb see rõõmu-, valguspühade sõnum aga meist kõigist lapsed, mis on südamest teretulnud.

TÕNU NAELAPEA

Valitsus kinnitas 19. detsemb­ ril kabinetinõupidamisel välis­ minister Urmas Reinsalu esi­ tatud lähtealused ja põhimõt­ ted Eesti liikmesuseks ÜRO Julgeolekunõukogus aastail 2020–2021.

Välisminister Reinsalu sõnul annavad järgmised kaks aastat Eestile võimaluse rääkida kaasa julgeolekukriiside ohjamisel ja tõsta oluliselt Eesti nähtavust. „ÜRO Julgeolekunõukogu on maailma kriisidiplomaatia kes­ kus ning vajalik selleks, et lee­ vendada maailmas inimkanna­ tusi ja hoida rahvusvahelisel õi­ gusel tuginevat riikidevahelist suhtlust. Maailmapoliitikas kee­ rulisel ajal on eriti tähtis, et is­ tuksime nõnda olulise laua taga.“ Eestile on eriti oluline tõsta rahvusvahelisest õigusest ja selle kujunemisloost esile neid aspekte, mis on olemuslikult seotud Eesti Vabariigi sünni­ looga, seepärast soovime eriti rõhutada mittetunnustamispolii­ tika tähtsust.

Eriti väikeriigid soovivad, et Julgeolekunõukogu töö oleks läbipaistvam, aruandlus selgem ning et Julgeolekunõukogu liik­ med ja teised riigid suhtleks omavahel. Sealhulgas toetab Eesti vetoõiguse tõkestamist või piiramist päevakorrapunktides, mis puudutavad genotsiidi või teisi inimsusevastaseid kurite­ gusid. Lisaks juhib Eesti alaline esindaja ÜRO Julgeolekunõu­ kogu juures Sudaani ja Iraagi sanktsioonikomiteed.

Välisministri hinnangul tu­ gev­dab Eesti julgeolekut Julge­ olekunõukogust saadav koge­ muspagas. See kasvatab meie diplomaatide kompetentsi ja laiendab meie välispoliitilist haaret. Samuti tõstab valitud liikmesus Eesti tuntust kogu maailmas. ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas

Nr. 51/52

Uueks aastaks 2020 Oleme jõudnud Eestlaste Kesknõukogu Kanadas järjekordsete täiskogu üldvalimiste künnisele. Neli tegevusrohket aastat olemasoleva koosseisu poolt on jõudnud lõpuni.

EKN-i põhikirjast ja demokraatlikest printsiipidest lähtudes valitakse orga­ nisatsiooni uus täiskogu Kanada eestlaste poolt.

Küsitakse, miks üldsegi on sellist keskorganisatsiooni vaja, eriti kui Eesti taasvabanes juba ligi kolmkümmend aastat tagasi? Kui EKN-i põhieesmärk 1951.a. alates oli iseseisvuse eest võitlemine selgitustöö kaudu – siht, mis on täielikult saavutatud – siis kuidas saab EKN oma tegevust jätkuvalt õigustada, pidades ennast Kanada eestlaste ,,esindajaks“ ikka edasi.

Teist tunnustatud esindust Kanada eesti ühiskonnal ei ole. On mõningaid valdkondi, milles eestlased Kanadas vajavad esindusorganisatsiooni õigusega Kanada eestlaste ühiseid seisukohti avaldada ja eestlaste päritolumaa eest hea seista. Samuti on oluline pälvida tunnustust teiste rahvuste keskorganisatsioonide poolt, et moodustada ühist ‘lobby-gruppi’ valit­suse ees.

Lühidalt, on vaja Kanada eestlaste poolt mandaati, et olla nende ühine hääl Kanadas ja ka Eestis. Algatus, mis EKN tegi ligi kolm aastat tagasi, on andnud reaalse tulemuse – Eesti valitsuse toetusega on moodustatud Globaalse Eestluse MTÜ, mille siht on tugevdada Eesti ja välismaa eestlaste vahelisi sutheid ning kindlustada tulevikuks rahvuskaaslaste elujõuli­sust võõrsil.

EKN on ka ainuke organisatsioon, kes järjekindlalt täis­ kogu istungite kaudu on foorumiks erinevate seisukohtade esitamiseks ja konsensuse saavutamiseks. Avameelsus on teretulnud, kuid täiskogu ei keskendu hetkepoliitilistele probleemidele. EKN võimaldab aktuaalsete, oluliste teemade, isegi ‘palavate’ küsimuste käsitlemist. Seetõttu kõikide eestlaste osalemine hääletajatena EKN-i valimistel on oluline.

Soovides kõigile tegusat ja tulemusrikkast 2020 aastat, LAAS LEIVAT aupeakonsul rahu ja julgeoleku eest. Julge­ olekunõukokku kuuluvad 15 ­liiget, kellest viis on alalised ja 10 valitud liikmed. Eesti alustab jaanuaris 2020 tööd ÜRO Julgeolekunõukogus koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid. Nende nelja riigiga ollakse liikmed

kuni 2021. aasta lõpuni. Viie alalise liikme USA, Suur­ bri­ tannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina kõrval jätkavad 2020. aastal Belgia, Saksamaa, Do­ minikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

2020. aasta valimistel valitakse järgmised viis liiget perioodiks 2021–2022. (VMPT/EE)

Eesti, Soome ja Läti plaanivad ühist soomukite arendamist Eesti kaitseminister Jüri Luik, Läti kaitseminister Artis Pabriks ning Soome kaitseministeeriumi kantsler Jukka Juusti allkirjastasid sel nädalal heade kavatsuste kok­ kuleppe uuringuteks ja tehni­ listeks arendusteks kaitsevald­ konnas.

Kokkuleppe kohaselt alga­ tatakse kolmepoolse kaitsekoos­ töö raames konsultatsioo­ nid soomukite hankimiseks Eesti, Läti ja Soome kaitse­vägedele.

Eesmärk on kõigile kolmele riigile leida optimaalne lahen­ dus jalaväe mobiilsuse suuren­ damiseks, esialgne plaan on jõuda hankeni 2024. aastal.

Esmajärjekorras plaanivad Ees­ti, Läti ja Soome keskenduda koostööprogrammile, et leida ühisosa tulevase hanke tarvis.

(KMPT/EE)

Eesti kaitseminister Jüri Luik, Läti kaitseminister Artis Pabriks ning Soome kaitseministeeriumi kantsler Jukka Juusti allkirjastasid heade kavatsuste kokkuleppe uuringuteks ja tehnilisteks arendusteks kaitsevaldkonnas.

Foto: kaitseministeerium

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

3

Jõgeval kuulutati välja jõulurahu

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja David Ilmar Lepasaar Beecher.

Foto: Andres Tennus

Väliseesti kogukonna kingitus Rahvusülikoolile – Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessori stipendiumi sai David Ilmar Lepasaar Beecher Rahvusülikooli 100. aasta­ päeva aktusel pälvis Tartu Üli­koo­li esimese väliseesti kü­­ la­l isprofessori stipendiumi Berkeleys asuva California Ülikooli ajaloo ja globaaluu­ ringute lektor David Ilmar Lepasaar Beecher. Ta on eesti juurtega ajaloo- ja ühiskon­ nateadlane ning õppejõud, kellel on ligi 20 aastat õpeta­ mise, juhendamise ja õppeka­ vade arendamise kogemust nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa ülikoolidest.

Väliseesti külalisprofessori stipendiumi mõtte algatus oli võimaldada väliseesti harit­ laskonnal soovist tähistada ema­ keelse ülikooli kui ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Oli just õige aeg teha kingitus nii Tartu Ülikoolile kui ka tervele Eestile. ,,Mõte luua külalispro­ fessuuri programm tekkis meil koos kadunud rektor Volli Kalmuga. Väliseesti külalispro­ fessuuri loomisega soovime kõrghariduse edendamise kaudu aidata kaasa Eesti arengule,“ ütles TÜ sihtasutuse ja Tartu Ülikooli Toronto Fondi esindaja Peeter Einola.

Stipendiumi andis aastapäeva aktusel üle Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, kelle sõnul võtab ülikool suure tänutundega vastu väliseesti kogukonna kingituse, millega toetatakse eesti päritolu tippteadlaste toomist Tartusse.

Rektori sõnul on rõõmustav, et esmakordselt välja kuulutatud stipendiumile esitati mitmeid ­teadusmaailmas väga tunnus­ta­ tud inimesi, kelle siinviibimine rikastaks nii meie õppe- kui ka teadustööd. „David Ilmar Le­ pasaar Beecher sai aga erakord­ selt suure ja üksmeelse poole­ hoiu nii üliõpilaste, valdkondade kui ka väliseesti kogukonna esindajate seas,“ sõnas Asser. ­ „Lisaks esitas ta kandideerimi­ sel väga põhjaliku tegevuskava, mille abil suurendada mitte üksnes ülikooli, vaid ka Tartu ­ linna rahvusvahelist väljapaist­ vust.“ 50 000 euro suuruse stipen­ diumi pälvinud Beecherit rõõ­ mustas suurepärane võimalus vahendada kodu- ja väliseesti suhteid Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessorina. „Eriti teeb rõõmu saada pikemalt osa Tartu vaimust ja anda sellesse oma

panus. Loodan seda teha ühelt poolt teadlasena, kes uurib Tartu ülikooli keerulist keelelist identiteeti üle aegade, teisalt aga õppejõuna, kes mõtestab lahti Euroopa ja Venemaa ­ keerulisi suhteid ning rahvaste ja impeeriumide tähendust üle­ ilmastuvas maailmas. Samuti loodan, et vestlused erinevate Tartu Ülikooli instituutide ja asutuste inimestega viivad välja koostööni ürituste ja võib-olla isegi muuseuminäituse korral­ damisel,“ rääkis Beecher.

Väliseesti külalisprofessori stipendium on loodud selleks, et kutsuda nimekaid välismaal töötavaid eesti päritolu profes­ soreid üheks õppeaastaks või erandina üheks semestriks Tartu Ülikooli. Professuuriga eden­ datakse Tartu Ülikooli teadlaste koostööd eesti päritolu tipp­ teadlastega mujal maailmas, suurendatakse Tartu Ülikooli üliõpilaste võimalusi osaleda rahvusvaheliste tippude loen­ gukursustel ning tutvustatakse maailmale meie rahvusülikooli.

Beecheri teadustöö põhi­ suund on Euroopa ning Vene­ maa uusaja kultuuri- ja mõttelu­ gu, milles ta on keskendunud eriti 19. ja 20. sajandile. Uuri­ mistöös tõusevad esile neli keskset teemat: keeled, ülikoo­ ­ lid, linnad ja riigid. Tema dok­ toritöö „Elevandiluust Paabeli torn – Tartu Ülikool ning kahe impeeriumi, rahvusriigi ja Nõu­ kogude Liidu keeled“ pälvis 2015. aastal Berkeleys asuva California Ülikooli ajaloo-osa­ konna parima doktoritöö au­ hinna.

Stipendium võimaldab küla­ lisprofessoril teha 2020. aasta septembrist 2021. aasta juunini õppe- ja teadustööd Tartu Ülikooli Johan Skytte poliiti­ kauuringute instituudis. Järg­ misel õppeaastal loeb ta kaht laiahaardelist, mitme eriala üliõpilastele huvipakkuvat loen­ gukursust „Rahvusriigid, impee­ riumid ja üleilmastumine“ ning „Euroopa ja Venemaa alates 1848. aastast“. Samuti on kavas avaldada tema doktoritöö põhjal valminud monograafia, mis rõhutab Venemaa mõjusfääri kõige euroopalikuma ülikooli tähendust neljasaja aasta vältel ning käsitleb Tartu Ülikooli arengut eri riigikordade ja erisu­

Pühapäeval, 15. detsembril kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) piiskop Joel Luhamets Eesti külmalinnas Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile.

Kolmanda advendiküünla Jõgeva linna jõulukuusel süüta­ sid Jõgeva vallavolikogu esi­ mees Raivo Meitus ja vallava­ nem Aare Olgo. Jõulurahu tule süütasid piiskop Joel Luhamets ja Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas. Kõik soovijad said oma laternaga jõulurahutuld ko­ dudesse viia. ,,Jõulurahu kuulutamine tä­ hendab ka seda, et me oleme valmis tunnistama, et meie, ini­ mesed, teeme vigu. Me eksime, me teeme haiget üksteisele, me astume valesid samme, me oleme vahel isekad. Ja kui me julgeme tunnistada, et me oleme halvasti käitunud, siis uskuge, see, kes tuleb meie kes­ kele, katab kinni kõik me süü­ teod ja annab rahu. Jõululapse sünni ootuses, kuulutan täna siin Jõgeval välja ülemaalise jõulurahu,“ ütles Joel Luhamets.

Jõulurahu väljakuulutamisele järgnes advendikontsert Jõgeva kultuurikeskuses. Esinesid Evelin Samuel-Randvere, keda saatis klaveril Johan Randvere ja klar­ netil Marten Altrov. (ERR/EE)

guste keele- ja kultuurimõju­ tuste taustal.

Lisaks aitab David Ilmar Lepasaar Beecher eelkõige Põhja-Ameerikas tutvustada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna ingliskeelseid õppe­ kavasid ning sõlmida ja süven­ dada sidemeid väliseestlastega.

Väliseesti külalisprofessori stipendium loodi Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde 2018. aasta novembris ja rahvusülikooli 100. a juubeliaktusel anti see üle esimest korda. Stipendiumi väljaandmist toetavad Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Sih­ t­ asutus (Tartu College), Tartu Ülikooli Fond Torontos ja Eesti Üliõpilaste Toetusfond Ameeri­ ka Ühendriikides. Need asutu­ sed on võimaldanud stipendiu­ mi esialgset rahastamist kaheks aastaks, katseprojektina. Ees­ märgiks oli kinnitada, et leidub andekaid eesti teadlasi välis­ maal, kellel on soovi ja võima­ lust tulla aastaks Eestisse, et ot­ sest koostööd teha Eesti kõrgha­ ridusega. Esimese stipendiaadi nimetamine annab häid lootusi vajalikuks tuleviku rahastami­ seks ja stipendiumi jätkusuutli­ kuks tulevikuks.

Lisainformatsiooniks stipen­ diumi kohta ja selle toetamiseks nii Kanadas, USAs ja mujal väliseesti kogukonnas võite pöörduda Tartu Ülikooli Siht­a­sutuse esindaja poole Kanadas, Peeter Einola: peinola@rogers. com.

Artikkel põhineb Tartu Üli­ kooli pressiteatele 01.12.2019 ning on täiendatud Peeter Einola poolt.

Eesti politsei saadab musti jõulukaarte Juba üheksandat aastat saa­ dab Politsei- ja piirivalveamet Eestis korduvatele liiklusrik­ kujatele niinimetatud mustad jõulukaardid, millega kutsu­ takse käitumist muutma. Sel aastal on kaardisaajaid 857, mis on kaks korda suurem arv kui eelmisel aastal.

45 inimest saavad kaardi teist ja kaheksa liiklejat kolmandat aastat järjest. Kaart saadetakse inimestele, kes on aasta jooksul toime pannud neli või rohkem liiklussüütegu.

Selle aasta suurim liiklusrik­ kuja on sama mees, kes eelmi­ sel aastalgi, kokku oli tal tänavu 21 väiksemat liiklusrikkumist.

Kõige suurem hulk kaardi­ saajaid on 25-29-aastased põhi­ hariduse ja Eesti kodakondsuse­

ga noormeeste hulgas. Kaardi saab ka 26 naist.

Kaardisaajate kõige levinum liiklusrikkumine on lubatud piir­ kiiruse ületamine, aga ka teh­ nonõuetele mittevastava sõiduki juhtimine ning liikluskindlus­ tuseta sõiduki juhtimine. Samuti on sagedasemate rikkumiste seas juhtimisõiguseta või alko­ holijoobes sõitmine ning turva­ varustuse kinnitamata jätmine.

Kaardi saajatest 338 elavad Harjumaal, neist 233 Tallinnas.

Tartu maakonnas on kaardisaa­ jaid 80, neist 45 Tartu linnas, Ida-Virumaal saab kaardi 70 liiklusrikkujat, neit 29 Narva ja 20 Kohtla-Järvel; Pärnu linna läheb 41 kaarti, Valka ja Põl­ vasse 16, Paidesse 15, Võrru 11, Jõgevale 10 ning Viljandisse seitse kaarti. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Laskesuusatajad annavad sporditalvele värvi Ajal, mil Eesti talispordi kaua­ sed iidolid on kas spordi lõpeta­ nud või dopingupahandustega põrmu kukkunud ning suhteli­ selt uus ja edukas ala curling pole veel Eestis rahvapopiks saanud, köidab Maarjamaagi tugitoolisportlasi talvel kõige enam biatlon ehk laskesuusata­ mine. Mõne kuu pärast võõrus­ tab Otepää Euroopa meistri­ võistlusi, kus esineb valdav osa maailma selle spordiala eliidist, seega saab eestlane vahetutki elamust.

Laskesuusatajate maailma karikasarjas tiirlevate eestlaste esimene võistlus Rootsis Öster­ sundis andis lootust, et oleme konkurentsivõimelised. Johanna Talihärm sai sprindis 26. ja Grete Gaim pikemal distantsil 27. koha, avades seega MKsarja punktiarved. Tublid teise kümne alguse kohad teenisid ka Eesti teatevõistkonnad.

Järgmisel MK-etapil Austrias Hochfilzenis paraku enam nii hästi ei läinud, sest indivi­ duaaldistantsidel jäid kõik eest­ lased tahapoole 50ndat kohta ja pettumus oli ka teatenaiskonna 18. koht. Väike palsam oli meeste teatevõistlus, kus ko­ genumad mehed Rene Zahkna ja Kalev Ermits hoidsid Eestit vahepeal koguni esikolmikus ning debütandid Kristo Siimer ja Robert Heldna väga läbi võistlejaterivi ei kukkunudki.

Lõ­puks siiski 14. koht 27 võist­ konna seas. Järgmiseks nädala­ lõpuks kolib laskesuusatajate MK-sari Prantsusmaale An­ necysse.

Oma maailma karikasarjas võistles ka paar amatöörtasemel Eesti murdmaasuusatajat, kes jäid viimaste sekka nagu ka kaks suusahüppajate MK-sarjas osalevat poissi. Kiiruisutajad Saskia Alusalu ja Marten Liiv võistlesid Jaapanis Naganos ja nemad kogusid 2022. aasta olümpiaks vajalikke reitingu­ punkte. Alusalu on oma ühel põhialal ühisstardiga sõidus praegu maailma edetabelis 14.

Peagi astub karussellile ka pikka võistlus- ja avalikkusega suhtlemise pausi pidanud triki­ suusatamise rennisõidu maail­ mameister Kelly Sildaru. Tema vormist ja uutest trikkidest saame aimu USAs Aspenis toi­ muvatel X-mängudel.

Kaks võrkpalliklubi jätkab eurosarjas Eesti kaks võrkpallimeeskon­ da üritab CEV eurosarjas või­ malikult kõrgele jõuda ja pole teoorias välistatud, et võivad finaalis omavahelgi kohtuda. ­ Eesti meister Pärnu VK alistas eelringis Rootsi meistri Lin­ kö­ pingi mängudega 3:1 ja 3:2 ning sai 1/16 finaali avakoh­ tumises 3:1 jagu ka Horvaatia karikavõitjast ning meistrivõist­ luste hõbedast Mladosti Ribola Kaštelast. Saaremaa Võrkpal­li­ klubi alistas samuti 1/16 finaali avamängus Iisraeli Hapoeli mees­konna 3:1. Nii Pärnul kui

Saaremaal seisavad sel nädalal ees korduskohtumised võõral väljakul. Ülesanne pole kerge, aga ka 2:3 kaotus viiks järg­ misse ringi!

Eesti võrkpallurite koorekiht ehk koondise (kellele uut pea­ treenerit pärast senise juhendaja Georghe Cretu lahkumist pole veel nimetatud) tuumik mängib praegu Euroopa tippklubides.

Koguni Meistrite Liigas on tänavu neli eestlast ehk rohkem kui kunagi varem. Robert Täht on Itaalia Perugia meeskonnas, keda peetakse üheks favoriidiks, ja jagab seal nurgaründaja rolli maailma parima võrkpalluri kuubalase Wilfredo Leoniga.

Saksamaa Friedrichshafeni sär­ gis pallib Martti Juhkami, Prant­susmaa Toursi kirjades on Timo Tammemaa ja Belgia Maaseiki klubi särki kannab Andri Aganits.

Kas valime parimad või populaarsemad?

Nagu iga aasta lõpus, käib ka praegu Eesti aasta sportlaste selgitamise kampaania. Ja nagu alati käib see mäng läbi lõpu­ tute vaidluste. Kas valime pari­ mad või populaarsemad, kas eelistame medali värvi või eneseületust ja üllatust? Kas peame lugu klassikalisest spor­ dist või hindame uusi noorte­ päraseid alasid? Ja nii edasi.

Süsteem järgmine – Eesti Olümpiakomitee pakub välja nominendid, seejärel ütlevad oma arvamuse spordiajakirjani­ kud ja spordiorganisatsioonid, kolmandana lähevad kirja rah­ vahääletuse tulemused.

Kes on tänavused favoriidid?

Naistest kahtlemata rennisõidu maailmameister, X-mängudel ja noorte MMil kulda-karda võit­ nud Kelly Sildaru, hooaja hakul Miami Openil poolfinaalis män­ ginud ning maailma tenniseede­ tabelis 14. reale kerkinud Anett Kontaveit ja maadluse maail­ mameistrivõistlustelt pronk­siga naasnud Epp Mäe. Meestest on kuldse Kristjani kuju suurimad soosikud autoralli maailma­ meister Ott Tänak ning kerge­ jõustiku maailmameistrivõist­ lustel hõbemedali teeninud ­odaviskaja Magnus Kirt (kes jäi hooaja lõpuni maailma edeta­ beli liidriks ja võitis Teemant­ liiga) ja kümnevõistleja Maicel Uibo. Kui nendega keegi võis­ telda suudab, siis vist üksnes raskekaalumaadluse MM-pronks Heiki Nabi.

Võistkondadest pole ilmselt konkurente kuldsel rallipaaril Ott Tänak ja Martin Järveoja, noorsportlase auhind kuulub ­arvatavasti tänavugi 17aastasele Kelly Sildarule. Aga eks rahva hääl ehk vox populi otsusta, väl­ ja hõigatakse aasta sportlased 4. jaanuari galaõhtul Tallinnas.

Häid ja rahulikke jõule, lõbu­ sat aastavahetust ja kõike head 2020., ehk kui sporti silmas pidada, siis Tokyo olümpia ­ ­aastal!

ENN HALLIK

Annetaja tutvustus: Viru Vanemad Anne Remmeli suurim soov on aidata kaasa Eesti kultuuri kasvamisele ja arengule Anne Remmel toetab tugevalt inimeste arengut nii äri- kui ka isiklikel ees­ märkidel, seega on tema jaoks loomulik aidata uue Estonian Inter­ national Centre (IEC) ellu viimisel. ,,Usun kindlalt, et peame IEC’d ­rahaliselt piisavalt toetama, et sellest kujuneks tipptasemel koht,“ sõnas Anne. „Keskusest peab saama püsiv kodu, kus võime oma kultuuri ja muid kultuurilisi tahke tutuvstada. Seetõttu on väljapakutud asukoht kesklinnas Bloori tänava kultuurikoridori osana lausa ideaalne.“ Ta usub, et selliste suurte haridus­ keskuste lähedus, nagu Toronto Ülikool ja Eesti Õppetöö Keskus, tekitab loomuliku ja ärilise koosluse. ,,Eestlastel peaks siin olema suurem jalajälg kui ainult rahvatants ja võimlemine,“ ütles Anne. „Me ei saa endale lubada iseenda mulli jäämist.

Kui järgmisel põlvkonnal on jalad kind­ lalt oma kultuuris maha pandud, peame vaatama kaugemale, et nad võtaksid rohkem osa erinevatest tegevustest ning jääksidki seda tegema.“ Eestist Rootsi põgenenud Anne vanemad Reginald ja Helene jõudsid Kanadasse aurulaeval Walnut, mis oli üks esimesi Rootsist uusi sisserända­ jaid toov laev. Pärast oma elamise sisse seadmist Torontosse asusid nad aktiivselt eesti kogukonna elust osa

Sport

Noorte olümpiamängudel esindab Eestit rekordarv noorsportlasi Šveitsi olümpialiikumise pea­ linna Lausanne’i 9. kuni 22. jaanuarini 2020 toimuvatele talvistele noorte olümpiamän­ gudele lähetab Eesti Olüm­ piakomitee 25-liikmelise koon­ dise üheksal spordialal. See on suurim Eesti koondis noor­ teolümpial.

Eestit esindavad: Eva-Lotta Kiibus, Arlet Levandi (iluuisutamine), Erik Potšinok, Marek Potšinok, Konrad Kude­ viita (3x3 jäähoki), Katariina Klammer, Natali Vedro, Henry Grünberg, Romet Mäesalu (kur­ lingu segavõistkond), Lisbeth Liiv, Demi Heinsoo, Miia Heleene Utsal, Tuudor Palm, Markus Rene Epner, Andreas Koppa (laskesuusatamine), Kelly Sildaru (freestyle-suusata­ mine), Johanna Udras, Eliisabet Kool, Kaspar Päärson, Anders Veerpalu (murdmaasuusatamine), Hans Markus Danilas (mäesuu­ satamine), Triinu Hausenberg (kahevõistlus ja suusahüpped), Markkus Alter, Markus Kägu (kahevõistlus), Karel Rammo (suusahüpped).

Eesti on varem talvistelt noorte olümpiamängudelt võit­ nud hõbemedalid 2012. aastal, mil laskesuusataja Rene Zahkna võitis kaks hõbemedalit sprin­d­i­

võtma ja Anne elu hõlmas ,,kõike eesti­ likku“. Sinna hulka kuulusid võimlemine Kalev Estienne grupis, Eesti kool Keele tänaval ja Eesti kirik (kus Anne mängis mandoliiniansamblis).

Anne ja tema abikaasa Albert Cohen, ,,pühendunud estofiil, kes käib igal pool kaasas“, elavad Torontos. Tal on poeg Ian, kes õpetab LõunaCalifornia Ülikoolis kriitilist mõtlemist ja teadusfilosoofiat.

Anne erialaks on juhtimine ja orga­ nisatsiooni arendamine. Ta omandas doktorikraadi Toronto Ülikoolist 2002. aastal haridusteooria ja poliitikatea­ duse alal. Ta on töötanud juhtivatel kohtadel ja kavandanud ettevõtete ha­ ridusprogramme nii valitsuses kui ka erasektoris sellistes organisatsioonides nagu Bank of Montreal, IBM, Pitney Bowes ja Baycrest Centre.

Suurepärase maalikunstnikuna juh­ tis Anne kümme aastat Eesti Maja Kunstikomiteed ja korraldas eesti kogu­ konnas arvukaid kunstinäitusi, aidates noori kunstnikke nende arenguteel. Ta on põnevil mõttest, et IEC võiks tule­ vikus kujutavat kunsti tutvustada ja toetada.

Ta osales ka tehnoloogiakonverentsi Latitude44 (L44) ja Eesti Muusi­ ka­ nädala korralduskomitees, mis toimusid 2019. aasta novembris Torontos. See suurendas tema kirge aidata kaasa teiste eestlaste edule ning luua side­ meid. Ta modereeris L44-s kahte e-ter­ vise ja e-hariduse teemalist koosviibi­ mist ning teatas, et osalejad jätkavad tulevikuski ühenduse pidamist. ,,See on täpselt see, mis tahad, et juhtuks,“ ütles ta. ,,See aitab luua aluse uuele keskusele ja ärikiirendile, kus sedalaadi väärtuslikke kontakte hoitakse elus ning toetatakse nende kasvamist.“

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapi­ talikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepane­ mise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2020. aasta alguses.

Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kvii­ tung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.esto­ niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid EestiKeskus

Facebookis:

@

Johnson võitis kindlalt Briti valimistel

Ketiapteegid avaldasid uste sulgemisega protesti

Möödunud nädala neljapäeval Ühendkuningriigis toimunud erakorralised parlamendivali­ mised võitis kindlalt Boris John­ soni Konservatiivne Era­ kond. Konservatiivid said suuri­ ma võidu pärast Margaret Thatcheri 1987. aasta valimis­ võitu, kokku 365 kohta. Jeremy Corbyni juhitud leiboristid said aga ajalooliselt viletsaima tule­ muse pärast 1935. aastat – 203 kohta. Valimisaktiivsus oli 67,2 protsenti ehk madalam kui 2017. aastal. Need olid viimase viie aasta jooksul juba kolman­ dad parlamendivalimised.

Parlamendienamuse saavuta­ mine tähendab, et Johnsonil on võimalik saada parlamendi heaks­ kiit oma Brexiti-leppele, milles ta Euroopa Liiduga ok­ toobris üksmeelele jõudis. John­ son on varem kinnitanud, et juhul, kui õnnestub parlamen­ dienamus saavutada, lahkub Ühend­ kuningriik Euroopa Lii­ dust 2020. aasta 31. jaanuariks.

(Erinevad allikad/EE)

Kolmapäeval sulgesid Eesti Apteekide Ühendusse kuulu­ vad Apotheka, Benu, Euroap­ teek ja Südameapteek aptee­ gireformi võimalike mõjude teadvustamiseks oma apteek­ ide uksed, et näidata, kuidas nende hinnangul pärast aptee­ gireformi rohupoodide võrk välja näeks.

sõidus ja jälitussõidus. Suve­ aladel on noorte olümpiamän­ gudelt Eestil üks pronksmedal – Greta Jaansoni 2018. a võidetud sõudmise pronks.

Noorteolümpiale Lausanne’i oodatakse 1880 sportlast (940 neidu ja 940 noormeest) üle maailma vanuses 15-18-aastat.

(ERR/EE)

Kolmapäevane Eesti Eks­ press kirjutas, et Eestis on prae­ gu 35 asulat, kus pole reformi nõuetele vastavat apteeki – st pole apteeki, mis oleks täie­ likult proviisorite omanduses.

Proviisorite Koda on kogunud andmeid proviisorite valmis­o­ leku kohta apteeke üle võtta ning kõnealusest 35 asulast 24 puhul on proviisorid valmis hakkama ise apteeki pidama.

Seega jääks reformi tulemusel apteegita 11 asulat (KohtlaJärve Oru linnaosa, Loksa, Aseri, Kõpu, Kadrina, Sangaste, Kuusalu, Kullamaa, Haljala, Võsu, Rõngu), kus praegu te­ gutseb ketti kuuluv apteek ning kus pole apteegipidamisest hu­ vitatud proviisorit.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles ,,Aktuaalses kaameras“, et praegu vastab kõikidele nõue­ tele umbes 200 apteeki ning umbes 300 apteeki vajavad suuremal või väiksemal määral korrastamist ehk proviisori­ omandi nõuetele vastavusse vii­ mist. (ERR/EE)

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevik

Miks just nüüd Möödunud nädala lõpupoole sai Vahtralehemaa teada, et tõenäoliselt kestab valitsuses, pealinnas tohuvabohu edasi.

Nimelt teatas konservatiivide parteijuht Andrew Scheer, et astub liidri kohalt tagasi.

Scheer ja ta erakond kogusid enim hääli oktoobrikuistel valimistel, aga tänu Kanada omapärale ei toonud see saa­ vutus neile vähemusvalitsust.

Peaminister Justin Trudeau, kes lubas eelmistel valimistel, et muudab proportsionaal­ susele praegust süsteemi, ei teinud nii; võimu kaotamise kartuses.

Nüüd on kaks parteijuhti ko­ halt tagasi astunud. Roheliste Elizabeth May ja Scheer. Eks Trudeau on olukorraga rahul.

Mis aga on kummaline, et miks Scheer nüüd sellise sammu ­astus. Tõsise katoliiklasena, suure perega (viis last) väitis ta, et aeg on perele tähelepanu pühen­ dada. Kui nii, siis miks ta üldse poliitikasse astus, kandideeris parteijuhi kohale?

