Ee manifesto web by European Schoolnet

E-OSKUSTE MANIFEST Sissejuhatus: Wikinomicsi autor Don Tapscott

Kaastööd valitsuse, hariduse, poliitika, teadustöö ja tööstuse juhtfiguuridelt

E-OSKUSTE MANIFEST Sissejuhatus: Wikinomicsi autor Don Tapscott

Kaastööd valitsuse, hariduse, poliitika, teadustöö ja tööstuse juhtfiguuridelt

EESSÕNA Hoolimata praegustest majanduslikust ja rahalisest kaosest kiireneb üleminek teadmistepõhisele, uuendustest juhitud digitaalsele majandusele. Euroopa ettevõtete konkurentsi- ja uuendusvõime sõltub üha enam uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate strateegilisest ja tõhusast kasutamisest. Uus tööstusrevolutsioon toob kasu eelkõige kõrgelt haritud ja IKT-oskustega töötajatele, samal ajal kui madalate või ebapiisavate oskustega töötajad on senisest veelgi haavatavamad. Kui maailmas kerkib esile muljetavaldavaid konkurente ja turge, otsib tööstus kõikjalt uusi talente ja vahendeid; e-oskused on Euroopa kui regiooni konkurentsivõime suhtes esmatähtsad. Kriis on paljastanud meie majanduse ja tööturgude suure nõrkuse. Ajal, mil töötuse määr ületab 10%, ei tooda me endiselt piisaval hulgal e-oskustega professionaale. Selle ilmestamiseks tõusis IKT-hariduse omandanute hulk pidevalt 2005. aastani, aga pärast seda on nende hulk kogu aeg kahanenud ja naissoost tudengite suhtarv jääb alla igasugust arvestust. Ärijuhid hoiatavad, et me võime sattuda silmitsi suure konkurentsi ja uuendustühimikuga, mis takistab majanduskasvu pikemas perspektiivis. Me ei vaja vaid IKT-professionaale, vaid ka e-oskustega liidreid, juhte ja ettevõtjaid kõigil ametitel ning kõigis sektorites. Euroopa on heal positsioonil eelseisvate probleemide lahendamiseks. Euroopa Komisjon on välja pakkunud pikaajalise e-oskuste strateegia ning digitaalse tegevuskava tingimuste püstitamiseks, millele peab vastama, et IKT potentsiaali ära kasutada. Edusamme on tehtud, ent sellest ei piisa: me peame oma pingutusi kiirendama ja suurendama. Töötuse rekordiliste määrade ja sünge majandustuleviku prognoosi juures tuleb Euroopa Komisjon 2012. a välja uute ettepanekutega uue tööstuspoliitika kujundamiseks, mis kasvu toetab. Käesolev manifest sisaldab palju olulisi ideid juhtivatelt valitsuse, hariduse, poliitika, teaduse ja tööstuse liidritelt. See mõtiskleb põhiliste e-oskustega seotud raskuste üle Euroopas, ning annab väga kasulikke nõuandeid selle kohta, mida tuleks ette võtta. Ma olen neile ääretult tänulik, et nad jagasid oma teadmisi, asjatundlikkust ja energiat, panustamaks ühisesse nägemusse ja tegevuskavasse. See manifest on meie kõigi üleskutse tegudele asuma.

Antonio Tajani

Euroopa Komisjoni asepresident Vastutav tööstuse ja ettevõtluse eest EESSÕNA

SISSEJUH ATUS Digitaalse võimekuse loomine Euroopas Autor: Don Tapscott Euroopa on kriitilises olukorras. Riigivõlgadest, noorte tööpuudusest, majandusraskustest, sotsiaalsest rahutustest, uuendustegevuse vähesusest, institutsioonide halvatusest ja teistest probleemidest tulenevad raskused on kõik omavahel seotud. Mitte vaid Euroopas, vaid kõikjal maailmas hakkavad nii tööstusmajandus kui ka paljud selle institutsioonid alla käima. Näeme kriisis tööstusi, valitsusi, kes ei tule oma kohustustega toime, meedia kõikuvaid alustalasid, nagu ajalehed, takerduvaid finantsteenuseid ja põdevaid transpordisüsteeme ja institutsioone seoses ülemaailmse koostöö ja probleemide lahendamisega. Peame ümber mõtlema ja ümber ehitama paljusid organisatsioone ja institutsioone, mis on meid aastakümnete vältel hästi teeninud, kuid jõuavad nüüd oma elutsükli lõpule. Samal ajal hakkavad selgelt välja joonistuma uute ettevõtete, tööstuste ja tsivilisatsiooni kontuurid. Ühiskonnal on nüüd enneolematult võimas tegevuskava inimeste, oskuste ja teadmiste ühendamiseks, mis on vajalikud majanduskasvu, sotsiaalse arengu ning õiglase ja jätkusuutliku maailma tagamiseks. Digitaalse revolutsiooni tõttu pööratakse vanad tööstusmudelid pea peale ja uued võimalused õilmitsevad. Internet areneb järjest võimsamaks kommunikatsioonivahendiks ja ülioluliseks uuendustegevuse ning jõukuse loome mootoriks, mis langetab radikaalselt koostöökulutusi ja võimaldab seeläbi muuta põhjalikult, kuidas me suuname ühiskonna võimekust uuendada, toota kaupu, teenuseid ja jõukust, ning isegi seda, kuidas avalikku väärtust luua. Muutuste tempo kiirenedes, kiirenevad ka nende tagajärjed. Digirevolutsioon kannab lubadust pöörata meie majandus ja ühiskond küllusele, sotsiaalsele arengule ja stabiilsusele. Ettevõtted ja kogukonnad töötavad koos uutel viisidel jagatud murede, jõupingutuste ja raskuste kallal. Kõikjal teevad inimesed koostööd nagu ei kunagi varem, et taasleiutada oma institutsioonid ja säästa oma planeeti, tervist ja eksistentsi. Haridusest ja teadusest uute lähenemisviisideni kodanike kaasamisele ja demokraatiale, on hoogu saamas uued säravad algatused, mis võtavad omaks 21. sajandi uued põhimõtted – koostöö, avatuse, jagamise, vastastikuse sõltuvuse ja ühtsuse.

e-oskuste manifest

Kuid on üks tõsine probleem. Üle Euroopa valitseb kasvav digitaalsete võimete lõhe digitaalse ümberkujundamise nõudluse ja tööjõu oskuste, oskusteabe ja võimete vahel. Nagu e-oskuste manifestis rõhutatakse, kinnitavad tööandjad hoolimata 22% noorte tööpuuduse keskmisest määrast pidevalt, et nad ei suuda täita vabu töökohti, kus vajatakse loodusteadus- ja tehnilisi oskusi. See puudujääk muutub ajaga vaid suuremaks. Hiljutine Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kõrgkooli (LSE) üle-Euroopaline uurimus näitas, et Euroopa noorte seas valitseb tõsine oskuste defitsiit, kuigi populaarne arvamus väidab, et nad on digitaalsed pärismaalased. Lisaks sellele väidab LSE, et e-oskuste omandamise edusammud elanikkonna seas on viimastel aastatel peatunud. Tunnustatud Suurbritannias avaldatud Livingstone-Hope’i aruanne on sama meelt, kinnitades, et haridusasutuste õppekavad ei peegelda ega mõista tööstuse vajadusi. Näiteks, koolid annavad lihtsaid oskusi, nagu tekstitöötlus, mitte sügavamaid, kriitilisemaid ja vajalikumaid teadmisi suure tehnoloogiliste vahendite valiku, informaatika ja programmeerimise kohta. Viimased Eurostati andmed, mis avaldati 2009. a, viitavad, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigis õpivad hariduse kolmandas astmes loodusteaduste või tehnilistel erialadel vaid 14,3 inimest 1000-st 20–29-aastasest noorest. Esineb paradoks: noored on eriti aktiivsed IT-kasutajad; 16–24-aastased kasutavad internetti viis kuni seitse korda nädalas. Sellest hoolimata plaanib vaid alla 30% poistest ja 14% tüdrukutest õppida ülikoolis IT-ga seonduvatel erialadel. Huvi kadumine loodusteaduse ja tehnika ainete vastu algab juba põhihariduse esimestes klassides. See mõjutab kokkuvõttes seda, kui paljud noored talendid seda valdkonda ülikoolis edasi õpivad ja lõpuks ka tööjõu seas saadaolevat e-oskuste taset. Ambitsioonikad sihid ja muutused tuleb sisse viia kogu haridussüsteemis, et see vastaks Euroopa noorte vajadustele; et positiivselt mõjutada loodusteaduste ja tehnika erialade mainet ning seeläbi ka motivatsiooni ja saavutusi akadeemilises elus; ning et valmistada noori ette hilisemaks tööeluks.

Digitaalsete võimete lõhe on tohutu probleem See on tohutute mõõtmetega probleem, sest tehnoloogiline kirjaoskus, võimed ja oskused on ülitähtsad kõikide tööstusharude jaoks. Üleilmastumine ja digitaalne revolutsioon pöörab vana tööstusajastu uuendustegevuse, tootmise, levitamise ja pea iga teise majandustegevuse mudeli pea peale. Nagu ma olen juba palju aastaid kirjutanud, on ennast tehnoloogia abil ümberkujundavad ettevõtted innovaatilisemad, sest

SISSEJUHATUS

talendivõrgustike mudelid toimivad paremini. Neil on klientidega paremad suhted, sest sotsiaalmeedia toob kliendid ärivõrgustike piiridest sissepoole. Internet, liikuvus ja nn suurte andmete ning järgmise põlvkonna andmeanalüüsi tõus võimaldab firmadel oma sooritust kordades tõsta ja konkurentsieelist saavutada. Tulemus on see, et kuna tööjõul puuduvad digitaalsed teadmised ja vajalik pädevus, jäävad Euroopa ettevõtted, valitsused ja teised institutsioonid maha. Kuid on veel üks probleem – noorte tööpuudus, mille arvestuslik tase ületab Euroopas 22%. See number on viimased 10 aastat stabiilselt tõusnud. Kreekas ja Hispaanias on noorte töötus kerkinud 50%-ni. Paljud süüdistavad tehnoloogiat, aga asi pole selles. Viimane tehnoloogialaine puudutas automeerimist – tavaliselt eesmärgiga vähendada kulusid, eriti töötajate arvelt. Kuid nüüd on digitaalne revolutsioon küpsem, tehnoloogia võim seisneb inimvõimete suurendamises, mitte vaid automeerimises. Arvutid on saanud kommunikatsiooni ja teabe, teadmiste ning inimeste intelligentsi jagamise vahendiks. Need ei ole enam peamiselt automeerimisvahendid. Lisaks on nad ülemaailmsel turul konkurentsivõimeliste ettevõtete ja majanduste, ning seeläbi uute töökohtade ehitamise vahend. Uued koostöövahendid koondaksid kindlasti mõned töökohad või sunniksid ettevõtteid muutuma ja oma töötajaskonda kärpima. Kuid enam tuleks rääkida sellest, et infotehnoloogia võib aidata toetata uutel firmadel oma uuendusvõimekust täisvõimsusele viia ja et uued ettevõtted on lisaks ka kõige usaldusväärsemad töökohtade loojad. 2008. a näitas Kauffmani fondi teedrajav uurimus USA-s, et tööloome toimub peamiselt uutes ettevõtetes, st eraettevõtluses: 8 miljonit 12 miljonist uuest töökohast loodi alla viieaastastes start-up’ides. Valitsusjuhid eksivad, kui arvavad, et töökohtade allikaks on riigi suurimad ja edukaimad korporatsioonid. Pigem võimaldab internet uue eraettevõtluse ja uue ärimudeli ajastut. Väikefirmadel võivad suures osas olla samad oskused kui suurtel ettevõtetel, omamata nii suurt vastutust – bürokraatia, pärandkultuurid, süsteemid ja vanad tööviisid – need kõik takistavad uuendustegevust. Avatud uuendustegevus, kui talent ei pea korporatiivsete piiride sees püsima, toob kõigile organisatsioonidele kasu, ning suurimad kasusaajad võivad olla väikefirmad. Kui enam väikefirmasid kasutab internetti uute ressursside leidmiseks, suureneb nende juurdepääs ülemaailmsetele turgudele, mida varem nautisid vaid suurimad korporatsioonid. IKT-tööstust on alati juhtinud eraettevõtluse initsiatiiv. Teised tööstused võtavad seda mudelit üha enam üle. Ettevõtluse ja uuendustegevuse oskused on seega tuleviku e-oskuste üliolulised elemendid. “Oskused

e-oskuste manifest

ja tööjõu arendamine on Euroopa majandustuleviku vääring,” märkis Jan Muehlfeit, kes töötab Microsoftis ja on Euroopa e-oskuste ühingu kaaseesistuja. Eraettevõtlus loob töökohti. Koostöö ja ärivõrgustiku mudelid toetavad konkurentsivõimelist eraettevõtlust. Need tõed kehtivad nii IKTtööstusele endale kui ka majandusele tervikuna. Kuid seal on puuduv koostisosa. Kui me tahame struktuurse töötusega võidelda, vajab Euroopa valitsuspoliitikaid, mis looksid selle toimumiseks konteksti. Tehnoloogia pakutavad võimalused on universaalsed ja Euroopa eraettevõtjatel on ülemaailmset konkurentsi. India või Hiina eraettevõtja võib samuti ülemaailmset allhanget, rahvusvahelist oskusteavet ja klientidele ligipääsu ära kasutada, rakendades uusi internetiplatvorme. Kuid töökohad lähevad ebaproportsionaalselt paikadesse, kus kultuur, institutsioonid ja talent toetavad uuenduste turuletoomist. Euroopa jaoks on äärmiselt oluline liikuda selles ülemaailmses võidujooksus kõige väärtuslikumate e-oskuste esirinda, ning ehitada tööjõudu, sh ettevõtjaid ja juhte, kellel on sügavad tehnoloogilised oskusteadmised ja digirevolutsiooni kultuur DNA-sse kirjutatud. Eraettevõtluse ja töökohtade kasvu võimaldamiseks peavad valitsused investeerima tulevikku, et luua kõrgete e-oskustega tööjõud. Nad peavad vältima protektsionismi ning tagama, et ülemaailmsed turud ei oleks eraettevõtjatele suletud. Valitsused saavad innustada teadusuuringuid ja arendustegevust läbi maksuvabastuste ja muude stiimulite stiimulite, ning hõlbustada start-up’ide juurdepääsu riskikapitali ja turundustoetuse juurde. Igas riigis peaksid liidrid korraldama digitaalseid ajurünnakuid ja võistlusi, et kaasata kodanikke mõtlema eraettevõtluse edendamise viisidele. Kui Euroopa soovib luua ja säilitada töökohti areneval ülemaailmsel tööturul, peavad valitsused lõpetama traditsioonilistele suurettevõtetele toetumise ning saama eraettevõtluse eestkõnelejateks. Nad peavad seda tegema koolides, meedias ning igal teisel ajal ja viisil. Iga Euroopa riik vajab kampaaniat “Töökohad e-ettevõtluse kaudu”, mille algataksid mitme sidusrühma partnerlused ja mis keskenduks e-oskuste ehitamisele ning võimele uute ettevõtete loomet ja kasvu võimendada. Kuid täna on Euroopas üle 300 miljoni inimese digimajandusest kõrvale jäänud. E-oskuste omandamine võib tõsta kvalifitseeritud töötajate saadavust, suurendada töövõimalusi ja anda Euroopale väga vajaliku tootlikkuse süsti. Töötajad peavad jätkama oma olemasolevate oskuste suurendamist, et tagada oma konkurentsivõime 21. sajandi keerukal tööturul. E-oskustega professionaalide palgatase on palju

SISSEJUHATUS

kõrgem kui madalama oskusbaasi oma. Kuid paika tuleb panna jõulised juhtimisstrateegiad ja -tehnikad, et tagada e-oskuste täielikku rakendamist ja hõlbustada efektiivset IT-põhist uuendustegevust ning kiirendada majanduse taastumist ja tootlikkuse kasvu. Oskusteadmisi vajatakse mitmel kriitilisel tasandil. Kõik töötajad vajavad teatud tasemel vilumust, pädevust ja teadmisi meie aja vahendite kohta, sest need saavad otsustavaks iga tööülesande edukal sooritamisel. • Ka juhtidel ja juhatajatel endil peab e-pädevus olema. See on eeldus mõistmisele, kuidas uus meedia saab organisatsiooni edukaks muuta. Võrreldes teiste maailma osadega on Euroopa juhid olnud arvutite kasutuselevõtmises aeglasemad. Selle asemel peaksid nad juhtima, sest korporatiivse kultuuri loovad nad oma eeskujuga. Juhtimisõpe ja e-juhtimine on võtmetähtsusega. • Peame arendama palju sügavama ekspertiisi professionaalsete tehnikute – programmeerijate, analüütikute, süsteemiinseneride ja -arhitektide seas, keda vajavad ettevõtted ja valitsused oma IKTkeskkondade ehitamisel ja haldamisel. • IKT-sektor ise vajab uue tasemega talente – professionaale, kes suudaksid võistelda ülemaailmsel turul. Euroopa vajab maailmaklassi tööjõudu, mis koosneks haritud ja tipptasemel tehnikutest, leiutajatest ja tehnoloogidest. Arvestades innovatsioonikeskuste erakordset kasvu, alustades Silicon Valley’st ja lõpetades Bangalore’i, Bekingi ja Seouliga, peab see juhtuma kiiresti. • IKT talendilõhe probleem on STEM-i jäämäe tipp. See tähendab, et Euroopa peab tõstma oma üleüldist võimekust STEM-ainetes: loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteaduses ja matemaatikas. See kõik ei tähenda, et ainult tehniline haridus on oluline või et ainsad, mis loevad, on traditsioonilisel viisil defineeritud oskused; pigem on mõte selles, et vaja on tasakaalustatumat reaalainete/humanitaarainete lähenemist haridusele. Kaunite kunstide bakalaureusekraadil on endiselt oma roll. Varem lõpetasid ülikooli ja olid eluks ajaks tehtud mees – pidid vaid oma valitud erialal toimuvate uuendustega pisut sammu pidama. Täna oled sa pärast ülikooli lõpetamist tehtud mees, ütleme – 15 minutit. Kui sa läbisid oma ülikooli esimestel aastatel mingi tehnilise kursuse, on

e-oskuste manifest

neljandaks aastaks pool õpitust vananenud. Muidugi vajad sa endiselt baasteadmisi; sa ei saa end igast tegevusest ja vestlusest läbi guugeldada. Kuid mis enam loeb, on sinu võime õppida terve elu, mõelda, uurida, teavet leida, analüüsida, sünteesida, kontekstualiseerida ja kriitiliselt hinnata; rakendada probleemide lahendamiseks teadusuuringuid; koostööd teha ja suhelda. See on eriti oluline tudengitele ja tööandjatele, kes ülemaailmses majanduses võistlevad. Tööturud on nüüd ülemaailmsed ja arvestades vastavaid võrgustiku ärimudeleid, on teadmustöötajad konkurentsiga reaalajas pidevalt silmitsi. Töötajad ja juhid peavad õppima, kohanema ja sooritama nagu ei kunagi varem. Seega, kui kõnealuses manifestis kasutatakse sõna “e-oskused”, ei viidata vaid piiratud võimele teatud digitaalseid vahendeid kasutada, vaid pigem sügavatele teadmistele ja võimele õppida terve elu kõigi digirevolutsiooni oluliste valdkondade kohta, selle tehnoloogiate, rakenduste, kasutusviiside ja ümberkujundamise võimaluste kohta.

Mida siis tegema peaks? Digirevolutsioonil sarvist haaramiseks ja ülemaailmse konkurentsivõimega sammu pidamiseks peab Euroopa töötajate oskused, teadmised ja võimed ümber kujundama. Koos töötades on tööstusel, haridusel ja valitsusel jõudu tagada pikaajaline tegevus ja edu, mis loob töökohti, konkurentsivõimet ja tootlikkuse kasvu. Euroopa töötajad vajavad neid vahendeid, et osa saada uuendusest kantud võimaluste lainest, mis kerkib digitaalselt juhitud ettevõtetest. See kehtib majanduse kõigi sektorite kohta. Me peame tagama, et kõik töötajad, mitte vaid noored, omavad vajalikke e-oskusi, et osaleda selles teadmiste võrgustiku ajastus. Haridus on nüüd elukestev protsess. Kõigil kodanikel peab olema hõlbus juurdepääs IKT-koolitusvõimalustele ja Euroopa e-oskuste nädal mängib selles protsessis suurt rolli. See keskendub eesmärkidele, mis on välja toodud Euroopa Komisjoni 2007. a teatises “E-oskused 21. sajandi jaoks”. See kutsub üles liitma e-oskusi algja põhiharidusse. Peame parandama loodusteaduste, eriti matemaatika ja füüsika õpetamist. Noored peavad mõistma, et e-oskused pakuvad neile suuremaid karjäärivõimalusi. Piirid akadeemia ja tööstuse vahel jätkavad hägustumist. See on hea; see hõlbustab tihedamat ühildumist tööstuse ja teaduse nõudmiste vahel. See aitab toota vajalike e-oskustega IT-professionaale. See toob omakorda kaasa suurema äriväärtuse. Samas peab Euroopa keskenduma

SISSEJUHATUS

ka olemasolevate talentide parema kasutamise probleemile. E-oskused on suurepärane lisa iga kogenud professionaali profiilile. IDC uurimus näitab, et 90% kõigist töökohtadest põhineb 2015. aastaks põhilistel e-oskustel. E-valitsuse täielik potentsiaal avaldub alles siis, kui Euroopa rahvastik on ühendatud internetiga ja omab e-oskusi. Me vajame digitaalse kirjaoskuse koolitusi väljajäämisriskiga rühmadele. Isegi pensionil olevad vanemad kodanikud saavad enamatest ja suurematest e-oskustest kasu oma igapäevase tervise, rahaasjade ja isiklike asjade eest hoolitsemisel. Valitseb pakiline vajadus tegeleda murettekitava trendiga, et IKT-s töötab järjest vähem naisi. See takistab majanduskasvu ja kõik riigid peavad soolise ebavõrdsuse leevendamiseks meetmed kasutusele võtma. Naiste alaesindatus IKT-õpingutel ja -karjäärides toob kaasa tohutu talenditühimiku IKT-ettevõtetes ja majanduses. Euroopa e-oskuste raskustega tegelemine nõuab märkimisväärset juhtimispraktikate parandamist, et lõigata kasu tohututelt ettevõtluse ja äritegevuse võimalustelt. Peame sulandama tehnoloogia teiste äripädevustega. Innovatsiooniväärtuste Instituut on märkinud, et paljudes ettevõtetes töötavad IT-osakonnad allpool oma võimeid ja ettevõtte juhtkond ei soovi uuendustegevust rahastada. Tõendid kinnitavad, et juhtivad organisatsioonid on need, kes suudavad äri ja IKT kohtudes kõige paremini uuendusi luua. Euroopa e-pädevuse standardi ja sertifitseerimise edendamine tõstab IKT-ameti mainet ja suurendab huvi edasijõudnud e-oskuste omandamise vastu. See seab lati teadmistele, oskustele ja pädevustele, mida vajatakse nii avalikus- kui ka erasektoris. See tugevdab Euroopa ülikoolide rolli Euroopa varustamises IKT-praktikute ja e-pädevate juhtidega. IKT-tööstuses edu tagavad oskused peavad arenema ja ühilduma uute kasvutrendidega. Kõnealuses manifestis on sidusrühmad ja Euroopa e-oskuste strateegia toetajad valmis mängima oma rolli Euroopa hariduse uuenduspartnerluse loomises. IKT-hariduse ja e-oskuste arendamise uuendustegevus on esmatähtsad. Don Tapscott on bestsellerite autor, kellelt ilmus viimati (koos Anthony D. Williamsiga) teos “Macrowikinomics” (ee makrowikinoomika). Hetkel juhatab ta ühemaailmse probleemilahenduse ja valitsemistavade mudelite uurimist.

e-oskuste manifest

Don Tapscott on bestsellerite autor, kellelt ilmus viimati (koos Anthony D. Williamsiga) teos “Macrowikinomics” (ee makrowikinoomika). Hetkel juhatab ta ühemaailmse probleemilahenduse ja valitsemistavade mudelite uurimist.

e-oskuste manifest

SISUKOR D Eessõna

Sissejuhatus Digitaalse võimekuse loomine Euroopas

Sisukord

Ülevaade Suurem pilt: uuendatud püüdlus tippsaavutuste ja innovatsiooni poole

1. peatükk Uuenduslik haridus: Euroopa tulevane tööjõud 2. peatükk Talendi otsimine ja rakendamine

3. peatükk Väärtustepõhise IT osakonna poole

4. peatükk Naiste täieliku potentsiaali avamine

5. peatükk Tulevikunägemus

Autorite biograafiad

Kasutatud kirjandus

SISUKORD

ÜLEVA ADE Suurem pilt: uuendatud püüdlus tippsaavutuste ja innovatsiooni poole Autor: Dr Bruno Lanvin Terve Euroopa idee realistlikust utoopiast seisab silmitsi oma esimese tõelise lakmustestiga. Kuigi praegune kriis on vaieldamatult ülemaailmne, võtab see maailma eri piirkondades erinevaid vorme. Tänapäeva ajaloos esmakordselt on kriis lahvatanud ajal, mil peamine tootmismajandus ei ole peamine tarbimismajandus. Samuti on tänapäeva ajaloos esmakordne, et rahvusvahelised konkurentsieelised toetuvad teguritele, millel on vähe pistmist looduslike lähtevõimalustega, geograafiaga ja jätkusuutlike tehnoloogiliste uuendustega.

Uus kiireloomulisuse tunne Sellises kiirestiliikuvas keskkonnas on Euroopa sunnitud määratlema oma tulevase õitsengu aluseid. Viimase kümnendi jooksul on Euroopa selles osas strateegilisi valikuid teinud: konkurentsivõimelise ja kaasava majanduse kasvatamine ning keskkonnakaitse ja uuendustegevuse esirinnas olemine kuuluvad nende sekka. Praegune kriis teeb need valikud ühtviisi kulukamaks ja väärtuslikumaks. Kui miski on Euroopas seoses e-oskuste küsimusega muutunud, on see kiireloomulisuse tunne, mida see nüüd tekitab: töötuse määr jätkab Euroopas kasvu, mil Ameerika Ühendriikides ja teistes maailma osades tunduvad need olevat oma tipu saavutanud (vt alljärgnevat diagrammi). Töötuse määr EL-27, EA-17, USA ja Jaapan, hooajati kohandatud, jaanuar 2000 – jaanuar 2012 EA-17

% 10

EL-27

USA

8 6

Jaapan

4 ‘00

’01

‘02

’03

Allikas: Eurostat 2012

e-oskuste manifest

‘04

’05

‘06

’07

‘08

’09

‘10

’11

‘12

kalendriaasta

Kuid tõeline kiireloomulisus tuleneb töötuse määrast Euroopa noorte seas (15–24-aastased). 2012. aasta jaanuari koondandmed (vt alljärgnevat diagrammi) näitavad, et EL-27 noorte seas on töötuse määr 22,4% ja euroalal 21,6%. 2011. aasta jaanuaris olid need näitajad vastavalt 21,1% ja 20,6%. Madalaim määr oli Saksamaal (7,8%), Austrias (8,9%) ja Hollandis (9,0%) ning kõrgeim Slovakkias (36,0%), Kreekas (48,1% novembris) ja Hispaanias (49,9%). Sarnased andmed näitavad, et USAs oli töötuse määr 8,3% ja Jaapanis 4,6%. Noorte töötuse määr, EL-27 ja EA-17, hooajati kohandatud, jaanuar 2000 – jaanuar 2012 EL-27

% 22

EA-17

20 18 16 14 ‘00

’01

‘02

’03

‘04

’05

‘06

’07

‘08

’09

‘10

’11

‘12

kalendriaasta

Allikas: Eurostat 2012

Seda uut kiireloomulisuse tunnet toetab süvenev mulje, et uued tootmistehnikad, uued tarbimismudelid ja uued käitumismallid pakuvad viljaka pinnase töörikkuse taastamise loomiseks Euroopas, olemata vastuolus tema ambitsiooniga olla maailma liider tootlikkuses, uuendustegevuses ja kaasamises. Seepärast saavadki info- ja sidetehnoloogiad (IKT) ja e-oskused tulevikuanalüüsi ja -poliitika keskseks elemendiks Euroopa töörikkuse ja jätkusuutliku taastamise loomises.

Uus valik võimalusi Viimase kümne aasta jooksul on päevas saadetavate meilide hulk maailmas kasvanud 12 miljardilt 247 miljardini, 400 000-lt sõnumilt 4,5 miljardile ja keskmiselt 2,7 internetis veedetud tunnist nädalas koguni 18 tunnini: sellises maailmas tuleb individuaalsed, sotsiaalsed, professionaalsed ja juhtimisoskused ümber hinnata ja kohandada.

