Eesti Elu / Estonian Life No. 5 | February 4, 2022

This newspaper was mailed on Friday, February 4, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 5, 2022

Reedel, 4. veebruaril — Friday, February 4

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eestis tähistati Tartu rahu aastapäeva Kolmapäeval, 2. veebruaril, Tartu rahulepingu sõlmimise 102. aastapäeval oli Eestis ­lipupäev.

2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Nõukogude Vene­ maa vahel. Tartu rahuga lõppes Vabadussõda ning Venemaa tun­ nustas tingimusteta ja igaveseks Eesti Vabariigi iseseisvust. Selle riigile ja rahvale olulise sünd­ muse tähistamiseks palistati tänavad ja majad juba 1920. aastal sinimustvalgete lippu­ dega. Eesti lipu heiskamine 2. veebruaril on traditsioon, mis kinnitati ka Eesti lipu seadusega 2005. aastal.

Rahuaastapäeva tähistati Tartus, kus asetati mälestuspär­ jad Pauluse kalmistul Vaba­ dussõja memoriaalile ja Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale. Toimus mälestustsere­ moonia Vabadussõja mälestus­

samba Kalevipoeg juures.

Sõnavõtuga esinesid Tartu voli­ kogu esimees Tõnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Klaas, kaitseväe akadeemia rektori asetäitja kolonel Riivo Valge ja korporatsioonide esindaja Henri Pehk. Tartu rahu platsil toimus traditsiooniline gümnaasiumi­ õpilaste kõnekoosolek, õpilase­ sindused asetasid küünlad ja pärja Jaan Poska bareljeefi juurde.

Tallinnas asetati pärjad Vabadussõja võidusamba jala­ mile. Pärja „Eesti rahvalt“ ase­ tas Vabariigi President Alar Karis ning pärja „Välisteenis­ tuselt“ asetasid välisminister Eva-Maria Liimets ja välis­ ministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Õhtul toimus pidulik kontsert Eesti muusika- ja teat­ riakadeemia kontserdi- ja teatri­ maja suures saalis.

Tallinnas Reaalkooli kõrval

Kaitseväe akadeemia esindajad asetasid Tartus pärja Vabadussõja mälestusmärgile.

asuva mälestusmärgi juures avaldati austust langenud õpi­ lastele ja õpetajatele.

Haapsalus paigutasid kodu­ tütred ja noorkotkad Vabadus­ sõja mälestussamba kõrvale küünaldest numbri 102.

Kõnelesid Kaitseliidu Lääne maleva pealik Andres Välli ja

Veokijuhtide protestiavaldus Ottawas Ülle Baum Neljapäeva, 3. veebruari vara­ hommikul oli Ottawa kesklin­ nas 6 kraadi külma ja linn oli mattunud kerge lumevaiba alla. Kanada ja Ameerika veoautojuhtide meeleavaldus, mis algas laupäeval 29. jaa­ nuaril oli aga kesklinnas edasi kestmas ja ees on oodata Alexandriast põllumeeste traktorite ning ka paljude teiste veoautode tulekut.

Ei oska ette näha, millal lõ­ peb üks Vahtralehemaa ajaloo suurimaid rahulikke proteste, mis korraldati seoses 15. jaanua­rist kehtima hakanud sea­ dusega, mille kohaselt Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahel

sõitvad vaktsineerimata veoau­ tojuhid peavad jääma karantiini, mille järel antav koroonatest peab olema negatiivne. Selle aasta 22. jaanuarist hakkas samuti kehtima nõudmine, et kõik veoautojuhid, kes ei ole USA kodanikud, peavad esita­ ma riiki sisenedes vaktsineeri­ mistõendi. Nende piirangute pärast saaksid autojuhtid väik­ sema sissetuleku ja kaotaksid palju töötunde.

Arvukas hulk Covid-19 vastu vaktsineerimisest keelduvat veoautojuhti ja nende toetajat ­ nii Kanadast kui Ameerika Ühendriikidest tegid läbi mitu päeva kestnud pika autoreisi Ottawasse.

Kanada ja USA vahel on üks maailma pikimaid riigipiire ning veoautojuhtide meeleaval­ dused on samal ajal toimumas mitmes teises piirkonnas ning eriti tõsine on see riigipiiril Alberta provintsis. Need protes­ tid on laialt kajastatud ka rahvusvahelises meedias ja jäl­ ­ gitatavad sotsiaalmeedias ,,#TruckersForFreedom“ ning ,,#TruckerConvoy2022“ nime all. Oletatavasti moodustas selle üle riigi liikuva autorongi ligi 50 tuhat veoautot ning nende seas 12 tuhat veoautot USA-st.

Protestijate toetuseks on tehtud ka Kanada ajaloos suurimaid annetusi GoFundMe lehele ­miljonites dollarites.

Foto: ©Ülle Baum

Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Mälestuspalvuse pidas piiskop Tiit Salumäe.

Pärnus meenutati Eestile olu­ list sündmust pärgade asetami­ sega Alevi kalmistul Vabadus­ sõjas hukkunute mälestussamba jalamile.

Tervituskõne pidas Pärnu lin­

Alberta provintsi valitsuse l­iider Jason Kenney andis es­ maspäeval hinnangu toimuvale ja ütles, et ,,see on muutumas kriisiks. See nõuab Kanada ja USA valitsuste viivitamatut ­tegutsemist.“ Kanada peaminister Justin Trudeau esines seoses massipro­ testiga avaldusega, toonitades: ,,I want to be very clear, we are not intimidated by those who hurl insults and abuse at small business workers, and steal food from the homeless. We won’t give in to those who fly racist flags. We won’t cave to those who engage in vandalism or dishonor the memory of our veterans./.../There is no place in our country for threats, vio­ lence, or hatred, so to those ­responsible for this behavior: it needs to stop.“ Jääme ootama Kanada valit­ suse edaspidiseid samme seoses Kanada vaktsiini- ja koroona­ piirangute vastaste Freedom Convoy meelavaldusest osa­ võtjatega, keda peaminister Trudeau nimetas oma ühes eelmistes sõnavõttudes ,,äär­ muslastest vähemuseks“.

Ottawas Parlamendi mäel ja kesklinnas parkinud veoautode juhid ja nende toetajad jätkavad hetkel oma rahulikult toimuvat protesti autosignaalide saatel ning pole kaotanud lootust kohtuda valitsuse liidritega.

Foto: mil.ee

napea Romek Kosenkranius.

Tseremoonial osalesid Kaitse­ liidu Pärnumaa maleva, Nais­ kodukaitse Pärnumaa ringkonna ja Eesti reservohvitseride kogu Lääne osakonna esindajad, lau­ lis Mihkel Lüdigi meeskoor.

Narvas meenutati Tartu rahu (Järgneb lk. 3)

Martin Kuuskmann üllatas eesti publikut Sirje Vihma-Normet Martin Kuuskmanni kontser­ did on Eestis väga oodatud ja on täiesti loogiline, et pea­ dirigent Olari Elts kutsus ta esinema ka ERSO juu­ be­ lihooajal. Üllatav on hoopis see, et tema esituses ei kõlanud mõne eesti helilooja uudisteos, vaid ettekandele tuli hoopis Islandi helilooja Pall Ragnar Palssoni Kuuskmannile pü­hendatud fagotikontsert „Play“.

• Kontserdisarja pealkiri „Ka­ dunud metsade kaja“ ütleb juba iseenesest palju. Olari Eltsi ja ta mõttekaaslaste jõuline muusika­ line appihüüe (mitte ainult) Eesti metsade kaitseks on süga­ vat lugupidamist väärt. Kõik ettekandele tulnud teosed olid sellest valukarjest kantud.

Hingehaavadele raputas soola ka helilooja Märt-Matis Lille vestlus bioloog Toomas Trapi­ doga. Tahes tahtmata esitasid endale küsimuse: mis küll toi­ mub meie metsadega?!

(Järgneb lk. 6)

2

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

Nr. 5

Valitsus teatas koroonapiirangute leevendamisest

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Korralagedus Et tolerantses riigis on võimalik seadusi, teiste igapäevaseid vajadusi, elukvaliteeti absoluutselt ignoreerida, on uskumatu.

Seda selle inimsõbralikkuse, multikultuursuse ja lahkuse eest ülemaailmselt tuntud heaoluriigi pealinna hõivates mõttetu protestiga vabaduse nimel. Teiste vabadusi samas lörtsi ja lumme tallates.

Ammu oli teada, et Vahtralehemaa ja USA piiri ületamist olulise kaubaga saavad alates jaanuari keskpaigast suurte veo­ autode juhid ainult teha vaktsinatsiooni kinnitust esitades.

Pidage meeles veel kord. Igal ühel, igal vabal inimesel on õigus ise vaktsiini kas karta või põhimõtteliselt, kas teadmatusest või terviserikete tõttu, eitada. Kuid mitte teiste inimeste tervise ja jällegi see kuritarvitatud sõna, vabaduse nimel. Olge kodus, majast väljudes arvestage inimliku selge mõistusega, teiste huvides, kui mitte enese. Suur osa vaktsiini mittesoovijatest on sellised head kodanikud. Ent märatsev osa, tõesti pisikene meie kogukonnast arvavad teisiti. Võtnud ilmselt julgust mullu USAs toimunud vägivaldsetest protestidest. Protest selle tõttu, et ei saa piiri ületada. Piirid on aga mõeldud kaitseks, mitte vabalt ületamiseks.

Et olukord on nii kaua kestnud – lubadeta meeleavaldus Ottawas on päevi kestnud ning politsei, ka riigi ratsapolitsei pole suutnud ei läbirääkimiste ega ka käskude kaudu suuri veokeid koju saata, osalt ei üllata. Teisalt aga küll. Oleks ammu olnud aeg ottawalastele tagada liikumisvabadust, heitgaasidest pääsemist, võikatest loosungitest, märatsemisest ja isegi, mõne raporti järgselt, eravalduste reostamisest. Ning nõutakse isegi terve tervishoiusüsteemi reeglite muutmist. Selline vägivaldne jultumus.

Albertas suleti veokijuhtide poolt oluline maantee, mille kaudu veetakse toiduaineid, ravimeid, muud vajalikku üle piiri.

Ratsapolitsei RCMP korraldas tänapäeva sõnas juba mtu päeva kestnud dialoogi, ent keeldutakse lahkumast. On juba karta mässu, ülestõusu, suuremat kui vaid traktorite, veokitega blokaadi. Ajal, kui mõned poeletid on mitmes linnas tühjad – keegi küll ei nälgi, aga ollakse harjunud saama kõike, mida hing igat­ seb – on lähenemine, mitte ainult vale, aga üle mõistuse.

Sõnavabadus on tähtis demokraatias. Kuid seaduste eitamine, neile pika nina näitamine ei kuulu selle alla. Ka teiste ellu nii tungimine. Korralagedus on olemas tolerantsuse tõttu.

Autoritaarses riigis (vaadake vaid puna-Hiinas sportlastele esitatud reegeleid) see kunagi ei juhtuks. Kord ja kohus peaks siis­ki Kanadas olema paigas.

TÕNU NAELAPEA

Sel nädalal otsustas Eesti va­­ litsus, et koroonatõendi vaja­ dus kaotatakse 21. veebrua­ rist, kui 17. veebruari seisuga jõuab haiglasse alla 25 sümp­ tomaatilise koroonapatsiendi päevas.

Alates esmaspäevast võivad lähikontaksed õpilased minna kooli. Koju jäävad vaid positiivse testi andnud ja haiged lapsed. 14. veebruarist kaob alaealistele Covid-tõendi nõue.

Valitsus otsustab 17. veeb­ ruaril, millises mahus jätkatakse edaspidi PCR testimist, samuti

Tallinnas toimus piirangutevastane meeleavaldus Neljapäeval toimus Toompeal piirangutevastane meeleaval­ dus. Sinna suundujad ummis­ tasid oma sõidukitega kohati Kaarli puiestee ning politseil tuli sündmuskohal liiklust korraldada. Lisaks autokolon­ nile toimus samal ajal Toom­ peal ka sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) korraldatud mee­ leavaldus. ,,Vabaduse konvoi 2022“ nimelise meeleavalduse algata­ jad plaanisid liikuda autodega kogu Eestist Toompeale, kuid sinnapääs oli tõkestatud ja ma­ sinad suunati mujale.

Meeleavaldajaid ja polit­ seinikke oli Toompeal ohtralt ning kohati läks nende vahel rüseluseks.

Politsei pressiesindaja teatel kedagi meeleavalduse ajal kinni ei peetud, üks liiklust takistanud inimene viidi asjaolude selgita­ miseks jaoskonda, kuid hiljem vabastati. (ERR/EE)

Erakondade edetabelis tõusis esikohale EKRE Eesti Konservatiivne Rahva­ era­ kond (EKRE) möödus ­erakondade reitingutabelis Reformierakonnast, selgus uuringufirma Norstat Eesti viimase iganädalase küsitluse tulemustest.

EKRE-t toetab 24 % Re­for­ mi­erakonda 21,6 % ja Kes­ke­ra­ konda 20,8% valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (17%), Sotsiaaldemok­ raat­ lik Erakond (7.7%) ning Isamaa (6,7%). Eesti 200 toetus pole Norstati küsitlustes varem nii kõrge olnud.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,4 % ja opositsiooni­ erakondi 38,4 % vastajatest.

Viimased uuringu tulemused kajastavad küsitlusperioodi 5.– 31. jaanuarini ning kokku küsitleti 4006 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)

arutab valitsus kellaajaliste piirangute kaotamist. ,,Leppisime täna kokku, et teadusnõukoda annab oma hin­ nangu järgmisel nädalal nii kellaajalisele piirangule kui ka ­ osalejate arvu piirangule.

Teatavasti on täna siseruumis lubatud 100 ja väljas kuni 2000 osalejat. Meil tuleb vaadata neid piiranguid tervikuna ja samm-sammult edasi liikuda leevendustega, mitte hoida ühte­ gi reeglit kauem kui vaja. Aga mitte ülepeakaela korraga maha võtta,“ ütles tervise- ja töö­ minister Tanel Kiik. (ERR/EE)

Eesti uueks suursaadikuks ÜRO juures saab Rein Tammsaar Välisministeeriumi poliitika­ küsimuste asekantsler Tamm­ saar vahetab New Yorgis välja Sven Jürgensoni, kes on sellel ametikohal olnud alates 2015. aasta augustist. Jürgensoni ametiaja sisse jäi ka Eesti kampaania võitmaks kohta ÜRO Julgeolekunõukogus ning aastad 2020–2021, kui Eesti oli Julgeolekunõukogu valitud liige.

Tammsaar on töötanud välis­ ministeeriumis alates 1994. ­aastast. Ta on olnud peaministri välisnõunik, töötanud Eesti saatkonnas Moskvas ning Euroopa Liidu esinduses Vene­ maal, EL-i välispoliitikajuhi Javier Solana poliitikaüksuses Brüsselis ning Eesti esindajana Euroopa Liidu poliitika- ja julge­olekukomitees (PSC) Brüs­ selis.

Tammsaar on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli ma­ gistrantuuri rahvusvaheliste suhete erialal. Samuti on Tamm­ saar lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli ning Mad­ ridi Diplomaatia Kooli, spet­ sialiseerudes rahvusvahelistele suhetele ning õppinud Tartu Ülikooli doktorantuuris poli­ toloogiat. Kõrghariduse sai ta Tallinna Pedagoogilises Insti­ tuudis filo­loogia erialal.

(ERR/EE)

Venemaa Föderatsiooni lennuk rikkus Eesti õhupiiri Möödunud laupäeva hommi­ kul sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa õhuväe lennuk SU27. Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla minuti.

Lennukil ei olnud lennu­ plaani, lennuki transponder oli välja lülitatud. Samuti puudus lennukil kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu esimene Eesti õhupii­ ri rikkumine. Eelmisel aastal rikkusid Vene Föderatsiooni lennukid Eesti õhupiiri viiel korral. (KVPST/EE)

S P ORT

Pekingi olümpia avatseremoonial kannavad Eesti lippu Kelly Sildaru ja Martin Himma Eesti lippu kannavad 4. veeb­ ruaril toimuval XXIV tali­ olümpiamängude avatsere­ moonial Pekingis kaks olüm­ piadebütanti, vigursuusataja Kelly Sildaru (19) ja murd­ maasuusataja Martin Himma (22).

Kelly Sildaru oli uudise üle väga õnnelik. ,,Mul on hea meel, et lipukandmine minu kätesse usaldatakse ja tore, et ma saan seda ka koos Martiniga teha.“ Kuigi mängud avatakse ree­ del, on alanud eelvõistlused mõningatel aladel. Näiteks peeti esimesed võitlused kurlingus, kus peafavoriitideks peetakse segapaarides Kanadat ja Suur­ britan­niat.

Naiste jäähokiturniiril olid avamängus võidukad nii Kana­da kui USA naiskonnad. Kanada viskas avamatšis Šveitsile ko­ guni 12 väravat, USA alistas Soome 5:2.

Suur on mure aga koroona tõttu, mistõttu nii võistlejaid kui saatjaid testitakse pidevalt. Eesti olüpiadelegatsioonist andis Pekingisse saabumisel positiivse proovi murdmaasuusakoondise taustajõud Riho Roosipõld, kes on karantiinis. Hiljem sai positiivse proovitulemuse laske­ suusataja Susan Külm, kes tänaseks on isolatsioonihotellist lubatud tagasi olümpiakülasse.

Hiliseim postiivne testitulemus oli kahevõistlejal Kristjan Ilvesel, kes on nüüd isolatsioo­ nis. Tema lähikontaktsena andis positiivse koroonaproovi ka temaga koos treeniv Norra koondise liige Jarl Magnus Riiber, keda peetakse üheks suuremaks kullapretendendiks kahevõistluses (Nordic com­ bined).

Ehmatuse elasid üle ka Kelly Sildaru ja iluuisutaja Aleksandr Selevko, kelle esimene proov saabumisel oli ebatäpne, mille tõttu neid isoleeriti, kuid teine proov oli negatiivne ja nad said asuda olümpiakülla.

(PM/ERR/EE)

Eesti naisvehklejad said Doha MK-l kolmikvõidu Dohas toimunud epeevehkle­ mise GP-etapil oli eelmisel pühapäeval kavas naiste indivi­ duaalturniir, kus jõudsid poo­ diu­ m ile kolm eestlannat.

Finaalis alistas Katrina Lehis 15:11 Nelli Differti. Kolmas oli Erika Kirpu.

Meeste turniiril jõudis Sten Priinits 32 parema hulka, aga kaotas seal ukrainlasele Volodõmõr Stankevitšile 14:15.

(ERR/EE)

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

3

Kõnekoosolek: 102 aastat Tartu rahulepingut 2. veebruaril kubiseb Tartu üritustest, mis on pühendatud siin 102 aastat tagasi alla kirjutatud Eestile ülisoodsa ­ rahulepingu sõlmimisele. Aas­ tad pole vennad, aga talv on talv. Üle tunni ei suuda naljalt keegi paigal püsida ja sõna­ võtte kuulata. Külm hakkab.

Kahjuks on ürituse tase ja formaat pidivalt allamäge lii­ kunud ja kui poleks kodaniku­ algatust, oleks see ammu kustunud. See näitab, et teema huvitab väheseid, aga et see on haaranud ka poliitilist eliiti, on midagi tõsiselt lahti.