Noor mees, pole isegi veel poolt sajandit elu mõnusid ja nõrkusi kogenud, Scheeri otsu­

Kaamel ja džiip Progress ja loodushoid Peeter Järvelaid Kõrberahvaste keeltes on eriti palju sõnu liiva kohta, kuid kaamelitki ei nimetata seal vaid kõrbelaevaks, nagu meie lapsena kooliraamatutest lu­ gesime. Kaamel on kõrbe ja kõrbeelu keskne tegelane. Kui väga utreerida, siis võiks öel­ da, et kui datlipalm andis beduiinile söögialuse, siis ras­ kes seisus oli kõik ülejäänud lootus saada kaamelilt. Kaa­ mel oli ka see, kelle selga sai panna oma vajalikud asjad ja liikuda kõrbes.

Naftariigis Omaanis, kus au­ tokütus maksab tanklas vaid veidi üle viiekümne eurosendi – on osa kaameli kui kõige olu­ lisema transpordivahendi üles­ andeid vähemalt osaliselt üle võtnud autod. Autode seas on aga kõrbeelanike jaoks muidugi eriline koht džiipidel. Omaani kõrbetes on järsult tõusnud lii­ kumiskiirus, sest kõrbepojad, kes sajandeid liikunud kaameli kiirusel, püüavad nüüdsetest kõrbemasinatest ikka igal või­ malusel välja pigistada võimali­ kult suurt kiirust.

Kõrbes liikumine on tege­ likult salakaval asi. Asjasse pühen­ damatule võib näida, et pole midagi lihtsamat, kui liiku­ da kõrbes, sest silmale paistab, et kogu kõrb on üks suur tee ja on vaja vaid võtta mingi siht ja suruda autol gaas põhja. Tege­ likkus on aga palju karmim, kõrbes tuleb osata ka džiibiga liikuda, et esiteks eristada lii­ vasid, mis sinu suhteliselt rasket

sel on omapärane hõng. Ta ei suutnud oma ennustatud ena­ musvalitsust saavutada. Ehk on sinna koer maetudki. Poliitika, nagu päevikutes korduvalt kir­ jutatud, on äärmiselt must ja ebaeetiline mäng. Et nüüd käed puhtaks pesta ambitsioonidest, on paljudele arusaamatu.

Paljudele isiklikult Scheer inimesena ei istunud. Tüüpiline poliitik, kena, aga libeda naera­ tusega, valimiseelsetel debat­ tidel ta küll ei käitunud nii, nagu riiki juhtida sooviv ini­ mene peaks. Ka tema isiklikud seisukohad jätsid mitmeti soovi­ da. Eriti mõnes kogukondlikus valdkonnas. Ei pea siinses to­ lerantses, poliitiliselt korrektses riigis olema äärmustega nõus.

Nagu neid leiame üliusklike hulgas, kes on kas abordi, omasooiharluse või liiderliku elustiili vastu. Neil on mitmeti õigus, kuid samas on juba ammu lubatud, vanema Trudeau järgi seda, et riigil pole kohta eramajades, magamistubades, oma valiku järgi tegutsedes hukka mõista mõneti arusaama­ tuid otsuseid. Kuid selline see maailm meil on. Uhkustatakse vikerkaarerahvasse kuulumise üle, kuigi see ei peegelda ena­ muse seisukohti.

Scheeri pieteet, katoliiklus

on tema valik samuti, kuigi ta kasvas üles usklikus perekon­ nas. Nii et miks siis need to­ pelt­ standardid? Katoliku kiriku ajalugu on mitmeti päris võigas.

Tsölibaatsed preestrid, kellele abielu on keelatud, rahuldavad himusid tänapäevani oma posit­ sioonile kirikus, just lapsi ahis­ tades, kuritarvitades, jättes elu­ aegseid vaimseid (ja füüsilisi) arme. Paavstidest pole kasu olnud, seisukohta ei võeta. ­ Skandaale nii mitmes riigis, et lase aga olla.

Kuid poliitikut ei saa kiriku­ juhtide tasemel hinnata. Sega­ seks jääb, miks pärast valimiste kaotust, isegi kõige enam hääli kogunud, on tal äkki vajadus tagasi astuda. Seda eriti, kuna ­ preerias ei saavutanud liberaalid ühtegi parlamendimandaati. Ning seal on kõige suurem vastuseis ülbele liberaalist peaministrile.

Kes teda siis asendaks? On ju konservatiivid ametlik oposit­ sioon, just need, kes peaksid kindlaks tegema, et vassivad ja laristavad liberaalid (taas on markantselt miinustes majan­ duslikke lubadusi valijatele esi­ tatud, kaua saab nii kesta?) vähemalt kodaniku huvides te­ gutseks. Ent nüüd on see või­ malus kadunud.

Hetkeseisus ei ole kerge

e­ nnustada, kes kandideeriks konservatiivide juhiks. On küll arvestatavaid võimalusi – neid, kes olid pärast viimase parem­ poolse peaministri Stephen Harperi õukonnas, tegutsesid ajutise juhina (Rona Ambrose) või lahkusid tähtsalt kohalt (en­ dine kaitseminister, muude ko­ hustuste kõrvalt, Peter Mac­Kay).

Aga üllatusi võib veel tulla.

Ontario on ehedaks näiteks.

Valiti konservatiivne peaminis­ ter, kes ei paista sugugi olevat Kanada rahvarikkaima provintsi inimeste eest väljas.

Lõunanaabrid soovisid ka vasakpoolsest valitsusest lahti ­ saada. Tulemuseks egomaanist president, kelle jalgealune pole hetkel sugugi kindel. Õnneks on ta oponendid demokraatide hul­ gas niivõrd nõrgal seisukohal, soovides teda tagandada, et ehk kui vanus lubab, kandideerib ta taas.

Kuid nagu Eestis pärast taasi­seseisvumist korrati kõikjal meedias – kas sellist Maar­ jamaad me tahtsime? Missugust Vaht­ra­lehemaad tahaks rahvas näha? Küll mitte praegust.

Põhja-Ameerika pole just krii­ siolukorras. Kuid poliitikud kin­ nitavad taas ja ikka, et rahva huvid pole neile nii tähtsad kui enese isiklikud.

Inimlikult ei saa heita Andrew Scheerile ette, et ta soovib olla perekonnaga, polii­ tiliselt juhtkohalt tagasi astuda.

Ent miks ei olnud sellest varem kuulda? Valija peab jälle pettu­ ma, kuna selgelt pole enamuse huvides tegutsemine, vaid isikli­ kud vajadused. Millest saab ju ka aru, ent jällegi, miks siis üldse avalikku ellu astuda?

Müstika.

autot tegelikult kannaks ja teiseks liivad on kõrbes pidevas liikumises ja tasasest teest siin unistada ei saa. Üks suur (kõr­ be)džiip düünides suurel kiiru­ sel ümber ajada pole kogene­ matule juhile mitte mingi kunst.

Kõrb on täis liikuvaid düüne, mille kõrgus sageli paraja mäe kõrgune. Sellise uue olukorraga, kus ta konkureerib nüüd liiku­ misvahendina džiipidega, peab kohanema kaamel, selle kõrbe põlisasukas. Kõrbeelanikud on alati valinud välja ja aretanud nii raskeveo kaamelid kui ka kiirelt edasiliikumiseks tõelised kõrbekiirliikujad, kuid kaameli liikumiskiirus ei saa paratama­ tult vastu tänastele suurtele au­ todele. Kui lambad on kõrbealal alati lahti, et nad saaks otsida endale süüa, siis kaameleid elu­ koha lähedal hoitakse tänapäe­ val üha enam ikka tarandikes, et ära hoida neid eluohtlikke kok­ kupõrkeid kaameli ja kiirelt ki­ hutavate džiipide vahel.

kaameli asemel istunud auto­ rooli, kuid kelle peas veel ikka see kaameliajaja mentaliteet, mis kõrbes liikumise osa üles­ annet annaks hea meelega enda asemel kaameli otsustada. Mas­ silises kasutuses olevad džiibid on aga palju rumalamad kui kaamelid, sest nemad täidavad vaid väga primitiivseid ülesan­ deid, liigu aeglasemalt ja liigu kiiremini või siis lülita nelikve­ du sisse ja välja. Nii nagu Oru Pearu võis kõrtsis endale lubada nii mõndagi, sest tema hobune tõi peremehe väsimuse korral ta ikkagi lõpuks Vargamäe ta­ luõuele, nii on kaamel aidanud liikuda kõrbes oma peremeestel (ajajatel) neid ehk asjasse pü­ hendamatule nähtamatult aida­ tes.

toidu.

Kui meie kultuuris ei soovi­ tata ettevaatamatult hobuse taga seista, sest mõnigi hobune võib lüüa tagajalgadega tema selja taha tulnut, siis kaameliga koh­ tudes ei soovitata ilma pereme­ helt küsimata minna kaamelile liialt lähedale, sest kaamel võib temale mitte meeldivale isikule näkku sülitada. Ja kaameli sülg on sedavõrd kleepuv, et selle maha pesemine polegi väga kerge. Kuid kui on võimalust vaadata lähemalt kaameli suuri silmi, siis peegeldub nendes suur arusaamine elust kõrbes ja ilmselt päris suur arusaam ka elust üldse. Kuid ei saa täna päriselt kaamel aru, kus oleks tehnilise progressi võimaluste kõrbesse toomisel mõistlikkuse piir.

Omaani sultan paistab olevat suur korra ja puhtuse armastaja ja ta on osanud oma alamatele selgeks teha, et pakendikultuur tähendab ka oskust seda korista­ da. Väga ökoloogiline arusaam, mida tasuks meilgi mäletada, kui meil vaid parlament ja ühis­ kondlikud liikumised seda meel­ de tuletamas.

Vaatasin minagi korraks seda kõrbeelu Omaanis ja mul tekkis pilt, et vaid kõrbemees koos oma kaameliga peaks endale selgeks tegema, kas nad soo­ vivad veel midagi teha kõrbes kihutavate džiipide ülemluse piiramiseks, et kõrbes oleks ka inimese lähedal vabam koht kaamelitelegi, sest džiibile pole paraku antud endale võimet mõelda. Dziip võib olla beduii­ nile nii veo- kui lustisõidu ma­ sinaks. Kui beduiin naaber­ hõimuga peaks tülli pöörama,

Repliik

Kaamel on teadaolevalt kee­ rulise iseloomuga loom, kellega suhtlemist kõrbeelanikud loo­ mulikult ise pikalt harjutanud.

Minu arust kaamelid on väga targad loomad, kes sattunud täna selle tehnilise progressi surve alla nagu näiteks Austraa­ lia põliasukad kängurud, kes hukkuvad iga päev rohelisel mandril autodega kokku põr­ gates. Kaamel on olnud kõrbes asukas, kellele alati on teed an­ tud ja nüüd on olukord kaameli jaoks kiirelt muutunud. Liialt vähe aega on eksisteerinud kõr­ bes veel rauast kiirliikujate ajas­ tu, et kaamelid oskaks nendega kokkupõrget vältida. Seda enam, et täna on küll autode roolis kõrbepojad, kes ongi

Ega kaamelite elu tänases kõrbes ju nii hull ka pole, sest nad on omamoodi kõrbesümbo­ lid ja kõrbeelaniku jaoks olu­ lised kui koduloomad. Ka tahab iga vähegi edukam peremees omada mitte vaid võimalikult edevat džiipi (Omaanis araab­ laste seas ehk välist edevust veidi vähem, sest liigset edevust paneb sultan pahaks), aga mehe väärtust näitab mitte ainult tema uhke kuub ja ilus naine (kuni neli naist), vaid kõigile näitab mehe rikkust tema kõige ilusam kaamel. Kaamelid on Omaani kõrbes tõesti ilusad ja pika­ jalgsed. Nendele iludustele kor­ raldatakse tõelisi oksjoneid ja nad maksavad omanikele tõelise varanduse. Nende väljavalitute eest hoolitsetakse ku­ ninglikult ja nende üle ollakse uhked.

Kuid on ka veidi tagasihoidliku­ ma välimusega kaameleid ja neid koheldakse kui ko­duloomi, kes annab oma perele vajaliku

(Järgneb lk. 9)

Kes iganes hakkab oposit­ sioo­ ni juhtima, peab tegema tõhusat tööd, et usaldust taas võita. Kui Jack Laytoni juhitud uusdemokraadid, kõige pahem­ poolsem rühmitus, mida siin rii­ gis on Parlamendimäel nähtud, pääsesid opositsiooni, siis paljud juubeldasid. Ent mida teevad need, kellele sotsialistlikud põhi­ mõtted on anateemiks, kes tahavad näha vastutustunnet Ottawas ja mõistlikku majan­ duspoliitikat? Eks tulevik näi­ tab, et ehk vastuolud on nii tugevad, et see vist kunagi ei ­ juhtu. Briti Kolumbia on heaks näiteks, ka Atlandi ookeani ääres asuvad provintsid. Vali­ mised ei too positiivset muu­ tust, vaid ainult pettumust. Ning sellest on tõsiselt kahju.

TÕNU NAELAPEA

Kõigi ja igaühe õigused Harri Kivilo Tänases Eesti Vabariigis ei ole vist ainsatki kehalist ega vaim­ set tegevust, millega seonduvad õigused, vabadused ja kohus­ tused ei oleks väga üksikasjali­ selt seadusega määratud. Väga pikk okupatsiooniaeg ning täna­ sed Euroopa direktiivid on hävi­ tanud eestlastele omase talupoja mõistuse, mis võimaldas kuni aastani 1940 paljudel riigi koda­ nikel ilma riigi abita oma suhteid teiste kodanikega kor­ raldada. Süvenenumalt uurides tuleb siiski tõdeda, et kõike riigi ja Euroopa Liidu käskude ja keeldude kohaselt tegema harju­ tatud tänased kodanikud ei saagi oma kohustusi täita, kui seadustamata on jäänud para­ meetrid, mis peavad avalduma kehakeeles ühtepidi, kui rääkija esitab isiklikku arvamust ning hoopis teistpidi, kui rääkija per­ sonifitseerub riiki esindavaks võimulolijaks.

Sellise seaduse puudumine peaks olema igati arusaadav rii­ gi seadusandvale võimule. Ilma vajalike arvamuste esitamise parameetriteta võib ju igaüks, eriti need, kes enne ütlevad ja alles pärast mõtlevad, mida oli vaja ütelda, põhjustada eba­ meeldivaid olukordi, mida riik­ likud vabandustpalujadki ei suuda olematuks muuta.

6

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Tippinsener August Komendandi pärand jõuab Eestisse Eesti Arhitektuurimuuseumis avatakse 9. jaanuaril 2020 rahvusvaheline suurnäitus ,,Betoonist võlutud. Ehitusin­ sener August Komendant“.

August Komendant (19061992) on Järvamaalt pärit ehi­ tusinsener, kes on oma tege­ vusega mõjutanud eriala aren­ gut ja ehitusvaldkonda nii Ees­ tis, Saksamaal kui ka Ameerika Ühendriikides, kus tegi koos­ tööd mitme nimeka arhitektiga – Louis Kahn, Moshe Safdie, Eero Saarinen jt.

August Komendant väärtus­ tas loomingulisust ja pidas olu­ liseks käsitleda ehitatud kesk­ konda terviklikult. Kvaliteetse tulemuse sünniks – olgu see elumaja, kunstimuuseum, mõni suur sild või tehasehoone – oli tema arvates vaja arhitektide, inseneride, planeerijate, ehita­ jate ja materjalitootjate omava­ helist usaldust ja tihedat koos­ tööd.

Perekonna annetus Maailmanimega ehitusinse­ neri lapsed, tütar Merike Komendant Phillips ja poeg G.

Jüri Komendant tegid näituse eel väga olulise annetuse – saat­ sid hulga seni oma kodudes USA-s olnud isa asjadest Eestisse. Põnevamat osa an­ netatud esemetest, mille hulgas on nii jooniseid, fotosid, joo­ nes­ tusvahendeid kui ka muud, eksponeeritakse jaanuaris ava­ taval näitusel Eesti Arhitek­ tuurimuuseumis Rotermanni soolalaos. Esemed saavad alu­ seks August Komendandi isiku­ fondile Eesti Arhitektuurimuu­ seumis.

August Komendandi pere­ konna soovil jõuab osa tema raamatutest, joonistest ja isik­ likest esemetest ka Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogusse ja muuseumi. Professor Karl Õiger ja varem ka akadeemik Nikolai Alumäe on arvanud, et just Komendant oma loengutega (1937-39) pani aluse Tallinna Tehnikaülikooliga seotud koori­ kute koolkonna tekkele ning ai­ tas raudbetooni innovatsioonile Eestis palju kaasa. Tallinna Tehnikaülikooli pidas Komen­ dant oluliseks hariduskeskuseks ka Eestist eemal elades. See­

Rahvusmeeskoor sai 75-aastaseks Selle aasta novembrikuus tähistas Eesti Rahvus­ mees­ koor, mida tuntakse RAMi nime all, oma 75. sünnipäeva.

Sel puhul andis meeskoor kontserte pealkirja all ,,Sügav rahu“, kus kuulajad said nau­ tida kaunist muusikat ja veen­ duda, et juubilar on endi­ selt kõrgvormis.

Juubelikontsertide kavas olid Felix Mendelssohn Bartholdy ,,Responsorium et Hymnus“ (,,Vespergesang“) tšellole ja meeskoorile, Ko Matsushita kol­ meosaline teos ,,Cantate Domino“, Riho Esko Maimetsa ,,Salve Regina“, Max Regeri neli osa tsüklist ,,Kümme laulu meeskoorile“, Juste Janulyte ,,Now I’m Nowhere“ (esiette­ kandena, kirjutatud spetsiaalselt rahvusmeeskoori 75. sünnipäe­ vaks), Francis Poulenci ,,Chan­ son à boire“ ja Giovanni Bonato ,,Sügav rahu“.

Rahvusmeeskoor on oodatud

esinema nii Eestis kui välis­ maal. Üks hiljutiste aastate meeldejäävamaid esinemisi oli 2015. aasta veebruaris, kui kontserdil Peterburi Filharmoo­ nia suures saalis esineti maail­ ma absoluutsesse tippu kuuluva Peterburi Filharmoonia Süm­ fooniaorkestriga. Legendaarse vene dirigendi Juri Temirkanovi juhatamisel esitati Šostakovitši sümfoonia nr 13. Sama aasta jaanuaris esitati teos Hanno­ veris. 2016. aasta aprillis külas­ tas rahvusmeeskoor Armeeniat.

Peadirigent Mikk Üleojale anti Armeenia kultuuriministeeriumi kuldmedal armeenia kultuuri toetamise ja populariseerimise eest.

Aasta teisel poolel esineti taas Venemaal kuulsas Moskva Tšaikovski-nimelises kontser­ disaalis, kus kanti ette John Adamsi ooper-oratoorium ,,El Niño“. Jaanuaris 2018. a osales RAM Leedu Kammerorkestriga

pärast on eriti hea meel teatada, et perekonna tehtud annetusega liitus ka Martin Komendant, August Komendandi venna Johannese lapselaps, kes anne­ tas muuseumile TTÜ-s peetud loengute originaalkonspektid, samuti Eesti esimese Raudbe­ tooni käsiraamatu käsikirja ning hulga erialaseid dokumente, mis kõik seotud August Komen­ dandi töö ja tegevusega Eestis 1930. aastatel ja 1940. aastate alguses.

Sarnaselt August Komendan­ di perekonnale tegi arhitektuu­ rimuuseumile olulise annetuse ka tunnustatud Venezuela ar­ hitekt Oscar Tenreiro Degwitz.

Enam kui 50 arhitekti originaal­ joonist, üks makett ning hulk fotosid Komendandiga kavan­ datud ühisprojektidest jõudsid Tallinna otse Caracasest. 12. novembril oma 80. a juubelit tähistanud Tenreiro on viima­ seid elusolevaid Komendandiga koos töötanud arhitekte. Ten­ reiro on Komendanti nimetanud mitte ainult koostööpartneriks, vaid oma mentoriks, kes noort arhitekti 1970. aastate lõpul ja 80. aastate algul palju aitas ning tema väärtushinnanguid kujun­ das.

August Komendandi, nagu

Eesti, Läti ja Leedu 100 kont­ serdiprogrammis ,,Muusikaline Balti kett“. Esiettekandele tuli siis Juste Janulyte teos ,,Here at the quiet limit“ ning Erkki-Sven Tüüri ,,Questions“. Sama aasta augustis kutsus dirigent Hannu Lintu rahvusmeeskoori Helsingi Muusikkitalosse, et teha Soome 100 puhul kaasaegse kõlapildi­ ga kvaliteetsalvestis Jean Sibeliuse ,,Kullervo-sümfoo­ niast“. Septembris esitas koor sama teost Tokyos NHK Halli kontserdisaalis. Lõppeva aasta suurte esinemiste hulka kuulu­ vad osalemine Brucknerfestil Linzis koos Eesti Riikliku Süm­ fooniaorkestriga ning Tonhalle Sümfooniaorkestri uue hooaja avakontserdid oktoobri algul, mida kandis üle ka Mezzo Live.

Novembrikuus andis Rahvus­ meeskoor sünnipäevakontserte Eestis – Tallinnas Estonia kont­ serdisaalis, Tartu Ülikooli aulas ja Pärnu kontserdimajas.

(ERR/EE)

August Komendant

ka Kuressaares sündinud arhi­ tekt Louis Isadore Kahni pärand on koondatud Pennsylvania Ülikooli arhitektuuriarhiivi Phi­ ladelphias, USA-s. Eestis tea­ takse Komendandi suurtest tegudest siiani võrdlemisi vähe – seda nii inseneride, arhitek­ tide kui ka laiema publiku hul­ gas.

9. jaanuaril 2020 avatava näi­ tuse ja peatselt ilmuva kahe raa­ matuga on aeg tema tähtsust nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil väärikalt tutvustada.

Näitusega kaasneb raamat-kata­ loog „Betoonist võlutud. Ehi­ tusinsener August Komendant“, mille koostaja on näituse kuraa­ tor, arhitektuuriajaloolane CarlDag Lige, ning kaaskirjastaja Tallinna Tehnikaülikooli kirjas­ tus. Veel 2019. aasta lõpul ilmub eesti keeles esmakordselt August Komendandi kultuslik raamat “18 aastat koos arhitekt Louis I. Kahniga“, mille kirjas­ tab Eesti Betooniühing koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga.

Merike Komendant Phillips (s. 1939, Tallinn) emigreerus koos vanematega Eestist Sak­ samaale (1944) ja edasi USAsse (1950). Lõpetas Syracuse’i Ülikooli arhitektina (1962).

Töötas Louis I. Kahni büroos 1960. aasta suvekuudel arhitek­ tuuriõpingute vaheajal. Töötas periooditi ka Henry Klumbi, Alfred Easton Poori, Moshe Safdie ja Harry Weese’i arhitek­ tuuribüroodes. 1965. aastal abi­ ellus arhitekt William Linton „Bill“ Phillips II-ga (19332007), kellega koos asutasid ­arhitektuuribüroo, mis spetsiali­ seerus illustratsioonide ja pers­ pektiivvaadete tegemisele pea­ miselt Chicago piirkonna ar­ hitektidele.

G. Jüri Komendant (s.

1942, Tallinn) emigreerus koos vanematega Eestist Saksamaale (1944) ja edasi USA-sse (1950).

Nr. 51/52

© Eesti Arhitektuurimuuseum

Lõpetas Pennsylvania Ülikooli insenerina ajal (1964), mil sa­ mas ülikoolis õpetasid tema isa August Komendant ja arhitekt Louis I. Kahn. Omandas ma­ gistrikraadi Georgia Tehnika­ insti­ tuudis (1968) ning ehitus­ inseneeria- ja -mehaanikaalase doktorikraadi California Üli­ koolis (1977). Töötas isa büroos insenerina, kui projekteerimisel olid Louis I. Kahni kavandatud Kimbelli kunstimuuseum ja Olivetti tehasehoone. Töötanud ja pidanud loenguid California Ülikoolis Berkeleys. California osariigi litsentseeritud ehitus­ insener alates 1982, litsentseeri­ tud konstruktor alates 1986, sõl­ tumatu insenerkonsultant alates 1988. Oma firmas Komendant Engineering Inc. teinud koos­ tööd arvukate arhitektuuri­bü­ roode ja ehitusfirmadega peamiselt Põhja-California piir­ konnas.

Oscar R. Tenreiro Degwitz (s. 1939, Caracas) lõpetas Vene­ zuela Keskülikooli arhitektina 1960. aastal. Töötas Prantsus­ maal, Elevandiluurannikul, hil­ jem ka USA-s ja Hispaanias.

Oli aastaid arhitektuuriprofessor oma koduülikoolis Caracases, kust emeriteerus 2001. Töötas koos August Komendandiga enam kui kümne ehitusprojekti raames 1976-86. Neist reali­ seeriti Caracase üks esindusväl­ jakuid, Plaza Bicentenario (1981-86). Olulisimaks koos­ tööks Komendandiga kujunes Venezuela rahvuskunstimuuseu­ mi GAN hoone Caracases, mis jäi ehitamata. 2004. aastal omis­ tati Tenreirole Venezuela rah­ vuslik arhitektuuriauhind. Käe­s­ oleval aastal ilmus tema loomingut koondav koguteos „Todo Llega al Mar“ („Kõik viib mereni“, Valencia Polü­ tehnilise Ülikooli Kõrgem Arhitektuurikool, 2019).

(Allikas: Eesti Arhitektuurimuuseum)

Eesti keeles ilmus arhitektuuriloo kultusteos

Meenutus Rahvusmeeskoori viimasest Toronto külastusest. Pilt on võetud Ehatares, keskel maestro Roman Toi (†) ja tollane suursaadik Gita Kalmet.

Foto: Reet Lindau-Voksepp

Eesti keeles ilmus üks maail­ ma arhitektuuriloo kultusteos ,,18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga“, mille autor on eesti päritolu ehitusinsener August Komendant.

Arhitektuuriajaloolane CarlDag Lige ütles, et Komendanti võib pidada üheks 20. sajandi II poole suurimaks betoonehitiste

loojaks ja propageerijaks. Ko­ mendandi karjäär algas Eestis ning jätkus Saksamaal ja USA-s Saaremaal sündinud arhitekti Louis Kahniga, kellega valmis mitmeid maailma arhitektuuri­ lukku läinud hooneid. Lisaks erialastele suhetele sidus mehi sügav sõprus, mis tuleb välja ka sellest raamatust. (ERR/EE)

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 983

PAREMALE:

1. Jalakas (ingl.k.).

4. Nuhk.

8. Maja, elamu, kogu (ülek. tähend.).

12. Tänav (pr.k.).

13. Linnast väiksem asula.

14. Ümbris.

15. Koht Saaremaal.

17. Ar______, mägi, mille otsa jäi Noa laev pidama.

18. Sülg.

19. Lad.-Am. päritolu 1990. aastate moetants.

21. Ilmalik, mitteusklik.

24. Masti rõhtpuu.

25. ______lea, toalill.

26. Pais, tamm (ingl.k.)

28. Vahend laeva, paadi kohalhoidmiseks vees.

32. Muljet kujundav õhustik.

34. Subscriber identity module.

36. Tuntud hobusekasvanduse asupaik Eestis.

37. Kaardimast.

39. Hiina pikkusühik.

41. Avar.

42. Vorm sõnast ,,arg“.

44. Katoliku v. angli­ kaani vaimuliku missarüü juurde kuuluv õlalint.

46. Tahtma.

50. Art Gallery of Ontario.

51. Mehenimi.

52. T______, riik Aafrika idaosas.

56. Kate (nt. potil).

57. Õhu liikumine.

58. Tegelane O. Lutsu ,,Nukitsamehes“.

59. ______a, lahti tegema.

60. Naisenimi.

61. Silmus.

ALLA:

1. Eesti Rahva Muuseum.

2. Kont.

3. Mesilaste elamu.

4. Saja-aastane aja­ vahemik.

5. Piirkond.

6. Isa vend.

7. Põhja-Kaukaasia rahva liige.

8. Saksa DVs toodetud auto.

9. Papagoi.

10. Linnavalitsus.

11. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (lüh.).

16. Tallinn Unversity (lüh.).

20. Planeet.

21. Kaks koos.

22. Teat. lihatoit.

23. Ettevõtluse arendamise sihtasutus.

27. Militaar- (lüh.).

29. Asumaa.

30. Teat. mootorrattamark.

31. Balti riigi pealinn.

33. Kaugete eellaste tunnuste ootamatu taasilmumine, jäänuk.

35. Küsisõna.

38. Ohver (luulek.).

40. ______a, riik Euroopas.

43. Tuntud viiulimeist­ rite perekond.

45. Torkav teravik.

46. Mõis Ida-Virumaal.

47. Metsloom.

48. ______l, munakujuline kõverjoon.

49. Nõu.

53. Lähis-.

54. Itaalia tähis.

55. Vankri osa.

Naljanurk Naine ostab endale jõuludeks uhke kasuka. „See on vist viimane moe­röögatus?“ küsib mees. „Ei, see on eelviimane,“ vastab naine, „viimane röögatus tuleb siis, kui sa arve saad!“ ••• Juku vähkreb õhtul voodis ja korrutab: ,,Kas jõuluvana on olemas... või ei ole... kas on? Või ei ole...“ Järsku kostab ukse tagant hääl: ,,Ei ole mind, ei ole! Maga!“ ••• Naine räägib jõulude eel mehele: ,,Tead, ma nägin öösel unes, et sa kinkisid mulle pärlitest kee. Ei tea, mida see võiks tähendada?“ ,,Varsti saad teada,“ ütleb mees salapära­ selt.

Jõululaupäeval ulatab mees naisele väikese pakikese.

Põksuva südamega avab naine paki ja ... leiab sellest une­ nägude seletaja.

••• Mees küsib naiselt: ,,Kallis, mida Sa jõuludeks soovid?“ Naine: ,,Ma ei teagi, aga peaasi, et tal oleks automaat­ käigukast ja navigatsioonisüsteem...“

I

S

T

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 982 LAHENDUS

Jõululumi

Paremale: 1. Moor, 5. Kaks, 9. VPK,

12. Aara, 13. Aria, 14. ALU, 15.

Paraguai, 17. RUR, 18. Maak, 19.

Krimi, 21. Staap, 24. Aara, 25. Puit, 26. Vasar, 28. Vs, 30. Aus, 31. Lidus, 32. Raa, 33. Mr, 34. Kudum, 35. Sala, 36. Lumi, 37. Aaker, 38. Keel, 40.

Kelm, 42. Ere, 43. Eesti Maja, 48.

Nad, 49. Meie, 50. ASAP, 51. Aku, 52.

Seim, 53. Suhe.

Alla: 1. Map, 2. Oaa(s), 3. Orr, 4. Raamat, 5. Kaua, 6. Arak, 7. Kii, 8.

Sa, 9. Varia, 10. Plum, 11. Kuri, 16. Gap, 19. Kaas, 20. Rrr, 21. Spam, 22. Tuur, 23. Ais, 24. Asum, 25.

(Veni), vidi, (vici), 27. (M)adu, 28.

Vale, 29. Saar, 31. Lum(m), 32. Rak(k), 34. Kul(d), 35. Sammas, 36. Leedu, 37. Ali, 38. Kena, 39. Erak, 40. Ksii, 41. Etem, 43. EMS, 44. Eee, 45. Asu, 46. Jah, 47. Ape.

Jõulukuuske ehtides tasub mitte liiale minna Delfi kirjutas oma Pühadeeris vigadest, mida inimesed sageli jõulukuuse ehtimisel teevad. Kuigi tänaseks on kuused juba ehitud, on see siiski huvitav kõrva taha panna!

Vahel pingutavad inimesed üle kulla ja karraga – see võib jõulupuul väga ilus välja paista, aga kui liiale minna, on lõpp­ tulemus üpris kohutav. Samuti on erinevad värvid väga ilusad, aga kuuske ehtides võiks hoida enam-vähem ühtset tooni. Kõik ehted ei pea olema kaugeltki samasugused, aga liiga palju ­ erinevaid värve ja ehteid oma­ ­ vahel segada ei ole lihtsalt mõtet.