ÜLEVAADE: SUUREM PILT

Uued arengusuunad informatsiooni- ja võrgustike valdkondades (sh pilveandmetöötlus, suured andmestikud, sotsiaalmeedia, mobiilne internet ja lähenemine) tekitavad vajaduse uute oskuste järele ja tohutud võimalused neile, kes neid esimestena arendavad ja täiustavad. Andmed praeguse ja oodatava e-oskuste pakkumise ja nõudluse taseme kohta on käesolevas dokumendis hiljem ära toodud. Need näitavad püsivat defitsiiti terves Euroopas: paradoks kõrge töötuse määra ja märkimisväärse täitmata töökohtade hulga vahel e-oskuste sfääris on Euroopa töömaastikul üks rabavamaid. Need on ajad, mil kõige strateegilisema lähenemise valimine e-oskuste küsimusega tegelemiseks on sama oluline kui vahendid ja protsessid, mis sellega tegelemisse rakendatakse. Kuna ülemaailmset konkurentsivõimet juhivad üha enam teadmised ja uuendustegevus, on selge, et Euroopa peab toetuma oma tugevustele (nagu IKT-sektor ja teadmuspõhine majandus), et rahvusvahelises plaanis jätkusuutlikud konkurentsieelised välja arendada. Kuid Euroopa tööjõu kvaliteedi ja struktuuri kohandamine nende väljakutsete ja võimalustega, mis tulenevad ülemaailmsest teadmuspõhisest majandusest on endiselt raskus, mis – kui sellega ei tegeleta – võib seada ohtu teised, püüdlused, mida tehakse Euroopa tuleviku kujundamisel ülemaailmseks jõuks ning konkurentsivõime ja kaasamise saavutamiseks. Selles seisnebki e-oskuste suur eesmärk.

Kriitiline puuduv lüli, sisemiselt ja väliselt Sidusrühmade seas valitseb laialdane üksmeel, et e-oskused on üliolulised konkurentsivõime, tootlikkuse ja uuendustegevuse kiirendamiseks, aga ka Euroopa tööjõu professionaalsuse ja töölesaamise suhtes. Tuleb tagada, et IT-praktikute ja kasutajate teadmised, oskused, pädevused ja leidlikkus vastaksid kõrgeimatele ülemaailmsetele standarditele ja et neid ajakohastataks pidevalt tõhusa elukestva õppe käigus. Euroopa vajab e-oskustega inimesi nii taristu tagamiseks kui ka selle kasutamiseks. E-oskustega ühiskond on seega teadmistepõhise ühiskonna eelkäija. Piisavate e-oskuste puudumisel Euroopa elanikkonna seas ei tooda taristule (nt lairiba) tehtavad ja sellesse planeeritavad investeeringud täielikku kasumit. Tööstuse vaatenurgast on ka selge, et jätkuv oluline ITtöötajate puudus seab tõsisesse ohtu Euroopa majandusedu. See kahjustab kõrgtehnoloogia tööstust ja aeglustab uuendustegevuse kiirust, mis

e-oskuste manifest

omakorda mõjutab seonduvate tööstusharude tööhõivet ja tootlikkust. Selle tagajärjel nõrgestab IT-praktikute puudus Euroopa võimet ülemaailmselt konkureerida. Sisemiselt kujutab see töötajate puudus ohtu digitaalse ühtse turu saavutamisele.

E-oskused on võti Euroopa konkurentsivõime, kasvu ja töökohtadeni 2007. a septembris, pärast laialdast konsulteerimist ja arutelusid sidusrühmade ja liikmesriikidega Euroopa e-oskuste foorumi kontekstis, andis Euroopa Komisjon välja teatise „E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil“, mis sisaldab EL-i pikaajalist e-oskuste strateegiat. Kõnealust strateegiat tervitasid liikmesriigid Nõukogu järeldustes konkurentsivõime kohta 2007. a novembris. Sidusrühmad tervitasid ka pikaajalist e-oskuste kava. IKT-tööstus rajas E-oskuste Arendamise Juhtkomisjoni, mis panustab selle strateegia rakendamisse. Ühes seonduvas uurimuses leiti, et riiklik IT-poliitika kaldub keskenduma põhilistele IT kasutajaoskustele. IT-praktiku kutseoskuste arendamist peetakse sageli osaks edasise kutseõppe poliitikast. Leiti, et üheksas riigis oli vastav poliitika e-äri kutseoskuste arendamiseks. Kahekümne kuues riigis oli kujundatud poliitika e-oskuste kohta kasutajatele, mil üheteistkümnes riigis (Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Malta, Hispaania, Portugal, Rumeenia, Ühendkuningriik ja Türgi) oli otseselt praktikutele mõeldud e-oskuste arendamise poliitika. Uurimuses toodi välja kokku 45 algatust, mis olid konkreetselt suunatud IT-praktikute kutseoskuste arendamisele. EL-i e-oskuste strateegia rakendamine on hästi edenenud. Euroopa e-pädevuste raamistik on välja arendatud ja Euroopa e-oskuste karjääriportaal rakendati koostöös mitmete kõrgetasemeliste sidusrühmadega. Sellest ajast peale on käivitatud mitmeid uusi tegevusi. Nende hulka kuuluvad nõudluse ja pakkumisega seotud tegevused (sh ennustusstsenaariumite arendamine), et näha paremini ette muutusi, Euroopa e-pädevuste raamistiku edasine areng; oluliste finants- ja maksusoodustuste edendamine. Samas vaimus oli üleeuroopaline e-oskuste nädal suur teadlikkuse tõstmise kampaania e-oskuste edendamiseks, kogemuste jagamiseks, koostöö õhutamiseks ja sidusrühmade mobiliseerimiseks.

ÜLEVAADE: SUUREM PILT

Ajal mil Euroopa näeb endiselt vaeva kriisist väljatulemisega, saavad 2007. a ideed uue väärtuse: IT-valdkonna tööpuudus on kogu töötuse määrast alati kõvasti allpool olnud. See näitab, et IT-sektori (ja e-oskuste) kasvu stimuleerimine väärib käsitlemist antitsüklilise poliitilise instrumendina suure tööhõive taastamiseks, mida eelpool mainiti.

Ülemaailmse talendiotsingu uued mõõtmed Suur trend, mis mõjutab e-oskuste nõudlust, on ülemaailmne hange. Pilguheit kaubanduse bilansile näitab, et Euroopa impordib rohkem ITkaupu ja ekspordib rohkem IT-teenuseid, samal ajal kui see ekspordib kallemaid IT-tooteid ja -teenuseid ning impordib odavamaid kaupu ja teenuseid. Seega on selge, et Euroopa vajab kõrgete e-oskustega praktikuid, kes suudaksid panustada eriti teenuste valdkonna uuendustesse. Viimase kümnendi jooksul ei ole Euroopat saatnud välismaise IT-talendi meelitamisel edu. Allhange ja väljaliikumine ei ole Euroopa e-oskuste puudujäägi tulevikku suunatud lahendused. Liigsel tarvitamisel ohustavad taolised meetodid uuenduslike toodete ja teenuste kvaliteeti. Lisaks on selgeid märke, et kaugelasuvad riigid panustavad IT-praktikute puudujääki Euroopas – näiteks Hiina ja India kogevad ka ise peagi suurt e-oskuste vajakajäämist. Lisaks piisava professionaalsete e-oskuste tagamisele Euroopas, on tähtis ka leida viise praeguse tööjõu e-oskuste täiendamiseks. Tänapäeval ühendab seda e-oskuste turu ülemaailmastumist kõrgelt kvalifitseeritud isikute suur liikuvus. Strateegiliseks huviks on muutumas ülemaailmsed teabevõrgustikud, kaugkohalolek ning virtuaalsed meeskonnad, kes töötavad üle geograafiliste piiride ja ajavööndite, loovad uusi töökeskkondi, mis meelitavad õigeid talente. „Võidujooks kutseoskuste tasemete tõstmise ja akadeemiliste tippsaavutuste parandamise poole on täies hoos: kulutused kõrgharidusele ning teadustööle ja arendustegevusele kasvavad järsult kõikjal maailmas – eriti tärkava majandusega riikides.”

Aeg suunatud tegevuseks INSEAD eLab’i kutseoskuste püramiidi paradigma alusel on selge, et Euroopa peab tegelema uute probleemidega selle kõigil kolmel tasandil (1) kirjaoskus ja põhioskused, sh e-oskused, matemaatika ja loodusteadused; (2) kutseoskused, mida vajatakse tööturul ja mis omandatakse ametlikus hariduses, aga järjest enam ka „töö käigus“;

e-oskuste manifest

(3) ülemaailmse teadmuspõhise majanduse (GKE) talent on vähem käegakatsutav, kuid kaasab juhtivaid meeskondi ja ennetavad muutusi, ning püüdleb uuendustegevuse poole. Kuigi Euroopa olukord seoses põhi- ja kutseoskustega on parem kui mitmelgi selle konkurendil, ei ole ta üheski kolmest üliedukas (vt järgnevalt).

Kih t2

Kih t3

Ülemaailmse teadmistemajanduse talendid Kolmas (ülemine) kiht viitab abstraktsematele – kuid mõõdetavatele – oskustele, mis on vajalikud mitmekultuuriliste meeskondade juhtimiseks, virtuaalsetes meeskondades töötamiseks ja muutustega toimetulemiseks, GKE nende ennetamiseks ja juhtimiseks. Need on üliolulised oskused uuentalendid dustegevuseks ning uute raskuste ja probleemidega toime tulemiseks.

Ametialased oskused

Ametialased oskused Teine (keskmine) kiht viitab teadmistele ja võimetele, mis tuleb kindlatele töökohtadele kvalifitseerumiseks omandada. Paljud neist oskustest tekivad ametliku hariduse teel (nt tehnikaülikoolides, juurakoolides ja ülikoolides). Kuid suurem osa neist oskustest omandatakse töö käigus. Kirjaoskus ja põhioskused

Kih t1

Esimene (alumine kiht) oskuste püramiidil sisaldab algoskusi Kirjaoskus ja ja -teadmisi, mida igaüks vajab tänapäeva ühiskonnas algoskused (matemaatika, elamiseks. Need ei sisalda vaid traditsioonilisi oskusi loodusteadused, IT kirjaoskus) (nt kirjutamine, lugemine ja algeline matemaatika) vaid järjest enam ka IT kirjaoskust.

Allikas: Lanvin, B. ja Fonstad, N. (2009), "Who Cares? Who Dares? providing the skills for an innovative and sustainable Europe", INSEAD eLab, märts 2009.

2009. a hindas INSEAD Euroopa põhioskusi neljaga, kutseoskusi nelja miinusega ja GKE talente kolmega. Sellest ajast peale ei ole asjad märkimisväärselt muutunud. Aga pole põhjust, miks Euroopa peaks maha jääma: Soome, Taani ja Rootsi võidavad ülemaailmsetes näitajates kõrgeid kohti. Ajal mil töö käigus koolitamine on oluline osa lahendusest, on haridussüsteemid võtmeks. Euroopa haridussüsteemid, algõppest ülikooli tasandini, vajavad süstemaatilist ümberkujundamist, et digitaalset kirjaoskust paremini õppekavasse lõimida. Selline ümberkujundamine nõuab tihedat koostööd hariduse ja äri vahel, arusaamist põhimõtteliste reformide vajadusest ja tunduvalt rohkem investeeringuid. Euroopa investeerib kõrgharidusse palju vähem kui Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Hiljutine Economist Intelligence Unit’i (EIU) uurimus tunnustas Ühendriike, Singapuri, Ühendkuningriiki, Iirimaad ja Lõuna-Koread parima sooritusega riikidena IT-talendi arendamisel. EIU märgib, et nende riikide edu võti asub laiendatud registreerimises kõrghariduskursustele, sh loodusteaduste ja inseneriteaduse valdkondades. Neis riikides asuvad ka maailmatasandil ülikoolid või tehnoloogiainstituudid, mis varustavad tehnolooge äri- ja juhtimisoskustega, mitte vaid tehniliste kutseoskustega.

ÜLEVAADE: SUUREM PILT

Digitaalse kava edasiviimine Euroopa nimel 2010. a võttis Euroopa Komisjon ametlikult vastu asepresident Neelie Kroes’i Euroopa digitaalse tegevuskava, milles tuuakse välja seitse prioriteetset tegevusvaldkonda: ühtse digitaalse turu loomine, suurem koostalitlusvõime, interneti usaldatavuse ja turvalisuse suurendamine, palju kiirem internetiühendus, rohkem investeeringuid uurimis- ja arendustöösse, digitaalse kirjaoskuse ja kaasamise parandamine, teabeja sidetehnoloogiate rakendamine selliste ühiskonna probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused ja ühiskonna vananemine. Tulu näidete hulka kuuluvad lihtsam elektrooniliste maksete tegemine ja arvete esitamine, kiire telemeditsiini rakendamine ja energiatõhus valgustus. Euroopa Komisjon kavatseb: • Edendada e-juhtimist ja IKT-professionaalsust, et suurendada Euroopa talendibaasi ja -pädevusi ning IKT-praktikute liikumist kõikjal Euroopas. • Toetada internetivahendite arendustegevust, et eristada ja ära tunda IKT-praktikute ja kasutajate pädevusi seoses Euroopa e-pädevuste raamistiku ja EUROPASSiga. • Edendada naiste suuremat osalemist IKT tööjõus. • Teha digitaalsest kirjaoskusest Euroopa sotsiaalfondi määruse prioriteet (2014–2020). • Kehtestada tervele EL-ile digitaalsete pädevuste ja meediakirjaoskuse näitajad. Nende püüdluste edasiviimiseks oodati, et liikmesriigid: • Rakendaksid pikaajalist e-oskuste ja digitaalse kirjaoskuse poliitikat. • Süvalaiendaksid oma poliitikas e-õpet, et nüüdisajastada oma haridust ja koolitust, sh õppekavasid, õpitulemuste hindamist ja õpetajate ja koolitajate ametialast arendamist. Suhteliselt lihtne on näha, kuidas eelkirjeldatud tüpoloogia (oskuste püramiid) oleks otseselt kohandatav igale nimetatud tegevusvaldkonnale.

e-oskuste manifest

Raskuseks on teha seda järjepidevalt kõikides Euroopa asutustes ja valitsustes.

Uuendamine, et saavutada tipptulemusi, ja tipptulemusi saavutada, et uuendada Paari viimase aasta jooksul on eri sidusrühmad (eriti tööstus) olnud küllaltki häälekad kohese tegevuse kohta soovitusi tegema. Mõned neist on järgmised. EL-i ja liikmesriikide tasandil peaksid ametivõimud algatama avalike/erapartnerite juhitud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis tooksid esile matemaatika, loodusteaduste või tehnoloogia õppijate karjäärivõimalusi. Sellised kampaaniad peaksid ka rõhutama e-oskuste puudujääki, millega EL hetkel silmitsi seisab – ja nõudluse ja pakkumise kasvava lõhe negatiivseid mõjusid. Kõik põhi- ja keskkoolid peaksid 2015. aastaks olema varustatud kiire internetiühendusega ja kõiki õpilasi peab õpetama internetti vastutustundlikul ja ohutul moel kasutama. Tuleks suurendada kooliväliseid tegevusi, nagu laborikülastusi, avatud uste päevi ettevõtetes ja teadlaste külastusi. Praktikavõimalusi õpilaste turustatavate teadmiste poole suunamiseks tuleks laiendada kahel olulisel hetkel: kui teismelised otsustavad mida pärast keskkooli lõpetamist edasi õppida, ja kraadiõppe alguses, kui tudengid teevad oma karjäärivalikuid. Vahepealsel ajal tuleks kaaluda järgmist: • Tuleks teha põhjalikud IT-oskuste puudujääki käsitlevad uurimistööd, et määratleda konkreetseid oskuste lõhesid. Arendada tuleks aastaseid eurobarameetri raporteid, mis kaardistaksid töötajate nägemust e-oskuste vajadusest järgmise kolme kuni viie aasta jooksul. • Tuleks luua stiimulid õpetajatele, et nad ajakohastaksid oma ITkoolitust ja uuendaksid oma õppimismeetodeid digitaalõppe / digitaalse õpetamise süvalaiendamiseks. Rakendada võiks ka e-oskuste tunnistusi õpetajatele.

ÜLEVAADE: SUUREM PILT

• Euroopa Komisjon peaks looma ja rahastama koolidevahelisi matemaatika- ja loodusteaduste võistlusi kõikjal Euroopas, et autasustada kõrgeid saavutusi. Veelgi enam – on selge, et e-oskuste eesmärk on nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. Euroopa vajab kõrgelt kvalifitseeritud IT-praktikute baasi, et vastata tööandjate vajadustele. Traditsiooniline kõigepealtharidus-ja-siis-töö-põhimõte muutub järjest vähemaktuaalseks, mil turu kõikumine järjest suureneb. Tööandjad ja haridustöötajad peavad tegema tihedat koostööd, et tagada liikuvam kutseoskuste omandamise võrgustik (st õppima õppimine). EL-i juhitud e-oskuste strateegia ei saa olla vaid lühiajaline teema. Seoses e-oskustega valitseb selge nõudluse ja pakkumise probleem, mis järjest süveneb. Pakkumine suureneb traditsiooniliste tehnoloogilise taristu oskuste järele pluss nende oskuste järele, mida vajab teadmuspõhine koostööd tegev tööjõud. Kuid kõiki neid soovitusi ületab ülemaailmne uuendusliit, millele Euroopa vastu astub. E-oskused on uuendustegevuse ökosüsteemi ülioluline komponent; teisisõnu – Euroopa peab end varustama e-oskuste tipptasemega, et jääda juhtivaks võistlejaks ülemaailmses uuenduse võidujooksus. Euroopa peab tõusma tipptasemele, et uuendustegevust arendada. Samal ajal peab Euroopa parandama oma haridus- ja koolitussüsteemi, et luua ja meelitada rohkem talente, teadlasi ja kõrgelt kvalifitseeritud praktikuid ja juhte. Kolmanda taseme hariduses, aga ka elukestvas õppes ja alushariduses, tuleb Euroopal uuendada, et tippu jõuda.

Ootamismängudeks pole aega Euroopa peab regioonina olema kujutlusvõimeline, toetama laialdaselt poliitikat, mis tegeleb e-oskuste defitsiidiga, mis on struktuurne, mitte tsükliline probleem. Praegune kriis on teataval moel seda arutelu seganud, sest madalam nõudluse tase on viinud eksitavate näitajateni, et e-oskuste lõhe võib kitseneda. See on aga suures osas illusioon: kui Euroopa äri, valitsus ja akadeemia kiiresti ei reageeri, võib see lõhe äkiliselt suureneda, kui taastumine hoogustub. Need Euroopa majandused, mis ei kasuta kriisi kui võimalust suurendada oma võimet toota e-oskustega töötajaid ja juhte, leiavad end tõrjutuna võidujooksus teadmistepõhises ja uuendustegevusest juhitud ülemaailmses konkurentsis.

e-oskuste manifest

Turu oskuste nõudlus

Üldine nõudlus ja oskuste pakkumine

Turu oskuste pakkumine Stsenaarium 2:

Parandatud e-oskuste õppekava

Turu oskuste pakkumine Stsenaarium 1:

Oskuste puudujääk

Midagi ei võeta ette

Aeg

Enne kriisi

Kriis

Pärast kriisi

Allikas: Lanvin, B. ja Fonstad, N. (2010), „E-oskuste tugevdamine Euroopa uuendustegevuse nimel“, INSEAD eLAB, 2010.

Vahetute raskuste valguses, mida noorte tööpuudus endast praegu Euroopale kujutab, saab tegutsemise kiireloomulisus uue tähenduse. Me oleme näinud alles digitaalse revolutsiooni algust: selle tulevik tuleb tugevalt rakendada Euroopa laiade eesmärkide ette (kaasav konkurentsivõime, jätkusuutlik ja uuenduslik kasv), olles kindlalt ankrus Euroopa kodanike praegustele vajadustele ja ootustele vastamisel. E-oskuste omandamise võimaluse pakkumine on selle suure takistuse ületamise võtmeelemendiks.

ÜLEVAADE: SUUREM PILT

1. peatükk: Uuenduslik haridus: Euroopa tulevane tööjõud Alates e-oskuste manifesti esmatrükist 2010. a, kuigi majanduskriis on tööhõive määra märkimisväärselt mõjutanud – eriti noorte seas –, on üks element vaevu muutunud: ebakõla oskuste vahel, mida arendatakse haridussüsteemis võrreldes nende oskustega, mida vajatakse töökohtadel. Nagu mainitud manifesti esmatrükis, on siin aga paradoks: „Noored on eriti pühendunud IT-kasutajad; 16–24-aastased kasutavad internetti viis kuni seitse korda nädalas. Sellest hoolimata plaanib vähem kui 30% poistest ja 15% tüdrukutest IT-ga seotud aineid kolmandas haridustasemes edasi õppida.“ Võõrdumine loodusteaduslikest ja tehnilistest ainetest algab varakult (põhikooli lõpus ja keskkooli alguses) ning mõjutab noorte talentide edasiõppimist antud valdkonna kolmandas haridusastmes ja selle tagajärjel ka saadaolevaid e-oskusi tööjõu seas. Ambitsioonikad eesmärgid ja muutused tuleb ellu viia terves haridussüsteemis, et vastata Euroopa noorte vajadustele, mõjutada positiivselt nende nägemust ning ka motivatsiooni ja saavutusi loodusteaduslikes ning tehnilistes ainetes, akadeemilises elus ja neid hilisemaks tööeluks paremini ette valmistada.

Õpilaste oskuste lõhe Euroopa poliitikal on kiiduväärt eesmärgid seoses noorte varustamisega kutseoskustega, mida nad töömaailmas vajavad, et jõuda „2020. aastaks EL-i tööhõive määra sihtmärgini, mis on 75% naistest ja meestest vanuses 20–64 aastat.“ Algatus „Uute töökohtade jaoks uued oskused“, mis käivitati 2010. a novembris, püüdleb järgmiste eesmärkide poole: • Tuleviku oskusvajaduste parema prognoosimise edendamine. • Oskuste ja tööturu vajaduste parema ühitamise arendamine. • Haridus- ja töömaailmade vahelise lõhe ületamine.

e-oskuste manifest

Arvestades, et noored, kes saavad 2020. a 20-aastaseks, käivad praegu põhikooli esimestes klassides, peaks juba praegune haridussüsteem varustama lapsi ja noori digitaalsete pädevuste ja e-oskustega ajaks, mil nad jõuavad 2020. a tööturule. Selle saavutamiseks seab 2006. a avaldatud Euroopa soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes prioriteetideks kaks tehnoloogilise pädevuse valdkonda: teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest (sh teoreetilised teadmised ja tehnoloogiliste vahendite kasutamine) ning ka digitaalne pädevus IT-vahendite kasutamises töö, meelelahutuse ja suhtlemise eesmärkidel. Digitaalarengu tegevuskava tulemustabeli jaoks kogutud Eurostati andmed viitavad digitaalseid vahendeid kasutavate noorte murettekitavale pädevustasemele. Endiselt on püsiv rühm noori, kes internetti regulaarselt ei kasuta, eriti madala ametliku haridusega noorte seas – keskmiselt 13% madala ametliku haridusega noortest ei kasuta internetti regulaarselt – ulatudes mõnedes riikides kuni 50%-ni, sh Rumeenias. Ainult 25% noortest terves EL-is hindavad oma interneti baasoskuse taset kõrgeks, mil kõrget taset defineeritakse võimena sooritada viit või kuut ülesannet, sh otsingumootori kasutamine teabe leidmiseks; meili saatmine kaasapandud failidega; sõnumite postitamine jututubades, uudisgruppides või interneti foorumis; interneti kasutamine telefonikõne tegemiseks; kasutajalt-kasutajale failide jagamine filmide, muusika jmt vahetamiseks; veebilehe loomine. Kuna need kõrged oskustasemed ei sisalda kõige põhilisemaid IT ametioskusi, nagu sotsiaalvõrgustikud, IT-hooldus, võrgundus või algtasemel programmeerimine, võib see praegusele põlvkonnale katastroofiliseks kujuneda, leides tööturule jõudes, et enamikul töökohtadel eeldatakse e-oskusi, eriti mil Euroopa vabade töökohtade seire näitab, et infotöötluse erialad on kõrgelt kvalifitseeritud noortele üks peamisi töövõimalusi.

IKT aluspädevuste poliitika Hoolimata lõhest õpilaste pädevuste ja ootuste vahel, edendab IKT aluspädevusi poliitika vaatepunktist laialdaselt terve haridussüsteem. Sellega tegeletakse eri haridusastmetel terviklikul moel: õpetajapädevus ja õpilase pädevus, e-ohutus ja erivajadustega õpilaste ning digitaalse lõhega inimeste kaasamine IKT-sse.

1. PEATÜKK: UUENDUSLIK HARIDUS

Taolised poliitikad tegelevad ka taristu loomisega, tagades koolidele ligipääsu olulistele tehnoloogiatele, nagu interaktiivsed puutetahvlid, mõnel juhul minisülearvutid, aga ka traditsioonilisemad arvutiklassid (kas paiksed või liikuvad). Digitaalsed andmed on samuti enamiku Euroopa riikide prioriteediks, õpetajate ja õpilaste interneti töökeskkondadest kuni e-õpikute või teadmiste andmepankadeni. European Schoolneti pilguheit 2011 riikide raportitele Euroopa liikmesriikidest tuvastas riiklike haridusministeeriumite mitmed olulised poliitikad ja praktikad, mis innustavad IKT aluspädevuste arendamist ja teadvustamist, et digitaalne kirjaoskus on nüüdisaegse kirjaoskuse idee põhilisi osi. Leidub eri lähenemisviise digitaalse kirjaoskuse ja pädevuse õpetamise rakendamiseks riiklikul tasandil, eraldiseisvast IKTõppekavast, mis keskendub tavaliselt IKT kasutajaoskustele, kuni IKT sulandamisele igasse ainesse. Mõned riigid (nt Saksamaa) ja piirkonnad on IKT aluspädevuse valideerimisel lülitunud kolmanda poole sertifikaadi kasutamisele, nt arvutijuhi tunnistuse abil. Kuid enamik ei ole digitaalsest lõhest siiani oma põhieesmärki teinud ja koolid erinevad valitsuse vertikaalse poliitika tegeliku rakendamise osas väga palju. See selgitab kindlasti suurt osa lõhest poliitika eesmärkide ja õpilaste nähtavate oskustasemete vahel. Seega valitseb vajadus jääda kindlaks praegusele poliitikale, et tagada IKT meetodite ja vahendite jõudmine haridussüsteemi õigetesse osadesse, aga samuti tuleb pöörata kõrgendatud tähelepanu IKT-lähenemisviiside süvalaiendamisele. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata digitaalse lõhe probleemidele, et kõik õpilased omandaksid hea IKT aluspädevuse taseme hoolimata oma taustast. Kuid endiselt püsib suure takistusena IKT õpetajapädevuse probleem: IKT õpetajapädevusel puudub ühtne Euroopa standard, mistõttu ülemaailmsed standardid ei pruugi Euroopa kontekstile vastata. Seepärast uurivad haridusministeeriumid isikliku standardi loomise vajadust, mis peaks vastama Euroopa e-pädevuste raamistikule. Mitme sidusrühmaga algatused, nagu “Tuleviku klassiruum”, mis võimaldab õpetajatel tehnoloogia abil uuenduslikku pedagoogikat katsetada, on aluseks nende digitaalsete kutseoskuste omandamisele.

e-oskuste manifest

Kas eesmärgid on piisavalt ambitsioonikad? Kehtivad eesmärgid, mis on loetletud üleeuroopalistes suunistes võtmepädevuste kohta, mis on küll kõigi kodanike baastasemel digitaalse kirjaoskuse kasulik lähtepunkt, ei teadvusta piisavalt konkreetseid pädevusi, mida on tööelus e-oskusteks vaja. Pigem toimivad need kui algtaseme oskuste komplekt, mis on kasulik eri tegevusteks, kuid ei valmista adekvaatselt ette neid, kes võivad astuda keerukamatele ITerialadele või püüdlevad akadeemilise haridustee poole informaatikas. See probleem on iseloomulik kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Livingstone-Hope’i aruanne märgib: „Tööstused kannatavad haridussüsteemi pärast, mis ei mõista nende vajadusi. Seda võimendab kooli õppekava, mis keskendub IKT kontorioskustele rangemate informaatika- ja programmeerimisoskuste asemel, mida vajavad kõrgtehnoloogia tööstusharud, nagu videomängude ja visuaalsete efektide tootjad. Samas peavad noored ja nende õpetajad olema teadlikumad nende tööstuste töövõimalustest ja ametioskustest, mis nad sinna viivad. STEMained – loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika – ning kunst on edu pant.“ Aruanne esitab ka soovituse anda informaatika uurimisvaldkonnale võrdne tähtsus teiste teadusvaldkondadega, nagu füüsika või matemaatika, ja et seda õpetataks alates 11. eluaastast üldise õppekava raames põhi- ja keskkoolides. Selle üleskutse peale on Suurbritannia valitsus astunud sammu traditsiooniliste IKT-tundide (mis põhinevad digitaalse pädevuse lähenemisel) asendamise poole informaatikaga, mis keskendub programmeerimisele, veebidisainile ja mobiiliseadmete rakenduste arendamisele.

Matemaatikast ja füüsikast programmeerimiseni Oluline eesmärk IT aluspädevustelt e-oskusteni jõudmisel on saavutused matemaatikas ja füüsikas. Head matemaatikateadmised – eriti algebra ja algoritmide mõistmine, on üliolulised programmeerimis- ja arvutioskuste edasiarendamiseks. Microsofti õpetamise ja õppimise uurimistöö viitab sellele, et matemaatika on üks põhilisi valdkondi, kus uuenduslikke meetodeid klassis kõige vähem kasutatakse. Füüsikateadmised ja -oskused on olulised võrgunduse ja informaatikarakenduste väljatöötamiseks.