Kõigele vaatamata järgnes kell 11 Rahumaja juures Vanemuise 33 alanud kolmele gümnaasiumi õpilaste etteastele keskpäeval tublisti üle poolesaja kuulaja ees Eesti hümni ja Petseri kloostri kellamängu saa­ tel ettekanderalli. Kui poleks Eestis mõnda tipp-poliitikut, kes hoiavad kõrgel riigi terri­ toriaalse terviklikkuse aadet, oleks olukord ahastav. Tartus on selle poliitilise teema kandjaks aastaid praegune linnavolikogu esimees Tõnis Lukas Isamaa erakonnast. Oma hoogsas sõnavõtus ei jätnud ta kivi kivi peale nende seisukohtadest, kes ei taha või kes ei oska hinnata riigi territoriaalse terviklikkuse tähtsust. Eesti on eestlastele ainus paik, kus tänu kunagiste põlvkondade tarkusele ja sõja­ lisele vaprusele on meil võima­ lus oma riigis oma keelt, kul­ tuuri ja majandust hoida ja ­arendada. Siin ei pea me kellegi ees, müts näpus, armuande pa­ luma, vaid oma õiguste, kaasa arvatud territoriaalsete, eest seisma ja võitlema.

Igaüks, kes rahva ette astus, lisas mingi huvitava killu ettekannete mosaiiki. Olgu see relvastatud jõelaevnike osa Vabadussõjas (Indrek Särg), omaaegse tartlasest peaministri Jaan Tõnissoni tööst rahvusva­ helise abi nõutamisel (Aare Pällin), energiakriisi taustal oma õiguste maksmapanek (Rein Koch), petserimaalaste ja Narva-taguste valdade kodanike teema elushoidmine (Jüri Vaidla), endiste poliitvangide panus Tartu rahulepingu kaits­ misel (Mart Niklus), Eestilt anastatud maa-alad pole kauple­ mise teema (Marko Kaasik), ärge unustage Eesti huvide sal­ gajaid (Osvald Sasko), Petseri oli pillimängu saatel laulu­ salmides kohal (Ilmar Vana­ nurm).

Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt tervitas allakirjutanu, ­öeldes alljärgnevat.

Tänan kuulajaid ning erakon­ da Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogud, kes te olete võtnud endale austava kohus­ tuse meenutada väärikalt Eesti ajaloodokumendi nr. 1, Tartu ­rahulepingu allakirjutamise 102. aastapäeva.

Tänavu on teisigi tähtpäevi.

Näiteks 16. aprillil möödub sajand kahe sõjasüütaja poolt ­ Itaalia Genua eeslinna Rapallos

Tartu rahu 102. aastapäeva kõnekoosolekul.

Foto: Erwin Pari

lepingu sõlmimisest, mida võib nimetada Teise maailmasõja sünnitunnistuseks.

Eesti ajaloo mõned „teadja­ mehed“ kirjutavad tõsimeeli pisaratega pooleks, et kahju küll, aga Eesti Vabariik aitas oma Tartu rahulepinguga kaasa Venemaa bolševike võidule. Kui tohib, tuletame meelde, et maailmakuulus kirjanik, nobeli ­ preemia laureaat Aleksandr Solženitsen tõestas, et just Saksa keisririik oli see, kes pani 1917. aastal bolševikud Vene­ maal võimule.

Vene-Saksa diplomaatiliste suhete sõlmimisel allkirjastatud Rapallo lepingu salaklausel nägi ette Saksa sõjatööstuse ja välja­ õppe korraldamist Nõukogude Venemaal. Nii jõuti käsikäes Saksa sõjamasina ülesehita­ miseni. See läks käiku 1. sep­ tembril 1939. Teise maailmasõ­ ja puhkemisele eelnes meile tuntud Molotov-Ribbentropi salalepinguga pakti allakirjuta­ mise kurikuulus 23. august 1939. Kuu hiljem tegid aga liit­ lased, Punaarmee ja Wehrmacht Poola põrmustamise puhul filmilindile jäädvustatult ühise ­ sõjaväeparaadi.

Taas Tartu rahulepingu lainele. Kiievis hiljuti toimunud rahvusvahelisel konverentsil õpetas Eesti riik Ukrainale, kui­ das kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Samal ajal ei tegele me ise oma riigi territo­ riaalse terviklikkuse ega Vene­ maa poolt okupeeritud ja annek­ teeritud Eesti alade tagasinõuta­ misega.

Pole kohatu küsida, miks meie õigusriigis ei kehti karis­ tusseadustiku paragrahv 232 kõigile? Selle seadusepügala järgi on Eesti territoriaalse ter­ viklikkuse rikkujad riigireeturid.

Neid võib ähvardada kuni ­eluaegne vangistus.

Vaatamata meie välisministri ja Riigikogu väliskomisjoni esi­ mehe üliinimlikele pingutustele, pole suudetud siin- ega sealpool ajutist kontrolljoont uut piiri­ lepingut ratifitseerida. Tundub, et ainus, mis Riigiduumat rati­ fitseerimisest tagasi hoiab, on meie ajakirjanduse kiidulaul uuele piirilepingule. Iga riigi­ duumalane saab aru, et NATO liikmele kasulik leping ei saa olla kasulik neile.

Elagu territoriaalselt terviklik Eesti! Ei uuele piirilepingule!

Aitäh kuulamast! ALDO KALS

Tõnis Lukas.

Foto: Erwin Pari

Eestis tähistati…

(Algus lk. 1)

aastapäeval Vabadussõjas lan­ genuid. Tartu rahuläbirääkimiste ajal toimusid Narvas veel ägedad kaitselahingud, milles ­ hukkunud sõdurid on maetud ­ Garnisoni kalmistule. Vaba­ dussõja mälestussamba jalamile panid pärjad linnavalitsuse ja jõustruktuuride esindajad.

Välisministeerium tähistas Tartu rahu aastapäeva tradit­ sioo­ niliselt muu hulgas endiste välisministrite lõunaga. Sel ­korral võõrustas oma eelkäijaid Kadriorus Jaan Poska majas Eva-Maria Liimets. Tähtpäeva puhul korraldatud lõunasöögil osalesid Siim Kallas, Rein Lang, Urmas Reinsalu, Riivo Sinijärv ja Trivimi Velliste.

Tartu Rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vaba­ dussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahe­ lisele tunnustamisele iseseisva riigina.

Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.

Kandideeri Northern Birch Credit Union Limited (NBCU) nõukogusse Ootame kandidaate panga nõukogu liikmeks, kui soovid kogukonnale midagi enamat pakkuda ning tegevust paremaks muuta. Otsime kedagi, kes vastab järgmisele kirjeldusele: 1. Oled CPA – diplomeeritud raamatupidaja, kellel teadmised ja kogemused kehtivatest maksuseadustest ning revisjonitööst, või 2. Omad juhikogemusi ja teadmisi turunduse-, äriarenduse- ja kommunikatsiooni alal, või 3. Oled edukas ettevõtja, või 4. Sul on mõne finantsasustuse töökogemus kõrgematel ametialadel, või 5. Sul on värsked kogemused ja teadmised ühispankade tegevusest ja juhtimisest.

Loe lähemalt siit: www.northernbirchcu.com/about/call-for-directors Kandidaatide avalduse esitamise tähtaeg on 4. märts 2022 kell 16.00.

KANADA UUDISED

partei asejuhi rollis, ning varem ministri positsioonil Stephen Harperi juhitud valitsuses.

(Lüh. CTVNews) •

OTTAWA. Kolmapäeval hääle­ tas Konservatiivide Partei parla­ mendigrupp virtuaalsel koo­ s­ olekul oma juhi kohalt maha Erin O’Toole’i, millisel kohal ta oli alates 2020.a. augustist – tema asendamise poolt hääletas 73 ja edasijäämise poolt 45 saa­ dikut. Jätkamiseks oleks olnud vaja 50%-list toetust. Partei valis oma vahepealseks liidriks (kuni uue juhi valimisteni) üheksa kandidaadi hulgast Candice Bergeni, kes on olnud

TORONTO. St. Patrick’s Day paraadi organiseerijate sõnul plaanitakse seda üritust peale kaheaastast pausi taas tänavu läbi viia – 20. märtsil. See iga-aastane paraad, millest võtab osa umbes 5000 inimest, oli üks esimesi suuri avalikke üritusi, mis jäeti ära kaks aastat tagasi, kui pandeemia sai alguse ning mis ei toimunud ka 2021.a. Linn pole selle tänavust toimumist küll veel heaks kiit­ nud, kuid on koostöös paraadi korraldajatega.

(Lüh. CP24)

4

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

Tugevad õlad – me südamega vabatahtlikud Meie rahval on olnud kaua arusaamine, et tuleb alati olla abivalmis, hoida neid, kes enam ise igapäevasega toime ei tule. Seda sai ehedalt näha just külades, kus ei olnud kunagi erakordne naabrite avitamine, toetamine. Ikka ju omad. Kui eestlased asusid linnastuma, kus mõiste üle­ aedne enam suurt ei tähen­ danud, võttis selline aitamine­toetamine teise näo. Kuid oli ikka olemas. Oleme ju ikka kõige kiuste kinnisemad kui mõned teised rahvad, hin­ dame privaatsust, iseseisvust.

Aga meie südamed on soojad.

Paguluses, nagu ette aimates Paul-Eerik Rummo 1964. a. luuletust „Me hoiame nõnda ühte“ tsüklist „Läbi talve“ (luulet ema mälestuseks) tegime niigi, nagu hiljuti 80. sünnipäe­ va tähistanud Rummo teadis.

Kui heitunud mesilaspere läheme tänagi läbi mere, mis tõuseb me vastu tige. Luuletaja kirjutab edasi – „ja muud me ei vaja tuge// kui üksteise selged õlad“. Kaua on olnud meil olemas organisat­ sioonid nagu Abistamiskomitee, Sihtkapital, EERO ja AKEN, viimased kaks loodi just kodumaal elavate toe­ tuseks, vahetult pärast taasise­ sisvumist. Hea­tege­vuslik fakt, millest kahjuks seal vähesed on teadlikud. Peale nende muidugi, kes on toetust saanud.

See luuletus tuli meelde, lugedes Eesti Elust ja EWR’ist sellest, kuidas Lõbusa Pärast­ lõuna korraldajad ikka tegut­ sevad, vabatahtlikult, tigedal ajal. Pandeemia on meie kõigi elu muutnud. Kuid siin nime­ tuks jäävad vabatahtlikud ikka tegutsevad, toovad vanuritele, teistele abivajajatele rõõmu ning toitu, märkides tähtpäevi ja olles oluliseks kontaktiks väli­s­ ilmaga.

Paljud tunnevad just sellest inimlikkusest puudust. On ehk neil koduabistaja, kes koristab, teeb süüa, lubab ikka veel oma kodus edasi elada. Ja pere­ liikmed on ju tihti abiks. Kuid nemadki ei saa ööpäevaringselt vanematega olla. Ent miski ei asenda seda turvaliselt, nagu tänapäeval peab, kontakti pida­ mist koduste inimestega, dis­ tantsiga arvestades. Või ka tele­ fonikõnet, mis teeb kindlaks, et kõik on korras. Ega ainult

e­estipärased maitsvad võileivad ja saiad too rõõmu – emakeeles vestlemine on asendamatu.

Need head hinged saavad aru eestlaste rahvatraditsioonidest.

Hoida teisi, kes üksi, eriti nüüd.

Vanasõna võtab seda väga hästi kokku – mine teisele abiks, siis tuleb teine ka sinule abiks.

Mitte, et nimetatud vabataht­ likel oleks hetkel abi tarvis. Siin sündinutena on nad veel, kuigi pensioniga pole ehk kaugel, ikka võimelised autosõite ette võtma, toite tegema, telefoni­ numbrit valima. Nemad kõik on võtnud kodust õpetatud eeskuju südamesse, tegutsevad sellesa­ ma südametunnistuse järgi, et aidata ligimest.

Siinkirjutaja kuulub ka pagu­ luses sündinud esimesse põlv­ konda, nii-öelda buumerite hulka. Mäletab hästi paguluses ­ toimunud üritusi, mil noored krapsti tulid vanuritele appi, ust lahti hoides, Vabariigi aasta­ päeva aktusel käevangus neid istekohani juhatades. Ei pidanud isegi skaudivormis olema, kuigi paljud olid. Oli ju nii loomulik.

Ent ajad on muutunud. Oli kohe üllatuseks, et ajal, kui oma lapsed veel keskkoolis olid, ot­ sustas provints, et kooli ei saa pidada lõpetanuks, kui pole ko­ gutud vastav arv vabatahtlikke töötunde. Andestage, vabataht­ likkust ei saa õpetada ega sun­ dida selleks. Need nõudmised riigilt olid arusaamatud. Sunni­ viisil täita nõudmisi, mis peaks ju olema loomulikud igale inimesele. Ning nagu ülal kirju­ tatud, noored jubagi on varmad vanureid aitama. Kuid nagu on igal põlvkonnal kurtmine, ajad on teised, mitte sellised kui meie nooruses.

Sellega arvestades tuleb eriti hinnata meie toredaid, tublisid, heatujulisi ja siiraid ühiskon­ naliikmeid, kelle panus on suur, eriti praegusel katkuajal. On jah proovilepanevad ajad. Kuid seniks, kui on olemas meie ­ vabatahtlikud, kes vanurite peale hoolisevalt mõtlevad, tegutsevad – me hoiame nõnda ühte.

Oleme ju heitunud mesilaspere (heitunud tähendab tarust kau­ gel olekut). Ent sugugi mitte üksi. Jälle vanasõna – jämedat puud on raske painutada. Teisi aidates hoiame oma kogukonna just tugeva puuna elujõulisena.

TÕNU NAELAPEA

Balti riikides on koroona kõige vähem mõjutanud eestlaste elukvaliteeti Hiljutisest ärikonsultatsioo­ nide ettevõtte EY uuringust selgub, et võrreldes pandee­ miaeelse ajaga on Eesti ini­ meste rahulolu oma eluk­ va­ liteediga langenud 73%lt 65%le, mis on Baltimaade vähim langus.

Lätis on langus olnud 73%lt 60%le ning Leedus 71%lt 61%le. ,,Eesti näitajad on paremad võrreldes Lääne-Euroopa mit­ mete riikide elanike hinnanguga oma elukvaliteedile, näiteks Sakamaal langes pandeemia tõt­ tu elukvaliteedile antud hinnang 71%lt 58%le ja Prantsusmaal 65%lt 53%le,“ ütles EY Eesti konsultatsiooniteenuste vald­ konna juht Siim Aben.

Eestis olid ka piirangud teiste Balti riikidega võrreldes kõige leebemad.

Eestlased leiavad, et kõige enam mõjutab nende elukvali­ teeti finantsturvalisus (57 %), järgnevad ligipääs heale tervis­ hoiuteenusele (56%) ja üleül­ dine turvalisus (55%).

Eesti inimesed näevad koha­ liku atraktiivsuse võtmena heade töökohtade (49%) ja ter­ vishoiuteenuste (41%) olemas­ olu. Peamine Baltimaade elani­ ke mure on finantsstabiilsus (47% Eesti, 53% Läti ja 46% Leedu 46).

Enda ja oma pere tuleviku osas on optimistlikud 72% eestlastest, oma piirkonna tule­ viku suhtes on optimistlikult meelestatud 58% ning maailma kui terviku tuleviku osas 31% vastanuist.

Uuringu jaoks viidi igas rii­ gis keskmiselt läbi 1000 interv­ juud, uuringus osales 22 riiki.

(ERR/EE)

S P ORT

Kolm spordiala, mis võivad olümpialt jäädavalt kaduda Vahetult enne Pekingis alanud olümpiamänge toimus samas rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) istung, kus muuhulgas kinnitati, mis alad kuuluvad 2028. a Los Angelese suve­ olümpia esialgsesse programmi.

Pikalt olümpiaprogrammi kuu­ lunud aladest jäid sellest nime­ kirjast välja tõstmine, poks ja moodne viievõistlus. Nende asemel näeme uute aladena rulasõitu, surfi ja sportronimist.

(PM/EE)

LÜ H I DALT K ANADAST

Lõbusa Päraslõuna Zoomi programmi osalised õnnitlevad Hilda Truuperet sünnipäeval möödunud suvel. Foto: Lea Greenwood-Vares

Nr. 5

KANADA. Millal tuleb kevad ja kui pikk on veel talv? Kahel Kanada kuulsal ilmaennustajal, koopaoravatel/ümisejatel (ground­hog) on selles osas e rimeelsusi: ­ Nova Scotia Shubenacadie Sam ennustab pikka, külma eesolevat talve, aga Ontario Wiarton Willie jäl­ legi varast kevadet. (Lüh. CP24)

Hakkame KESKUSt ehitama!

Plaani järgi peaks KESKUSe ehitustöödega algatama 24. veebruariks 2022, mis on eestlastele üle ilma vägagi tähelepanuväärne kuupäev – Eesti 104. vabariigi aastapäev.

Kõik load Toronto kesklinna rajatava KESKUS Inter­ national Estonian Centre ­ehitamiseks on olemas.

Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk on selle märgilise ettevõtmise arengut tähelepane­ likult jälginud ja nimetab KESKUSt ,,eestlaste sajandi­ projektiks“.

Projekti KESKUS juht Ellen Valter lisab: „Eestit nähakse väikese riigina, mis on võime­ line suuri ideid teostama, sama kehtib ka hajala eestlaste kohta; KESKUS toob ellu visiooni mastaapsest ja kaasaegsest Eesti kultuurikeskusest Põhja-Ameeri­ kas.“ International Estonian Centre Inc. juhatuse esinaine Heili Toome kiidab nende visadust, kes on suutnud projekti nii kaugele viia, ning lisab: „KES­ KUS on elav näide eestlase jon­ nist ja sihikindlusest. Juba 75 aastat tagasi ei tulnud sellest puudu, kui meie vanemad, va­ navanemad ja vaarvanemad olid sunnitud Eestist põgenema ja oma elu taas nullist alustama.

Valmisolek eduks on näha ka KESKUSele suunatud toetus­ test, mis saabuvad eesti kogu­ kondadest üle maailma.“ Arendusjuht David Kalm on paika pannud tee KESKUSE avamiseni 2023. aastal, märki­ des, et ,,ehitamine saab olema tempokas ja me püüame hoida kõiki kursis, et seda ehitustee­ konda oleks lihtne jälgida.“ Estonian Arts Centre (EAC) on KESKUSEga seotud heate­ gevusorganisatsioon, mille juha­ tuse esinaine Liisa Käärid

märgib: „Rahalise toetusega aitate kaasa meie ajaloole uue ­ peatüki kirjutamisega. Siirast tunnustust ja tänu annetajatele.

Ka järgnevad põlvkonnad hin­ davad seda, et aitasite kaasa meie diasporaa edasise elujõu­ lisuse tagamisele.“ Kutsume teid jälgima ja toetama KESKUSE teekonda läbi erinevate ehitusetappide lõ­ pusirgeni välja. Registreeruge KESKUSE igakuise uudiskirja saamiseks keskus.ca kodulehel.

Venemaa saatis OSCE riikidele kirjalikud päringud „julgeolekutagatiste“ kohta

vastust, kas nad on nõus hoidu­ ma oma julgeoleku edendami­ sest teiste riikide arvel.