Tulekesed on väga kaunid ja annavad kuusele ning üleüldse jõulumeeleolule palju juurde.

Kui aga need on liiga vilkuvad või säravad, on neid silmal väga raske vaadata. (Lüh. Delfi)

7

Jõululumi on minu meelest alati old üks ilusamaid ja puhta­ maid asju siin patuses ilmas. Ei ta tule tuisu ega tuulega, langeb tasakeste taevast alla, katab katused ja mähib maa­ pinna koos kõigega, mis seal elab ja liigub. Võtab nigu ea ema lapsukesed oma kaitsvasse õlma ja teeb põsele pehme pai. Iga räitsak on nigu omaette kuntsitöö ja kui nad lõpuks on ulgakesi vennalikult aia äärde angeks kogunend, siis kohe tahaks sinna pikali sisse eita ja rõemu pärast käsi-jal­ gu siputada nigu veike laps, kes veel ei tea, et elus kurjust kah olemas on.

Olge nüid ead inimesed ja ärge akake seda minu südame pühapäevasest lõngast kootud puhast valget vaipa kohe äripäeva kõntsaga ära määrima. Ma ei taha kuulda, kuda as­ jad periselt on siin päratu suures linnas, kus keski obese ega saaniga ei sõida. Et lumi sajab, aga sohver sajatab. Et lumi kirmendab, aga kojamees kirub. Et sool teeb varsti kõik kaubamajade parkimiseplatsid sodiseks ja autud prit­ sivad trotuaaril käijate palitud pori täis. Minul ei ole sellega miskit tegemist, sest mina elan praega oma veikses puhtas jõululikus õhulossis, Kata on minu inge tagakambri põr­ mandud märja lapiga puhtaks küirind ja meil on seal ea ra­ hulik istuda.

Vata, kui inime nii vanaks ja väetiks jääb, et ei taha enam suurt saada ega jämedat jagada, siis ta õpib piskuga läbi ajama ja sellest rõemu tundma. Mind keski jõululauba õhta keriku ei vii, evangeelijumm jääb kuulmata, aga pühad tahaks kudagi ikke ära pidada. Ja siis mõtled, et oled ju küll vana, aga jeesuslapsuke on veel vanem ja tema jaksab kõigi südamesse armastust külvata. No kui tema jaksab, siis pean mina kah sellega toime tulema.

Meie teeme omas peres nii, et ühe jõuluvorsti järame ikka Kataga kahe peale ära ja mõtleme sinna pitsi valget vii­na kah kõrvale, kõrisõlm seda kraami enam ästi vasta ei võta. Küinlad paneme põlema ja nende valgel käime paar tiiru lapsepõlves ära, soovime neile kah äid pühi, kes ammu enne meid surid vai muidu kadunuks jäid. Puhta jõululume sehes ja veel puhtama jõuluvalguse paistel on kõik võima­ lik.

Tiiviid pole Kata terve kuu lahti teind. Ütleb, et akkavad liiga vara seda jõulujura ajama. Kui pühad käes, oled kõrini tüdind. Nüid kah jätame kinni, sest kohe tuleb see poksi­ mise päev, kus kõike poole innaga pakutasse. Ei taha meie seda poolt ega vaja veerandit. Meie südametes sajab jõulu­ lumi ja sellest meile piisab.

Kas ma teile äid pühi soovisin? Oi eldeke, vist unus­ tasingi! No rõemsaid jõulusi teile kõigile ja ead uut aastat takka pihta! Kui ing sehes seisab, ehk ajame uuel aastal veel sõnakese vana juttu.

KARGU KARLA

Nädala retseptid

Suupistelauale: lihapallid oliividega Valmistusained: 1 nael hakkliha 1 muna 1 väike sibul, hakitud 1 küüs küüslauku, hakitud 1 viil valget saia 3-4 spl vett pisut soola, pipart ja muud soovikohast maitseainet pisut kuivatatud saiapuru (bread crumbs)

1 purk suuri tumedaid oliive (kivid eemaldatud) Valmistusviis: Segada omavahel hakkliha, muna, hakitud sibul, küüslauk ning vees leotatud saiaviil, sool, pipar ja maitseaine. Kui taigen tundub vedel, lisada saiapuru.

Segada kõik ained hästi läbi ning vormida käte abil väike­ sed, umbes 2 cm läbimõõduga pallikesed, mis asetada ahju­ plaadile ning küpsetada neid eelsoojendatud ahjus 400 F

kraadi juures umbes 25 minutit, vahepeal pöörates (vajadusel alandada ahju kuumust või ­ vähendada küpsetusaega). Lasta pisut jahtuda.

Rosinasilmadega jõuluküpsised

1 tl ingveripulbrit ¼ tassi purustatud pähklisegu ¼ tassi rosinaid

Valmistusained: 1 tass toasooja võid (või margariini) ½ tassi suhkrut 1 muna ¼ tassi siirupit 2 tassi jahu näpuotsaga soola ½ tl küpsetuspulbrit 1 tl kaneeli

Valmistusviis:

koogivormidega (soovitavalt ümaramatega) kujud välja ning tõsta pärgamentpaberiga kaetud küpsetusplaadile, jättes paari­ sentimeetrised vahed sisse, kuna küpsised võivad kerkida. Suruda kergelt igale küpsisele peale pähklipuru. Suruda sisse ka mõned rosinad silmadeks. Küp­ setada eelsoojendatud ahjus 355 F kraadi juures umbes 10 minu­ tit või veidi enam, jälgides, et ääred kõrbema ei läheks.

Segada omavahel või, suh­ kur, muna ja siirup. Teises kau­ sis segada jahu maitseainetega.

Segada kõik kokku ja lasta vähemalt tunnikese külmkapis seista. Seejärel rullida tainas lah­ ti (mitte väga õhukeseks – paksemalt kui tavapäraste pipar­ kookide tainas), lõigata pipar­

Serveerimiseks võib võtta puust pikemad vardad ning ajada nende otsa lihapallid va­ ­ heldumisi oliividega (näiteks 3 ja 3). Väiksemate suupiste-var­ raste valmistamiseks võib ka­ sutada ka hambatiku pikkuseid vardakesi, kuhu ajada üks liha­ pall ja üks oliiv.

8

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

Jõuluvana tuli laste rõõmuks Hamiltoni Peale advendiajajumalateenis­ tust kogunes saalitäis rahvast, sülelastest kuni vana-van­ avanemateni kiriku allsaali 15. detsembril Hamiltonis. Ime­ kaunilt ehitud laval ootas habemega punase kuuega aukülalisele mõeldud tool.

Hamiltoni eesti ühiskonna traditsiooniline jõulupuu, mis küll sai alguse juba 1940. aas­ tate lõpus, on selles formaadis Hamiltoni EELK koguduse ja Hamiltoni Eesti Kooli koos­ tööga viies.

Hamiltoni Eesti kooli juhata­ ja Lia Hess oma avasõnas tänas

Mudilasperest Sander Thomson.

kohalolijaid kalli kingituse eest: nende aeg. Kõikidel on kiirekiire, aga inimesed võtsid aega kohale tulla, ettevalmistustega aidata, lõunasööki teha, ehtida, laste esinemisi ette valmistada.

Noored perekonnad eriti peavad oma ajaga raskeid otsuseid töö, koduelu ja vabaajategevuse suh­ tes tegema. Kuid Lia Hess kii­ tis, et jõulupuule tulla oli õige otsus. Seitsmekümne-aastased traditsioonid ei lähe niisama edasi. Tuleb käed külge lüüa ja seda tehtigi kuhjaga.

Jõuluvana meelitati kohale ühislauluga. Talle nähtavasti meedib ,,Sõitsid saanid, sõitsid reed“, kuna varsti ta ilmuski ­kohale. Tervitades kohalolijaid märkas jõulutaat, et lapsi olla nii palju ja ei tea, kas neil mi­ dagi ette valmistatud on. Oma toolile istudes nautis ta Eesti Kooli laste laule ,,Tiliseb, tili­ seb aisakell“ ja ,,Läbi sahiseva lume“ entusiastliku aisakellade saatega. Järgnesid klasside kau­ pa esinemised, mida Jõuluvana (Paul Eichenbaum) tunnustas kinkepakkidega.

Esimestena astusid lavale mudilased Karen Ducketti, Anneli Thomsoni ja Kristiina Aasa juhendamisel, esitades lii­ gutustega laulu ja näidates oma keeleoskusi. Nagu võis arvata, võlusid nad publiku ja Jõulu­

Vasakult Jaani Alexopoulos, Greyson Kools, Robert Teene, Hudson Kools.

Hamiltoni lapsed jõuluvanale laulmas.

vana täiesti ära!

Konnatants järgnes Merike Kogeri ja Erik Kadai klassi poolt, millele järgnes ühislaul „Punanina hirvekene“. Luule­ tuse esitasid Karen Musta õpi­ lased ja Ethel Pahki klassi poolt oli laul ,,Kus eleb päkapikk“.

Helmi Hessi klass esitas enda kirjutatud toreda laulu keelpil­ lide saatel. Kõik esinemised olid väga armsad.

Jõuluvana ei unustanud teisi lapsi, kes kohal olid, Eesti Kooli täiskasvanute klasside õpilased koos õpetajatega Lydia RitsoKadai ja Katrin Otsa, noorte kooliõpetajaid, saatja Martin Kiik, juhataja Lia Hess ega kiriku nõukogu liikmeid Jaan ­ Pallop, Evy Beraldo, Marion Code, Tiina Coverdale, Leena Jaanimägi ja Toomas Saar.

Jõuluvana nautis veel paar ühislaulu: ,,Oh kuusepuu“ ja ,,Tasa, tasa“ ning lõppsõnad nii Lia Hessilt Hamiltoni Eesti Kooli nimel kui Jaan Pallopilt kiriku nõukogu nimel. Tänati südamest Paul Eichenbaumi ­esinemise, Ingrid Soansit jõulu­ vana riiete, Merike Kogerit jõu­ lupakkide, Martin Kiike ja Helmi Hessi muusika õpetuse, Eero Teenet lastevanemate esin­ daja ülesannete, kooliõpetajaid töö, lastevanemaid magustoi­ tude ja abi ning kiriku nõukogu liikmeid lõunasöögi ja korral­ duste eest. Tunnustati ka kõiki organisatsioone, kes Hamiltoni Eesti Kooli toetavad, nende seas Eesti Sihtkapital Kanadas, Ha­ miltoni EELK kogudus, Hamil­ toni Eesti Selts ja AKEN. Kahjuks oli Jõuluvanal ka teisi kohustusi ning ta pidi enne õhtusööki lahkuma, kuid kõik teised nautisid koguduse nõu­ kogu liikmete valmistatud õh­ tusööki. Isuäratavad verivorstid, singid, hapukapsad, kartulid, salatid, pirukad ja muu täitsid meeldivalt kõhtu. Oli igati tore koosviibimine, täis rõõmu, sära ja laste jõulueelset ärevust.

Tekst ja fotod: MERIKE KOGER

Jõuluvana oli sel korral Paul Eichenbaum.

Vasakult Aili ja Eliisa West, Miina ja Jaani Alexopoulos.

USA esindajatekoda toetas president Trumpi tagandamist

Sport

Kolmapäeval toimunud hääle­ tamisel toetas USA esindajate­ koja täiskogu demokraatidest enamus president Donald Trumpi tagandamist. Hää­ le­ tusel kinnitati süüdistuspunk­ tid – võimu kuritarvitamine ja kongressi töö takistamine.

Esimeses süüdistuspunktis toetas Trumpi tagandamist 229 esindajatekoja liiget ja vastu hääletas 198, teises süüdistus­ punktis jagunesid hääled 230197. Hääletati peamiselt era­ kondlikust kuuluvusest sõltuvalt – demokraadid toetasid tagan­ damist, vabariiklased hääletasid selle vastu.

Tagandamisjuurdluse kesk­ mes on kahtlustus, et Trump survestas Ukrainat otsima kom­ promiteerivat materjali oma demokraadist poliitilise rivaali Joe Bideni ja tema poja Hunteri kohta, hoides endale meele­ pärase tulemuse saavutamiseks kinni miljonite dollarite väärtu­ ses Kiievile mõeldud julge­ ole­ kuabi.

Trump on USA ajaloo kol­ mas president, kelle suhtes ta­ gandamisprotsessi on alustatud.

Varem on sarnases olukorras ol­ nud president Andrew Johnson 1868. a ja Bill Clinton 1998. a.

Richard Nixon astus 1974. a ise tagasi, enne tegeliku taganda­ mis­aktsiooni algust. Kuna John­ sonit ega Clintonit süüdi ei

Eesti Spordiajakirjanike Selts valis aasta parimaks mees­ sportlaseks odaviskaja Mag­ nus Kirdi, naistest tunnistati parimaks freestyle-suusataja Kelly Sildaru.

Meessportlase esikolmikusse valisid spordiajakirjanikud veel kümnevõitleja Maicel Uibo ja rallisõitja Ott Tänaku; naistest järgnesid Sildarule maadleja Epp Mäe ja tennisist Anett Kontaveit.

Aasta võistkonnaks tunnistati rallisõidupaar Ott Tänak ja Martin Järveoja hinnati kõrgelt aasta võistkonna kategoorias, järgnesid naiste võrkpallikoon­ dis ja maailmameistrivõistlustel viienda koha saavutanud kurlin­ gu segapaar Marie Turmann – Harri Lill.

Aasta mees- ja naissportlane, võistkond ning treener selgi­ tatakse välja rahva-, spordi­ ala­ liitude ja spordiajakirjanike seas läbi viidud hääletuste tulemuste liitmisel. Võrdse punktiskoori korral pälvib tiitli spordiajakir­ janike hääletusvoorus kõrgema koha saanud sportlane. (ERR/EE)

Spordiajakirjanikud valisid aasta parimad

mõistetud, said nad ametis jät­ kata.

President Trump on kindel, et kongressi senat ei luba tema tagandamist ja ta jääb riigi­ peaks, teatas Valge Maja.

Nr. 51/52

P

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

E

A

M

U

R

D

M

I

S

T

Sõnaleid

Kolmest tähest piisab

L Ä I U E G L U M I U T P W N H C S V K O N L U X B A M R T O L X G A E S C K Z V A J O S I K Q G K I B J C D E J D Õ V M N R D A U X O S T N E W K P T S M L Ü A U B S D E G T Z A M U A I S A K E L L A D J E T W R L R J M M G A Q R L

See on Eesti ajakirja ,,Ema“ logo, mille keskne koht meenutab... kas tee-pee’d ehk püstkoda? Või on ta natuke kuuse moodi, nagu jõulupuu? Ema kaitsebki teisi nagu KODA ja sellest tulenev sõna KODU – maja, kus elad. Eriti kaitseb ema neid, kes tulnud tema emakojast ehk emakast (uterus).

A C A A Õ I R L B V Y A T A H M P Õ L K A F E P K E Leia tähesegadikust sõnad: AISAKELL, DETSEMBER, INGEL, JEESUSLAPS, JOOSEP, JÕULUTAAT, KARJASED, KINGID, KIRIK, KUUSK, LUMI, MARIA, PETLEMM, PIPARKOOK, RÕÕM, SALM, SÕIM, TAAVET, TÄHT, ÕNNE­ VALAMINE, ÕLED (lahendus lk. 31) ilmunud raamatud. Lugemine ja kirjutamine on Islandil suure au sees ning see puudutab ka ­jõulukombeid.

Postimees kirjutas Islandi jõulu­ traditsioonist nimega Jolaboka­ flod. Tõlkes tähendab see jõulu­ aegset raamatuuputust: Islandil saab pühadehooaeg ametlikult alguse kataloogi kojukandega, kus on kirjas kõik Islandil

Jolabokaflod sai Islandil al­ guse Teise maailmasõja ajal, kui trükist ilmus suur hulk värskeid teoseid paar nädalat enne aasta lõppu. Lisaks raamatute kinki­ misele jõuludeks on seal ka traditsioon kingiks saadud raa­ ­ matuid jõuluõhtul ühiselt luge­ da. (Lüh. PM)

KASULIK TEADA

Jõulukaktuse hooldusnõuandeid

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Sordiaretuse tulemusena on jõu­ lukaktuse värvipalett tä­­na­päeval väga kirev. Õigesti hooldades õitseb see taim igal aastal.

Jõulukaktused pärinevad Ka­ gu-Brasiilia troopilistest vihma­ metsadest, kus nad kasvavad puudel; siit tuleb ka soovitus nende hooldamise kohta.

Parem on jõulukaktust kas­ vatada põhja- või läänepoolsel aknal. Muld ei tohiks olla väga rammus; liigne lämmastik paneb taime ülemäära kasvama ja ta­ kistab õitsemist. Ei tohiks liial­ dada kastmisega: parem piser­ dada jõulukaktust sageli, tekita­ des neile „oma vihmametsa“.

Kui on ilmunud õienupud, pole soovitav muuta õie asendit.

(Lüh. Targu Talita)

3rd generation dentist in the TRUUVERT family Call Liis Truuvert for an appointment

(416) 489-3300 Dr. Trina Macrae yongelawrencedentistry.ca info@yongelawrencedentistry.ca 3080 Yonge Street, Ste. 3006, Toronto (Lawrence subway station)

Okkaline lugu

See on üks detsembri rituaale, mida tõesti ei talu. Vaat, tema­ke oli seitungist lugenud, et tänavu on turul jõulupuid vajaka. Et kümne aasta eest istutati neid miskipärast liialt vähe. Ja et inimestele meeldivat enam päris puud kui nood kunstlikud. Nii et varem kui tavaliselt, läksime otsima.

Häda on selles, et temake võtab asja liialt tõsiselt.

Takseerib igast küljest, kontrollib, kas okkad jäävad külge. Ühel aastal tegin nalja, üteldes, egas sa tantsupartnerit või elukaaslast otsi, et igast nurgast ja suunast pead üle vaatama.

Muidugi sain kurja pilgu osaks, aga õnneks mitte valju noomituse.

No see oli alles ooperi esimene laul. Õnneks kena noor­ mees aitas kuuse autokatusele siduda. Enam ei ole nii paind­ lik kui nooruses. Seda pauerit või jõudu ka üllatavalt vähem.

Vanasti raiusin, andestage endise metsamehe huumorit, et ei mingil juhul tule jõulupuu tuppa kuni päev enne jõulu­ laupäeva. Nii oli minu peres komme. Aga ka seal kaotasin la­ hinguid, sõjani ei soovi ma kunagi minna. Ent paistab, et igal aastal tuleb seda teist aariat kuulata varem ja varem. Et toome kuuse tuppa.

T G Q S M L P S C T R F P

Islandi jõulutraditsioon on seotud raamatute ja lugemisega

Volli veste

Too picea glauca on ära ostetud, koju toodud. Weih­ nachtsbaum, noh. Maakeeli jõulukuusk. Kui metsas töötasin, siis semu, telgikaaslane horvaat, kellel oli hea haridus, tundis puid ja nende ladinakeelseid nimetusi. Uhkustas isegi tead­ mistega. Saksmannidelt olin noorena juba õppinud teise.

Egas mina küll ei edvista võõrkeeltega nigu tema, aga kui neid vahel ei tarvita. siis ununeb kõik ju.

T S P I P A R K O O K D V

Õ N N E V A L A M I N E Q

9

Vanasti elati kuuse all, siis sai sellest püstkoda. Kiriku teine nimetus on pühakoda.

Jõulupuu all on hea lesida, seda teab iga kass, koer ja väike laps. On olemas emapuu (kiil) – puulaevade ajastul laeva või paadi aluse põhitala(d), mis esimesena paigaldatakse, nagu ­ maja nurgakivi – see kõige põhilisem ja olulisem.

Emapuult, mis kasvab (puu­ na) saadakse seemneid ja uus mets ning sellenimeline on tuu­ liku ehk tuuleveski kõige olu­ lisem palk, millega veskitiibade suunda muudetakse. Kunstnik Anu Raud on koostanud Kihnu saare rahvarõiva seelikutest (körtidest) emapuu, pannes neid üksteise otsa ja harali sõrmkin­ da paari tippu täheks. See ema­ puu kaunistab ÜRO peahoonet New Yorgis.

Kolm tähte, taevatähte, hoiab oma pea kohal ka rahvasuus Mildaks nimetatud naine Riia Vabadussamba tipus. Vasest naise kuju aastast 1935 on va­ baduse kehastus (Liberty), kes Nõukogude okupatsiooni ajal jäi maha tõmbamata tänu või­ mude uustõlgendusele „Emake Venemaa“. Ja ühele kohalikule venelannast skulptorile, kes seda kiivalt kaitses. Naisekuju käte peal hoitud tähed sümboli­ seerivad kolme Läti ajaloolist piirkonda ning tühimikus, mis „Milda“ käte ja tähtede vahele tekib, on võimalik aimata lap­ sukese kuju. Pea on justkui tähtede keskel. Ta on tikk-sirge nagu emapuu, seljas liibuv see­ lik, varbad ulatumas selle ääre, nagu kuu­ seokste alt välja ja seepärast hetkel lumised. Nagu põhjamaine neitsi Maarja.

Ajakirja „Ema“ soovitame kõikidele pereliikmetele. See ilmub kord kvartalis ja tähistas just üheaastaseks saamist. (aja­ kiriema.ee) RIINA KINDLAM

Kolmas soolo oli vanasti ainult minu taluda. Nüüd aga olen mitu head aastat noorsandile lootnud. Ets on tubli poiss, tuleb onule appi. Kuna kolme inimest on nüüd vaja selleks tillikaatseks operatsiooniks. Üks, kes puud hoiab, teine, kes põrmandal puujala, noh see vist vale sõna, aga too kaa­ dervärk, mis puud toas püsti hoiab, selle polte kinnitab tüve külge. Ja muidugi inspektor kamandab alati, et kas kura või hää kätt keerata, et viltu on, poisid, rohkem akna poole ja nii edasi. Ühel aastal panin vatitropid kõrva, et need käsud ei oleks nii valjud. Märgati kahjuks. Kui ma ütleks, et kellelgi on elevandimälu, saaks ehk isegi kõrvakiilu. Nii et ei ütle.

Aga toda tegu ei ole unustatud.

Pigi peopesadel, higi otsmikul, ei see mõnus ole. Ja kol­ mekuningani peab puukest jootma suhkruveega. Siis lohista ta autotee man. Milleks?

Aga kõige suurem nöök lõpuks. Kuna vabaturg lubab de­ fitsiidile anda oma hinna, siis isegi vanuri hinnaalandusega, maksis puu kaks korda rohkem kui mullu. Peaaegu kakssada paksi pärast taksi! Jõulud on tänavu kallid. Olgu siis kenad ka, kõigile.

Teie VABARNA VOLLI

Milline oli vanade eestlaste jõululaud?

Kaamel…

Jõuluõhtul tuli süüa 9-12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli vanasti pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu.

Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast ja -verest valmistatud road.

Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikka­ lik. Keskajal ja 19. sajandil söö­ di jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad ja harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid.

Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõulu­ orikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. saj. lõ­ pust – 19. sajandist kuuluvad jõulude juurde ka piparkoogid.

siis on need suurte maailma autokontsernide džiibid kohe ­ kõrbe ohtlikud sõjamasinad, kus istuvad peal relvastatud mehed, kes nagu kunagi ajaloos olid kõrberatsanikud oma väikestel hobustel või kaamelitel, alati väga kiirelt kohale ratsutasid, ründasid ootamatult ja kiirelt, ning siis peale äkkrünnakut kohe jälle kõrbesse kadusid.

(Allikas: BERTA, Eesti ­rahva­kalendri tähtpäevade ­andmebaas; lüh. PM)

(Algus lk. 5)

Omaani sultan osanud hoida juba ligi viis aastakümmet jõu­ dude tasakaalu temale allutatud hõimude vahel ning osanud aja­ da tõesti osavat poliitikat oma naabritegagi, võttes küll oma sõjaväe teenistusse pidevalt nii briti ohvitsere (olles ise briti ar­ mee ettevalmistusega ohvitser) ja omades oma riigi alal ka USA sõjaväebaasi. Kui imelik see ka ei tunduks, sõjalise tasa­ kaalu loomine, mis tagaks maal rahu – on paljude riigijuhtide jaoks üks raskemaid ülesandeid, kuid kuidas leida kultuuriline ja ökoloogiline tasakaal progressi ja traditsiooni vahel ehk siis „kaameli ja džiibi“ vahel, see on selgelt vähemalt sama kee­ ruline ülesanne.

10

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Jõulumõtisklus 2019 ALGUR KAERMA, EELK Vancouveri Peetri Koguduse õpetaja 1 Ja sündis, et kui Jeesus oli lõpetanud korralduste andmise oma kaheteistkümnele jüngrile, siis siirdus ta sealt edasi õpe­tama ja jutlustama nende linna­desse.

Nr. 51/52

EELK Põhja-Ameerika Praostkond

2 Kui siis Johannes vangi­hoones kuulis Kristuse tegudest, saatis ta oma jüngreid 3 temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?“ 4 Ja Jeesus vastas neile: „Minge teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: 5 pimedad näevad jälle ja jalutud kõnni­vad, pidalitõbised saavad puh­taks ja kurdid kuulevad ja surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi 6 ja õnnis on see, kes ei pahanda ennast minu pärast!“ 7 Kui siis need olid läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Jo­­han­nesest: „Mida te tahtsite näha, kui läksite kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?

8 Või mida te tahtsite näha, kui läk­site välja? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, pehme riide kandjad on kuningakoda­des.

EELK Toronto Peetri Kogudus

9 Või miks te läksite välja? Kas vaatama prohvetit? Jah, ma ütlen teile, hoopis enamat kui prohvetit!

10 Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu teele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.

11 Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johan­nesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast. Aamen.

(Mat­teuse 11: 2 – 11)

P

aljud mõttetihedad arut­ lused, sügavad usulised kaemused, põh­japaneva tähendusega ro­­maa­nid või aegu­ matud heliteosed on loodud kas vanglas, võideldes kahtlustega, raskes majanduslikus olukorras või taludes raske haiguse tõttu palju valu.

Inglise puritaanist vaimuliku John Bunyan’i poolt kirjutatud allegooriline usuline romaan „Palveränduri teekond taevalin­ na“ (ing.k. ’Pilgrim’s Progress’) – edasiliikumine sellest maail­ mast tulevikku – on 1678. aastal avaldatud sümboolne allegooria.

Bunyan alustas oma tööd Bed­ fordshire’i krahvkonna vang­ las 1664. aastal, kui ta Koosolekute Seaduse rikkumise tõttu – mis keelas jumalateenistuste pida­ mise väljaspool Inglismaa Kiriku (ing.k. Church of England’) piirkonda – vanglasse mõisteti. See oli Bunyan’i kõige pikem vangistuse periood 1660 – 1672. Raamatut on tõlgitud üle 200 keelde ning selle popu­ laarsus pole tänaseni lõppenud.

Ludwig van Beethoven (sündinud Bonnis ja ristitud 17. detsembril 1770, surnud 26. märtsil 1827) on Euroopa klassi­kalise ja romantilise ajastu vahelise ülemineku perioodi ­helilooja ning Austria suurkuju Joseph Haydn’i õpingukaaslane.

1811. aastal saabus Ludwig van Beethoven’ile hetk, mida mitte ühelegi heliloojatest iial ei sooviks osaks saada – täielik kuulmise kadumine. Ta loobus kõigist avalikest esinemistest.

Kuid sellel perioodil lõi Beetho­ ven mitmed tänaseni ületamatud

teosed: 1) Seitsmes sümfoonia, mille esiettekanne oli 1813. aas­ tal ja selle teine osa Allegretto, mis saavutas laialdase tunnus­ tuse. 2) Missa Solemnis, esiette­ kanne 1824. aastal. 3) Üheksas sümfoonia, mis kuulub tänapäe­ va koorisümfoonia esimeste tipp­ teoste hulka. 4) 1826. aas­ tal, üks aasta enne surma saabus tunnustus 14. keelpillikvartetile (nr 14 Op 131 in C# minor).

Apostel Paulus kirjutab vanglas olles lohutuse sõnu ­ Filipi linna kogudusele: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!“ (Fil 4:4.)

Terves Piiblis leiame rõõmusta­ mise üleskutseid väga paljudel kordadel, nagu näiteks: 1) Ps 97:12 „Rõõmustage Issan­ das, te õiged, ja tänage tema püha nime!“ 2) Js 66:10 „Rõõmustage koos Jeruusalemmaga ja hõisake tema pärast kõik, kes teda armastate! Olge väga rõõmsad koos temaga kõik, kes te tema pärast leinasite.“ Mitte ainult kõikide asjade õnnestumise korral, vaid eel­ kõige elu kõige kibedamatel hetkedel ja suurimas mures asetatakse inimese ette vajadus ­ loota Jumala helduse peale ja sellele, et armuline Issand kuu­ leb meie palveid. „Oma ahas­ tuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle!“ (Ps 86:7) Vangihoonesse kinni pandud Ristija Johannes esitas Jeesuse kohta põhjalikult kaalutletud küsimuse: Kas oled sina see, või peame kedagi teist ootama?

Ta võib-olla mõtles: ,,Oh suur Jumal, kus ma eksisin?

Tegin seda, mida arvasin, et tahad. Ütlesin, mis soovisid. Sa ütlesid mulle, et Messias tuleb.

Aga kus ta on? Kus on tuli, kirves, kohtuotsus, mille ta peaks tegema kõigile nurjatute­ le? Ja miks on mind vanglasse pandud? Arvasin, et teadsin oma nõbu päris hästi. Mäletan seda päeva Jordani jões, kui ma ta ristisin. Milline kuulsusrikas päev! Ma teadsin, et see kõik algab siis. Kogu Jumala plaan pandi mängu. Aga kus ta nüüd on? Miks ta ei tee seda, mida ma ütlesin, et ta teeks? Kas ta on ikka tõesti see või peaksin ma teist otsima?“ Johannes tahtis teada, miks Jeesus ei tulnud tule, mõõga ja karmide kohtuotsustega? Ta soovis, et Jeesus oleks karm ­õigusemõistja, kuid selle asemel tõi Jeesus armastuse ja andes­ tuse ja hakkas õpetama halas­ tust. Johannes arvas, et Messias saabub tule ja väävliga, kuid Jeesus tuli armastuse ja kaas­ tundega. Jeesus astus inimeste keskele andeksandmise õpetuse­ ga.

Seejärel avaldab Jeesus aus­ tust Johannesele, öeldes: Tõesti, ma ütlen teile, et naistest sündi­ nute seas ei ole ilmale tulnud kedagi, kes oleks suurem kui Ristija Johannes, ometi on see, kes on kõige vähem taevariigis, suurem kui tema.

Ta ütleb rahvahulgale, et Johannes on tõepoolest keegi, keda tuleks tema sõnumi eest austada. Johannese sõnum oli tolle aja kohta väga kõva sõna­ ga väljendatud, samas õige, (Järgneb lk. 11)

Esimene E. Ev. Lut. Hamiltoni Kogudus

Montreali Jaani Kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

11

NOORTE NURK

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

Kui mina oleksin päkapikk Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!

Akadeemilised Kanada Eesti Naised

Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat soovivad

Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Toronto Eesti Meeskoor

Kui mina oleksin üks päkapikk, minu nimi peaks olema Laas.

Mina elan Põhjanabal ja mul on palju väikseid sõpru. Mul on valged pikad juuksed ja mina sõidan oma Ferrariga. Elukut­ seline sõitja. Mul on palju kuld­ medaleid.

Minu majal on üheksa kor­ rust ja viis keldrikorrust.

Mul on väga ilus naine, kes teeb minule piparkoogiküpsi­ seid.

Minu lemmikfilm on ,,The Bee Movie“ ja mina mängin korvpalli igal ajal. Mul on Air Jordan kingad ja Gucci särk.

Mulle väga meeldivad jõulud ja minu elu.

STEPHEN ••• Minu nimi oleks Raqueese Gangsta. Kui ma oleksin päka­ pikk, ma elaksin Põhjanabal ja mul oleks ilus Tesla Cybertruck, sellepärast, et päkapikkudele meeldivad Tesla autod.

