Tartu rahu aastapäev

2. veebruar, Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäev, on Eestis lipupäev. Lipp heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.

Tartu rahu aastapäeva märgiti üle Eesti erinevate üritustega.

Kaitseväe Akadeemia esindajad asetasid Tartus pärja Vabadussõja mälestusmärgile, et tähistada Tartu rahulepingu sõlmimise 101. aastapäeva ning mälestada Vabadussõjas langenuid.

„Värskelt iseseisvunud riigile ei olnud Vabadussõda kerge. Täna on asjakohane osutada, et lisaks üldiselt teada sõjaraskustele levisid Vabadussõja ajal ka keerulised nakkushaigused nagu Hispaania gripp, tüüfus ja teised, millele ei olnud tollel ajal tõhusat ravi,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülema asetäitja kolonel Riivo Valge, kelle sõnul on raske ülehinnata Eesti rahva sitkust ja sõjalist vahvust.

„Viimase aasta kogemusest aga oskame hoopis teistsuguse pilguga hinnata, mida võis tähendada, kui lisaks sõjahaavadele räsisid meie sõdivat rahvaväge ja rahvast ka rasked haigused. Täna, Tartu rahulepingu aastapäeval oleme vabas Eestis, sest vaatamata kõikidele raskustele – ka tooma levivatele nakkushaigustele – võitlust jätkati ja sõda võideti,“ lisas kolonel Valge.

Kaitseväe Akadeemia pärja toimkond asetas Emajõe ääres Kalevipoja vabadussamba jalamile pärja ning kadetid olid esindatud auvahtkonnas. Tartu rahu mälestussündmusel osales lisaks kaitsejõudude ja Tartu linnavalitsuse esindajatele ka üliõpilaskorporatsioonide liit.

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadus sõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule.

(KVPST/EE; fotod mil.ee)