eSkills manifesto Et

E-OSKUSTE MANIFEST

Kaastööd valitsuse, hariduse, poliitika, teadustöö ja tööstuse juhtfiguuridelt

Käesoleva manifesti on koostanud European Schoolnet ja DIGITALEUROPE kampaania „E-oskused uute töökohtade nimel 2014“ raames.

Kampaania „E-oskused Euroopa töökohtade jaoks 2014“ on Euroopa Komisjoni algatus, mida rahastatakse EL-i ettevõtete ning VKE-de konkurentsivõime programmist (COSME) ning korraldatakse koostöös EL-i digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooniga.

Euroopa Komisjoni esmased kontaktisikud on järgmised: Peajuht André Richier, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi osakond „Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad ja digimajandus“.

Asejuht Alexander Riedl, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi osakond „Teadmusbaas“.

Kirjastaja:

European Schoolnet (EUN Partnership AISBL) Rue de Trèves 61, Brüssel 1040, Belgia

Küljendus, kompaktkirjastamine ja trükkimine:

Hofi Studio, Tšehhi Vabariik

Avaldatud:

oktoober 2014

ISBN:

Komisjoni omi. Käesolev raamat on avaldatud Creative Commons Attribution 3.0 Unported litsentsi tingimuste alusel (http://creativecommons.org/licenses/by/3.0/).

SISUKORD Eessõna Sissejuhatus

5

Laiem pilt

7

1. peatükk Digitaalvaldkonna töökohad tulevikus

15

2. peatükk IT roll väärtusahelas

21

3. peatükk Üleilmastumise mõju

29

4. peatükk E-juhtimise väljakutse

35

5. peatükk Uus innovatiivne haridus

41

6. peatükk Uus digitalent

49

7. peatükk Digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon

55

8. peatükk Tulevikunägemus

58

Kaasautorite töökogemus

64

Viited ja kasutatud kirjandus

69

3

4

e-oskuste manifest

SISSEJUHATUS Uus pööre Euroopa ajaloos on nurga taga ootamas. Kolmas tööstusrevolutsioon on käimas ning meie tegevus määrab Euroopa positsiooni uues arenevas majanduses. Digitaalajastuga liitumine ei seisne vaid uusimate tehnoloogiatega kohanemises, vaid ka riskide võtmise soodustamises, tulevikuusu kõigutamises ning ettevõtluse toetamises.

Peame taastama kire progressi vastu, mida Euroopa kunagi kehastas – sama kire, mis kannustas Euroopat saatma laevu kõikjale ümber maakera ning leiutama kaasaegset maailma.

Peame ümber mõtlema ka hariduse, alates sellest kuidas me õpime kuni viisini, kuidas me mõtleme, töötame ja koos elame.

Kõik see on meil käeulatuses. Me suudame seda.

Euroopa on tänases maailmas nii peamine innovatsioonipiirkond, kui ka suurim teaduskirjanduse allikas. Neid unikaalseid eeliseid tasub rakendada värskest vaatepunktist. Peame ümber mõtestama oma kultuuri, mis on muutunud liiga akadeemiliseks, liiga jäigaks ning liiga tsentraliseerituks, et me võiks usaldada tuleviku võtmed nende kätte, kes viidavad rohkem aega võimatute ideede elluviimisele kui oma järgmise sammu hoolikale häälestamisele.

Digiajastu annab meile unikaalse võimaluse. Olemata kaugeltki kammitsetud mõne kindla tehnikaga, juhatab see sisse uhiuue kultuuri. Vaadake selle mõistmiseks kasvõi mänglevat kergust, millega teatud ettevõtjad liiguvad maksesüsteemidelt edasi kanderakettide või elektriautodeni.

Uus kultuur on kättesaadavam kodeerimise ja keerukate struktuuride õppimise kaudu. Koos vilka ja detsentraliseeritud koostööga huvigruppide vahel panustab taoline õppimine tõeliselt uuenduslikesse loovuse vormidesse.

Gilles Babinet Prantsusmaa digitšempion

SISSEJUHATUS

5

6

e-oskuste manifest

LAIEM PILT Elutähtsaks on muutunud meisterlikkus ja innovatsioon Autor: Dr Bruno Lanvin Idee Euroopast kui realistlikust utoopiast teeb hetkel läbi lakmustesti. Kuigi praegune kriis on vaieldamatult ülemaailmne, võtab see maailma eri piirkondades erinevaid vorme. Tänapäeva ajaloos esmakordselt on kriis lahvatanud ajal, mil peamine tootmismajandus ei ole peamine tarbimismajandus.

Samuti on see esmakordne juhus uusaja ajaloos, kus rahvusvahelised konkurentsieelised toetuvad teguritele, millel on niivõrd vähe ühist loodusandide, geograafia ja püsivate tehnoloogiliste eelistega.

Uus kiireloomulisuse tunne Sellises kiirestiliikuvas keskkonnas on Euroopa sunnitud määratlema oma tulevase õitsengu aluseid. Viimase kümnendi jooksul on Euroopa teinud sellega seoses strateegilisi valikuid, nende hulgas konkurentsivõimelise ja kaasava majanduse ehitamine ning keskkonnakaitse ja innovatsiooni osas esirinnas olemine. Praegune kriis teeb need valikud kulukamaks ja väärtuslikumaks. Tänapäeval ilmestavad uut äratundmist, et asjaga on kiire, vähesed andmed paremini kui enneolematult kõrged töötuse määrad Euroopa noorte seas (keda määratletakse 15–24-aastastena), mis ulatusid 2013. aasta lõpus 24%-ni (vt järgmist diagrammi). Sarnased andmed viitavad noorte tööpuuduse määradeni ligikaudu 8 % USA-s ning 5 % Jaapanis.