Minu töö oleks olla elukutse­ line lauatennisemängija ja mul oleks palju kuldmedaleid pä­ kapikkude olümpiamängudelt.

Mul oleks yeezys sellepärast et minu lemmik hip-hop laulja on Kanye West ja minu lemmik Kanye west projekt on ,,Jesus is King“.

Mul on ilusad Supreme ja Gucci särgid, sest ma olen väga suur ,,hype-beast“.

Mul on suur maja, millel on kaheksa korrust ja kolm keldri­ korrust. Ja neli korvpalliväljakut ja neli Xooxs’i.

Minu lemmiktoit on PICO pizza ja lemmijook Fanta.

Mulle ka meeldib S10, selle­ pärast tema laulud on väga head ka ja tal on väga lahe Snapchat.

MARC ANDRÉ ••• Kui mina oleksin päkapikk, ma elaksin Nigeerias ja minu nimi oleks Ben. Mina paistaks musta nahaga ja mul oleks rohelised juuksed.

Ma sõidaksin ühe mänguau­ toga, mis on metallik-roosa ja millel on kuldveljed.

Minu lemmiktoit on ,,funnel­cake“. Jõuluajal ma olen tal­ve­u­nes.

KALEV ••• Kui mina oleksin päkapikk, ma elaksin ,,Far-far awayl“ Shrek 2st.

Mu nimi oleks Joe J. Mul oleks suured kõrvad ja mul poleks juukseid. Jõuluajal ma kutsuksin printsess Fiona emaga ja isaga ja Shreki, Fiona eesli, draakoni ja piparkoogimehe.

Kui on suvi, mina ja Kanye

West läheme kirikusse. Ja siis läheme vaatama Danny Duncani live-tuuri.

Kui ma soovin teenida raha, ma mängin Pittsburgh Steeler­ sitega ameerika jalgpalli. Ma teeks sama asja 15 aastat ja siis ma läheksin tagasi inimestesse.

FELIX ••• Kui mina oleks päkapikk, ma elaksin Aafrikas ja minu nimi oleks Joe. Mina paistaks sinise nahaga ja lühike ja paks. Mul oleks roosad juuksed ja nagu vanamehe juukselõige.

Ma sõidaks ühe 1998 Toyota Corollaga, mis on roheline.

Toreda jaoks mulle meeldib mängida keeglit.

Jõulude ajal ma käin teiste päkapikkudega Kendrick La­ mari kontserdil.

Minu lemmiksöök on Jr.McChicken. Minu lem­ mikvärv on kollane.

LAAS ••• Kui mina oleksin päkapikk, mina elaksin vahtrapuu sees.

Sealt ma saan teha siirupit ja saan süüa seda pannkookidega.

Minul on üks pääsuke sõber, kellega ma saan lennata ja näha metsi ja mägesid.

Minu sõbrad päkapikud töö­ tavad jõuluvana jaoks, aga ma ei näe neid nii palju. Ja jõuluva­ na tuleb ainult üks kord aastas.

Ma tegin talle siirupit, kui ta tuli. Ja ta oli väga rõõmus, kui ta sai seda. Siirupiga on palju tööd. Aga on hea, kui ta on valmis ja ma saan pannkooke süüa. Pannkookide jaoks mul on vaja tammetõrusid. Mul on siis vaja minna tammepuu juurde, korjata tammetõrusid ja teha nendest jahu pannikookide jaoks.

Mul on hea elu päkapikuna.

Mulle meeldib see palju.

ALEXANDER

Jõulumõtisklus…

(Algus lk. 10)

kuid Looja Jumala armastuse ja andestuse sõnum ületas selle oma tähtsuse poolest – Jumal tahtis tulla Maa peale inimeste keskele.

Ja millist sõnumit me täna kuuleme, kui teatatakse, et laps tuleb taas jõulude ajal? Kas me näeme kohtuotsust või näeme armastust? Millist last näeme Maarja süles magamas, kas kohtu last või armastuse last?

On see Laps, kes suudab vastata kõigile meie usu küsimustele, või Laps, kes jätab mõnele neist küsimustest vastamata? Kas on siis minuga midagi korrast ära, kui ma kahtlen? Kas peaks kart­ ma kahtluste küsimusi? Ei, ei pea kartma! Sest niisugused kü­ simused näitavad maapealseid võimalusi. Ent igas kahtluses on ka küsimus võimatuse järele ja selle jaoks vajame Jumalat.

Jõulude ajal on just õige aeg küsida võimatuse järele.

Usk on risk. Usk on usaldu­ sest kantud elu, mitte kind­ lustundest ja turvalisusest paka­ tav lõbusõit. Jumal pole kunagi lubanud vastata kõigile meie küsimustele. Jumal pole luba­ nud kunagi elu ilma stressita.

Ta lubab ja ilmutab iseennast koos kõigi isiklike kohtumiste ohtude ja riskidega. Kartma ei pea mitte usku, milles on aegajalt kahtlusi, vaid usku, mis ei julge kahtlustesse siseneda.

Võimatu järele küsimisel pole tähtis see, et meil on palju vastuseid, vaid Laps ise, kelle ­ omad meie oleme.

Me võime küll kahelda Jumalas, kuid Jumal ei kahtle kunagi meis. Me ei pruugi Jumalat täieni tunda, kuid Tema tunneb täie kindlusega meid.

See on evangeelium. See on meie elu. See on armastus, mis ei lase meid kunagi lahti.

Kõigil oma elu raskematel hetkedel ning oma kahtluste ja küsimustega silmitsi seistes peame uskuma. See Laps tuleb armastusega ja võimaldab meil silmitsi seista oma elu ja usu suhtes tekkivate kahtluste ja ­küsimustega.

See Laps tuleb ja muudab meie jaoks elu. Ta teeb nõrga tugevaks, tugeva nõrgaks, rä­ pase puhtaks, patuse pühaks ja andestab andestamatuse. See on tõesti tõsi!

Vancouver, BC 14. detsember 2019

12

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Headust ja rahu kõigile jõuluks, soovide ja unistuste

Nr. 51/52

Lasteaia Jõulupuu 2019:

Lasteaia lastel aega Jõuluvanaga vestelda

täitumist uueks aastaks…

EV Aupeakonsulaat Torontos

Fotod: Väino Treksler

Eesti Etnograafia Ring Kanadas

Eesti Rahvusteater Karin Remerowski

Soojad jõulutervitused Kungla juhatuselt ja tantsijatelt

Rõõmsaid jõulupühi!

EESTI KODU INC. Tulge koju! Olete oodatud!

50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ontario, M1E 4Y1 Tel. 416-281-1792 • email: eestikoduinc@rogers.com

Laupäeval, 14. detsembril peeti Eesti Maja suures saalis lasteaia jõulupidu. Sel aastal oli pidu mõeldud just lastele – esinemist vanematele ei olnud, nii siis sai Jõuluvanaga kauem vestelda. Tegevusi oli veel rohkesti – piparkookide kau­ nistamine, jõulupuu ehete tegemine, talvejuttude kuula­ mine ja hüppeloss, kus end mõnusalt ära väsitada.

Helena Kolga tahtis Jõulu­ vanale õelda, et ta on tubli ol­ nud. Ta oli Jõuluvanale juba kirja saatnud, kus olid jõulu­ soovid kirjas – neid ei tohi kel­ legi teisele rääkida, see on tema ja Jõuluvana vaheline saladus.

Elise Lepiku lemmiktegevus oli piparkookide kaunistamine – ta kavatses oma piparkoogile siniseid lumehelbeid peale vär­ vida.

Vernon Treksler ootas kan­ gesti hüppelossi minekut.

Lilja Schaer ootas just

Jõuluvanale rääkida, mida ta jõuluks soovib – Pokemon Jigglypuff’i, mis on roosa ja väga karvane. Pokemon kaar­ tidega on tore koos sõpradega mängida.

Sara Pungar ja Eva Bradley lõpetasid lasteaia juba eelmisel aastal, aga jõulupidu on nii tore, et tulid selleks tagasi. ,,Me saame kommi ja me saame näha Jõuluvana ja me saame minna hüppelossi ja me saame kuulda talvejuttu ja me saame teha kunstitööd,“ seletas Eva. Rääkisid, et see oli juba kolmas kord, kui nad sel aastal eesti ühiskonna üritusel Jõulu­ vana näevad. Sara tahtis Jõulu­ vanaga kindlaks teha, et ta oli tema jõulusoovi kuulnud – ta soovib väikseid Lego’sid.

Jõuluvanal oli ise soovitusi, mis lastel oleks jõuludeks kõige paremad soovid. ,,Kõige parem soov on mui­ dugi tervis,“ ütles Jõuluvana. ,,Ja siis ka rahumeeleolu sõpra­

dega. Poisid ja tüdrukud, nad mõnikord oskavad kiskuda, eriti vend ja õde. Aga oleme nüüd jõulu ajal ikka sõbralikud.“ Pidu korraldasid Tiiu Brad­ ley, Tarmo Lõbu, Heili ja Mikk Toome, Riina Knowles, Tiiu ja Tarmo Remmel, Andres ja Silvi Kolga, Mailiis Qaqish, Eerik Randsalu, Katrin Sõmermaa, Ingrid Laar.

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

MÕTISKLUS

Ettekujutuse võime

Toronto Eesti Maja soovib kõigile rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat.

Rahulikke jõulupühi ja head uut aastat!

KANADAN SANOMAT VENNASRAHVA AJALEHT KANADAS 308–191 Eglinton Ave. E. Toronto, ON M4P 1K1 Tel. 416-321-0808 Web-leht www.finnishcanadian.com

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat eestlastele!

Ööbiku pere soovib teile rõõmsaid jõulupühi.

Latvian Canadian Cultural Centre 4 Credit Union Drive, Don Mills, ON, M4A 2N8

Kujutame ette, milline oleks meie maailm, kui meie olek­ sime ahvide sarnased, ilma loova meele ehk vaimuta.

Kõigepealt puuduksid linnad täis kõrghooneid, liiklusvahen­ did, aiad, põllud ja maanteed, kõik, mida inimese käsi on loonud, me oleksime isegi ilma seljariieteta, võibolla karvase­ mad kui praegu, kohanedes loo­ dusega.

Ja mida me leiaksime selle asemel? Vaid linnupesasid, si­ pel­ gate kuhjasid, jänese urgu­ sid, piibrite tammesid, ei lennu­ keid, laevu ega rongirööpaid.

Millest on selline suur vahe tingitud?

Ei millestki muust kui meie meelte vahest, mis meil on ja loomadel pole. Meil on valiku ja tahte vabadus ja sellega kaa­ suv intellekt, mõtte- ja ettekuju­ tuse võime, loov vaim. See ri­ kastab meie elu ja ettevõtmist piiritult. Meil on võime vaim­ seks arenemiseks. Me saame õppida lugemist, kirjutamist, muusikat, matemaatikat, igasu­ guseid ameteid, suhtlemist, keelemurdeid, kõike ettekujuta­ vat. Ja siis saame seda rakenda­ da oma tahtega, ehitada, luua, jne. Ilma selleta poleks koole, kirjandust, teadust, uusi leiutusi, kõik ettekujutatav oleks võima­ lik, kui me elu vaid kestaks…

Aga seesama meie meele va­ liku ja tahte vabadus sisaldab endas ka surmavat ohtu, mida me nimetame kurjuseks, mis võib kui seda tarvitada, esile tuua lugematuid kannatusi ja surma ehk hävingu. Sedasama me kogeme siin ilmas ja elus, mis pole midagi enneolematut.

Inimese kurjus ikestab teist inimest oma kasuks, orjastades ja röövides me õnne ja vaba­ duse. Inimene valmistab ka tapamasinaid sõjapidamiseks, millised me oleme läbi elanud nii kahe maailmasõja jooksul.

Praegugi valmistatakse suuri armaadasid, laskeriistu ja aa­ ­ tompomme, milleks? Need on ju hävinguks! Miks me ei õpi?

Teadus ei õpeta meile moraali ega eetikat. See õpetab tegema lõhkeainet, aga mitte mil­ leks seda kasutada. Me võime selle­ ga tunnelit läbi kalju ehitada, aga me võime ka tapapomme sellest valmistada. Siiski on olemas üks raamat Piibel, mida nimetatakse Jumala Sõnaks.

Seal leiduvad kõik vastused meie kõikidele küsimustele siin ilmas, meie elus. See raamat on ebainimlik oma tasemel, mõis­ tetav vaid usu kaudu, mis ära seletab Jumala vägevuse ja armu, kui maailma kõiksuse ja elu Looja.

Meie inimlik koolitarkus ku­ jutab inimese elu tekkimist evo­

13

lutsiooni läbi, aga Piiblis on kirjutatud, et Jumal ütles: ­ ,,Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks, et nad valitsekseid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad.“ (1 Moos. 1:26) Evolutsioon õpetab isetekki­ mist ja arenemist pikkade pe­ rioodide kestel. Selle asemel Jumal tegi inimese kuuendal loomise päeval meheks ja naiseks, valmistades nad põr­ must ehk maa osadest, puhudes neile ninadesse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks. (Moos. 2:7) Inimesel on valiku vabadus, kumba uskuda. Mõlemas peab kasutama usku. Mul on kergem uskuda Kõikvõimelisse Juma­ lasse kui ise tekkimisse. Kuidas võisid enne tekkimist kõik elus olevused ja taimed kokku rääki­ da, et areneme selliselt, et me oleksime kõik sümmeetrilised ehk meil oleks kaks poolt täp­ selt samasugused? Veel enam: igat liiki mees- ja naisolevused erinevad vaid veidi, et nad saaksid sugu edasi kanda, mui­ du ei oleks elu siin praegu ja neid liike on tuhandeid putuka­ test elevantideni. Selle mustri taga on tarkus, mitte isetekki­ mine. Ja elu ise on nii keeru­ line, et see oleks võimatu ilma kõrgema intelligentsita kui seda on meil.

Kui süveneda Piiblisse, siis võib selles olevast kirjutada kui keegi oskab, nii kriminaal- kui ka armastusromaani kui ka müsteeriumi loo, mis oleks põnev lugu. Piibel on kirjutatud nii literaalselt kui ka sümbooli­ kalt ehk tähendamissõnaliselt.

Vahest väga sügavmõtteliselt, mida pead lahendama Piibli enda põhjal. Nagu: kui Jumal andis inimesele sellise meele­ vabaduse, siis ta teadis ette, et ka kurjus ehk patt võib esile tulla. Samuti ta teadis, et see tekitab temale endale kui ka kogu loodule kannatust ja surma.

Miks ta siis sellise vabaduse andis? Mitte enese, vaid loo­ ­ d­ olevuste elu rikastamiseks! Ta oleks võinud meid luua loo­ made tasemel, mitte intellektiga, vaid loomusunni ehk instinkti­ ga. Kui Jumal sellise võime an­ dis, siis ta teadis, et ta peab enese ohverdama, lunastades patuse oma eneseõiguse läbi, sellega vahetades kohad patuse­ ga, kannatades ja surres tema asemel. Sellest on kirjas Ilm 13:8.!

OLEV TRALLA

14

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

Oktoobrikuus ilmus Eestis Piret Kooli raamat ,,Raivo Järvi. Kõike mud kui kukupai“, mille andis välja kirjastus Pegasus. Raivo Järvi nimi ei vaja Eestis tutvustamist – tuntud kunstnik ja hea jutuvest­ ja ning hiljem poliitik, kelle arvamusel oli kaalu. Aga Torontos elas raamatu pea­tegelasele väga lähe­ dane Eik Järvi koos oma abikaasa Leidaga, kes mõlemad olid siin hästi tuntud ja keda paljud siinsed veel kindlasti mäletavad. Allpool avaldame autor Piret Kooli lahkel nõusolekul katke ülalnimetatud raamatust.

Oli kord kolm venda (2) Piret Kooli (Algus EE # 50, 13. dets. 2019) Katkend peatükist Oli kord kolm venda Eesti Vabariik võõrustas üha laiemalt väliskülalisi ja oli maail­ male avatud, nii et pare­ matesse hotellidesse-restorani­ desse oli vaja juba korraliku väljaõppega töötajaid. Eik sat­ tuski kaubandus-tööstuskoja ning haridusministeeriumi stipendiu­ miga kuueks kuuks Šveitsi stažeerima. Aasta oli 1935 ja Eik õppis kõike, mida menüü koostamiseks ja esitlemiseks oli tarvis teada, alates juurvilja keetmisest kuni veinivalikuni.

Isegi ruumide valgustuse kohta olid eraldi tunnid, sest daamide meik ei saanud ju pidulikul puhul liialt välja paista. Veini­ koolituse puhul tehti väljasõite ka Austriasse ja Saksamaale, õpiti eri maade kombeid, muu­ sikat ning seda, kuidas seltskon­ nas vestlust ülal hoida. See kõik aga tähendas lisaks loengutele ja raamatute lugemisele ka ooperi- ja balletiteatri külastusi.

Kui Eik lõpuks koju tagasi jõudis, abiellus ta esmalt oma kalli Leidaga, kes oli oma kauni lauluhäälega isegi juba Euroo­ pas tuuritanud. Seejärel aga tuli mehel kaaluda mitmeid tööpak­ kumisi. Kas hakata mõnes po­ pulaarses kodumajanduskoolis ehk niinimetatud pruudikoolis kombeid ja etiketti õpetama või asuda hoopis Aegviidu turis­ tikodu peaökonomisti kohale.

Eik valis viimase ja jõudis isegi juba veinikaupmees Kaarmanni ja lihunik Laksiga käed lüüa ning sai Saksa kapitalil põhi­ne­ nud Sakuga diili tingimusel, et mõned toolid-lauad tuuakse ka sinna õue järve äärde… kuid siis maailm muutus.

Venelaste mobilisatsiooni eest pages Eik esmalt metsa ja Leida varjas ennast Glorias lava all.

Pärast sakslaste tulekut vahetas Eik aga kelnerikuue sõdurihalli vastu. Ta alustas Toompeal kait­ seväeringkondade peastaabi Er­ satzkommando Estland koossei­ sus ja päev enne Tallinna langemist viis kodumaalt taan­ duv üksus temagi isamaalt ära.

Eik meenutas hiljem, kuidas konkreetse vihje põgenemiseks – „kodu tuleb maha jätta“ – andnud talle major Ain Mere, hilisem kolonelleitnant ehk Obersturmbannführer isiklikult.

20. septembril heisati Pika Hermanni torni viimast korda sinimustvalge lipp.

Samal päeval astusid Eik ja Linda parimas usus, pakitud kohvrid käes, Tallinna sadamast lahkuva Mindeni pardale. Enne jõudis Leida veel nende Toom­ pea kodus dokumente ja pabereid põletada, millel oli oht saatusli­ kuks saada, ja siis oli aeg minna – venelased olid juba ­ Lasnamäel. Sadamas oli tu­ handeid põgenikke, laevugi oli tihedalt. Enamik neist olid õhuja miinitõrjerelvadega varusta­ tud kauba- ja kalalaevad.

Keskpäeval lahkusid sadamast Wartheland ja Minden. Esimese

Raamatu peategelane Raivo Järvi kohtumas Inglise prints Charles’iga.

Foto erakogust

Vas. Raivo Järvi ja tema onu Eik Järvi.

Foto erakogust

pardal oli umbes 1200 põgenik­ ku, nende hulgas kindralkomis­ sar Litzmann ja omavalitsusjuht Hjalmar Mäe saatjaskonnaga.

Mindeni pardal oli lisaks tsiviil­ põgenikele ja üksuse Nordland meestele veel umbes poolsada Lasnamäel teeninud eesti lennu­ väepoissi, kes pandi kohe laeva õhutõrjekahurite peale valvesse.

Sadamast väljudes seisid ini­ mesed paljastatud peaga laeva­ lael püsti ning laulsid Eesti hümni.

Samal õhtul süttisid Tallinna kohal n-ö jõulupuud ja merel olijad nägid linna pommitamisel tekkinud tulekahjude kuma.

Vaid mõni tund Tallinnast ee­ mal said laevad lennukitelt ­torpeedotabamuse. Üks neist nii õnnetult, et läks seitsme minu­ tiga põhja. Teisel, Mindenil sai vigastada vaid korsten. Neli päeva hiljem jõuti Poola linna, toonasesse Gotenhafenisse (Gdyniasse). Seal läks Leida laevast maha leppega, et Eik, kes oli SS-vägede autojuhiks määratud, otsib naise hiljem üles.

Ent sõda kestis edasi. Kui Eik koos komandoga Saksa­ maale jõudis, oli idarinne kokku varisemas. Eesti sõdurid, kel oli õnnestunud rindelt pageda, ot­ sisid tihtipeale varju Ersatzkom­ mando staabist, sest siit sai juhiseid, kuidas edasi toimida.

Raivo perekonnaarhiivis on üks Ülem-Sileesiast saadetud kiri, mille saatja on asukoha ja sündmuste järgi tuvastades Eik (kes kuulus 20. Eesti diviisi) ja saaja Riho. Fakt on ka, et kirjas viidatud Franz Augsberger oli Waffen-SSi Eesti väeosade ­komandör oktoobrist 1942 kuni 17. märtsini 1945 ja tema ase­ mele tuli Alfons Rebane.

Kallis vennas! 24. märts 1945 Nagu näed olen ikka veel elus ja terve. Olen kusagil Silee­ sias, seal kus on palju päikest ja palju mägesid. Oled võibolla juba kuulnud, et meie diviis oli kottis ja väga suures ja raskes kottis. Nüüd oleme läbi tulnud ja ma töötan jällegi edasi. Nagu kuulda läheb meie diviis veel kord moodustamisele ja kui läheb uuesti lahti. Mul on säärane tunne, et kui nüüd läheb lahti, siis lähen mina ka ette. Olin juba paar päeva ees ja Kamfgruppes aga jäin ellu.

Võibolla sa tead et meie diviisi komandör Augsberger on lan­ genud ja nüüd on komandör Rebane. Tahaksin koledasti siit ära tulla aga kuidagi pole võimalik. Arutasin juba põgene­ mise mõtteid aga ei tulnud välja midagi. Aga mul praegu pole kadunud see mõte ja kui tuleb üks ainuke võimalus siis lendan.

Oi kuidas ma tahaks et sa tu­ leks siia ja annaks jällegi mulle nõu. Kas ei ole kuidagi võima­ lik teie juurde tulla? See on esialgu kõik, mis tahtsin sulle ­ kirjutada peaasi on see et olen elus ja tulin tervelt välja sellest

Leida ja Eik Järvi.

rõngast.

Kõike head ja jällegi näge­ mist kallis vennas Sind armastav vennas Aprillis, kui lahingud Ber­ liini jõudsid, taandus kogu ko­ mando Odense poole. Selle pea­ liku Ain Mere algatusel pandi Assensis alus eestlaste põgeni­ kelaagrile, kuhu varsti kogunes üle 100 „kroonust ärahüpanu“ ja mille laagriülemaks sai Eik Järvi. Sügise saabudes koliti laager üle Kopenhaagenisse ja peagi avanes meestel võimalus tsiviiltööle asuda. Nii jõudis Eik tagasi hotellialale.

Abikaasad Eik ja Leida kohtusid uuesti 1948. aastal Stockholmis. Selleks ajaks oli Eik jõudnud Taanis nõusid pes­ tes uue keele selgeks õppida, teinud samas eksternina ära riigikeele eksami ning töötas ­ kohalikus eksklusiivses öölo­ kaalis. Raha niisiis oli, kuid sõ­ jakeerises Inglismaale sattunud abikaasa leidmiseks kulus me­ hel sellest hoolimata veel mitu kuud. Lahenduse saigi lugu alles siis, kui Eik 1947. aastal ­ salaja kalapaadiga Rootsi pages ja ütles oma sünnijärgsele nimele Johanson viidates, et va­ jab Rootsi võimude abi abikaa­ sa leidmisel.

Kui nad Leidaga koos lõpuks 1949. aastal Kanadasse Londoni linna jõudsid, tundis Eik, et on turvalises kohas. Elukestev õpe tegi temast ühe parima veinias­ jatundja Torontos ning vähesed teadsid, et see Kanada eliitklu­ bides loenguid pidav eestlane on koostanud ka Taani, Rootsi ja Inglise kuningakoja veini­ kaarte ja võõrustanud majestee­ tide külalisi.

Leida Järvi laulis koos Olaf Kopvillemiga läbi aegade kuul­ said kuplette ja mängis Eesti rahvusteatris meeldejäävaid ka­ rakterosi kuni surmani 1983. aastal. Leseks jäänud Eik veetis oma viimased aastad eakateko­ dus. Tema ja ta abikaasa tuhk toodi 1998. aastal Ees­ tisse ja maeti Metsakalmistule perekon­ na hauaplatsile. Kuna Eik ja Leida lapsi ei saanud, pani Eik Raivole hüüdnimeks Poiss ja hoidis teda kui oma poega, õpetades talle kõike, mida ise elu vältel õppida oli osanud.

Kolmandast, noorimast ven­ nast Ahtost ei ole enam paraku kõnelejat. Teada on vaid, et tu­ berkuloosihaigla patsiendina

Foto erakogust

pälvinud noormees enesest kõ­ vasti vanema naisterahva sooja tähelepanu. Hooldusõe ja ravi­a­luse suhe kasvanud ühel hetkel hoopis isiklikumaks ja Ahto abiellus Niinaga. Kui lõpuks ­ mehe tervis parem oli, haigestus aga Niina, ja seegi armastus lõppenud vabaks andmisega.

Ahto leidis mõni aeg hiljem oma ellu hingesugulase Juta, kellega neil oli pikk ja ilus kooselu. Juta ja Ahto surid ühel ja samal aastal (1994) kolme­ kuuse vahega. Järglasi neist ei jäänud.

(Katkend peatükist Riigileiva maitse) /---/ Pärast pronksiöö sünd­ musi külastas Eestit Iisraeli mit­ mekordne peaminister, hilisem president Simon Peres. Iisraeli parlamendi Knesseti saadikud kohtusid selle visiidi käigus ka Eesti parlamendi juures tegutse­ va Eesti-Iisraeli sõprusrühma liikmetega. Raivogi oli üks neist. Pärast tavapäraseid ing­ liskeelseid viisakusväljendeid astus külalisdelegatsiooni juht Josef Chagall aga Raivo juurde ja ütles talle Tallinna-Moskva telesillale viidates: „Te käitusite nendega liiga intelligentselt!

Need on sovetid, kellele tuleb vastata samaga ja veelgi roh­ kem!“ Raivo aga kahtles selles.

Ta polnud veendunud, kas stuu­ dios olijad oleksid mõistnud eesti rahva valu ja ängi ning kogetud genotsiidi. Isegi kui ­ Raivo oleks rääkinud enda vanemaidki tabanud saatusest. Õiglusevajadusest kantud maail­ mavalust andis Raivo järjest mitmes keeles intervjuusid ja pani – peamiselt eesti keeles – kirja poolsada arvamusartiklit, mis meie suuremates arvamus­ portaalides ka oma lugejad leidsid. Ja nii mõnigi kord elas ta eneses läbi seda telesillal ­tuulte kätte jäetu tunnet, öeldes endamisi: „Seda kõike oleks ma tahtnud telestuudios öelda…“.

Raivol ei olnud kombeks oma saateid salvestada ega uuesti üle vaadata. Just nii, nagu ta polnud kunstnikuna oma varasemate töödega iial rahul, oleks ta mui­ du alati leidnud nendeski ikka parandamise võimalusi. Nii ra­ hustas ta oma rahutust, kuniks terviserike ta ootamatult arsti juurde viis.

Oma viimase aastavahetuse eel, olles juba haigusest teadlik (Järgneb lk. 20)

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

15

Metsajõulupuul jõulutunnet otsimas ja saamas Täiskuuvalguses.. tähtede all… …mööda linnuteed… Seal võid lasta oma mõtteil rän­ nata ja leida neile korrastust.

Mõelda. Unistada. Ja koguda emotsioone. Seda tehakse skaut/gaidlaagrites ju alalõp­ mata. Eriti suvisel ajal. Ja kindlasti Kotkajärvel. Eriti augustikuu sumedatel suveõh­ tutel paadisillal lesides, silmad taevaavarustes uitamas. Aga ka talveõhtul võib isegi suur­ linnas nagu Toronto natuke­ seks ajaks ära kaduda, loo­ duse rüppe peituda. Ja kor­ raks enesesse vaadata, mõel­ da, oma mõtteid korratsada ning laadida end saabuvaks pühadeajaks harda, kauni ja looduslähedase energiaga.

Juba aastaid on skautlikud­gaidlikud organisatsioonid To­ rontos elus hoidnud imelist tra­ ditsiooni – looduslähedast met­ sajõulupuud. Aastaid on selleks metsaks olnud Wilket Creek park Eglintoni ja Leslie täna­ vate ristumispaiga läheduses.

All orus võib mõneks ajaks kõr­ vust peaaegu kaduda lähedal­ asuvate tiheda liiklusega täna­ vate automüra ja eemalt paist­ vad t­uled tunduvad lähedusest hoolimata siiski piisavalt kau­ gel. Tänavu, kui grupp metsa­ jõulupuulisi taas tavalisse kohta lõkketule äärde kogunes, val­ gustas platsi veel ka täiskuu.

Mida veel soovida, et lasta oma mõt­teil hoopis teistele radadele rännata, eemale argipäevast ja ­ linnakärast. Ja lähedaste ini­ meste juurde kauguste taga.

Mõnelegi tuli ehk meelde tõe­ line talvepäev päris metsas, päriselt loodust nautimas, samal ajal ehk jõulupuud otsides.

Seda emotsiooni süvendas veel pastor Jüri Puusaag, kui rääkis oma kogemustest nooru­s­ ajast, mil koos oma kaaslanna­ ga, hilisema abikaasa Ellega

jõulueelsel ajal metsaradadel jalutas, täiskuu valgustamas teerada.

Pastor Puusaag ütles, et sel korral metsajõulupuul osalemine on nagu ringi täitumine – kolm­ kümmend aastat tagasi, kui ta alustas siin koguduseõpetajana, oli ta samuti metsajõulupuul nagu nüüdki, mil need on tema viimased jõulud siinse eesti baptistikoguduse hingekarjasena.

Kokkusaamise pühalikkuse too­ nitamiseks luges pastor jõulu­ evangeeliumi.

Ei ole skautide-gaidide met­ sajõulupuu täiuslik, kui ei laul­ da. Kuna õues ei saa kõiki orkestripille mängida, aitasid laulude saatmisega sel korral välja ,,Kõla“ duo Elin Marley trompetil ja Kristjan Naelapea tromboonil, kes on mitu aastat metsajõulupuul kaasa teinud.

Skm Enn Kiilaspea varustas mängijaid nootidega. Muidugi kõlasid tuntud ja armastatud jõulukoraalid ,,Neil karjastel väljal“, ,,Üks roosike on tõus­ nud“ ja ,,Püha öö“. Viimane so­ bis eriti just sellesse looduse rüpes peetud kargesse õhtusse, tooma sõnumit, mida varem jõuluevangeeliumist kuuldud.

Aga skautlike-gaidlike tal­ viste kokkusaamiste lahutamatu osa on kuum kakao. Kuuma joogi küllaldaste varude eest hoolitses skm Enno Agur. Tema oli ka lõkkemeistriks.

Aitäh, skaudid-gaidid, et hoiate traditsiooni, olgu siis väl­ jas soe või krõbekülm, tuul, vihm, lumesadu või lihtsalt kau­ nis talveõhtu; aastate jooksul on kogetud neid kõiki eelnimeta­ tuid. On väärt võtta ühel enne­ jõulusel õhtul aeg pisut maha, minna metsa-parki, heita pilk enesesse ja lasta jõulumeeleolul end oma embusesse võtta. (EE) Fotod: PAUL KIILASPEA

Laulmist toetasid Elin Marley trompetil ja Kristjan Naelapea tromboonil skaut-gaidorkestrist Kõla.

Skm Enno Agur ja pastor Jüri Puusaag.

Metsajõulupuul osalejaid.