Eesti välisminister EvaMaria Liimets kinnitas Vene kolleegi kirja kättesaamist. „Kirja sisus ei olnud otseselt midagi uut,“ kommenteeris Liimets. „Seal on korratud Vene Föderatsiooni seisukohti ja po­ sitsioone, põhiliselt on kirja sisu meile varasemast teada.“ Liimetsa hinnangul on kirja eesmärk lükata kõneluste „pall“ tagasi lääneriikide kätte. „Ees­ märk on saada meie poolt eraldi vastuseid ja kindlasti on seal soovi liitlaste ühtsust testida.“ Ta lisas, et seetõttu on väga täh­ tis, et erinevatele adressaatidele läkitatud kiri saaks ühesuguse vastuse. (D/EE)

Vene uudisteagentuuride tea­ tel edastas Venemaa Helsingisaatkond Soome välisminist­ rile Pekka Haavistole riigi sei­ sukohad seoses Kremli nõu­ tud julgeolekutagatistega.

Samasuguse pöördumise said ka teised OSCE riigid, kaasa arvatud Eesti.

Kirja autoriks oli Vene välis­ minister Sergei Lavrov, kes oli varem Vene riigitelevisioonile kommenteerinud, et Venemaa ootab NATO ja OSCE riikidelt

Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi­ poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000.

Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt­ paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe kapitalikogumise kampaania veebilehel.

Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.keskus.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Välisminister Eva-Maria Liimetsa kõne Tartu rahu aastapäeva kontsert-aktusel 2. veebruaril 2022

autoriteedil põhinev kord on pandud taas surve alla. Euroopa julgeolek on ohus. Taas oleme oludes, kus rünnatakse Euroopa riikide piiride puutumatust, su­ veräänsust, õigust valida ise oma elukorraldust ning vahen­ deid julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks. Nagu 102 aastat tagasi Venemaaga rahu tehes, ­ nii tuleb meil ka nüüd oma elulisi huve kaitsta suurriiklike ­ ähvarduste, mõjufääride poliiti­ ka ning ultimaatumite tingimus­ tes. Ajalugu õpetab meid, et demokraatlikud riigid ei tohi jääda pealtvaatajaks. Me ei tohi kõhelda aitamast neid, kes oma vabaduse eest seisavad, sest kõrvaltvaatajaks jäädes võib olla ohus meie enda elukorral­ dus ja julgeolek.

Pean oluliseks rõhutada, et iseseisvuse taastamisest möö­ dunud 30 aasta jooksul oleme sõlminud lepinguid, mis on osu­ tunud sama ettenägelikuks ja vajalikuks meie riikliku iseseis­ vuse ja suveräänsuse tagamisel nagu Tartu rahuleping, mis keh­ tib ja jääb kehtima. Meie julge­ oleku alusmüüri moodustavad ÜRO harta, Põhja-Atlandi le­ ping, Euroopa Liidu aluslepin­

Kallid kaasmaalased!

Täna, Tartu rahu 102. aasta­ päeval, meenutame kõiki, kes võitlesid ja langesid Eesti vaba­ duse ja riikliku iseseisvuse eest ning tunnustame meie tolle­ aegsete riigijuhtide ja diplo­ maatide vaistu, osavust ja kind­ lameelsust. Eesti elulised huvid said rahu saavutamisel parimal viisil kaitstud ja kindlustatud.

Me täname ka neid, kes Vabadussõjas aitasid bolševismi vastases võitluses kindlustada meie võitu: Suurbritannia mere­ väelasi, Taani, Rootsi ja muidu­ gi Soome vabatahtlikke, Läti relvavendi.

Eesti oli esimene riik, kes Nõukogude Venemaaga rahu sõlmis. Teised tollase impeeriu­ mi rahvad kasutasid samuti ajaloolist võimalust, mille loomisele Vabadussõja võiduga teed rajasime.

Rahuleping avas Eestile tee maailma riikide perre. Üksteise järel sõlmis Eesti diplomaa­ ti­ lised suhted enamiku Euroopa

ja paljude maailma riikidega.

Kaks aastat pärast Tartu rahu sõlmimist kirjutas Postimees oma juhtkirjas: „Meil on täna põhjust küllalt rahuldusetundega tagasi mõtel­ da selle peale, et täna kahe aasta eest Tartus Eesti ja ­ Venemaa vahel rahulepingule alla kirjutati./…/ Tartu rahu­ lepingu tingimused on kaugelt põhjalikumad, kindlamad ja endise rajariigile huvidele vas­ ­ tavamad kui temale järgnevate teiste rahulepingute omad.“ Läks vaid mõni aasta, kui ­tõdeti, et too ajaaken võis olla meie ainus võimalus oma­ riikluse otsustavaks kindlusta­ miseks. See oli ajalooline mo­ ment, mida meil kunagi varem polnud ja kus allakirjutamisega viivitamine oleks võinud tuua saatuslikud tagajärjed.

Veel enam, see oli ajahetk, mil rahu oli võimalik teha tingimusel, mis Postimeest ­ tsitee­ rides oli „Eesti sõjaväe kangelastegude vääriline ja rah­

vuslikule iseolemisele vastav“.

Tartu rahuleping on meie omariikluse vundament. Seda alusmüüri ei laotud siiski kõh­ klusteta. Juba rahu sõlmimisel tuli arvestada teise osapoole valmidusega seda lepet rikkuda.

See on õppetund, mida me peame alati meeles pidama.

1921. aasta septembris võeti Eesti Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga ennetada sõda kollektiivse julgeoleku tagamisega. Nagu me kõik ­ teame, kukkus Rahvasteliit läbi ja kaotas oma mõtte. See juh­ tus, kui sinna kuuluvad riigid jäid pealtvaatajaks, kui totali­ taarsed režiimid lämmatasid vabaduse, inimõigused ja demokraatia, suutmata takistada uut suurt sõda Euroopas. Selle hinda maksime riigi ja rahvana kõige valusamalt üle poole ­sajandi.

Julgeolekukeskkond meie ümber on ka praegu pingeline.

Rahvusvahelisel õigusel ja ­rahvusvaheliste institutsioonide

Ukraina olukorrast

selt taotleb Ukraina olematuks muuta, seda ehk ei saa seniste tegemiste alusel kindlalt järel­ dada.

Jaanist, Jakobist ja Peetrist

Harri Kivilo 03.02.2022 Venemaa Föderatsioon, teised suurriigid ja NATO on nüüd Ukrainast rääkides jätnud mulje, et olukorra muutmist on võimalik rahumeelselt saavutada.

Nii ongi Ameerika Ühend­ riigid ja NATO esitanud rahu­ meelselt Venemaa Föderatsioo­ nile süüdistusi ja ähvardusi.

Arusaadavalt on Venemaa Föderatsioon oma tegevustes ja ütlemistes ikkagi keskendunud vaid oma eesmärkide taotlemi­ sele – ka siis, kui Venemaa oli NSVL ja Stalin oli NatsiSaksamaa vastase sõja muutnud „Suureks Isamaasõjaks“.

Venemaa Föderatsioon on lääneriikide hinnangul räigeks inimõiguste vastaseks jäänud ja seda ka Navalnõi looga kinnita­ nud. Siiski on lääneriikide mee­ dias viiteid sellele, et Navalnõi on solvanud Punaarmee sangar­ likke võitlejaid, kes võitsid Suure Isamaasõja ja vabastasid Euroopa.

Lääneriikide meedia on Ukraina olukorda arutlenud mit­ mete kaitseuuringute asjatund­ jatega: võib-olla koguni ilma tõdemata, mida president Putinil on vaja teha, et suur osa „Euroopa vabastajate“ järglasi tema eesmärke õigustatuks saaksid pidada. Venemaa suhted Ukrainaga ulatuvad tagasi am­ mustesse aegadesse, kuid prae­ guse olukorra hindamisel pole ilmselt avalikult vaadeldud kas need suhted on olnud heatahtli­ kud või koguni Ukraina iseseis­ vuse vastased. Kas Putin tõeli­

Lähtudes esmatähtsatest põ­ himõtetest, mis on sätestatud Teise maailmasõja lõpu järel loodud ÜRO põhikirjas ja inimõiguste Ülddeklaratsioonis, on igati õigustatud, et Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina vahe­ lise olukorra lahendamist hak­ kaks arutama ÜRO. Või on nii riigid, politoloogid, kaitseuu­ ringute asjatundjad hakanud uskuma, et ÜRO ning selle ­ põhimõtted kõlbavad ehk mõ­ ningate vaieldavate erimeelsuste lahendamiseks, aga on selgelt mitte-rakenduslikud riikide suhetes: nagu selleks kujunesid üsna peagi pärast avaldamist Rahvasteliidu põhimõtted ja eesmärgid, mis loodi pärast Esimest maailmasõda selleks, et Teist maailmasõda ei saaks ­tekkida.

Tagasivaatavalt tuleb tõdeda, et Putini presidendiks olemise aega pikendati rahva tahte koha­ selt; Putin on pärast sellise mandaadi saamist väga oluliselt esile tõstnud Vene Õigeusu Kiriku tähtsaks pidamist ning õhutanud venelasi tundma rah­ vuslikku uhkust Euroopa vabas­ tamise üle – ilma et osa lääne­ riike oleks seda vabastamist tõeseks pidanud. Võib oletada, et kõik, mida Putin on oma võimu kindlustamiseks teinud, põhineb tema soovil muuta Venemaa Föderatsioon Vene impeeriumiks ning saada ise ­ imperaatoriks, keda rahvas saab pidada Venemaa kõige tähtsa­ maks jumala poolt juhitud valit­ sejaks – Vene tsaaride moodi.

Jaani kirik Peterburis oli oma hiilgeaastail koduks suurimale kogudusele väljaspool Eestit.

1860. aastal valminud kirik oli paljudele Piitri eestlastele oluliseks paigaks. 1909. aastal hinnati, et kogudusel oli @24 000 liiget. Jakob Hurt oli Jaani koguduse hingekarjane kuni erruminekuni 1901.a., temal oli oluline roll koguduse liikmeid pühamusse tuua.

Eestlasena. Pühapäeviti pidas ta kolm jumalateenistust – kaks emakeelset, ühe saksa keeles. Pidi nii, kuna uhke kirik mahutas vaid 500 istu­ ma, püstijalu sai suurematel pühadel küll Jumala sõna kuulda.

Hurt on meie rahva­ kultuuri ajaloos väga oluline isik, mitte ainult vaimulikuna. Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, oluline folklorist ja ­ etnoloog.

Kahtlemata eestlaste rahvusliku ärkamisaja olulisemaid ja juh­ tivaid tegelasi. Kes Hurda raa­ matutesse on süve­ nenud, teab, et just tsaar Aleksander III ajal, kes raken­das repressiivset polii­ tikat ja oli venestamise algataja Baltikumis ja mujal, pidi võitle­ ma. Kuna see tähendas paljuti emakeele ära keelamist. Hurt sõdis sõnadega sellele vastu, kogudes r­ ahvaluulet, murde­ keeli, nende väljendusi ja õp­ pides nii e­ makeelt väga hoidma.

Otepää Maarja kirikus, mille kogudust Hurt enne Peterburi Jaani teenis, on olemas ta barel­ jeef ning tema pilt austas Eesti 10-kroo­ nist rahatähte pärast taasise­seisvumist.

Ei ole juhuseks, et Jaani kiri­ kut nähti kui eestlaste kultuu­ rikoda, suurimat väljaspool praeguse riigi pinda. Paraku

sundisid kommunistid oma usu­ vastase seisukohaga eestlaste pühakojal uksed sulgema 1930. a. N.Liidu ajal kuritarvitati hoo­ net, kirik lagunes ning sellele ehitati juurde inetu stalinistliku arhitektuuri järgi korterelamu.

Kuid taasiseseisvumisega alus­ tasid rahvuslikult häälestatud, kiriku ja usu vajadusest teadli­ kud kampaaniat, et saaks kiriku taastada. See ka toimus, kuigi kiriku 150.a juubeliks polnud restaureerimine veel lõpetatud, orel ehitatud – aga jumala­ teenistus sai siiski ära peetud.

Eesti riik aitas majandusli­ kult, nagu suutis, oli muidugi ka rahvaaktsioone, korjandusi, et raha kogudusele suunata.

Tänapäeval on ehk raske loota EELK ja Eesti riigi abi Toronto Peetri kiriku päästmisel, kuna nagu mullune Eesti Päevalehes ja internetis (Levilas) ilmunud kirjutisteseeria usu võimust kin­ nitas, EELK on suurim riigi ot­ suste mõjutaja kodumaal. Ning mitte alati kirikute eneste hu­ vides. Kuid riik võiks olla ko­ hustatud. Sest just nagu Jaanil oli – ja on ka täna – on siinsel Peetri kogudusel ja kirikul tähtis kohustus täita kui kul­ ­ tuurikoda Eestist eemal, Peetri kogudus oli suurim väljas pool Eestit, pagulusaasta­ tel, okupatsiooniajal. Esimene, kes ehitas oma pühamu, arhitekt Mihkel Bachi plaani järgi.

Kiriku õnnistas sisse 25. sep­ tembril 1955 praost Valter Viks.

Koguduse esimese kümne aasta tegevusest aastail 1948-58 ilmus raamat, mis on tänapäeval rari­ teet, ehk veel mõnes kodus olemas, loodetavasti arhiivides.

Ent neisse ei pääse praegu juurde. Piisab ehk põgusast, va­

gud ja teised rahvusvahelised kokkulepped. Oleme targasti kasutanud ajaloolist akent, mis meile avanes, ning arendanud ja kindlustanud oma liitlas- ja partnerlussuhteid.

Eesti välis- ja julgeoleku­ poliitilised tõekspidamised ei muutu. Need põhinevad rahvus­ vahelisel õigusel, demokraat­ likel väärtustel ja kindlal tead­ misel, et me oleme valmis ise ja koos liitlastega neid väärtusi kaitsma. See ei tähenda mitte üksnes moraalset tugevust ja diplomaatilist ühtsust. Nagu toona, nii on ka nüüd aktuaalne Jaan Poska öeldud tõdemus ­r ahulepingu ratifitseerimisel Asutavas Kogus: „Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu“.

Nagu Eestil olid Vabadus­ sõjas liitlased, nii aitavad ka täna meie NATO liitlased, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani väed, Belgia ja USA õhuvägi seista koos meie kait­ seväega Eesti vabaduse ja jul­ geoleku eest. Meie ühtsus vaba­ duse kaitsmisel on kindel ja vankumatu.

Head Tartu rahu aastapäeva!

Elagu Eesti! (VMPT)

likulisest sisukorra vaatamisest, kirjutistest, mis tolles üllitises olid ära toodud.

Peapiiskop Johan Kõpu su­ lest on esimene selline, üles­ kutse: Mine ja kuuluta Jumala riiki. Walter O. Rathke kinnitas, et Issand on hea. Meie kirja­ meestelt Hannes Ojalt, Arved Viirlaidilt loomingut. Kiriku ehitusest andis ülevaate insener Egon Meipoom. Muusikale pühendusid kaks heliloojat, Lembit Avesson kiriku orelist, Udo Kasemets muusikast luter­ likus kirikus. Johannes Vihma andis ülevaate leerieelsete tööst, sama tegi pühapäevakooli tege­ vusest Heljo Liitoja. Teose lõpu poole rõhutas Ignas Tõrmaküla emakeelse kiriku jõudu ja täht­ sust.

Kui arvestada veel, et 70-ndatel aastatel olid nii suu­ red leerilaste lennud, tulemu­ seks, et kirik oma 500 istekoha võimalusega anda ka kolme­ sajale lisaks alumises saalis häälekõvendajate läbi teenistust jälgida, ei suutnud kõiki ära mahutada. Nii toimus leerilaste õnnistamine Toronto suurimas anglikaani pühamus, Bloori tänaval St. Paul’is. Peetri kogu­ dus on aastate jooksul vastu võtnud tuhandeid leerilapsi.

Lühike ülevaade, milles olu­ line on eriti tõdemus, et kogu­ duse rajamisel pandi Ene Runge sõnul koguteoses Eestlased Kanadas (1975) „eriline rõhk lastele ja noorsootööle“. (Ene Runge puhkab Peetri kiriku kolumbaariumis nagu mitmedki asutajaliikmed.) Ka esimesed skaut/gaidüksused asutati kogu­ duse patronaaži all juba 1949.a. kevadel, paljud mäletavad lau­ päevahommikust noorte vilgast tegevust kiriku keldrikorrusel.

(Järgneb lk. 13)

6

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

Film eesti filmilegendist Pühapäeval, 30. jaanuaril näi­ dati VEMU YouTube’i kana­ lilt mängufilmi „Johannes Pääsukese tõeline elu“. Filmi tootjaks on Kopli Kinokom­ panii, režissöör Hardi Volmer, esilinastus a. 2019. Film on eestikeelne, ingliskeelsete sub­ tiitritega. Pärast 90 minutit kestnud filmi vestles VEMU peaarhivaar Piret Noorhani režissööriga.

Legend ei ole ülepakutud väljend. Eesti filmi alguseks loetakse aastat 1912. Johannes Pääsuke oli selles valdkonnas kindlalt ,,esimene pääsuke“, kes oma lühikese eluea jooksul suu­ tis saavutada uskumatult palju.

Tema tõelise elu mõiste ei ole ehk sajaprotsendiliselt faktitruu, kohati on koostajail (Olavi Ruitlane oli tubliks abiliseks) tulnud rakendada oma fantaa­ siat. Kindlasti on nad aga püsinud usutavuse piirides.

Oma rännakuil filmimehena

Üheks arhitektuuripreemia laureaadiks valiti Jarmo Kauge Eesti kultuurkapitali arhitek­ tuuri sihtkapital ning Eesti arhitektide liit, Eesti sisear­ hitektide liit ja Eesti maasti­ kuarhitektide liit andsid välja tänavused arhitektuuripree­ miad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna välja­ paistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid.

Arhitektuuripreemiatele esi­ tati 184 kandidaati, kelle hul­ gast valisid žüriid 55 nominenti ja tunnustasid 19 laureaati, seal­ hulgas anti välja kaks tuden­ gipreemiat.

Kategoorias ,,Vaata aga!“ oli võitjaks näitus ,,Majad, mida me vajame“, mille kuraatoriks Jarmo Kauge. Näituse kujun­ dasid Eva Kedelauk, Kristel Niisuke (NIKITA ATIKIN) ja graafilise disaini valmistas Margus Tamm. Näitust ekspo­ neeriti Eesti arhitektuurimuu­ seumis 11.06.–21.11.2021.

(ERR/EE)

Jarmo Kauge sai torontolastele tuntuks, kui valmistas ette näitust ja raamatut, mis tutvustab Eesti arhitekte Kanadas.

Foto: Lea Kreinin

sooritas Pääsuke ka retke Setumaale. Just selle osa tema elust on filmitegijad jäädvusta­ nud. Film peegeldab setude iga­ päevast elu, nende tavasid ja käitumiskultuuri. Sisse on põi­ mitud ka peategelase kurvalt lõppenud armuvahekord noo­ ru­ kese tütarlapse Nastaga. Arvuka tegelaskonna hulgas kerkivad mõjuvalt esile peategelane Johannes Pääsuke (Ott Sepp), ta sõber ja abiline Harri Volter (Märt Avandi), värvikas küüdi­ mees Sergo (Tõnu Kark) ja Nasta (Ester Kuntu). Ei puudu ka kuulus lauluema Taarka, keda kehastab Merle Jääger, paremini tuntud kui Merca.