LAIEM PILT

7

Hooajaliselt korrigeeritud noorte tööpuuduse määrad, EL-28 ja EA (euroala)-17, jaanuar 2000 – juuli 2013

Allikas: Eurostat 2014

Äratundmine, et asjaga on kiire, on kooskõlas üha suureneva muljega, et uued tootmistehnikad, uued tarbimismustrid ja uued käitumismallid loovad soodsa pinnase „töörikkuse taastumisele“ Euroopas, toomata ohvriks ambitsiooni olla maailmas esikohal tööviljakuse, uuendustegevuse ja kaasamise osas. Selles osas ongi Euroopa töörikkuse ja jätkusuutliku taastumise nimel tehtava analüüsi ja poliitika keskseks elemendiks tulevikus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja e-oskused.

Uued võimalused Arengusuunad informatsiooni- ja võrgustike valdkondades (sh pilveandmetöötlus, suured andmestikud, sotsiaalmeedia, mobiilne internet ja lähenemine) tekitavad vajaduse uute oskuste järele ja tohutud võimalused neile, kes neid esimestena arendavad ja täiustavad.

Andmed praeguse ja oodatava e-oskuste pakkumise ja nõudluse taseme kohta on käesolevas dokumendis hiljem ära toodud. Need näitavad püsivat defitsiiti Euroopas tervikuna, kus kõrgete töötuse määrade ja „e-oskuste valdkonna“ oluliste täitmata tööpakkumiste vastuolu on Euroopa töömaastikul üks silmatorkavamaid.

8

e-oskuste manifest

Praegu on aeg, kus e-oskuste probleemiga tegelemiseks kõige strateegilisema vaatenurga valimine on sama oluline kui sellega võitlemiseks rakendatavad vahendid ja tegevused. Kuna ülemaailmset konkurentsivõimet juhivad üha enam teadmised ja uuendustegevus, on selge, et Euroopa peab toetuma oma tugevustele (nagu IKT-sektor ja teadmuspõhine majandus), et rahvusvahelises plaanis jätkusuutlikud konkurentsieelised välja arendada. Kuid oma tööjõu kvaliteedi ja struktuuri kohandamine üleilmse teadmistepõhise majanduse esilekerkimisest tulenevatele väljakutsetele ja võimalustele on jätkuvalt väljakutse, mis võib tegutsematuse korral ohustada muid pingutusi, mida tehakse Euroopa kui ülemaailmse tähtsusega suurvõimu ning „konkurentsivõime koos kaasamisega“ mudeli kujundamiseks. Selles seisnebki „e-oskused 21. sajandi jaoks“ väljakutse. Mitte midagi vähemat.

Kriitiline puuduv lüli, sisemiselt ja väliselt Sidusrühmade seas valitseb laialdane üksmeel, et e-oskused on üliolulised konkurentsivõime, tootlikkuse ja uuendustegevuse kiirendamiseks, aga ka Euroopa tööjõu professionaalsuse ja töölesaamise suhtes. Tuleb tagada, et IT-praktikute ja kasutajate teadmised, oskused, pädevused ja leidlikkus vastaksid kõrgeimatele ülemaailmsetele standarditele ja et neid ajakohastataks pidevalt tõhusa elukestva õppe käigus.

Euroopa vajab e-oskustega inimesi nii taristu tagamiseks kui ka selle kasutamiseks. E-oskustega ühiskond on seega teadmistepõhise ühiskonna eelkäija.

Piisavate e-oskuste puudumisel Euroopa elanikkonna seas ei tooda taristule (nt lairiba) tehtavad ja sellesse planeeritavad investeeringud täielikku kasumit.

Tööstuse vaatenurgast on ka selge, et jätkuv oluline IT-töötajate puudus seab tõsisesse ohtu Euroopa majandusedu. See kahjustab kõrgtehnoloogia tööstust ja aeglustab uuendustegevuse kiirust, mis omakorda mõjutab seonduvate tööstusharude tööhõivet ja tootlikkust. Selle tagajärjel nõrgestab IT-praktikute puudus Euroopa võimet ülemaailmselt konkureerida. Sisemiselt kujutab see töötajate puudus ohtu digitaalse ühtse turu saavutamisele.

E-oskused on võti Euroopa konkurentsivõime, kasvu ja töökohtadeni 2007. a septembris, pärast laialdast konsulteerimist ja arutelusid sidusrühmade ja liikmesriikidega Euroopa e-oskuste foorumi kontekstis, andis Euroopa Komisjon välja teatise „E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil“, mis sisaldab EL-i pikaajalist e-oskuste strateegiat. Kõnealust strateegiat tervitasid liikmesriigid Nõukogu järeldustes konkurentsivõime kohta 2007. a novembris. Sidusrühmad tervitasid ka pikaajalist e-oskuste kava. Tööstus asutas strateegia rakendamise toetamiseks E-oskuste tööstuse komitee. Seotud uurimuses leiti, et riiklikud IT-poliitikad kipuvad keskenduma IT kasutajate algoskuste arendamisele. IT-praktiku LAIEM PILT

9

kutseoskuste arendamist peetakse sageli osaks edasise kutseõppe poliitikast.

