This newspaper was mailed on Friday, February 4, 2022
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 5, 2022
Reedel, 4. veebruaril — Friday, February 4
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Eestis tähistati Tartu rahu aastapäeva Kolmapäeval, 2. veebruaril, Tartu rahulepingu sõlmimise 102. aastapäeval oli Eestis lipupäev. 2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Vene maa vahel. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tun nustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust. Selle riigile ja rahvale olulise sünd muse tähistamiseks palistati tänavad ja majad juba 1920. aastal sinimustvalgete lippu dega. Eesti lipu heiskamine 2. veebruaril on traditsioon, mis kinnitati ka Eesti lipu seadusega 2005. aastal. Rahuaastapäeva tähistati Tartus, kus asetati mälestuspär jad Pauluse kalmistul Vaba dussõja memoriaalile ja Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale. Toimus mälestustsere moonia Vabadussõja mälestus
samba Kalevipoeg juures. Sõnavõtuga esinesid Tartu voli kogu esimees Tõnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Klaas, kaitseväe akadeemia rektori asetäitja kolonel Riivo Valge ja korporatsioonide esindaja Henri Pehk. Tartu rahu platsil toimus traditsiooniline gümnaasiumi õpilaste kõnekoosolek, õpilase sindused asetasid küünlad ja pärja Jaan Poska bareljeefi juurde. Tallinnas asetati pärjad Vabadussõja võidusamba jala mile. Pärja „Eesti rahvalt“ ase tas Vabariigi President Alar Karis ning pärja „Välisteenis tuselt“ asetasid välisminister Eva-Maria Liimets ja välis ministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Õhtul toimus pidulik kontsert Eesti muusika- ja teat riakadeemia kontserdi- ja teatri maja suures saalis. Tallinnas Reaalkooli kõrval
Kaitseväe akadeemia esindajad asetasid Tartus pärja Vabadussõja mälestusmärgile.
asuva mälestusmärgi juures avaldati austust langenud õpi lastele ja õpetajatele. Haapsalus paigutasid kodu tütred ja noorkotkad Vabadus sõja mälestussamba kõrvale küünaldest numbri 102. Kõnelesid Kaitseliidu Lääne maleva pealik Andres Välli ja
Veokijuhtide protestiavaldus Ottawas Ülle Baum Neljapäeva, 3. veebruari vara hommikul oli Ottawa kesklin nas 6 kraadi külma ja linn oli mattunud kerge lumevaiba alla. Kanada ja Ameerika veoautojuhtide meeleavaldus, mis algas laupäeval 29. jaa nuaril oli aga kesklinnas edasi kestmas ja ees on oodata Alexandriast põllumeeste traktorite ning ka paljude teiste veoautode tulekut. Ei oska ette näha, millal lõ peb üks Vahtralehemaa ajaloo suurimaid rahulikke proteste, mis korraldati seoses 15. jaanuarist kehtima hakanud sea dusega, mille kohaselt Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahel
sõitvad vaktsineerimata veoau tojuhid peavad jääma karantiini, mille järel antav koroonatest peab olema negatiivne. Selle aasta 22. jaanuarist hakkas samuti kehtima nõudmine, et kõik veoautojuhid, kes ei ole USA kodanikud, peavad esita ma riiki sisenedes vaktsineeri mistõendi. Nende piirangute pärast saaksid autojuhtid väik sema sissetuleku ja kaotaksid palju töötunde. Arvukas hulk Covid-19 vastu vaktsineerimisest keelduvat veoautojuhti ja nende toetajat nii Kanadast kui Ameerika Ühendriikidest tegid läbi mitu päeva kestnud pika autoreisi Ottawasse.
Kanada ja USA vahel on üks maailma pikimaid riigipiire ning veoautojuhtide meeleaval dused on samal ajal toimumas mitmes teises piirkonnas ning eriti tõsine on see riigipiiril Alberta provintsis. Need protes tid on laialt kajastatud ka rahvusvahelises meedias ja jäl gitatavad sotsiaalmeedias ,,#TruckersForFreedom“ ning ,,#TruckerConvoy2022“ nime all. Oletatavasti moodustas selle üle riigi liikuva autorongi ligi 50 tuhat veoautot ning nende seas 12 tuhat veoautot USA-st. Protestijate toetuseks on tehtud ka Kanada ajaloos suurimaid annetusi GoFundMe lehele miljonites dollarites.
Foto: ©Ülle Baum
Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Mälestuspalvuse pidas piiskop Tiit Salumäe. Pärnus meenutati Eestile olu list sündmust pärgade asetami sega Alevi kalmistul Vabadus sõjas hukkunute mälestussamba jalamile. Tervituskõne pidas Pärnu lin
Alberta provintsi valitsuse liider Jason Kenney andis es maspäeval hinnangu toimuvale ja ütles, et ,,see on muutumas kriisiks. See nõuab Kanada ja USA valitsuste viivitamatut tegutsemist.“ Kanada peaminister Justin Trudeau esines seoses massipro testiga avaldusega, toonitades: ,,I want to be very clear, we are not intimidated by those who hurl insults and abuse at small business workers, and steal food from the homeless. We won’t give in to those who fly racist flags. We won’t cave to those who engage in vandalism or dishonor the memory of our veterans./.../There is no place in our country for threats, vio lence, or hatred, so to those responsible for this behavior: it needs to stop.“ Jääme ootama Kanada valit suse edaspidiseid samme seoses Kanada vaktsiini- ja koroona piirangute vastaste Freedom Convoy meelavaldusest osa võtjatega, keda peaminister Trudeau nimetas oma ühes eelmistes sõnavõttudes ,,äär muslastest vähemuseks“. Ottawas Parlamendi mäel ja kesklinnas parkinud veoautode juhid ja nende toetajad jätkavad hetkel oma rahulikult toimuvat protesti autosignaalide saatel ning pole kaotanud lootust kohtuda valitsuse liidritega.
Foto: mil.ee
napea Romek Kosenkranius. Tseremoonial osalesid Kaitse liidu Pärnumaa maleva, Nais kodukaitse Pärnumaa ringkonna ja Eesti reservohvitseride kogu Lääne osakonna esindajad, lau lis Mihkel Lüdigi meeskoor. Narvas meenutati Tartu rahu (Järgneb lk. 3)
Martin Kuuskmann üllatas eesti publikut Sirje Vihma-Normet Martin Kuuskmanni kontser did on Eestis väga oodatud ja on täiesti loogiline, et pea dirigent Olari Elts kutsus ta esinema ka ERSO juu be lihooajal. Üllatav on hoopis see, et tema esituses ei kõlanud mõne eesti helilooja uudisteos, vaid ettekandele tuli hoopis Islandi helilooja Pall Ragnar Palssoni Kuuskmannile pühendatud fagotikontsert „Play“. • Kontserdisarja pealkiri „Ka dunud metsade kaja“ ütleb juba iseenesest palju. Olari Eltsi ja ta mõttekaaslaste jõuline muusika line appihüüe (mitte ainult) Eesti metsade kaitseks on süga vat lugupidamist väärt. Kõik ettekandele tulnud teosed olid sellest valukarjest kantud. Hingehaavadele raputas soola ka helilooja Märt-Matis Lille vestlus bioloog Toomas Trapi doga. Tahes tahtmata esitasid endale küsimuse: mis küll toi mub meie metsadega?! (Järgneb lk. 6)