Hardi Volmeri sõnul oli Johannes Pääsuke rikkast perest fotohuviline ja esimene eesti soost filmioperaator, tegi filmi 1. Eesti autovõidusõidust Riias.

Esimese maailmasõja lõpupoole värvati ta Vene sõjaväkke. 8. jaanuaril 1918 suri ta rongiõn­ netuses Valgevenes 25-aastasena.

Temast jäi maha tervelt 40 filmi.

Käesoleva filmi idee tekkis autoril Peeter Brambatiga baaris istudes. See oli kavatsetud la­ vastusliku ilmega dokfilmina, kuid kujunes mängufilmiks.

Peeter Brambat oli siis juba lah­ kunud, Hardi Volmer jäi üksi.

Hiljem ühines temaga stsenaa­ riumi kaaskirjutajana Olavi Ruitlane. Dokfilmi jaoks kippus autentset materjali nappima.

Oma reisist Setumaale oli Pääsuke küll pidanud päevikut, kuid see oli rohkem arveraamat, majandusaruanne Eesti Rahva Muuseumile, kes teda mingil määral rahaliselt toetas. Tema teise matka puhul, mis kulges Narva jõest mööda Põhja-Eesti rannikut Muhu- ja Saaremaale, on aruandes pisut rohkem päe­ vikulist. Kummalisel kombel tollane ajakirjandus tema tege­ vust eriti ei kajastanud. See kõik võimaldas stsenaristidele teha fiktsiooni.

Taarkat Pääsuke ei filminud, kuid tema filmi toomine oli kul­ tuurilooliselt tähtis. Ühtlasi võimaldas see tasuda väikest auvõlga Merca ees. Ain Mäeotsa koostatud filmi ,,Taar­ ka“ puhul olid Mercal loomuli­ kud pretensioonid peaosale, kuid režissöör otsustas Siiri Sisaski kasuks.

Pääsukese lahutamatu kaas­ lase ja abimehe Harri Volteri tüüp on täielikult tegijate loodud. Temast pole palju rohkem teada, kui et ta oli vae­ sustunud mõisniku poeg. Sama täielik fiktsioon on Sergo tüüp.

Küüdimeest oli filmi vaja; pole mõeldav, et mehed rasket filmi­ varustust oleksid kogu aeg seljas kandnud. Seda tüüpi, ­ Setumaale jäänud vana soldatit, pidi kehastama Arvo Kukumägi, kes aga lahkus enne filmi valmimist. Tõnu Kark tuli mängu viimasel hetkel. Tema ­ on Kukumäest väga erinev, pole üldse Lõuna-Eesti mees ega tunne seda murret. Ka Nasta toodi mängu suhteliselt lõpus, sobivat tüüpi andis otsida.

Nr. 5

Martin Kuuskmann…

(Algus lk. 1)

Märt-Matis Lille sügavfilo­ soofiline „Kadunud metsade kaja“ ja noore Sibeliuse emot­ sioonidesse uppuva „Mets­ haldja“ (võrratu Theodor Singi soolo!) esitused viisid mu sõna otseses mõttes metsa. Oli tunne nagu oleksid ängistavalt raiela­ gendikult jõudnud lopsakalt vohavasse metsa ja sinna ära ­ eksinud. Pole ime, et Sibelius ürgset metsamassiivi muusikali­ selt nii hästi kujutada oskab – käis ta ju nooruses metsas kännu otsas viiulit harjutamas. Teos on kirjutatud 126 aastat tagasi (1895. aastal) kui metsade kadu­ misest ei osatud mõelda.

Siis olid Põhjamaade metsad veel kõiksugu vaimude ja hald­ jate kodupaigaks ja mõjusid ­isegi hirmuäratavalt.

Kontserdi esimene pool kru­ vis ootused Palssoni fagotikont­ serdile õige kõrgele. Mida on täiesti teistsuguse looduse kes­ kel sündinud Islandi heliloojal meile öelda?!

• Vaheajal ringi jalutades mee­ nus, mida 30 aastat tagasi kirju­ tas Martin Kuuskmannist kultuu­ rileht SIRP (17. augustil 1990): „Täna peaks Californiasse jõudma eesti noor fagotist Martin Kuuskmann, taskus ­tudengiviisa 5,5 aastaks ja oota­ mas 4-aastane stuudium San Jose Riiklikus Ülikoolis. /... / Martinil ei ole pagasis fagotti, sest dr Vernon Read on lubanud noormehele oma kooli poolt pilli kinkida. /... / Martin ­ Kuuskmann on lõpetanud Muu­ sikakeskkoolis Ilmar Aasmetsa fagotiklassi ja teinud igaks juhuks eksamid ka meie konser­ vatooriumisse. Tal olevat natuke

Et joovad ja tantsivad-laul­ vad baabad on peamiselt vane­ mad naised, pole juhus. Setu külakultuuris olid abielunaised koduperenaised ja sünnitusma­ sinad, kellele sedalaadi lõbut­ semine ei sobinud, seda oli võimalik harrastada alles lese­ põlves. Mustas riides naine, setu murdes eksütaja nime kan­ dev surmakutsar on üheselt setu mütoloogiast võetud.

Autentset küla tausta oli tänapäevasel Petserimaal raske leida. Värska kirik ja kirikuaed on vähestena Pääsukese aegsena hästi säilinud. Enamik võtteid tehti siiski Setumaal, kuid vaja­ duse korral mindi ka mujale.

Uppunud Nasta veest tõmba­ mine näiteks on filmitud Loobu jõel.

Tiitrite inglise keelde tõlki­ mine oli omaette pähkel, seal tegi suure tänuväärse töö ära endine torontolane Hillar Tork.

Toortõlge tehti talle küll ette, kuid ta töötas selle sõna-sõnalt läbi ja andis tõlkele viimase ­lihvi.

EERIK PURJE

Martin Kuuskmann

kahjugi, et jääb ilma õpingutest suurepärase pedagoogi Andres Lepnurme juures. „Ikka lähen, sest võimalused ennast teostada on seal võrreldamatult avara­ mad!“ otsustas ta. /... /“ Helilooja Pall Ragnar Palsson ütles enne fagotikont­ serdi „Play“ ettekannet, et temagi teosesse on kirjutatud Martini enda lugu ja vaimsus; muusiku teekond Nõmme män­ dide alt Ameerika suurlinna­ desse. Palsson on ka ise mitmeid aastaid Nõmmel elanud, õp­ pides kompositsiooni eriala doktorantuuris Eesti Muusika­ aka­deemias (Helena Tulve juhendamisel). Nii on talle Nõmme heliline atmosfäär igati tuttav. Teise osa jaoks sai islandi helilooja inspiratsiooni ­ Väike- ja Suur-Ameerika täna­ vate läheduses asuvast Uue Maailma „aeglasest ja kuidagi hägusast meeleolust“. Kol­ manda osa kohta ütleb heli­ looja: „Viimane osa kujutab omamoodi „pärast üleujutust“ ­ seisundit, kus muusika kulgeb pehmetes lainetes ja fagott „laulab“ meile otsekui teiselt ­ kaldalt.“

Palssoni teost kuulates püüdsin algul leida nõmmelikke allusioone, kuid leidsin sealt hoopis jäiseid Islandi tuuli, mis vuhisesid üle metsavaba müs­ tilise saare.... Kas oli see vihje metsalagedale Eesti tulevikule?! Õnneks sain kohe aru, et teose nautimiseks tuleb helilooja ­eelnev selgitav tekst ära unusta­ da ja äärmiselt põnevat teost kui niisugust nautida. Helilooja mängis fagotimängija võimete piiril – võib-olla just sellest ­teose pealkiri „Play“. Seda teost tuleks veel mitmeid kordi kuu­ lata, et suudaksid tõusta heliloo­ ja mõttemaailma tasemele ja täiuslikult nautida niivõrd põne­ valt orkestreeritud helikangast.

Ka Martin Kuuskmann on tun­ nistanud, et teose lahtimängi­ mine ja mõistmine on võtnud tal omajagu aega. Tänaseks on see teos aga saanud ta lemmik­ teoseks kogu talle kirjutatud repertuaaris. Ometi on Kuusk­ mannile fagotikontserte kirjuta­ nud tõesti väga huvitavad heli­ loojad, nagu Erkki-Sven Tüür, Christopher Theofanidis, Tõnu Kõrvits ja David Chesky.

Noorte laulupeole registreerus 873 koori ja orkestrit, tantsupeole 793 rühma Jaanuari viimasel päeval lõp­ pes registreerumine 13. noorte laulu- ja tantsupeole. Esmaste andmete põhjal registreerus laulu- ja tantsupeole 873 koori ja orkestrit, 793 rah­ vatantsu- ja võimlemisrühma ning 105 rahvamuusikakollek­ tiivi.

Eesti laulu- ja tantsupeo ­sih­tasutuse juhataja Margus Toomla sõnul ei ole need lõpli­ kud andmed, kuna kestab välis­ kollektiivide registreerumine ja andmeid saab korrigeerida 15. oktoobrini.

Laulupeole registreerus kõige arvukamalt mudilaskoore – 310 mudilaskoori. Tantsupeol olid kõige agaramad registreerujad 3.-4. klassi segarühmad, kokku 113. Rahvamuusikapeol on kõige arvukamalt esindatud koondorkestrid – 57.

Laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg.

13. noorte laulu- ja tantsupi­ du ,,Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. (ERR/EE)

Toronto Eesti Koolikoori juhatas 2017.a noortepeol Reet Lindau Voksepp.

Foto: EE arhiiv

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1090 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18 22

19

20

23

24

26

27

32

33

36

37 40

43

44

45

9

10

11

29

30

31

53

54

35 38 41

46

47

39 42

48

49

50

51

52

55

56

57

58

59

60

teadev; endast (liiga) palju pidav.

1. Rootsi kroon (lüh.).

42. Täht kreeka 4. Mitte üles. tähestikus.

8. Majandussurutis 43. Ü

lbe käitumise ja (kõnek. lüh.). edeva välimusega 12. Tantsusamm. (linna)nooruk.

13. Teat. kala.

47. _____t, 14. Lähis-Ida riik kingakonts. (ingl.k.).

15. Eesti Kirjanike Liit. 49. Eestis tavaline väike söögikala.

16. Vastu-, vastas-, 50. Hammas (lastek.). vastand-.

52. Väljasurnud lind.

17. Teat. vereimeja.

55. ,,Kalevalast“ 18. Vorm sõnast tuntuks saanud ,,and“. naisenimi.

20. Venemaa pealinn.

22. Kuremaa järvest 56. ______Bator, alguse saav jõgi.

Mongoolia 24. Linn Saksamaal. pealinna varasem 26. Jää seisma! eestikeelne nimi.

28. Havai lillevanik.

57. Ese. 29. ______lp, 58. Le_____, mahanülitud Madagaskaril peanahk. elunev poolahv.

32. _______e, üks 59. S______, leibkond, talispordivahend. perekond.

60. Talu kõrvalhoone.

33. Mitte unes.

ALLA: 35. Kunst, teadus 1. In _____, lootuses (lad.k.). (lad. k.).

36. K_____, 2. Eesti postisaadetis.

Abistamiskomitee 37. Eesti end.

Kanadas. tippujuja (snd 3. Kaaviar.

1972).

4. Teen lahti.

38. Suvine töövahend talus.

5. Väike kaunistav 40. Väärikas ja iselina.

PAREMALE:

Hiinas avati riigi pikim veealune maanteetunnel Hiinas avati hiljuti riigi pikim, 10,79 kilomeetri pik­ kune veealune maanteetunnel, mis kulgeb Taihu järve all Ida-Hiinas Jiangsu provintsis.

Taihu tunneli rajamine läks maksma 9,9 miljardit jüaani (umbes 1,56 miljardit dollarit).

Hiina ametliku uudisteagen­ tuuri teatel kasutati Xinhua kahesuunalise kuuerajalise ja ­ 17,45 meetri laiuse tunneli ehi­ tamiseks üle kahe miljoni kuup­ meetri betooni.

Tunnel, mis on osa 43,9-kilo­ meetrisest Changzhou-Wuxi

T

Paremale: 1. Kala, 5. Üksi, 9. EAK,

25

34

S

Ristsõna nr. 1089 LAHENDUS

21

28

I

6. Licensed massage therapist.

7. Abiline, abistaja.

8. Küsisõna.

9. Teat. kange alkohol.

10. Kääne.

11. _____püük, teat. kalastamisviis.

19. Võrk (ingl.k.).

21. Õlipuuvili.

22. Hädasolija hüüe.

23. Linnapea.

25. Mittevaimulik isik.

27. Jääl liuglemise vahendid.

29. Euroopa suurriik.

30. Venemaa haldusüksus.

31. Tuntud Itaalia vahuvein.

34. Maikuu.

39. Võõrtäht.

41. Kõrges vanuses.

43. Rõivaeseme osa.

44. Sama, mis 49. par.

45. Jaapani saarte põlisasukas.

46. Armastusjumal vanarooma mütoloogias.

48. Teat. elulaad ja muusikastiil. mis kujunesid välja 1970ndatel.

51. Kaunidus.

53. Eostaim.

54. Sama, mis 60. par.

maanteest, avati läinud aasta viimasel päeval ja see on varus­ tatud värviliste LED-tuledega, et juhi tähelepanu sõidu ajal ei hajuks.

Maailma pikim veealune maanteetunnel on Norra 14,3­-kilomeetrine kahe teega Ryfasti tunnel, mis kulgeb Stavangeri linna ja Strandi valla vahel.

Tokyo Bay Aqua-Line’i veea­ luse tunneli osa, mis kul­ geb Tokyo lahe all, on 9,6 kilo­ meetrit.

Inglismaad ja Prantsusmaad ühendava La Manche’i raudtee­ tunneli veealuse osa pikkus on 37,9 kilomeetrit. (ERR/EE)

12. (Y)aris, 13. Lumi, 14. Kro(oks), 15.

Rent, 16. Isad, 17. REL, 18. Makaak, 20. Neeme (Järvi), 22. Pokker, 25.

Vau, 28. Noir, 29. Odav, 33. Issi, 35.

LRI, 36. Kare, 37. Lukk, 38. (K)irss, 40. MES, 41. Kadett, 43. Pagan, 46.

Lokaal, 51. Abe, 52. Kuma, 55. Epee, 56. Tee, 57. Ubin, 58. Eile, 59. Tel, 60.

Rase, 61. Laen.

Alla: 1. Karm, 2. Area, 3. Link, 4.

Asta, 5. Ülikoolid, 6. Kus, 7. Sma, 8.

Iidne, 9. EKRE, 10. Arem, 11. Kole, 19. APN, 21. EROK, 23. Kirre, 24.

Kristlane, 25. Vil, 26. Asu, 27. Usk, 30. Dam, 31. Are, 32. VES, 34. Ikka, 39. Sto, 42. Ankur, 43. Patt, 44. Abee, 45. Geel, 47. Keel, 48. Apia, 49.

Aele(b), 50. Leen, 53. Uba, 54. Mis.

Nädala retsept

Stuffed crust deep dish pizza Chef Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 2 hours 30 minutes Makes: 1 pizza Ingredients: Dough: 3/4 cup warm water 2 tsp granulated sugar 1 tsp quick-rise yeast 1 tbsp olive oil 1/2 tsp sea salt 2 cups all-purpose flour 2 tbsp olive oil 6 (4 inch) cheese strings 1/2 cup tomato sauce 1 1/2 cups shredded mozzarella 1/2 cup shredded asiago cheese (optional) 24 slices dry pepperoni Garlic seasoning In large bowl, combine water, sugar and yeast; let stand until foamy, about 10 minutes. Add oil, salt. Add flour; mix to form ball. Transfer to clean surface and knead until smooth and elastic, about 6-8 minutes.

Return to bowl; cover and place in warm place for 1 hour.

Add remaining oil to 12 inch cast-iron (or other oven safe) skillet, coating bottom and side.

Stretch dough into circle and place into pan. Cover and rest for 30 minutes more.

Preheat oven to 475F. Using fingertips, press dough outward to edge of pan. Place cheese strings in single row around edge of dough; flip 1 inch rim overtop, sealing cheese into crust. Spread sauce onto dough, sprinkle with cheese and place pepperoni on top.

Sprinkle garlic seasoning onto edge crust.

Bake until crust is golden brown, about 20-25 minutes.

Rest for 5 minutes, slice and serve.

7

Volli veste

Põnnadi, põnnadi Armastus on ilus ja tore. Põle midagi parempat kui õdangul, päikese loojangu aigu käsikäes patseerida. Mususi saab tihti, ning need on magusamad kui mesi. Ei raatsi nigu teisest ee­ mal olla sellises seisundis.

Aga siis tuleb abielu. Sel ju midagi viga ei ole, kinnitab tugevaid sidemeid. Kuid katsumine muutub teiseks, nigu iga abielumees võib tunnista. Muidugi, egas nad kik nigu mina ole, tuhvlialused. Vaat mina ei salli seda tingel-tangelit, mis sünnib arusaamatuste järgselt. Neid ikke ju on, paremp on vagalt käsku täita, vajadusel isegi vabandada.

Kuid üks asi on küll, mis pinsile jäämisest saadik on teki­ tanud vaikset vastuolu. Temake leiab, et kord aastas tuleb tohtri juures käia. Mina aga poiss nagu purikas, põle mingeid tervisehäireid, aastaid turjal küll, aga ep see ju tähenda, et ai­ gused tulevad manu. Ka toda gripisüsti olen lasnud teha, kas tast kasu, ep tia. Tõsiselt haige põle ma kunagi olnud, vahel nosplid tilguvad, seda aga pakase tõttu.

Oli nii, et mõne aasta eest ütles tohter, et minu vanuses peab olema valvas, tegema kindlaks et olen hüdratiseeritud.

Tähendab, vett palju jooma, et sisikond, vist, ära ei kuivaks.

Et vanad nässid nigu mina tavaliselt lähevad hauda just soolikate tõttu. Või neist eespool oleva torustiku tõttu.

Kompab teine igal visiidil mind õrnast kohast, kõik aga ole­ vat korras.

Eks ma jälgi, mida targemad ütlevad, toda sõralist küll ei soovi külla kutsuda. Vend vähk on nii mõnegi sõbra viinud Liiva-Annusega seltsima. Mes ma aga surmast, tuleb kuna tu­ leb, tahtmine vaid, et nigu laulusõnad ütlevad, viimsed aastad olgu hääd.

Olen tänulik, et ma temakesega hästi läbi saan, isegi ku neid tõkkeid ja käske on inämp ku ristiinime vahel välja kan­ natab. Praegusel ajal, kus juba kolmandat aastat kusagile ei pääse, oleme ikke ninapidi rohkem koos ku pinsionäridki tava­liselt. Õnneks mul on oma oaas, keller, temal üleval lol­ likast, millega sõbrutseda. Öösiti aga on hiljuti tekkinud tüliõun. Vaat tohtri käsu järgselt äratab mind teatud vajadus. Mulle on lapsest saadik meeldinud laul Uhti-uhti uhkesti. Pimedas meenuvad sõnad.

Viisk, õlekõrs ja too neetud põis ei saanud üle Emajõe.

Esimesed uppusid. Ja too põie-poiss naeris nii, et karplauhti lõhki käis.

Minule põle see veel juhtunud. Aga temakesele küll ei meeldi, et ta und segatakse. No mis mul üle jääb? Pobisen alati, et räägi mu tohtriga. Keller on mul kena, aga seal ma küll magada ei soovi, ikke oma sängis. Lähen kikivarbail ko­ ridori, aga temake ikke ärkab.