Leiti, et üheksas riigis oli vastav poliitika e-äri kutseoskuste arendamiseks.

Kahekümne kuues riigis oli kujundatud poliitika e-oskuste kohta kasutajatele, mil üheteistkümnes riigis (Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Malta, Hispaania, Portugal, Rumeenia, Ühendkuningriik ja Türgi) oli otseselt praktikutele mõeldud e-oskuste arendamise poliitika. Uurimuses toodi välja kokku 45 algatust, mis olid konkreetselt suunatud IT-praktikute kutseoskuste arendamisele. Uurimuses tuvastati nelikümmend viis algatust, mis olid spetsiaalselt mõeldud IT-praktikute oskuste arendamiseks.

EL-i e-oskuste strateegia rakendamine on hästi edenenud. Euroopa e-pädevuste raamistik on välja arendatud ja Euroopa e-oskuste karjääriportaal rakendati koostöös mitmete kõrgetasemeliste sidusrühmadega. Sellest ajast peale on käivitatud mitmeid uusi tegevusi. Nende hulka kuuluvad nõudluse ja pakkumisega seotud tegevused (sh ennustusstsenaariumite arendamine), et näha paremini ette muutusi, Euroopa e-pädevuste raamistiku edasine areng; oluliste finantsja maksusoodustuste edendamine. Samas vaimus oli üleeuroopaline e-oskuste nädal suur teadlikkuse tõstmise kampaania e-oskuste edendamiseks, kogemuste jagamiseks, koostöö õhutamiseks ja sidusrühmade mobiliseerimiseks.

Kuna Euroopa tegeleb endiselt kriisist välja rabelemisega, omandavad 2007. aasta kogemused uue väärtuse: IT-valdkonna töötus on alati jäänud tunduvalt alla üldise töötuse määra. See näitab, et IT-sektori (ja e-oskuste) kasvu stimuleerimine väärib käsitlemist antitsüklilise poliitilise instrumendina suure tööhõive taastamiseks, mida eelpool mainiti.

Euroopa kaartide mängimine talentide ülemaailmses konkurentsis INSEAD’i oskuste püramiidi kontseptsiooni järgi tuleb Euroopal tegeleda uute väljakutsetega kõigil kolmel astmel: (1) Kirjaoskus ja põhioskused, sh e-oskused, matemaatika ja loodusteadused (sh koodi kirjutamine); (2) Tööturul vajalikud ametioskused, mis omandatakse akadeemilises õppeasutuses, aga järjest enam ka „töö käigus“; (3) Ülemaailmse teadmistepõhise majanduse (GKE) talendid, mis on vähem käegakatsutavad, kuid hõlmavad juhtivaid meeskondi ja ennetavad muutusi, ning on uuendustegevuse suhtes üliolulised.

10 e-oskuste manifest

Kih t3

Ülemaailmse teadmistemajanduse talendid

Kih t1

Kih t2

GKE talendid Ametialased oskused

Ametialased oskused

Kirjaoskus ja põhioskused

Kirjaoskus ja algoskused (matemaatika, loodusteadused, IT kirjaoskus)

Euroopa investeerib kõrgharidusse palju vähem kui Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Hiljutine Economist Intelligence Unit’i (EIU) uurimus tunnustas Ühendriike, Singapuri, Ühendkuningriiki, Iirimaad ja Lõuna-Koread parima sooritusega riikidena IT-talendi arendamisel. EIU märgib, et nende riikide edu võti asub laiendatud registreerimises kõrghariduskursustele, sh loodusteaduste ja inseneriteaduse valdkondades. Neis riikides asuvad ka maailmatasandil ülikoolid või tehnoloogiainstituudid, mis varustavad tehnolooge äri- ja juhtimisoskustega, mitte vaid tehniliste kutseoskustega.

Euroopa digitaalarengu tegevuskava 2010. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa digitaalarengu tegevuskava, tuues esile seitse prioriteetset tegevusvaldkonda: ühtse digitaalse siseturu loomine, suurem koostalitlusvõime, interneti usaldatavuse ja turvalisuse suurendamine, palju kiirem internetiühendus, rohkem investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, digitaalse kirjaoskuse ja kaasamise parandamine, info- ja sidetehnoloogiate rakendamine selliste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, nagu kliimamuutused ja elanikkonna vananemine. Tulu näited kasust on: lihtsam elektrooniliste maksete tegemine ja arvete esitamine, kiire telemeditsiini rakendamine ja energiatõhus valgustus.

LAIEM PILT

11

E-oskuste ja digitaalse kaasamise vallas kavatseb Euroopa Komisjon järgmist: • Edendada e-juhtimist ja IKT-professionaalsust, et suurendada Euroopa talendibaasi ja -pädevusi ning IKT-praktikute liikumist kõikjal Euroopas.

• Toetada internetivahendite arendustegevust, et eristada ja ära tunda IKTpraktikute ja kasutajate pädevusi seoses Euroopa e-pädevuste raamistiku ja EUROPASSiga.

• Edendada naiste suuremat osalemist IKT tööjõus.

• Teha digitaalsest kirjaoskusest Euroopa sotsiaalfondi määruse prioriteet (2014–2020).

