Hulk väikseid imesid

Lumelaager ,,Tamm ja Tammer“ 2020

RIINA KINDLAM

Suur hulk väikseid (ja natuke suuremaid) imesid said kokku Kotkajärvel 14.-17. küünlakuul. (Küünlakuu on vanem ja natuke ilusam viis öelda veebruar – kui mõni noorem inimene juhtub seda lugu lugema.) Tere tulemast noor inimene, seda lugu lugema! See on sinu laagrist, sinu sõpradest ja mingil määral (ääri veeri) loodetavasti kattub ka sinu mälestustega. Seda lugedes meenub sulle ka 30 aasta pärast, mis Kotkajärvel neil päevil juhtus. Kui sa neid sõnu lugeda oskad.

Nn suur lumelaager, mis kutsub kokku nii Toronto Põhjakotka skaudid, Põhjaraja gaidid kui ka nende vanemad ning meelitab teisigi endiseid juhte ja Kotkajärve inimesi soojadest linnakodudest lumistele radadele, leiab aset juba aastaid Ontario perekonnapäeva pikal nädalavahetusel. Siis saab kohe kaks, kui mitte kolm, ööd nagu helikindlas karukoopas magada ja kõigi selle metsa tassimise ja rassimise ning lustimise ja lõbu jaoks on rohkem aega.

Lumelaagri „Tamm ja Tammer“ juhtide tandem (või tamdem?) nskm Marcus Tamm ja ngdr Katrin Tamm.

Foto: enekas ehk enda pika käega tehtud foto („selfi“)

Imede loetelu on pikk. Ime on näiteks see, et Torontost 220 km põhja pool (tegelikult juba alates 100 km ringis) on lund. Kotkajärvel 55 cm. Ja miinuskraadid; järved kannavad. Kui lumesaane, siis ka meid, kirpe ja nii me rõõmuga seal ringitada saime. Olles tänavu esimest korda ca 18 aasta tagant Kotkajärvel talvel, kuna muidu elame nüüd Tallinnas, olid minu mõtted ühtelugu Eestis elavate lund igatsevate sõpradega – Eestis ja selle ümbruskonnas ei ole põhimõtteliselt tänavu talvel üldse lund olnud! See on traagika ja see on paanika. (Eesti keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris +3,1 °C, mis on 6,6 °C normist kõrgem. Allikas: Riigi Ilmateenistus)

Loodame, et mingi koostööime läbi saame peatada kliimasoojenemist. Seniks on ime, et laagrisse suusatas, matkas või vuras mootorsaani turjal 90 inimest, nendest 30 gaidid ja skaudid. Ülejäänud juhid, abilised ja endised gaidid ja skaudid. Isegi hellakesi oli kolm, hundusid kaks ja hunduhakatisi kaks. Väiksemad on väga teretulnud, kui nende vanemad varitsevad ka kusagil võsa vahel. Ega see kaks kilomeetrit autode parkimise paigast Eesti teedpidi suusatada või nt lumeräätsadega matkata ole ülearu raske.

Lumelaagri „Tamm ja Tammer“ pere Anton Õunapuu väljaku veerel pärast lipuheiskamist ja laagri avamist. Fotol peaks olema kokku 90 hingelist, sealhulgas 30 gaidi ja skauti, kuid osa rahvast on köögis ja muid kasulikke asju ajamas. Tamm ja Tammer tuleneb laagrijuhtide nimedest, kes on mõlemad Tammed (eraldiseisvad). See on sõnademäng, mis matkib populaarset Hollywoodi komöödiafilmi pealkirjaga „Dumb and Dumber“ ehk rumal ja rumalam. Laagris rumalusi ei toimunud ja rumalust ei viljeletud; risti vastupidi. Nalja sai aga rohkelt.

Foto: Kristina Põldre

Skautrühma juht nskm Andres Jeeger ja värske skaut Karl Lindvere tervitavad pärast skauditõotuse andmist. Nende vahel teine äsja tõotuse andnud skaut Matthew Leppik ootab kaelarätiku kaela asetamist.

Foto: Pearu Tamm

Kõige väiksem võistleja oli hundueelik Markus Randsalu (5). Vahel oli ta oma suurte suusa- ja lumelaagri kogemustega isa nskm Eerik Randsalu ees ja vahel hoidis isa tagaolevast kelgumunast kinni, aga sinna sisse polnud tal asja.

Foto: Pia Müürsepp Poolsaar

Imelised olid laagrijuhid, eriti pealikud ngdr Katrin Tamm ja nskm Marcus Tamm. Sealt ka laagri naljakas nimi. Katrin ja Marcus ei ole sugulased ega abikaasad. Nendel lihtsalt juhtub mõlemal olema üks ilusaim ja levinuim eesti perekonnanimi. (2020. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Tamm Eestis 2460 mehel ja 2752 naisel.) Perekonnanimede levikult on TAMM nii meeste kui naiste puhul teisel kohal. 1. jaanuari s.a. seisuga on perekonnanimi TAMMER 34 mehel ja 43 nai­sel. (Esikohal on Ivanov ja Ivanova. https://www.stat.ee/ public/apps/nimed/pere/TOP)

Laager algas laupäeval tutvumismänguga, mille organiseeris ngdr Talvi Parming. Neljas punktis pandi proovile nutt ja ramm ehk pea ja jõud. Tuli koostöös ehitada inimest kandev lumetool, sooritada tabav lumepallivise, teha tabav lõkkenali ja selgelt pantomiimina esitada šaraade (charades), et teised tabaks ära eestikeelse sõna. Seejärel algasid juba sauna „seeriad“: kes uhiuues Põhjakotka tare väikses ehk Lembitu küla saunas (ja lumes) ning kes Sissiküla suures saunas (ja jääaugus). (Tänud kütjatele skaudiisadele külas ja nskm Aleks Kivi suures.) Samaaegselt käis siin-seal laagrimärgi valmistamine, milleks oli jope taskust rippuv helkur (reflector) tammelehtede ja -tõru kujutisega. Laagrimärgi mõtte autoriks ja ettevalmistajaks oli gdr. Ingrid Kütt.