1. PEATÜKK: UUENDUSLIK HARIDUS

Euroopa õpilaste suhteliselt madalad saavutused ja huvi nende teemade vastu on kõrgtasemel e-oskuste omandamise suhtes murettekitavad. Eurydice’i teemakohane teadustöö osundab eriti madala õpiedukusega isikute toetamiseks mõeldud riigitaseme poliitika vähesusele paljudes Euroopa riikides. Nendel riikidel, kes saavad loodusteadustes ja matemaatikas kõrgemaid tulemusi OECD korraldatud PISA (Programme for International Student Assessment) haridusuuringul, on valdavalt paigas kindel süsteem, mis tagab, et need, kellele need ained rasked on, saaksid edasijõudmiseks piisavat tuge. Lisaks sellele tõi Eurydice välja, et IKT eriline roll matemaatikas jääb tihti tähelepanuta. „IKT kasutamine matemaatikas on enamikus riikides ette nähtud. Kuid hoolimata nende laialdasest kättesaadavusest kasutatakse arvuteid harva matemaatika õpetamise juures. See vastuolu viitab matemaatika tähtsuse tõstmise ebaõnnestumisele selle ühendamise kaudu tehnoloogiaga, mida õpilased igapäevaselt kasutavad.“ Viimaks, matemaatika ja füüsika kannatavad eriti tüdrukute vähese huvi all. Näited ja mudelid, mida neis ainetes kasutatakse, pakuvad tavaliselt enam huvi poistele kui tüdrukutele. See sunnib tüdrukuid sageli matemaatika ja füüsika edasiõppimisest loobuma, mis on takistuseks informaatikaeriala omandamisele ja ka karjäärile IT-tööstuses. Üheks suureks teguriks selle väljakutse juures on vähene keskendumine mitmekesisuse probleemidele ettevalmistava õpetajakoolituse käigus. Eurydice leiab: „Mitmekesisusega tegelemine – st paljude erinevate õpilaste õpetamine, poiste ja tüdrukute erinevate huvidega arvestamine – ja sooliste stereotüüpide vältimine õpilastega suhtlemisel on õpetajakoolituses kõige vähem käsitletud pädevus.“ Need mured viitavad vajadusele parandada matemaatika ja füüsika ainete õpetamise ja õppimise kvaliteeti, rakendades uuenduslikumaid lahendusi, mis põhinevad nüüdisaegsetel tehnoloogiatel, pöörates senisest palju suuremat tähelepanu soolise võrdsuse probleemidele.

Informaatika kui ainevaldkond On kõnekas, et leidub vähe üleeuroopalisi andmeid informaatika rolli kohta õppekava konkreetse ainevaldkonnana.

e-oskuste manifest

Hetkel puudutab seda teemat üks Insight’i riiklik aruanne vaid seoses IKT-ga laiemalt hariduspoliitikas. Nende riiklike aruannete alusel on selge, et informaatika – kui see üldse õppekavas on – on peaaegu alati valikaine. Harv erand sellele on Šveits, kus see aine tehti kohustuslikuks 2008. aastal ja kus mainitakse otseselt, et tehniline mõistmine IKT-st on keskhariduse oluline osa. Teine huvitav juhtum on Austria, kus IKT vajalikkus töökohustuste täitmisel on riiklike suundade seas selgelt ära mainitud, nagu ka e-oskused, mis on digitaalsest aluspädevusest palju kaugemale jõudnud, sh praktiline informaatika. Informaatika on eraldiseisev õppeaine juba põhikooli algusest peale. Omandatavatele pädevustele antakse kolmanda poole kvalifikatsioonitunnistus, nt ECDL’i eksamikeskus, aga ka tööstuse tunnistused Cisco’lt, Microsoftilt, SAP’ilt, Novellilt ja Oracle’ilt – lisaks tehnilistele põhioskustele. Neid edendatakse eriti vastavates koolides, mis on osa e-õppe klastrist. Küpros rakendab samuti informaatika õpetamist keskkooli tasemel ja kohustuslikku sissejuhatust sellesse ainesse keskkooli esimesel aastal. Keskkooli järgmises kahes klassis võivad õpilased valida informaatika järgmisi mooduleid informaatikas, rakendustes ja võrgunduses (viimast toetab Cisco võrguakadeemia). Spetsialiseerunud tehnikakoolides pakutakse ühe valikuna kolmeaastast arvutitehnika spetsialisti õppekava, mis katab kõik informaatika aspektid. Mitmetes teistes riikides pakutakse sarnaseid tehnikaerialade valikuid kesk-eri haridussüsteemis – kuid nendel valikkursustel õppijate arv on sageli madal ja naissoost õppurite osakaal väga väike. On selge, et informaatikaerialadesse süvenemine – algoritmidest programmeerimise ja võrgunduseni – pakub kasulikku ettevalmistust tehniliste erialade õppimiseks kolmandas haridusastmes, nii akadeemilistel kui ka kutseõppe suundadel. Leidub madalama tasandi näiteid, kus arvutiteadus ja tehnoloogia on ühendatud õppetööga: Massachussetsi Tehnoloogiainstituut (MIT) on välja arendanud Scratchi – programmeerimiskeele noortele lastele. Koolid kõikjal Euroopa Liidus kasutavad seda algkoolist peale. Scratchi kogukonnad on eriti tugevad Suurbritannias ja Portugalis.

1. PEATÜKK: UUENDUSLIK HARIDUS

Hollandis on SURFNET/Kennisneti koostöö alates 2004. aastast toonud koolidesse erinevaid IT-vahendeid (nt võistlus „Tee ise mäng“). Teist huvitavat lähenemist on rakendatud kesk-eri koolides, kus tööstuse tunnistust nt IC3, ECDL-i eksamikeskus ja Microsofti sertifikaat, saab kasutada ainepunktide kogumiseks, mis on vajalik kooli edukaks lõpetamiseks. Uuendusliku õpetamise ja õppimise (Innovative Teaching and Learning) uurimistöö, mida toetas programm “Microsofti partnerid õppimises”, uurib kohustust valmistada noori ette 21. sajandi jaoks – see on paljude arvates eesmärk, mis nõuab õppimisvõimaluste põhimõttelist ümberkujundamist koos tehnoloogiliste vahendite kaasamisega õpetamisse ja õppimisse. ITL-i teadustöö keskendub õpetamispraktikatele, millel on tõestatult tugev suhe 21. sajandi õpitulemustega. Tulemused näitasid, et enamik õpilasi on jätkuvalt pigem informatsiooni tarbijate traditsioonilises rollis, mitte probleemilahendajate, uuendajate ja tootjate rollis. Kui IKT kasutamine õppetöös muutub üha sagedasemaks, siis IKT kasutamine õppimises on paljudes neist koolidest endiselt pigem erandiks. Samuti on aeg liikuda hea praktika saartelt üle süvalaiendatud lähenemisviisile informaatika õpetamisele ja õppimisele. Haridussüsteemid kõikjal Euroopa Liidus peavad uurima informaatika osakaalu tõstmise vajadust ning lülitama õppekavadesse palju keerukamad IKT-oskused. Informaatika teemade käsitlemisega pole vaja oodata põhikooli või keskkooli tasemeni – leidub ka väga lihtsaid meetodeid, millega varajasest koolieast peale töötada.

Eeskujud panevad noored inimesed IT-st loobuma Kui õpilased vanemaks saavad, on eeskujud, nagu õpetajad, lapsevanemad, karjäärinõustajad ja ka meedianäod, üliolulise tähtsusega nende karjäärivalikute mõjutamisel. Naissoost õpilased sõltuvad eriti vanemate eeskujude toest oma tulevase karjääriga ning seega ka õpingutega seotud valikute tegemisel. Järgnev graafik võrdleb naissoost õpilaste, Cisco IT-valdkonna tööandjate, lapsevanemate ja õpetajate nägemust.

e-oskuste manifest

Mida interneti võrgundustöö sisaldab? 100 %

50 %

tarkvara arendamine

klientidega kohtumine

teiste aitamine

maailma parandamine

Interneti töökohtade protsent, mis sisaldab Cisco järgi kõiki tegevusi Naistudengid, kes arvavad, et interneti tööd sisaldavad igat tegevust Lapsevanemad/õpetajad, kes arvavad, et enamus interneti töökohtadest sisaldavad igat tegevust Allikas: WHITE PAPER Women and ICT: Why are girls still not attracted to ICT studies and careers? European Schoolnet, 2009

Siit nähtub selgesti, et vanemate ja õpetajate nägemus IT-karjäärist on eriti ebarealistlik: alla 35% neist usub, et IT-võrgunduse töökohal on positiivne efekt maailmale tervikuna, ning enamik usub, et IT-töötajad ei kohtu eriti inimestega, sh klientidega. Seega annavad nad ebarealistlikku teavet noortele, kes võivad sellele teabele rajada oma karjäärivalikud. Seega on väga vaja aidata edendada karjääriteavet, mis seoses IT-ga vanemate ja õpetajateni jõuab, kui soovitakse laiendada seda häälekandjat, mille põhjal noored inimesed selle valdkonnaga tegema hakkavad.

Hariduse ja tööhõive vahelise lõhe ületamine Teine suur e-oskuste väljakutse on teha hüpe hariduse ja tööhõive vahel. Alg- ja põhiharidusreformid sünnivad sageli ühiskonna vajadusest varustada lapsi teadmistega, mis võimaldaksid neil hilisemas elus kultuursete kodanikena käituda. Paljudes riikides ollakse skeptilised vajaduse osas kaasata noorte ametioskuste arendamisse tööstuse vajadused ja nendega arvestada. See tuleneb murest, et haridussüsteem peaks olema enamat kui lihtsalt redel tulevase töökoha juurde. Kahtlemata on tõsi, et noored peavad omandama teadmisi teadmiste endi pärast ja õppima paljusid aineid, mis parandavad elukvaliteeti ja ka töövõimalusi. Järgmine diagramm ilmestab tööstuse redelipõhimõtet kui oskuste mittesobivusega tegelemise olulist vahendit.

1. PEATÜKK: UUENDUSLIK HARIDUS

Livingstone-Hope'i ülevaade videomängude ja visuaalsete efektide tööstuses vajalikest oskustest: Eesmärgid ja talendibaas

Eesmärgid

Tagada kõrgelennulise talendi sujuv jõudmine koolipingist tööstusesse

Tagada kõrgekvaliteedilisi koolitusvõimalusi, et ajakohastada tööjõu oskusi

Haridusasutused

Soovitud talendibaas

Koolid

Kolledžid Ülikoolid

Tööstus

Allikas: The Livingstone-Hope Skills Review of Video Games and Special Effects, 2011

Kuid ehk on tasakaal selles suunas liiga kaugele kaldunud – noored kannatavad eriti majanduskriisi mõjude all – ning seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata töölevõetavuseks vajalikele oskustele. Riigid, kes on kriisi tõttu vähem kannatanud – nagu Holland, Saksamaa ja Austria – rõhutavad ka kõige enam seoseid noorte töölevõetavuse meetmete vahel, nagu praktika ja tööandja kaasamine koolitöösse. Seda kinnitab hiljutine teadustöö, mille viis läbi Dr Anthony Mann Suurbritannia hariduse ja tööandjate töörühmast, kes märgib, et „OECD analüüs näitab, et need riigid, kelle haridussüsteemid pakuvad klassiõppe ning kutsevõimalustega seotud töökohaga tutvumise (nagu Saksa sellisüsteemis) kombinatsiooni, kogevad tavaliselt palju madalamat noorte töötuse määra“. Ta ütleb oma aruandes ka järgmist: „Briti näide tõestab, et koolinoore (vanuses 14–19) kogetud tööandjaga kohtumiste (nagu karjäärivestlused või töökogemus) arvu ja tema enesekindluse vahel (vanuses 19–24) on statistiliselt oluline positiivne suhe edasiste lõplike karjäärieesmärkide osas.“ IT ja teiste tööstuste otsustajad peavad haridussüsteemidega tihedamat koostööd tegema, et tagada tööandja hõivamine ning realistlik ja sage karjäärinõustamine. Sellised suured algatused nagu e-oskuste nädal

e-oskuste manifest

ja InGenious püüavad süstemaatilisel viisil Euroopas valitsevat lõhet ületada. Euroopa Komisjoni e-oskuste nädal toob kõik sidusrühmad kokku, et tõsta ühiselt teadlikkust IT ametitest ja pakkuda koolitust ning haridusvõimalusi noortele, lisaks teistele eesmärkidele, mis on suunatud professionaalidele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Selline ühistegevus tekitab tulemuse, mis on palju suurem kui selle üksikosade summa – ning et mõju oleks parim, tuleb seda pikema aja vältel jätkata. 50% ulatuses rahastatud teadusuuringute 7. raamprogrammi vahenditest ning 50% ulatuses tööstuse poolt, ning püüdes lahendada teaduse ja tehnoloogia laiemat väljakutset, „on inGenious ühisalgatus, mille käivitasid European Schoolnet ja Euroopa tööstusettevõtjate ümarlaud, eesmärgiga tugevdada noorte eurooplaste huvi teaduse ja tehnoloogia õppimise ning karjääride vastu ning lahendada seeläbi tulevane oskuste lõhe. Kõik inGenious’i tegevused tagavad, et hariduse/tööstuse koostööalgatused parandavad STEM-i karjääride kuvandit noorte seas ja innustavad neid mõtlema paljudele huvitavatele võimalustele, mida STEM võib tulevikus nende ellu tuua.“

Soovitused Kokkuvõtteks, kuigi palju on juba saavutatud, on siiski veel pikk tee minna. Järgmistesse probleemidesse tuleks suhtuda kui prioriteetidesse. • Parandage digitaalse pädevuse praktilist rakendamist terves haridussüsteemis. Parandage õpetajapädevuse taset, käivitades õpetajate akrediteerimise e-pädevuse suunistele vastavalt, et tagada, et õpilased ja koolid saavad IKT-taristusse tehtud investeeringutest täielikku kasu. • Tagage, et e-oskusi õpetataks läbi põhi- ja keskhariduse digitaalsest pädevusest informaatika abil edasi minnes. Informaatikaõpinguid, mis viivad e-oskuste kõrgematele tasemetele, on vaja koolisüsteemis koos digitaalse algpädevusega suurendada. • Parandage loodusteaduste õpetamist – eriti matemaatikat ja füüsikat, suurendades keskendumist soolisele võrdõiguslikkusele ja õpiraskustega õpilaste toetamisele –, aga ka teiste uuenduslike meetodite rakendamist.

1. PEATÜKK: UUENDUSLIK HARIDUS

• Tegelege karjääriteadmiste probleemiga, tagades tööandja hõivamise karjääriotsuste langetamisse – pöörduge õpilaste põhiliste eeskujude poole, nagu vanemad ja õpetajad, aga ka nendes programmides osalevad õpilased. • Suurendage mitme sidusrühmaga koostööprojektide arvu, tuues kokku tööstus- ja hariduspartnerid, kellega ühiselt tegeleda nii karjääride kui ka informaatikaoskuste omandamise raskustega. • Tehke jätkuvalt e-oskustest ja selle toetavatest meetmetest põhiline poliitiline prioriteet, et tagada pikaajaline tegevus, mis võib kaasa tuua haridussüsteemi vajalikud muutused.

e-oskuste manifest

2. peatükk: Talendi otsimine ja rakendamine Talente on kõikjal maailmas aina raskem leida. Aja jooksul muutub see puudujääk järjest suuremaks. Selles olukorras on kaks peamist probleemi. Paljud eurooplased jäävad digitaalses majanduses kõrvale – nende hõivamine e-oskuste omandamisse võib kasvatada kvalifitseeritud töötajate arvu. Julge üleeuroopalise poliitika abil võiks Euroopa selle puudujäägiga tegelemisel edasi liikuda. Nende inimeste hulka kuuluvad: naised, vanemad inimesed, puuetega inimesed ja digitaalselt kõrvalejäetud inimesed. Olemasolevate kvalifitseeritud töötajate täielikku potentsiaali ei kasutata ära. E-oskustega professionaalide palgatase on kõrge ja ärispetsiifika nõuab sageli ümberõpet, et uusi töötajaid tõhusalt kaasata. Juhtimisstrateegiad ja tehnikad tuleb paika panna, et tagada e-oskuste täielik kasutamine Euroopa tootlikkuse parandamiseks ja tõhusa ITpõhise uuendustegevuse hõlbustamiseks.

Väljalülitatute juurde jõudmine Meetmete fokusseerimine digitaalselt kõrvalejäetutele aitab puudujäägiga tegeleda – on tõestatud, et koolitusprogrammid traditsiooniliselt väljajäetud rühmadele parandavad nende inimeste võimalusi töö leidmisel. See rühm on Euroopas endiselt märkimisväärne ja mõnel juhul on neil isegi hea meel olla vaba nüüdisaegse elu survest, mida nende arvates tehnoloogia kaasa toob. Selline maailmavaade on aga takistuseks üha digitaalsemas ühiskonnas osalemisele. Digitaalsed oskused ja hõivamine on väravaks majandusliku ja sotsiaalse arengu, aga ka õppimisvõimaluste juurde. Digitaalselt väljajäetud inimestega on vaja tõhusamalt tegeleda – ja parandada ka laiema elanikkonna oskusi, sest kui nad on „kaasatud“, ei ole nad piisavalt enesekindlad ja pädevad, et igapäevases elus ja karjääris tehnoloogiat enda huvides ära kasutada. Euroopa Parlamendi liikme Edit Herczogi sõnul: „Juba mõnda aega on teada tõsiasi, et teaduse ja uurimistöö valdkondades tegutseb vähe

2. PEATÜKK: TALENDI OTSIMINE JA RAKENDAMINE

naisi. Iga minutiga kasvab nende arv, kes väljendavad selles osas oma muret ja kannustavad koheseid meetmeid tarvitusele võtma. Kui pakiline see probleem ka ei oleks, on teine, mõnevõrra seotud (või spetsiifilisem) probleem suuremalt jaolt tähelepanuta jäänud. Naiste vähesus IT-valdkonnas ei ole peaaegu üldse tähelepanu saanud. EL-iga seonduv kirjandus ja uurimistöö sel teemal on piiratud. Kui pooled 500 miljonist eurooplasest ei ole kaasatud ega saa sellest mingit kasu, tekib meil sooline ja vanuseline lahkheli, nagu ka laiapinnaline sotsiaalne ebaõiglus. Meie kui poliitikakujundajad peame kasutama iga võimalust selle probleemi lahendamiseks.“ Stereotüüp, et IT on meeste ja eriti noorte meeste valdkond, on ITtööstuse väljakutse. See toob kaasa tööstuse, laiema majanduse ja isegi ühiskonna tasakaalutuse. Kõigil inimestel on selles sektoris võimalus, kui nad omandavad e-oskused. Eriline väljakutse lasub ka IT väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel, mille juhtide seas on liiga vähe mitmekesisust.

Head kavatsused Aga kas see võib olla pigem motivatsiooni kui kõrvalejäämise küsimus? Selle valdkonna töötajate kirjelduste ning selle vahel, mida arvavad eeskujud – eriti vanemad ja õpetajad –, on olulisi lahknevusi. Nad eeldavad vääralt, et IT-töötajad on üksi ja kirjutavad programmikoodi halvastivalgustatud kontoris, omamata vaba otsustamise ja loovuse võimalusi. Nad annavad selle negatiivse nägemuse edasi noortele ja teistele, kellel on vähe kokkupuudet IT-töötajatega. Poliitikakujundajad ja erasektor peavad kokku tulema, et selle väljakutsega tegeleda. „See oleks hea kokkupuutepunkt poliitika arendamiseks, et kaasata ka teisi põlvkondi ja vanuserühmi, aga sellel konkreetsel juhul läheb e-oskuste asemel vaja vaid positiivset suhtumist ja entusiasmi tehnoloogia ja vastava sektori vastu,“ sõnab Euroopa Parlamendi liige Edit Herczog. Uurimistöö viitab ka sellele, et positiivsete eeskujude puudumine meedias ja kultuuris laiemalt paneb tüdrukud IT-karjääride valimise osas ümber mõtlema. Programmeerijad ja IT-eksperdid filmides ja TV-s – kas fiktsioonis või mitte – on harva mitmekülgsed. See hoiab alal nägemust, et IT annab tööd poistele ja et naised ning teised väljajäetud rühmad ei oma selles tööstusharus kohta.

e-oskuste manifest

Vanemate kodanike teemal viitab Edit Herczog digitaalsetele immigrantidele; neile, kes ei sündinud veebivõimalustega maailma. Ta märgib: „IT on tüüpiliselt ülemüstifitseeritud valdkond täiskasvanute ja vanemate inimeste e digitaalsete immigrantide seas. Programme ja töötubasid peab jätkuvalt toetama ja mõistma, et need on vahendid teabe omandamise ja vahetamise hõlbustamiseks, olemata palju erinev raadiost või televisioonist. Põhiline erinevus seisneb selles, et see on kiirem ja rikkalikum kui kõik, mis on inimajaloos eelnenud. See pakub võimalusi kõikidele vanuserühmadele: lihtsatest asjadest, nagu uudiste lugemine, retsepti otsimine või teatripiletite ettetellimine, kuni kallite inimestega ühenduses olemise, fotode jagamise või perepuhkuse organiseerimiseni minutitega. Võime kasutada e-oskusi dokumentide, sh andmed tervise kohta, hoidmiseks ja leidmiseks ning IKT-põhiste tervise- või hädaabiteenuste otsimiseks võib vähendada inimese haavatavuse tunnet ja tõlgenduda kui pikaajaline sõltumatus.“ Vanemate inimeste seas osutatakse tavaliselt vastupanu IT-vahendite vastu, sest nad tunnevad, et on ilma nendeta hakkama saanud ja isegi elus edukad olnud. Kuid vanemad põlvkonnad võivad suurematest e-oskustest kindlasti kasu saada – kas töö- või pereelus. Kuna Euroopa tööjõud vananeb kiiresti, võivad e-oskused anda suurepärast lisa kogenud professionaali pagasile, parandades nende teiste oskuste tähtsust muutuval tööturul. Teiste väljajäetud rühmadega võib kogukonnas tegeleda mitteametliku hariduse kaudu. IT-põhised kogukonna telekeskused on suurepärane kanal kõikjal Euroopas digitaalse kirjaoskuse ja täiskasvanuõppe andmiseks ebasoodsas olukorras olevatele sihtrühmadele. Nad alustavad digitaalsete põhioskustega, mis on suunatud isiklikule arengule, aktiivseks kodanikuks olemisele, sotsiaalsele kaasamisele ning – suureneva majandussurutise tõttu – liiguvad töölevõetavuse suunas. Telekeskused on tavaliselt tasuta, avatud ja kohalikud – pakkudes mitteametlikku õpet ja võrgundusvõimalusi, mis on atraktiivsed digitaalselt kõrvalejäetutele. Nendele rühmadele digitaalsete tehnoloogiatega abi pakkumine on oluline panus nende rühmade tagasitoomisse laiemasse ühiskonda. Töölevõetavus on ülitähtis mõiste. Põhisoskused, mis on vajalikud töökohale kandideerimiseks, sisaldavad järjest enam e-oskusi. Aja jooksul, kui seda ignoreeritakse, armistab kasvav digitaalne alamklass jäädavalt terve ühiskonna.

2. PEATÜKK: TALENDI OTSIMINE JA RAKENDAMINE

Telekeskused asuvad enamasti avalikes raamatukogudes, koolides ja kogukonna keskustes ning neid juhivad sageli vabatahtlikud või kogukonna organisatsioonid – nad on avaliku ligipääsuga, ning annavad inimestele juurdepääsu arvutitele, internetile ja digitaalsele tehnikale, mis võimaldab neil teavet koguda, luua, õppida ja teistega suhelda. Hetkel on kõikjal Euroopas üle 100 000 telekeskuse. Kuid riiklikud algatused tuleb Euroopas kooskõlla viia. Selle valguses loodi Telecentre-Europe, mis koordineerib riiklikke algatusi – riigid, kes on oma püüdlused kooskõlla viinud, on valitsuselt ressursside taotlemises edukamad. Telecentre-Europe mängib ka riikidevahelise teabejagamise maakleri rolli, võimaldades Euroopal tervikuna vastata oma suurenevatele IT-vajadustele.

Tootlikkus loeb Liikudes e-oskustega talentide parema rakendamise probleemi juurde, on Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli uurimistöö eristanud mitmeid väljakutseid. Oskuslikud IT-töötajaid on raske kasutada, sest nad on kulukad, ning kuna paljud ettevõtted tegelevad väga spetsiifilistes valdkondades, vajavad töötajad värbamise järel ka lisakoolitust. Neid võib olla raske ka ettevõtte hierarhiasse sobitada ning tekitavad sellega organisatsioonilisi probleeme. Kuid tänapäeval ei saa ükski ettevõte e-oskusteta läbi ning need on absoluutne hädavajadus tõhusa töö tagamiseks. Näitajad viitavad sellele, et Euroopas suudavad ettevõtted e-oskusi vähem tootlikkusse rakendada. Tõendid on sageli kaudsed: näiteks, e-oskustega töötajate palgatasemed ei ole nii kõrged kui võiks arvata, kuna kõikjal väidetakse, et selliseid kandidaate leidub tööturul väga harva. Otsesed tõendid näitavad, et USA firmad Euroopas on efektiivsemad tootlikkuse saavutamisel IT kaudu kui kohalikud ettevõtted – ükskõik, kas nad teevad talendile kohaliku või välismaise hanke. See viitab asjaolule, et erinevus tuleb organisatsioonilistest ja juhtimisalastest praktikatest ja võimetest. Ka Euroopa ettevõtete vahel on selgeid erinevusi. Suurkorporatsioonid on vägagi teadlikud e-oskuste vajadusest uute värbamiste juures, mil väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted sageli mitte – kuigi leidub tugevaid tõendeid sellest, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted

e-oskuste manifest

võivad IT kasutamisest suurt kasu lõigata. Avalik sektor aga nõuab e-oskusi. Sellele vaatamata on üldine arusaam, et e-oskustega talendi kättesaadavus Euroopas on ebapiisav Euroopa Liidu sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmiseks – ärijuhid, valitsused ja analüütikud saadavad selle probleemi suhtes ohusignaale. 41% kuni 56% kõigi sektorite firmadest kinnitavad, et värbavad regulaarselt IT-spetsialiste, ning vihjavad, et paljud neist ametitest on raskestitäidetavad. OECD ja üleeuroopalise e-oskuste foorumi empiiriline teadustöö toetavad seda vaatenurka. Kaks võimalust võivad selle puudujäägi lahendada: kutsehariduse parandamine (või tööjõuga varustamine immigratsiooni ja allhanke kaudu) ning koolitatud või koolitatava personali kasutamise edendamine. Lühidalt, Euroopa tähelepanu koondub hetkel talendibaasi kasvatamisele – kuid palju on vaja veel ära teha, et seda talenti ka rakendada.