• Kehtestada tervele EL-ile digitaalsete pädevuste ja meediakirjaoskuse näitajad.

Suhteliselt lihtne on näha, kuidas eelkirjeldatud tüpoloogia (oskuste püramiid) oleks otseselt kohandatav igale nimetatud tegevusvaldkonnale. Raskuseks on teha seda järjepidevalt kõikides Euroopa asutustes ja valitsustes.

On aeg tegutseda – uuendada parimate saavutuste nimel ja saavutada parimaid saavutusi uuendamise nimel Paari viimase aasta jooksul on eri sidusrühmad (eriti tööstus) olnud küllaltki häälekad kohese tegevuse kohta soovitusi tegema. Hiljutiste analüüside ja andmete põhjal tunduvad järgmised meetmed eriti olulised: • Tuleks teha põhjalikud IT-oskuste puudujääki käsitlevad uurimistööd, et määratleda konkreetseid oskuste lõhesid. Arendada tuleks aastaseid eurobarameetri raporteid, mis kaardistaksid töötajate nägemust e-oskuste vajadusest järgmise kolme kuni viie aasta jooksul.

• Tuleks luua stiimulid õpetajatele, et nad ajakohastaksid oma IT-koolitust ja uuendaksid oma õppimismeetodeid digitaalõppe / digitaalse õpetamise süvalaiendamiseks. Rakendada võiks ka e-oskuste tunnistusi õpetajatele.

• Euroopa Komisjon peaks looma ja rahastama koolidevahelisi matemaatika- ja loodusteaduste võistlusi kõikjal Euroopas, et autasustada kõrgeid saavutusi.

Veelgi enam – on selge, et e-oskuste eesmärk on nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. Euroopa vajab kõrgelt kvalifitseeritud IT-praktikute baasi, et vastata tööandjate vajadustele. Traditsiooniline kõigepealt-haridus-ja-siis-töö-põhimõte muutub järjest vähemaktuaalseks, mil turu 12 e-oskuste manifest

kõikumine järjest suureneb. Tööandjad ja haridustöötajad peavad tegema tihedat koostööd, et tagada liikuvam kutseoskuste omandamise võrgustik (st õppima õppimine).

EL-i juhitud e-oskuste strateegia ei saa olla vaid lühiajaline teema. Seoses e-oskustega valitseb selge nõudluse ja pakkumise probleem, mis järjest süveneb. Pakkumine suureneb traditsiooniliste tehnoloogilise taristu oskuste järele pluss nende oskuste järele, mida vajab teadmuspõhine koostööd tegev tööjõud.

Kuid kõiki neid soovitusi ületab „üleilmse innovatsiooni tingimus“, millega Euroopa silmitsi seisab. E-oskused on innovatsiooni ökosüsteemi olulised komponendid. Teisisõnu peab Euroopa end varustama tipptasemel e-oskustega, et jääda ülemaailmse innovatsiooni võidujooksus esirinnas võistlejaks.

Euroopa peab tõusma tipptasemele, et uuendustegevust arendada. Samal E-oskused ajal peab Euroopa parandama oma haridus- ja koolitussüsteemi, et luua on innovatsiooni ja meelitada rohkem talente, teadlasi ökosüsteemi olulised ja kõrgelt kvalifitseeritud praktikuid ja juhte. Kolmanda taseme hariduses, komponendid. aga ka elukestvas õppes ja alushariduses, tuleb Euroopal uuendada, et tippu jõuda.

Soovitus – ootamismängudeks ei ole aega Euroopa peab regioonina olema kujutlusvõimeline, toetama laialdaselt poliitikat, mis tegeleb e-oskuste defitsiidiga, mis on struktuurne, mitte tsükliline probleem. Praegune kriis on teataval moel seda arutelu seganud, sest madalam nõudluse tase on viinud eksitavate näitajateni, et e-oskuste lõhe võib kitseneda. See on aga suuresti illusioon: kui Euroopa äri, valitsus ja akadeemia kiiresti ei reageeri, võib see lõhe äkiliselt suureneda, kui taastumine hoogustub. Need Euroopa majandused, mis ei kasuta kriisi kui võimalust suurendada oma võimet toota e-oskustega töötajaid ja juhte, leiavad end tõrjutuna võidujooksus teadmistepõhises ja uuendustegevusest juhitud ülemaailmses konkurentsis.

LAIEM PILT

13

Üldine nõudlus ja oskuste pakkumine

Turu oskuste nõudlus Stsenaarium 2:

Parandatud e-oskuste õppekava

Turu oskuste pakkumine

Oskuste puudujääk

Stsenaarium 1:

Midagi ei võeta ette

Aeg

Enne kriisi

Kriis

Pärast kriisi

Allikas: Lanvin, B. ja Fonstad, N. (2010), „E-oskuste tugevdamine innovatsiooni nimel Euroopas“, INSEAD eLab, 2010.

Vahetute raskuste valguses, mida noorte tööpuudus endast praegu Euroopale kujutab, saab tegutsemise kiireloomulisus uue tähenduse. Oleme seni näinud vaid digirevolutsiooni algust: selle tulevik tuleb tugevalt rakendada Euroopa laiapõhjaliste eesmärkide ette (kaasav konkurentsivõime, jätkusuutlik ja uuenduslik kasv), olles kindlalt pühendunud Euroopa kodanike praeguste vajaduste ja ootustega tegelemisel. E-oskuste omandamise võimaluse pakkumine on selle suure takistuse ületamise võtmeelemendiks.