Kertule ütlesin – ole tänulik, et meie ei ela ööpoti ajastul.

Ja-jah, armastuse jõududele vastu ei saa. Ega vananemise tõdedele.

VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark.

Taliolümpiamängud Peking 2022 Omniva (Eesti Post) lasi 6. jaanuaril käibele uue post­ margi, mis on pühendatud algavatele taliolümpiamän­ gudele Pekingis. Talimängude postmargi kujundas Jaan Saar. Margid nominaalväär­ tusega 1,90 € on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. XXIV taliolümpiamängud toimuvad 4.- 20. veebruarini ­ 2022 Pekingis, Hiinas. Pekingis on varem toimunud 2008. aasta suveolümpiamängud. Sellega saab Pekingist esimene linn, mis on korraldanud nii suvekui taliolümpiamänge.

Eesti sportlased osalesid tali­ olümpiamängudel esmakordselt 1928. aastal Sankt Moritzis Šveitsis. Viis sportlast on alates 1964. aastast koju toonud 9 medalit (5-2-2): Ants Antson kuld (1964), Allar Levandi pronks (1988), Jaak Mae pronks (2002), Andrus Veerpalu kuld ja hõbe (2002) ning kuld (2006) ja

Naljanurk Noormees läheb pangast majaostuks laenu küsima.

Kui kõik dokumendid vor­ mistatud, sõnab noormees ametnikule: ,,Te olite väga abivalmis.

Kuidas saan teile tasuda?“ ,,Iga kuu,“ vastab amet­ nik, ,,iga kuu.“ Kristina Šmigun kaks kulda (2006) ja hõbe (2010).

(Allikas: Omniva)

8

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

“Antidote to tyranny” Toomas Lukk, Estonian Ambassador

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Solzhenitsyn: the dissident, the imperialist It was only a few decades ago that we welcomed the ‘Gulag Archipelago’ as an eyeopener for the world to finally grasp the cruelty of a totalitarian system and Communist re­ pression in the Soviet Union.

Many Western apologists for the Kremlin were finally not only acknowledging the credi­ bility of Solzhenitsyn’s personal experiences in Stalin’s prison colonies, they were extolling his writings as literary masterpieces and supporting his nomination for a Nobel Prize in Literature, which he won in 1970. He re­ fused to travel to Stockholm to receive the prize, fearing that the Soviet government would block his return home.

He was honoured by the Nobel committee for “the ethi­ cal force with which he has pursued the indispensable tradi­ tions of Russian literature”. The books had clearly outraged the Soviets, and in 1974 the USSR stripped him of its citizenship, expelling him from the country.

He then found a home in Cavendish, Vermont.

Solzhenitsyn’s Estonian con­ nections: While imprisoned in Stalin’s Gulag, Solzhenitsyn be­ friended Arnold Susi, a former Estonian education minister.

After serving his sentence, he wrote the epic condemnation of Marxism, the ‘Gulag Archipe­ lago’ while in hiding from Soviet authorities at the Susi family country home in occu­ pied Estonia. When the writer resided in the USA, this writer in the early 1980’s twice invited the most famous Soviet dissi­ dent at the time to Ottawa to be the guest speaker at the annual Baltic Evening on Parliament Hill, knowing that this would attract major attention among diplomats, politicians and me­ dia. The man had become the symbol of the Soviet persecuted anti-Kremlin movement. The in­ vitation was extended to Solzhenitsyn by Alexis Rannit, research fellow and curator of Slavic collections at Yale University. Both times Solzhe­ nitsyn declined.

Although he was recognized as a traditional Russian nation­ alist, the intensity and range of this personal belief had not yet been fully recognized. But this was quite evident from Sol­

zhenitsyn’s commencement ad­ dress at Harvard University in June 1978.

In the speech, while attack­ ing Marxism as a western ideo­ logy, he also condemned the West, particularly the USA for its godlessness, individualism, materialism and weakness of spirit. It was a tirade against the West, the USA in particular. He called for a regeneration of traditional Russian values. ­ Solzhenitsyn’s blatant advocacy of Russian chauvinism and orthodox nationalism had not ­ been clearly detected up until then.

But it should not have sur­ prised those familiar with that breed of Russian culture.

Before being imprisoned in the Gulag, Solzhenitsyn had em­ braced Communism and the Soviet state. This early loyalty had mutated into a fervent brand of Russian Orthodoxy and reactionary Pan-Slavism, very similar to that being recog­ nized by Putin today.

Solzhenitsyn welcomed Putin’s access to power in 1999 and praised him for restoring Russia’s national pride. Putin visited the ailing author in 2007 and awarded him a state award for his ‘humanitarian work’.

Putin was in lock step with Solzhenitsyn’s “Rebuilding Rus­ sia”, published just before the collapse of the Soviet Union, in which the author condemned the disastrous border policies that he faulted for destroying the historic “Rus”. He advo­ cated for a “Russian Union” comprising Ukraine, Belarus, Russia, ethnic Russian parts of Kazakhstan and other territories that had been Russified. He in­ sisted that it was only the Mongol invasion and Polish colonization that separated Belarus, Russia and Ukraine, that all three should exist as one. Solzhenitsyn added that the return of these countries to Russia is to be viewed by the world as a legitimate reunifica­ tion and that it would be a ‘Russian Union’.

Specifically addressing Ukraine’s status, Solzhenitsyn acknowledged the political suf­ fering of Ukrainians under the Soviets, but for him that this wasn’t reason enough to sever Ukraine from Russia. He denied

Nr. 5

Call for Directors of Northern Birch Credit Union Limited (“NBCU”) If you strive to make a difference and want to give back to our communities, you may wish to consider seeking nomination for position on our Board of Directors. We are specifically looking for: 1. CPA designation with demonstrated current audit or tax specialization, or 2. Demonstrated current marketing, business development, communications experience and expertise at a leadership level, or 3. A successful entrepreneur, or 4. Senior level experience at a financial institution, or 5. Demonstrated current experience in credit union operations and governance.

Media freedom marks the fault line between truth and falsehood. A lack of media freedom leads to political delirium with irreversible consequences.

The press is completely or partially blocked in 73% or 130 of the 180 countries ranked by the 2021 World Press Freedom Index. The index produced by Reporters Without Borders (RSF) marks the state of respect for universally accepted free­ doms; freedom of the press, of speech and association. The index is like a thermometer – ­ the higher the score, the higher the temperature. If the tempera­ ture is too high, it leads to ­delirium.

The Nordic countries are at the forefront of media freedom.

Canada and Estonia hold the 14th and 15th positions and are countries where the media en­ vironment is considered satis­ factory by RSF. By comparison, regional neighbors to the east – Russia and Belarus – fall into the category of difficult coun­ tries ranking 150 and 158 corres­ pondingly. Belarus, ac­ cording to RSF, is the most dangerous country for media personnel in Europe.

Russian Nobel Prize-winning journalist Dmitry Muratov’s re­ mark that “Journalism in Russia is going through a dark valley” helps explain the country’s ranking in the list and speaks to Russia as a place where jour­ nalists, media outlets, human

rights defenders and NGOs are commonly delegitimized and branded as foreign agents. This defamatory label allows the ­authorities to shape public dis­ course and sanction persons and institutions it considers danger­ ous under the guise of illegally criticizing the government, dis­ seminating fake news or con­ ducting unlawful political activities. Most recently this ­ was the case with the Inter­ national Memorial association, an institution studying the ­darkest chapters of Russia’s his­ tory, including the Bolshevik Terror and Stalin’s repressions.

Political scientists say that during transitions in international relations, emerging challengers use strategic misinformation to establish and maintain their in­ fluence and shape the system.

They create false narratives and use different tactics like subver­ sion, propaganda, and disinfor­ mation. Russia is such a chal­ lenger today.

President Putin’s speech at the Munich Security Con­ ference in 2007 is widely re­ garded as a turning point in the

the targeted genocide of star­ vation against Ukraine, the Holodomor, of 1932–1933.

While Solzhenitsyn became famous for his anti-Soviet ­rhetoric, Western observers failed to detect his campaign for Russian supremacy dis­ guised as Orthodox Christianity.

Russia had a mission to regain supremacy over the countries which has been ruled from St. Petersburg and Moscow for centuries. In addition to the three states mentioned above, Solzhenitsyn also advocated that the Russified Baltic States be part of one unified Slavic nation.

Undoubtedly Solzhenitsyn’s ‘One Day in the Life of Ivan Denisovich’ and ‘The Gular Archipelago’ were widely praised for their powerful condemnation of Stalin’s in­ ­ humanity. However, accusations of anti-Semitism, raw Russian chauvinism and pro-Putinism marred his dissident image.

Under Putin he saw Russia ­being restored and praised him for the resurgence of a one-man police state. From comments he had made, he feared a Jewish conspiracy against the Russian people and that Jews were the driving force behind the reign of terror and mass purges fol­

lowing the 1917 Communist revolution.

His death, one day after the Russian invasion of Georgia in 2008, symbolically marked Putin’s actual use of the mili­ tary in restoring much of what Solzhenitsyn had claimed as Russia. By invading and annex­ ing Ukrainian, Georgian and Moldovan territories, Putin has in fact successfully, with impu­ nity, started to reconstruct the new Russian empire that Solzhenitsyn advanced long be­ fore the notions of ‘spheres of influence’ and ‘Russian near abroad’ were coined.

From a human rights icon to a crass imperialist, Alexander Solzhenitsyn has become the political and spiritual guru for Putin. A legitimate question: What is the real motivation for Putin’s menacing posture cur­ rently installed at Ukraine’s border? Is it a genuine refusal to accept any NATO presence at Russia’s Western flank (even though NATO is clearly not, nor ever been inclined to initiate a conflict with Russia)? Or is it a deep-seated urge to restore the Russian empire, as nurtured by Solzhenitsyn, an accomplish­ ment that would in all likeli­ hood consolidate his autocratic power?

LAAS LEIVAT

Read more here: www.northernbirchcu.com/about/call-for-directors Deadline for nominations is March 4, 2022, at 1600h.

relations between Russia and the West. Over the last 15 years, the world has seen Russia’s expansionist nature as its military forces occupied parts of Georgia in 2008 and annexed Crimea and invaded Eastern Ukraine in 2014. Today, the eight-year long conflict in Ukraine is at the heart of esca­ lated Russia-West relations.

Throughout the conflict, the Kremlin and the Russian mili­ tary have recognized the effec­ tiveness of nonmilitary means of achieving political and strate­ gic goals. The Kremlin’s cam­ paign aims to portray Ukraine as an enemy to its Russian audiences, to divide and de­ ­ stabilize Ukrainian society, and to legitimize Russia’s foreign policy internationally.

The Kremlin’s propaganda toolbox also includes such clas­ sic tactics as labeling those who do not agree with its policies Russophobes. The most insult­ ing term in Russian society, however, is calling someone “fascist”, done repeatedly with the Ukrainian leadership.

Oleksandr Tkachenko, Uk­ raine’s information minister, has said that Kremlin disinforma­ tion aims to “legitimize what they are doing physically”.

Meanwhile, the EUvsDesinfo lab concluded last year that “there seems to be no end to pro-Kremlin disinformation”.

Russia spreads the news that it is the West and not Moscow hiding its preparatory military ­ provocation and, hence, de­ liberately manipulating with ­aggressor-victim narrative. Ad­ vocating to Russia’s right to ­deploy its troops in its territory, as it deems necessary is not consoling given the Russia’s previous military adventurism in Georgia and Ukraine.

Ukraine has asked for diplo­ matic, economic and defense­related support. Allies have ­responded calling on Russia to deescalate and sending clear signals what happens if sovereignty of Ukraine is ­ breached again. Estonia offers defensive weaponry, a field hospital and expertise. Canada ­ extends its training mission, supplies non-lethal defensive equipment and shares intelli­ gence information. These are important steps raising the price of aggression for Russia.

Russians appear to be in­ creasingly disillusioned with power. A January 2022 study by the Levada Center argues that (Continued on page 9)

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

9

Ööbik sings throughout pandemic “I love to sing in Ööbik because of the bonding I feel with my friends and the improved way I hear music, and because singing lowers stress and contributes to my overall mental and emotional well being.” says Mailis.

This global pandemic has not dampened T.E.A.S. Ööbik choir singers’ enthusiasm. In March 2020 when it became clear that singing at Tartu College every week was not going to be pos­ sible, the choir switched to vir­ tual practices and has continued to practice regularly throughout 2020 and 2021. It took some trial and error to create an effec­ tive and workable virtual program, and it quickly became clear that singing together, out loud and in real time, was not going to work. We shared much laughter with these early at­ tempts: an out of sync caco­ phony of singers! Instead, we muted ourselves and sang along with pre-recorded songs that we had been working on. What worked well in this virtual envi­ ronment were our body and our vocal exercises.

Following the lead of our conductor Roosi Lindau, we stretched our bodies, practiced breathing improvement tech­ niques, and kept our vocal cords limber with fun and ­varied singing exercises. Mem­ bers appreciated the opportunity to sing in any manner no matter the mode: “Personally, I always feel much more lighthearted and uplifted from seeing and singing with choir members.

Covid 19 has imposed a devas­ tating isolation on all of us for nearly two years and the fact that Ööbik has helped us main­ tain contact with live music and other singers has been a won­ derful boon to our sanity” says Maret. “And without the pres­ sure of performances, we have greater freedom to experiment with new and different ma­ terials.”

In September 2021, we had the opportunity to sing in per­ son again, initially outside.

What a joy to see and talk with members, mask to mask! Some

of our rehearsals were held on the picturesque Brickworks property where passersby gave us nods of approval and applause. When the evenings ­ got dark and cold, we moved inside our home at Tartu Col­ lege.

Protocols were in place for safety (vaccinations, masks, dis­ tancing, modified agenda) for singers who wanted to partici­ pate in person, while others participated virtually with the ­ ability to not just watch/hear our conductor, but to also hear the choir singing in the hall.

Notably, our voices improved quickly and it was energizing to learn new songs together in this familiar way. Roosi applauds that “our juhatus, enthusiasti­ cally led by Maris-Ann, has been a tremendous support – coming up with innovative ideas and having such a “can-do” ­attitude, while following COVID protocols. The singers were al­ ways ready to try new ideas and with their feedback we were able to make our rehearsals successful and fun!”

The new year of 2022 has sent us back to our screens as we await the next phase of safer socialization. New ideas are planned for virtual practices and we are encouraged by our members to keep our efforts to sing our way out of the pan­ demic. Kaarina notes that “the virtual rehearsals have been a wonderful way of keeping us connected and our spirits and our voices limber. Singers who chose to continue with virtual when in-person returned for a season, what a gift it was to hear our colleagues’ voices and their progress, and to appre­ ciate how incredibly flexible and inspiring our conductor, Roosi Lindau, has been through­ out the pandemic.” We hope it won’t be too long before we can all gather at ­ Ööbik’s next Simmaree perfor­ mance where we can meet each other again and sing together in strong and enthusiastic voices.

Date: January 2022 Contact: Maris-Ann Vanaselja

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Review: Douglas Wells’ In Search of the Elusive Peace Corps Moment – Destination: Estonia Vincent Teetsov In many a young person’s journey, there is a time, even if only fleeting, when one imagines travelling around the world and getting to know the planet we live on. This is made more enticing by the prospect of earning some money, or the ability to make a positive change in our ­troubled world.

A year into university, I con­ templated a few options for once I graduated: joining Maersk Line as a Deck Cadet, starting a rock band in Berlin, teaching English in China, or joining the Peace Corps operated by the United States govern­ ment. I had a few applications lined up and ready to send, and had considered Paraguay as the place I would go, should I be accepted into the latter.

Looking back now, I can see that another direction in life was meant to be instead of those ideas; and I would even question whether my heart was in the right place at that time.

However, I am still curious, what rewards do people find in volunteering overseas, in “work­ ing side by side with local leaders to tackle the most ­ pressing challenges of our ­ ­generation,” as the Peace Corps describes its purpose?

One answer to this question comes from American author Douglas Wells’ 2001 biographi­ cal book, In Search of the Elusive Peace Corps Moment – Destination: Estonia.

In the year 1991, Wells, who grew up in Omaha, Nebraska, came to a newly independent Estonia as part of an assign­ ment with the Peace Corps. He felt a similar youthful desire to depart from routine, and so, he went somewhere unfamiliar; somewhere further away from and smaller than his hometown.

Even Omaha’s population as of 1990 was over 37 times larger than the current total population of the entire island of Hiiumaa.

But Wells got more than he bargained for. Among many ­ anecdotes, we learn about his ­ overall assignment to work at a local tourist info centre, assist­ ing in restoring Hiiumaa’s ­economy after decades of isola­ tion from the rest of the world, and the rest of Estonia for that matter.

His day-to-day stories follow his learning about Estonians and Estonia with hilarious outsider detail. One of my fa­ ­ vourite points in this book was Wells’ description of a training session he and his fellow volun­ teers had with two University of Tartu psychologists named Heikki and Heino. In front of a video camera lens, Wells tried his best to demonstrate how to interact properly with Esto­ nians. His first attempt (using his instinctual North American method) finds him barging into someone’s office, sitting down in a chair without explicit per­ mission and chattering away ­enthusiastically. He also smiles too much. Alas, I’ve found that I’ve still not achieved the per­ fect Estonian method, either out of stubbornness or a hopelessly involuntary outward happiness.

I also identified with the ­author’s background as a musi­ cian; and thus, found it funny and satisfying when one of his songs – “Kas sa räägid inglise keelt?” (“Do You Speak English?”) – became a hit in Estonia, and was on the charts for several weeks in the sum­ mer of 1994. The airplay of the song was a surprise to him, first heard in line at a grocery store one day. Interestingly, today you can find scans of Wells’ original songwriting documents, for this song and others of his like “Hiiumaa Blues”, on the online archival portal e-varamu. ee.

One chapter of Wells’ saga in Hiiumaa that has received the most attention, and was even picked up as the idea for a film, (Continued on page 10)

“Antidote to tyranny” (Continued from page 8)

in the absence of national success in the socio-economic ­ sphere the regime is tempted by foreign policy adventures, while Russian civil society appears tired of confrontation with the outside world. The settlement of differences with the United States and Europe seems to be a more desirable scenario. Most of the respondents expect both the political life and the econo­ my in Russia to deteriorate in the coming months.

Another Levada Center sur­ vey, conducted in November 2021, exposed that only 16% of Russians believe that the cur­ rent ruling elite are leading the country in the right way. The share of respondents who view the U.S. positively exceeded the share of those who view it ­negatively (45% vs 42%) and a growing number of Russians have a positive attitude toward the European Union (48% vs 38%). This suggests that the Kremlin’s attempts to build its political identity based on an anti-Western ideology has little traction among Russian people.

What the Kremlin thinks or intends to do next is difficult to predict. Two considerations are worth keeping in mind when trying to read Putin’s acts. First, the saying “once KGB, always KGB,” is a reminder of the mindset that Putin inherits as a former Soviet KGB officer.

Secondly, his conviction that the collapse of the Soviet Union is the greatest geopolitical disaster of the 20th century ­ signals humiliation and ambi­ ­ tion, and concerns about his ­political legacy.

The sense of humiliation, ambition and legacy held by the Kremlin, combined with an unfree, state-controlled media, ­ makes for a dangerous Molotov cocktail. For the Russian lead­ ership, which is increasingly out of touch with Russian ­society, it may lead to a state of political delirium, with irrever­ sible geopolitical consequences.