Peamajas peeti lõkkevanade Häli Puusti ja Lukas Timuski juhtimisel lõkkeõhtut. Lauldi laulikutest klassikat ning õpiti ka üht vanakooli lumelaagri laulu – J. P. Sousa (suusa) marsitaktis „Kotkajärve taga rabas“, et vanu häid Kotkajärve laule rohkem tuntaks. Ja sõnu nagu kändude / känd. Talveune koopaks olid noormeestele peamaja teine korrus, vanemgaididel ja gaididel Järvetare ning hellakestel Rajatare. Palju rahvast ööbis ka Kalevi majas, Lembitu küla hoonetes ja suvilates.

Suusa- ja sussutamise päev

Suusarajad, mida rajameister Kaido Nipernaado Arno Türki meisterdatud suusarajamasina ehk -tallajaga oli juba neljapäeval sisse sõitnud ja mis olid laupäeval mõnusalt kiired, täitusid laupäeva õhtul taas u. 5 cm lumega. Kaido oli hommikul vara taas rada „tallamas“, kuid loodetud libedat, kiiret liuglemist võistluseks võis tagada vaid eriliselt hea suusk või määre.... Mida teha? Oma parimat, mõistagi! Võistluste korraldaja Elin Marley oli „sillas“ (õnnelik) selle üle, et võistles lausa 45 inimest, mis olevat viimaste aastate rekord. Kuuldavasti oli ka kolm gaidi, kes võistlesid sihiga, kellel oleks kõige pikem aeg! Oli ka taas imeline võimalus Lembitu külas teha peatus ja saada laskesuustajaks. Seal valvasid õhupüssidega märkide tabamist nskm Aleks Kivi ning hundujuhid Topher (Chris) Timusk ja Mikk Altosaar.

Ennelõunal tegi hellakeste pere kiire külastuse Jämesäärele, kus loodeti neile pakkuda tihasele peopesalt seemne andmise kogemust, kuid ega linnud kella tunne. Kosutava lõunasöögi järgselt (suur tänu peakokale, Seedriorult Kotkajärvel käima hakanud Angie Crossmanile ja abilistele – Maret Tamm, Ilmar Kütt ja Julia Gaunt-Rannala!) kogunesime Anton Õunapuu väljakule õppusele. Lumeaugust lõkke tegemist ja kala valmistamist juhendas nskm Eric Tiisler, abistas tema poeg e-skaut (ja Kanada skautide ridades Chief Scout auhinna välja teeninud) Tommy Tiisler ning (k.a. kala marineerimisega) Tarvo Puust. Küll oli alles sagimist ja suitsu ning lõppedes maistvat nämmi.

Käes oli tantsuõhtu, aga enne ka pidulik hetk. Skaudid liikusid tõrvikute valgel Lembitu (1217. a. esimese teadaoleva Eesti eest langenu) ausamba juurde, kus oma pühaliku skauditõotuse andsid Karl Lindvere ja Matthew Leppik. Sellel õhtupoolikul toimus järsk selginemine – ilmus meeletu tähistaevatelk. Ei tea, kas tantsivad lapsed seda nägid, aga Kotkajärve jää ületanud ja sellest tõusnud ahhetasid.

Lahkumispäeva-hommik, helge ja külm. Suusk jälle kiire, aga kes soovib kiiremini autodeni ja linna jõuda?! Anti armu, seljakotid pandi lumesaanide järelhaagistele (regedele). Tänu voorimeestele: nskm David Hogg, Allan Vessmann, Peter Birkenbaum, Allan Marley, Heikki Novek!

Hellakeste juhid olid ngdr-id Maaja Uukkivi, Pia Müürsepp Poolsaar ja Elin Marley, gaididel Liina Sadul ja Krista Poolsaar, vanemgaididel Maili Vessmann ja Liisbet Valter- Kalm, hundudel isad Topher Timusk ja Mikk Altosaar ja skautidel-venduritel nskm Andres Jeeger, Tommy ja Rein Tiisler, Markus Tralla, Markus Jeeger ning Robert Cyrwus. Skm Pearu Tamm on alatine tehniline teadjamees ning mainimata on jäänud kõik... kellele võlgneme priske ja lumise tänu!

Lumelaagri suur fotogalerii Eesti Elu võrgulehel www.eestielu.ca.

Nskm Eric Tiisler juhendas lõkketulel kala küpsetamist sügavasse lumme kaevatud augus. Fotol proovib sädet ,,tulepulgalt“ (räni- ehk tulekivilt) lüüa hundu Karu Soots.

Foto: Riina Kindlam