14 e-oskuste manifest

1. PEATÜKK Digitaalvaldkonna töökohad tulevikus IKT mõju tööhõivele Praeguse tehnoloogialaine mõju tööhõivele on oluline, kuid lahendamata probleem. On tõenäoline, et läbi tuleb viia põhjalikke, pikaajalisi ja tunnetatavaid korrektuure. Hetkel ei saa me aga teada, kas tehnoloogilise laine mõju ja suund erineb eelmistest tehnoloogilistest muutustest. Lühidalt – kas nende muutuste mõju tööhõivele ja viimaks ka ühiskondlikele, poliitilistele ja majanduslikele struktuuridele on positiivne või negatiivne? Need, kes otsivad lohutust tõsiasjast, et minevikus toimunud põllumajandus- ja tööstusrevolutsioonid ei tekitanud pikaajalist töötuse määra kasvu, peaksid meenutama kohutavat sotsiaalset nihet, mille need muudatused kaasa tõid (Charles Dickensi kirjanduslik pärand põhines selle tõsielu dokumenteerimisel). Mis nende muutuste kiirus või lõpptulemus ka ei oleks, teame üht: tuleviku töötajad vajavad oskusi, mis võimaldavad neil luua majanduslikku väärtust maailmas, kus aina kasvav rahvahulk tööturul asendub tõenäoliselt automaatika, tarkvara ja robotitega. Seda arutelu raskendavad mitmed probleemid.

Kättesaadavate andmete piirangud Ametlikku analüüsi tehnoloogia mõjust kasvule ja tööhõivele takistavad paljud kättesaadavate andmete piirangud. Makrotasandi aeglustuva tootlikkuse ja mikrotasandi ettevõtete kasvutrendi vahel ilmneb lahknevus. On tõenäoline, et ametlikud andmed ei kajasta täpselt tehnoloogia sisendeid ja väljundeid. Näiteks hinnatakse IT-valdkonna tootmisvõimsust IT-kaupadesse ja –teenustesse tehtavate investeeringute alusel ettevõtete siseselt, kuid tänapäeva ettevõtted võivad enam ja paremat IT-võimekust tellida vastavalt vajaduselt välise pilvepõhise teenuse kaudu, nagu Salesforce ja Google Apps, kulutades seejuures vähem kui oleks vaja samaväärse ettevõttesisese võimekuse tagamiseks.

Makrotasandi andmed viitavad ka tootlikkuse ja tööhõive ning tootlikkuse ja palga „lahutamisele“ (tootlikkus jätkab kasvu, samas kui palk ja tööhõive kasv kahaneb). See toetab nn „superstaarile reserveeritud tehnoloogiamuutust“, kus tehnoloogia loob suurt rikkust, kuid see jagatakse väge väheste inimeste vahel. Näidete hulka kuuluvad Facebook, mis lõi selle loojatele ja väikesele rühmale inimestele suuri rikkuseid, kuid ei ole palju töökohti juurde tekitanud. Teiseks näiteks on tarkvarapakettide, nagu TurboTaxi mõju, mis tootis oma loojatele suurt rikkust, kuid põhjustas paljude maksukoostajate töökaotuse.

1. PEATÜKK DIGITAALVALDKONNA TÖÖKOHAD TULEVIKUS

15

Samuti on tõenäoline, et kõnealused mõjud peegelduvad andmetes viivitusega, kuna tehnoloogia levik ja kasutuselevõtt sellisel määral, et selle mõju saab hinnata, võtab aega. Lisaks kulub aega uute tehnoloogiaprotsesside õppimisele ja omaksvõtule ning selleks võib vaja minna seadusandluse reforme ja oskuste ajakohastamist – see kõik aeglustab mõjude peegeldumist andmetes.

Lisaks võib raskendatud olla uute tehnoloogiate, töökohtade, ülesannete ja toodete liigitamine, sest tehnoloogiatsüklid vahelduvad kiiremini kui ametlikud andmekogumissüsteemid. Kõik need probleemid koos tekitavad tõenäoliselt olulise lahknevuse tegeliku pildi ja ametlikes andmetes toodud näitajate vahel.

Ajalised ja geograafilised erinevused uute tehnoloogiate kasutuselevõtus Tehnoloogilised muutused toimuvad enneolematul kiirusel, kuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtus võivad erineval ajal ja erinevates piirkondades nii institutsioonilisel, ettevõtte, kui isiklikul tasandil esineda märkimisväärseid erinevusi. Sotsiaalsed ja kultuurilised erinevused tingivad ka tehnoloogiauuenduste erineva vastuvõtu ja omaksvõtu. Mõned tehnoloogiad, mis võivad töökohad välja vahetada (nt automaatsed kassaaparaadid kaubanduskeskustes) ei ole vähese ühiskondliku heakskiidu tõttu ühtset mõju avaldanud. Mõned ettevõtted on teinud ka teadliku otsuse mitte lasta tehnoloogial töötajaid asendada, leides töötajatele organisatsioonis muid kasulikke ülesandeid.