Klassiruumist töökohta Tehnoloogiauuendused kujundavad töö tulevikku. Me mõistame aga, et on tekkimas lõhe nende vahel, kellel on juurdepääs, oskused ja võimalused uuel tööturul edu saavutada ning nende vahel, kellel need puuduvad. Euroopa väga paljude ametite töövalmiduse ja karjääriedu saavutamiseks on digitaalsed oskused hädavajalikud. Kui heidame pilgu sellele, kust see nõudlus pärineb, on vastus osaliselt seletatav olulise rolliga, mis on hetkel väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes majanduse selgrooks. Ülemaailmse uuringu järgi, mille korraldas Vanson Bourne, peavad 60% väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest arvuteid otsustavaks teguriks nende äriõitsengu ja lihtalt ellujäämise vahel. Lisaks usub 73% väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest, et tehnoloogia peab aitama nende töötajaskonnal igal pool ja igal ajal töötada. Uue majanduse e-oskused on seepärast valitsuse, tööstuse ja akadeemia prioriteet. IT-maailm muutub väga kiiresti. Need, kes avastavad ja omandavad oskused, mis on vajalikud oskuste lõhe ületamiseks, kindlustavad enda ja oma ettevõtete tuleviku. Need ülemaailmsed suunad tehnoloogias ja uuendustegevuses peavad peegelduma hariduse andmises paindlike

2. PEATÜKK: TALENDI OTSIMINE JA RAKENDAMINE

õppelahenduste kaudu koolide ja õpetajate poolt, kes aitavad noori ning elukestvaid õppijaid hõivata ja uuesti hõivata, et anda neile oskused mida majandus vajab. Pilveandmetöötlusele ülemineku näitel peaks enamik ettevõtteid muutuste ootuses oma IT-professionaale õpetama, et suurendada töötajate võimekust ning oskusi. Infotehnoloogia valdkonna peaspetsialistid, kes soovivad IT abil suuremat ettevõtluse väärtust tekitada, peavad olema pilveandmetöötluse esirinnas – nii endi kui ka nende IT-töötajate nimel. Töö iseloom on muutumas. Uute töövõimaluste areng, mis on seotud pilveandmetöötluse tehnoloogiaga ning oluliste oskuste kirjeldus on ära toodud Microsofti õppetegevuse aruandes „Pilveandmetöötlus: mida IT-professionaalid peaksid teadma“. Kasvav pilveandmetöötluse keskkond pakub võimekatele ja õigete oskustega töötajatele võimaluse oma äri arendada ja kasvatada. Tulevikuoskused ja tööturu muutused jooksevad läbi ka Londoni Majanduse ja Poliitikateaduste kooli hiljutisest aruandest „Pilve modelleerimine. Tööhõive mõjud Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia ja USA kahe sektori näitel“. Uuringust selgub, et pilveandmetöötluse tagajärjel muutub juhtimine kõigis tööstussektorites ja et juhid peavad edu saavutamiseks oma äriprofiiliks võtma äri ja tehnoloogia segu. Uute tehnoloogiatega seostatav kasvupotentsiaal ennustab, et näiteks Suurbritannias on vahemikus 2010 kuni 2014 kasvumäär pilveandmetöötlusega seotud töökohtadel nutitelefoni teenusesektoris 349%. IT-oskused muutuvad kogu tööturul järjest valdavamateks ning seonduv mõju juhtimisele on ilmselge. Nende trendidega kaasas käimine ja 21. sajandi oskuste omandamine on eriti oluline tänapäevase Euroopa noortele, kes satuvad tõelise võimaluste lahknevuse ette. Rekordilise Euroopa noorte tööpuuduse määra juures muutub uute oskuste arendamine ja akrediteerimine noorte abistamisel ülioluliseks, et nad vastaksid uutele tööturu nõudmistele ja kasutaksid ära uued töövõimalused. IKT-tööstusel on kõikidel tasanditel, koostöös teiste sidusrühmadega, mängida roll selle tagamises, et nii kõrgema kui ka madalama taseme IT-oskused looksid selge tee töövõimaluste juurde. Suurbritannia algatus „Suurbritannia töötab“ on näide kohandatavast avaliku- ja erasektori koostööst oskuste suurendamise kohustusega tegelemises. Paljude koostööprojektide kaudu valitsusväliste organisatsioonidega (NGOd), kogukonna õppimiskeskuste ja ametivõimudega, püüab programm “Suurbritannia töötab” aidata kolme aasta jooksul poolel miljonil inimesel leida töö nendes

e-oskuste manifest

majandusvaldkondades, mis juhivad majanduse taastumist. See programm on juba 300 000 noorel aidanud leida töö IT-oskuste koolituse ja IT-praktika abil paljudes eri tööstustes, alates tootmisest kuni teeninduse ja IT-tööstuse endani.

Nõrk juhtimine Töötajate iseõppimise valdavus ning töökoha koolituse määra näitajad viitavad sellele, et koolitusvajadus ulatub väljapoole haridusasutuste ning koolituskeskuste tavalist ulatust. Hiljutine Londoni Majanduse ja Poliitikateaduste kooli majanduskeskuse ökonomeetriline uuring näitas, et juhtimispraktikad erinevad seoses IT kasutamisega tähelepanuväärselt, kus Euroopa firmade sooritus on nende USA konkurentide omast isegi täpelt samadel turgudel palju madalam. Suures osas kasutavad need firmad täpselt identseid tehnoloogiaid ja hangivad tööjõudu samast allikast. Kuna need on liituuringud, mis kasutavad väga paljude firmade koondandmeid, on korrelatsioonid statistiliselt väga olulised, aga nende erinevuste põhjused jäävad hägusaks. Kuid Londoni Majanduse ja Poliitikateaduste kooli (LSE) edasine uuring nii väikeste kui ka suurte firmade juhtimistavade kohta lennundustööstuse valdkonnas annab meile paremat aimu sellest, millised juhtimispraktikad omavahel erinevad, ning võimaldab meil jõuda lähemale mõistmisele sellest, kuidas e-oskustega töötajaid juhitakse. Näeme näiteks, et USA-s on nii kõrge kui ka keskmise tasemega e-oskuste kasutajate palgad ja teised stiimulid kõrgemad ning võime oletada, et ülesanded, mida nad pidevalt lahendavad, kasutavad neid oskusi paremini. See on küllaltki kainestav tõsiasi. Euroopa e-oskuste väljakutsed on nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset laadi. See avastus suunab tähelepanu senitundmatule mõrale Euroopa väärtusahelas. Parima sooritusega riikides on palju vähem halvasti juhitud ettevõtteid. Suurima halvastijuhitud ettevõtete arvuga riikides valitseb üldine arusaam, et juhtimiskvaliteet ei ole kõrge prioriteet. Juhtimispraktikate parandamisel on soorituse parandamisele suur mõju. Juhtide seas valitseb juhtimisomaduste osas rabav enesetadlikkuse puudus; andmed näitavad, et juhid ei püüa oma juhtimistavasid teiste firmadega võrrelda isegi oma sektori siseselt. Mil majanduse üldist oskuste taset tuleb tõsta, eriti nendes EL-i riikides, kus oskuste tase on madal,

2. PEATÜKK: TALENDI OTSIMINE JA RAKENDAMINE

nagu Suurbritannia, Kreeka ja Portugal, seisneb kõige märkimisväärsem erinevus IT kasutamise viisides. Palgatase ja tootlikkus on otsesemalt seotud ülesannete arvuga, milleks arvutit kasutatakse, kui pelga arvutite arvuga töökohal või töötajate baasoskuste tasemega. Euroopa e-oskuste raskused on ka juhtkonna e-oskuste raskused. Seega peaks meie tähelepanu eemalduma IT-valdkonnalt juhtimiskoolkonnale. Poliitikakujundajatel tasuks sellele mõelda, et vältida ressursside raiskamist.

Uuendustegevus vajab juhtimist Juhtimisraskust süvendab uuendustegevuse äriprotsessidesse lõimimise kultuuriline mõju. Kuna oskused kehastuvad üksikisikutes, on nad mõtestatud vaid ärifunktsioonide rakendamisel. Tõepoolest, rutiinsete ülesannete kõrval, mida seostatakse standardiseeritud teabetöötlusega, on uuenduslikud tegevused IT kasutamises sagedased ja levinud ning eeldavad paindlikkust nii organisatsiooni kui ka üksikisiku poolt. Nagu üks väga austatud IT majanduse ja juhtimise analüütikute rühm seda sõnastas: „Firmad ei ühenda lihtsalt arvuteid või telekommunikatsioonivahendeid seina ega saavuta teeninduskvaliteeti ja tõhususe kasvu. Selle asemel tegelevad nad vahel pikaajalise ja keeruka koosleiutamise protsessiga. IT müüjad leiutavad tehnoloogiaid; nad ei esitle oma rakendusi, vaid ainult võimestavad neid; IT-kasutajad peavad rakendusi koos leiutama. Koosleiutamine, nagu igasugune leiutamine, sisaldab nii protsessi kui ka toote elemente. Koosleiutamise protsessis kaasneb IT kasutamisega sageli organisatsiooni muutmine.“

Täiuslik paar: parima ettevõtte parim talent Parim talent otsib parimaid organisatsioone. Stiimulid, mis panevad kedagi oskusi omandama, on ka võimalus töötada sellistes paindlikes organisatsioonides, mis neid oskusi väärtustavad. Suhe organisatsioonide võimete ja üksikisikute stiimulite vahel, on pinnapealsema, mõõdetava nähtuse taga: oskustega inimeste osakaal tööjõus ja firmade värbamistavad. See näitab, et inimesed ei hakka mitte ainult soovima omandada sobivamaid ja kõrgemal tasemel oskusi, kui neil on arvestatav väljavaade sellises organisatsioonis töötada, aga firmad, kes oskavad neid oskusi paremini rakendada, võivad pakkuda kõrgemat palka ja paremaid stiimuleid uuendusliku töö eest. See on miski, mis ilmneb palga võrdlusandmetest küllalt selgelt.

e-oskuste manifest

Üha globaalsemal turul otsib Euroopa e-oskuste talent organisatsioone, kes pakuvad parimaid võimalusi. Esineb tõeline oht, et need võimalused peituvad väljaspool Euroopa piire. Seega, kui Euroopa oma e-oskuste arendamise protsesse lihvib, saab sellest e-oskuste netoeksportija, mitte kõrge väärtusega uuenduste kohalik keskus. See on kahetsusväärne, kuid realistlik tagajärg.

Sõnadest tegudeni IKT levib nüüd praktiliselt kõigis meie elu aspektides. IKT on lahutamatult seotud meie sooviga jõuka ja konkurentsivõimelise majanduse, keskkonna säilitamise ning demokraatlikuma, avatuma, kaasamist soodustava ühiskonna järele. Kuid see soov muutub reaalsuseks vaid siis, kui kõik kodanikud mobiliseeritakse ja volitatakse uut digitaalset ühiskonda täielikult juhtima ja selles osalema. Senine äritegevus ei ole võimalik. Kaasaegses digitaalses maailmas inimeste volitamine tähendab paljusid põhimõttelisi asju. Volitamine tähendab seda, et meil on uue internetikeskkonna kasutajate ja tarbijatena teatud hulk õigusi. Volitamine tähendab ka seda, et meil on juurdepääs elastsetele ja usaldusväärsetele traadiga ja traadita lairibavõrkudele. Kuid kõige enam tähendab volitamine e-oskusi – teisisõnu, et kõigil on pädevused ja võimed, millega digitaalse ajastu võimalusi ära kasutada. Arvestades terviklikku lähenemist, mis on vajalik kõigi eurooplaste tõhusaks digitaalseks volitamiseks, tuleb koostada strateegiline tegevuskava, mis võimaldab seda regulaarselt üle vaadata. Seepärast tundub asjakohane panna paika konkreetsed poliitikaeesmärgid, mis lubaksid meie poliitiliste meetmete sobivust seoses eelmainitud poliitika eesmärkide täitmisega pidevalt jälgida ja hinnata. Selles osas pakub Euroopa uus digitaalne tegevuskava välja rea digitaalse kaasamise sihte, nagu regulaarse interneti kasutamise tõstmine 60%-lt 75%-ni 2015. aastaks (ja puuetega inimeste puhul 41%-lt 60%-ni) ja vähendada 2015. aastaks poole võrra nende elanike osakaalu, kes pole kunagi internetti kasutanud. Kõik täiskasvanud peavad saama lihtsa juurdepääsu IKT koolitusvõimalustele. Selles suhtes oleks soovitatavad poliitika meetmed, mis võimaldaks eelmainitud eesmärke saavutada, digitaalse kirjaoskuse ja pädevusmeetmete plaani koostamine. See algatus koosneks konkreetsete digitaalse kirjaoskuse koolituse meetmete arendamist väljajäämise riskiga rühmadele, mitme

2. PEATÜKK: TALENDI OTSIMINE JA RAKENDAMINE

sidusrühma koostöö edendamisest ja stiimulite pakkumisest erasektori algatuseks, mis pakuks koolitust kõigile töötavatele inimestele. Need tuleb terviklikult ühendada algatustega, mida tehakse haridussektoris. Euroopa potentsiaal asub selle elanike, tööjõu ja organisatsioonide oskustes. Ilma kõikehõlmava taristuta saab eksisteerida vaid piiratud IKT kasutamine ja oskusteta saab selle kasutamine toota vaid piiratud majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. Kui seda ignoreeritakse, saab IKToskuste puudusest pudelikael, mis takistab EL-i konkurentsivõimelisust ülemaailmses majanduses. Mis puutub tootlikkuse ja tehnoloogiatalentidesse investeeringute ühtlustamiseks on võtmeks järgmised tegevused. • Tehnoloogiajuhtimisele ja heade üldiste juhtimistavade eneseteadvustamisele keskendumine. Juhid peavad olema paremini haritud, et seda teadlikkust saavutada ja oma teadmisi süstemaatiliselt rakendada, ning valitsused peaksid halvasti juhitud firmasid innustama paremaid oskusi omandama. See sisaldab kaht elementi: rohkem juhte vajab kõrgemat haridust ning juhtimisharidus peaks sisaldama juhiseid tehnoloogia iseloomu ja viiside kohta, kuidas e-oskustega töötajaid saaks paremini rakendada. • Oskustega töötajaid peaks innustama nägema end organisatsiooni osana, kes jagavad selle eesmärke ja ssaavad osaleda selle tegevustes. Liiga sageli on kvalifitseeritud personal oma tegevustes piiratud kitsalt tehnilistele funktsioonidele ega saa võimalust rakendada oma võimeid laiemalt uuenduslikel viisidel, mis tootlikkust tõstaksid. • Tagada, et e-oskustega isikutel on vastavalt paremad töötingimused. Töö ja hüvitised, aga eriti ebasoodne erinevus oskustega töötajate ning vanemate, aga väiksemate oskustega töötajate vahel, paneb noored töötajad loobuma oma oskustaseme parandamise poole pürgimisest. Mil firmad väidavad, et nende nõudlust ei täideta, leidub vähe tõendeid, et nõudlus tõstaks e-oskustega töötajate palgatasemeid Euroopas üldiselt. • Muuta e-oskustega isikute karjääriväljavaateid: IKT on kõige edukamatesse ettevõtetesse tugevalt sisse juurdunud. Kuid e-oskustega personal on harva võimeline ja järjest vähem innustatud alustama kõige ahvatlevamaid karjääre Euroopa firmades.

e-oskuste manifest

• Valitsused peavad tagama, et nende e-oskuse kasutamise praktikad on eeskujulikud, et nende e-valitsuse funktsioonid on tippkvaliteetsed ning et nad investeerivad eksperimentidesse ja parimatesse praktikamudelitesse, mis võivad mõjutada organisatsioonilisi praktikaid majanduses laiemalt. • Tagada, et põhioskused on üle tööturgude võrreldava kvaliteediga, et tööandjad teaksid paremini kandideerijate võimeid. Töötajad saavad tööootuste selgemast mõistmisest samuti kasu kooskõlastatud ülesannete ja töökirjelduse kaudu. • Tootluse kasv e-oskuste kaudu ilmneb kahel viisil: uuele korrale üleminek kiiresti ja odavalt või siis läbi uuendustegevuse. Tulevane e-oskuste tegevuskava peaks keskenduma neile võimetele ja sisendama entusiasmi nendesse võimalustesse hariduses, valitsusteenistuses ja avalikel teadlikkuse tõstmise programmidel. Faktid ja tagajärjed on selged. Poliitikakujundajatel, tööstuse esindajatel, akadeemial, personalispetsialistidel ja organisatsiooni juhtidel soovitatakse tungivalt neid praktilisi nõuandeid kuulda võtta.

2. PEATÜKK: TALENDI OTSIMINE JA RAKENDAMINE

3. peatükk: Väärtustepõhise IT osakonna poole IT osakond on ülioluline lüli IT-tööstuse ja teiste ettevõtete vahel, kelle heaks see töötab – ning vajalik uuenduste allikas. IT osakond on lüli ja platvorm organisatsioonide väärtusahelas, tegutsedes äritegevuse alusena. See toetab organisatsioone inimeste, protsesside ja tehnoloogia kombineerimisel ettevõtlusprotsesside automatiseerimiseks ning loob lahendusi, mis võimaldavad organisatsioonidel ja kasutajatel nii tõhusalt kui ka uuenduslikult tegutseda. IT osakonna tõeline roll on e-kirjaoskusega kasutajate abil ITinvesteeringud inimeste, protsesside ja tehnoloogiate näol ettevõtluse väärtuseks pöörata. Üks euro, mis on kulutatud IT osakonna peale, peaks ettevõtluse väärtuses üle euro sisse tooma. Aga kas toob? Ja kas me üldse teame kuidas seda mõõta? Üldiselt on IT osakonnal raske neile küsimustele vastata. Paljude organisatsioonide infotehnoloogia valdkonna peaspetsialistid (CIOd) ei suuda IT-st tulenevat ettevõtluse väärtust õigesti mõõta ega väljendada. Seda kirjeldatakse sageli IT tootluse paradoksina, mille defineeris Robert Solow, kes sõnas: „Ma näen arvuteid igal pool, välja arvatud tootlusstatistikas.“ See morjendab ärijuhte ning tekitab usaldamatust ettevõtte juhatuse ja IT toimimise vahel. Mõnel juhul viib see IT osakonna taandamiseni ettevõttele teenuse pakkujaks, mitte strateegiliseks partneriks ülendamiseni. Kui IT osakond suudab selle probleemi edukalt lahendada, saab võimalikuks IT kolimine tagatoast juhatusse. Lisaks IT halvale mainele organisatsioonides on ka IT amet ise sageli negatiivse kuvandiga. Tööstuse kommentaatorid kaebavad tihti IT halbade karjäärivõimaluste, nohikliku kuvandi, kitsa tehnoloogiale keskendumise, suureneva standardiseerimise ning väheneva strateegilise tähtsuse üle organisatsioonides. Sellise stsenaariumi valguses on kerge näha, miks Euroopas on IT-alal vähe õppureid. Ning Moore’i seaduse järgi on IT siiski kõige elujõulisem ettevõtlusressurss, mis tänapäeva tööstuses ja organisatsioonides saadaval on.

e-oskuste manifest

IT halva maine tagajärjed, nii organisatsioonis kui ka ühiskonnas, on avaldunud: ametisse asub ja jääb ebapiisaval arvul adekvaatselt kvalifitseeritud isikuid, ning selle tulemusena on Euroopa ettevõtted raskustes IT uuendusvõimalustelt kasu lõikamisega. Sellel on kahjulik mõju Euroopa konkurentsivõimele maailma tasandil. Tekkida võib nõiaring. IT võimetus ettevõtluse väärtust tõestada kahjustab selle strateegilist tähtsust organisatsioonides ja seega ka saadavate investeeringute hulka. Mida madalam on selle tunnetatav tähtsus, seda vähem raha sellesse investeeritakse, ning seda vähem eksisteerib selles karjäärivõimalusi. See omakorda mõjutab inimeste arvu, kes selles valdkonnas karjääri soovivad arendada, mis lõpuks piirab oskusbaasi, millest ettevõtted saavad töötajaid leida, et kõrgemat väärtust toota. Kuid olukord pole ainult negatiivne. Mõned Euroopa suurettevõtted kaasavad IT edukalt kõikidesse oma ettevõtluse osadesse. Käesolev peatükk toob välja mitu taolist näidet, ning arutleb ka praktikate ja oskuste üle, mis on sellise edu saavutamiseks vajalikud. Peatüki lõpus visandame soovitusi ja tegevusi, mida tuleks rakendada, et seda mustrit Euroopas laiemalt kiirendada.

Kas IT loeb? Intel Labs Europe’i direktor ja Innovatsiooniväärtuste Instituudi (IVI) kaasjuhataja Martin Curley näeb neid raskusi ja ütleb: „IT on muutumas üheks peamiseks jõuks, mis tänapäeval ettevõtlust ja ühiskonda muudab. Üha enam oleme tunnistajateks Moore’i seaduse kokkupõrkele igat liiki ettevõtlusega, tootes samaaegselt suuri eraettevõtluse ja ärilisi võimalusi, aga ka väljakutseid.” Kuigi tehnoloogia, mida juhib Moore’i seadus, areneb väga kiiresti, tunduvad IT juhtimis- ja rakendustavat tuntavalt maha jäävat. Seda toetab paljude peadirektorite ja palju tsiteeritud ajalehtede häälekas mure, mil nad püüavad vastata küsimusele „Kas IT loeb?“ Selgelt valitseb endiselt vajadus paremini selgitada seost IT-sse investeerimise ja ettevõtlusväärtuse tulemuste vahel.

3. PEATÜKK: VÄÄRTUSTEPÕHISE IT OSAKONNA POOLE

Allakäigu spiraal Uuendusväärtuste Instituut on näidanud, et paljudes ettevõtetes on IT osakonnad madala sooritusega ning ettevõtte juhatus ei soovi uuendustegevust rahastada. Sellistes organisatsioonides on IT osakonna tähelepanu täielikult tööülesannetele suunatud ning uute tehnoloogiate potentsiaali ei tunnustata. Näiteks on pilveandmetöötluse sisseviimise ainus eesmärk taolistes ettevõtetes IT-tegevuste parem juhtimisvõimalus, mitte selle potentsiaal uuendusvõimekusena. Olukorra lahendamiseks ja IT strateegilise mahajäämuse peatamiseks peavad infotehnoloogia valdkonna peaspetsialistid IT potentsiaalset väärtust paremini demonstreerima. Lisaks vajavad nad selle nägemuse rakendamiseks sobivate oskuste ja teadmistega inimesi.

IT-ga seotud väärarvamuste kõnetamine Õigete inimeste leidmise võtmeks on adekvaatse kvalifikatsiooniga inimeste baas. See on praeguse tööstusmaastiku väljakutse. Noorte seas esineb vahel väärarvamus, et IT-inimesed töötavad IT-firmades. Tegelikult on alla 50% IT-töötajatest hõivatud IT-tööstuses. Enamik on palgatud lõppkasutajatest organisatsioonide IT osakondadesse. Teine väärarvamus on see, et IT-karjäär on tehnoloogiale suunatud. Kui vaatame IT-le laiemas mõttes, on järjest vähem inimesi puhtalt tehnoloogid. Trend liigub tehnoloogia ja teiste ettevõtluspädevuste segunemise poole. Lihtsalt öelduna – ainult tehnoloogiale keskendumine on taandumas. Tõendid viitavad sellele, et juhtivad organisatsioonid suudavad kõige paremini uuendusi luua seal, kus ettevõtlus ja IT kokku põrkavad. IT on peamiselt võimaluste looja ja selle potentsiaal konkurentsieelise allikana avaldub kõige paremini mitte isolatsioonis, vaid siis, kui seda kombineeritakse ettevõtlusuuendustega. Et neid uuendusi hõlbustada, suureneb vajadus isikute järele, kes kombineerivad IT- ja ärioskusi. Kuid hetkel ei vasta taoliste isikute pakkumine tööstuse nõudlusele, mistõttu lähevad võimalused ja konkurentsivõimalused raisku. Sellel on majandusele ja samavõrd oluliselt ka ühiskonna heaolule kaugeleulatuvad mõjud. Hiljutised uurimused on näidanud IT-õppurite arvu langust. ITtudengid on ainus e-oskustega isikute võimalik allikas; see peegeldab avalikkuse nägemust IT suhtes. See trend tuleb ümber pöörata.

e-oskuste manifest

IT roll Euroopa juhtivates organisatsioonides areneb kiiresti; mittetehnoloogide tähtsus üha kasvab. Veelgi enam, uued tehnoloogiad, nagu pilveandmetöötlus, hõlbustavad IT demokratiseerimist – isikute võimet IT-d kogu ettevõtluses rakendada kasvab eeldatavasti järgmistel aastatel tugevalt. Näiteks teenuseplatvormide kasvav keerukus ja kasutuslihtsus hõlbustab IT-lahenduste uuenduslikku loomist väljaspool traditsioonilist IT keskkonda. Kuid see eeldab adekvaatselt kvalifitseeritud isikuid, kellel on vajalik segu IT- ja ettevõtlusalasest oskusteadmistest. Selle lõhe saaks likvideerida, kui ärijuhtimise magistriõppe kavadesse lisatakse IT juhtimise osa.

IT tähtsus EuroCIO ning Euroopa CIOde liidu ja Daimler CIO president Michael Gorriz selgitab: „Suuremate organisatsioonide puhul mängivad IT ja ka teabekorraldus üha tähtsamat rolli. Reaalsus ei vasta päriselt välismaailma arusaamale. Suured organisatsioonid ei saaks töötada, kui nende IT-süsteemid kokku variseksid. Jätkuv IT mittetoimimine tooks kahtlemata kaasa ettevõtluse mittetoimimise. Suurtes organisatsioonides oleks sidusrühmade reaktsioon katastroofiline.“ Michael Gorriz maalib positiivse pildi sellest, kuidas IT-d saab Daimleris uuenduslikul moel kasutada: „Daimler pole selles suhtes erinev. IT on terve organisatsioonilise struktuuri lahutamatu osa. IT areneb primaarsetes ja sekundaarsetes äriprotsessides. Juba enne esimese metallitüki töötlemist on uus Mercedes-Benz arvutil miljoneid katsesõite läbinud. Meie autod disainitakse, ehitatakse ja arendatakse arvutites kolmemõõtmelisena. Sinna kuuluvad nii kokkupõrke- kui ka vastupidavuskatsed ja juhtimisstimulatsioonid. Uue mudeli käitumist saamegi ennustada vaid nende simulatsioonide põhjal.“ Sama käib Mercedes-Benzi tootmisliini kohta – kõik on 3D-s modelleeritud. Tagajärjeks on see, et ettenägematud muutused on tootmises haruldased. IT-d kaasatakse nii tarnimises, ringlussevõtus, varuosade halduses, müügis, turunduses, kliendihoolduses kui ka remondiäris. Reaalsuses juhib IT kogu ettevõtluse tõhusust. Üha enam kliente isikupärastavad oma autosid ning küsivad internetis hinnapakkumisi ja proovisõite. Seega on e-oskused tööefektiivsuse jaoks üliolulised. Järjest enam on e-oskused olulised ka uuendustegevuse suhtes, kuna IT muutub uute toodete ja teenuste peamiseks eristajaks.

3. PEATÜKK: VÄÄRTUSTEPÕHISE IT OSAKONNA POOLE

Intelis on infotehnoloogia samuti ettevõtte närvisüsteem ning järjest enam ka selle lihaskond, sest automatiseeritud IT-süsteemid aitavad Inteli ülemaailmsel tootmisel tarnida üle miljardi kõrgekvaliteedilist, kõrgtehnoloogilist varuosa aastas. Uuendustegevuse tempo Intelisarnastes ettevõtetes, kus terve tootmismapp kujundatakse pea igal aastal ümber, on täies mahus võimalik tänu IT-le. Disainimeeskonnad kõikjalt maailmast, kes on IT abil ühenduses, panustavad Inteli ja kõigi majandussektori ettevõtete järjepidevasse uuendustegevusse. Daimler pakub veel ühe hea näite IT-st kui ettevõtluse uuenduse võimaldajast. Ettevõte car2go mõtestab ümber linnapiirkondade eratranspordi. Esmakordselt saavad kliendid rentida Smart Fortwo autosid linna igast otsast, igal kellaajal ja ligitõmbavate minutihindadega. Mobiiltelefoni või interneti kaudu saab vaba auto asukoha leida ja selle kohe rentida – isegi ühe otsa sõiduks – või ette tellida. Mobiilsidetehnoloogia, millele on lisatud nüüdisaegne IT, võimaldab väga lihtsalt sooritada unikaalset ja kasutajasõbralikku rentimistoimingut. Uuenduslikud IT-lahendused on sellel juhul mobiilsuse terve uue kontseptsiooni ning võimsa vastava äriedu loojad. Inteli IT-organisatsioon, koostöös Inteli korporatiivasjade kontserniga, lõi ülemaailmse platvormi, mille tehakse kättesaadavaks loodusteaduste ja matemaatika õppematerjalid lastele kogu maailmas. IT-organisatsioon mitte ainult ei loonud suurejoonelist platvormi (www.skool.com), mis teenib üle 20 riigi terves maailmas ja mitmetes keeltes, vaid lõi avaliku ja erasektori koostöös unikaalse ärimudeli, mis tahab, et see platvorm oleks jätkusuutlik. Disney IT varajane digitaalse fotograafia sisseviimine Disney lõbustusparkidesse, mida ettevõtlus alguses maha laitis, on veel üks näide sellest, kuidas IT-ettevõte võib ajast ees olla ning aidata ettevõttel mitte ainult ellu jääda, vaid ka õitseda. Digitaalse fotograafia kasutamine lõbustusparkides andis Disney’le võimaluse saada külastajatelt kordades rohkem tulu, parandades samas ka Disney lõbustusparkide külastajate kogemust. On innustav lugeda selliste IT uuenduslike kasutusvõimaluste kohta. Kuid Daimler, Intel ja Disney ei ole unikaalsed IT rakendamises oma vastavates ettevõtetes ettevõtlusväärtuse saamisel ning uuendustegevuse võimaldamisel. Teised Euroopa organisatsioonid on omaks võtmas sarnaseid strateegiaid. Kuid kõik need organisatsioonid seisavad silmitsi sama probleemiga, kus sobivate oskustega isikutest jääb vajaka.

e-oskuste manifest

E-oskused lõppkasutajatest ettevõtetes Kuidas suhtub e-oskustega IT-keskne ettevõte? Michael Gorriz selgitab: „Meil töötab IT kallal kolme sorti inimesi. Esiteks need, keda nimetatakse traditsiooniliselt IT-professionaalideks, kes töötavad IT osakonna alluvuses. Daimleris moodustavad nad tööjõust 2%. Teistes ettevõtetes näeme kõrgemaid numbreid, kusjuures finantsteenustes on see 10% ja rohkem. Teiseks, on laiem rühm, kes on IT-süsteemide tihedad kasutajad. Need inimesed töötavad näiteks insenerina, logistikas, finantsalal ja juhatuses. Nemad kasutavad IT-d oma ameti lahutamatu osana. Viimane kategooria koosneb kõigist teistest, kes kasutavad tavalisi IT-süsteeme, nagu intranet, meil, tugiteenus ja teabesüsteemid. Nemad vajavad üldisi e-oskusi või erikoolitust oma süsteemide kasutamiseks. On selge, et kõigis organisatsiooni osades on tänapäeval vaja töötajaid, kellel oleks head e-oskused.“ IT-professionaalide puhul on ühtne e-oskuste määratlus kokku lepitud mitme sidusrühma koostöös kõikjal Euroopas. Hetkel koostatakse magistriõppe programmi. Kuid et seda e-oskuste mudelit edasi arendada, peavad selles osalema ja seda toetama palju rohkemad firmad ja haridusasutused. Kahjuks on kõigis kolmes kategoorias ilmne inimeste puudus, täpsemalt öeldes – õigete e-oskustega inimeste puudus. Muidugi oskavad kõik noored mängida arvutimänge või kasutada sotsiaalvõrgustiku vahendeid. Kuid paljud noored satuvad hätta, kui nad peavad tööle asudes kasutama kõige tavalisemat IT-süsteemi. Sellel tasandil oleks suureks edusammuks sisenemistaseme tunnistust nagu seda on Euroopa arvutijuhi loa (ECDL) mudel. Tekstitöötluse ja tabelarvutuse kõrval seisneb meie nägemuses põhioskuste kaasamise tähendus haldavate ärisüsteemide kasutamises. Sellest oleks abi nii professionaalsuse kui ka tööliikuvuse parandamisel. IT-professionaalide puhul märkame mitut probleemi. Meil ei ole puudus mitte ainult infoteaduse, teabekorralduse ja nendega seotud valdkondade õppuritest, vaid ka teistest (oodatav puudujääk on 10–15%, sõltuvalt 2015. aasta majandusolukorrast). Lisaks märkame, et teistel erialadel pööratakse IT-le liiga vähe tähelepanu. Kõigis traditsioonilistes ainetes on IT-teadmised vajalikud, et professionaalselt töötada, eriti kui asjasse puutub uuendustegevus. See viitab ebakõlale haridusasutustes pakutava ja tööandjate nõutava vahel.