According to Dimitry Mura­ tov, journalism is the “antidote to tyranny”. The deepening democratic crisis in Russia to­ day demands that media free­ dom reaches the patient without delay.

10

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

Nr. 5

Professional Spotlight: Elva Tammemägi of Rhizome Farms Vincent Teetsov In the description of her busi­ ness, Rhizome Farms, Elva Tammemägi defines a rhi­ zome as “a root system that some plants use to spread themselves. While the roots of most plants point generally downward, the rhizome is a horizontal root system that runs parallel to the surface of the ground. The plant sends shoots up from nodes in the rhizome, creating what look like many separate plants.

These seemingly unrelated individuals are actually all connected, through a system that’s not immediately visible to the eye.”

This is akin to the network of approximately 40 locals she supplies with vegetables on a weekly basis. Prior to founding the farm in 2011, Tammemägi was growing produce as a hobby.

As she explained in a 2021 interview for Northern Birch ­ Credit Union, the opportunity to make a business out of this skill came in the form of a family property that her grandfather purchased in St. Catharines in the 50s.

Since then, she has grown a food community; but this led me to wonder, what are the philosophies and methods be­ hind the produce?

What were your biggest motivations to start something new on your family’s proper­ ty?

I wanted a change of scenery in my life and I just wanted to see if I could do it.

You’ve mentioned how WWOOFing in BC and Nova Scotia (just before you started the farm) informed the initial growth of the farm. Did that work play a role in deciding that Community Supported Agriculture (CSA) baskets should become a key aspect of your business?

I don’t think this work played a key role in choosing CSA as my business model. I

Review: Douglas…

(Continued from page 9)

was the story of finding the missing church bell of the ­village of Emmaste.

In 1943, when the Germans were occupying Estonia, there was the threat of the bell being stolen, its metal melted down for bullets. Six young men care­ fully dislodged the bell and ­buried it underground. 51 years later, failed attempts to retrieve the bell led many to believe it was lost or had been found and sold. But a man named Jetter Tull approached Wells, who had a metal detector. Together, after an exhausting search, they finally found the bell, which was a cause for celebration. It was a huge national news item and

was more a general labourer at the farm in BC, and in Nova Scotia it was more of a market garden which focused on home­ steading and small, local farmers markets. I guess if anything, I saw the small farmers markets to not be very profitable. That made me want to sell directly to consumers with a subscription service so that I knew my ­products were already sold as I grew them.

Prior to [WWOOFing in Nova Scotia], I was working in a health food store and volun­ teering with Young Urban Farmers CSA (their name has changed to Cultivate Toronto).

YUFCSA is an organization that turns people’s backyards in Toronto into mini farms. I sup­ pose that their CSA program had more of an influence on the way I wanted to run my farm than the two other locations that I volunteered.

Since the start of the pan­ demic, there’s been increased interest and demand for local, organic produce. Do you think this signals a permanent realization that we need to adopt more sustainable food consumption models?

Definitely. I feel we are so, so, so very disconnected from our food system. Suddenly when we cannot have some­ thing that we’re used to and finding out why, it’s a huge wake up call. The next few years are going to be very in­ teresting for food producers and consumers.

What do you do as a farmer when the growing season ends in November?

The winter is the time that farmers are tying up loose ends from the season (data entry, employee forms, finances etc). ­ A tremendous amount of plan­ ning and administrative tasks go into farming which I think people don’t realize. Planning ­ for next year also includes researching and ordering seed ­ varieties, ordering construction

and infrastructure materials.

Winter time is definitely slower moving than the inten­ sity of the summer so it is nice to catch up on coziness – read a book, take a course or go on a trip. Some farmers like myself also seek an off-farm job to make income. Seeding starts back up again in February, so I need to have most of my sup­ plies like growing medium, plug trays, lights and seeds by then, as well as a basic plan and seeding schedule as things really take off in March, and then things start up outside in April.

How might a consumer in Ontario supply their food needs year-round while sup­ porting local farmers, instead of buying produce and such from far away?

I think the best ways to sup­ port local farmers over the win­ ter are to try to eat produce that is in season – you can still get some locally grown products like storage potatoes, beets and carrots for example. Kale, cabbage, Brussels sprouts, ­ Swiss chard, spinach and turnips are the hardier winter vege­ tables that you can likely find locally. You can also try fer­ mented and preserved products that were made from local pro­ duce. Signing up for a CSA for the next season helps a farmer buy seeds and materials that they need in advance of the growing season. Some farms also offer winter CSAs. You can also sometimes find Ontario grown frozen fruit and vege­ tables at the grocery store, or you can buy in bulk during the growing season and ferment, preserve or freeze them your­ self.

How does farming without pesticides, among other ­methods applied, prevent soil depletion and degradation, and sustain your land indefi­ nitely?

These farming methods (such as cover cropping, crop ro­ tation, crop variety as well as

Wells was thanked by then Estonian President Lennart Meri for the discovery.

The circumstances that float­ ed his way are spectacular, ­almost unbelievable. And in this book, you really root for Wells as his time there turns into an eventful and profound handful of years. Wells’ writing is a pleasure to read, for his affable voice and his humble and aware state of being. It’s an intriguing standpoint to ponder the history of post-independence Estonia from.

Wells went onto a career in the US Department of State ­after the events of the book. But even though he left Hiiumaa many years ago, we’re shown how Hiiumaa has stayed with him. As he’s said subsequently, “It was arguably the best time

of my life, so wonderful it’s hard to believe.”

I would say those who would enjoy reading In Search of the Elusive Peace Corps Moment most of all are those who have been to Estonia a few times and would like to read about the transition period that led to the e-Estonia we know today.

Those who are about to travel to Estonia for the first time and want to read an in-depth, per­ sonal account of life in Estonia would get a lot out of it, too.

Given the conceptual focus of the book, of seeing Estonia through his lens and his activi­ ties – and considering the tough criticisms levied at the Peace Corps as an organization – the book makes me curious to read more of what local Hiidlased have to say about their island at

Photo used with permission from Elva Tammemägi.

supporting pollinators and wild­ life) sustain the land by feeding the soil with natural green ­material, maintaining a healthy rhizosphere, preventing the build­-up of pests, ensuring good fruiting of vegetable flowers and ultimately ensuring a good population of pollinators for ­future farming activities. Ideally you’d like to protect and nourish all parts of the ecosystem and work with nature, not against it.

Healthy soil = healthy plants and good yields. By preventing soil depletion and degradation through these methods, the soil should remain healthy for future use.

In addition to CSA baskets, you sell seedlings, so customers can grow their own beans, for instance. Why is equipping people to be more self-suffi­ cient important?

Growing your own food is a right that everyone should be able to access. By equipping

people to be more self-suffi­ cient I am contributing to a more food-secure world, it is the ethical thing to do. There is still enough demand for pro­ ducts, even if people are home growing their own for their family. Also when people try growing at home, they realize how much work goes into it, so they often develop more of an appreciation for their local farmers!

In what ways would you like to expand the operations of Rhizome Farms in the years to come?

I am hoping to diversify my CSA program to provide more options for the busy consumer.

I’d like to open a farm-to-table cafe on the property as well as offering a variety of guided nature tours, workshops and ­ other activities.

(This interview has been edited and condensed.)

that time.

What is the elusive peace corps moment? Arguably, it is when one obtains a deeper ­understanding of or empathy for people outside of one’s own home. Douglas Wells has ­reflected this in the pages of his book, informing English speakers about Estonia in a ­ heart-warming, entertaining way.

This book can be found in print and digital formats through Chapters Indigo (www.chapters. indigo.ca/en-ca/books/ in-search-of-the-elu­ sive/9780738865430-item.html).

You can also read in Estonian about his adventures in his book Jänki seiklused Hiiumaal (Adventures of a Yankee in Hiiumaa).

Douglas Wells in Kärdla, 2003.

Photo: Mart Mõniste

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

Uuring: 68 protsenti oleksid nõus kaaluma tuumajaama Eestisse

Nädala portree

Peter ja Maire Roose kohtusid Eestis tänu tennisele Kohtume Peteri ja Mairega kenal talvepäeval Tallinna kesk­ linnas. Joome teed ja vestleme Eesti iseseisvusest, poliitikast, majandusest, kinnisvarast. Tun­ tud tippjuht, Kanada juurtega Peter Roose ja tema abikaasa, kinnisvaraga tegelev Maire Roose räägivad oma elust.

Lea: Kuidas see lugu siis alguse sai?

Peter: Lugu algas sellega, et mina lõpetasin Kanadas ülikooli ja siis tol ajal tulid paljud üliõpilased Euroopasse suveks reisile. Nii oli ka minuga.

Samal ajal juhtusid igasugused ajaloolised sündmused – Nõu­ kogude Liit lagunes ja augusti­ kuus oli Moskvas putš. Mina olin parajasti Prantsusmaal, läk­ sin ka Inglismaale ja siis pidin otsustama, kas lennata Kana­ dasse tagasi või lennata uuesti Eestisse, kust juuni alguses, 1991. aastal oma tuuri alustasin.

Kõik lagunes ja sel hetkel ei olnud ainult Euroopas, vaid ka Põhja-Ameerikas majanduslan­ gus. Äsja ülikooli lõpetanuna ma otsustasin, et seiklen veel.

Tulen tagasi Eestisse ja vaatan, kuidas Eesti taastab oma ise­ seisvuse. Noorte ja lastena meile kogu aeg õpetati, et Nõukogude Liit on ajutine ja Eesti saab kunagi vabaks. See sündmus oli nii-öelda käega katsutav ja seda oli võimalik pealt vaadata. Juhuse tahtel sain ühe põneva töökoha teise otsa ja nii see aastatega läks.

Lea: Fantastiline lugu!

Kuidas Eesti vabanemine kõr­ valt vaadates tundus?

Peter: Jube põnev oli. Mul ei olnud mingit konkreetset ettekujutust Eestist. Torontos, kus ma üles kasvasin, koolides ikka kirjeldati ja vanemad-vana­ vanemad rääkisid, et milline oli elu Eestis. Ma olin näinud pilte Tallinnast ja kohanud mõnin­ gaid sugulasi 1980. aastate ­lõpus, aga mul ei olnud konk­ reetset ettekujutust sellest, mil­ line see elu Eestis on. Selles mõttes ma võtsin kogu seda asja vastu „valge lehena“ – õppisin ja sain tundma. Minu ­ jaoks see ei olnud väga raske, kohanemisvõime on mul ole­ mas.

Lea: Peter, teil on olnud palju põnevaid töökohti ja seiklusi. Ehk räägiksite neist pisut.

Peter: Kui me esimest korda tulime juuni alguses Eestisse, siis isa tuli mulle järgi. Me olime siin esimest korda Nõu­ kogude Liidu viisaga. Pärast, kui ma septembri alguses uuesti tulin, siis sain juba Eesti Vabariigi viisa, mis anti välja Helsinkis Eesti Instituudi poolt.

Seal oli konsul, kes andis vii­ sasid välja. Ma sain tänu sugu­ lastele tuttavaks inimestega, kes andsid mulle töökoha Eesti Raadios. Kuna oskasin inglise keelt, siis mul oli pühapäeva­hommikuti väike oma saade.

See oli tunniajane saade soome, inglise ja vene keeles.

Sealt kutsuti mind tööle välisministeeriumisse, sel hetkel oli välisminister Lennart Meri.

See oli väga põnev aeg. Edasi sattusin Kanada saatkonda, kuna suursaadik tuli ükskord külla ja küsis, kas ma ei tahaks alustada Kanada saatkonnas.

Miks ka mitte, asusin tööle Kanada saatkonda. Siis olin va­ hepeal natuke aega kõrtsmik ja seejärel läksin mitmeks aastaks reklaamiagentuuri tööle. Sealt kutsuti mind Tallinki, kus olin 15 aastat.

Lea: Te olete näinud pealt kõike, alates Nõukogude Liidu lagunemisest kuni tänase ­hetkeni. Kas on olnud selline tunne, nagu kiirel karussellil istudes?

Peter: Minu jaoks on see ol­ nud väga huvitav. Nüüdseks on ühiskond stabiliseerunud, aga kogu aeg oli ühiskonnas sellist ägedat kasvu ja tahtmist ja energiat. Pidevalt midagi muu­ ­ tus, seda oli põnev vaadata.

Näiteks kuidas on arenenud Tallinn. Eile sõitsin Tartust Tallinnasse ja vaatasin, et meil on „nagu välismaal“ – enam ei saagi aru, kus riigis oled, kas Eestis, Skandinaavias või mujal Euroopas. Areng on olnud ­kohutavalt kiire.

Mis salata, Eestis on suureks plussiks, et ta on nii väike ja tänu sellele on siin tutvusring­ kond suur ja lai. Igas vald­ konnas tunned hästi paljusid inimesi. Selles mõttes on tore.

Miinuspool on võib-olla see, et anonüümsust on vähem. Aga ikkagi, võimalusi on palju ­ rohkem.

Lea: On öeldud, et Eestist on saanud selline igav Euroopa riik. Alguses oli när­ vikõdi rohkem: Vene maffia ja röövkapitalism, kus tehti iga­ sugu sigadusi. Kuidas te selle üle elasite?

Peter: Minul ei olnud mingi­ sugust kokkupuudet Vene maf­ fiaga, ma jälgisin seda eemalt.

Aga sellest sai Eesti kiiresti ­lahti. Eesti sai kiiresti õigusrii­ giks, õiged alustalad pandi alla.

Kas nüüd Eesti on tänapäeval igavaks muutunud? Lugedes iga päev uudiseid, tundub, et see ei ole nii. Riik ja ühiskond on ­palju rohkem küpsenud.

Minu jaoks on kurb, et Eestit tahetakse suunata tagasi IdaEuroopasse. Eesti oli ju aastaid Põhjamaa ja samade väärtuste­ ga. Ma arvan, et see pole mitte ainult Eestis, vaid paljudes teistes Euroopa riikides. Polii­ti­ line maastik muutub.

Lea: Kas te vaatate seda kõike seestpoolt või teil on ikkagi veel säilinud selline kõrvaltvaataja pilk, distant­ seerute sellest?

Peter: Ei, ma ei distantseeru midagi. Arvan, et olen ikkagi ammu juba Eestis. Kanada pass on mul küll alles ja see on hea asi. Ma püüan ikka vaadata asju seestpoolt, pidades silmas seda, mis väljaspool toimub. Ma hoian end kursis sellega, mis

11

mujal maailmas toimub. Kas või seesama covidi teema: mida Eestis, Euroopas ja Kanadas ­tehakse. Võrdlusmoment on olemas. Kuulen sugulastelt Kanadas, mis reeglid neil on, siis saab võrrelda sellega, mis meil siin on.

Lea: Kuidas teie kaks siis ikkagi kokku saite? Kus te kohtusite – kas Eestis või Kanadas?

Maire: Meie kohtusime ikka Eestis ja tänu tennisele. Tennis on meie mõlema huvi. Peter on ka tenniseliidu asepresident. Ühel tenniseüritusel sattusime kõrvuti istuma ja nii see lugu susisema hakkas - juhuse tahtel.

Lea: Mida te peale tennise veel koos teinud olete?

Maire: Reisime palju, siis kui veel piirid olid lahti, käsime enamustel tennise Grand Slamidel.

Peter: Meile mõlemale on see teine abielu. Meil on kahe peale kolm last – Mairel on täiskasvanud poeg Erki ja tütar Grete. Minu poeg Joonas õpib praegu Kanadas ülikoolis. Tal on Eesti ja Kanadaga sidemed, ta on lapsest saadik käinud igal suvel Jõekäärus lastelaagris.

Minu õde Monika ja õemees Marcus Kolga on ka väga ak­ tiivsed Eesti ühiskonnas.

Maire: Mina töötan Eestis kinnisvarafirmas Batic Sothebys – see on rahvusvaheline firma.

Me teeme seal kõike – aitame osta, müüa, üürida kinnisvara, samuti hallata ja leida üürnikke.

Pandeemia tõttu läksid piirid kinni ja reisimine muutus keeruliseks. Paljudel väliseest­ lastel on Eestis kinnisvara, mil­ lel oleks vaja silma peal hoida või oleks vaja seda müüa, osta, üürida, remontida, koristada.

Saame neile ulatada abikäe. Kui kellelgi on abi vaja, siis võite meiega lahkesti ühendust võtta.

Lea: Kuidas Eesti kinnis­ varaturg on viimasel ajal arenenud? Kuidas te seda iseloomustaksite ja mida huvi­ tavat selle turu arengus on juhtunud?

Maire: Eestis on hinnad tohutult tõusnud! Mõnikord ­ müüakse korterid juba paberil ära, enne kui üldse ehitama hakatakse. Eestis võib kinnis­

varafirmaga julgelt ühendust võtta, saab kogu teenuse kenasti kätte.

Peter: Kinnisvaraturud on praegu igal pool põnevad. Nii Eestis, Kanadas kui Euroopas räägitakse inflatsioonist. Eestis on kinnisvaraturule tulnud raha juurde, näiteks ka seetõttu, et inimesed teisest pensionisam­ bast raha välja võtsid. Eesti majandus jõudsalt kasvab. Üks ­ kindel ja alati turvaline sektor on kinnisvara. Me näemegi seda, et Eestis, Tallinnas kasvab inimeste arv kusagil 4-5% aas­ tas. Praegu näeme seda, et uusi kortereid on puudu ja hinnad tõusevad. See pole mitte välis­ maalt tulevate ostjate tõttu.

Statistika näitab, et tegelikult on need kodumaised investorid.

Lea: Kes on Sothebys firma keskmine klient? Kas pigem eestlane või välismaalane?

Maire: Kuna Sothebys on rahvusvaheline firma, siis on palju välismaalasi, kuid enamus on ikkagi eestlased. See on tuntud bränd, mida inimesed ­ tea­vad ja usaldavad.

Peter: Eestis on palju maad ühe inimese kohta, see pole nii asustatud riik kui mõni teine.

Inimene saab nautida vaikust ja rahu, mis on tulevikus siinse turismi eelis. Covidi viirusega peame harjuma elama ja see kindlasti muudab meie reisimise valikuvõimalusi. Reisimine pole enam nii lihtne, see paneb eelarvele juurde. Ma olin ka Eesti Restoranide ja Hotellide Liidu president. Eestis elavad hotellid väljaspool Tallinna paremini. Siseturismi osakaal on kõvasti suurenenud, võrrel­ des välismaalt tulevate turistide­ ga. Väga populaarseks muutusid eestlaste hulgas suvekodud. On suur eelis, et Eestis on igal pool korralik internet.

Lea: Kinnisvaraturul on ka vist oma kõrghetked?

Maire: Nii ongi – on nagu loodus, et talvel vaibub ja keva­ del elavneb.

Lea: Elate praegu Eestis.

Kas on tulnud ka mõte, et võiksite välismaale elama ­kolida? Näiteks Kanadasse?

Maire: Eks ikka on tulnud, aga me pole veel leidnud õiget aega ja kohta. Eks paistab.

Jaanuaris viis Kantar Emor läbi küsitluse, milles uuriti muuhulgas suhtumist uue põlvkonna tuumajaama. Selle kasutamise kaalumist Eesti elektriga va­rustuskindluse ta­­ ga­ miseks toetas 68% vasta­ nutest.