Järjest olulisem on eristada ülesandeid ja töökohti. Töökoht on paljude erinevate tööülesannete kogum. Järjest rohkem ülesandeid, millest koosnevad isegi kõige kõrgema kvalifikatsiooniga töökohad, saab automatiseerida. Kui tööülesande etapid saab formuleerida ja kirja panna, on väga tõenäoline, et selle ülesande saab ka tarkvara abil automatiseerida. Kõige suurem – ja seni vastamata – küsimus on see, kui suur protsent kõigi töökohtade ülesannetest kogu majandusspektri ulatuses kuuluvad lõpuks automatiseerimisele ning kui palju tööjõudu on pärast seda ülejäänud ülesannete tegemiseks vaja.

Mõeldes mõjule, mida tehnoloogia tööhõivele avaldab, ning töötajate väljavahetamisele, tuleb otsida vastastikkust täiendavust inimeste ja masinate vahel, nii et inimesed saaksid teha toimingud, mis lisavad üha automaatsemaks muutuvatele töökeskkondadele väärtust. Paljusid „mitte tavapäraseks tehtavad“ ülesanded, mis hõlmavad loovust, sotsialiseerumist, empaatiavõimet ning uue ja vormistamata teabega kokkupuutumist, nähtavas tulevikus tõenäoliselt ei automatiseerita.

16 e-oskuste manifest

Erinevused töökohtade väljavahetamisel Mõned töökohad kaovad ja teisi luuakse juurde. Kuid sageli nõuavad uued töökohad kaotatud töökohtadest väga erinevaid oskusi. Inimestel, kes kaotavad ametikohtade kaotamise tõttu oma töökoha, ei oma tingimata värskeltloodud töökohtadel vajalikke oskusi (nt kui robotid vahetavad montaažiliini töölised välja, peab keegi roboteid ja neid juhtivat tarkvara hooldama, kuid on ebatõenäoline, et vastavale ametikohale saab keegi montaažiliini töölistest). Tasakaal selle ülemineku käigus loodavate ja kaotatavate töökohtade vahel on veel teadmata ja saanud paljude arutelude teemaks. On võimalik, et algusfaasis kaob rohkem töökohti, kui juurde luuakse. Kuid kui majanduskasv tehnoloogia abil kiireneb, võib „järellainena“ tekkida uusi töökohti.

See tähendab, et kohanemine on tõenäoliselt pikk ja valulik ning paljud töö kaotanud töötajad vajavad selle protsessi jooksul toetust.

Olemasolevad ja selgepiirilised demograafilised pinged – sh vananev elanikkond ja „beebibuumi“ laste pensionile jäämine – tekitab tööjõuturu kitsikust, eriti kõige arenenumates riikides. See võib põhjustada veelgi hõõrumist ja lahknevusi tööjõu nõudluse ja pakkumise vahel. Samas kurdavad ettevõttes endiselt kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle, kuid andmed seda probleemi üldiselt ei toeta (nt leidub vähe tõendeid selle kohta, et vähese pakkumisega oskustega töökohtadel palk kokkuvõttes kasvaks), või ettevõtete endi kogemus, sest üldiselt ei kuulutata avalikult, kui oskuste puudujääk takistab kedagi lepinguid täitmast. On aga selge, et teatud väga spetsialiseerunud ametikohtadel, nagu andmeanalüütik ja kvalifitseeritud tarkvaraarendaja, tõusevad palgad märkimisväärselt.

Siin kirjeldatud tegurite kombinatsioon – kui kvalifitseeritud tööjõu puudujäägiga ei tegeleta – võib kaasa tuua selle, et oluline vastuolu edasiliikuva tööjõuturu ning kvalifitseeritud tööjõu nõudluse muutuste vahel suureneb kiiremini kui minevikus.

Nõuded tehnoloogiaga seotud oskustele kasvavad kiiresti IKT-oskused ehk e-oskused on mõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid oskuste tüüpe ja tasemeid, mis võivad eriti spetsiifiliste tehniliste oskuste osas väga kiiresti muutuda. Traditsiooniliselt hõlmavad need nende inimeste oskusi, kes on hõivatud riistvarataristu väljalaskega (alates nt „tavalistest“ kaabeldajatest side- ja võrguinsenerideni), kuid ka tarkvarataristu oskustega, mis on vajalikud IKT-riistvara kasutamiseks, alates peamistest IT-kirjaoskustest kuni tavakasutaja ja edasijõud kasutaja oskusteni.

Lisaks on lai tehniliste oskuste spekter, mis ulatub põhioskustest (nt võrgu administreerimine, tugiteenuse insener ja tehnikud) väga spetsiifiliste 1. PEATÜKK DIGITAALVALDKONNA TÖÖKOHAD TULEVIKUS

17

tehnikaspetsialistideni, nagu süsteemiinsenerid, süsteemiprogrammeerijad, arhitektid, arendajad, kõrgetasemelised teenusdisainerid, kasutajakogemuse disainerid ja andmete visualiseerijad, teenuse arhitektid ja -disainerid, andmeanalüütikud ja andmeinsenerid. Kuid lisaks sellele on järjest suurem vajadus inimeste järele, kellel on nii tehnilised, ärilised (ja muud pehme valdkonna oskused) ning juhtimisoskused. Sellised oskuste komplektid kombineerivad ärioskusi ja teisi „pehmeid oskusi“ tehniliste oskuste ja teadlikkusega tehnoloogiast. Näiteks hõlmab see tehnilise taibuga juhte, kes mõistavad kuidas tehnoloogia saab ettevõtlust parandada ja ümber kujundada. See võib nõuda suuri investeeringuid ja ettevõtte ümberkorraldamist ning eeldab muudatuste elluviimiseks võimu, talente ja julgust. Tehnilise poole pealt tähendab see tehnilist meeskonda pehmete oskustega, kes suudavad välja selgitada ja juhatusele edasi anda selle, kuidas tehnoloogia võib luua ärivõimalusi.