Eestis väheneb Riigikohus võttis poelettidel omamaise menetlusse toidu osa Rail Balticu trassi Hiljutisest maaeluministeeriu­ vaidlustamise mi tellimusel valminud kon­ junktuuriinstituudi värskest uuringust selgub, et Eestis toodetud toiduainete osakaal on poelettidel vähenemas. Nii oli eelmisel aastal omamaise toidukauba osakaal poeletti­ del 59%, tänavu aga oli see langenud 56 protsendini.

Kõige suurem on kodumaise toidukauba osakaal keeduvors­ tide ja viinerite (94 %), leiva (92 %) ja piima (89 %) tooteva­ likust.

Toiduõlide kategoorias on ainult viis protsenti kodumaist päritolu. Selle põhjuseks on eest­laste tarbimisharjumuste muutus, kodumaine rapsiõli on pea täielikult asendunud olii­ viõliga.

Samuti on langenud kodu­ maist päritolu kaerahelveste järsk kukkumine sortimendis – kui eelmisel aastal oli poodide kaerahelbevalikust pärit 19% Eestist, siis sel aastal oli see langenud 13%-le.

Suurema languse kodumaiste toidukaupade osakaalus oma sortimendist on aastaga teinud sealiha (80 protsendilt 61 prot­ sendile), jäätis (59 protsendilt 46 protsendile), kohupiim (81 protsendilt 73 protsendile), kon­ servkurk (68 protsendilt 57 prot­ sendile), jogurt (76 prot­ sendilt 70 protsendile), juust (64 protsendilt 59 protsendile) ja küpsised (23 protsendilt 18 protsendini).

Kodumaise toidu osakaal on aga tõusnud näiteks järgmistes toidukaupades: kala (17 prot­ sendilt 30 protsendini), määrde­ juust (54 protsendilt 65 protsen­ dini), mahl (29 protsendilt 35 protsendini) ja lihakonservid (72 protsendilt 78 protsendile).

Kõige suurem hulk kodu­ maist kaupa on Eesti omanikele kuuluvas Selveris (63 %), kõige vähem Leedu omanikele kuulu­ vas Maximas ja Rootsi päritolu Rimis (mõlemad 52 %).

(ERR/EE)

Riigikohus hakkab arutama mittetulundusühingute ARB (Avalikult Rail Balticust) ja Eesti Looduskaitse Selts kas­ satsioonkaebusi kohtuasjas, milles MTÜ-d vaidlustasid riigihalduse ministri kehtes­ tatud Rail Balticu trassi maa­ konnaplaneeringud.

MTÜ-d leidsid halduskohtule esitatud kaebustes, et maakon­ naplaneeringud on õigusvas­ tased nii menetluslike rikku­ miste tõttu kui ka sisuliselt.

Kaebajate hinnangul oleks Rail Balticu jaoks tulnud kasutada olemasolevat raudteetrassi. Nen­ de hinnangul ei selgitatud piisa­ va põhjalikkusega välja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee mõju looduskeskkon­ nale, sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele.

Tallinna halduskohus ja Tallinna ringkonnakohus jätsid kaebused rahuldamata. Kolma­ päevase määrusega võttis riigi­ kohus MTÜ-de kaebused me­ netlusse. (ERR/EE)

Kultuurkapitali arhitektuurivaldkonna peapreemia sai Arvo Pärdi Keskus Möödunud nädalal Tartus Kam­ mivabrikus toimunud Arhi­tek­ tuuripreemiad 2019 auhinna­ tseremoonial kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali, Eesti Ar­­ hitektide Liidu, Eesti Sise­ arhi­ tektide Liidu ning Eesti Maas­ tikuarhitektide Lii­ du tänavuste preemiate laureaadid.

Kultuurkapitali 2019. aasta arhitektuurivaldkonna peapree­ mia sai sel aastal arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano projekteeritud Arvo Pärdi Keskuse hoone.

Arhitektuuripreemiatele esi­ tati ligi 200 ettepanekut, mis on läbi aegade suurim kandidaatide arv. Žüriide sõelale jäi 65 teost, nominentide hulka pääsesid mitmed avalikud objektid ja lin­ naväljakud, restoranid, bürood, eramud ja näitused.

Arvo Pärdi Keskuse hoone oli nomineeritud kolmele pree­ miale: Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiale, Eesti Sisearhi­ tektide Liidu aastapreemiale ning Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiale (ar­ hitektuur 2019).

Jõulukirjad sõduritele

Juba mitmeid aastaid on T.E.S. Täienduskoolide õpilased pidanud jõulukirjadega meeles Eesti sõdureid, kes pühadeajal on teenimas kodust kaugel, sageli eluohtlikel missioonidel, koos liitlaste väekontingendiga. Traditsiooni kutsus ellu omaaegne Toronto Eesti Seltsi esimees, samuti välismissioonidel osalenud Eesti kaitseväe reservohvitser, major Ülo Isberg ning seda kaunist tava on Toronto Eesti Selts tänaseni jätkanud.

Foto: EE

16

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

JÕULUHÄLL Toimetanud RIINA KINDLAM Kui olete hiljuti (circa viimase aasta jooksul) abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laialipillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo aadressil: riina@eestielu.ca

Ema Kaili ja väike Lola Laine oo­tavad pühi.

Lola Laine Sajko Jaanipäeva eel sündinud Suvi teab, mis on hea – siidine soojamaa vili avokaado! Palun jõulu­ deks juurde!

Suvi Aria Thomson Kes sündis? Suvi Aria Thomson Kus ja millal sündis? 17. juunil 2019 Hamiltonis Kellele sündis? Ema Anneli Thomson (neiuna Must) ja Dad Steve Thomson Vanem vend: Sander Arvo saab varsti kahe ja poole aastaseks.

Vanavanemad: Emama ja Vanaisa Karen ja Toomas Must Hamiltonis ning Grandpa ja Grandma Gary ja Debbie Thomson, ka Hamiltonis.

Vana-vanavanemad: Vanaema Endla ja Vanaisa Rudi Must (86- ja 93-aastased) ja „Oma“ Ines Ahermäe (89), kõik Hamiltonis.

Kuidas laps endale nime sai?

Seletab ema Anneli: ,,Me ei saanud eelnevalt teada, mis sugu beebid on (mõlema lapse puhul) ja Suvi oli meil juba valitud tüdruku nimi, kui ­ Sander oleks tüdruk olnud. Aria nime valis isa. On hea asi, et Suvi poiss ei olnud, sest et ma tegin nalja arstidega, et kui poiss sünnib, paneme talle nimeks Kawhi, sest et samal päeval peeti Raptorsi korvpalli­ meeskonna suurt võidupidu Torontos!

Olin huvitatud, kas Anneli ,,avastas“ tütre nime Soomes, kus see on levinud nimi juba mitukümmend aastat. Ta vastas: ,,Ma elasin Soomes, kui tegin viimast aastat magistrikraadi, aga ma ei kohanud seal olles ühtegi sellenimelist naist. Suvi tuli mulle pähe, kui olin rase Sanderiga ja Steve’ile ei meel­ dinud kõik ,,normaalsed“ eesti nimed, mida ma panin ette. Siis mõtlesin: ,,Aga miks mitte Suvi?“ päris hullu ideena ja see sobis mu mehele! Mu eesti pere on ka väga huvitatud sellest nimest ja ütlesid, et on nii ilus.

Sanderi nime leidsin, kui Eesti Poistekoor käis Kanadas 2017. a. ja nende üks solist oli Sander.

Panin selle nime kõrva taha ja nüüd näen, et see on päris ­populaarne nimi, nii Eestis kui Kanadas – on juba kaks sarnast Xanderit meie poja lasteaias.“ Aga väike õde Suvi just hak­ kas tahkemat toitu sööma ja talle väga meeldib avokaado. Seda süüakse nüüd Eestis ka, ja aas­ taringselt!

Kes sündis? Henri Robert Weltmann Kazakoff Kus ja millal sündis? 28. juunil 2019 Torontos Kellele sündis? Linda Kazakoff (n. Veltmann) ja Nick Kazakoff, ,,Ema“ ja ,,Isa“.

Vanavanemad: Ülle Veltmann ja Tõnis Veltmann Torontos ning Reet (n. Liivak) ja Robert Kazakoff Oakville’is. Henri varsti otsustab ise, kuidas ta oma vanavanemaid nimetama hakkab.

Vana-vanaema: ,,Emme-em­

Kes sündis? Lola Laine Sajko Kus ja millal sündis? Oak­ ville’is 12. augustil 2019 kaa­ ludes 7 naela 14 untsi.

Kellele sündis? Kaili Barbe (Mamma) ja Steven Sajko (Papa). Pere elab Burlingtonis.

Vanavanemad: Eha Eljas (Memme) ja Raul Neps (Vana­i­ sa) Muskokas, John Barbe (Pepere) ja abikaasa Dianne (Grandma) Ancasteris ning Vera ja Julian Sajko (Baka ja Tata) Burlingtonis. Beebi isapoolsed vanavanemad on Horvaatiast pärit.

Vana-vanaema: Ana, keda kutsutakse ,,Baki“ elab beebi ­ isapoolsete vanavanematega.

Kuidas laps endale nime sai?

Lola teine nimi Laine on tema

(Järgneb lk. 31)

(Järgneb lk. 31)

Päkapikk Henri ootab kelgulund.

Foto: Happy Hive Photography

Everettil tulevad juba elu teised jõulud. Läinud aastal, vastsündinuna, möödusid pühad suuresti magusat talveund magades. Tä­­ na­vu saab juba tähelepanelikum olla!

Everett Vilbert Wiebe Kes sündis? Everett Vilbert Wiebe; meie ,,Everett the Brave“, väike vapper sell.

Kus ja millal sündis? Uni­ versity of Michigani C.S. Mott Children’s Hospital and Von Voigtlander Women’s Hospital haiglas Ann Arbor Michiganis, 10. detsembril 2018, kell 22.39.

Kellele sündis? Ema ehk ,,Mamma“, dr. Lehti Mairike Keelmann ja isa ehk ,,Daddy“, hr. Dane Michael Wiebe.

Perekond elab Ann Arbor Michiganis.

Vanavanemad: Vanaema Anne Liis Keelmann ja Vanaisa Väino Verner Keelmann Torontos ning Grandma Linda April Wiebe ja Grandpa Leonard Bruce Wiebe White Rockis, Briti Kolumbias.

Vana-vanaema: pr. Anita Matuzelis (Vecvecmāmin,a läti keeles) elab Sydneys, Austraa­ lias.

Ristivanemad: ristiisa hr.

Joshua Daniel Wiebe ja ristiema dr. Wendy Mila Sepponen.

Kuidas laps endale nime sai?

Seletab ema Lehti: ,,Soovisime valida nime, mis on ,,klassika­ line, karge ja väärikas, kuid siiski viisakalt tagasihoidlik“ ning mis on ilusa kõlaga eesti keeles. Everett tähendab ,,julge, rikkalik ja jõuline; sarnane metsseale“. Nimi kujunes omal ajal inglise perekonnanimeks germaani eesnimest Eberhard.

Kuulsime seda nime esimest korda, kui sõitsime Seattle’ist Vancouverisse, perekonnale jõu­ ludeks külla (tihti lendame Detroitist Seattle’isse, kui lä­ ­ heme Vancouverisse). Sõidame linnast läbi, mille nimi on Everett, kus asub Boeingu firma.“ Everetti keskmine nimi Vil­ bert on Lehti vanaisa, Hiiumaalt pärit Vilbert Tülli järgi. Dane’il ja Vilbertil oli eriline suhe, olles mõlemad nuputajad-parandajad.

Dane on ehitusinsener ja Vilbert ehitas perekonna suvila ja oli ,,machinist“, kes töötas tur­ (Järgneb lk. 31)

Henri Robert Weltmann Kazakoff

Lõbus Lia ja suur vend Anton tänavu jõulukuul oma praeguses kodulinnas Roomas, Püha Peet­ ruse platsi purskkaevu juures.

Lia Kristiina Lampi Kes sündis? Lia Kristiina Lampi Kus ja millal sündis? Tallinnas 27. aprillil 2018 Kellele sündis? Marika Lampi, neiuna Ets (Ema) ja Jaakko Lampi (Isi). Pere elab hetkel Roomas, Itaalias, kus ema töö­ tab Eesti saatkonnas konsulina.

Vanem vend: Anton Matti Lampi, 4-aastane Vanavanemad: Agu ja Tiina Ets (Vanaema ja Vanaisa) Laure­ lis, Marylandis (USAs) ning Liisa ja Matti Lampi (Mummi ja Ukki) Liminkas, (Järgneb lk. 31)

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

17

Täienduskool pühitses jõule koos Ehatare perega Igal aastal tulevad jõulud üht­ moodi. Igal aastal tulevad jõulud erimoodi. Mõlemas väi­­ tes on tõtt. Need tõdemu­ sed kehtivad ka T.E.S. Täien­ duskoolide jõulueelse tegevuse kohta.

Nagu igal aastal, valmistati klassides ette jõuluettekandeid, mida jõuluvanale, sõpradele, oma pere liikmetele ning küla­ listele pidulikul jõulukoosviibi­ misel esitada. Aga sel aastal oli esitamise koht tavalisest erinev.

Jõulukava sai viidud külakostiks kaasa Ehatare perele, kuhu kool oli lahkelt külla kutsutud. See oligi tore võimalus teha oma lähedastele veel üks püha­ deeelne lisakülastus Ehatares.

Kohale jõudnud, läks kõik varem ette valmistatud kava ko­ haselt. Ehatare huvijuht Janne Laanemaa eestvõttel oli kami­ nasaalis valmis lauad maitsvate suupistetega ja toredate jõulu­ kinkidega, mida sai hiljem kaa­ sa osta, toetades sellega nii Ehatare kui koolide tegevust.

Piduliku õhtu Ehatare söögisaa­ lis avas koolijuhataja Monika Roose Kolga lühikese selgitava tutvustava sissejuhatusega. Äsja Eesti-reisilt saabunud Toronto Peetri koguduse õpetaja praost Mart Salumäe tõi kaasa vaimu­ liku jõulusõnumi, sest jõulud on ju eelkõige siiski Jeesuslapse sünnipäeva pühitsemine.

Aga sama tähtis on kõikide laste ja hingelt noorte jaoks ka jõuluvana. Nii kostiski laulu­

õpetaja Heli Tenno ja klaveri­ saatja Piret Osso toel ühiselt laul ,,Jõulutaadi ootel“. Ja puna­ kuuemees tuligi , helistades kul­ juseid, et kõik ikka kuuleksid.

Tema jaoks oli valmis seatud koht , et oleks hea laste esine­ misi jälgida ja otsustada, kas siis neid ka kingitusega rõõmus­ tada. Etteruttavalt võib öelda, et lapsed tegid oma töö ülihästi ja kingitusest keegi ilma ei jäänud.

Kohe alustatigi esinemisi.

Klasside õpetajad olid õpilastel aidanud esitamisküpseks saada lühinäidendeid, laule, luuletusi ja omaloomingulisi lugusid.

Kõi­ kide läbivaks teemaks ikka talv, talvine loodus, päkapikud, jõuluvana, lähenevad pühad. Õpilaste ettekanded vaheldusid ühislauludega ja lõpp-punkti ees­ kavale pani koolikoori esi­ nemine. Õpilaste ettekanded võeti ehatarelaste poolt soojalt vastu ja hilisemates vestlustes ei olnud publik kiitusega kitsi. Rõõm oli kahepoolne – esinejatel hea meel külakostiga vastuvõtjaid rõõmustada ja ehatarelastel oma kogukonna noorte tegemistest osa saada.

Koolikomitee esinaine Linda Soolepp tänas küllakutsujaid ja tublisid esinejaid ning tuletas meelde, et jõulupuhkus algab kohe, kui jõuluvana on kingi­ tused ja õpetajad koolitunnis­ tused välja jaganud. Rõõmsaid jõulupühi kõikidele!

(EE)

Eriline vildist jõulumark

võitis kevadel korraldatud loovtööde konkursi. Mark on nimiväärtusega 0.65 eurosenti.

Omniva on juba kolm korda jõulude eel välja andnud lõhna­ Tänavu üllatas Omniva (Eesti va postmargi. Kuigi üldiselt kir­ Post) taas erilise jõulupost­ jade saatmine väheneb, on margiga. 2019. a jõulumargi viimased aastad tõestanud, et teeb eriliseks pehmest vildist jõulukaarte saadetakse jätkuvalt. alusmaterjal, mis muudab Kui Eesti esimene piparkoo­ soojad pühadetervitused veel gilõhnaline jõulumark 2016. soojemaks. Postmark on raa­ aastal ilmus, oli nii meedia kui mitud hõbedaste kaante va­ ­ ka klientide huvi ootamatult hele, roosal tagakaanel on suur ja margid said kiirelt post­ inspireeriv margi lugu nii kontorite lettidelt otsa. Erilise eesti kui inglise keeles. Erilise margiga kirja soovisid oma jõulupostmargi autor on tun­ lähedastele ja sõpradele saata ka nustatud Eesti tekstiilikunst­ need, kes polnud seda juba aas­ nik Krista Leesi, kelle teos taid teinud.

Aasta hiljem tuli turule ka­ neelilõhnaline mark ning hitiks kujunes ka 2018. aastal ilmunud mandariinilõhnaline Tallinna Raekoja jõuluturu motiiviga postmark.

Tänavu saab saata sõpradele jõulutervitusi piparkoogilõhna­ liste postmarkidega.

Fotod: KAI KIILASPEA

Pärast täienduskooli lastele kingituste jagamist tervitas jõuluvana Ehatare elanikke.

Foto: Kai Kiilaspea

Kohtumisest Jõuluvanaga tunneb rõõmu Ehatare elanik Valentina Vilde.

Foto: Liisa Neges

18

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

Jõulud on tulemas – hellakesed ja hundud külastasid Ehatare elanikke jõululauludega

Custom Design • Repairs • Appraisals Engraving • Watch Batteries • Redesign Estonian designs ~ Estonian spoken

JEWELLERY LTD Monday–Tuesday by appointment Wed–Sat 12–7 pm • Sun 12–5 pm 1015 Queen St. East, Toronto 416-800-1097 anviljewellery@gmail.com • anviljewellery.ca

JK Kalev-i Võrkpallilaagri pere soovib kõigile

RÕÕMSAID JÕULUPÜHI JA ÕNNERIKAST 2020. AASTAT! www.joekaaru/en/jk-kalev-volleyball

Rõõmsaid jõulupühi soovib

Dr. TRINA MACRAE Yonge & Lawrence Dentistry 416-489-3300

Soovime kõigile õnnistatud jõulupühi ja head uut aastat 2020!

Dr. Aldor Laur & personal Oshawa-Clarington

Dental Health Centre

247 Simcoe St. N., Suite 202, Oshawa ON L1G 4T3 Tel. (905) 728-1081 GENERAL DENTISTRY • ORTHODONTICS • TMJ • PERIODONTICS www.oshawaclaringtondentalhealthcentre.com

Laupäeval, 14. detsembril jagasid Ehatare elanikega jõulurõõmu ja häid soove Toronto eesti hella­ kesed ja hundud. Lauldi jõuluõhtust, saanisõitudest ja teistest lumistest tegevustest. Kõiki laule lauldi eesti keeles, nii traditsioonilisi eesti laule kui ka kaasaegsemaid, mida on inglise keelest tõlgitud. Üheksat laulu lauldi kahel konserdil põetuskodu ja puhkekodu elanikele ning külalistele. Korraldajaks ja laulude juhataja/pillimees oli skm Enno Agur.

Fotod: Erika Agur

Mida kinkida ja mida mitte…

Jõulukingitusi valides soovime ju ikka, et kink saajale – olgu selleks perekonnaliige, töö­ kaas­lane või keegi teine – ka meeldiks ja sobiks, ei jääks kodus seisma ega kingitaks seda omakorda edasi… Mõni­ kord on aga kingisaajat ja tema maitse-eelistusi hästi tundmata õige kingituse leid­ mine üsna keeruline.

N-ö neutraalsed kingitused on alati lõhnaküünlad, kohvitas­ sid, kommid-koogid, veinid jne.

Aga saades kingituseks näiteks 10 tassi – kuhu neid kapiriiulil­ gi mahutada? Ja veini, mis on kindlasti väga hea, ent ei kuulu näiteks inimese eelistuste hulka, või ei joo see inimene veini üleüldse? Ka lõhnaküünlad ei pruugi iga inimese kodu hõngu­ ga sobida, või eelistab mõni inimene näiteks sootuks lõhna­

vabu tooteid. Kommidega on samuti nii, et need ei pruugi saajale maitseda, või ei söö ta üldse kommi, või koguneb komme jõuluperioodil koju nii­ gi palju.

Aga mida siis kinkida?

Kõik need eelpoolmainitud traditsioonilised kingitused on ikka ja alati väga sobivad, aga näiteks võiks rõhku panna per­ sonaalsusele. Nii tunneb kingi saaja, et just tema peale on mõeldud ja kingitus pole lihtsalt kiiruga ostetud.

Teades inimese veinieelistusi, on saajal kindlasti väga hea meel ja kindel on, et seisma see vein ei jää! Samuti tasub panna rõhku personaalsuse peale, va­ lides näiteks veini, mille sildil saaja nimi; või sellest riigist pärit veini, mida saaja hiljuti külastanud.

Kuuseusku eestlased

hoonete ümbrust, seda pulmade, teiste pühade, aga ka matuse ajal.

Hiljem hakati talvise pöö­ ri­ päeva paiku elamute juurde ehteks tooma terve kuusepuu, näiteks linnas olevale turuplat­ sile. Selle kohta on esimesi and­ meid Eestist Tallinnast aastast 1441. Tuppa on Eestis kuuske toodud viimased 150 aastat.

Eesti jõulukaartidel ja muu­ del jõulutoodetel on sageli ku­ jutatud punase kõhualusega lee­ vikest, hiljuti aina rohkem ka punarinda. Nendele on kuusik ja kuuse-segamets eelistatuim pesapaik ning poegade üleskas­ vatamise koht. Leevikesed len­ davad talvel rohkem ringi ja satuvad kuusikust ka majade juurde. Eestis pesitsevad puna­ rinnad lendavad talveks Läänevõi Lõuna-Euroopasse, mõned isegi Aafrikasse, kus talvituvad koos kohalike punarindadega.

Komme kujutada jõulukaar­ dil punarinda on Eestisse tulnud Lõuna- ja Lääne-Euroopast ning Suurbritanniast, kus punarinnad tegutsevad talviti majade juures.

Jõulukaartidel on kujutatud

Rahvusringhäälingu ,,No­­ vaatoris“ selgitab Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dot­ sent Tiina Elvisto eestlaste kuuseusku. Refereerime all­ pool err.ee kodulehel ära toodut.

Eesti aladel on kuusk olnud aastatuhandeid väga oluline – ta on andnud nii vihmavarju kui ka öömaja küll kalastajatele, jahimeestele, aga ka heinalis­ ­ tele. Tihti asusid heinamaad ta­ lust eemal, vahel mitu kilomeet­ rit. Kibekiirel heinaajal tihti ööseks koju ei mindudki. Maani ulatuvate kaharate okstega kuusk oli siis ka peavarju and­ jaks. Kuusel lasti heinamaal ja puisniidul ka seetõttu rahulikult kasvada, et tema käbi vikatit ei riku. Männikäbi lõhub vikatit.

Kuuseoksi toodi juba iidse­ test aegadest koju nii eestlaste kui ka meie naaberrahvaste poolt. Kuuseokstega kaunistati tuba, kuuseokste hakkega aga

Väga populaarne tegevus jõuluperioodi pidudel on ka kokteilide tegemine. Miks mitte kinkida kellelegi näiteks koktei­ lide valmistamise komplekti, mis kindlasti leiab jõuluperioo­ dil kasutust, eriti kui ollakse ko­ duste pidude korraldajad. Väga menukad on ka alkoholivabad kokteilid. Ühe kingitusena, mida alati sobib kinkida, on näiteks kõrge kvaliteediga oliivõli. Kaunis pu­ delis ja vajalik kingitus leiab kindlasti kasutust toiduvalmista­ misel.

Kuna tänapäeval püüab suur osa inimesi aina vähem plasti­ kut kasutada, siis miks mitte kinkida kellelegi heast materja­ list ja mahukas kott, millega poes sisseoste teha. Neidki saab personaliseerida, kirjutades peale saaja nime või lisades tema ­jaoks sobiva kaunistuse. (NP/EE)

ka punase kübaraga seeni, mis meenutavad Eestis levivat pu­ nast kärbseseent. Tekib küsi­ mus, miks on jõulukaardil kuju­ tatud mürgiseent? Tegemist ei ole aga punase kärbseseenega, vaid Lõuna-Euroopas kasvava keiser-kärbseseenega, mis pole mürgine ning on itaallaste ja teiste rahvaste poolt kõrgelt hin­ natud piduroog.

Kuusk on paljudele elusolen­ ditele väga oluline. Inimese jaoks on kuusk oluline tar­ ­ bepuu, majade juures kasvavana aga tuuletõkke- ja ilupuu. Eri­ne­ vatele loomaliikidele on kuusk toiduallikas ning kodupuu.

Näiteks käbilinnud, rähnid ja oravad söövad kuusekäbis ole­ vaid seemneid, sipelgad jahivad kuusest toituvaid putukaid.

Samas kaitsevad kuklased kuu­ sest toituvaid lehetäisid, kellelt saavad vastu magusat nestet.

Leevikesed rajavad oma pesa meelsasti kuuse otsa, punarin­ nad peidulisse kohta kuuse alla.

Rohkem saab kuusest lugeda Ants Viirese raamatust ,,Puud ja inimesed“. (ERR novaator/EE)

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

märkmik

Riina Kindlam

Pühadeeelne hoiatus: kratid ei tunne piire Kõigepealt, ennevanasti, olid kratid sellised, nagu juures­ olevatel ülesvõtetel. Ühe levinuima krati loomise õpe­ tuse järgi tuleb kratt teha kolmest vanast raagu vihel­ dud saunavihast, ning need luuavarre ümber siduda.

Torontos ringi liduv kratt (esimesel fotol) meenutab väga sellist moodustist. Aga ta võib ka olla tööriistajuppidest või muust kilast-kolast kok­ kuklopsitud ja siis „elluära­ tatud” olend. Teisel fotol oleva filmitähe Joosepi pea on va­ ­ nast jalgrattasadulast. „No­ ­ vembris“ oli veel kolmjalg veerev kratt-helikopter ja lu­ ­ me­memmest kratt.

Mõnda on nimetatud ka tuli­ hännaks või pisuhännaks, sest tihtilugu on neil tule- või säde­ mejutt taga. Nii on see olnud tõenäoliselt aastasadu, et min­ nakse kõige pimedamal ja pilvi­ sel täiskuu neljapäeval ristteele, kus peetakse sarvikuga läbi­rää­ kimisi ning kui kaubaks läheb, antakse kolm tilka verd (või pi­ gistatakse peost sõstramahla).

Oled nõnda oma hinge maha müünud (või petnud vanapaga­ nat) ja sinu eest käib üks suhteliselt julm olend teiste ta­ gant vara näppamas ning toob sulle koju kätte. Häid pühi!

Ega see ei ole niisama, vaid ohtlik mäng, mis võib lõppeda kurvalt kõikide asjaosaliste ­jaoks. Kratti tuleb ohjes ja tege­ vuses hoida. Kui talle tööd ei anta, muutub ta tüütuks ja võib enda peremehe nina kukla taha keerata. Iseenda kratile saab otsa peale teha ainult teda n-ö hulluks ajades, see tähendab, et annad talle võimatu ülesande (nt leivast redeli või liivast köie tegemine).

Algsetele müto-krattidele il­ musid lisaks 1920ndatel naljaja pilkeleht „Kratt“ ning 1943. a. Eduard Tubina samanimeline ballett. See oli esimene Eesti ballett ning mängiti Estonia teatris, kui algas Nõukogude ­ õhurünnak 9. märtsil 1944 ja teater sai täistabamuse. „Jõud­ mata riideid vahetada, tormasid kostümeeritud tantsijad lavalt tänavale, hirmutades niigi eh­ munud linnakodanikke.“ Esto­

Jõulukaunistustest on olulisel kohal looduslikkus Delfi kirjutas oma Pühadeeris selle aasta jõulutren­ didest, mille järgi kodu pidueh­tesse sättida.

Sel aastal on jõuludekorat­ sioonide valimisel rõhk loodu­ sel ja sinisel toonil. Käbid, pärjad, kuuse- ja männioksad, ­ puidust ehted ja küünlajalad, puukoorest nikerdused jm. on väga populaarsed. Kuuse külge­ gi pannakse võimalikult loo­

19

Parimat pühiks ja uueks aastaks!

EESTI LIIT KANADAS

Rehepapp Sandrile kuuluv vana kratt Joosep Eesti 2017. a. õudussugemetega fantaasiafilmist „November“, mis põhineb Andrus Kivirähki romaanil „Rehepapp ehk november“. Linateos esitati Eesti tolle aasta parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. See on otsast lõpuni must-valge nagu novembergi.

Foto: kaader filmist

nias lavastas „Krati“ Mai Murdmaa 1999. ja Marina Kesler 2015. aastal. 1980ndatel Torontos Ülo Sootsi poolt välja antud Krati-nimeline kord kvar­ talis ilmunud ajakiri kajastas Kotkajärvel toimunut ja skautlike noorte tegevusi. „Rehe­ papp“ kõigi oma krattide, libahuntide ja katkuga jõudis kutselise teatri lavale Eesti Draa­ mateatris a.

2001 ja Tauno Aintsi sama­ nimeline ooper esietendus Tartu Vanemuises a. 2013. Kuid „Rehepapp“ on eelkõige Eesti kultusteos, seda sajandit alusta­ nud (ilmus a. 2000) ja selle jooksul kõige enam müüdud ja raamatukogudest laenutatud ­kodumaine romaan.

Ent miks nõnda jõulude eel lehvitada kolisevaid kollilaad­ seid? Võiks pakkuda, et „Kaa­s­ aegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole.

Kuid raha ei tee kedagi õnneli­ kuks ja rahaahnuse palk on hu­ katus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma ­looja ja hukkub ka ise,“ seisab balleti kirjelduses rahvusooper Estonia võrgulehel. Teisisõnu kostis habemik filmi võtteplat­ sil: „Mündi sees on katk.“ Uusima balletilavastuse kir­ jeldus jätkub „Kontrastina apla peremehe ja krati loole, tõuseb esile peretütre ja sulase armas­ tuslugu, millele peremees noor­ mehe vaesuse tõttu kiivalt vastu seisab. Lavastus tõstatab küsi­ muse – mis on tänapäeva mate­

duslähedased ehted.

Traditsioonilised jõuluvärvid punane ja roheline ei kao mui­ dugi kunagi, aga sel aastal on trendivärv hoopiski sinine! Õiges koguses siniseid detaile lisavad kodule paraja annuse glamuuri. Mustritest on täna­ ­ vustel jõuludel eriti popid kala­ sabamuster, täpid ja triibud.

Olulisel kohal on nii heli, valgus, lõhnad kui tekstuurid.

Jõulupuu koos tulede ja toredate ehetega, küünlavalgus, glögi ja piparkookide lõhn ning helge jõulumuusika loovad selle kõige õigema meeleolu. (Lüh. Delfi)

TORONTO EESTI PÜSSIJA PÜSTOLIKLUBI

TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTS

Seda kratti nähti Lääne-Torontos Dundase tänaval novembriõhtu videvikus. Ta oli seda nägu, et hakkab kõrvalolevast linnusöö­ gimajade ja -seemete kauplusest oma peremehele või -naisele vilja vedama.

Foto: Riina Kindlam

riaalses ja kiirustavas maailmas oluline?“ ... Koosoldud hetked, jagatud lood, küsitud küsimu­ sed, lennutatud mõtted, julged eneseületused, vabastavad lahti­ laskmised, soojad kokkuliitmi­ sed. KINGITUD AEG ja ela­ mused. Võimalik, et isegi piire ületanud kratte on võimalik ka­ valalt väljamängiva headusega ravida, nagu seda on kingi(no­ di)vabad jõulud! See ei ole või­ matu ülesanne, kuid kui kratt seda taluda ei suuda, süttib ta lihtsalt põlema ja vast nii ongi parem. (Aga kasutagem siis ristteel ikka sõstramahla või leidke kellegi teise kratt, nagu tegi rehepapp Sander.)