3. PEATÜKK: VÄÄRTUSTEPÕHISE IT OSAKONNA POOLE

Kuigi ülikoolid toetavad e-oskusi mitmetel viisidel, peame tagama, et õppekava püsiks kiirestimuutuva IT-keskkonnal järel. Sotsiaalvõrgustikud ja pilveandmetöötlus on eksisteerinud lühikest aega, kuid need mõjutavad meie elusid väga märgataval moel. Meil tuleb e-oskused kaasata oma elukestva õppe kavadesse. Selline suur ettevõte nagu Daimler omab ülikoolidega otsese koostöö tegemise eelist. Töötajatele koolituste või kursuste korraldamine on üks võimalus Daimleri probleeme lahendada. Kuid Daimler usub, et tegema peaks rohkemat. „Vajame, et ühiskond tagaks töötajatele nõutavad e-oskused, olgu need tihedad kasutajad või IT-professionaalid,” rõhutab Michael Gorriz. „See ei ole vaid suure ettevõtte nõue, vaid ka teadmuspõhise ühiskonna poole liikumise eeldus.“ Samuti eksisteerib infosüsteemide teadustöö probleem. Suur osa infosüsteemide teadustööst viiakse hetkel läbi ülikoolides; infosüsteemide uurimisosakonnad lähtuvad biheivioristlikust teadusnägemusest. Mil taoline teadustöö on väärtuslik, ei ole see piisav. Uurimisvõimalusena on nüüd esile kerkimas disainiteadus, mis võib pakkuda uusi vahendeid ja esemeid, et aidata tegevatel IT- ja ärijuhtidel IT-d süstemaatilisemalt hallata ning sellest väärtust luua. Uuendusväärtuste Instituut rajab oma baasuuringud disainiteadusele ja loob vahendeid ning koolitusprogramme töötavate IT-juhtide jaoks. Selle teadustegevuse unikaalne külg on see, et IT tegevjuhid panustavad teadustöösse paljudes ettevõetetes, kes koondavad oma teadmised, et IT juhtimiseriala edendada. Need koondatud teadmised kodifitseeritakse ja kätketakse elavasse võrkustikku ja andmekogusse, mida nimetatakse IT suutvusküpsuse raamistikuks (IT-CMF). Selle andmekogu elava loomuse tõttu võib sealt saada teadmisi ja koolitusi, mis püsivad kaasas tehnoloogiliste uuenduste kiireneva tempoga. See piiride hägustumine akadeemia ja tööstuse vahel on suund, mida järgmistel aastatel tõenäoliselt edasi arendatakse, mil see hõlbustab tööstuse nõudmiste ja uurimistulemuste ning sobivate e-oskustega IT-professionaalide väljaõppe ühitamist, mis omakorda tagab suurema ettevõtlusväärtuse.

e-oskuste manifest

E-pädevus Eelnevalt arutletud oskuste puudujäägi kõrval saame üha enam tunnistust ka hariduses pakutava ja tööstuses nõutava ühitamise puudujäägi kohta. Veelgi enam – IT eriala küpsuse puudumine tähendab, et organsiatsiooni tasemel – rääkimata Euroopa tasandist – puudub võrdlusvõimalus erinevate IT-pädevuste ja IT-praktikute seonduvate teadmiste vahel. See olukord ei ole jätkusuutlik. ITpädevuse erinevate käsitluste riskid ühiskonnale kasvavad, mil IT muutub kõikides tänapäeva elu aspektides järjest läbivamaks. Otsustav samm selle olukorra lahendamiseks on võrgustiku loomine e-oskuste ühtlaseks defineerimiseks üle Euroopa. See võimaldab koolidel, kolmanda astme haridusasutustel, tööandjatel, töötajatel, koolitusfirmadel ja tööbüroodel ühtsemal moel koostööd teha. Sellise lähenemisviisi alusel võivad organisatsioonid defineerida töörolle vajalike ja oluliste IT-pädevuste alusel. Praktikud võivad end defineerida vastavalt oma IT-pädevustele. Ning haridustöötajad saavad tagada läbipaistvuse pädevustest, mida vastavatel kursustel pakutakse, hõlbustades seeläbi koolituse ja karjääri planeerimist. Euroopa e-pädevuse raamistiku (eCF) algversioonid on näidanud oma potentsiaali e-pädevuse kiirkursusena kõikjal Euroopas. Ühtsustatud arusaama tagamine sõltumatult organisatsioonist või piiridest toob kaasa praktikute liikuvuse hõlbustamise. Et selle täit potentsiaali saavutada, peavad kõik suuremad sidusrühmad – tööstus (nii IT kui ka kasutajaorganisatsioonid), haridusasutused (riiklikud ja eraviisilised) ning valitsused (Euroopa riigi- ja omavalitsused) – selle võtmemeetmed kiiresti kasutusele võtma. Prioriteediks on selle valdkonna edasised tegevused. Sellise ühtsuseta on tõenäoline, et organisatsioonilised, kohalikud, riiklikud ja Euroopa tasandi mudelid tekivad ilma kooskõlastuseta, mis võib lõpuks takistada Euroopa töötajate liikuvust ja karjääriarendusvõimalusi. Hiljutine tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi IKT-professionaalsuse uurimisprojekt, mille viisid läbi IVI ja Euroopa Professionaalsete Informaatikaühingute Nõukogu (CEPIS), kinnitas eCF-i vastuvõtmise. Samuti soovitas see siduda üksikisiku pädevused ja organisatsioonilised võimalused, millest on täpsemalt juttu järgmises osas.

3. PEATÜKK: VÄÄRTUSTEPÕHISE IT OSAKONNA POOLE

Uuendustegevus ja väärtus Väärtus ja kulu on muidugi kaks erinevat mõistet. Nagu Oscar Wilde ütles: „Küünik on see, kes teab kõige hinda ja mitte millegi väärtust.“ Paljudele CIOdele meenub keegi konkreetne, kui nad sellele tsitaadile mõtlevad. IT-ga seoses pööratakse tohutut tähelepanu kulutustele. See ei ole majanduse olukorraga vastavuses, sest see on püsiv nähtus. Keskenduma peaks hoopis väärtusele, et lasta valla IT-st tuleneva uuendustegevuse kasu ettevõtlusele. IT-võimekusega uuendustegevuse pakkumise raskus ei seisne vaid e-oskustes; läbi tuleb hammustada veelgi suurem pähkel. Lahendus peab hõlmama inimesi, protsesse ja tehnoloogiaid. Seega peavad CIOd ja peadirektorid vaatama laiemat pilti, hinnates IT organisatsioonilist võimekust, mitte mõtlema üksikisikute pädevuse summale. Organisatsiooni küpsuse mõistmine pakub selles osas arusaamist, milliseid strateegiaid ja taktikaid saaks rakendada, et suurendada ITettevõtluse väärtust, mida saadakse organisatsiooni inim-, tehnika- ja töövahenditest. IKT võimekuse raamistikke saab kasutada organisatsioonilise ITvõimekuse lõhede määratlemiseks. Üks võimalik väljund sellisele hindamisprotsessile võib olla parema oskuse arendamise vajaduse identifitseerimine konkreetse praktiku pädevuses – mille saab teostada suunatud töötajakoolituse või värbamise/alltöövõtu tegevuste kaudu. Sellisel moel võivad IKT-võimekuse raamistik ning IKT-pädevus teineteist suurepäraselt täiendada, et aidata organisatsioonidel saada suuremat ettevõtluse väärtust. Sel põhjusel eksisteerib organisatsiooniliste võimekusraamistike, sh IT-CMF, ning individuaalsete e-oskuste raamistike, sh e-CF, vahel vastastikku sõltuv suhe.

Uued kohustused IT osakond seisab olulisel ristteel. Oluliste tööstussuundade, nagu pilveandmetöötluse lähenemine ning IT ja teenindusuuenduste demokratiseerimine, mõjutavad kõik CIO rolli. Vaja on tuntavat muutust, et see roll kehtiks ka homses ettevõtluses. Hoolimata organisatsiooni küpsustasemest, tähendab IT-keskne roll organisatsioonides, et CIO tähelepanu peab esmajärjekorras koonduma meetmete tugeva järgimise aluste loomisele ning teenuse

e-oskuste manifest

pakkumisele. Järjepideva teenindustaseme tagamise võimeta ei suuda CIO väärtusahelas üles liikuda. Kuid see, kuidas CIO põhilist IT töövõimekust haldab (nt teeb teistele kohvi), muutub tõenäoliselt märkimisväärselt, kui me liigume pilveandmetöötluse ühtlustatud mudeli juurde. Üha rohkem rõhutatakse juhatuse suhteid kolmandate pooltega, mitte sisemist varahaldust selle teenuse tagamiseks. Tegelikkuses tundub tõenäoline, et paljud organisatsioonid võtavad vastu pilve hübriidmudeli, jättes sisemiste meetmete võimekuse kõige tundlikumate protsesside ja tegevuste jaoks, kasutades väliste suuniste ökosüsteemi kliendiga kokkupuutuva äriprotsessi jaoks. Selle ülemineku haldamine eeldab muutusi nii CIOde kui ka IT-praktikute oskusvaramus, kes IT osakonnas töötavad. Aja jooksul, mil tegevuspõhise IT kasvav vastutus lasub välistel suunistel, hakkavad CIOd järjest enam tähelepanu pöörama lisandväärtusega ITtegevustele – IT kasutamisele hoovana, et hõlbustada organisatsiooni uuendustegevust. Kuid see, mil moel sellist uuendustegevust luuakse, turule tuuakse ja hallatakse, muutub märkimisväärselt. Näiteks selle asemel et IT-võimekusega uuendustegevus lähtuks peamiselt IT-st, hõlbustab teenusplatvormide kasvav keerukus ja kasutuslihtsus disaini ja lahenduste loomist väljaspool IT osakonda. Et tagada järjepidevust, kvaliteeti ja ühtlust, aga ka vastavust põhiliste IT-süsteemidega, peavad CIOd töötama selliste lahenduste sisseviimise ja haldamise väljatöötamiseks ettevõtluses. See eeldab olulist CIO rolli muutumist. Hinnanguliselt öeldakse, et hetkel on iga IT-professionaali kohta neli lõppkasutajast programmeerijat. Praeguseni on CIOd keskendunud selliste lõppkasutajate võimaliku ohu kontrollimisele ja piiramisele. Kui uute platvormide potentsiaalne võimsus kasvab, peab CIO roll arenema, et seda potentsiaalset varakambrit ära kasutada, sest nende lähedus ettevõtlusele ning nende suhtelised arvud tähendavad, et nad esindavad uute uuendusallikate tohutuid võimalusi. Arusaadavalt vajab see CIOde, IT-professionaalide ja nende lõppkasutajatest programmeerijate e-oskuste muutmist. Kõige selgemalt kasvab dramaatiliselt vajadus kaksikmõtlejate järele, kes suudavad kombineerida IT-d ja ettevõtluse oskusteavet. Töökoha arengu seisukohalt on haridusasutustel tähtis roll tagamaks, et järgmise põlvkonna õpetamisel rakendataks vastavasisulisi muutusi, kui soovitakse pakkuda adekvaatsel arvul sobivate oskustega isikuid, kes kasvavale nõudlusele vastaksid. Raskuseks on see, kuidas IT-tudengeid haritakse, ja ka oluliste IT-oskuste pakkumine mitte-IT-tudengitele. Selliste muutusteta ei suuda Euroopa ettevõtted, nii väikesed kui

3. PEATÜKK: VÄÄRTUSTEPÕHISE IT OSAKONNA POOLE

ka suured, nende tehnoloogiate uuenduspotentsiaali ära kasutada, nõrgendades Euroopa võimet võistelda maailmas kui teadmuspõhine ülemaailmse tähtsusega majandus.

CIO on võti CIO (infotehnoloogia valdkonna peaspetsialist) kannab põhirolli vajalike muutuste rakendamisel organisatsioonis, kuid see on keerukas keskkond. IT ei saa alati juhatuse tasemel vajalikku tunnustust oma potentsiaalse panuse eest, kuna sageli valitseb juhatuse liikmete seas IT-st puudulik arusaam. Sarnaselt keskendutakse juhatuse tasandil sageli IT kulude kärpimisele, mitte IT loodud uuendustele. Sellist lähenemisviisi põhjustab sageli IT-halduse võimetus IT-st saadavat väärtust selgitada. Seda süvendab vajalike ärioskuste vähesus ITmeeskonna juhtide seas. IT potentsiaalset panust mõistetakse juhatuses tihti valesti, sest nad ei ole IT-ga piisavalt tuttavad. Ühest küljest tuleb neil paljudel juhtudel IT-st mitteteadlikke juhatuse liikmeid harida, et nad mõistaksid paremini seda väärtust, mida IT võiks ettevõttele pakkuda. Infotehnoloogia valdkonna peaspetsialistid võivad mõista, et üksnes kulude kärpimisest ei piisa uuendusliku IT-osakonna loomiseks. Teisest küljest tuleb CIOdel tulevastel aastatel tegeleda (jättes kõrvale vajalike oskustega inimeste tohutu puuduse) IT lisandväärtuse nägemisega, mille kaudu ettevõtet taaselustada. Tundub, et CIO kogukond mõistab seda märguannet ja on hakanud rakendama algatusi, mis on suunatud selle olukorraga toime tulemiseks. Esiteks on IVI (koondades paljusid suuri IT ja IT-kasutajatest ettevõtteid) arendanud välja suunised ja haridusprogrammi IT-halduse toetuseks, näidates IT pakutavat väärtust. Üle 500 IT juhtivtöötaja kõikjalt maailmast on selle koolituse läbinud ning uus magistriprogramm „IT juhtimine väärtuse nimel“ on käimas. Paralleelselt on Euroopa CIOde Liit hakanud arendama omaenda haridusprogrammi, mis on otseselt pühendunud nõudluse ootustele, püüdes täita mõningaid nende kõige põletavamatest töökohtadest mitme võtmefunktsiooni teostamiseks. Esimene lend on hakanud juba programmides osalema ja CIO kogukond suutis paljusid tunnustatud Euroopa ärikoole ja tehnikaülikoole veenda nendega selles programmis kaasa lööma. Üks huvitavaid külgi selle programmi juures on see, et tudengid saavad osaleda vabalt valitud osalevas haridusasutuses erinevates riikides – ent nad saavad kõik samasuguse ühtse tunnistuse. Otsus ühitada kursus

e-oskuste manifest

e-CF-iga on juba vastu võetud – viies esimese e-CF-i tunnistusega eksami loomiseni Euroopas. Mil need algatused peegeldavad olulisi samme IT-halduse parandamise poole, ei liiguta kumbki neist kaaluvihku piisavalt, et IT-tudengite arv märkimisväärselt tõuseks ega aita ka teiste erialade esindajatel IT-d paremini mõista. Lisategevused on vajalikud, et jõuda lahenduseni, mis Euroopat rahuldaks.

Soovitused Euroopa CIOde Liit ja Uuendusväärtuste Instituut soovitavad järgmist. Suurendada Euroopa e-pädevuse suuniste kasutuselevõttu. E-CF-i (ja teisi IKT rolliprofiili projektiväljundeid) tuleks edendada terves IT-tööstuses ja IT-d kasutavas tööstuses, aga ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes ja valitsustes. Mida laiem on e-CF-i kasutuselevõtu tase, seda suurem on pädevuste, rolliprofiilide ja hariduse standardiseerimise potentsiaalne jõud, mis toetab jätkuvad ITprofessionaalsuse tõusu. Paralleelselt tuleks teostada IKT rolliprofiilide jätkuvat väljatöötamist koostöös suurte sidusrühmadega, kes ITtöötajaid värbavad. E-õppekava juhiseid tuleks uuendada ja toetada haridusasutusi kõikjal Euroopas haridus- ja koolitusprogrammide loomisel, mis on kooskõlas e-CF-iga. On oluline hõlbustada ühist haridusplatvormi IT-valdkonnas töötavatele inimestele. Hetkel on töötajatel ja praktikutel ühtviisi raske mõista erinevate kursuste väljundeid, eriti riikidevaheliselt. Ühtlustamine e-CF-iga hõlbustaks tuntavalt sellesisulist läbipaistvust. Mitte-IT-professionaalide IT-hariduse parandamine. IT mängib elulist rolli pea igas ametis ning IT-süsteemide mõistmine nende vastavas valdkonnas on praktiliselt vältimatu, et suudetaks tõhusalt töötada. Kuid haridusasutused ei ole paljudel juhtudel oma õppekava tööstuse nõudmistega kooskõlla viinud ja vaja oleks teha edasisi jõupingutusi, et õppuritele õpetataks, kuidas IT-d oma vastaval erialal rakendada, millised süsteemid on saadaval ja kuidas nad saavad IT osakonda aidata, et süsteeme parandataks. IT on tänapäeval nii paljude rollide oluline osa, õppuritele peab õpetama vajalikke IT-oskusi, et toetada nende kiiret lõimimist töökohta. Üleminek pilveandmetöötlusele tugevdab tõenäoliselt selle trendi tähtsust veelgi, sest lõppkasutajatest programmeerijad mõistavad uute tehnoloogiate potentsiaalset võimsust (nt teenuse keskkonna platvormina).

3. PEATÜKK: VÄÄRTUSTEPÕHISE IT OSAKONNA POOLE

Tööstuse ja haridusasutuste tihedama sideme väljatöötamine. Tööstus ja haridus peavad tihedamat koostööd tegema. See on valdkond, kus olulisi samme on juba astutud, kuid endiselt esineb palju puudusi. Näiteks Uuendusväärtuste Instituut võttis avatud uuendustegevuse lähenemisviisi teadmiste ja ühendatud õppekavade elava andmekogu ehitamisele, mis põhineb paljude ettevõtete, ülikoolide ja haridusasutuste jätkuval kaasamisel selle ehitamisse. Sarnaselt kuuluvad Euroopa CIO Liidu kujundatavate haridusprogrammide hulka CIOd ja teised tööstuspartnerid olulistest programminõukogudest, tagamaks, et need programmid peegeldaksid tööstuse vajadusi. Kahjuks ei matkita seda praktikat kuigi laialdaselt. IT-gurusid aktsepteeritakse harva lugupeetud ülikoolides IT-professoritena ja tavaliselt neid ei kaasata oluliste õppeprogrammide koostamisse. See on negatiivses kontrastis teiste ametitega, nagu õigus, meditsiin ja inseneriteadus, kus kogenud tööstuseksperte kutsutakse neid rolle võtma. Siiski, nimetatud ametid saaksid lisakasu oluliste IT-ekspertide kaasamisest nende õppeprogrammide loomisse, et hõlbustada oluliste IT-oskuste arendamist õppekavas. Suhete ja teineteisemõistmise parandamine juhtkonna ja IT osakonna vahel. Paljud organisatsioonid kannatavad halbade suhete tõttu IT osakonna ja kõrgema juhtkonna liikmete vahel. See takistab tootlikkust ja uuendustegevust, kuid võib toimida ka riskiallikana (nt kui kõrgem juhtkond loob pretsedendi ja toetab sisevõrgus kasutamiseks viimast kõrgtehnoloogilist vidinat). Hulk poliitikateatisi ja sarnaseid algatusi, mis on suunatud kõrgemale juhatusele ning mida Euroopa Komisjon ette võtab või toetab, võivad suurendada teadlikkust ja mõistmist IT tähtsusest väärtuse ja uuendustegevuse pakkumisel. IT potentsiaalne roll on tundmatuseni muutunud, aga kõrgem juhtkond keskendub mõnes organisatsioonis endiselt IT tootlikkusele ja kulule, mitte selle uuendust võimaldavale potentsiaalile. Komisjoni vastav tugi võib aidata sidusrühmadel paremini ära tunda IT suuremat tähtsust Euroopa ettevõtluses. Need poliitikateatised võivad kõnetada ka teisi võtmeteemasid, nagu teabekäitlus, IT-keskkonna strateegiline analüüs ja juhatuse IT suhted, aidates seeläbi juhtida juhatuse liikmete tähelepanu teemadele, mis muutuvad kõigis ettevõtetes, mitte vaid ITettevõtetes, järjest olulisemaks. IT edendamine noorte seas. Huvi koolide IT-kursuste vastu langeb. See on häiriv trend ja see tuleks peatada. Lisaks on eriline vajadus tõsta teadlikkust ja harida

e-oskuste manifest

noori IT valdava rolli kohta kõigis tööstustes, mitte vaid IT-tööstuses. Hiljutised tegevused, mille viis koolides läbi CIO kogukond, tõid välja tõsiseid valearusaamu IT mängitava rolli kohta. Õige arusaamata paljude erinevate karjäärivõimaluste kohta, mida IT pakub, hakkab IT huvi noorte seas tõenäoliselt langema, mis kujutab endast tõelist ohtu Euroopa konkurentsivõimele pikas perspektiivis. Et luua muutusi kõige tähtsamal tasandil, tuleks jõupingutused keskenda keskkoolidele ja võimalusel ka põhikoolidele. Euroopa e-oskuste nädala tegevus mängib juba olulist rolli nägemuse muutumises. Teised kooskõlastatud tegevused tööstuses, valitsustes ja hariduse sihtasutustes võivad aidata seda tööd edasi viia ning toetada Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärke. Ülaltoodud soovitused on tugevas seoses tegevussuunistega, mis toodi välja IVI ja CEPISe eelmises uurimisprojektis, mille tellis Euroopa Komisjon, et arendataks välja IKT-professionaalsuse Euroopa raamistik. Kuna see projekt keskendus vaid IT-professionaalidele, oli vajalike e-oskuste arendamise tähtsus suunavaks teguriks väljapakutud raamistiku arendamisel. IKT tööstuse vaatenurgast on Euroopa Komisjon olulisi positiivseid samme astunud. Nendel algatustel on tugev toetus. IKT-sektor näeb nende algatuse jätkamise ja tugevdamise tähtsust, eriti arvestades potentsiaalset väärtust, mis luuakse tööstusele. Tööstuse, valitsuse ja akadeemia ühtlustamise ja mobiliseerimise ülesanne on raske väljakutse ning siin peavad vastutuse võtma vastavad sidusrühmad. Teadustöö viitab sellele, et 2015. aastaks ulatub IT-professionaalide puudujääk 10%–15%-ni ning IT-teema on noorte seas üha vähempopulaarne. Koos kasvava ebakõlaga IT-hariduse ja -praktika vahel ning e-oskuste vähesusega mitte-IT erialadel on selge, et selle probleemi ulatus, millega Euroopa silmitsi seisab, on tohutu. Arvestades IT rolli ettevõtluse uuendustegevuse võimaldajana, on selge üleskutse e-oskuste parandamise ühisele ja koordineeritud tegevusele. Kui me soovime ennetada edasist Euroopa majanduse konkurentsivõimelisuse kadu, peavad kõik sidusrühmad üleskutset tõsiselt võtma ja kohe tegutsema hakkama.

3. PEATÜKK: VÄÄRTUSTEPÕHISE IT OSAKONNA POOLE

4. peatükk: Naiste täieliku potentsiaali avamine „Unustage Hiina, India ja internet: majanduskasvu juhivad naised“. The Economist, 15. aprill 2006 Euroopa Liidu ülevaates vananeva tööjõu põhjustest, vastavalt stsenaariumile, mis võtab arvesse tõenäolist immigratsiooni ja sündide arvu tõusu, hakkab Euroopa tööealine elanikkond 2012. aastast alates kahanema, mil üle 60-aastane elanikkond hakkab aastas umbes kahe miljoni inimese võrra kasvama. Vaja on mitmekülgsete oskustega personali, et rahuldada ettevõtlusmaailma vajadusi, sest väiksema töötaja arvu juures tuleb teha samal arvul tööd ning ainus järjepidev viis selle teostamiseks on läbi IKT tõhusa kasutamise. Kuid tuleb esitada olulised küsimused: kus on naised? Kuidas nemad toime tulevad? Mis on nende tulevane roll IKT-s? Käesolev peatükk esitab mõned peamised faktid, vaatab numbrite taha ning selgitab, miks praegu on õige aeg maailm soolise võrdsuse poole kallutada. Selle peatüki lõpus antakse mõned soovitused parima edasise teguviisi kohta, mis tagab, et naised on kaasatud ning nende panuse täit väärtust digitaalses majanduses tunnustatakse.

Statistika, projektid ja algatused Statistika näitab, et soolahknevus algab IKT haridussüsteemis varakult. Lõhe süveneb keskkooli lõpuklassides ning eristub eriti selgelt kõrghariduses. See lõhe kandub üle ka professionaalsele tööjõule. Esimene põhjalik uurimus noorte inimeste huvide, suhtumiste, väärtuste ja plaanide kohta teaduse ja tehnoloogiaga õppija vaatepunktist – mis heitis valgust teaduse ja tehnoloogia õppimise olulistele teguritele – viidi läbi vahemikus 2003–2006 Oslo Ülikooli Norra Teadushariduskeskuse poolt Norras. ROSE (The Relevance of Science Education, ee teadusharude olulisus) kogus andmeid enam kui 40 000-lt 15-aastaselt õpilaselt 40 riigist.

e-oskuste manifest

Teadushariduse tähtsus Türgi Kreeka Portugal Hispaania Poola Tšehhi Vabariik. Läti Eesti Sloveenia Austria Saksamaa Iirimaa Šotimaa Põhja-Iirimaa Inglismaa Soome Island Rootsi Taani Norra 0%

20%

40%

60%

80%

100%

Tehnoloogiavaldkonnas töötada soovivad tüdrukud. Tehnoloogiavaldkonnas töötada soovivad poisid. Allikas: The ROSE project – Teadushariduse tähtsus, 2010

See rahvusvaheline võrdlusuuring näitas, et enamikus Euroopa riikides kaaluksid väga vähesed tütarlapsed teadlaseks hakkamist. Tegelikult on ka tehnoloogiavaldkonna tööde saamisest huvitatud väga vähesed tüdrukud. Seda suhtumist kinnitavad bakalaureuseõpesse astuvate tüdrukute vähesus. Tüdrukuid on vaid 10% kuni 30% IKT-õppekava tudengitest ning 20% IKT-põhiste karjääride töötajatest. Teadus- ja inseneriteaduses on tendentsid sarnased Euroopa naiste arvuga: naissoost informaatikadoktorantide arv langes kõikjal Euroopas 25%-lt 1998. aastal 22%-ni 2006. aastal – need arvud jäävad alla Kanadale (27%), USA-le (28%) ja Lõuna-Koreale, kus 38% ITdoktorantidest on naised. Need murettekitavad trendid on Euroopas jätkumas. Naiste akadeemilist karjääri iseloomustab tähelepanuväärselt tugev vertikaalne lahknevus. Naiste osakaal tudengite koguarvust ulatub 31%lt esimesel tasemel kuni 36%-ni doktorantidest ja ülikooli lõpetanutest, aga langeb siis tagasi 33%-le kolmanda järguga akadeemilise töötajaskonna seas, 22%-ni teise järgu töötajate seas ja ainult 11%-ni esimese järgu seas (nn „kääride graafik“).

