Eestis tähistati Tartu rahu aastapäeva

Kolmapäeval, 2. veebruaril, Tartu rahulepingu sõlmimise 102. aastapäeval oli Eestis lipupäev.

2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust. Selle riigile ja rahvale olulise sündmuse tähistamiseks palistati tänavad ja majad juba 1920. aastal sinimustvalgete lippudega. Eesti lipu heiskamine 2. veebruaril on traditsioon, mis kinnitati ka Eesti lipu seadusega 2005. aastal.

Rahuaastapäeva tähistati Tartus, kus asetati mälestuspärjad Pauluse kalmistul Vabadussõja memoriaalile ja Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale. Toimus mälestustseremoonia Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg juures. Sõnavõtuga esinesid Tartu volikogu esimees Tõnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Klaas, kaitseväe akadeemia rektori asetäitja kolonel Riivo Valge ja korporatsioonide esindaja Henri Pehk. Tartu rahu platsil toimus traditsiooniline gümnaasiumiõpilaste kõnekoosolek, õpilasesindused asetasid küünlad ja pärja Jaan Poska bareljeefi juurde.

Tallinnas asetati pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile. Pärja „Eesti rahvalt“ asetas Vabariigi President Alar Karis ning pärja „Välisteenistuselt“ asetasid välisminister Eva-Maria Liimets ja välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Õhtul toimus pidulik kontsert Eesti muusika- ja teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.

Tallinnas Reaalkooli kõrval asuva mälestusmärgi juures avaldati austust langenud õpilastele ja õpetajatele.

Haapsalus paigutasid kodutütred ja noorkotkad Vabadussõja mälestussamba kõrvale küünaldest numbri 102. Kõnelesid Kaitseliidu Lääne maleva pealik Andres Välli ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Mälestuspalvuse pidas piiskop Tiit Salumäe.

Pärnus meenutati Eestile olulist sündmust pärgade asetamisega Alevi kalmistul Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile.

Tervituskõne pidas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Tseremoonial osalesid Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ja Eesti reservohvitseride kogu Lääne osakonna esindajad, laulis Mihkel Lüdigi meeskoor.

Narvas meenutati Tartu rahu aastapäeval Vabadussõjas langenuid. Tartu rahuläbirääkimiste ajal toimusid Narvas veel ägedad kaitselahingud, milles hukkunud sõdurid on maetud Garnisoni kalmistule. Vabadussõja mälestussamba jalamile panid pärjad linnavalitsuse ja jõustruktuuride esindajad.

Kaitseväe akadeemia esindajad asetasid Tartus pärja Vabadussõja mälestusmärgile.

Foto: mil.ee

Välisministeerium tähistas Tartu rahu aastapäeva traditsiooniliselt muu hulgas endiste välisministrite lõunaga. Sel korral võõrustas oma eelkäijaid Kadriorus Jaan Poska majas Eva-Maria Liimets. Tähtpäeva puhul korraldatud lõunasöögil osalesid Siim Kallas, Rein Lang, Urmas Reinsalu, Riivo Sinijärv ja Trivimi Velliste.

Tartu Rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.