Head kingi(träni)vabaduse ootust!

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat!

EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA Informatsiooniks: Skm. Enno Agur Tel. 416-485-9889

Annetused ja pärandused tulumaksuvabad fondi kaudu

PÕHJAKOTKA SKAUTLIPKOND

Ülle Veltmann Catering

20

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

Parimaid tervitusi jõuluks ja uueks aastaks!

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Külmad ja soojad toidud peolaudadele, rahvuslikud toidud igasugusteks pidudeks, konverentsideks, MÕÕDUKAD HINNAD

Master’s Buffeteria Tartu College’is 310 Bloor Street W., Toronto, ON M5S 1W4 Tel. (416) 924-7651 Küsida MARY

TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B ADVOKAAT – NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7 Tel: 416-250-7003 Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

SPECIALIZING IN CONDOMINIUM MANAGEMENT (416) 293-8978 • www.kung.ca

HÄID JÕULUPÜHI JA ÕNNERIKAST UUT AASTAT! From all of us at KÜNG Property Management

Enn Allan Kuuskne B.M., LL.B. ADVOKAAT—NOTAR 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 Tel. 416-480-9582 • Fax 416-480-2933

MIHKEL HOLMBERG HOLMBERG WATSON BUSINESS & ESTATE LAWYERS 129 Yorkville Avenue, Suite 200 Toronto, ON M5R 1C4 tel. 416 648 8499 • fax 416 222 5912 mihkel@holmbergwatson.ca • www.holmbergwatson.ca

Jõulud tulevad – Eesti Kodu Jõuluõhtu 2019 EK Kultuurringi korraldusel ja Laine McColli juhendami­ sel toimus Eesti Kodu Jõulu­ õhtu meie elanikele ja küla­ listele teisipäeval, 17. det­ semb­ ril. Ilma poolest oli ilus õhtu, kus üle 50 inimese võttis osa kaunist ja rikkalikust kavast ning eestipärasest jõu­ lulauast.

Laine McColl avas peo, kut­ sudes Eesti Kodu juhatuse liikme Elle Rosenbergi mikro­ foni juurde avasõna jagama, nii eesti kui inglise keeles. Meil on külalisi ja elanikke, kes on meie Eesti Kodu tegevusele väga palju kaasa löönud, ja kelle ­ ,,teine pool“ on mitte-eestlane.

Elle tervitus oli huvitav ja aja­ kohane.

Külas oli meil pastor Jüri Puusaag, kes esitas kauni jõulu­ jutluse ja rääkis oma tulevastest plaanidest. Kõik me kuulasime hoolega, teades, et need on ta viimased jõulud pastori ametis.

Pastor Puusaagi jutlused on ala­ ti kõigile süda­ melähedased.

Järg­ miseks laulsid pidulised ,,Püha öö“. Pastor Puusaag rääkis meile veel huvitavatest jõuludest Eestis.

Meie armas Heli Tenno kan­ dis ette mitu jõululaulu oma ha­ ruldase häälega. Lauanaabrid, kes polnud teda varem kuulnud, kiitsid tema ettekandeid. Peale seda esitas meie oma Astrid

Oli kord kolm…

(Algus lk. 14)

ja toibudes keerulisest operat­ sioonist ning oodates uut, kirju­ tas Raivo veel ühe arvamusar­ tikli. Teemal, mis puudutas tema enda vangilaagrisse mõistetud isa ja punaterrori eest läände põgenenud onu saatust. Ta pani oma mõtted paberile meeleolus, mil argirütmi aeglus, madalam päikesekaar ja pühalik atmos­ fäär mõtted uitama ajas. Ja teadmises, et üks traditsioon tema aastavahetuses on endiselt alles. See oli Viini filharmoo­ nikute uusaastakontsert, mida teleülekandena näidati alates 1959. aastast ja millest Raivo oli sügaval vene ajal osa saanud tänu Soome televisioonile.

Selles aastavahetuse arvamus­ loos tunnistas Raivo, et on end

Vaikla luuletuse ,,Küünlavalge soojusest“.

Pastor Puusaag ütles söögi­ palve, mille järel saalitäis rah­ vast laulis tuntud laulu ,,Oh kuusepuu“, igaüks omas keeles, soomlased üle laua ja kanada­ lased laua otsas ja teised eesti keeles. Pani silmad särama ja tegi südame soojaks.

Juba olid ette tellitud toidud, mis Ülle Veltmanni poolt val­ mistatud, ja pandud kaunisti laudade peale. Väga rikkalik ja maitsev eestipärane toit jõulu­ vorstidest kuni skumbriani, mis rahvale väga maitses. Järgnesid kringel, piparkoogid, kohv ja paremad joogid ka. Imeliselt ilus oli vaadata, kuidas piduli­ sed olid jõulumeeleolus küü­ nalde säras laudades.

Aga järsku kuuldus ukse taga krabin ja jõulumees ehk jõulu­ vana, kuigi ta vist ei olnudki nii vana, tuli sisse oma suure, mitte kõhuga, vaid kotiga. Küll oli kena näha, kui paljusid tun­

nustati Eesti Kodus nende panuse ja lahkuse eest. Eriti suure aplausi sai Eric Kwong, kes paneb alati käed külge kas sees või väljas. Meie tubli ,,skinny“ jõulumees jagas targa sõnaga kinke, kuulates imelisi salme ja laule.

Eesti Kodu väike nurgake siin Scarborough linnaosas tuk­ sub ilusti edasi sellest, mis sai korda viidud ja kus elanikud, perekonnaliikmed ja nimeta­ mata abilised tulid ja andsid oma parima tänasel õhtupooli­ kul. Suur tänu Eesti Kodu Kultuurringi liikmetele, Eesti Kodu juhatusele ja eriti Laine McCollile ja tema perekonnale.

kroonitud peade, sinivereliste ja muu rahvusvahelise eliidi selts­ konnas alati hästi tundnud.

Kuid ballitantsudest ja peenest äraolemisest olulisem oli talle vestlus ja seeläbi õigluse jalule­ seadmine. Teda ajendas lõputu soov mõista teiste kogemusi ja selgitada oma arusaamu ning vajadus teha maailmast parem paik. Nii jätkas ta ka seekordset kommentaari, mõtiskledes nat­ sirežiimi ja kommunismi ühi­ s­ osa ning tagajärgede sarnasuse üle. „Kommarite üle pole Nürn­ bergi protsessi toimunud. Just seetõttu hakkame (taas kord) al­ gaval aastal me ise kütma üles oma kirgi küsimuses: kas hallis mundris sõdinud eesti poisid olid vabadusvõitlejad või mitte.

Mida teha? Kui teil on vähegi südant sees, vastate üht moodi, kui aga tervet mõistust, teisiti!

Sest soovime me seda või mitte, kuid selles küsimuses ei mõista Euroopa ja needsamad lääneliit­ lased meid niikuinii. Kas me suudame seda mõista? Ma loodan seda!“ Raivo Järvi: lät­ lane, eestlane, kommunist, nats ehk mõtisklusi aastavahetuseks, PM, 30. detsember 2011

ANU RANDMAA

Nädalapäevad hiljem läks Raivo teist korda operatsioonile.

Ees ootas uus taastumine ja keemiaravi ning üha tugevne­ vate valuhoogude tõttu määrati mehele morfiinisüstid. Enim muretses Raivo aga oma väli­ muse pärast. Ta ajas juuksed nulliga maha ja üllatus, kui need kõigest hoolimata siiski kogu pealage kattes tagasi hakkasid kasvama. See oli ka ­ enam-vähem ainus periood pärast lapsepõlve, mil Raivo kandis jälle villast sooja mütsi.

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

21

NOORTE NURK

Kui mina oleksin päkapikk Kui ma oleksin päkapikk, ma prooviksin olla kõige parem.

Mu nimi oleks Katrina. Mu riided, mis ma kannaks, oleks tavalised, nagu inimestel.

Ma elan Põhjanabal jõuluva­ naga ja ma oleksin tema num­ ber üks abi. Ma aitaksin jõu­ ludeks valmistada. Meie hooaeg oleks septembrist kuni jaanuari­ ni. Ja siis meil on vaba aeg.

Kui meil on hooaeg, ma elan piparkoogimajas oma jääkaruga ja ma sõidan jõuluvana juurde ühe kelguga jääkaru taga.

Kui ma saan töötoa juurde, kõik teised päkapikud tulevad mu juurde, kui on midagi vaja.

Ma olen väga tähtis päkapikk, ma alati sõidan jõuluvanaga jõuluõhtul.

Mu lemmikmeenutus on, kui me läksime jõuluvanaga ma­ jasse, kus teda ootasid kaksi­ kud. Nad nägid ainult jõuluva­ na, sest meie kanname riideid, mis ei lase meid näha. Aga kui nad nägid, Mr Claus pilgutas silma ja nad jäid magama nii kiiresti, kui saaksid ütelda ,,tere“.

Aga nüüd, kui mul on vaba aeg, ma elan Kanadas ühe eesti perega. Aga ma arvan, et jään igavesti päkapikuks.

LAURA ••• Kui ma oleksin päkapikk, ma oleksin väike ja mustade juuste­ ga. Mul oleksid säravad sinised silmad ja ilus naeratus. Ma kan­ naksin rohelist mantlit, musti pükse ja musta vööd. Minul oleks pikk ja terav roheline

müts, kaunistatud valgete lume­ helveste kleepsudega. Minu nimi oleks Scott.

Mina elaksin põhjanabal suures uhkes majas ainulaadse eeskojaga, mis näeks nii ilus, et Bill Gates imestaks. Ma elaksin jõuluvana maja ja töökoja lähe­ dal. Mina olen peapäkapikk. Ma korraldan kingituste tegemist ja pakkimist. Kui ma ei tegele päkapiku-asjadega, ma lendan Air Päkapikuga Dominikaani randadele. Mina olen seal tun­ tud rannavolle-mängija. Mina olen kümnekordne päkapikulii­ ga MVP olnud ja võitnud mu meeskonnaga kaksteist korda järjest meistritiitli.

Mu parim sõber on Fred.

Tema on mu rannavolle mees­ konnas ja teeb minuga samal ajal jõuluvana tööd.

Mina teen asju salaja. Kui ma kinke jagan, kannan kingi, mis ei tee üldse häält, kui ma astun. Ja ma oskan viis minutit oma hinge kinni hoida. Mul on ka igasuguseid värke, millega saab kõrge korterimaja peal turnida ja üles ronida.

Kõige põnevam asi juhtus minuga Dominikaanis. Mina sattusin kogemata kellegi kohvri sisse lennujaamas. Küll see inimene ehmatas, kui ta oma Beijingi kodus kohvri lahti tegi.

Mina pidin võlu tegema, et ta mind ära unustaks ja siis len­ nukiga terve tee tagasi lendama teise inimese kohvris, sest mul piletiraha ju ei olnud…

THOMAS

Gustav Ernesaksa fondi peapreemia pälvis Peeter Perens Eelmisel nädalal anti Eesti muusika- ja teatriakadeemia kontserdisaalis toimunud Ee­s­ ti laulu ja tantsu juubeliaasta lõpetamisel üle Gustav Erne­ saksa fondi stipendiumid. Pea­ preemiaga vääristati juube­ lilaulupeo peadirigenti Peeter Perensit.

Perens sai peapreemia Eesti kooriühingu muusikanõukogu ettepanekul pikaajalise panuse eest laulupidude ning mees- ja segakoorimuusika arendamisel.

Perens on Tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori peadiri­ gent ja Eesti Panga kammer­ koori dirigent ning ta on tööta­ nud kümme aastat G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoo­ lis koorijuhtimise õpetajana ja olnud ka koorijuhtimise osakon­ na juhataja.

Perens oli tänavuse juube­ lilaulupeo ,,Minu arm“ peadiri­ gent, mille avakontsert oli pühendatud õpetajatele. Ta on varasemalt olnud mitmeid kordi laulupidudel nii sega-, meeskui noormeeste kooride liigi­ juht.

Gustav Ernesaksa fondi koo­ rimuusika arendamise stipen­ dium anti tänavu Ave Soppile pikaaegse töö eest kooride ja laulupidudega. Õppestipendiumi pälvis Eesti muusika- ja teat­ riakadeemia kooridirigeerimise eriala III kursuse bakalaureu­se­ õppe üliõpilane Nele Erastus.

Teist korda anti Eesti mees­ telaulu seltsi algatusel pea­ preemiaga kaasa ka Ekke Väli loodud skulptuur ,,Gustav“, mis on jäljend Tallinna lauluväljakul olevast Gustav Ernesaksa ku­ just.

Gustav Ernesaksa fond on 1993. aastal Eesti laulu- ja tant­ supeo SA, Eesti kooriühingu, Eesti meestelaulu seltsi, Eesti rahvusmeeskoori ja Eesti muu­ si­ kaakadeemia asutatud fond, mille eesmärk on väärtustada koorimuusikaalast tegevust.

Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koo­ rimuusika peapreemia, koori­ muusika arendamise stipendiu­ mi ning õppestipendiumi.

Hanuman Contracting Inc.

Pearu Tamm

Tel. (705) 228-8356 (Udoras)

Töid tehakse Torontos, Udoras ja Muskokas

Tel. 416-752-3702 • Fax 416-752-8388

Häid jõulupühi ja edukat uut aastat!

Royal LePage Real Estate Services Ltd. Brokerage

Põhja-Ameerika suuremaid kinnisvaravahendusfirmasid Esindaja

EHA KAJAK Tel. Kontoris 416-762-8255 1-866-335-1900 (Toll free) 2320 Bloor St. West, Toronto, Ont. M6S 1P2 e-mail: ehkajak@trebnet.com

Täienduskooli pere Ehatares.

Fotod: Kai Kiilaspea

Peeter Perens.

Foto: P. Kiilaspea

22

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

JÕULUTERVITUS KANADA EESTLASTELT „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja kõikidele rahvuskaaslastele üle maailma rõõmsaid jõulupühi ja lootuste ning soovide kordaminekut uuel 2020. aastal.“ EV aupeakonsulaat Torontos

Akadeemilised Kanada Eesti Naised

AGUR, Anne ja Enno, Kristiina, Erik ja Amy, Toronto ALTOSAAR, Tõnu ja Anne perega, Toronto ARRO, Helle ja Jaan, Toronto

EINOLA, Väino ja KOLGA, Linda, Toronto EISTRAT-SAAR perekond, Toronto ENDE, Rein ja Veera, Hamilton EICHENBAUM, Paul

GOLD, Pille, Glenn, Juku, Vanessa, Aleksa

HEINSOO, Thomas, Kristina, Jakob ja Mikk HERRMANN, Andrea ja Kai HESS, Allan ja Riina perega HESS, Lia ja Erik perega, Hamilton HIIS, Astra, perega, Toronto HIIS, Rob, Viive, Maarika ja Tiina, Toronto

ILVES, Lya ja ILVES, Taimo, Toronto

JENKINS, Tiina, Peter, Natalie ja Stephen; HAAMER, Lya ja Carl, Toronto

KALEP, Elle ja Veikko, Toronto KARUKS, Alar, Toronto KARUKS, Linda ja VAIKLA, Ilmar, Kairi ja Andreas, Toronto KASK, Maie perega, Toronto KAZAKOFF, Nick ja Linda, Toronto KEELMANN, Anne Liis, Väino, Lehti ja Vello perega, Thornhill KIILASPEA, Kai, Paul, Kati, Toronto KIMSTO, Jaanus perega KIPPER, Mai ja Elli, Toronto KIVIK, Marta perega, Toronto KOLGA, Aare ja Tiiu, Unionville KOLGA, Andres ja Silvi perega KOLGA, Monika, Marcus, Lief ja Laas KOMI, Piret, Toronto KUKK, Peter ja Virve, Whitby KURM, Helge, Toronto KÜLVET, Vaike, Toronto KÜTTI, Asko, Toronto KÜTTI, Toomas, Rita, Eva ja Mihkel, Toronto KÜTTI-OTSA, Katrin ja OTSA, Eduard

LAIKVE, Õnne ja Guido perega, Toronto LEESMENT, Helgi ja Peeter, Calgary LEESMENT, Krista ja SALMRE, Ivo ja Mikko LEIVAT, Laas ja Ellen, Toronto LEIVAT, Risto, Kersti, Eliise, Tuuli, Toronto

LEPP, Siiri, Toronto LEPIK, Liina ja Ilmar perega, Richmond Hill LIIK perekond, Toronto LILLEVARS, Ilme, Toronto LINDVERE pere LOO, Eda, Toronto LUIDE, Maret, Toronto LUIK, Epp ja MARLEY, Toomas, Toronto LUPP, Mart ja ANDRE LUPP, Maiki perega LÄÄNEMETS, Paul ja perekond, Toronto LÜDIG, Ene, Toronto

MAE, Reet, LK, Mari, Tom, Fauna, Mariann, Lillian, Joslyn, Andy, Toronto MARLEY, Jaanus ja Reet perega, Toronto MARTEN, Edgar, Toronto MARTEN-SEHR, Reet, Toronto MATSOO, Maaja ja Mati perega, Toronto MEDRI, Arvo ja Reet perega, Toronto MENNING-TORRIE, Tui ja TORRIE, Bruce, Waterloo, ON MÄRTIN, Peeter, Toronto MÖLDER, Maimu, Tauno ja Eneli, Toronto

NOORHANI, Piret, Toronto NORHEIM-LEHELA, Tamara, Toronto

ORAV, Elle, Tõnu, Heili, Thornhill ORAV, Toomas ja Jaane, USA ORUNUK, Anne, Toronto

PFLUG, Aide ja Enno, Toronto

PIHL, Malle perega PIKKOV perekond, Toronto PLAKS, Arved, Texas, USA PURJE, Ilme ja Eerik PUUSAAG, Jüri, Toronto PÕLDRE, Kathy, Peeter, Kristina ja Anneliis

RANDSALU, Arne ja Kersti perega, Toronto RANNALA, Ly, Toronto RANNU, Vaike, Toronto REMMEL, Raivo ja AnneMari perega, Toronto ROOP, Katrin ja LILLEORU, Sven, Toronto ROOSE, Uno ja Malle, Toronto ROSENBERG, Leena, Toronto ROSENBERG, Mart, Elle, Priit, Taavo, Markus, Concord RÕIKA, Alver, Mississauga

Toronto

TAE, Milvi ja Margus, Richmond Hill TAMBERG, Urve, Katrina, Sonja ja Kenni, Toronto TAMMARK, Mari Ann, Valdo ja Toomas, Toronto TAMTIK, Merli, Taavi ja Emilie, Toronto TAUL, Eneri, Minden, ON TAUL, Rein ja Vaiki TAUL HEMINGWAY, Kairi ja Jaak, Toronto TERTS, Leili, Toronto TOOME, Linda ja perekond, Toronto TREI, Robert, Leila, Kalev ja Luukas, Toronto TREI, Silvia ja Toomas perega, Toronto TRÄSS, Olev, Elvi ja Ülle, Toronto

UUKKIVI, Tarmo, Maaja, Imbi, Eila, Toronto SAAR, Maris ja Toomas, Toronto SAMBLA, Helgi, Toronto SAMBLA, Melissa, Paul, Madis ja Jude, Richmond Hill SCHAER, Mihkel ja Annabel perega SEHR, Andres ja SEIMSEHR, Liisa ja Aleksander, Sebastian, Oskar, Rootsi SEHR, Eric, Sara ja Ellie, Toronto SEHR, Katrina ja CRONIN, Kirby, Toronto SEHR, Paul, Katherine, Andrea, Leila, Julia, Toronto SILM, Vello ja Milvi perekonnaga, Toronto SOOLEPP, Linda, Margus, Emma, Kristina, Toronto SÕRRA pere, Toronto SÜLD, Aasa ja Kaljo perega,

VAHTRA, Evi ja VAHTRA, Annika, Toronto VALGE-KASTELIC, Lilli ja PRIMA, Matti, Toronto VALTER, Kristiina perega, Toronto VALTER, Ellen, VALTERKALM, Liisbet VALVUR, Asta, Toronto VARANGU, Saima, Toronto VARRIK, Helle ja Enn perega, Toronto VERDER, Silvi, Erik, Vello ja Margus, Uxbridge

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

23

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!

Täname Eesti Sihtkapital Kanadas, toetajaid ja talgulisi vahva 2019. aasta eest!

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!

Elle Rosenberg, B.A. CFP. E.P.C. Certified Financial Planner Olympian Financial Inc / Lifetime Planning

Thomas A. Koger, B. COMM, CBV CHARTERED ACCOUNTANT

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat!

unique inc. brokerage

Eesti Majandusklubi Kanadas Tel. kontoris 416-928-6833 kodus 416-482-9119

Uus Eesti filmide veebikeskkond Netikino.ee Eelmisel nädalal avas filmihu­ vilistele uksed laienenud Netikino.ee. See on veebi­ põhine Eesti filmide voogedas­ tuskeskkond, mille kataloogis on vaatamiseks nii mängu­ filme, dokumentaale kui ka animatsiooni. ,,Netikino eesmärk on olla keskkond, mis annab ülemaa­ ilmselt võimaluse vaadata laia valikut uuematest ja vanematest Eesti filmidest. Ühtekokku on avanädalal kataloogis 50 lina­ teost ja uut materjali lisandub iga nädal,“ ütles Netikino alga­ taja Eero Nõgene.

Koostöös Eesti filmi insti­ tuudiga on just eelolevale püha­ dehooajale mõeldes Netikinos hulk Tallinnfilmi klassikat, nagu ,,Viini postmark“, ,,Nukitsa­ mees“, ,,Viimne reliikvia“, ,,Kevade“, ,,Suvi“ ja ,,Sügis“.

Jõekääru ja JK-Kalev-i Võrkpallilaagri pered soovivad kõigile

RÕÕMSAID JÕULUPÜHI JA ÕNNERIKAST 2020. AASTAT! Lähiajal lisandub filme, sealhul­ gas dokumentalistikat.

Lisaks Eesti filmi instituudile teevad Netikinoga koostööd ka filmistuudiod Allfilm, Luxfilm, Kuukulgur, Apollo Film Pro­ ductions, Tallifornia, Cinefilm ja Kinoteater. Nii näeb Netikino vahendusel ka filme nagu ,,Eia jõulud Tondikakul“, ,,Luuraja ja luuletaja“, ,,Minu näoga onu“ ja ,,Lõbus perekond“. Uudisfilm on detsembris Eesti kinodes li­ nastunud Apollo Film Pro­ ductions’i toodetud ,,Vanamehe

film“. Jaanuaris lisandub kata­ loogi samalt filmistuudiolt film ,,Mehed“.

Netikino vahendusel saab vaa­ data Sterotek Filmi toodan­ gut, sh ,,Ott Tänak – The Movie“ ja ,,Eesti muld ja Eesti Ruja“.

Uusi filme tuleb Netikino valikusse pidevalt. Järgmise ­ poole aasta jooksul laieneb žan­ rite valik – mängu- ja dokfil­ midele lisandub temaatilisi kogumikke, lühifilme ning kontserte. (ERR/EE)

Estonia Koor

,,Soovin kõigile Eesti sõpradele häid pühi ja head uut aastat!“

Linda Erika Kääramees Eestis

24

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

Toronto Estonian Kindergarten Christmas

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Useful idiots the Canadian way Is someone who produces an on-line bulletin of the Marx­ ist-Leninist Party of Canada and who was the party’s can­ didate in the last federal elec­ tions a useful and/or willing idiot for Moscow?

He amassed a total of 77 votes from people who definitely fit the description of useful ­idiot. But one might ask, why a Western communist in today’s world, when the Cold War is supposedly over and commu­ nism as such has ostensibly been abandoned by the current Russian regime, still be pushing Soviet propaganda?

Because Western communists still perceive the Kremlin today as espousing the same totali­ tarian line, as the continuation of repressive policies of the old Central Committee. In fact they probably celebrate the steady growth of admiration for Stalin in Russia. That’s why they, without apology, stick to abject lies and fabrications.

One Dougal MacDonald, a seasonal lecturer in the Faculty of Education at the University of Alberta, recently posted on his personal Facebook a rejec­ tion of the Ukrainian famine calling it a concoction of the Nazis.

MacDonald’s timing was well-planned. November is the month when Ukrainians com­ memorate the memory of the victims of the famine. It has now been irrefutably estab­ lished, through documents pre­ viously sealed and not acces­ sible that the Holodomor of 1932-1933, that killed millions of Ukrainians, was a deliberate, targeted Soviet policy.

A Soviet era directive of 1932, shows that Communist officials ordered regions be placed on a “black list”, to en­ dure the “immediate cessation of delivery of goods” and the “complete suspension of co­ operative and state trade”, in­ cluding “farm trade”. The crops that Ukraine had produced were requisitioned or left to rot.

Soldiers were ordered to ran­ sack villages for their edible goods before blockading their residents and denying them the right to buy food.

After decades of denial, dis­ missal and falsification through Soviet propaganda, it was solidly established that the Kremlin was intent on eliminating the

defiance of Ukrainians to the ruthless forced collectivization of agriculture – the elimination of family farms. It was also a disabling strike against any visions of increased autonomy ­ for Ukraine that might eventually lead to independence.

One might note that the right to independence was guaranteed in the Soviet constitution. But how many of the articles in this constitution were conveniently violated, such as freedom of speech, religion, assembly etc., etc? The same could apply to the modern Russian Federation constitution.

MacDonald carries the lega­ cy of the of the first famine ­denier – Stalin – and his offi­ cials that helped perpetrate the deliberate genocide against the Ukrainian nation. His legacy ­includes prominent figures such as George Bernard Shaw, H.G Wells, Sir John Maynard, French Prime Minister Edourad Herrit – who was quoted in 1933 in Pravda that he “cate­ gorically contradicted the lies of the bourgeoisie press in connec­ tion with a famine in the USSR” – the apparent words of a useful idiot par excellence.

Perhaps the most notorious willing idiot was New York Times reporter Walter Duranty, winner of the 1932 Pulitzer Prize in journalism. He wrote at the time that “there is no actual starvation or deaths from star­ vation, but there is widespread mortality from diseases due to malnutrition”. He was fully cognizant of the famine and had reported to the British Embassy that the population of Ukraine and Lower Volga had reduced by six to seven million. His newspaper articles said other­ wise.

British journalist Malcolm Muggeridge commented that “there was something vigorous, vivacious, preposterous, about his unscrupulousness which made his persistent lying some­ how absorbing”, calling Du­ran­ty “the greatest liar of any journal­ ist I have ever met in 50 years of journalism”.

In 1986, after public cam­ paigns for the withdrawal of the Pulitzer Prize given to the New York Times, the paper refused to relinquish it. In spite of the fact that the Times in 1990 ­conceded that Duranty’s articles “were some of the worse re­

The abundant activity involving the youngsters at the annual Christmas celebration of the Toronto Estonian Kindergarten this year replaced the usual performances of the children for parents and grandparents. Not only were the tots able to talk longer with Santa but they also enjoyed embellishing ginger bread cookies, making Christmas tree decorations, listening to Christmas stories and getting vigorous exercise in a bouncing castle. The successful event was organized by: Tiiu Bradley, Tarmo Lõbu, Heili and Mikk Toome, Riina Knowles, Tiiu and Tarmo Remmel, Andres and Silvi Kolga, Mailiis Qaqish, Eerik Randsalu, Katrin Sõmermaa, Ingrid Laar.

Photo: Väino Treksler

porting in this newspaper”, the Pulitzer Board of Columbia University in 2003, after an in­ dependent review of Duranty’s intentional support of Stalin’s propaganda, ruled against the revocation of the award to Duranty. Is this a form of will­ ing idiocy, willing to protect a willing useful idiot?

The Russian government still denies that the Ukrainian famine constitutes a “genocide”. The Russian Foreign Ministry in 2017 stated that the Ukrainian government’s use of the phrase “the genocide of Ukrainians is “politically charged” and “con­ tradicts historical facts”.

However, serious scholar­ ship, with thorough investiga­ tion led the government of Canada to recognize the Holo­ do­ mor as a deliberate act of genocide.

The supreme irony of Holo­ domor deniers is the fact that useful idiots, willing or unwit­ ting live in a democratic society like Canada, where they have the freedom to express views offensive to the government but propagated by those regimes that would repress and perse­ cute any citizen for the same type of behaviour, that which bucks the official line.

LAAS LEIVAT

Kersti Kaljulaid named 2019 Friend of the Press for defending free speech ERR, December 2019 The Estonian Association of Media Enterprises selected President Kersti Kaljulaid as the winner of the annual Friend of the Press title on Tuesday, but no Enemy of the Press title was issued this year.

The union said the president has vigorously spoken out in defense of free speech and de­ fended the freedom of the press.

The press friend was selected by the editors-in-chief of the Estonian Association of Media Enterprises from a list of can­ didates submitted by their edi­ torial offices.

Founded in 1994, the pur­ pose of choosing a press friend is to bring the public’s attention to how public figures interact with the press and, through it, with the public, in a more ­entertaining way.

Friends of the Press: 1994 Mart Laar, 1995 Siim Kallas, 1996 Tunne Kelam, 1997 Paul Varul, 1998 Lennart Meri, 1999 Jüri

Mõis, 2000 Ivar Tallo, 2001 Ingrid Rüütel, 2002 Allar Jõks, 2003 Mati Alaver, 2004 Marko Pomerants, 2005 Tõnis Lepp, 2006 Aadu Luukas (posthu­ mous), 2007 Juhan Kivirähk, 2008 Ivari Padar, 2009 Andres Arrak, 2010 Allar Jõks, 2011 Helve Särgava, 2012 Heili Sepp, 2013 Kristi Liiva, 2014 Andrus Ossip, 2015 Elmar Vaher, 2016 Karmen Turk, 2017 Tarmo Soomere, 2018 State Audit Office.

Enemies of the Press: 1994 Lennart Meri, 1995 Edgar Savisaar, 1996 Tiit Made, 1997 Robert Lepikson, 1998 Olari Taal, 1999 Lennart Meri, 2000 Toivo Jürgenson, 2001 Mart Laar, 2002 Heiki Kranich, 2003 Peeter Tali, 2004 Rein Lang, 2005 Andres Lipstok, 2006 Enn Pant, 2007 Andrus Ansip, 2008 Urmas Kukk, 2009 Rein Lang, 2010 Toomas Hendrik Ilves, 2011 Eesti Suusaliit, 2012 Kristen Michal, 2013 Rein Lang, 2014 Neinar Seli, 2015 Rein Kilk, 2016 Toomas Hend­ rik Ilves, 2017 Mihhail Korb, 2018 Aivar Rehe.

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Location filming on ‘Truth and Justice’.

Author: Dmitri Kotjuh / Jarva Teataja / Scanpix

‘Truth and Justice’ shortlisted for best international feature Oscar ERR News, December 2019 Based on the novel of the same name by Anton Hansen Tammsaare, Estonian movie “Truth and Justice” has been shortlisted for the Inter­ national Feature Film cate­ gory at the 92nd Academy Awards, ERR’s Menu portal reports.

The movie was released early this year and took around 18 months to film, with a budget of €2.5 million.

Filming locations (see gal­ lery above) included construct­ ing a set of several 19th-century style Estonian houses, in the village of Vastse-Roosa on the border with Latvia, as well as several other sites, including the Open Air Museum (Eesti Vaba­

õhumuuseum) in Tallinn, and actors’ clothes were aged in line with the time lapse of the story (over 20 years).

“Truth and Justice” had its cinematic release earlier this year and will premiere on ETV on January 1, 2020.

The final shortlist of Oscar foreign-language nominees will be made in early 2020.

Previous Estonian movies to have been nominated for Oscar selection include EstonianGeorgian co-production “Tan­ gerines” (2014), which made it to the top five for the 2015 Oscars, and “The Fencer” (2015), which was shortlisted the following year.