4. PEATÜKK: NAISTE TÄIELIKU POTENTSIAALI AVAMINE

Meeste ja naiste osakaal tüüpilises akadeemilises karjääris teaduse ja tehnika alal 100 %

Mehed 2006

50 %

Naised 2006 ISCED 5A Tudengid

ISCED 5A Ülikooli lõpetanud

ISCED 6 Tudengid

ISCED 6 Ülikooli lõpetanud

Tase C

Tase B

Tase A

Allikas: Haridusstatistika (Eurostat): WIS andmebaas (Teadusuuringute peadirektoraat) Tasemete definitsioonid: A: Kõrgeim tase/ametijärk, milles tehakse tavaliselt teadustööd. B: Teadlased, kelle tase ei ole nii kõrge (A), aga kõrgem kui vastkvalifitseeritud doktorikraadi omanikel. C: Esimene tase/ametijärk, kuhu vastkvalifitseeritud doktoriõppe lõpetajad tavaliselt värvatakse. ISCED 5A: Kolmanda haridustaseme programmid, et pakkuda piisavat kvalifikatsiooni edasijõudnud teadustöö programmidesse ja ametitesse astuda. ISCED 6: Kolmanda taseme programmid, mis viivad edasijõudnud teaduskraadini (PhD). SET haridusvaldkonnad = 400 loodusteadused, matemaatika ja informaatika + 500 inseneriteadus, tootmine ja ehitus SET teadusvaldkonnad = inseneriteadus ja tehnoloogia +loodusteadused

Viis Euroopa riiki, kus naiste osakaal esimese järguga akadeemilise töötajaskonna hulgas on kõige suurem on: Rumeenia, Läti, Bulgaaria, Soome ja Portugal. Kuid Malta, Luksemburgi Küprose, Iirimaa, Belgia, Kreeka ja Hollandi protsendid olid kõige madalamad. Nende hulk ulatus 32%-lt Rumeenias kuni 2%-ni Maltal. Selline naiste alaesindatus IKT-uuringutes ja karjääris viib IKT ettevõtete ja majanduste tohutu talendipuudujäägini. Seoses geograafilise võistlusega maailmajagude vahel leiame naiste suurima osakaalu teaduses ja inseneriteaduses Põhja-/Kesk-Ameerikas, millele järgnevad Kesk-/Ida-Euroopa, Lõuna-Ameerika ja Okeaania. Lääne-Euroopa jääb viiendale kohale.

e-oskuste manifest

Naiste ja meeste osakaal teadus- ja tehnikavaldkonnas 2008. aastal Teadus ja tehnika 2008

1 2 3 4 5 6 7 8

Üle maailma Põhja-/Kesk-Ameerika Kesk-/Ida-Euroopa Lõuna-Ameerika Okeaania Lääne-Euroopa Lähis-Ida Aasia Aafrika

Naised Nr 1.058.156 296.894 92.228 62.298 21.909 268.182 85.572 226.337 4.736

% 39,4 48,2 46,9 44,7 43,0 41,8 40,3 28,0 24,5

Mehed Nr % 1.625.546 60,6 318.714 51,8 104.391 53,1 77.082 55,3 29.003 57,0 373.963 58,2 126.983 59,7 580.850 72,0 14.560 75,5

Kokku 2.683.702 615.608 196.619 139.380 50.912 642.145 212.555 807.187 19.296

Allikas: NSF Science and Engineering Indicators, 2008

Lääne-Euroopal on tugevam positsioon, kui numbrid keskenduvad inseneridele. Vaadeldes naiste osakaalu kogu tööjõus, jääb LääneEuroopa neljandaks pärast Kesk-/Ida-Euroopat, Lõuna-Ameerikat ja Okeaaniat. IT-ga seotud õpingutele asuvate naiste madal osakaal mõjutab otseselt nende naiste arvu, kes hetkel IT-professionaalidena töötavad. Kuigi IT-ga seotud erialasid keskkoolis õppivate naissoost õppurite osakaal on madal – nagu märgib Suurbritannia vaatlus –, on naiste sooritus meeste omast järjepidevalt kõrgem. Seepärast oleks mõistlik eeldada, et kui naised osaleksid meelsamini IT-alastes karjäärides, oleks IT tööandjatele saadaval oleva talendibaasi kvaliteet ja suurus palju parem. Viimaste aastate jooksul on Accenture läbi viinud rea rahvusvahelise naistepäeva uuringuid, mis rõhutavad IKT kasvavat rolli eduka naise juhipositsiooni saavutamisel ning naiste juhtimiskogemuse olulisust ettevõtetes. Keskmiselt osalesid iga-aastases internetiuuringus 4000 naissoost ärijuhti ligikaudu kahekümnest riigist. Uuring näitas, et naised olid vastupidavamad ja „praeguses majanduslikult ebakindlas ja väga konkureerivas maailmas on nendel organisatsioonidel, kes paigutavad oma lootustandvasse juhatusse vastupidavuse, selge edumaa“. Üle kaheksa naise kümnest ütlesid, et nad on valmis õppima ja kasutama uusi tehnoloogiaid nagu, blogid ja sotsiaalvõrgustikud,

4. PEATÜKK: NAISTE TÄIELIKU POTENTSIAALI AVAMINE

tulevikus edu saavutamise vahendina. Üle 76% naistest ennustas nende tehnoloogiate kasutamise suurt tähtsust. 66% naistest ütlesid, et nad ootasid, et tehnoloogia abil hallatavad suhted muutuvad tulevikus märkimisväärselt. Mis puutub naissoost tööjõu olukorda Euroopas (EL 27), siis IKTsektori töötajatest on 31,6% naised. Naiste osakaal IKT-s EL-27-s, 2010 Kõrgeim

Madalaim

Leedu

45.1%

Austria

30%

Bulgaaria

43.9%

Iirimaa

30%

Läti

37.8%

Slovakkia

29.3%

Rumeenia

36.2%

Šveits

29.1%

Horvaatia

35.4%

Suurbritannia

28.5%

Küpros

35.5%

Taani

28.2%

Saksamaa

34.3%

Tšehhi Vabariik

26.5%

Poola

34.2%

Türgi

25.1%

Soome

34%

Island

24.6%

Kreeka

33.7%

Holland

23.4%

Allikas: Global Contact, Prantsusmaa, 2012, põhineb allikatel OECD, Eurostat, IESF

Kõrgeim naiste osakaal IKT-s (> 35%) 27 liikmesriigiga Euroopa Liidus 2010. aastal oli järgmistes riikides: • Leedu : 45,1% • Bulgaaria : 43,9% • Läti : 37,8% Madalaim naiste osakaal IKT-s EL 27-s 2010. aastal oli järgmistes riikides: • Taani : 28,3% • Tšehhi Vabariik : 26,5% • Holland : 23,4%

e-oskuste manifest

Otsustajate jaoks on murettekitav trend tõsiasi, et naiste arv IKT-s vähenes Euroopas (EL 27) 32,7%-lt 2008. aastal 31,6%-ni 2010. a. Mõnedes EL-i liikmesriikides, nagu Luksemburgis ja Itaalias, oli IKT-s töötavate naiste osakaalus kasv, vastavalt 5,2% ja 1,8%, mil teistes riikides, nagu Lätis, Portugalis ja Taanis, on IKT-s töötavate naiste osakaal märgatavalt langenud, vastavalt 6,1%, 5% ja 3,2% võrra. Seda karmi lahknevust tuleks detailsemalt uurida, et mõista selle põhjuseid. See võib viia põhjendatud ettepanekute tegemiseni ja sobivate tegevuste elluviimiseni kõrgeimate ja madalaimate protsentide vahe minimeerimiseks. Euroopa professionaalse e-pädevuse uuring, mille viis CEPIS läbi 2000 IT-professionaali seas kahekümne kaheksas Euroopa riigis 2011. aastal, on ülaltoodud tendentse ning naiste ebaadekvaatset esindatust IKT-s kinnitanud. On vaid kaks tööprofiili, kus naiste esindatus ületab 20%: IT kvaliteedijuht ja audiitor: 30% ning IT-koolitaja: 41%. Lisaks sellele on naiste osakaal IT-professionaalide hulgas madalam kui 10% mitmetes tööprofiilides: IT turbejuht, võrguhaldur ja IT-süsteemide insener. CEPIS - Euroopa professionaalsete informaatikaühenduste nõukogu Euroopa (keskmine) IT koolitaja IT süsteemianalüütik IT projektijuht Tarkvaarendaja IT süsteemiarhitekt IT turbejuht Võrguhaldur IT süsteemide insener 0%

50%

100%

Naisspetsialistid Meesspetsialistid Allikas: CEPIS Euroopa professionaalse e-pädevuse uuring. Euroopa aruanne 2011

Seoses tulevikusoovitustega on CEPIS selgelt sõnastanud vajaduse kiirete meetmete järele soolise ebavõrdsusega tegelemiseks kõikides riikides ja naiste osalemise suurendamises IKT-karjäärides. Eeskujudele ja juhendamisprogrammidele keskenduvate algatuste jätkamist ja laiendamist tuleb korrata ja suurendada. Liikmesriigid peaksid pakkuma rahalisi stiimuleid ettevõtetele,

4. PEATÜKK: NAISTE TÄIELIKU POTENTSIAALI AVAMINE

kes võtavad oma organisatsioonilise kultuuri, värbamistavade ning karjääriedendusprogrammide osaks soolise võrdsuse. Seoses üldise e-oskuste taseme tõstmisega Euroopas peab tegevusi juhtima järgnevalt ära toodud hindamisprotsess, mis kinnitab, et naistele on mitteametlik õppimine endiselt e-oskuste omandamise peamine allikas; ise ning ametlikes haridusasutustes õppimine on teisel ja kolmandal kohal. Mehed peavad iseõppimist mitteametlikust õppest ja ametlikust haridusest tähtsamaks. Viimaste aastate jooksul on erasektori otsustajad, akadeemikud ja valitsusvälised organisatsioonid võtnud ette mõned huvitavad algatused projektide ja tegevuste toetamiseks, mis on mõeldud tüdrukute ja naiste motiveerimiseks ning nende oskuste parandamiseks. Fraunhofer IAIS-i üliedukas projekt „Roberta – tüdrukud avastavad roboteid“, mida rahastas Saksa Hariduse ja Teaduse Liiduministeerium (2002–2006), asutas vahemikus 2005 ja 2008 Saksamaale 23 Roberta keskust. „Roberta läheb EL-i“ kaudu loodi Austrias, Itaalias, Rootsis, Šveitsis ja Suurbritannias kokku 12 Roberta piirkonnakeskust. Mitusada õpetajat ja ligikaudu 5000 last on saanud koolituse Saksamaa keskuses ja ligikaudu 5000 tüdrukut on osalenud kõikjal Euroopas. Roberta kursused on sageli toiminud kui tüdrukute sisend oma robootikameeskondade loomisse, kes osalevad robotite võistlustel, nagu RoboCupJunior või FIRST Lego League. Tagasiside osas ütles 94% Robertal osalejatest, et nad nautisid kursusi, 88% soovitaks seda sõpradele ja 74% osaleks veel sarnastel kursustel. Fraunhofer IAIS ja ECWT töötavad lahenduse leidmise nimel tüdrukute robootikavõrgustiku edasiseks arendamiseks ja laiendamiseks kõikjal Euroopas. Riiklikul tasandil on kõige suurema kõlapinna ja dokumenteeritud eduga projekt Tüdrukute arvutiklubid (CC4G) Suurbritannias, mis innustavad 10–14-aastaseid tüdrukuid kaaluma IT-ga seotud tulevikuvõimalusi, tuues tehnoloogia ellu muusikale, moele ja kuulsustele keskenduvate projektide kaudu. Kaasates uusimaid juhtivaid internetivahendeid, arendas viimase versiooni välja Aardman, kes on tuntuks saanud animasarja “Wallace ja Cromit” tootjana.

e-oskuste manifest

Üle 135 000 tüdruku 3800 koolist on alates 2005. aastast CC4G-d kogenud. 84% kinnitavad, et selle tulemusena kaaluvad nad IT-õpinguid palju tõenäolisemalt. 600-eurose toetuse abil võib kool aasta aega tunnivälist, internetipõhist CC4G klubi korraldada. Sponsorid toetavad sageli mõnda kohalikku klubi, nii et nad käivad vahel tüdrukuid nende töös innustamas. Spetsiaalseid IT-teadmisi ei eeldata ning igat tüüpi organisatsioonid saavad selles kaasa lüüa. Euroopa tasandil käivitas Professionaalsete informaatikaühingute e-nõukogu (CEPIS) seoses 2010. a Euroopa e-oskuste nädalaga uue CEPIS-e auhinna IKT-valdkonna naistele, et innustada noori naisi IKT-alast haridust ja karjääri omandama ja sinna püsima jääma. Auhind põhineb naiste digitaalsete pädevuste üleeuroopalisel võistlusel. 2010. a võitis 14-aastane Anna Voríšková Tšehhi Vabariigist 1000-eurose haridusstipendiumi oma veebilehe (http://www.folmici.cz/) ja blogiprojekti eest. Teise koha saavutas Louisa Luciani Rootsist, kes asutas arvutiklubid ja andis eeskuju naiste kaasamises IKT-sse. 2012. aastal võitsid auhinna Afroditi Gkertsi, Eirini Kokkinidou ja Anastasia Zarafidou Kreekast projekti „Beat Robotics“ eest ja teise koha saavutas oma projektiga „Timekeeper“ Sarka Vavrova Tšehhi Vabariigist. Üllatavaid näiteid võib leida ka piirialade naiste seast. Naised moodustavad üle poole Euroopa immigrantidest. „Naisimmigrandid, e-oskused ja töölevõetavus Euroopas“ – teadustöö, mille viis 2009. a läbi TASCHA ja mida rahastas Microsoft, uuris valitsusväliste asutuste e-oskuste koolitusprogrammide mõju Ungari, Itaalia, Hollandi, Rumeenia ja Hispaania naisimmigrantide töölevõetavusele ja sotsiaalsele kaasamisele. Uurimus teostati Microsofti piiramatu potentsiaali pikaaegse pühendumuse osana Euroopa e-oskustesse investeerimisel ja arendamisel läbi valitsusväliste asutuste osaluse ja kogukonna koolitusalgatuste, et jõuda halvemas olukorras naisteni läbi tehnoloogia. Uurimus vaatles 530 naisimmigranti ja määratles, kuidas IT-le ligipääs on ülioluline sotsiaalse ja majandusliku staatuse parandamise ja töö leidmise seisukohalt. 32%-l on keskmisel tasemel arvutioskused ja 22%-l on keskmised internetioskused. Veidi üle 20% naistest kinnitas, et neil e-oskused puuduvad. Uuring järeldas, et naisimmigrandid seisavad tööturul silmitsi kahekordse ebaeduga: - esiteks naistena ja teiseks immigrantidena. Suurte töölevõetavuse takistuste ületamiseks vajavad nad: keeleõpet, teadmisi tööprobleemidest, abi oma sotsiaalvõrgustike ja koolitusvõimaluste laiendamisel.

4. PEATÜKK: NAISTE TÄIELIKU POTENTSIAALI AVAMINE

Teine hea näide on Euroopa ettevõtete liidu algatus tööleidmiseks vajalike oskuste andmiseks – partnerid Microsoft, Adecco Group ja State Street – 2011 tööleidmiseks vajalike oskuste auhind (the 2011 Skills for Employability Award). Lisaks auhindadele „Noortele võimaluste loomine oskuste abil“ (Youth Empowerment through Skills) ja „Aktiivne vananemine IT-õppega“ (Active Ageing through IT Learning), loodi ka eriline auhind naistele: „Naistele võimaluse loomine tehnoloogia abil“ (Empowering Women through Technology), et tähistada IKTkoolituse ja oskuste arendamise silmapaistvaid ja tõhusaid kasutusviise vabaühenduste poolt ning suurendada tööväljavaateid ja parandada digitaalset ja sotsiaalset kaasamist. Esimese koha 5000-eurone auhind läks Leedu organisatsioonile Langas į ateitį – „Tuleviku aknad“ – programmi eest, mis andis tüdrukutele ning naistele edukalt arvuti- ja teabekoolitusi, olles seotud ettevõtluse ja kogukonnaga. Langas į ateitį, direktor Loreta Križinauskienė juhtimisel koolitas viimase viie aasta jooksul 45 000 naist.

Soolise võrdsuse poole kaldumine toimub just praegu Et mõista uute oskuste kasvavat tähtsust 21. sajandil võrreldes nendega, mis olid valdavad 20. sajandil, peame aru saama, et maailmas on toimunud oluline nihe: me oleme peamiselt analoogelult peaaegu täielikult digitaalsele elule üle läinud. Alates 1997. aastast Philips Design’i trendide ja strateegia valdkonna peadirektor Josephine Green palus meil mõelda muutusele tehnoloogialt kui juhilt tehnoloogiale kui võimaldajale – teisisõnu püramiidmaailmalt pannkoogimaailmale. 20. sajandil põhines majanduskasv massiturgudel, suuremõõtmelistel majandustel ja masstoodangul. See oli tehno-turu ajastu ülevalt alla käsuliini ja kontrollistruktuuriga – püramiid. 21. sajand seisneb sotsiaalses uuendustegevuses. Nüüd võimaldab tehnoloogia inimestel olla omaenda elude loojad ja oma elustiili disainerid. Internet võimaldab inimestel pääseda ligi kõigile uuendustegevuse kihtidele. Asi ei ole millegi tarbimises, vaid kooseksisteerimises. Meie maailma defineerib kultuuridevaheline haldus ja kommunikatsioon, mis põhineb tugevalt praktikakogukondadel (CoP) ja IKT kasutamisel. See seisneb ökosüsteemil, mida juhib inimesele kohandatud isikupärastamine.

e-oskuste manifest

Kuna nn internetipõlvkond (põlvkond Y, esimesed digitaalid või milleeniumilapsed) hakkab juhtivatele kohtadele jõudma, tuleb nende omadusi ja õppimisstiili arvesse võtta, kui minimaalse naiste osalemise nähtusega soovitakse edukalt võidelda. See on MP3-mängijate, SMSide, netimängude ja kasutajatevahelise failijagamise põlvkond. See on põlvkond, kes usub kindlalt, et „kultuuri saab õpetada“ ja on pigem inimestele suunatud mudelite kui toodetele suunatute poolt. Selliste mudelite peamisteks aspektideks on motivatsiooniteooriad ja organisatsioonis edasiliikumine. Tänapäevane maailm väärtustab mitmekesisust, kaasamist ja soovõrdsust enam kui kunagi varem. Kuna mehed olid tööstusajastu muutjad, võivad tänapäeval mängida uuenduse võtmerolli naised. Silicon Valleys asuva Deloitte Centre for the Edge’i, mis viib läbi uurimistegevust ja arendab olulisi vaatenurki uue ettevõtluse kasvu nimel, kaaseesistuja John Hagel III sõnastab oma vaate: „Digitaalses, teadmuspõhises majanduses asendab inimkapital kasvu alusena looduslikud varud. Ettevõtted ja riigid, kes soovivad 21. sajandil juhtivad olla, on need, kes on parimal viisil uuendustegevust ja oma inimeste loovust rakendanud. Naised on kahtlemata talendibaasi kasvav jõud“. Tutvustatakse uusi mõisteid, nagu investeeringu sotsiaalne kasum, ja vajadust erinevate oskuste järele. Püramiidmaailmas sisaldasid vajalikud oskused: juhtimist, planeerimist, eelarve koostamist, mõõtmist, hindamist, organiseerimist, struktureerimist ja kontrollimist. Pannkoogimaailmas kuuluvad vajalike oskuste hulka: uuendustegevus, küsimine, proovilepanek, unistamine, visandamine, katsetamine, õppimine ja ettevõtlusega tegelemine. Roheliste teadmiste ühiskond – IKT poliitika tegevuskava 2015. aastaks Euroopa tuleviku teadmisteühiskonna nimel – mida esitles Rootsi valitsus Rootsi eesistumise ajal 2009. aastal, rõhutades, et üks kümnest tuleviku nõudmisest on Euroopa pehmesse taristupoliitikasse investeerimisele keskendumine – sotsiaalsesse kapitali investeerimine. Selline tähelepanu nihe on vägagi kooskõlas naiste väljendatud sooviga töötada piirkondades ja ametitel, mis toovad ühiskonnale ja/või üksikisikutele otsest kasu ning panustavad naiste hoidmisse inseneriteaduses. Täna tunnustatakse tugevalt mitmekesisuse selget ärilist alust. 2009. a leidis McKinsey oma uurimuses “Naised on olulised” ja uuriimustöös

4. PEATÜKK: NAISTE TÄIELIKU POTENTSIAALI AVAMINE

keskse juhtimise kohta, et naiste esindatud juhtimise omadused – intellektuaalne stimulatsioon, innustus, osalejatega otsustamine ja ootuste/preemiate esitamine – olid võtmeks majandussurutisest välja liikumiseks ja tänapäevases keerukas finantskriisi majanduses edu saavutamise poole. Maailma majandusfoorum näitab, et need riigid, kes on naiste ja meeste vahel ressursside võrdse jagamise eeskujud, hoolimata oma ressursside tasemest, saavad paremini hakkama kui need, kes nii ei toimi. Oma 2011. aasta uurimuses leidis Catalyst 26% erinevuse investeeringutelt saadud tuludes, kus ülemise neljandiku ettevõetetes töötas juhtivatel kohtadel 19–44% naisi ja alumises neljandikus ei olnud ühtegi naist kaasatud. Nokia korporatsiooni ärikeskkonna valdkonna asepresident ja DIGITALEUROPE’i president dr Erkki Ormala viitas e-oskuste konverents 2011 konkurentsi kasvu ja töökohtade teemal 13. detsembril 2011 Brüsselis, et „naiste suurem kaasamine tehnoloogiaarendusse on tõeline uuenduse allikas“. Nokia näeb seoses naiste kasvava kaasamisega kolme eesmärki: • juhtida – oskus juhtida muutusi digitaalsel turul • organisatsioonilise võimekuse ehitamine – talent teadmiste, oskuste ja kogemustega, et tagada Nokiale konkurentsivõimeline eristus • pakkuda mitmekesist kasutajakogemust – soolist kakskeelsust, et tuua turule atraktiivseid lahendusi.

Sotsiaalmeedia Tänapäeva naised domineerivad täielikult sotsiaalmeedias: igas vanuserühmas ületavad naised mehi oma sotsiaalvõrgundustehnoloogia kasutamises. Ajakasutuse järgi domineerivad naised sotsiaalmeedia ruumi. Kui Facebook oleks riik, oleks see maailma suurim. Kõige kiiremini kasvav segment Facebookis on 55-65-aastased naised. 57% Facebooki ja Twitteri kasutajatest on naised. 86%-l naistest USA sotsiaalmeedias on oma leht ning 72% logib iga päev sisse. 80% sotsiaalmeedia omanikest on toodete ja kaubamärkide fänniks saanud.

e-oskuste manifest

Kui Facebookis loodi EL-i naiste leht, mis oli seotud 2011. a juuni digitaalse tegevuskava assamblee õpitoaga “Naised nutika kasvu nimel”, vaadati seda kuus üle 14 500 korra ning sellel klõpsati 95 korda nuppu Meeldib. Twitteri @EUWomen tõi 158 säutsu ja 91 järgijat kuus enne Digitaalse tegevuskava assamblee toimumist. Oma keskmise tähtajaga prognoosis 2020. aastani märgib Cedefop (Kutsehariduse arengu Euroopa keskus), et mil töö muutub järjest teadmiste- ja oskuskesksemaks, peame mitteaktiivse elanikkonna ja eriti meestest kõrgema kvalifikatsiooniga naiste potentsiaali ära kasutama. Üldiselt on naiste osalus tööturul madalam kui meestel. Kuid see kasvab kvalifikatsioonitaseme tõustes, mil meeste osalusmäär langeb. Kvalifikatsioonitasemete hierarhia on mõlema soo puhul sama. Kuid kasvutrendid on naiste puhul enamasti suuremad kui meeste puhul, mis näitab, et tulevikus on naised tõenäoliselt (ametlikult) kõrgema kvalifikatsiooniga, v.a. keskmise kvalifikatsiooni taseme puhul, kus kasvutrendid on meeste puhul suuremad kui naistel. Ühest küljest ennustatakse, et madala kvalifikatsiooniga tööjõu osakaal on Euroopas langemas. See langus on naiste puhul teravam kui meestel. Sarnaseid üldisi trende nähakse pea kõigis riikides. Teine sektoripõhine muutus, mis näitab naiste tööjõu kasvavat vajadust on jätkuv trend teenindusvaldkonna töö suunas, eriti turundatud teenuste puhul. Arvatakse, et ettevõtlus ja teised teenused saavad juurde ligikaudu seitse miljonit töökohta. Oluline kasv saab toimuma ka jaotamise ja transpordi valdkondades. Arvatav tööhõive mõõdukas kasv mitteturustatud teenuste seas tuleneb märkimisväärsest tööloomest tervishoius ja hariduses, mis aga oodatavate eelarvepiirangute tõttu langeva tööjõunõudlusega osaliselt peatub.

Soolised uuendused Viimaste aastate jooksul on paranenud mõistmine soomõõtme lisandväärtusest teadustöös. Järjest enam teadlasi kasutavad sugu võimalusena, mis võib stimuleerida uusi teadmisi ja tehnoloogiaid.

4. PEATÜKK: NAISTE TÄIELIKU POTENTSIAALI AVAMINE

Stanfordi Ülikooli algatatud „Sooliste uuenduste“ projekt töötab koostöös ekspertrühmaga Euroopa Komisjoni algatusega „Uuendus läbi soo“, mis koondab eksperdid Euroopa Liidu kahekümnest liikmesriigist Berliini Tehnikaülikooli ning Fraunhofer Gesellschaft’i juhtimise alla. See projekt arendab teadlaste ja inseneride soouuringute meetodeid ning annab juhtumiuuringuid konkreetse näitena sellest, kuidas soouuringud viivad uuendustegevuseni kolmes põhivaldkonnas: teadus, tervis ja meditsiin ning inseneriteadus.

Soovitused On aeg anda rohkem kõlapinda ja pühendada rohkem ressursse Euroopa IKT soolise jaotuse parandamiseks. Euroopa digitaalse tegevuskava ja Euroopa 2020 strateegia elluviimise edu sõltub suuresti sellest, kas Euroopa Komisjon ja sidusrühmad leiavad viise ja vahendeid kriitilise hulga Euroopa naiste kaasamiseks IKT juurdepääsu, disaini, uuringutesse, uuendustegevusse, tootmisse ja kasutamisse läbi mitme sidusrühma koostöö aastatel 2011–2020. Terve IT töötajaskond peab koos töötama, et tekitada naistalentide juurdevoolu tööstusesse, arvestades tervet elutsüklit. Samas peame ka keskenduma juba tööstuses töötavate naiste innustamisele, et nad ametisse jääksid ja edu saavutaksid. Taolise Euroopa tasandi koostöö vundament laoti 7.–8. märtsil 2011 Budapestis konverentsil „Naised teaduses, uuendustegevuses ja tehnoloogias digitaalsel ajastul“, mille korraldasid infoühiskonna peadirektoraat, Ungari kui EL-i eesistuja ning Euroopa naiste ja tehnoloogia keskus. Üritust juhtis Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes, kes vastutab digitaalse tegevuskava eest. Konverentsil võeti vastu „Budapesti rahvusvahelise naistepäeva sajandideklaratsioon 2011“. Rahvusvaheline naistepäeva deklaratsioon käib Euroopa naiste ja tehnoloogia keskuse seisukohal digitaalse tegevuskava vastuvõtmise ja interneti konsultatsiooniprotsessi kohta, mis kestis 2011. aasta veebruarist kuni juuni lõpuni. See rõhutab jätkusuutliku Euroopa mitme sidusrühmaga taristu rakendamise tähtsust ja oluliste Euroopa avaliku- ja erasektori otsustajate, akadeemia ja vabaühenduste kaasamist digitaalse tegevuskava soolise tegevuskava loomisesse.

e-oskuste manifest

- Soorituskomponendid - Panustada varakult noortesse, eriti tüdrukutesse - Võtta vastu soo süvalaiendamise parimad praktikad ja eeskujud - Edendada sooga arvestavat digitaalset tegevuskava - Edendada inimkapitali ja investeerida naistesse - Tugevdada paremat juhtimist, mis põhineb mitmekesisuse näitajatel

IKT sotsiaalsete probleemide lahendamiseks

E-oskuste parandamine

Teadustöö ja uuendustegevus

Väga kiire internet

Usaldus ja turvalisus

Koostalitlusvõime ja standardid

Digitaalne tulevik Digitaalne ühtne turg

Digitaalse tegevuskava sambad

Digitaalse tegevuskava assamblee

Digitaalse tegevuskava assamblee kinnitas Brüsselis 16.–17. juunil 2011 Budapesti deklaratsiooni, milles rõhutati, et „e-oskuste parandamine ja naistalentide kaasamine e-oskuste tegevustesse peab olema digitaalse tegevuskava üks alussambaid“.

Allikas: Aruanne. Digitaalse tegevuskava assamblee. 2011 Töötuba 22 naist nutika kasvu nimel

Viimane samm Budapesti deklaratsiooni efektiivse rakendamise teel on toetuse saamine resolutsioonile parlamendi aruteludel 2012. aasta sügisel ja resolutsiooni vastuvõtmine, millega see lülitatakse Euroopa Komisjoni HORIZON 2020 programmi vahemikus 2014–2020. Euroopa naiste ja tehnoloogia keskuse soovitused sisaldavad järgmisi tegevusi. • Pikaajalise Euroopa tegevuskava loomine iga sidusrühma kaasamise ja kohustustega naiste ja e-oskuste tegevuskava edendamiseks. Võrdlusuuring ja väljundite iga-aastane kontroll peavad olema tegevuskava lahutamatud osad. • Pikendada Euroopa naiste ja IKT loendit – mille kiitis 2010. aasta jaanuaris heaks Euroopa e-oskuste liit, et see oleks kui ligipääsupunkt naiste ja e-oskuste juurde Euroopas (riiklik poliitika, parimad praktikad, teadustöö, värbamisest autasustamine, oskuste kogumisest oskuste kasutamiseni jne). • Edendada uurimistööd vabaühenduste parima tegevuse kohta e-oskuste koolituse andmisel Euroopas.