Digiettevõtjaid mõjutavad takistused Digiettevõtjatele on ka järjest olulisem nii kasv kui tööhõive, kuid nad põrkavad eriti Euroopas mitmete takistuste vastu (Clayton ja van Welsum, 2014). Nende takistuste seas on regulatsioonidega tekitatud turu killustatuse põhjustatud puudulik paindlikkus ja ulatus (mis piirab eksperimenteerimise, uuendamise ja riski võtmise võimalusi) ning raskused riigipiiridest väljapoole jõudmisel, rahastuse saamisel nii alustavatele kui suurenevatele ettevõtetele (eriti innovatiivsete ja seetõttu riskantsemate algatuste puhul).

Takistusteks on ka see, et „eksimine pole lubatud“ (pärast esimest või mitut läbikukkumist on raske uuesti proovida, mis raskendab IKT-st tulu saamist, kuna paljud edukad ettevõtted loovad nn sariettevõtjad, kes on edukaid ettevõtteid loonud pärast mitmeid läbikukkunud katseid), puudulik harmoniseerimine ja liiga keeruline määrustik ja maksusüsteem ning ebakindlus seadusandluse muutumise osas (ettevõte ja eriti väikeste ettevõtete jaoks on seadusemuudatustega sammu pidamine ja nendega kooskõlas olemine väga kulukas ning väikestele ettevõtetele võivad need olla kohustuslikud), raskused töötajate värbamisel teistest riikidest ning seadused, mis tunduvad olevat erapoolikud suurte ja/või turgu valitsevate ettevõtete suhtes.

Ettevõtjad, kes püüavad tegutseda kiirestiarenevas tehnoloogiavaldkonnas vajavad dünaamilises ja pingelises ärikeskkonnas tegutsemiseks sirgjoonelisi ja lihtsaid mooduseid. Eelduseks on ka kiire, usaldusväärne ja soodne IKTtaristu ja kui kehtivad õiged ettevõtlustingimused ja –nõuded, võimaldavad need igalt poolt pärit ettevõtjatel osaleda üleilmses majanduses. See annab neile võimaluse värvata ressursse kõikjalt maailmast, olgu see kindlat tüüpi talent või teadmised, või kasutada vastavalt vajadusele ettevõtluse tugistruktuure, kuid samuti avab see turu nende endi toodetele.

18 e-oskuste manifest

Mõned oskused vananevad kiiresti Kelle kohustuseks on varustada majandust õigete oskustega? Kuna tehnoloogia areneb väga kiiresti, võivad teatud oskused kiiresti vananeda, mõne arvates iga 2–3 aasta tagant. Teatud nišioskuste puhul (nt teatud programmeerimiskeeled) võib see isegi kiiremini juhtuda. Sellel on nende oskuste pakkumisele oluline mõju: nimesed on nõutud, milliseid oskusi omandada ja/või on tõrksad selliste oskuste õppimise suhtes, mis ei jää pikaks ajaks väärtuslikuks/konkurentsivõimeliseks. Ettevõtted ei taha meelsasti inimesi koolitada, kuna paljud oskused on asendatavad ja neid saab teistest ettevõtetest sisse osta. Samuti on haridussüsteem liiga aeglane, et kiirestimuutuvate oskuste vajadusega kohaneda. Sellest johtuvalt tuleb küsida, kelle kohustus on inimesi ümber koolitada ja varustada tööjõud õigete oskustega.

Eeltoodud tähelepanekud koos järjest suureneva „alternatiivse töökorralduse“ rakendamisega (nt osalise tööajaga töökohad ja vabakutselised) viitavad sellele, et oskuste omandamise vasttus nihkub järjest enam üksikisikule, mitte ettevõttele või valitsusele. See oleks aga riskantne tulemus, kuna töötajad ei tundu enda atraktiivsena hoidmisse investeerivat (vaja läheb mõttemalli muutust, et inimesed kohaneksid pidevate muutustega tulevikuga: enam ei pea koolis käima, et elukestva töökoha jaoks oskusi omandada; pigem kuulub tulevik elukestvale õppimisele ja muutustele, mis nõuab suurt kohanemisvõimet). Samas ei õpeta haridussüsteem inimestele oskusi, mis oleks kohandatud tehnoloogiliste võimalustega kiirestimuutuvale maailmale. Seadusandjad võivad rakendada meetmeid, mis võivad hoopis värbamist takistada ega suuda tööjõuturu jäikust leevendada. Selle asemel, et hallata oma inimressursse (kui välja jätta tähelepanuväärne eksperiment Kool 42 Prantsusmaal), tunduvad ettevõtted panevat suuremat rõhku muude varade haldusele ja (suuremate firmade puhul) lühiajalistele huvigruppide nõudmistele ja kasuminõudlusele.

Soovitused Kõnealused kuus tegurit tekitavad ühiskonnas pingeid ja suurt segadust.