Võrreldes 2021. aasta augusti küsitlusega ,,pigem jah“ vasta­ nute osakaal kasvanud 30%-lt 32%ni ning selgelt ,,jah“ vasta­ nute osakaal 27%lt 36%ni, va­ hendas Eestisse uue põlvkonna väikereaktoriga tuumajaama planeeriv Fermi Energia teadet Postimees. ,,Kõrged gaasi- ja elektrihin­ nad sel sügistalvel on pannud inimesi tõsiselt energiast huvi­ tuma ja aduma, et põhjamaal ainult heale ilmale loota ei saa.

Eesti on piisavalt küps kaalu­ maks tõsiselt kümne aasta ­perspektiivis 20. sajandi põlev­ kivienergeetika asendamist 21. sajandi uue põlvkonna tuu­ maenergeetikaga,“ märkis Fer­ mi Energia tegevjuht Kalev Kallemets.

Küsitluses uuriti ka, millist elektri tootmise liigi arendamist vastaja Eestis pooldab, arvesta­ des põlevkivist elektri tootmise vähendamisega. Eelistatuim oli tuuleenergia – 57%, järgnesid uue põlvkonna tuumajaam 52 % ning päikeseenergia 50%.

Põlevkivielektrit õli tootmise kõrvalt toetaks 20%, hakke­ puidu põletamist 15% ning maagaasi arendamist 10% küsitletuist.

Küsitletud said tuua välja ka peamised väikese moodulreak­ tori Eestis arendamise plussid ja miinused. Peamisteks positiiv­ seteks mõjudeks peeti elektri varustuskindluse tagamist iga ilmaga ja soodsamaid elektri ­ hindu, kõhklusi tekitas tuuma­ jäätmete hoiustamise teema ning veidi väiksemal määral ­avariirisk. (PM/EE)

Peter: Kanada vastu pole meil midagi. Kanada on väga turvaline ja hea koht elamiseks.

Kui ma tulin Euroopasse, siis õmblesin seljakoti peale Kanada lipu, et keegi ei saaks valesti aru sellest, kust ma pärit olen.

Tihtipeale tegid sama ka noored ameeriklased – õmblesid endile Kanada lipu seljakoti peale, et keegi ei saaks aru, et nad on ameeriklased.

Lea: Mida tahaksite lehelu­ gejale veel lõpetuseks öelda?

Peter: Minu jaoks on väga oluline kultuuriline ja keeleside väliseesti kogukonnaga. Sellised kohad, nagu Stockholm ja Toronto, kus Eesti kultuuri hoitakse. See on väga tähtis. Ka Eesti riik võiks seda rohkem tunnustada, ka edaspidi on väliseesti kogukonna toetamine ­ vajalik. Vahel tundub, et Eestis ei saada aru, kui palju tegelikult välismaal Eesti heaks tehakse ja kuidas seal kultuuri üleval hoitakse.

MAIRE ja PETER ROOSEGA vestles LEA KREININ

12

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

märkmik Tiiger tuleb!

Mul polnud vähimatki kavat­ sust hiina uusaastast ega selle loomamärgist kirjutada. Aga neid tiigreid hakkas ja jäigi tulema. Igast uksest ja aknast.

Aken on tänapäeval mitte alati niivõrd see klaaside ja ruutudega, millest vaatab Mati, et „Oi, kus kõik nii ime­ lik. Maa on täis kui valget vatti, kask on härmas habe­ mik.“ Seda ka! Mitte üldse imelik – õige ja imeline just!

Tallinnas on taas 28 cm lund maas, Virumaal ja KaguEestis pool meetrit.

Arvutiekraanil on tavaliselt lahti mitmed aknad ehk vahele­ hed (tabs). Just nendest aken­ dest see hiina astroloogia üks kaheteistkümnest loomamärgist aina vastu piilus. Kõigepealt ­jagas tuttav tõlkija naljaka pee­ nikese pulk-tiigri pilti. Ühe briti joonistatud, enam kui 50 aasta eest, mis paljusid eestlasi ikka heldima paneb. „Kuu paistis läbi akna selle tiigri peale siin raamatus.“ Nii algab „Kõnelused tiigriga“. Kuu ja tiiger! Tiiger isutab juttude järele, sest need kosutavad teda ning palub Kuumehel jutustada.

See on küll eeskätt lastele, aga mitte suur kirju pildiraamat.

Autori lapselikud joonistused on väikesed ja must-valged, neid on palju, aga sõnu palju enam. Evi Vanema tõlkes 1979.

Riina Kindlam

(rahvusvahelisel laste)aastal eesti keeles ilmunud raamat on suisa 245 lk ja mõnede algklas­ side kohustuslik kirjandus. Aga see ei kohuta, see lohutab.

Meenus Karupoeg Puhhi triibuline sõber, kelle eesti­ keelne nimi on Tiiger (inglise Tigger). Kas kuulsite, et Puhh (ingl. Winnie the Pooh) on Hiinas keelatud? Sest kunagi oli algatatud väike tögamine, et hiina president Xi Jinping ­ sarnaneb karupoeg Puhhile. ­ (President Obamat ta kõrval võrreldi samas pikema ja sale­ dama Tiigriga.) Tiiger on tali­ olümpiale teretulnud, Puhhi aga üle piiri ei lasta.

Shere Khani altkulmu pilku mäletate? Pilk on tuttav eel­ kõige neile, kel tutvus selle bengali tiigriga toimus Disney 1967. a. joonisfilmi kaudu.

Muidugi kõneles ta briti aktsen­ diga, sest „Džungliraamatu“ autor Rudyard Kipling sündis ­ tolleaegses Bombays ning teos ilmus Inglismaal aastal 1894.

Esimesed eestikeelsed Mowglilood ilmusid 1900. aastal. Poiss, tiiger ja vesi, otsatu Vaikne ookean on lahutamatud Kanada kirjaniku Yann Marteli Man Bookeri auhinnaga pärjatud seiklusromaanis „Pii elu“, millest tehti ka linateos. Raamat ilmus eesti keeles 2005. a.

Tiigrisaba – apelsini ja musta lagritsa maitseline jäätis – pida­ vat olema Kanadale omane!

1. veebruaril, kui saabus hiina kuukalendri uus tiigriaasta, oli Eesti Televisiooni Ringvaate saates selline stuudiohetk. Tuleb, oranž triibik, saba lipuna lehvimas – täitsa tiiger, ainult et Tallinna Kalamajas. Suure sõpruskonnaga kass Augusti nimelist promenaadi hakatakse rajama tema kodumajast üle tee. Saatejuht Marko Reikop on mureliku näoga.

Vist tajub, et keegi tõttab ja võiks turja hüpata. Kuvatõmmis: ERR.ee

Saabunud tiigriaasta element on vesi. See on Bert, tiiger kes armastab vannis käia, järelikult veetiiger. „Kõnelused tiigriga ja teisi jutte“ lk. 94.

Foto: Riina Kindlam

Polnud aimugi. Küllap Põhja­ maades, Hollandis ja mujal, kus on palju musta lagritsa sõpru, esineb midagi sarnast. Mujal lööb must lagrits väga kahte leeri. Tundub, et väikesed pigem taganevad.

Eestis on juba aastaid, eriti noorte seas, populaarne odava, ent üllatavalt kvalitseetse kauba pood nimega Tiger. Täisnimi on sellel Taani pudipadi disain poel Flying Tiger Copenhagen, aga Eestis lihtsalt Tiger. Mina nimetan seda eestipäraselt pika i-ga „Tiiger“ ja mu laps aina naerab: „Emme, see on „tiger’“, (lühikese i-ga). Nüüd juba sõbranna eeskujul öeldakse „taiger“.

Amuuri tiigrite amour Kohe varsti peaks valmima Tallinna loomaaias suurejoone­ line uus Tiigriorg. „Seoses ohustatud liikide paljundus­ ­ programmis osalemisega viibib Tallinna loomaaia amuuri (ing­ lise Siberian) tiiger Pootsman alates 2018. aasta detsembrist Tšehhis Zlín-Lešná loomaaias, kus talle ja amuuri tiiger Tanyale sündisid 2019. aasta 10. juunil kolm kutsikat.

Paljundusprogrammi lõppedes ja Tiigrioru valmides tuleb tii­ ger Tallinna loomaaeda tagasi ja siis saab talle juba pakkuda loomväärilisi elamistingimusi, milleks senised vanast laohoo­ nest ümber ehitatud puurid ei sobinud.

Tallinna Loomaaias on ae­ gade jooksul üles kasvanud 23 tiigrikutsikat. Nii on häid loomapidamistingimusi vaja ka selleks, et saaksime Poots­ manile uue kaaslase ja muu­ tuksime paljundusprogrammi juhtivaks partneriks,“ seisab ­tallinnzoo.ee kodulehel.

Meil on kodus üks väike veetiiger. Me kõik vajame vett, kuid meie kass, oranž triibik (tabby) Reedik armastab viima­ sel ajal juua vett kõige enam ühest ilmatuma suurest punasest pesukausist! Ja tütred härrat nõnda teenindavadki. Ju siis on tunne, et ta on mõne suurema romantilise veesilma kaldal.

Punane on hiina kultuuris õnne värv, mõistagi ka uusaasta värv.

Punasel allikal joov tiiger so­ biks hästi õnnitluskaardiks.

Lõpuks kirjutamise ajendi, kass Augusti juurde ringiga ­tagasi. Esimene kass A eestlaste südameis on siiski kass Artur.

Tema ilmus teleekraanile juba 40 aasta eest koos onu Raivo (Järviga) lastesaates „Laupäeval koos isaga“ ning temanimelist kooki teevad lapsed endiselt.

Poes müüakse ka Kass Arturi iirisepalle.

Nüüd põõnab püünel, tihti oma maja ees Kopli tänaval, ­samamoodi ehtne lihast ja luust kass August. Tema kuulsus ­algas ja jätkub Kalamajas, kuhu rahvas on hääletanud, et ra­ jatakse tema nimeline 150 meetrine jalakäijate promenaad. Üks ümbruskonna proua pidavat ka teda vannitama! Ikkagi vee­ tiiger. Augusti tutvustust Ring­ (Järgneb lk. 13)

Nr. 5

Hamiltoni Eesti Kool on alustanud tegevust peale jõuluvaheaega Rõõm oli tervel kooliperel tähistada 30. jaanuaril üleilm­ selt eesti kirjanduse koos­ lugemise päeva, mis juhusli­ kult oli Hamiltonis tavaline koolipäev.

Lapsi olid arvukalt koos… nooremas klassis oli iga laps kohal, maskid ees, aga silmades sära, et said oma sõpru näha ja koos nendega mängida! Lõbu ja naeru oli igal pool kuulda!

Lia valmistas kõige noore­ male klassile väljaannet Naksi­ rallidedest, kus oli ka palju pilte, mida lapsed said ise vär­ vida sellel ajal, kui klassi abi Kristiina luges aeglaselt ja ­selgelt seda toredat juttu lastele.

Imestasime, kui huviga nad kõik kuulasid!

Et lapsed aru saaksid naksi­ trallide nimede tähendustest oli klassi õpilane Kristjan nõus kandma suurt halli habet… nagu Sammalhabe, Ailil oli kõrge kontsaga punane pool king… nagu Kingpool ja Eliise hoidis hellalt vanaema vana muhvi, mängides pidevalt tõmb­ lukuga nagu Muhv.

Kõik üksteist last selles klas­ sis kuulasid hoolega juttu ja kooli lõpus viisid nad raamatud koju, koos inglise keele tõlke­ lehtedega.

Iga klass tegi oma vanuse kohaselt lugemist ja arutamist eesti lastekirjandusest, mis oli meie lastele uus elamus. Kuulda oli, kuidas Merikese ja Etheli õpilased lugesid juba ise ja õppisid koos uusi sõnu ja ­ ­väljendusi.

Vanemad noored Kristiina klassis ning Lydia ja Kati täiskasvanud osalesid VEMU saates, mis oli ka just kooli ajal saadaval interneti kaudu. Üldarvamus on, et oli hea koos teha tegevust mis haaras kõiki eesti lapsi samal ajal ja elada kaasa ka programmidele, mis Torontos toimuvad.

Oleme üks rahvas, ükskõik, kus meie ka praegu ei ela.

Hamiltoni kooli järgmine koolipäev on 13. veebruaril kell 2 pl, 3 Mapleside Ave., COVIDi reeglite kohaselt.

Tekst ja fotod LIA HESS

Kooslugemise päeval. Ees Sammalhabe, Muhv, Kingpool.

Hamiltoni Eesti kooli lapsi tunnis.

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

MÄLESTAME KAUAAEGSET KOGUDUSE LIIGET

Taimi Cronkwright’i ,,Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meenutan…“ Fil. 1:3 Südamlik kaastunne WENDY’LE perega

13

Safe in the arms of Jesus

Taimi Veevo Cronkwright January 15, 1942 – January 24, 2022 Ema ja Vanaema, always loved and always remembered WENDY and PETER ALEKS, LEO and KAIA

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Lasteraamat, mis on kohati Eesti algklasside kohustuslik kirjandus, sobib ka vanematele. Briti näitleja Donald Bisset’i 1967. a. „Talks with a Tiger“ ilmus eesti keeles 1979. a. ja on paljude lemmikraamat.

Luuletaja Hanneleele Kaldmaa on kirjeldanud raamatut nii: „Ma ei tea, kui palju mu lapsepõlvetar­ kusi siit pärineb. Palju.“

Foto: vaimuvara.ee

Tiiger tuleb!

(Algus lk. 12)

vaate saates saab näha selle võlulingi kaudu: https://bit. ly/346mdaY Ometi pole ta esimene kuu­ lus Kalamaja karvapall. Aasta tagasi kirjutasin teile hulkurkoer Žorikust (EE nr 4, 29.01.2021, ingliskeelses osas), kui vennike lõpuks jõudis vanaduspäevi veetma turvalisse, ent vabasse keskkonda ja tema auks püstitati tema endisse kodukanti kivi­ kuju. Monument on tegelikult pühendatud kõikidele kodututele loomadele. Nagu need mitusa­ da, kes 2. veebruaril lennutati Afganistanist Vancouverisse, va­ nade või uute perede manu. Žorik läks pea 20aastaselt läinud nädalal jäädavalt pare­ matele jahimaadele ning tema kuju ümber Tööstuse ja Erika tn nurgal põlevad küünlad ja ­tuu­akse õisi.

Tiigri ladinakeelne nimi Panthera tigris tuletas meelde, et üks väga suur ja iidne Tigris on veel, jõgi Mesopotaamias.

Vana-kreeka tiiger Tigris, tule­ nevalt pärsia Tigra’st, tulenevalt sumeri Idigna / Id(i)gina’st, mis tähendab „voolav vesi“. Ka Amuur on jõgi, kus amuuri ­tiigrid janu kustutavad. Amu(u)r tulenevat ka sõnast vesi, suur vesi. Lakkamatult liikuv triip ehk vööt, lõputu veetiiger. Rõõ­ mustavat laskumist tiigriaasta turjal! RIINA KINDLAM, Tallinn

Kanada pealinnas Ottawas on alates eelmisest nädalalõpust aset leidnud massiivne pro­ test, kus nõutakse vaktsiini­ mandaatide tühistamist ja teiste piirangute kaotamist.

Protest sai alguse Kanada kehtestatud vaktsineerimisko­ hustusest kaugsõidu veoauto­ juhtidele, mis nõuab USAst Kanadasse tagasi saabuvatelt juhtidelt, kes pole täielikult vaktsineeritud, karantiini.

Peamine protest toimus lau­ päeval, kuid osa on lubanud jääda kohale seni, kuni piiran­gud kaotatakse.

Kuigi protest, mida jälgivad politseijõud, on olnud üldiselt rahumeelne, on Ottawa politsei sõnul olnud ka mõningaid häirivaid ja ebasobivaid intsi­ dente.

Esmaspäeval jätkus parla­ mendihooaeg.

Peaminister Justin Trudeau, kes on olnud alates eelmise nädala lõpust isolatsioonis pereliikme naka­ ­ tumise tõttu COVID-19ga ja kes teatas ka ise esmaspäeval po­ sitiivsest testitulemusest, avaldas vaktsiinivastasele protestile huk­ kamõistu ja ütles, et ei kavatse kohtuda inimestega, kes pro­ pageerivad viha ning järgivad teadusevastaseid vaateid.

• Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles ree­ del, et viirus on ilmselt jõudnud Kanadas kõrgpunkti ning on nüüd languse teel, seda näitavad reovee (wastewater) jälgimise uuringud. Ekspertide sõnul on raske ennustada, kas nakatu­ mine näitab vaibumise märke või uusi variante, ent iga pan­ deemia peab ükskord lõppema.

• Ontarios on viimasel nädalal registreeritud uusi viirusjuhte järgmiselt: neljapäeval, 27. jaanuaril 5852, reedel 5337, laupäeval 4855, pühapäeval 3960, esmaspäeval 3043, teisi­ päeval 2622, kolmapäeval 3909 (endiselt ei näita need numbrid tegelikku olukorda, kuna testi­

mine pole kõikide jaoks ­kättesaadav). Haiglaravil oli kol­­ mapäeval 2939 patsienti, nädal varem 4016; intensiivravil pat­ siente oli sel kolmapäeval 555 ja nädal tagasi 608.

31. jaanuar oli Ontarios päev, kui paljud ärid said oma uksed külastajatele taasavada – resto­ ranid (siseruumides einestami­ seks), spordiklubid, kinod, teat­ rid, muuseumid jne., teatud piirangutega mahutavuse osas.

Haiglates jätkati mitmete operat­ sioonide ja protseduuride läbiviimist, mis olid vahepeal pausile pandud. Ontario pea­ minister Doug Ford sõnas, et provints võtab taasavamiste osas ettevaatliku lähenemise, tegemist on mitme-faasilise plaaniga.

• Teisipäeval teatas Quebeci peaminister Francois Legault, et provints loobub plaanist keh­ testada lisa-tulumaks neile täis­ kasvanuile, kes pole vaktsineeri­ tud. Vastavast plaanist teatati jaanuaris, seoses haiglakoor­ musega, kuid see pälvis kriitikat ja muret mitmetelt gruppidelt.

Kuna hospitaliseerimiste arv on hakanud vähenema, teatati piirangute leevendamisest alates 14. veebruarist.

• Saskatchewani peaminister Scott Moe ütles esmaspäevasel pressikonverentsil, et eeldatavalt loobub provints vaktsiinipasside nõudest veebuari lõpus, mär­ kides, et vaktsiinid ei vähenda enam Omicron-variandi levikut.

Tema seisukohta on kritiseeri­ nud mitmed tervishoiu profes­ sionaalid.

• Alberta peaminister Jason Kenney teatas, et kui jätkuvad praegused trendid viiruse osas, mis annab põhjust olla optimist­ lik, on plaanis eemaldada ena­ mus, kui mitte kõik, piirangud kuu lõpuks.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

And now may the Lord bless you and keep you. May the Lord make His face to shine upon you and be gracious unto you.

And may God give you His peace in your going out and in your coming in, in your lying down and in your rising up, in your labor and in your leisure, in your laughter and in your tears…

Until you come to stand before Jesus in that day in which there is no sunset and no dawning. Amen.