4. PEATÜKK: NAISTE TÄIELIKU POTENTSIAALI AVAMINE

• Tagada, et mitme sidusrühma koostöö, mis on loodud hariduse ja noorte teadusesse, tehnoloogiasse, inseneriteadusesse ja matemaatikasse hõivamise parandamiseks, pööravad piisavat tähelepanu sooküsimusele.

e-oskuste manifest

5. peatükk: Tulevikunägemus 2012. aastal vajab Euroopa endiselt hädasti tootlikkuse kasvu. Kuigi finantskriisi tugevaimad sümptomid on praeguseks taandunud, ei ole põhjuseid endiselt parandatud. Kriitiliseks näiteks sellest on Euroopa noorte tööpuuduse tase, mis on viimastel aastatel stabiilselt tõusnud. Suurimad töötuse arvud seonduvad alla 25-aastastega. Kreekas on tööpuudus jõudnud 47,2%-ni ja Hispaanias ulatub see viimaste Eurostati andmete alusel 48,3%-ni. Selline murettekitav trend mõjutab paljusid haritud noori eurooplasi. Need näitajad tulenevad ka Euroopa töö- ja tööhõivekeskkonna muutumisest, mida kiirendavad ülemaailmsed muutused, ja paljude traditsiooniliste tööstuste osalisest hääbumisest. Avaliku, poolavaliku ja erasektori kulude kärpimine on vajalik, aga kindlasti mitte piisav, et Euroopale jõukat tulevikku luua. Kasvu peab looma uuendustegevuse ja eraettevõtluse algatuste kaudu. Samal ajal seisavad Euroopa ühiskonnad silmitsi paljude põhimõtteliste ja pikaajaliste väljakutsetega, nagu vananeva rahvastikuga kohanemine ning tervishoiu nutikamaks ja tõhusamaks muutmine. Teiste väljakutsete hulka kuuluvad energiatõhususe ja -tarbimise, veevarustuse ning liikluse ja saaste haldamise parandusmehhanismid kasvavates linnades. Info- ja sidetehnoloogia (IKT) on antud kontekstis õigustatult majanduse ja ühiskonna otsustaja. Seega on peamiseks küsimuseks: kuidas toetada Euroopas õigeid e-oskusi mitte vaid IKT rakendamise võimaldamiseks, vaid ka IKT-põhise uuendustegevuse, uute kasvavate tööstuste ja turgude loomiseks? „Oskused ja tööjõu areng on Euroopa majandustuleviku valuuta,“ märgib Euroopa e-oskuste ühingu kaaseesistuja Jan Muehlfeit Microsoftist. „Ülemaailmsel tasandil on poliitikakujundajad leidnud, et tehnoloogiauuendused on inimpotentsiaali avaldamisel üliolulised. Samuti näevad nad uusi tehnoloogiaid riiklike prioriteetide arendajatena alates tervishoiust ja haridusest kuni kliimamuutusteni,“ sõnab ta kohaselt. Vaatame esiteks uuendustegevust ennast. Uuendustegevus ei seisne vaid millegi uue leiutamises, vaid ka uue väärtuse loomises. Nagu kaasaegse juhtimise isa Peter F. Drucker on öelnud, on see ressursside uues mahus panustamine väärtuse loomisse (Innovation and Entrepreneurship, 1985).

5. PEATÜKK: TULEVIKUNÄGEMUS

Eristavaks IKT omaduseks on selle üle suurenev ühendatus, eksponentsiaalne andmetootmine ja selle tehniliste elementide kasvav vastastikkune sõltuvus – olgu see tarkvara, teenused, andmed või seadmed. IKT uuendustegevuses on mõned eriaspektid, mis määravad oskuste nõudluse. Kiirus: Ei ole teist tööstusharu, kus oleks nii lühikesed uuendustsüklid. Kuigi IKT-sektor sõltub samuti pikaajalistest arengutest, nagu uued mobiilsidevõrgu standardid või alusuuringud säilitustehnoloogiates või protsessori disainis, on IKT turg kiire, eriti klienditoodete ja -teenuste osas. See toob kaasa pideva nõudluse, et oskused, eriti aga tehnilised oskused, oleksid ajakohased ning arvestaksid nende oskuste piiratud elueaga. Vastastikkune sõltuvus: IKT on paljudes vastastikkustes seostes. IKTuuendus toimub harva isolatsioonis. Mõisted, nagu platvormistrateegiad, on tööstusele üliolulised. Seepärast ei määra oskuste nõudlust vaid uued tehnilised arendused, vaid suuresti ka turudünaamika. See hõlmab ka vajadust tehnoloogiaga seotud strateegiliste oskuste järele. Sotsiaalne: IKT on kaasa toonud sotsiaalseid nähtusi, nagu ühine arendamine, sotsiaalmeedia, rahvahulga alltöövõtt jne. Sarnasel moel on IKT ka vastastikkustes seostes olev tehnoloogia, see muudab järjest enam sotsiaalset suhtlust, organisatsioone ja tööprotsesse. Seega on IKT tekitanud ka oskuste nõudluse ja tiheda seose ühiskonna, õigusruumi ja organisatsioonidega, eriti seoses IKT-põhise teenussüsteemi disainiga, kasutaja kaasamise või õigusnormidele vastamisega. Tõeliselt ülemaailmne: IKT-tööstus on olnud esimeste tõeliselt ülemaailmsete tööstuste seas, juhtides samas ülemaailmastumist, nagu väljendus IBM-i peadirektor Sam Palmisano 2006. aasta välissuhete artiklis „Ülemaailmselt kaasatud ettevõte“. IKT on teinud reaalajas ülemaailmse koostöö ning teenuste sidumise võimalikuks. Lisaks on see võimalikuks teinud ka ülemaailmse talentide alltöövõtu ja ülesannete jagamise. See on viinud olukorrani, kus mõned IKT osad on kohalikud – eriti need, mis on seotud ühiskonnaga, kasutajate ja organisatsioonidega – ning mõned on geograafiliselt järjest sõltumatumad ja kontsentreeritud. Näiteks: „Google’i teenused enam kui 100 riigis tarnitakse kohale kõigest kümne suure andmebaasi kaudu maailma eri osades. Sama käib ka IKT arendus- ja teadustöö kontsentratsiooni kohta. Euroopal on vaja selles ülemaailmses võistluses kõige väärtuslikumate IKT-oskuste poolest esikohale jääda.

e-oskuste manifest

Eraettevõtlus: IKT-tööstust on alati kannustanud eraettevõtluse tegevus. Ülemaailmsed otsustajad, nagu Facebook või Google, olid vähem kui kümme aastat tagasi alles nn idufirmad. IKT uuendustegevust juhivad üha enam avatud uuendamine ja protsessid, nagu satelliitide välisettevõtmiste haldamine ning ühinemise ja omandamise teel kasvamine. Teised tööstused võtavad samuti seda mudelit järjest enam kasutusele. Hea näide sellest tuleb Euroopa autotöötjatelt. Daimler ja BMW kannustavad uuendustegevust mobiilsideteenustes välistes ettevõtmistes, ning toetavad ka idufirmasid. Ümberkujundav ja segipaiskav: Ühelgi teisel tehnoloogial ei ole kunagi olnud suuremat mõju tööstus- ja teenindussektoritele. See võimaldab uuenduslaineid, mitte vaid uute toodete ja teenustega, aga ka uue närvisüsteemi loomise kaudu ettevõttes, et protsesse ja organisatsioonilisi mudeleid ümber kujundada. Tagades aluspinna täiesti uutele ärimudelitele, on IKT-l potentsiaal tööstusi nii segi paisata kui ka uuesti leiutada. Nende oluliste tegurite põhjal ei ole kitsas, ainult tehnoloogiale keskenduv nägemus e-oskustest kohane. Näiteks IBM on väljendanud seda terminiga SSME (teenus teadus juhtimine ja inseneritöö), tunnustades, et juhtimis- ja tehnika- ja insenerioskusi on vaja IKTpõhiste teenussüsteemide disainimiseks tuleviku jaoks. Ühendava tehnoloogiana peab IKT saama ühendatud oskuspagasiga inimeste tuge. Kõigilt sidusrühmadelt on sellega tegelemiseks vaja ühist jõupingutust. Haridus on selle lahenduse keskmes. On selge, et informaatika akadeemiline teadusvaldkond on hädavajalik, aga see suudab nimetatud väljakutsed vaid osaliselt lahendada. Samuti peame ühendama e-oskused ja IKT-põhise hariduse sügavamalt ning lisama nad terviklikumalt meie haridussüsteemi ja elukestvasse õppesse, sh juhtimis- ja ettevõtlusoskuste ning pädevuste õppesse. Tegu ei ole ühekordse haridusväljakutsega, vaid väljakutsega iga professionaali jaoks, kes on IKT-ga oma tööelus seotud, nagu märgib Daimleri informaatika valdkonna peaspetsialist Michael Gorriz: „IKT-professionaalide ja struktureeritud ülesannetega töötajate õigete e-oskuste omandamise ja edasiarendamise võimalus peaks saama meie ühiskonnas normaalseks mustriks. See ei ole vajalik vaid suuremates organisatsioonides; see on oluline ka selleks, et Euroopat samm-sammult uuendusliku ühiskonna või nn teadmisteühiskonnaks arenemise suunas.“

5. PEATÜKK: TULEVIKUNÄGEMUS

Olge hoiatatud Esineb kaalukaid majanduslikke põhjuseid koos ühiskonna väljakutsetega, mis tekitavad Euroopale vältimatu vajaduse alustada diskussiooni e-oskuste arendamise ja IKT rolli kohta hariduses. Mõjukad tegurid on ka õpilaste, eriti naiste IKT erialadele õppima meelitamine ning IKT-põhistes ametites karjääri tegemine. Samuti on olnud raske selgitada IKT suurt mõju edukatele integreeritud oskustega õppijatele, kes määravad IKT-eriala tuleviku, hoolimata tõsiasjast, et enamik noori eurooplasi kasutavad IKT-vahendeid oma elus igapäevaselt. Praegu riskib Euroopa tõhusast võimalusest loobumisega tuleviku Euroopa talendi loomiseks selles võtmevaldkonnas ja 21. sajandi tööstuses. Põhjuseid võib olla mitmeid. Esiteks, IKT-ga õppimine ei ole piisavalt Euroopa põhi- ja keskhariduse õppekavadesse kaasatud. Selles arengufaasis saadakse innustust edasiõppimiseks ning omandatakse algoskused. IKT kasutamise potentsiaal põhi- ja keskhariduses palju laiemalt ja õppekavasse lisatuna on suures osas puutumata. IKT võib pakkuda palju võimalusi haridustöötajatele uuenduslike haridusmudelite arendamisel, eriti hariduse toomise tõeliste probleemide juurde. Näiteks võiks kasutada avalikke reaalaja andmeid keskkonna või liikluse kohta geograafia tunnis, digitaalse raamatukogu ajaloodokumente ajalootunnis või teostada laiapinnaliste realistlike andmetega analüüsi matemaatikas. Teine põhjus on see, et informaatika on Euroopa kõrgharidussüsteemis traditsiooniliselt rangelt matemaatiline ja tehniline. Selle valdkonna uurimistöö jätab välja eelmainitud e-oskuste pädevused, nagu need, mis puudutavad IKT sotsiaalsesse mõõtmesse, eraettevõtlusesse ja uuendustegevusse, aga ka üldistesse ärioskustesse. Need oskused omandatakse peamiselt pärast ülikooli lõpetamist tööelu käigus. Mõned ülikoolid aga mõistavad seda väljakutset. Näiteks Warwicki Ülikool palub tudengitele võimalust võtta lühikest võtmeoskuste kursust. E-oskuste puudujääk Euroopa põhi-, kesk- ja kõrghariduses on suuresti vastutav IKT-oskustega praktikute puuduse eest ning on loonud IKT tööturul keskkonna, kus traditsioonilised akadeemilised ainepunktid on töölevõetavuse suhtes piiratud tähtsusega. Tegelikult on paljudel IKTpraktikutel akadeemilised kraadid muudel erialadel kui informaatikas. IKT-oskusi demonstreeritakse töösaavutuste, karjäärivalikute kaudu või neid lihtsalt väidetakse endal olevat, suutmata seda ametlikult tõestada.

e-oskuste manifest

Nüüd on aeg see ära teha Käesolevas manifestis pakuvad oma valdkonna liidrid välja konkreetseid tegevusi IKT-praktikute koolitamiseks, mis aitab elavdada ja alal hoida nii tervemat IKT-sektorit kui ka e-oskustega tööjõudu laiemalt. Põhi- ja keskhariduses alustamine E-oskuste omandamine juba varajases nooruses, alates algkoolist kuni õpilase akadeemilise karjääri lõpuni, omab võimet seda isikut muuta. Õppurid on oskuslikumad teabe haldamisel ja tulusal kasutamisel. See arendab uuenduslikku mõtteviisi, mis on üha olulisem väärtus tööellu sisenedes. Tööstuse poolt õpilastele ja õpetajatele suunatud algatused koolides ja ülikoolides, nagu Microsofti Fantaasia karikavõistlused või Inteli Maailma edasiviimise programm või Google’i Teaduslaat, rõhutavad IKT-tööstuse toetamise vajadust ning õhutavad õpilaste ja tudengite huvi. Näiteks Fantaasia karikavõistlustel osales aastatel 2009– 2010 üle 300 000 õppuri 142 riigist. Otsustav element taoliste algatuste juures on loovuse ja ettevõtlusvaimu kasutamine õpilaste poolt, tutvustades neile samas probleeme, mida IKT abil saaks lahendada. Järgmine arengusamm oleks selliste õppimisviiside integreerimine õppekavadesse, et toetada organisatsioonilist uuendustegevust haridusasutustes (nt uute ruumide ja teemade uurimine), juhtides tegelikult haridusuuendusi IKT abiga. IKT-karjääri atraktiivsuse suurendamine Lahutamatuks osaks haridusreformi tegevuste juures on IKT atraktiivsuse tõstmine üldise professionaalse tegevuse ning karjäärivõimalusena. Vajalik on IKT valdkonna ja karjääriredeli võimaluste kaardistamine, et Euroopa kodanikud tunneksid valmisolekut e-oskuste alast karjääri teha. Üheks selliseks meetmeks oli Euroopa e-oskuste karjääriportaali avamine, et hõlbustada õigete oskuste kokkuviimist õigete töökohtadega, ning et murda mõned müüdid IKT-karjääri kohta. Selleks, et nägemus IT-st ja e-oskustest noorte, naiste ja vanemate inimeste seas muutuks, on vaja otsustavat sammu. Üks konkreetne meetod oleks kaasata ja tõsta Euroopa digitaalsete saadikute profiili kui aktiivsed eeskujud IKT-sektorist, aga ka seonduvatest valdkondadest, nagu informaatika valdkonna peaspetsialistid, digitaalse eraettevõtluse arendajad või juhtivad teadlased. Kui me taolisi strateegiaid ei kasuta, kaotame oma parimad talendid kindlasti mõnele teisele sektorile või teistele maailma paikadele. Praegused IKT-töötaja stereotüübid, kui neid ei muudeta, takistavad IKT teenindussektori kasvu ja aeglustavad äriuuenduste tegemist pea kõigis organisatsioonides. Tuleb astuda

5. PEATÜKK: TULEVIKUNÄGEMUS

edasi naiste aktiivse rolli tunnustamisel IKT-s. Selle heaks näiteks on Naiste parima IKT praktika koodeks – see on Euroopa Komisjoni asepresidendi ja digitaalse tegevuskava eest vastutava saadiku Neelie Kroesi algatus. Sellega käivitatakse esimesed praktilised algatused naiste kogemuse parandamiseks IKT-karjäärides. Koodeksile on alla kirjutanud paljud akadeemia- ja IKT-partnerid. Koostöö suurendamine ja laiendamine akadeemia ja IKT-tööstuse vahel Kiiretempolises IKT-maailmas, mis on suures osas määratletud ettevõtlus- ja turuaktiivsuse poolt, peab akadeemia säilitama tiheda sideme tööstusega. Tööstuse algatatud programmid kaasavad ülikoole, nagu IBM-i Akadeemiline algatus või Microsofti Akadeemiline liit, mis on selles kontekstis olulised meetmed. Esimene ülesanne on olnud anda akadeemiale tasuta või soodushinnaga tooteid ja teenuseid. Uute arengusuundade seas on ülesanne tagada tööstustasandi andmekeskuste tootlikkus ja suurte andmeanalüüsikeskkondade arendamine, nagu ühine Pilveandmetöötluse Ülikooli algatus IBM-ilt ja Google’ilt. Lisaks on IKT-tööstus kaasatud ülikoolilinnakus asuvates teaduskeskustes, toimuvad personalivahetused ja uued koostöövormid. Näiteks on Soome Aalto Ülikool, mis asutati koostöös Nokia korporatsiooni ja teiste tööstuspartneritega, kes pakuvad tudengitele ka disaini- ja teenindustehaste ühiskasutust tudengite ettevõtlustegevuse toetamiseks ja uuendusprojektides osalemiseks. IKT-tööstus on ka hõivatud akadeemia nõustamisse, et informaatika ja seonduvate erialade õppekavasid parandada ja laiendada. Selle näiteks on IBM-i Teenindusteaduse algatus, mis edendab IKT-uuenduse õppekava keerukates teenindussüsteemides, nagu tervishoid või energeetika. IBM-i Akadeemiliste päevade raames viiakse läbi teemakohaseid väitlusi suurte andmeanalüütikute toomisest akadeemiasse. Lisaks akadeemia ja tööstuse koostööle teaduse või eraettevõtluse valdkondades, on vaja koostööd teha ka erasektori IKT koolituskeskuste, tööstuse ja akadeemia vahel. See puudutab eelnevalt mainitud sertifitseerimise teemat, kus akadeemilistele kraadidele peaks lisaks andma ka e-oskuste sertifikaadi. Sertifitseerimise alla kuuluvad enamasti ained, mis on seotud kindla turuvajadusega, nagu küpsus tarkvaraarenduse meetodites, tootekoolituses või kindlates programmeerimiskeeltes. Sertifitseerimist võib täiendada laiem akadeemiline haridus eriliste elementidega, mis võimaldavad tööandjal praktiku küpsust kindla IKT-ülesande, tehnoloogia või vahendi puhul

e-oskuste manifest

hinnata. Siin kirjeldatud sertifitseerimine pöörab tähelepanu ka kvaliteedi hoidmise ja tempoka IKT-turu probleemidele, kus kindlatel kvalifikatsioonidel on piiratud eluiga. Euroopa sertifitseerimisstandardite edendamine IKT-professionaalsuse tõstmine lisab edasijõudnud IKT-pädevuste omandamisele uue stiimuli ja paindlikkuse. Mõeldes oskuste õppimise investeeringule kindlas sektoris, on akrediteerimine väga tähtis võrdlusalus, sest see toetab professionaalide liikuvust ning tagab aluse atraktiivsete karjääristruktuuride arendamisele. E-pädevuse raamistiku (eCF) arendamine tagab IKT-praktikute pädevusele kõikjal liikmesriikides ja tööstussektorites üksmeelse Euroopa sidusrühmade soovituse. Raamistikul on potentsiaal saada suureks Euroopa trumbiks. ECF jagab põhilisi, selgeid ja kindlaid suuniseid ettevõtetele, kes peavad otsustama oma talendihalduse probleemide üle, nt värbamine, karjäär ja planeerimine, koolitus ja personali hindamine. Esile tuuakse teadmised, oskused ja pädevused, mida IKT-töökohal vajatakse ja rakendatakse nii avalikus kui ka erasektoris. Ambitsioonikas töö INSEADi Euroopa e-pädevuste õppekava suuniste väljaandmisel kooskõlas eCF-iga tunnustab IKT-praktikuid standardiseeritud õppekava abil. See tugevdab Euroopa ülikoolide rolli IKT-praktikute ja e-pädevate juhtide koolitamisel Euroopas. Tõesti, see on samm õiges suunas. Pakkumise kooskõlastamine nõudlusega Valitsused, tööstus ja akadeemia peaksid ühtviisi koostööd tegema, et tagada Euroopale edasijõudnud e-oskused, mida vajatakse tekkivates valdkondades, nagu pilveandmetöötlus, roheline IT, küberturvalisus, koostalitlusvõime ja e-tervis. Oskused edu saavutamiseks IKTtööstuses peavad arenema ja uute kasvualadega kohanduma. E-oskuste mõju sektoritele, nagu tervishoid, muudab ja parandab tulevikus viise, kuidas me mõne ühiskonna suurima raskusega toime tuleme.

5. PEATÜKK: TULEVIKUNÄGEMUS

Partnerluse hõlbustamine uuendustegevuseks Euroopa IKT-hariduses ja e-oskuste arendamiseks Nagu oleme näinud, seisavad e-oskuste tulevikunägemuses ees suured raskused. Need võib kokku võtta järgmiselt: 1. Integreeritud e-oskuste loomine tuleviku IKT-ametitele; 2. IKT-rolli arendamine ja IKT kasutamine põhi- ja keskhariduses, et saavutada suuremat huvi ja motivatsiooni IKT-ametite valimiseks; 3. Informaatika ja seonduvate erialade akadeemiliste õppekavade laiendamine ja uuendamine, et toime tulla tulevaste IKT väljakutsetega; see viitab IKT kui teadusvaldkonna liigse tehnilise fookuse ületamisele; 4. Uute partnerlusmudelite loomine tööstuse ja akadeemia vahel, eriti et toetada õppurite kaasamist IKT-põhisesse uuendustegevusse ja toetada eraettevõtluse täiendõpet; 5. Täiendada akadeemilist haridust tööstuse juhitud mitteametlike kvalifikatsioonidega, mis järgivad kõikjal Euroopas tunnustatud sertifitseerimismudeli standardeid. Paljud Euroopa organisatsioonid on mures IKT- ja e-oskuste hariduse parandamise pärast mitmest vaatepunktist. Eriti on need seotud, kuid ei piirdu järgmiste organisatsioonidega: Euroopa Tehnoloogia ja Innovatsiooni Instituut (EIT) – IKT Laborid; Euroopa e-oskuste liit (EeSA); Euroopa Õppiva Tööstuse Ühing (ELIG); Euroopa Juhtimisarengu Fond (EFMD); European Schoolnet (EUN); DIGITALEUROPE. Kõigil neil organisatsioonidel on eriline suunitlus, nagu: standardiseeritud e-pädevused ja sertifitseerimine (EeSA), uuendustegevus ja õppimistehnoloogiad e-oskuste omandamisel (ELIG), juhtimise ja ettevõtluse aspektid e-oskustes (EFMD), e-oskuste kooliprogrammid (EUN), teaduslik tipptase IKT hariduses (EIT) ja üldine IKT-tööstuse kuvand (DIGITALEUROPE). Kõik need ehituskivid panustavad käesoleva manifesti laiemate eesmärkide saavutamist ja viivad laiemas mõttes ellu Euroopa Komisjoni e-oskuste strateegiat rohujuuretasandil.

e-oskuste manifest

Järgmistele tegudele hüppevalmis Euroopa ja liikmesriigid peavad nüüd tegutsema, vastavalt siin toodud soovitustele. Euroopa IKT-hariduse ja e-oskuste uuendustegevuse nimel koostöö tegemine on kõrges hinnas. Laiapinnaline ja kontsentreeritud investeering on kõikide sidusrühmade eelduseks, et Euroopa suudab täielikult oma parandatud konkurentsivõimet, tugevamat kasvu ning arvukamaid ja paremaid töökohti ära kasutada. Selle ambitsiooni elluviimiseks peavad tegevused lähtuma käesolevas manifestis nimetatud ehituskividest. Nüüd on aeg need kivid kokku laduda. Euroopa 2020 on järgmine siht. Käesolevas manifestis oleme meie – Euroopa e-oskuste strateegia sidusrühmad ja toetajad – valmis mängima oma rolli Euroopa haridusuuenduste partnerluse loomisel – järgides digitaalse tegevuskava saadiku Neelie Kroesi üleskutset, mille ta esitas Interneti Educa konverentsil Berliinis, 2011. aasta detsembris. Uuendustegevus IKThariduses ja e-oskuste arendamine peaks saama peamiseks tuleviku eesmärgiks. Konverentsi, mida võõrustati Taani eesistumisel 27.–28. veebruaril 2012, saaks ehk kõige paremini kokku võtta kahe sõnaga, mis hõlmavad ka eeltoodud nägemust: „Digitaalsed mõttemallid“ või „Digitaalne mõtlemine“ on tõesti see, mida on vaja Euroopa kasvu ja töökohtade tagamiseks sellel raskel ajal.

5. PEATÜKK: TULEVIKUNÄGEMUS

AUTORITE BIOGRAAFIAD Pilar del Castillo Vera Euroopa Parlamendi liige

Pilar del Castillo on Euroopa Parlamendi liige Hispaaniast. Olnud aastatel 2000 kuni 2004 endine haridus-, kultuuri- ja spordiminister, valiti dr del Castillo Vera esmakordselt Euroopa Parlamenti 2004. a. Ta on Partido Popular’i (Rahvapartei) liige, mis on omakorda Euroopa Rahvapartei liige. Ta on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) EPPfraktsiooni koordinaator, majandus- ja rahanduskomisjoni asendusliige, delegatsiooni liige India Rahvavabariigiga suhtlemiseks ja asendusliige delegatsioonis Eli–Horvaatia parlamentaarses ühisassamblees. 2009. a juunist on ta olnud Euroopa internetifondi eesistuja ning Transatlantilise poliitikavõrgustiku (TPN) ning Euroopa energeetikafoorumi (EEE) liige. Pilar del Castillo on ka Knowledge4Innovation’i (K4I) foorumi liige ja Euroopa ideedevõrgustiku alalise energeetikatöörühma eesistuja.

e-oskuste manifest

Professor Martin Curley

Vanem peainsener, direktor, Intel Labs Europe Intel Corporation Martin Curley on Intel Labs Europe’i direktor ja Inteli korporatsiooni vanem peainsener. Intel Labs Europe on 24 Inteli labori ja enam kui tuhande teadlase/ arendaja võrgustik Euroopas, mille missioon on aidata edasi viia nii Inteli teadusuuringuid kui ka Euroopa konkurentsivõimet/ühiskonda. Viimati oli Martin Inteli korporatsiooni IT-uuenduse ülemaailmne direktor. Varem on Martin Intelis pidanud kõrgemaid IT-halduse ja -automaatika ametikohti nii USA-s kui ka Euroopas ning teadlase ametit General Electricus (Iirimaal) ja Philipsis (Hollandis). Martin on kirjutanud või aidanud kirjutada kolm raamatut tehnoloogia juhtimisest väärtuse, uuendustegevuse ja eraettevõtluse parendamiseks. Martin on ka Iiri Riikliku Ülikooli tehnoloogia ja ettevõtlusinnovatsiooni professor Maynoothis ja MIT-i külalisteadur Sloanis. Ta on Innovatsiooniväärtuste Instituudi kaasasutaja/ direktor, kes aitab juhtida unikaalset tööstuse-akadeemia avatud uuenduskonsortsiumit IT-halduse ja -uuendustegevuse arendamiseks. Hetkel on Martin eesistuja EL-i avatud innovatsiooni strateegia- ja poliitikarühmas, ning EL-i kõrgetasemelise innovatsioonimõõtmise koja liige.

AUTORITE BIOGRAAFIAD

Eva Fabry

Euroopa naiste ja tehnoloogia keskuse (ECWT) direktor Eva Fabry on üks ECWT asutajaid ja selle praegune direktor. Ta on ka Ülemaailmse naiste ja tehnoloogia (GWT) võrgustiku eesistuja ja Piirkondliku uuenduskeskuse Papirbredden Innovasjon Euroopa asjade juhataja. Alates 2000. aastast on Eva intensiivselt tegutsenud Rootsi Siseriiklike Naistekeskuste Liidu rahvusvahelise võrgustiku ehitamises (nõukogu liige 2000–2007) ja WINNETi Euroopa ühingus (2006–2007). 2005. aastast on Eva olnud Rahvusvahelise naiste ja IKT (ITF) rakkerühma juhtkomitee liige ning ÜRO Ülemaailmne IKT ja arendustegevuse liit (GAID) on teda tunnustanud Oskusteabe Kogukonna liidrina. Eval oli võtmeroll Euroopa tehnoloogiavaldkonnas töötavate naiste keskuse (ECWT) loomisel ning juulis 2008 valiti ta selle direktoriks. Eva on ka 2009. a oktoobris Euroopa Komisjoni algatatud IKT-valdkonnas töötavatele naistele mõeldud Euroopa andmebaasi projektijuht.

e-oskuste manifest

Dr. Michael Gorriz

IT-valdkonna peaspetsialist ja teabejuht Tehnoloogiahaldus, Daimler AG 2008. a jaanuaris asus Dr Michael Gorriz Daimler AG-s IT-valdkonna peaspetsialisti (CIO) ja infotehnoloogiahalduse juhi (ITM) ametikohtadele. Ta vastutab kõigi IT-süsteemide strateegia, planeerimise ja arendamise eest, aga ka kõigi andmekeskuste ja sidevõrgustike eest Daimler AG-s. Gorriz on Daimleri inimressursside valdkonna nõukogu liikme Wilfried Porthi otseses alluvuses. Dr Michael Gorriz alustas oma karjääri Saksa lennundusettevõttes Messerschmitt-Bolkow-Blohm GmbH-s, millest sai hiljem DaimlerBenzi sidusettevõte DASA ning mis liitus hiljuti EADS-iga. 2000. aasta alguses läks Dr Gorriz üle Daimleri IT-halduse valdkonna IT-ärisüsteemide asepresidendi kohale, millelt ta edutati 2005. a lisaks ka Mercedes-Benzi sõidukite ja veokite CIO kohale. Selles rollis juhtis Dr Gorriz ülemaailmsete IT-süsteemide eest Daimler AG Mercedes-Benzi autode ja veokite osakonnas. 2009. a nimetasid Saksa ajakirjad CIO ja Computerwoche Dr Michael Gorrizi suurfirmade „Aasta CIO-ks“.