Tammsaare’s “Truth and Justice” pentalogy was pub­ lished from 1926-1933.

It’s a beautiful annual tradition – singing for grandparents or even great-grandparents at Ehatare.

Estonian Brownies and Cub Scouts know how appreciative the seniors at Ehatare are seeing and hearing the youngest generation carolling for them in their heritage language.

Photo: Erika Agur

Journalist: Estonian reaction to Helme words stronger than in Finland ERR, December 2019 Reaction to interior minister Mart Helme’s comments about the new Finnish prime minister, Sanna Marin, was stronger in Estonia than in Finland, according to Posti­ mees special correspondent Patrik Hytönen.

Speaking on ETV current affairs show Ringvaade, Hytö­ ­ nen said that: “Finland as a ­society is very ahead of us, and people criticize Marin’s politi­ cal views rather than what her life has been like,” the journal­ ist added.

While people in Finland have been critical of Helme’s words, Hytönen believes that in the long run Helme’s words will not affect Estonian-Finnish rela­ tions.

“Something bad is unlikely to happen to Estonian-Finnish relations,” he noted, adding that the ambassadors of both coun­ tries have also confirmed that the status quo in relations will be maintained.

The apologies from Estonia, which came from both the head of state Kersti Kaljulaid, and the head of the government Jüri Ratas, as well as, in a fashion, from Helme himself, have been viewed positively in Finland, Hytönen added.

At an event in Tartu marking the 100th anniversary of Tartu University as an Estonian institution of high education, Peeter Einola, the representative of the Tartu University Foundation and Tartu University Fund recently congratulated Professor David Ilmar Lepasaar Beecher of the University of Calfornia at Berkeley.

Professor Beecher, a historian and lecturer in global studies, is the recipient of the visiting professor scholarship at Tartu University. Complete information in the Estonian section of Eesti Elu. Photo: Svea Einola

Analyst: New mode in Estonian politics

Monthly, the “Friends of Estonian House”, offer a fund-raising “Afternoon Fun” lunch to gather support for a fund that can be used for repairs, improvements etc, to the Estonian community home on Broadview Avenue. This December the participants were caught up as usual by the Christmas spirit as expressed in the singing of carols and the belief that Santa really does exist.

Proof? That’s not Little Red Riding Hood in the photo. It’s Jõuluvana himself!

Photos: Vaado Sarapuu

“It is still positive that the president and others have shown that they want to maintain a good partnership. Even more, there is this plus point that Mart Helme has apologized to ­others,” he said.

The original Ringvaade seg­ ment (in Estonian) is here: https://www.err.ee/1014704/mees­hulgas-oma-kassi-puudes­-jattata-tallinna-bussijaama-pagasi­ hoiuautomaati On Sunday, speaking on Räägime asjast, a program on (Continued on page 26)

The European Union traditional Christmas concert in Ottawa was organized recently by Ülle Baum assisted by Paul Läänemets – a successful initiative, from all accounts. Photo: Private collection

25

26

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

Donor Profile: Viru Vanemad Katrin Marley

Pillerkaar, Estonian Folk Dancers from the Washington, DC Metro Area, had a busy and festive day when they performed at two holiday markets in Maryland on Saturday, December 7, 2019. The festivities started at the West Annapolis Winterfest and European Christmas Market just around the corner from the Naval Academy’s Michie Stadium where three couples opened the two-weekend market with a rousing folk dance performance. An enthralled crowd gathered around – some warming themselves at a nearby fire pit – as the dancers performed several of the Estonian classics. The performance closed with what has become a Pillerkaar holiday tradition, “Oige ja vasemba”, which was performed to “Welcome Christmas” from the original “How the Grinch Stole Christmas!” The audience was also invited to join in a couple of dances.

But the day was just getting started, and – speaking of holiday traditions - the next stop was the German inspired Christmas Village in Baltimore and a joint Christmas show with the BaltimoreWashington Estonian Singers. The Inner Harbor tent was packed with market-goers to see the show, including a large contingent of the Baltimore and Washington Estonian commu­nities, and the performers were prepared to get them into the holiday spirit. Pillerkaar had an ­extra-long program of ten dances that was split into two sets situated around the choir’s merry medley of Estonian Christmas carols. The two groups also performed jointly – singing and d ­ ancing – for two numbers: “Tuljak” and, the audience participation dance to Curly Strings’, “Kauges Külas.” It was a very jolly performance all the way around, and the ginger fresh piparkoogid, passed out to the crowd, were also a crowd pleaser!

JEFF ZELEK, Pillerkaar

Analyst: New mode in Estonian politics ERR, December 2019 Constant short-term scandals constitute a new situation in Estonian politics, but because no coalition partner wants to break apart the government, there is no end in sight, University of Tartu political analyst Martin Mölder said on Vikerraadio.

“What we have seen since Sunday (when Minister of the Interior Mart Helme (EKRE) criticized Finland’s new prime minister – ed.) is another epi­ sode in a familiar series. For the past six months, our politics has seen the national conservatives create one scandal after another that spark short-term media ­crises but also blow over rela­ tively quickly. They sometimes include no-confidence motions in the parliament, while these are dismissed just as expediently.

Our politics has been shifted into a different gear altogether.

Frequent scandals that disap­ pear as abruptly as they were created coming to nothing – it is a new logic we have not yet adjusted to,” Mölder said on the Vikerhommik radio program.

The expert said that there is no solution in sight for the cur­ rent situation because neither EKRE, Isamaa nor Centre can afford to leave the government.

“The political situation is locked down to a degree. We are seeing these crises simply because the government is very difficult to replace. Jüri Ratas

(Centre) cannot replace either one of his coalition partners nor can he form a different govern­ ment – with the Reform Party, for example – without losing the keys to the prime minister’s office. It is a kind of tense balance that allows EKRE to ­ create these scandals and feed off them,” Mölder explained.

The consequences of this are twofold, Mölder added. “For EKRE, it is their modus operan­ di, the way they operate and shape their image. That said, I believe scandals this frequent will eventually deter people from keeping up with politics and work to deepen conflicts, polarization between supporters of different political forces,” he said.

Belittling cashier also hits EKRE voters Asked whether Helme’s criti­ cism (of Marin and the Finnish government – ed.) has harmed Estonia’s international reputa­ tion, especially considering it was picked up the international press, Mölder said the effect is likely negligible.

“Perhaps there was a smid­ gen of damage done. But it pays to remember that all of it feels more important here than it does elsewhere. Estonian do­ mestic politics is not a priority for other countries and no great significance is attached to it,” Mölder said.

“I’m sure it caught some­

one’s eye, but it would take a lot more time, more consecutive incidents to really ruin Estonia’s reputation. It matters more to some people, those who keep a closer eye on the field, but I see it as only a tiny step toward some people thinking less of Estonia. But it is definitely not the ruination of Estonia’s repu­ tation for anyone outside the country,” the analyst said.

Commenting on the atmo­ sphere in the government, Mölder believes it might not be half as poor as it looks.

“What we need to remember is that how the government looks from the outside and how it looks from the inside are two different things, and what hap­ pens at the negotiating desk, be­ hind closed doors, without jour­ nalists, cameras and micro­ phones present – it’s something else entirely. I believe coopera­ tion is much closer than the picture painted by the media ­ suggests,” he found.

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Katrin (Kati) Marley admits that she is a born and bred Estophile – and she fully intends to stay that way. This means, that for her and her family, the transition to and support of the new International Estonian Centre (IEC) makes perfect sense.

“I am a very pragmatic person,” Kati explains. “I look at all the facts and numbers, and if it makes sense, I get behind it. I know that my family and I will use this new centre, and it is my responsibility to help support it to the best of my ability.”

Kati says that her three children had the same strong cultural upbring­ ing as she did growing up in the active Estonian community in Toronto. Kati’s daughter Taimi Hooper and husband Sean live in Cambridge. Their daughter Maali, 4, is already following family tradition and is enthusiastically partici­ pating in the Estonian kindergarten.

Her son Paul and partner Kairi-Ly Tammeoks live in Tallinn, Estonia and son Allan is in Toronto.

Kati had a 40-year career as a clinical pharmacist at St. Michael’s ­ Hospital in Toronto, specializing in palliative care and geriatrics. This ­ included providing support to Casey ­ House for 13 years, a hospice for AIDS patients, during the difficult and chal­ lenging time of the disease’s epidemic.

She loved her career, but reports she is busier in retirement than she has ever been.

Kati says, “The lectures and events at Tartu College are just fabulous.

Anything that VEMU does, I am there.”

In addition to the joy of looking after Maali, interests include travel, theatre, music and continuing education in many fields.

Kati and her family have always been extremely active in the commu­ nity.

She is a long-time member of the Ööbik choir and participated for many years in guides and folk dancing both as a member and in leadership roles.

She also served on the Estonian House board for eight years as secretary.

Her parents Bruno and Elsa Lindre were in leadership positions for organi­ zations such as Estonian guides and scouts, camp Kotkajärve and Vana Andres church.

It was natural for Kati to follow in their footsteps.

She was also an instructor in the folk dancing troupe and passed the ­baton for this passion to her daughter Taimi, who now is one of the driving forces behind the popular dance group known as Kungla. “It must be in the genes” says Kati.

Taimi’s cousins Karin and Elin are

Journalist: Estonian…

(Continued from page 25)

radio station TRE; which has ties to EKRE, Helme called into question the competence of the new government to be able to manage as the executive power.

“I would still recall [Soviet leader] Vladimir UlyanovLenin’s saying that every cook could become a minister, or something to that effect,” he said. “Now we can see that a salesgirl has become prime minister and some other street activist and uneducated person has also become a member of the government.”

also folkdance instructors in Kungla’s children’s group and the Toronto Estonian School.

“We were thrilled because Kungla was again accepted into ‘Tantsupidu’ (the dance festival) in Estonia this year,” she said. “That was a real ­honour.”

Kati is very pleased that four major Estonian organizations based in Toron­to have come together to support and guide the project: Tartu College, the Estonian Credit Union, the Estonian House and the Estonian Foundation of Canada.

“The issue of a sustainable future home for the Estonian community was in limbo for so long,” Kati remarked. “I am extremely grateful that now there is a group of talented individuals who are taking on this work. The depth and breadth of the expertise on the team is incredible.”

Kati believes that the new IEC will build on the strength instilled by the previous generation.

“There is still very much a beating heart in the Estonian community so we need a place to come together and ­ensure it stays healthy and strong in a sustainable, vibrant new home.”

Get involved and help support our future The International Estonian Centre’s capital campaign donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2020.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estonian­ centre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancen­ tre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email news­ letter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

He commented more broadly on the Finnish government as well.

“Now we can actually see to some extent how the historical revenge of the reds on the whites is taking place – that is to say, the reds who wanted to li­ quidate the Finnish state in the [Finnish Civil War of 1918] ­already have now come to power and are now desperately trying to liquidate Finland, turning it into some kind of europrovince which may still be called Suomi or Finland as a territory, but which in fact completely drags along the tail of the ideological philosophy of the so-called Fukuyama-esque end of history.”

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Canada to join NATO’s cyber defence research centre It may be a late start, but joining allies at NATO’s cyber defence centre will help Canada better defend its interests in cyberspace.

Josh Gold explains why the move is welcome.

Josh Gold, December 17, 2019 On November 28 in Tallinn, Estonia, Canadian Governor General Julie Payette visited the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence (CCDCOE), which Canada is in the process of joining.

Canada is among the last NATO countries to become a member of the 11-year-old defence hub, after years of delays both bureaucratic and logistical.

Better late than never; this is a welcome and beneficial move for Canada, and one that should be finalized in the coming months. But Canadian defence and foreign policy must further advance alongside our allies to keep pace with global cyber threats.

That cyberspace is vul­ nerable to malicious activity – including by states – is generally understood today. Estonia learned this earlier, and more painfully, than most nations. It has the unenviable distinction of suffering from the world’s first-ever politically motivated cyberattacks against an entire state. This occurred for three weeks in spring 2007 when, during a time of heightened political tension with Russia, ­ coordinated cyberattacks target­ ed Estonian government, bank­ ing and media sites, as well as specific routers and servers. In their aftermath, the Tallinnbased CCDCOE was born, and it remains one of the most pro­ mising dividends from Estonia’s 2007 experience with cyber conflict.

The CCDCOE is a military think-tank that leads the world in crafting cyber defence solu­ tions through multinational and interdisciplinary analyses of cyber conflict issues. It is not ­ directly within NATO’s military command structure and neither launches, nor defends against, cyberattacks. The centre and its international team include par­ ties from 25 states (22 NATO

nations and three NATO-allied contributing participants). Eight more are lined up to join in addition to Canada, including ­ NATO partner states Australia, Japan and South Korea.

CCDCOE staff conduct re­ search, training and exercises within four areas of cyber­ security: technology, strategy, operations and law.

Further to regular research, training programs and exercises, the CCDCOE is the custodian of several world-class flagship projects. Perhaps most wellknown is the Tallinn Manual pro­ cess, a non-binding and ­aca­­demic study on how interna­ tional law applies to cyber con­ flicts. Continuously developed by the CCDCOE with input from nearly 50 states, including Canada, it represents one of the most authoritative and compre­ hensive international instru­ ments of its kind. Another flag­ ship project, Locked Shields, is organized annually by the CCDCOE and constitutes the world’s largest and most com­ plex cyber defence exercise. In 2014, Canada donated $1 mil­ lion to help develop Locked Shields and, upon joining the CCDCOE, will be able to offi­ cially participate in it, too.

“This is an opportunity to simultaneously train up staff ­ while building lasting multina­ tional bonds.”

Moreover, with CCDCOE membership Canada will be able to play a more active role in developing NATO cyber doctrine, rather than just re­ ­ ceiving it. Membership gives Canada access to a unique ­multilateral forum wherein joint challenges can be worked out collaboratively. Researchers, law­ yers and computer engineers from different countries team up to better understand and ­defend against various threats in cyberspace. This can include writing joint reports, analyzing new legal challenges, building training programs and assessing new technologies and potential vulnerabilities therein. Such a

Canadian Governor General Julie Payette tours the NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence in Estonia on November 28 with the centre’s director, Colonel Jaak Tarien, at right.

Photo: www.twitter.com/GGJuliePayette

forum fosters trust and brings us closer to our allies.

Membership will also grant Canadians access to research, exercises and training programs.

These can help build Canadian cyber capacity, for example, through programs designed to familiarize decision-makers within defence, strategy, law and policymaking with the chal­ lenges and nuances of digital technology and cyber conflict.

Formal membership comes with some short-term costs. In addition to funding, the govern­ ment will have to send an ex­ pert or two at a time to the CCDCOE, during a period when the government’s cyber­ security talent is in great de­ mand but scarce supply. But ­after a few years’ tenure at the CCDCOE, this talent will return to Canada with deepened knowledge and unique interna­ tional experience: this is an opportunity to simultaneously ­ train up staff while building lasting multinational bonds.

Canadian involvement in ­other NATO cybersecurity efforts has yet to be made clear.

In­ ­ formed by CCDCOE re­ search, NATO is developing its cyber operational doctrine and has opened its Cyberspace Operations Centre in Belgium – though this centre is only slated to be fully operational by 2023.

Nine NATO allies – including the United States, the United Kingdom and even Estonia, but not yet Canada – have officially offered NATO their cyber capa­ bilities in the event a military cyber operation is needed in ­response to an attack.

Updated Canadian approaches to cyber activities suggest we could offer our capabilities too.

In 2017, Canada’s military an­ nounced in its defence strategy that it would “assume a more assertive posture in the cyber domain by conducting active cyber operations against poten­ tial adversaries in the context of government-authorized military missions.” This June saw the passing of Bill C-59, which empowers Canada’s signals in­ ­ telligence agency, the Com­mu­ nications Security Establish­ ment, to also conduct “active cyber operations.” (“Active” is a common, but unnecessary, eu­ phemism for the word “offen­ sive.”)

New powers bring new ques­ tions. Robust rules and joint strategies are required to face challenges in an increasingly militarized cyberspace. Rather than showing up late to the party, as with the CCDCOE, Canada should be at the centre of joint efforts to uphold a free and open internet, and a stable and secure cyberspace in which in­ ternational law is respected and human rights are protected.

Canadian democracy and pros­ perity rely on such freedom and stability; unreliable US commit­ ment to multilateralism makes Canadian leadership more meaningful now than ever.

Joining the CCDCOE will be one step in the right direction – but Canada must keep moving.

Canada could outline its posi­ tion on how international law

27

Enjoying the traditional korp! Amicitia and korp! Frat. Estica an­­ nual Christmas get-together on Sunday, December 8th at Tartu College were “children” of every age from toddlers to grand­ parents; from the left Amicitia rebased (pledges) Liina Sadul and Krista Poolsaar, full-fledged young members Kersti Sõrra and Mari Pikkov and Amicitia’s communications director Kristina Põldre. Standing behind Mari is Lia Pikkov, who has several good reasons for attending Amicitia-Estica Christmas parties….her son Mart is a member of Estica and her granddaughter Mari is a member of Amicitia and, in addition, this year’s Jõuluvana bore a suspiciously strong resemblance to a Pikkov. Erik Laar’s son Kavi next year will be able to scramble to Jõuluvana by himself.

Photos: Tõnu Tõsine

Paper: Education joins digital success as Estonia’s next marketing drive ERR, ERR News, December 2019 Estonia’s educational success story in the wake of the latest PISA results will be used for international marketing, Pos­ timees reports.

While the image of an e-state has long been the focus when presenting Estonia to the world, with the recent Organisation for Economic Cooperation and Development’s (OECD) PISA rankings seeing Estonian school children reaching the top of the league tables in several cate­ gories and ranking overall top in Europe, this is also an area to be tapped, Postimees wrote.

applies vis-à-vis cyber conflict, as many of its allies – including Estonia yet again – have done.

Both this and an international strategy for cyberspace, which Canada also lacks, would pro­ vide important signalling for allies and adversaries alike. ­ Following its allies in this re­ gard could also support the priorities of the new Trudeau ­ cabinet, such as to “advance international efforts to ban the ­ development and use of fully autonomous weapons systems,” as outlined in the recently-­ unveiled foreign minister’s

“The idea of educational marketing actually came from a conversation with the Prime Minister in 2018. The question arose as to why we don’t yet have an educational success story to link to the digital ­ ­story,” said Birgit Lao of educa­ tional promotional and counsel­ ing body Innove.

Lao said that agreement has been reached on what educa­ tion-related products and ser­ vices could be supported in their export, under the slogan “Education Nation”, and cover­ ing both educational tech start­ ups aimed at supporting student development, as well as compa­ nies producing school furniture.

mandate letter.

Cybersecurity challenges and threats will not abate anytime soon, and these challenges re­ quire multilateral and global solutions. Close collaboration with our friends is the surest way forward.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

28

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

Üleujutus Madisonis, Lõuna-Dakotas Sirje Kiin

ikka-jälle kõrgemaks ehitada, sest hilistekkelised järved (Ilmunud ajalehes „Vaba Eesti muud­kui kergitavad oma veeta­ Sõna“) set ja uusi järvekesi tekib aga Lendasin 10. septembril To­ ­ juurde: tänavu madal märg ron­ tosse, et esineda Urve põld, järgmisel aastal väike järv Karuksi „Kogutud luuletuste“ juba kõrkjatuttide ja partidega.

Kanada-esitlusel Tartu Col­ Tänavu ei saanud Lõuna-Dakota lege’is 11. septembril. Kirjan­ farmerid normaalsel viisil ei du­ sõhtu oli kaunis, luuletaja kevadel külvata ega sügisel saa­ tütar Linda ja poeg Alar ki koristada, sest maa oli kogu rääkisid südamlikke mälestusi aeg liiga märg. Üks tuttav far­ oma emast. Toronto eestlased, mer ütles, et sai saaki tänavu Urve sõbrad lugesid ta luule­ vaid poole sellest, mis varem. tusi. Meeleolu oli nii elev, et La­ sime paar aastat tagasi oma ma ei jäänud magama enne suurde lilleaeda paigaldada kui kell kaks öösel. maa-aluse kastmissüsteemi, aga Äkki kell neli helises tele­ kastmist pole sestsaadik suurt fon! Abikaasa Jack helistas üldse vaja, sest kogu aeg sajab Madisoni kodust ja ütles äre­ rohkem kui küll. valt, et kahepäevasest paduvih­ 150 aastat tagasi asutatud mast on tekkinud üleujutus, et väike Madisoni ülikoolilinnake alumise korruse vannitoas on (7500 elanikku) asub kahe järve vesi tõusnud põlvini, kuigi ta – Madisoni ja Hermani järve pani vannitoa drenaažile ras­ vahel, kummagi järveni on lin­ kuse peale. Jack jõudis veel nast umbes neli miili. Järvi ütelda, et naabrinaine ajas ta ühendab väike jõgi, Memorial üles, sest tulvavesi oli hakanud Creek, mis voolab loogeldes üle meie tänava voolama. Peagi läbi linna.

Tavaliselt meenutab saabus ka politsei, et evakueeri­ see pigem madalat oja kui jõge. da inimesed meie tänava ma­ September on siinkandis reegli­ jadest. Jack ütles, et viib oma na täiesti kuiv, päikseline maisi töötoast arvuti igaks juhuks ja sojaoa koristusaeg.

Nüüd aga üles, aga samal ajal, kui ta tõstis ajaloos enneolematu ka­ mulle seda rääkis, murdusid hepäevane paduvihm järsult alumise korruse põhjapoolsed päästeaknad (escape windows) mõlema järve veetaset nii, et ja sealt tormas vesi juba kosena järvi ühendav oja muutus jõeks sisse. Jack jooksis majast välja. ja siis lausa kolmandaks järveks Viimase asjana üritas ta veel kahe järve vahel, ujutades päästa garaažis meie autosid, kiiresti, paari-kolme tunniga üle kuid minu Toyota Yaris ei Madisoni põhjaosa sadakond läinud käima, sest vesi oli tõus­ maja, sh meie kodu. Järgmisel nud istmeni. Jacki Honda oli nädalal murdus aga Hermani kõrgem, läks käima ja ta sõitis järve tamm ja see tulvavesi läbi tulvavee lähima tänavarist­ mattis Madisoni lõunaosas mit­ mikuni. Seal jäi ta vaatama, meks päevaks vee alla enam kui kuidas lai jõgi tormas täie jõuga 400 maja ja mitu kirikut. Kokku üle tänava meie maja ja garaaži jäi septembrikuises üleujutuses vee alla enam kui 500 Madisoni poole. maja. Meie maja on ehitatud Kuivast preeriast vihmaseks 1957, seni oli siin olnud vaid järvistuks üks üleujutus – 1993, kui vesi Me elame kõrgel Põhja- imbus sisse ka selle maja alu­ Ameerika keskplatool, merepin­ misele korrusele. Pärast seda on nast 1700 jalga (ca 550 m) linnas olnud veel paar väikse­ kõrgemal. Enam kui sada aastat mat üleujutust, aga meie väljae­ tagasi oli siin kuiv preeria, kus hitatud alumine korrus on seni puid peaaegu ei kasvanud. püsinud täiesti kuivana, ehkki Praegu elame aga Järve maa­ elame oja ääres, 300 jala ehk konnas (Lake county), kus on 100 meetri kaugusel. Kolisime palju järvi ja neid tekib iga aas­ siia majja 2005, 14 aastat ta­ taga üha juurde, sest ilmastik on gasi.

Meie kodu alumisel korrusel muutunud viimastel kümnendi­ tel nii palju vihmasemaks-­ oli 12. septembri hommikuks lumisemaks. Kui ma esimest maast laeni kaks meetrit vett.

Vee alla jäid suur elutuba korda siia tulin, imestasin, et ­ mis imelikud inimesed, ehitavad koos hulga mööbli, suure tele­ maanteid läbi järvede. Alles viisori ja viie originaalmaaliga, mitu aastat hiljem taipasin, et Jacki kodune töötuba kogu maanteed olid enne, järved tek­ elektroonikaga (online-kursuste kisid hiljuti. Mitmed sellised lindistamisstuudio), tema raa­ järvemaanteed tuleb siinkandis matukogu ja meie arhiiv, küla­ listuba perekonna väärtusliku antiikmööbliga, kõik koduma­ sinad, kogu elektrisüsteem, küt­ tesüsteem jne. Vesi tõusis peaae­ gu ülemise korruse trepist üles: elutoa suure televiisori juhtpult ujunud ülemise korruse trepi­ mademele. Vahekoridoris oli sisse-ehitatud kapp, seal jäid mudavee alla hulk jalanõusid ja osa üleriietest. Pesutoas jäid li­ saks pesumasinale ja kuivatile vee alla kümned käterätid, rii­ ded ja muu pesu.

Istusin kell neli öösel šokis ja nuttes Tartu College’i väi­ Kuivatatud – päästetud noore­ keses tudengitoas voodi serval põlve kirjavahetus. Foto: erakogu ja küsisin abikaasalt, kes val­

mistus minema ööseks politsei poolt näidatud varjupaika, kas tühistan aasta ette planeeritud kahekuulise Eesti-reisi (valitsus­ komisjoni istunginädal, uue raa­ matu tuur neljas Eesti linnas ja kolm rahvusvahelist konverent­ si), kas lendan hoopis koju ta­ gasi. Jack vastas pikalt mõtle­ mata, et mul poleks oma aller­ giaga seal midagi teha, „Sind on praegu Eestis rohkem vaja“.

Ta oli kindel, et saaksin ka Eestis talle moraalseks toeks olla, räägime ja kirjutame ju nagunii iga päev, ent uppunud ­ Madisonis on pigem sõjaväge appi tarvis. Ja nii ta läks: mina lendasin suure süütundega Ees­ tissse, järgnenud nädalatel tulid aga Jackile appi ülikooli kollee­ gid, üliõpilased ja kümned sõbrad, aga ka lausa tundmatud kaaslinlased. Ühel hetkel avas­ tas Jack, et majas töötab paarkümmend inimest korraga, tassides välja vettinud mööblit, lõhkudes maha mudaveega kok­ ku puutunud siseseinu ja rebi­ des ära saastunud põrandakat­ teid. Kõigepealt pidi Jack tooma naaberlinnast veepumba, sest Madisonis olid kõik pumbad juba kasutuses. Tulvavesi taan­ dus õnneks meie maja ümbru­ sest mõne tunniga niisama kiiresti kui oli tõusnud, aga lõunapool Madisonis seisis vesi paigal viis päeva ja põhjustas seal palju suuremat kahju.

Pärast vee väljapumpamist ja elektri taastamist undasid majas kolm nädalat niiskuse kuiva­ tusmasinad ja hiidventilaatorid.

Kuus nädalat kestnud puhas­ tustöödele järgnes maja alumise korruse desinfitseerimine. Sel­ leks ajaks, kui mina kahe kuu pärast, novembri keskel Eestiringreisilt koju tagasi jõudsin, olid alumisel korrusel alles ainult betoonist välisseinad ja puidust sisekonstruktsioonide tugipostid, kõik muu oli läinud.

Kolmveerand majapidamist…

Mõni sõna ka kindlustusest Meil oli korralikult olemas nii auto- kui majakindlustus, sh ka üleujutuskindlustus. Minu uppunud auto, mis osutus kõlb­ matuks, maksti kindlustuse poolt kinni. Aga majakahjudest kattis üleujutuskindlustus ainult sise­ seinad, küttesüsteemi ja vee­ soojendaja. Kõik, mis maja sees (kodumasinad, elektroonika, mööbel, maalid, raamatukogu jne) – see kahju jäi meie endi kanda. Lootsime heas usus, et FEMA tuleb siiski appi ja aitab need kahjud kas või osaliselt katta. Jack kogus kokku kõik kviitungid kulude kohta, mis olid uputuse likvideerimisega seotud.

FEMA saabus kaks ja pool kuud hiljem ja seadis Madisonis sisse oma vastuvõtupunkti. Ko­ halik ajaleht kutsus kõiki upu­ tuses kannatanuid end regist­ reerima ja abi taotlema. Tegime nagu kästud. FEMA inspek­ teeris meie maja kolme inimese jõuga kaks päeva, mõõtsid ja kirjutasid üles, mis kindlustused meil olid, kandsid meie maja kahjud andmebaasi, aga siis teatasid meili teel, et me ei kvalifitseeru FEMA abile, sest

Dakota State University majandusprofessorist ,,super-torujüri“ Jack Walters.

Foto: erakogu

Kaks kuud puhastet alumine korrus, mis oli 13. septembri hommikul maast laeni 2-meetrise mudavee all.

Foto: erakogu

meil oli kindlustus olemas. Tõsi ta on, kogu võimalik kindlustus (auto-, maja- ja üleujutuskind­ lustus) oli meil olemas. Miks nad seda kohe ei võinud öelda, ei saanud aru. Ainus nõuanne FEMAlt oli see, et saame järg­ mise aasta algul taotleda mak­ sudeklaratsioonis mõnevõrra soodustust, kui tõestame upu­ tusest tekkinud kulud. Saaksime kiiresti soodsat laenu, kui soo­ viksime, ent me ei taha praegu laenu võtta. Aga abiks seegi.

Kiitust ja tänu väärivad aga vapper abikaasa ja paljud sõbrad, kolleegid Dakota osariigi ülikoolist, Madisoni Rotary klubist, Aka­ deemiliste Naiste Ühingust ja Madisoni aiandusklubist. Ni­ melt päästsid nemad ülikiire te­ gutsemisega talgute korras esi­ mese 48 tunni jooksul pärast uputust olulisema osa meie mõlema arhiivist ja sajad fotod.

Minu arhiivist jäid vee alla näiteks 55 aasta käsikirjalised päevikud ja mitukümmend märk­ mikku, mille põhjal kirjutan praegu oma autobiograafiat. See oli üks mu esimesi ehmatus­ mõtteid, et mu eluaegsed päevi­ kud on nüüd siis läinud… Õnneks sain kohe samal hom­ mikul Toronto Tartu College’i arhivaarilt Piret Noorhanilt ja paarilt Eesti arhiivi-asjatundjalt head kiirnõu ning asusin jala­ maid meili teel tegutsema.

Mida tuleb uppunud arhiivi puhul esimese asjana teha?

Esimesed 48 tundi on krii­ tilised dokumentide ja fotode päästmiseks sellepärast, et siis hakkab hallitusbakter kirja ja pilti hävitama. Kõige kiirem on digikoopiate tegemisega: Jack ja sõbrad pildistasid oma telefo­ nidega ümber tuhandeid faile vettinud ja paisunud, aga esial­ gu täiesti loetavaid päevikule­ hekülgi, dokumente ja märk­ mikke. Kiire tegutsemise mõte on selles, et kui paberikiri ka hiljem hävib, jääb vähemasti ­alles suhteliselt loetav digikoo­ pia. Seejärel tuli päevikud ja fotod ükshaaval kuivatada kas ­ lahtiste lehtedega nöörile ripu­ tatult või kui on tegemist kõvade kaantega kaustikuga, siis lehvikuna avatult. Eksper­ did soovitavad veel, et kui do­ kument on kuivatatud, tuleks ta panna kilekotti, sulgeda see ti­ hedasti ja panna 24 tunniks jääkappi külma – pakane hävi­ tab hallitusbakterid. Meil jäi külmutamine tegemata, sest al­ gul polnud linnajaos elektrit.

Päästetöö tulemus on täiesti loe­ tav, ehkki kaustikud-paberid pole puhtad ega siledad. Aga nad on päästetud.

Abivalmis kogukond ja sõbrad Üks meie sõpradest, inglise kirjanduse professor, osutus kuldsete kätega meheks: ta (Järgneb lk. 30)

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Jõulupuu on jõulupidu ehk ole valmis – jõulupuuks!

On küll jõulupuu eelkõige üks PUU, tavali­ selt KUUSK ja kus kuuski pole, vahel ka MÄND (nt Kihnu saa­ rel). Kuid jõulupuuks nime­ tatakse ka PIDU, tihti kooli või mingi muu organiseeritud grupi raa­ mes, mida peetakse pühade aegu ja mille keskmes (või ääres) on jõulupuu. Inglise keeles on sarnane mõiste Christ­­­mas pageant, mille üks osa on tavaliselt mingi näite­mäng, näiteks Jeesuslapse sünniloo esi­ tus.