Lahkus meie kallis kauaaegne perekonnasõber

Mart Lepik Südamlik kaastunne abikaasa KERSTILE, KATRINILE ja ERIKULE peredega Sügavas leinas JÜRI ja TIIU NORA KALEV, KRISTJAN, MONIKA peredega

Mälestame akadeemilist isa ja armast sõpra

Mart Lepik’ut Südamlik kaastunne KERSTILE ning KATILE ja ERIKULE perekondadega VÄINO EINOLA ja LINDA KOLGA

Mälestame kurbuses oma kauaaegsest armast sõpra

Mart Lepik’ut Südamlik kaastunne KERSTILE koos perega REIN KURIS TÕNU ja ELLE ORAV ANNE MARI ja RAIVO REMMEL ENN ja PÄRJA TIISLAR

Mälestame kurbuses kallist

Mart Lepik’ut Avaldame südamlikku kaastunnet KERSTILE, KATILE perega ja ERIKULE perega

Jaanist, Jakobist…

(Algus lk. 5)

Koguduse õpetajad olid lipkon­ dade vaimulikud. Tähtis on ka meelde tuletada, et enne Eesti Maja ostmist 1960.a. aprillis oli kirik üheks mitmest kohast, kus täienduskoolis õpetati emakeelt.

Oldi ühine pere. Meie elus siin asendamatu.

Demograafiline realiteet on

paratamatu. Kuid nagu Peter­ buri Jaani sai pärast pikka kom­ munismiajastut taas avada uk­ sed oma kogudusele, ei oleks ju kahelda, et saaks Peetri kirikust, mitte ainult koguduse toetusel, vaid meie kogukonna eestveda­ misel taas vajalik kultuurikoda, mis tagaks siinset eestluse säili­ mist.

Matteuse evangeeliumist 16.18 on kuulus Kristuse lause:

TIIU ja ARNO perega

„Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule ma ehitan oma kogu­ duse“. Toronto Peetri kiriku kogudus on olnud kaljuks siin linnas nii usus kui kultuuris.

Kaitskem seda pühakoda.

TÕNU NAELAPEA

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

14

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

LAHKUS ÜKS USTAV KOGUDUSE ASUTAJA, SOLIST JA ENDINE JUHATUSE LIIGE

Nr. 5

Lahkus kauaaegne Esto Lingi juhataja ja kaastööline

Asta Kaups

Asta Kaups

,,Siis peab mu hing Sind kiitma lauluga: ,,Suur oled Sa!““

Südamlik kaastunne lastele perekondadega

Südamlik kaastunne PETER, MARGI, LINDA ja ANNE peredega TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

LAHKUNUD ON MINU ARMAS EMA

Vaikses leinas MAIE LEES JA TEISED ENDISED ESTO LINGI VABATAHTLIKUD

Jehoova on mu karjane…

Mälestame leinas armast Usurändurit

Mia Kolsi

Asta Kaups’i

sündinud KIRSPUU

ja avaldame kaastunnet lastele perekondadega

sündinud 3. juunil 1925 Tallinnas surnud 29. jaanuaril 2022 Burlingtonis

VARJE RAID HELARI ja RUTH VILJAR ja SENTA MERLE ja TARMO LAIRE ja OVE ASTRA ja LEO laste ja nende peredega

Mälestades TIIU abikaasa JEFFIGA Puhka rahus!

LAHKUNUD ON MINU ARMAS ÕDE JA MEIE TÄDI

Mia Kolsi

Ehatarest leitud sõprus

Asta Kaups

Mälestame sügavas leinas

Vaikses leinas MART ANNE TIINA

õde MAI LENK tütred H ELLE-MAI MARI-LIIS KAREN-ANN perekondadega ILMI Eestis OLLI Ameerikas Lahkus meie armas tädi

Asta Kaups

Leiname armast sugulast

Mia Kolsi’t Südamlik kaastunne tütar TIIULE, õdedele MAILE ja LIIALE perekondadega MAIRE, ristipoeg PEETER ja RALF TOOMAS perega KAIA perega HENN ja WIRGE

Tänutundes tema armastuse ja eeskuju eest meie eludes Mälestavad kurbuses KATRIN ja MEELIS ARUMEEL KRISTIINA ja PEETER KLANBERG MICHAEL KRABI MARIKA ja PAUL WILBIKS peredega

Lahkus meie armas Marina Kaljurand. Foto: EE arhiiv

Marina Kaljurand kandideerib ÜRO tehnoloogiasaadikuks Eestist Euroopa Parlamenti valitud endine välisminister ja diplomaat Marina Kaljurand kandideerib ÜRO-s vabaks jäänud tehnoloogiasaadiku ametikohale, vahendas Eesti Päevalehte (EPL) rahvusring­ hääling. ,,Jah, välisministeerium esi­ tas minu kandidatuuri ja ma osalen konkursil. Kui osutun valituks, ootab mind ees kaks aastat tööd ÜRO peasekretäri lähikonnas,“ kinnitas Kaljurand Eesti Päevalehele. ,,Mul on olnud ka varem

Lahkus meie kauaaegne armastatud hea sõber

Mia Kirspuu-Kolsi Mälestustes elad ikka meiega noorena ja rõõmsameelsena.

Jagame teie leina.

Sõpruses ja kaastundes omastele Puhka rahus!

Vaiki Kreckovic neiuna LAURIMAA sündinud 24. juunil 1924 Eestis surnud 31. jaanuaril 2021 USAs Leinavad poeg PETER USAs tütrepoeg THOMAS USAs IVI KRISTINA perega THOMAS L.

LIA PIKKOV MART ja DEANNA perekondadega

võimalus nõustada [ÜRO] peasekretäri digiteemadel, kui kuulusin aastatel 2019–2020 peasekretäri digikoostööpaneeli, mida juhtisid Melinda Gates ja Jack Ma. Tehnoloogiasaadik on

ametikoht, mille kaudu saab ku­ jundada globaalset digitulevikku.

See on ainulaadne võimalus Eestile ja mulle,“ lisas Marina Kaljurand. ÜRO peasekretär Antonio

Guterres lõi tehnoloogiasaadiku koha enda otsealluvusse paar aastat tagasi.

Tehnoloogiasaadiku ülesanne oleks globaalse digikoostöö edendamine ja IT- arengu

lõhede vähendamine maailmas.

(ERR/EE)

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Alustame taas eestikeelsete jumalateenistustega Agricola kirikus.

Pühapäeval, 6. veebruaril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 1.30 pl JUMALATEE­ NISTUS.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON VAADATAVAD TEBK. ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­ TO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 6. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,PALVE: Eestpalve”. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 13. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „PAL­ VE: Kes valitseb?”. Muusika

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Pühapäeval, 6. veebruaril VIDEO­ PALVUS, mida saab jälgida kas koguduse FB grupis või YouTube kaudu.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Pühapäeval, 13. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.30 EESTI VABARIIGI 104. AASTAPÄEVA TÄNU­ J U M A L A­T E E N I S T U S ARMULAUAGA. Eelteade: Laupäeval, 12. veebruaril kell 10.00 virtuaalne minikonverents „Eestikeelne kirikulaul 475 ja Kiriku Laulu- ja Palveraamat 30.”

Konverents toimub VEMU ja EELK Toronto Peetri koguduse koostöös ning ettekanded on tollastelt EELK ja E.E.L.K. lauluraamatukomisjoni töös osalenud inimestelt. Heidame pilgu eestikeelse kirikulaulu pikale ajaloole ja 30 aastat tagasi kodu- ja välis­ kiriku ühise eduka koostöö tulemusel kogu maailmas kasutusele võetud eestikeelsele luterliku kiriku lauluraamatu värvikale saamisloole. Selles oli suur panus ka Toronto eestlastel.

Muuhulgas saame teada, kust leidis Friedrich Reinhold Kreutz­ wald meie rahvuseeposesse põhjakonna ja millest sai alguse eestikeelne kunstluule.

Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 20. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,PALVE: Patukahetsus.” Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 27. veebruaril kell 11.00 VABARIIGI AASTAPÄEVA MEENUTAV VIRTUAAL-JUMA­ LATEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Tõde ja õigus.” Muusika virtuaal-ühendkoor.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

5. ilmumisaja pühapäev Teenimatu arm (Martin Luther) Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: ,,Taevariik on inimese sarnane, kes kül­ vas oma põldudele head seemet. Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas rai­ heina nisu sekka ning läks minema. Kui nüüd oras tär­ kas ja looma hakkas, tuli raihein nähtavale. Peremehe ­ sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: ,,Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?“ Tema lausus neile: ,,See on viha mehe töö.“ Siis küsisid sulased temalt: ,,Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?“ Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemad ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõika­ jale: ,,Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita.“ Matteuse 13.24-30 Elame ajastus, kus üha rohkem räägitakse, et inimene pole üksnes homo sapiens (1758 Carl von Linné), vaid ta on ka mängiv inimene – homo ludens (1938 Johan Huizinga).

Selleks, et Jeesuse tähenda­ missõna raiheinast mõistetavaks teha, korraldanud üks usin vaimulik Piiblitunnis mõttemän­ gu. Ta jaotanud piiblitunnilistele kätte sedelid, kus on nood leid­ nud teenelise uskliku tiitlile kandideerivate kaaskristlaste nimed: üks usule pöördunud nooruk, kelle eluteerada oli enne kulgenud allakäigurada; üks neiu, kes kandis oma süda­ mes soovi jätkata Jeesuse järgi­ mise teed kaugel kloostris; vanaduspuhkusel viibiv kodu­ ­

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

perenaine, kes pühendas kogu oma vaba aja heategevusele; äriomanik, kes kogudust suurte summadega toetab, aga kandi­ taatide seas oli ka endine kinni­ peetav, kes nüüdsest oma elu jäägitult Kristusele pühendanud.

Mõttemängus püüdnud kogu­ duse liikmed pingsalt oma häid usukaaslasi usklikkuse põhjal pingeritta seada, kuid olnud vii­ maks sunnitud tunnistama oma suutmatust: teenelise uskliku tiitlit oli inimlikult pea võimatu määratleda. Kunagise Saarde koguduse õpetaja professor Elmar Salumaa sõnu korrates: „…puudub inimlik kraadiklaas, millega inimese usulist tem­ peratuuri mõõta“.

Laskem mõlemal koos kasvada kuni lõikuseni (Mtt. 13:30) kõlab juhtmõte Jeesuse tähendamissõnades. On elusea­ dus, et umbrohi ja vili võitlevad omavahel päiksevalguse, soo­ juse, mulla viljakuse eest, enne kui viimsel päeval Jumal eral­ dab nisu raiheinast. Looja jaoks on olulisim see, et ükski lible ei saaks usulises entusiasmis kogemata umbrohu pähe välja kitkutud. Just seepärast näib ta taluvat ka neid taimi, mida ta ise külvanud pole ja mis esi­ mesel pilgul ei näi ealeski vilja kandvat. Ta lubab mööndusega kõigil, nii headel kui halbadel, kasulikel kui kasututel kasvada viimse lõikuspäevani. See pere­ mehe öeldud lause on kahtle­ mata ood sallivusele, see on tõeline leplikkuse ja lepitatuse kaitsekõne, üleskutse välja kan­ natama ka neid, kelle teod näikse esmapilgul vastastikus­ tesse suhetesse umbrohtu kül­ vavat.

Lubagem meiegi oma kaas­

kristlastel olla oma rikkuses ja vaesuses, tugevuses ja nõrkuses, tavalisuses ja erilisuses osa Kristuse kogudusest. Ja leppi­ gem teadmisega, et iga inimlik aukraad kaotab oma sära Looja palge ees. Me pole Tema silmis teenelised usklik, keegi meist pole saanud usklikuks oma teenete läbi, vaid läbi Jumala armu, Tema armastuse läbi. Ja selle eest, et me võime olla Eluperemehe silmis nisu, need, kelle elu kannab vilja ei pea me kiitma ega tänama ennast, vaid Teda, kes meid on külvanud.

Kristlaseks pole me saanud mitte oma enese teenete, vaid tänu Jumala armastusele risti­ missakramendis. Me püüame oma päevades selle poole, et Külvaja võiks meid näha ikka ja jälle näha usuküpse nisuna, kelle unistuseks on elu lõikusa­ jal olla kokku kogutud tema ­aitadesse.

See on imetlemisväärt lepi­ tussõnum, et Tema põldudel kasvab, nisu ja raihein koos, ilmselt palju teisigi Jumala aia taimi, niisuguseid keda me tunneme ja palju teisi, keda me elu teel äratundmisrõõmus kohtame.

Aamen!

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 4. veebruaril 2022 — Friday, February 4, 2022

Nr. 5

Tellige EESTI ELU! EESTI LIPU HEISKAMINE Eesti Vabariigi 104. aastapäeval neljapäeval, 24. veebruaril kell 11 h Toronto Nathan Phillips väljakul (Toronto raekoja juures)

kell 12.15 p.l. Toronto Eesti Maja ees 958 Broadview Ave •••

Pühapäeval, 27. veebruaril kell 5 p.l.

Valmistame toitu: chef PAUL LILLAKAS ainulaadne Eesti-hõnguline eelroog ja kokteil/mokteil Kogupereüritus, Zoomis: https://us02web.zoom.us/j/84059608914?pwd=RisrYitkMC9tNDZ4ZWlBYlFmdHNuUT09

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Eesti Vabariigi Aupeakonsulaadi korraldusel

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Eesti Aupeakonsulaat Torontos kutsuvad kõiki osalema erinevatel üritustel üle Kanada, et tähistada Eesti Vabariigi 104. aastapäeva!

Neljapäeval, 24. veebruaril (EKN ja Konsulaat) • kl 11 h Lipu heiskamine Toronto Nathan Phillips väl­ jakul • kl 12.15 p.l. Lipu heiskamine Toronto Eesti Maja ees Laupäeval, 26. veebruaril • Kell 12 p St. Catharinesi Eesti Selts: Mandarin!

• Kell 3 pl EV 104.a. virtu­ aalne tähistamine – Lõbus!

Interaktiivne!

Registreerida enne 20. veebruari Epp Aruja kaudu: tel: 416-447-8958 ehk epp.aruja@sympatico.ca, et saada Zoom`i link Pühapäeval, 27. veebruaril kell 5 p.l. (EKN ja Konsulaat) • Pereüritus! Chef Paul Lilla­ kas – valmistame koos toitu: Eesti-hõnguline eelroog ja kok­ teil/mokteil. Zoom Meeting: https://us02web.zoom. us/j/84059608914?pwd=Risr­ YitkMC9tNDZ4Z­WlBYl­FmdH­ NuUT09 • Kell 11.30 h EELK Toronto Peetri kirikus: Eesti Vabariigi 104 aastapäeva tänujumala­ teenistus • Kell 6 õ Hamiltoni Eesti Selts: Hamilton City Hall

S P ORT

Kanepi tegi maailma edetabelis suure tõusu Sel nädalal avaldatud tennise maailma edetabelis tegi esisa­ jas suurima tõusu Austraalia lahtistel veerandfinaali jõud­ nud Kaia Kanepi, kes tõusis WTA edetabelis 115. kohalt 63. positsioonile.

Enne Austraalia lahtisi 7. ko­ hal olnud Anett Kontaveit lan­ ges üheksandaks.

Vägeva tõusu tegi veel ka Austraalias finaali jõudnud 28. aastane USA tennisist Danielle Collins, kes kerkis 20 posit­ siooni ning paikneb nüüd 10. kohal.

WTA-edetabelit juhib endi­ selt Austraalias võidutsenud Ashleigh Barty. Talle järgnevad Arina Sabalenka ja Barbora Krejčíková. (PM/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Valminud on nimekogumik enne 1940. a represseeritud eestlastest Eesti Mälu Instituut korral­ das esmaspäeval Kirjanike majas enne 1940. a Nõu­ kogude terrori ohvriks lan­ genud eestlaste ohvrinimekir­ ja raamatu esitluse. Esitlusele saabus Venemaalt Saranskist kogumiku toimetaja, profes­ sor Vladimir Abramov. Vest­ luses Venemaa eestlaste saa­ tusest kommunistliku terrori aastail osalesid professor Aadu Must (Tartu Ülikool) ja ajaloodoktor Meelis Saueauk (Eesti Mälu Instituut).

NSV Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekirja raa­ matusarja toimetaja Vladimir Abramovi sõnul on selliste raa­ matute väljaandmine muutunud Venemaal aasta-aastalt kee­ ru­ lisemaks.

Sarja seitsmes väljaanne si­ saldab 8517 represseeritud eestlase andmeid vene keeles, toimetaja eessõna ja Eli Pilve artiklit ,,Eestlased Venemaal ja Suur terror“ eesti ja vene kee­ les. Raamatut on võimalik telli­ da Eesti Mälu Instituudilt.

Seitsmest väljaandest koos­ nev kogumikusari kajastab ligikaudu 32 000 inimese and­ meid, mis kuuluvad 15 NSV Liidus elanud soome-ugri rahva esindajatele. Seni avaldamata on soomlaste ohvrinimekirja raamat.

Suure terrori ajaks oli Nõukogude Liidus juurdunud käsitus välismaalastest ja välis­ päritolu inimestest kui võõr­ luure võimalikest agentidest.

Eestlaste suhtes läbiviidud operatsiooni kohta on tänaseni ­ andmeid vähevõitu, kuid tõe­ näoliselt toimus ,,eesti operat­ sioon“ sarnaselt 9. augustil 1937. a NSV Liidu ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega algatatud

Sündmuste kalender • Laup., 12. veebr. kl 10 h konve­ rents ,,EESTIKEELNE KIRI­ KU­ LAUL 475 JA KIRIKU LAULU JA PALVERAAMAT 30“ Zoomis (ID: 878 7353 7270) VEMU ja Toronto Peetri koguduse korraldusel.

• Kolmap., 16. veebr. kl 7 õ PEETER PÕLDRE loeng ,,COVID19: THE OMICRON TSUNAMI AND BEYOND“ Zoomis (ID:844 7142 3239) VEMU korraldusel.

• Neljap., 24. veebr. kl 11 h EESTI LIPU HEISKAMINE Torontos Raekoja juures; kell 12.15 p.l. Toronto Eesti Maja juures.

• Laup., 26. veebruaril kl 3 pl EV 104 VIRTUAALNE TÄHIS­TAMINE Toronto Eesti Seltsi korraldusel.

• Pühap., 27. veebr. kl 2 pl (EST) mängufilm ,,TALVE“; RSVP (vaja­ lik) 24. veebruariks: vemuesc@ gmail.com.

• Pühap. 27. veebr. kl 5 pl VALMISTAME TOITU KOOS CHEF PAUL LILLAKASEGA Zoomis: https://us02web.zoom.us/ j/84059608914?pwd=Risr­Yitk­ MC9tND­Z4ZWlBYlF­mdHNuUT09 EKNi ja EV Aupea­ konsulaadi Torontos korraldusel.

• T.E.S. Täienduskooli VIR­ TUAAL-LASTEAIA 2. POOL­ AASTA neljapäevaõhtuti 12 nädalat aprilli lõpuni. Registreerimine ava­ tud: eestikool.ca.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­TU­TUBA tele­ foniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

,,poola operatsiooni“ ja hilisema ,,läti operatsiooniga“.

31. jaanuaril 1938 pikendas Poliitbüroo teiste rahvaste hul­ gas eestlaste ,,spioonlik-diver­ santliku kontingendi likvideeri­ mise“ operatsiooni kuni 15. aprillini 1938. Hinnanguliselt mõrvati Suure terrori käigus umbes kümme tuhat eestlast.

Eestlaste arreteerimine ja huk­ kamine Venemaal jätkus vähe­ mal määral ka pärast Suure ­terrori lõppu. (PM/EE)