2 minute read
VABARIIGI AASTAPÄEVAKS 2020
Vabariigi aastapäevadel tähistame Eesti riigi sündi. Tähistame ka õiguse ja tõe võitu, mida Venemaa on siiani valedega eitanud.
Vabaduse mõiste, olla iseenda peremees omal maal, määrata enda saatus, on olnud ka osa eestlaste identsusest. Just see aspekt, et eestlastel oli õigus olla suveräänne riik, mida pole vabatahtlikult loovutatud totalitaarsele naabrile, on ajalooline tõde, mida Vene võimud pidevalt ründavad. Ning selle tõe hoidmine maailma poliitilises päevakorras ja valede tõrjumine on ka vabariigi aastapäeva tähistamise siht.
Advertisement
Meie ei saa jääda ükskõikseks ega aktsepteerida ajaloo võltsimist, sest kui olla pessimist, siis vale ajapikku võib võitu saada tõe üle. On hämmastav, kui demokraatlikus riigis, kus õiglus ja õigus peaks valitsema, valetamine riigi juhi poolt muutub epideemiliseks. Küllaltki arvestatav osa rahvast sellega enam ennast ei vaeva. Valetamine kõrgeimal poliitilisel tasandil tundub nendele normaalne ja isegi ,,värskendav“.
Just N. Liidu võim kasutas valet riiki juhtides ja alamaid vaos hoides. Nüüd Kremli valeinformatsioon kogub tuure paremäärmuslastes Euroopas ning märkimisväärses ulatuses sotsiaalmeedias kõikjal. On leida paralleel, läänemaailmas, kus valedele ja teistele toore mõjutamise teguritele pääseb aga juhtivaks poliitiliseks suunanäitajaks pettur. Sõimu retoorika teiste diskrediteerimiseks ning kritiseerijate vaenlasteks pidamine on selle juhi igapäevane nähtus.
On raske tajuda, miks USA kodanikud, kelle juured ulatuvad tagasi N. Liidu poolt ikestatud riikidesse võivad toetada inimest, kes tahtlikult levitab valet, mille allikaks on mõnikord Moskva salateenistus. Tegemist on Valge Maja väitega, et USA valimistesse sekkumises on süüdi Ukraina, mitte Venemaa. Sama riigijuht on avalikult praalinud, et tema võib teist tappa ning ise olla karistamata. Ta uhkustab, et tema tõde on see, mis tema poliitilisele ja materiaalsele elule kasuks on. Kuidas on valedega võitlejatel võimalik sellist juhti austada?
Minevikus tehtud avaliku arvamise uurimistest selgub, et üheksas demokraatlikus riigis kümnest asetasid enamik vastanutest aususe esikohale. Ühiskondlik avalikkus on tõde ikka vooruseks pidanud ning valetamine teatud instantsidel isegi karistatav.
Ikestatud kodumaal eestlased seisid risti vastu arusaamale, et tugevam, halastamatum ja häbematum võidab, et kaotaja on autoritaarse valitseja silmis alaväärtuslik. On mõistatus ja kurvastav, et nendelt, kellel on mitmeid kordi kodu ära võetud, küüditatud ja igati maha surutud, pimesi USA-s toetavad presidenti, kes omalt poolt austab ja isegi matkib hirmuvalitsevat Venemaa riigijuhti, kelle võim toetub valetamisele ja kättemaksmisele.
Kremli ja käesoleva Valge Maja valitseja valed levivad kulutulena ning köidavad inimeste tähelepanu kasutades ära hetkeemotsioone nagu põlgus ja viha. Vabariigi aastapäevade tähistamisel meie ei suuna oma pilgud minevikku ainult selleks, et meenutada ajaloolist sündmust. Meie teadvustame järjekordselt iseendile, et ei saa kunagi valedega leppida nii autokraatlikus kui demokraatlikus riigis.
LAAS LEIVAT