AUTORITE BIOGRAAFIAD

Peter Hagedoorn Peasekretär, EuroCIO

Peter Hagedoorn on IT-tööstuses töötanud ligikaudu 20 aastat. 2000. a sai ta Hagemeyeri (Hollandi riikidevaheline kaubandusettevõte) infotehnoloogia valdkonna peaspetsialistiks ja Océ NV asepresidendiks. 2004. a asutas Peter koos mitme Hollandi CIO-ga Hollandi CIO-de ühingu ja oli viis aastat selle organisatsiooni president. Sel perioodil oli ta ka EuroCIO nõuandva kogu liige. 2005. a sai Peter aasta CIO autasu tunnustuseks tema silmapaistva panuse eest. Alates 2008. aastast on Peter olnud mitme avaliku ja eraorganisatsiooni nõunik rollides Juhtimisalase nõustamisfirma 3Align tegevdirektor ja Euroopa e-oskuste ühingu täitevkomitee kaaseesistuja. 2011. a novembris määrati Peter Hagedoorn juhatuse poolt Euroopa CIO Ühingu (EuroCIO järeltulija) esimeseks peasekretäriks.

e-oskuste manifest

Edit Herczog

Euroopa Parlamendi liige 1989. aastal liitus Edit MSZP-ga (Ungari sotsialistlik partei). Aastatel 1998–2004 oli ta Ungari riigiassamblee liige. 2007. aastast on Edit olnud Ungari sotsialistliku partei juhatuse liige. Edit Herczog valiti Euroopa Parlamendi liikmeks 2004. a, mille järel sai ta siseturu ja tarbijakaitse komisjoni täieõiguslikuks liikmeks ning ka tööstuse, teadusuuringute ja energeetika ja eelarvekontrollkomisjonide liikmeks. Hetkel on Edit siseturu ja tarbijakaitse komisjoni täisliige ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni ja eelarvekontrollkomisjoni asendusliige. Ta on ka Euroopa Parlamendi sotsialistide ja demokraatide fraktsiooni laekur. Lisaks on Edit Euroopa Energeetikafoorumi, Euroopa Internetifondi, Kangaroo Group’i, Tuumaenergeetika tulevikufoorumi ja Transatlantilise poliitikavõrgustiku juhatuste liige.

AUTORITE BIOGRAAFIAD

John Higgins, CBE

DIGITALEUROPE’i peadirektor John Higgins määrati novembris 2011 DIGITALEUROPE’i – Euroopa digitaalse tehnoloogiatööstuse liidu peadirektoriks pärast selle Suurbritannia liikmesühingu Intellecti juhtimist 9 aasta vältel. 1995. a määrati ta Rocket Networks’i peadirektoriks, mis on Californias asuv internetifirma, mis tõi turule maailma esimese internetipõhise salvestusstuudio. 1998. a pöördus ta Suurbritanniasse tagasi ja sai ühe Intellecti eelkäija - Arvutitöötluse ja Tarkvara Ühingu – peadirektoriks. John on Warwicki Ülikooli juhtorgani liige ja auditikomitee eesistuja. Ta on ka Maailma IT-teenuste ühingu WITSA ülemaailmse poliitilise tegevuse komitee eesistuja ja e-oskuste nõukogu liige, Suurbritannia digisektori nõukogu liige. Talle on antud kaks nimelist autasu silmapaistva panuse eest: esiteks ühenduste valdkonnale 2004. a ja seejärel IT-tööstusele 2008. a. Kuninganna määras ta 2005. a Briti impeeriumi ordu komandöriks (CBE) tema teenete eest Suurbritannia IT-tööstusele.

e-oskuste manifest

Alexa Joyce

Ettevõtluse arengu kõrgema astme juht European Schoolnet Alexa Joyce on ettevõtluse arengu kõrgema astme juht 30 Euroopa riigi haridusministeeriumite võrgustikus European Schoolnetis, kus tema roll on luua uusi olulisi partnerlussuhteid ning juhtida olulisi STEM-i teadus- ja arendusalgatusi InGenious (www.ingenious-science.eu). Ta on töötanud 13 aastat hariduse alal, suunitlusega loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika õppele, aga ka tehnoloogia rollile õpetamis- ja õppeprotsesside haridusreformi toetamises. Ta on ka Hewlett-Packardi STEM+ Catalyst’i programmi tegevnõunik, ja ta kuulub Euroopa e-oskuste ühingu täitevkomiteesse. Ta on toimetanud ja koostanud suuri poliitikadokumente, nagu e-oskuste manifest ja Cisco valge raamat IKT-s töötavatest naistest. Ta keskendub põhiliselt Euroopa hariduse teadusprojektidele, aga ta on tegutsenud ka OECD, IUPAC-i ja UNESCO (Pariis, Prantsusmaa ja Bangok, Tai) nõunikuna ülemaailmse hariduse teemal, aga ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna hariduse teemal.

AUTORITE BIOGRAAFIAD

Werner Korte Direktor, empirica

Werner B Korte jagab Simon Robinsoniga empirica (www.empirica.com) direktori kohta ja vastutab paljude suurte uurimis- ja arendusprojektide juhtimise eest, mis on seotud e-oskuste ja poliitika hindamise, uute töövormide, infoühiskonna, e-oskuste võrdlusandmete statistiliste näitajate ja teiste valdkondadega. Hiljutised olulised projektid, mille eest ta on vastutanud, on olnud „IKT-oskused“; uuring „Euroopa e-oskuste nõudluse ja pakkumise järelevalve” (2009–2010) ja e-oskused 21 uuring teemal “21. sajandi e-oskuste kommunikatsiooni hindamine ja rakendamine” kaubanduse peadirektoraadile (2010). Werner on läbi viinud uurimused teemal „E-oskuste riigiprofiilid“ ja „Oskuste statistika“ Cisco Systems’ile ja alates 2012. aastast saab temast kaubanduse peadirektoraadi uurimuste „E-oskuste visioon, tegevuskava ja tulevikustsenaariumid“ ja „Koolituse kvaliteedimärk e-oskuste edendamiseks“ projektijuht.

e-oskuste manifest

Dr Bruno Lanvin

Tegevdirektor, INSEAD eLab Dr Bruno Lanvin on endine Maailmapanga ja ÜRO tippjuht ning töötab hetkel INSEAD eLab’i tegevdirektorina. Tema tegevus keskendub konkurentivõimele, uuendustegevusele, oskustele ja valitsusreformile. Ta on olnud pikalt tegev Maailma Majandusfoorumis (osalenud peamiselt Võrguvalmiduse indeksi (NRI) loomisel ja alates 2001. aastast Ülemaailmse infotehnoloogia iga-aastase aruande koostamisel). Ta on mänginud juhtivat rolli INSEAD-i töös uuendustegevuse alal (Uuendusvalmiduse mudeli (IRM) arendamine, Ülemaailmse uuendusindeksi (GII) kohandamine, uuendustegevuseks vajalike oskuste väljatöötamine – töö Euroopa Komisjonis ja Euroopa ärifoorumitel alates 2009. aastast). Oma kahekümneaastase teenistuse jooksul ÜRO juures on ta pidanud mitut kõrget ametikohta, sh ÜRO peasekretäri asetäitja New Yorgis, UNCTAD/SITE-i strateegilise planeerimise juhataja ja hiljem VKE kaubanduse konkurentsivõime osakonna juhataja. Sagedase peakõnelejana tippkohtumistel nõustab dr Lanvin ülemaailmseid korporatsioone ja valitsusi strateegilistes küsimustes.

AUTORITE BIOGRAAFIAD

Andrea Parola

Euroopa E-oskuste Ühingu (EeSA) peadirektor Andrea Parola on Brüsselis tegutsev konsultant. Hetkel on ta peadirektor Euroopa E-oskuste Ühingus (EeSA), mis on Brüsselis asuv mitmete sidusrühmade ühendus. EeSA on Euroopa ühisprogramm IKToskuste ja -pädevuste arendamiseks kõigi sektorite ja ühiskonnagruppide professionaalide, praktikute ja kodanike seas, et ehitada kaasavamat, konkurentsivõimelisemat ja uuenduslikumat Euroopat. EeSA edendab ideedevahetust, teadlikkuse tõstmist ja head praktikat Euroopas, ning toetab e-oskuste juhtimise vahendite ja meetodite arendamist. Andrea on ka peadirektor ettevõttes EU Strategy sprl, mille ta asutas 2009. aastal ja mis tegutseb avalike suhete ja edendustegevusega.

e-oskuste manifest

Dr Richard Straub

Euroopa õppimispõhise tööstuse grupi peasekretär Oma kolmekümne kahe aasta jooksul IBM-is on dr Richard Straub pidanud rahvusvaheliselt juhtivaid ameteid, nagu PC Euroopa asepeadirektor ja kõrgem teadmusjuhtimise ametnik. Alates 2006. a on ta alustanud uut karjääri, töötades mittetulundusühingutes – osalise ajaga juhina ja sotsiaalse eraettevõtjana. Hetkel on ta Euroopa Juhtimisarengu Fondi (EFMD) täitevkomitee liige ja Euroopa Teadmuspõhise tööstusgrupi (ELIG) peasekretär. Lisaks sellele on ta olnud IBM-i Ülemaailmse haridustööstuse strateegiline nõunik. Sotsiaalse eraettevõtjana asutas Richard 2008. a Peter Druckeri ühingu Austrias ja 2010. a Peter Druckeri ühingu Euroopas. Ta on mõlema ühingu president. Peter Druckeri ühingu missioon on olla juhtimise kui tänapäeva ühiskonna elutähtsa rolli edendamise käivitaja. Aastat kokkuvõtva sündmusena korraldab Druckeri ühing Viinis ülemaailmset Peter Druckeri foorumit – neljas foorum leiab aset 2012. a novembris.

AUTORITE BIOGRAAFIAD

Don Tapscott Don on üks maailma juhtivaid autoriteete uuendustegevuse, meedia ning tehnoloogia mõju alal majandusele ja ühiskonnale, ning ta nõustab ettevõtteid ja valitsusjuhte üle maailma. Ta on olnud 14 populaarse raamatu autor või kaasautor, sh 1992. aasta menuk „Paradigm Shift“ (Paradigma muutus). Tema 1995. aasta hitt „The Digital Economy“ (Digitaalne majandus) muutis ülemaailmset mõtlemist interneti ümberkujundavast olemusest ja kaks aastat hiljem defineeris ta teoses „Growing up Digital“ (Digitaalseks kasvamine) mõisted „netipõlvkond“ ja „digitaalne lõhe“. Tema 2000. aastal ilmunud raamat „Digitaalne kapital“ (Digital Capital) tutvustas viljakaid ideid nagu „äriveeb“ ja BusinessWeek kirjeldas seda sõnadega „puhas valgustus“. „Wikinomics: How Mass Collaboration Changes Everything“ (Wikinoomika: Kuidas massikoostöö kõike muudab) oli kõige paremini müüv majandusalane raamat USAs 2007. a ja see tõlgiti enam kui 25 keelde. The Economist kirjeldas ta uusimat teost „Macrowikinomics: Rebooting Business and the World“ (Makrowikinoomika: Äri ja maailma restart”) sõnadega “Schumpeteriaanlik jutustus loovast hävingust” ja Huffington Postis kirjutati, et see raamat „pole vähemat kui plaan katkise maailma parandamiseks“. 30 aasta jooksul on Don loonud mitu teedrajavat mõistet, mis on saanud tänapäevase mõttemalli osaks. Märkmedatute seas samuti teisele kohale. Ta on Maailma Majandusfoorumi liige ning Toronto Ülikooli Rotmani Juhtimiskooli dotsent ärijuhtimises. Raske on ette kujutada inimest, kes oleks olnud viljakam, põhjalikum ja mõjukam digitaalse revolutsiooni ja selle maailma mõju selgitamises.

e-oskuste manifest

John Vassallo

EL-i asjade asepresident, assotsieerunud üldnõunik, Microsoft Europe John Vassallo juhib Brüsselis Microsofti EL-i korporatiivasjadega tegelevat ja seadusandlikku meeskonda. Tema amet loodi, et aidata edasi viia ettevõtte dialoogi EL-i poliitilise ja seadusandliku kogukonnaga. John Vassallo on endine AmCham EL-i eesistuja – see organisatsioon esindab 140-t USA päritolu ettevõtet Euroopa asutustes ja EL-i valitsustes Brüsselis. Vahemikus 1993 kuni 1997 oli John Malta suursaadik Euroopa Liidus, NATO-s ja Belgias, kus ta pidas läbirääkimisi riigi EL-i ja NATOga liitumise aja üle. Seejärel sai ta General Electricu Brüsselis asuva Euroopa asjade ameti vanemnõunikuks ja direktoriks, pidades seda ametit Microsoftiga liitumiseni 2008. a.

AUTORITE BIOGRAAFIAD

KA SUTATUD KIR JANDUS Accenture. (2008). One step ahead of 2011. A new horizon for working women. Võetud Accenture’i veebilehelt: http://www.accenture. com/SiteCollectionDocuments/Local_Germany/PDF/2008_ ANewHorizonforWorkingWomen.pdf Accenture. (2010). Women Leaders and Resilience – Perspectives from the C-Suite. Võetud Accenture’i veebilehelt: http://www.accenture. com/SiteCollectionDocuments/PDF/Accenture_Womens_ Research_Women_Leaders_and_Resilience3.pdf Ala-Mutka, K., Punieand, Y., & Redecker, C. (2008). Digital Competence for Lifelong Learning. Poliitikakokkuvõte. Euroopa Komisjon. JRC Technical Notes ( JRC48708). Võetud JRC veebilehelt: http://ftp.jrc.es/EURdoc/JRC48708.TN.pdf Andersson, T., Curley, M., & Formica, P. (2010). Knowledge driven entrepreneurship. The key to social and economic transformation. (Innovation, Technology, and Knowledge Management). New York: Springer. BERR, BCS, e-Skills UK, & Intellect. (2008). Women in IT Scorecard. A definitive up to date evidence base for data and commentary on women in IT employment and education. Võetud Suurbritannia Rahvusarhiivi veebilehelt: http://webarchive.nationalarchives.gov. uk/20100421065100/e-skills.com/research-and-policy/2535 Britain Works Program: http://www.microsoft.com/uk/britainworks/britainworks.aspx Cattaneo, G., Husing, T., Kolding, Korte, W.B., & M., Lifonti, R. (2009). Monitoring e-Skills demand and supply in Europe. Current situation, scenarios, and future development forecasts until 2015. Võetud e-oskuste järelevalve veebilehelt: http://www.eskills-monitor.eu/documents/ e-Skills%20Monitor2010_brochure.pdf Cedefop. Skill supply and demand in Europe. Medium Term forecast up to 2020. Võetud Cedefopi veebilehelt: http://www.cedefop.europa.eu/ EN/Files/3052_en.pdf

e-oskuste manifest

Taani Majandusasutus ja Euroopa Komisjon (2012). European High Level Conference: A Single Digital Market by 2015 - A driver for economic growth and jobs. Võetud Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Taani veebilehelt. Vaadake menetlustest Soome endise peaministri Esko Aho ettepaketud suunata Euroopa struktuurifondi vahendid haridusele umber IKT-valdkonda http://eu2012.dk/en/Meetings/Conferences/ Feb/A-Single-Digital-Market-by-2015 Devillard, S., Desvaux, G., & Baumgartner, P. (2007). Women Matter. Gender diversity, a corporate performance driver. McKinsey & Company. Võetud McKinsey & Company veebilehelt DIGITALEUROPE: http://www.digitaleurope.org// Dolton, P., & Pelkonen, P. (2008) The wage effects of computer use. Journal of Industrial Relations, 46 (4), 587-630. EU Women: https://www.facebook.com/euwomen http://linkd.in/euwomen; @EUWomen Euroopa Komisjon, hariduse ja kultuuri peadirektoraat. (2007). Elukestva õppe võtmepädevused – Euroopa raamistik. Euroopa Liidu Teataja, L 394. Võetud Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/publ/pdf/ll-learning/ keycomp_en.pdf Euroopa Komisjon, teadusuuringute peadirektoraat. (2009). She figures 2009, Statistics and Indicators on Gender Equality in Science. Võetud Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/research/ science-society/document_library/pdf_06/she_figures_2009_en.pdf Euroopa Komisjon. Demography Report 2008: Meeting Social Needs in an Ageing Society. Brussels: SEC (2008) 2911. Võetud Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/social/ BlobServlet?docId=709&langId=en Euroopa Komisjon. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatuse peadirektoraat. (2012). European Vacancy Monitor. (Väljaanne nr 5 / jaanuar 2012). Võetud Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/ social/BlobServlet?docId=7314&langId=en

KASUTATUD KIRJANDUS

Euroopa Komisjon. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat. (2011). Employment and Social Developments in Europe 2011. Võetud Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7294&langId=en Euroopa Komisjon. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat. Algatus “Uute töökohtade jaoks uued oskused”. Võetud Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/social/main. jsp?catId=568 Euroopa e-oskuste nädal: http://eskills-week.ec.europa.eu European Foundation for Management Development (EFMD): http://efmd.org/ European Institute of Innovation & Technology (EIT). EIT ICT Labs Knowledge and Innovation Communities (KICs): http://eit.ictlabs.eu/ European Learning Industry Group (ELIG): http://elig.org/ Euroopa Parlament ja nõukogu. (2004). Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ, 15. detsember 2004 kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass). Euroopa Liidu Teataja, L 290/6. Euroopa Parlament ja nõukogu. (2006). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006 soovitus 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Euroopa Liidu Teataja, L 394. Võetud EURLex’i veebilehelt: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ. do?uri=CELEX:32006H0962:EN:NOT European Schoolnet (EUN): http://www.eun.org Eurostat (2012). Töötuse määrad EL-27, euroala – 17, USA ja Jaapan, hooajaliselt korrigeeritud, jaanuar 2000 – jaanuar 2012. Võetud Eurostati veebilehelt: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_ explained/index.php?title=File:Unemployment_rates_EU-27,_EA17,_US_and_Japan,_seasonally_adjusted,_January_2000_-_ January_2012.PNG&fi%20letimestamp=20120301094746

100 e-oskuste manifest

Eurostat. (2012). Noorte töötuse määrad, EL-27 ja euroala – 17, hooajaliselt korrigeeritud, jaanuar 2000 – jaanuar 2012. Võetud Eurostati bibliograafiliste viidete veebilehelt: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/ statistics_explained/index.php?title=File:Youth_unemployment_ rates,_EU-27_and_EA-17,_seasonally_adjusted,_January_2000_-_ January_2012.PNG&fi%20letimestamp=20120301094915 FDM Group. (2011). Dedicated to Women in IT. Võetud FDM Group’i veebilehelt: http://www.fdmgroup.com/us-about_us-women_in_it Forge, S., Blackman, C., Bohlin, E., & Cave, M. (2009). A Green Knowledge Society. An ICT policy agenda to 2015 for Europe’s future knowledge society. SCF Associates Ltd. Võetud Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/ docs/i2010_high_level_group/green_knowledge_society.pdf Green, J. (2007). Democratizing the Future. Towards a new era of creativity and growth. Philips Design. Võetud Philips Design’i veebilehelt: http://www.design.philips.com/philips/shared/assets/ Downloadablefile/democratizing-the-future-14324.pdf Hagel, J., Brown, J. S., & Davidson, L.. (2009). Measuring the Forces of Long Term Change: The 2009 Shift Index, Deloitte Center for the Edge. Retrieved from Deloitte website: http://www.deloitte.com/view/ en_EC/ec/ca2c68c3dc794210VgnVCM200000bb42f00aRCRD.htm Hasebrink, U., Görzig, A., Haddon, L., Kalmus, V., Livingstone, S., & members of the EU Kids Online network. (2011). Ohu ja turvalisuse mustrid internetis. Süvaanalüüs EL-i laste veebiküsitluse kohta 9- kuni 16-aastaste laste ja nende vanemate seas 25-s Euroopa riigis. Euroopa Komisjoni Ohutuma internet program. Võetud Londoni Majandusülikooli veebilehelt: http://www2.lse.ac.uk/media@lse/ research/EUKidsOnline/D5%20Patterns%20of%20risk.pdf Hausmann, R., Tyson, L. D. & Zahidi, S. (2011). Global Gender Gap report 2011. World Economic Forum (WEF ). Ülevaatearuanne. Võetud WEF-I veebilehelt. http://www3.weforum.org/docs/WEF_ GenderGap_Report_2011.pdf

KASUTATUD KIRJANDUS

101

i2010. High Level Group. (2009) Benchmarking Digital Europe. 20112015 a conceptual framework. i2010 Information Space. Innovation & investment in R&D. Inclusion (issue no: 27, October, 2009), 16-19. Võetud Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/docs/benchmarking/benchmarking_digital_europe_2011-2015.pdf ITL Research. Innovative Teaching and Learning: http://www.itlresearch.com/ Kolding, M., Robinson, C., & Ahorlu, M. (2009) Post Crisis: e-Skills are needed to Drive Europe’s Innovation Society. ICD White Paper. Võetud 30. märtsil 2012 Euroopa Komisjoni veebilehelt: http://ec.europa.eu/ enterprise/sectors/ict/files/idc_wp_november_2009_en.pdf Lanvin, B. & Fonstad, N. (2009). Who cares? Who dares? Providing the skills for an innovative and sustainable Europe. Võetud 30. märtsil 2012 INSEAD-I veebilehelt: http://www.insead.edu/elab Lanvin, B. & Fonstad, N. (2010). Strengthening e-Skills for Innovation in Europe. Võetud 30. Märtsil 2012, INSEAD-i veebilehelt: http://www.insead.edu/elab Le Monde. (2005). L’Europe est la dernière utopie réaliste (Euroopa on viimane realistlik utoopia), (intervjuu Mario Vargas Llosaga), Pariis 2005. Livingstone, I., & Hope, A. (2011) Next Gen. Transforming the UK into the world’s leading talent hub for the video games and visual effects industries. Võetud 30. märtsil 2012 Nesta veebilehelt: http://www.nesta.org.uk/library/documents/NextGenv32.pdf Livingstone, S., & WanMedia, Y. (2011). Literacy and the Communications Act. What has been achieved and what should be done. LSE Media Policy Project: Media policy brief 2. Võetud LSE veebilehelt: http://eprints.lse.ac.uk/38613/1/LSEMPPBrief2.pdf http://blogs.lse.ac.uk/mediapolicyproject/2011/06/13/ media-literacy/ Mann, A. (2012). It’s who you meet: why employer contacts at school make a difference to the employment prospects of young adults. Võetud 30. Märtsil 2012 Haridus- ja tööandjate rakkerühma veebilehelt: http://www.educationandemployers.org/media/15052/its_who_ you_meet_final_report.pdf

102 e-oskuste manifest

McKinsey & Company. (2008). Women Matter. Female leadership, a competitive edge for the future. Molinsky, A., Davenport, D., Iyer, B. & Davidson, C. (2012). Three skills every 21st century manager needs. Harvard Business Review, 90 (1/2), pages 139-143. Nef consulting. Social Return On Investment (SROI ). Võetud uute majanduste fondi veebilehelt: http://neweconomics.org/projects/ social-return-investment Renkin, T. (2012). The global race for excellence and skilled labour. Current Issues.Technology and innovation. Võetud 30. märtsil 2012 Deutsche Bank/DB Researchi veebilehel: http:// www.dbresearch.com/PROD/DBR_INTERNET_EN-PROD/ PROD0000000000285883.pdf?kid=dbr.inter_ghpen.headline ROSE – The Relevance of Science Education. Võetud Oslo Ülikooli veebilehelt: http://www.uv.uio.no/ils/english/research/projects/rose/ Schiebinger, L. & Schraudner, M. (2011). Interdisciplinary Approaches to Achieving Gendered Innovations in Science, Medicine and Engineering. Interdisciplinary Science Reviews, 36 (2), 154-67 Võetud Stanfordi Ülikooli veebilehelt: http://genderedinnovations.stanford. edu/ISR_07_Schiebinger.pdf The Budapest IWD Centenary Declaration 2011 Digitaalse tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava toetuseks. Euroopa Komisjoni Infoühiskonna ja media peadirektoraadi ja Ungari EL-i eesistujamaa ühine kõrgetasemeline konverents “Naised teaduses, innovatsioonis ja tehnoloogias digitaalsel ajastul”. Võetud veebilehelt: http://www.asszisztencia.hu/ntit/index.php?menu=9 The Economist Intelligence Unit 2008. (2008). How technology sectors grow - Benchmarking IT industry competitiveness 2008. Aruanne, september 2008

KASUTATUD KIRJANDUS

103

Käesoleva manifesti andsid Euroopa e-oskuste nädala raames välja European Schoolnet ja DIGITALEUROPE. Euroopa e-oskuste nädal on Euroopa Komisjoni initsiatiiv ja seda rahastatakse selle Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist (CIP), mille eesmärk on innustada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet.

Kirjastaja European Schoolnet (EUN Partnership AISBL), Rue de Trèves 61, Brüssel, 1040, Belgia Toimetaja Caroline Bergaud, Natalia Kurop, Alexa Joyce ja Colleen Wood Küljendus, kompaktkirjastamine ja trükkimine Josworld, Belgia ja Hofi Studio, Tšehhi Vabariik Tõlgete koordineerimine Danosh Nasrollahi

104 e-oskuste manifest

Kaasautorid Pilar del Castillo Vera Martin Curley Eva Fabry Michael Gorriz Peter Hagedoorn Edit Herczog John Higgins CBE Alexa Joyce Werner Korte Bruno Lanvin Andrea Parola Richard Straub Don Tapscott John Vassallo ISBN 9789490477301 - EAN: 9789490477301 Tiraaž 14 000

Avaldatud juunis 2012. Selles väljaandes väljendatud vaated kuuluvad nende autoritele ega peegelda tingimata European Schoolneti, DIGITALEUROPE-i, Euroopa e-oskuste Ühingu või Euroopa Komisjoni omi. Käesolev raamat on avaldatud Creative Commons Attribution 3.0 Unported litsentsi tingimuste alusel (http://creativecommons.org/ licenses/by/3.0/).

105

E- OSKUSTE MANIFEST Mitte ainult Euroopas, vaid kõikjal maailmas hakkavad tööstuspõhine majandus ja paljud selle institutsioonid alla käima. Samas on selgeks muutumas uute ettevõtete, tööstuse ja uue tsivilisatsiooni piirjooned. Seepärast on Euroopa kriitiliste valikute ees, olles silmitsi kasvava digitaalsete oskuste lõhega digitaalse ümberkujundamise nõudmiste ja tööjõu oskuste, oskusteabe ja võimete vahel. Digitaalse revolutsiooni potentsiaali rakendamiseks ja ülemaailmse konkurentsiga sammu pidamiseks peab Euroopa kiiresti e-oskustega tööjõudu kasvatama. Koostööd tehes on tööstusel, haridusel ja valitsusel jõudu tagada pikaajaline tegevus ja edu, mis toodavad uusi töökohti, konkurentsivõimet ja kasvu. Käesolev manifest on plaan selle kordasaatmiseks. See põhineb laial nägemuste läbilõikel ja on kohustuslik lugemine neile, kellel on 21. sajandi e-oskustega talendi värbamises, toetamises ja ümberkoolitamises oma roll.

„Digitaalsete võimete lõhe on tohutu probleem. Tööturud on nüüd ülemaailmsed ja arvestades vastavaid vorgustiku ärimudeleid, on teadmustöötajad konkurentsiga reaalajas pidevalt silmitsi. Töötajad ja juhatajad peavad õppima, kohanema ja sooritama nagu ei kunagi varem.” Don Tapscott

Don Tapscott on üks maailma juhtivaid autoriteete uuendustegevuse,

meedia ja tehnoloogia majandusliku ja sotsiaalse mõju alal ning ta nõustab ettevõtteid ja valitsusjuhte kõikjal maailmas. Don on kirjutanud 14 bestsellerit tehnoloogiast äris ja ühiskonnas, millest uusim on (Anthony D. Williamsiga ühiselt kirjutatud) „Macrowikinomics“ (Makrowikinoomika), mida ajakiri The Economist nimetas „Schumpeterlikuks loova hävingu looks“ ja mille kohta Huffington Post sõnas, et see polnud „vähemat kui plaan katkise maailma parandamiseks“. Don juhib hetkel ülemaailmsete probleemide lahendamise ja valitsemise uute mudelite uurimist.