KOOLI/JÕULU/ PUU ongi kõige levinum sedasorti ametlik, aga ühtlasi lõbus tähista­ mine, kus kindlasti ei puu­du muusikalised et­­ te­asted ja ühislaulmine.

Kui ma vanasti (ük­ skõik mis aastaajal) küsi­ sin oma Taadi käest, kuhu ta läheb, siis ta tihti vas­ tas: ,,Kooli­jõulupuule!“ See on umbes sama vastus kui ,,Sõidan kuule!“ või isegi ,,Sõida ise kuule!“ ehk pole sinu asi, kuhu ma lähen. Aga just sellest naljatamisest sain aru, et koolijõulupuu on väga konkreetne ja eriline, isegi püha asi. Sinna ei hilineta ning lips pannakse ette või kleit selga.

Tehke nalja ja öelge ka, kui keegi küsib, et lähete koolijõulupuule. Mis ei ole sama asi, kui jõulupuu otsa ronimine või et jõulu­ puu on sind külla kut­ sunud ja sa siis lähed jõu­ lupuule (külla). Sama­ moodi ei ole valmis­tu­mine jõulupuuks sama asi, kui hoidumine jõulupuuksust.

Küsige oma Taadilt või lähima kõige vanema eest­ lase käest, mida see tähen­ dab. Ja olge paid lapsed!

RIINA KINDLAM

29

Soomusrong Wabadus lõpetas teekonna Narvas Reedel, 13. detsembril lõpetas Narva raudteejaamas oma teekonna Vabadussõja 100. aastapäeva puhul ehitatud soomusrong nr. 7 „Wabadus“ ja sellel asuv näitus. 4. jaa­ nua­ ril Kehra raudteejaamast teekonda alustanud soomus­ rongi külastas aasta jooksul erinevates peatuspaikades üle 100 000 inimese. „Eesti Vabariik 100 juu­ belisündmuste üks edukaimaid ettevõtmisi oli kindlasti Vaba­ dussõja ajaloo tutvustamiseks ehitatud soomusrong nr. 7 „Wabadus“,“ ütles Eesti Vaba­ riik 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. „Rongi ja sellel asuvat näitust külastas aasta jooksul üle 105 000 inimese.“ Soomusrong nr 7 „Wabadus“ peatus 41 paigas Eestis ja lisaks Lätis Cesises. Mitmes kohas toi­musid ka Vabadussõja lahin­ gute taaslavastused.

Soomusrong nr. 7 „Waba­ dus“ valmis Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna ja Eesti Sõjamuuseumi ja AS Operaili koostöös. Soomusrongi ja -auto liikumisse „Wabaduse teekon­ nal“ andsid oma panuse Eesti Raudtee, Kaitseliit, USS, koha­ likud omavalitsused ja mitmed muuseumid ning paljud vaba­ tahtlikud. Vabadussõja ajalugu tutvustava näituse koostas Eesti Sõjamuuseum. Taasloodud soo­ musrong nr. 7 „Wabadus“ koos­ neb suurtükivagunist, kuulipil­ dujavagunist, dessantvagunist, sanitaarvagunist. (EV100/EE)

Viiendik Eesti inimestest elas vaesuses Eelmisel aastal elas Eesti ela­ nikest suhtelises vaesuses 21,7 protsenti ja absoluutses vae­ suses 2,4 protsenti ehk suhte­ lises vaesuses elas 284 300 Eesti inimest. Aasta varase­ maga võrreldes langes suhte­ lises vaesuses inimeste osakaal 0,2 protsendipunkti ja absoluutses vaesuses ini­ meste osakaal 0,3 protsendi­punkti.

Statistikaameti andmeil on suhteline vaesus vähenenud üksi elavate inimeste ja ka üksik­ vanemate hulgas. Elanik­ konna rikkama ja vaesema viiendiku erinevus ei ole aastaga muutu­ nud.

Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu ekvivalent-netosissetulek oli väik­­ sem kui 569 eurot, abso­luutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalent-netosisse­tulek oli väik­sem kui 215 eurot.

Suhteline vaesus on aastaga jäänud muutumatuks noorte ehk 16–24-aastaste hulgas (20,9 protsenti), kuid on suurenenud laste seas. Vähenenud on vane­ maealiste suhteline vaesus: eel­ misel aastal elas vähemalt 65-aastastest elanikest suhteli­ ses vaesuses 43,1 protsenti ja aasta varem 46,4 protsenti.

Ilmajäetuses elas 2018. aastal

Majandusklubi jõulud 2019 Eesti Majandusklubi Kanadas (EMK) jõulupuhade koosvii­ bimine toimus laupäeval, 14. detsembril Eesti Maja kohvi­ kus.

Saabujaid võttis seekord vas­ tu šampusega EMK juhatuse lii­ ge Sulev Toppi, kuna esimees ei saanud kohal olla. Esimees Väino Einola ja Linda Kolga olid aga varem käinud kohvikut dekoreerimas. Kaunid jõulupär­ jad olid seintel, suured tähed rippusid laelt, lauad olid kau­ nistatud minikuuskedega, jõulu­ tuled panid kohviku särama ja

igal ühel oli Lindt’i šokolaa­ dikingitus laua peal.

Praost Mart Salumäe jagas enne söögipalvet mõnda hu­ moorikat anekdooti ja siis esitas publikule väga keerulise mõis­ tatuse: kas universum on lapik ja lõpmatu või on ta ümmar­ gune ja lõplik? Selle peale ot­ sustasid klubi liikmed hoopis külastada Ülle Veltmanni poolt valmistatud pidulauda traditsi­ ooniliste eesti jõuluroogadega – verivorstid, hapukapsad, prae­ ribi ja praekartulid. Magustoi­ duks kringel ja kohupiimakook.

Eestit räsisid tugevad Vene meedia teatas tormituuled FSB peahoone lähistel toimunud Kesknädalal tabas Eestit rajuilm ning kolmapäeva õh­ ­ tulistamisest tuks olid tugevad tormituuled jätnud Eestis ilma elektrita üle 33 000 majapidamise. Tor­ mi tõttu oli häiritud laeva- ja rongiliiklus, viga sai kaks last.

Kõige rohkem on saanud räsida Saaremaa, Pärnu- ja Viljandimaa.

Saaremaal mõõdeti tuule kii­ ruseks ligi 30 meetrit sekundis, nimelt mõõdeti Sõrve säärel kella 2 ajal päeval edelatuule iilide tugevuseks 29,8 meetrit ­ sekundis. Ligilähedaselt sama tugevat tuult ennustati ka Hiiu­ maale ja Eesti looderannikule.

Mandri-Eestis ulatus tuuleii­ lide tugevus sisemaal 22, ranni­ kul 28 meetrini sekundis.

Viimati tabas torm Eestit ok­ toobris ja Lõuna-Eestis olid tu­ handed majapidamised elektrita.

(D/PM/ERR/EE)

7,6 protsenti Eesti elanikkon­ nast. Kõige kõrgem oli ilma­ jäetute määr 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas (10,4 protsenti) ja kõige madalam 18–24-aastaste vanuserühmas, kus see oli 5,3 protsenti.

(ERR/EE)

Neljapäeva õhtul Moskva kesk­ linnas toimunud tulista­ mises sai surma mitu inimest, teatas Vene meedia. Hiljem kinnitasid juhtumi toimumist ka võimud.

Tulistamine toimus Föde­ raalse Julgeolekuteenistuse (FSB) peahoone lähistel. Kinnitamata andmetel hukkus vähemalt kolm korrakaitsjat ja kaks rün­ dajat, üks ründaja olevat aga põge­ nenud, vahendasid Interfax, Novaja Gazeta, Meduza (otse­ blogi), Lenta jt.

RT andmetel sai intsident alguse kohaliku aja järgi kell ­ 18.20, kui kolm tundmatut saa­ bus FSB hoone vastuvõturuumi ja avasid tule. Tulevahetuses valves olnud julgeolekutööta­ jatega sai kaks ründajat surma.

Kolmas põgenes tänavale, kus jätkas tulistamist. Selle tagajär­ jel sai surma vastashoones valves olnud liikluspolitseinik.

Ründaja jooksis seejärel edasi ja barrikadeeris end ühes lähe­ dal asuvas majas, kust jätkas ­tulevahetust politseinike ja FSB eriüksuslastega. Tulevahetuse käigus ta ka hukkus.

Sotsiaalmeedias levivad sünd­ musest erinevad videod.

(ERR/EE)

Enno Agur oli kohal oma akordioniga ja juhtis hoogsat jõululaulude ühislaulmist, mis läks kergemini, kuna ta oli kaa­ sa toonud laulusõnadega laulu­ lehti, mis hõlmasid nii eesti laule kui ka tõlgitud tuttavaid ingliskeelseid laule. Igaüks võis valida oma lemmiku mitmetest valikutest. Kes varem ei tead­ nud, kuulis, et Enno tütar Kristina Agur laulab nüüd Vienna State Opera’s. Õhtu veedeti hubaselt ja heas meeleolus, sooviti kõigile häid pühi ja jällenäge­miseni järgmi­ sel aastal.

ELM

KANADA UUDISED

OTTAWA. Esmaspäeval esitles Kanada finantsminister Bill Morneau majandusaruannet, mille järgi defitsiit tõuseks 2019.-20.a. $26.6 miljardini.

Ministri sõnul on vaatamata defitsiidile riigi majandus tugev.

(Lüh. CBC) • Kanadalased arvavad, et endisel vahepealsel Konservatiivide Partei juhil Rona Ambrose’il oleks tugev võiduvõimalus olla partei juhi kohalt lahkuva Andrew Scheer’i järglaseks, sel­ gus küsitlusest. Küsitlus vaatles ka võimalike juhtide nimede tuntust, juhiomadusi jm., kes suudaks võita liberaale järgmis­ tel föderaalvalimistel. Ambrose ei ole kommenteerinud oma võimalikku kandideerimist par­ tei juhi kohale. (NP/EE) • Liberaalide valitsus soovib, et firmad nagu Netflix, Disney Plus ja Amzon Prime näitaksid rohkem Kanada sisu. Praegu peab olema Kanada sisuga pool programmist, mida edastatakse Kanada ringhäälingutes kella 6-st õhtul kuni südaööni; strii­ ming-teenuste (streaming ser­ vices) kohta neid reegleid seni ei ole. (NP/EE)

30

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Sturgeon nõudis ametlikult uut ise­­ seisvusreferendumit Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon esitles nelja­ päeval plaani uueks iseseis­ vusreferendumiks.

Sturgeoni Šoti Rahvuspartei (SNP) sai Briti üldvalimistel Šotimaal ülekaaluka võidu, võites 59 mandaadist 47.

Kuigi peaminister Boris Johnsoni konservatiivid võitsid üleriigiliselt parlamendis ena­ muse, kaotasid nad Šotimaal üle poole oma mandaadist. ,,Šotimaa tegi läinud nädalal täiesti selgeks, et ta ei taha Boris Johnsoni tooride valitsust, mis viib meid Euroopa Liidust välja,“ lausus Sturgeon pressi­ konverentsil Edinburgh’is.

2014. aasta referendumil hää­letasid 55 % šotlasi iseseis­ vumise vastu. Seda kirjeldati ainsa sellise referendumina põlv­konna jooksul ning iseseis­ vuslased lubasid mitte taotleda uut hääletust, kui asjaolud just oluliselt ei muutu.

Rahvuslaste sõnul on säärane muutus see, et Johnson viib Ühendkuningriigi järgmise kuu

Üleujutus Madisonis…

(Algus lk. 28)

parandas ära pea kõik meie uppunud masinad alates mu­ ­ rutraktorist ja lõpetades tolmu­ imejaga. Ainult lumekoris­ tusmasin tuli uus osta. Teine Jacki kolleeg pesi mitu korda läbi mutta uppunud pesulaadun­ gi, käterättidest ülerõivasteni.

Palju asju viskasime minema.

Kunst­nikust sõber ja ta abikaasa restaureerisid neli uppunud originaalmaali, ühe maali aga asendasid – oleme neile väga tänulikud. Neil õnnestus päästa isegi meie pulmakink – kaks egiptuse papüürusmaali.

Kulus peaaegu kaks kuud enne, kui saime osta uue pesu­ masina ja kuivati, sest pärast totaalset puhastust oli vaja ­ ­ennekõike paigaldada uus elekt­ ri- ja küttesüsteem ning veepu­ hastaja. Suure osa taastustööst teeb nüüd professorist „super­torujüri“ Jack ise, sest ta oskab pea kõiki remonditöid ja nii säästame raha. Ma loobusin au­ tost, jagame edaspidi omi sõite.

Jacki tehtud uputusjärgseid videosid ega pilte, mis ta tegi ­ kindlustuse jaoks, pole ma täni­ ni suutnud vaadata.

Abikaasa elas esimesed päe­ vad pärast uputust sõprade juu­ res, kuni elekter sai majja.

Sõbrad kutsusid teda õhtu­ söökidele ja aitasid veel kümnel

Põrgukuumus Austraalias

Nr. 51/52

Lahkus meie ustav sõber ja relvavend

Teisipäeval tõusis Austraalias riigi keskmine õhutempera­ tuur 40,9 (C) kraadini. BBC vahendatud teate järgi on see eelmisest rekordist 0,6 kraadi kõrgem. Nädala lõpuks prog­ noosib ilmateenistus uut tuge­ vat kuumalainet.

Riigi keskosas mõõdetud temperatuurid ületasid teisi­ päeval 45 kraadi, riigi keskmine kõrgeim temperatuur oli 40,9 kraadi.

Austraalia meteoroloogia­ instituudi (BOM) teatel mõõdeti eelmine rekord 2013. aasta 7. jaanuaril, kui keskmiseks tem­ peratuuriks mõõdeti 40,3 kraadi. (ÕL/EE)

lõpuks Euroopa Liidust välja. Šotlased hääletasid 2016. aasta Brexiti-referendumil lahkumise vastu.

Sturgeon esitas Briti valit­ susele taotluse anda Šotimaa valitsusele voli korraldada uus iseseisvusreferendum.

(BNS/ERR/EE)

muul moel iga päev. Jack õpe­ tas samal ajal täiskoormusega ülikoolis, kui majas töötas väsi­ matult hiljuti pensionile jäänud kolleeg.

Madisoni aiandusklubi kolm naist tulid samuti appi ja kae­ vasid üles sadakond kannalil­ lede juurikat, sest need uhked, pikad troopilised taimed ei tal­ vitu Dakota karmis, kontinen­ taalses talves. Üks sõber koristas lillepeenardelt sinna tulvaveega kandunud risu ja puuhalge, kuid ma leidsin aiast veel hulga halge, kui koju tulin, need olid mitmel pool sügislehtede ja roosipõõ­ saste all peidus. Vesi oli kand­ nud meie aeda kellegi talve­ puud. Olin enne ärasõitu katnud 27 roosipõõsast korralikult ­paksu multšiga, et kaitsta juuri pakase eest. Tulvavesi viis osa multši peenardelt minema. See tuli uuesti juurtele peale riisuda.

Jõudsin selle napilt ära teha, siis tuli talv.

Enne lume tulekut leidsin aiast imelikke pisiasju – igasu­ gu pudeleid ja vidinaid. Aga see kõik on lõpuks tühiasi. Asjad on asjad. Kõige tähtsam on suure­ pärane kindlustunne, et kui sul on tõeline häda käes, siis on meil olemas nii palju häid sõpru ja kodulinlasi, kes on alati valmis aitama.

Aga kliimamuutus on tõeline – oht reaalne. Sellega peame kõik üleilmselt tegelema. Kohe­ maid.

Hans Jürman sündinud 3. juulil 1927 Suure-Jaanis surnud 3. detsembril 2019 Torontos Südamlik kaastunne omastele Leinavad

Eesti postmark sai auhinna Hispaanias toimunud maailma parimate postmarkide konkursil NEXOFIL osalesid 2018. aastal ilmunud postmargid. Võistlusest võttis osa ka Eesti. Rahvus­ vaheline žürii auhindas post­ marke kümnes kategoorias.

Innovaatiliste postmarkide hul­ gas sai kõrge teise koha 27. juunil 2018 ilmunud lipumargi kordustrükk (vt illustr).

30. oktoobril toimus auhin­ natseremoonia ja kuulutati välja võitjad. Rahvusvaheline žürii hindas inoovaatiliste markide kategoorias parimaks Austria margi ning Eesti järel kolmanda koha sai Hispaania postmark.

Eesti venelastel on Venemaale elama asumise vastu vähe huvi Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov tunnistas teisipäeval saatkonnas peetud pressikonverentsil, et Eesti elanikud ei ole eriti huvitatud Venemaa kaasmaalaste prog­ rammi raames sinna elama asumisest, Alates 2007. aastast, kui Venemaa käivitas kaasmaalaste tagasipöördumise programmi, on Eestist selleks toetusavalduse esitanud umbes 800 inimest.

Eelmisel aastal soovis Eestist 17 inimest Venemaale elama asuda.

Suursaadiku sõnul on Vene­ maa kodakondsuse omandamise vastu Eestis huvi suurem. Sel aastal on Vene kodakondsuse saanud üle 500 Eesti elaniku.

Siseministeeriumi esindaja sõnul olid oktoobrikuiste and­ mete kohaselt enam kui pooled Eesti kodakondsuse taotlejad määratlemata kodakondsusega ehk nn halli passi oma­ nikud, umbes kolmandikul taotlejatest oli Vene kodakondsus. Eesti ko­ dakondsuse on tänavu saanud 732 inimest. (ERR/EE)

LENNUVÄEPOISID

Mälestame kurbuses armast

Jüri Lepik’ut sündinud 8. novembril 1949 Tallinnas surnud 23. novembril 2019 Tallinnas Avaldame kaastunnet abikaasa MILVILE ja tütar KAISALE perega Sügavas leinas Puhka rahus!

SUGULASED Vancouveris, USA-s ja Eestis

Mälestame kurbuses armast venda ja onu

Lembit Hiiuväin AGNES, JAAN, ROBERT ja TOOMAS MARET, PAUL, SEAN, SIOBHAN, ROISIN ja CAITRIONA

Mälestame armast kauaaegset sõpra

Lembit Hiiuväin’a ja avaldame kaastunnet omastele KIRSTI ja KALJU HELJE ja HELGI

Mälestame kauaaegset perekonnasõpra

Lembit Hiiuväin Avaldame kaastunnet perekonnale

Sündmuste kalender

LEILI SAMLER MADIS TAMBRE

• Kolmap., 1. jaan. 2010 kl 2 pl EV AUPEAKONSULAADI KOOS­VIIBIMINE Eesti Majas.

• Kolmap., 15. jaan. – reede, 14. veebr. 2010 toimuvad EEST­LASTE KESKNÕUKOGU KA­­NADAS (EKN) VALIMISED. • Reede-laup., 24.-25. jaan. 2020 kl 7 õ FUNNIEST! ESTONIAN COMEDY FESTI­VAL Tartu College’is.

– 4. jaan. kl 7 õ IMPROV, 25. jaan. kl 7 õ STANDUP. 23. jaan. kl 7 õ IMPROV WORKSHOP. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

Inga Toomes’t Südamlik kaastunne TARVOLE, MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega IVE, ETI KRISTINA, ANNELI ja LEMBIT, HALEY ja ELENA, MERIKE MARTIN

Nr. 51/52

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 22. detsemb­ril kell 11.00 NELJANDA AD­ VENDI JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Pühapäeval, 22. detsembril kell 15.00 JÕULUTEENISTUS EHATARES. P. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Teisipäeval, 24. detsembril kell 17.00 ERIKAVAGA JÕU­LU­LAUPÄEVA JUMALATEE­ NIS­TUS. M. Wilbiks, J. Puusaag.

Koor.

Pühapäeval, 29. detsembril kell 11.00 AASTALÕPU JUMA­ LATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Solist P. Kaups.

Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 kell 11.00 UUE AASTA JU­ MALATEENISTUS. Nõukogu tervitused. J. Puusaag. Koor.

Issanda surma mälestamine.

Kolmapäeval, 8. jaanuaril kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 22. detsembril ees­tikeelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Teisipäeval, 24. detsembril kl 12 keskpäeval JÕULUJUMA­ LATEENISTUS. Vana-Andrese koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel. Solist.

Pühapäeval, 29. detsembril ees­­ti­keelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Teisipäeval, 31. detsembril kl 1.30 pl VANA-AASTA JUMA­ LA­TEENISTUS. Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 eestikeelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Pühapäeval, 12. jaanuaril 2020 kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 19. jaanuaril 2020 kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Kohvilaud. Õp. Kalle Kadakas kõneleb liturgilistest värvidest.

Pühapäeval, 26. jaanuaril 2020 kl 1.30 p.l. JUMALATEENIS­ TUS.

Everett Vilbert Wiebe

Henri Robert…

(Algus lk. 16)

(Algus lk. 16)

me“ Helge Visnap Suure­mõisas Hiiumaal.

Ristivanemad: Ristiema on Kristiina (Nieländer) Hilde­ brandt ja ristiisad on Kalle Amolins ja Matthew Downer.

Kuidas laps endale nime sai?

Vastab isa Nick, kes valdab soravalt ka prantsuse keelt: ,,Me tahtsime nime, mis oleks ilus kolmes keeles – inglise, prant­ suse ja eesti keeles.“ Nimes olev Weltmann w-ga on meele­ ga; see on vanem vorm beebi Henri ema neiupõlvenimest, päris Balti-Saksa.

Lemmiknimed novembris olid Sofia ja Oskar Novembrikuus registreeriti Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1017 sündi, neist 482 tütarlast ja 535 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 13 paari (viis paari poisse, neli paari tüdrukuid ja neli sega­ paari). Tallinnas sündis no­

biinidega.

Lehti jätkab: ,,Everett on uu­ dishimulik, sügav mõtleja ja õrn hing. Talle väga meeldib raama­ tuid lugeda ja inimestega suhel­ da ning käia muusika- ja mängu­tundides teiste beebide ja väikeste lastega. Ta on ka juba käinud oma esimesel University of Michigan Wolverines ameeri­ ka jalgpalli mängul staadionil ,,The Big House“! Ta on vane­ mate väike ,,wolverine“.

vembris 354, Harjumaal 124, Hiiumaal 6, Ida-Virumaal 60, Jõgevamaal 20, Järvamaal 27, Läänemaal 15, Lääne-Virumaal 43, Põlvamaal 20, Pärnumaal 69, Raplamaal 26, Saaremaal 21, Tartumaal 149, Valgamaal 19, Viljandimaal 27 ja Võru­ maal 37 last.

Kõige rohkem pandi eesni­ medeks tüdrukutele Sofia, Mia ja Lenna ning poistele Oskar, Mattias ja Jasper. (SIMPT/EE)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 22. detsembril kell 11.30 PALVUS kirikus ja naisringi toas filmi ,,Eia jõulud Tondikakul“ vaatamine.

Kell 15.00 PALVUS Soome kodus.

Teisipäeval, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JU­ MALATEENISTUS. Laulab an­ sambel Helin.

Kolmapäeval, 25. detsembril kell 12.00 JÕULUPÜHA JU­ MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­GA. Kell 15.00 JÕULUPÜHA pal­ vus Ehatares.

Teisipäeval, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JU­ MALATEENISTUS ARMU­ LAUA­ GA, järgneb KOHVI­ LAUD naisringi toas.

EELTEATED: Uue aasta esimene jumala­ tee­­ nistus on pühapäeval, 5. jaanuaril kell 11.30.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Lola Laine Sajko

31

Tallinn saab esimesed Burger Kingi söögikohad

ADVOKAADID

Uuel aastal avatakse Eestis esimesed Burger Kingi kiir­ söögikohad. Tallink Grupp avab Burger Kingi esimesed kiirtoidurestoranid Eestis järgmise aasta teise kvartali alguses Rocca al Mare ja see­ järel Ülemiste ostukeskustes.

Peatselt algaval aastal on planeeritud järjestikused söögi­ kohtade avamised ka Läti ja Leedu suurematesse ostukes­kus­ tesse.

Tallink omandas Burger Kingi Baltikumi frantsiisiõi­ gused selle aasta septembris ning kavatseb Eestis, Lätis ja Leedus avada rohkem kui 50 hamburgeriketi söögikohta.

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Sõnaleid lahendus T S P I P A R K O O K D V L Ä I U E G L U M I U T P W N H C S V K O N L U X B A M R T O L X G A E S C K Z V A J O S I K Q G K I B J C D E J D Õ V M N R D A Õ N N E V A L A M I N E Q U X O S T N E W K P T S M L Ü A U B S D E G T Z A M U A I S A K E L L A D J E T W R L R J M M G A Q R L A C A A Õ I R L B V Y A T A H M P Õ L K A F E P K E T G Q S M L P S C T R F P

(Algus lk. 16)

emapoolse vana-vanaema, Laine Eljase (n. Kuldner) järgi pan­ dud.

Väike Lola on vanemate rõõmuks maganud öö läbi (9-12 tundi) juba umbes kuu aega.

Talle meeldib vannis solberdada igal õhtul ja juba teeb hääli ­järgi nagu ,,bababa“ ja ,,mama­ mama“. Ta on hiljuti hakanud keerama selja pealt kõhuli ja vastupidi.

Lia Kristiina Lampi (Algus lk. 16)

Soomes.

Ristiema on tädi Hillevi Ets Marylandis.

Kuidas laps endale nime sai?

Lia Kristiina eesnimed põhine­ vad tema vanaemade nimedel: Liisa ja Tiina. Ema Marika teine eesnimi on Kristi.

Ema Marika: ,,Lia hakkas oktoobris käima itaaliakeelses lastehoius, seega tema väikses sõnavaras on juba sõnad ,,no“ (ei) ja ,,mamma“ (ema). Itaalias armastatakse lapsi ning meie sinisilmsed lapsed saavad eriti palju tähelepanu. Igapäevaselt kommenteeritakse Lia kohta ,,Millised silmad! Imelised sil­ mad!“ Lia armastab muusikat ja on eriline tantsulõvi!“

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

32

EESTI ELU reedel, 20. detsembril 2019 — Friday, December 20, 2019

Nr. 51/52

Rõõmsaid jõule ja head uut aastat kõigile lugejatele!

Eesti Elu toimetus ja talitus President Kersti Kaljulaid saatis sel aastal keskkonnasõbralikud jõulukaardid Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Consulate General of Estonia Consulate Géneral d’Estonie

EV Aupeakonsulaat kutsub 1. jaanuari koosviibimisele!

Toronto Eesti Majas kell 14.00 Muusika: Helmi Hess.

Nautige omavahelist keskustelu, šampanjat ja hõrgutisi.

Avatud uksed kõigile.

Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Olete oodatud!

„Tõde ja õigus“ valiti Oscari short-list i Tänavu saatis Eesti president Kersti Kaljulaid välja 2700 jõulukaarti. Selleaastase kaar­di kujundas vabakutseline illustraator ja tätoveerija Eili Lepik.

Sotsiaalmeedias kirjutas pre­sident Kaljulaid: ,,Jõulukaardi kandev idee on keskkonnasääst­ likkus ja nii leiab siit vihjeid ja soovitusi, kuidas teha igapäevaselt loodust hoidvamaid vali­ kuid, et just teadlikuma tarbimisega muuta maailma rohujuuretasandilt.“ Ta lisas, et Eesti on olnud digimuutuste esilekutsuja ja mõjutaja ning Maail­makoristuspäev sai alguse just Eestist. ,,Miks on kuuse ümber rebane ja jänes? Ikka selle­pärast, et inimene ei seaks ennast loodusest kõrgemale, vaid peaks meeles, et ta on osake sellest.“ Keskkonnasõbralikud jõulukaardid on trükitud taastoodetud paberile looduslike vaikude ja õlide baasil valmistatud trüki­värvidega.

Lisaks Eesti filmile valiti short-listi veel: ,,The Painted Bird“ (Tšehhi), ,,Les Misérables“ (Prantsusmaa), ,,Those Who Remained“ (Ungari), ,,Honey­ land“ (Põhja-Makedoonia), ,,Cor­ pus Christi“ (Poola), ,,Bean­ pole“ (Venemaa), ,,Atlantics“ (Senegal), ,,Parasite“ (LõunaKorea) ja ,,Pain and Glory“ (Hispaania).

Tallinna Poistekoor tuleb USAsse Tallinna Poistekoor tuleb jaa­ nuari alguses tuurile USAsse.

Muuhulgas esinetakse uue aasta teisel päeval Eesti Majas Chicagos.

Koori kunstiline juht ja peadirigent on Lydia Rahula, abikoorijuht Kuno Kerge ning kontsertmeister ja saatja Tomi Rahula.

Koor on tegutsenud aastast 1988 ja pälvinud mitmeid vääri­ kaid auhindu erinevatelt võistu­ laulmistelt. Lähem info poiste­ koori kohta: www.tallinnapois­ tekoor.ee USA 2020.a ringreisi esialg­ ne kava: 2. jaan. kl 6 õ Chicago Eesti Maja, Riverwoods, IL 5. jaan. kl 10 h hommikusel teenistusel Woodstock As­semb­

ly of God, Woodstock, IL 6. jaan. kl 12 informaalne esine­ mine Rotundas & kl 7 õ kontsert Madisonis, IL 7, jaan. kl 7.30 õ kontsert Lomira High School’is, Lomira, WI 8. jaan. kl 7.30 õ kontsert St. Paul’s Cathedral’is, Fond Du Lac, WI

Tallinna Poistekoori peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula tänavu suvel juubelilaulupeo rongkäigus.

Foto: K. Kiilaspea

10. jaan. kl 7.30 õ hüvasti­ jä­ tukontsert St. Mary Parish’is, Appleton, WI

Teade

Rohkem infot Chicago kontserdi kohta: email: eestlasedchica­ gos­@gmail.com.

Eesti Elu jõulunumber # 51/52, 20. detsemb­ ril 2019 on ühtlasi selle aasta viimane.

Suur tänu Eesti Abistamis­komiteele Kanadas ja Ehata­rele, kelle lahke toetus või­maldas tänase Eesti Elu jõululehe tuua teieni värvitrükis.

Ameerika filmiakadeemia va­ ­ lis 91 riigi esitatud Oscari kandidaatidest 10 filmi, mis jätkavad kandideerimist pari­ ma rahvusvahelise filmi kate­ goorias. Üks väljavalitutest on Tanel Toomi mängufilm „Tõde ja õigus“, mis põhineb A.H. Tammsaare samanime­ lise romaanisarja esimesel osal.

„Tõde ja õiguse“ rahvusva­ heline esilinastus toimus LõunaKoreas Busani rahvusvahelisel filmifestivalil. Film nomineeriti Los Angeleses Rahvusvahelise pressiakadeemia poolt väljaan­ tavale auhinnale „Satellite Award“. Järgnevalt linastub film

Palm Springsi filmifestivalil, kus Tanel Toom osaleb Oscari eelvalikusse jõudnud filmide režissööride paneelis. „Tõde ja õigus“ esilinastus Eestis 20. veebruaril ja püstitas kinodes rekordi üle 267 000 vaatajaga, lüües vaadatavuse troonilt seal ligi üheksa aastat olnud mängufilmi „Avatar“.

Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord. „Tõde ja õigus“ valmis koos­ töös ettevõtja Armin Karuga, toetajateks on Auto Forte, Jetoil ja Eesti Meedia.

Filmi režissöör ja stsenarist on Tanel Toom, operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roo­ met, kostüümikunstnik Kristiina Ago, grimmikunstnik Liisi Roht, helilooja Mihkel Zilmer, kaasprodutsendid Armin Karu, Madis Tüür, produtsent Ivo Felt.

Osades: Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Simeoni Sundja, Ester Kuntu.

(Allikas: Allfilm)

Uue aasta esimene aja­ leht ilmub 10. jaanu­aril 2020.

Pühadeperioodil on Ees­ ti Elu kontor suletud: 24., 25., 26. ja 31. detsemb­ril 2019 ning 1. jaanuaril 2020.

Kaader filmist ,,Tõde ja õigus“.

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

(Allfilm)