NOORTE NURK: Milline on sinu sünnimaa?

Johann, Olivia, Feliks, Aila-Mari, Lukas, Roland, Heidi, Leo on oma kodus ja õpivad eesti keelt koos õpetaja Elli Kipperiga, kes on ka oma kodus. Nii just kaugõpe toimubki – arvuti ees ekraanikaaslaste seltsis.

On tore valjuhäälselt lugeda häälikukaarte, mida õpetaja näitab ekraanil. Eks need häälikud lähe segamini inglise keelega. Mis on tähe ,,e, i, o“ hääldus?! Lapsed hääldavad hoolega.

Õpetajal on huvitav 7-minutiline video Eesti rahvusparkidest nagu Vilsandi, Karula, Soomaa, Lahemaa, Alutaguse, Matsalu. Loodusvideost kantuna viib koolitunni edasi Enn Vetemaa luuletus ,,Laul Põhjamaast‘“. Luuletus on tuntud eesti muusikalavateoste ja filmimuusika helilooja Ülo Vinteri (1924-2000) loodud lauluna, mis algselt oli kirjutatud muusikalile ,,Pipi Pikksukk“, 1969. a. koostöös helilooja Ülo Raudmäega. Seda laulu on soovitatud isegi uueks Eesti hümniks. Koorilauljad armastavad seda laulu väga esitada lisapalana.

Õpetaja Ellil on lastega ees oluline tegevus: igale luulesõnale tähendus leida. Mis on Põhjamaa, mis sünnimaa? Olivia leiab, et sünnipäev on sarnane sõnale sünnimaa.

Tunnis olevad lapsed ja õpetaja tõdevad, et nad ei ole sündinud Eestis ega Põhjamaal. Nende sünnimaa on Kanada, mõnel lapsel ka Ameerika Ühendriigid.

Mis on tuisk ja tuuled? Mis tähendab range ja kange maa? Kas keegi on näinud virmalisi? Mis on laaned, mis ranna maa? Mis on hellad kerkokellad, mis muudeti aisakelladeks hilisemas lauluvariandis?

Lapsed said õpetaja näidatud fotodelt aru, mida luuletuses nii eriliselt kirjeldati. Nad oskasid ekraanilehel ühendada samatähenduslikke sõnu – nagu rahvas ja inimesed, õrn ja hell.

Südantsoojendav on laulda oma sünnimaast. Praegu ongi tuuled ja tuisuööd, lumme uppun’d metsasalud, vaiksed taliteed. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma.

Video- ja laulusilla vahendusel oli T.E.S. Täienduskooli tunnis EDA OJA