Murray ja van Welsum (2014) viitavad sellele kui „infotehnoloogia kolmikohule“, kus IKT-arengud juhivad kolme segavat jõudu: jõukuse ebavõrdne jaotumine, tööjõu ja töö tulevikusuundade segipaiskumine ning ühiskondlik ja poliitiline segadus. Tehnoloogia mõju tööhõivele tekitab palju ärevust ja tunnet, et tagajärjed võivad olla tõsised ja vältimatud. Samas puuduvad veel ametlikud (analüütilised) tõendid, mis neid hirme kinnitaks ja see näitab, et käimasolev tehnoloogiamurrang võib mineviku kogemustest erineda.

Samas on selge, et tööjõuturg on järjest enam polariseerumas, et suurel arvutil tööülesandeid – sh kõrgepalgalistel „teadmistega töötaja“ ametitel – võib tabada automatiseerimine ning leidub mõningasi tõendeid (nt USAs), mis 1. PEATÜKK DIGITAALVALDKONNA TÖÖKOHAD TULEVIKUS

19

näitavad, et mida edasi, seda madalapalgalisemad on ametikohad, mida kõige rohkem juurde tuleb. See on eriti suur probleem tarbimispõhistes ühiskondades (kui rahval pole midagi kulutada, jääb kasv seisma).

Arvestades mitmeid mõjutavaid tegureid ning teadTõenäoliselt saavad tulevikus matust nende pikaajaliste kõige soovitavamateks (reaalsete) mõjude suhtes, on raske soovitada muud, omadusteks paindlikkus kui et tuleb teadvustada ja kohanemisvõime – muudatuste toimumist ja nende potentsiaalselt segisuutlikkus toime tulla kiiresti paiskavad iseloomu. Meie muutuva keskkonnaga. igapäevaelus saavad järjest olulisemaks tarkvaraga automatiseerimine ja robootika ning kunsttükiks saab olema ühisosa leidmine, kus inimesed saavad automaatsüsteemidele lisandväärtust anda, mitte ei püüa nendega võistelda. Inimestevahelised ülesanded, mis eeldavad füüsilist ja/või näost-näkku suhtlemist on samuti tõenäoliselt olulised, eriti elustiili muutumise ja vananeva elanikkonna tõttu. Tõenäoliselt saavad tulevikus kõige soovitavamateks omadusteks paindlikkus ja kohanemisvõime – suutlikkus toime tulla kiiresti muutuva keskkonnaga.

20 e-oskuste manifest

2. PEATÜKK IT roll väärtusahelas Juhtimine ei mängi rolli Näeme kõikjal digiteerimise mõju, kus informatsioonitehnoloogiat (IT) kasutatakse tööstuse ja erinevate ühiskonna osade ümberkujundamiseks. Asjade interneti esilekerkimise tagajärjel kiirenevad muutused veelgi. Ning ometi tundub, et IT-osakonnad millel peaks organisatsioonis olema õigus muutusi juhtida, on minevikku kinni jäänud.

IT-osakonna roll on muuta IT-investeeringud inimeste, protsesside ja tehnoloogiate osas e-kirjaoskajate abiga ärikasumiks. Kuid kas ta teeb seda? IT on täna ehk asutuste kõige elavam äriressurss, kuid mõned IT juhtimise ja rakendamise praktikad seda potentsiaali ära kasutada ei suuda.

Iiri organisatsioon Innovatsiooniväärtuste Instituut (Innovation Value Institute), mille asutasid Maynoothi Riiklik Ülikool ja Intel IT-juhtimise ümberkujundamise eesmärgil, viis läbi uuringu, mille põhjal on paljude ettevõtete IT-osakonnad väheedukad ja ettevõtte juhatus ei soovi IT-uuendusi rahastada. Sellistes ettevõtetes keskendub IT-osakond täielikult tööprotsessile ja uute tehnoloogiate jaoks raha ei leita. Seda tüüpi ettevõtetes peetakse pilveandmetöötluse sisseviimise ainsaks eesmärgiks kulude vähendamist ja tavapäraste IT-tegevuste paremat haldamist, mitte potentsiaali uudsete võimaluste loomist.

Ka IT elukutses valitseb nõiaring. Tööstusharu kommenteerijad halavad halbade karjäärivõimaluste, nohikliku maine, lühinägeliku tehnoloogiale keskendumise, suureneva ostetavaks kaubaks muutumise ja IT strateegilise tähtsuse vähenemise üle ettevõtetes. Kuna ametisse asub ebapiisaval arvul piisava kvalifikatsiooniga töötajaid, ei suuda Euroopa ettevõtted IT innovatsioonivõimekust kasutada. Konkurentsivõime maailma tasemel satub löögi alla. Selle probleemi lahendamiseks peavad infotehnoloogia valdkonna juhid IT tõelist väärtust paremini demonstreerima. Selleks läheb vaja sobivate oskuste ja teadmistega inimesi, keda nimetatakse e-juhtideks.

Vääritimõistmise lahendamine ning IT ja ärioskuste kombineerimine Noorte seas esineb vahel väärarvamus, et IT-inimesed töötavad IT-firmades.

Tegelikult on alla 50% IT-töötajatest hõivatud IT-tööstuses. Enamik on palgatud lõppkasutajatest organisatsioonide IT osakondadesse. Teine väärarvamus 2. PEATÜKK IT ROLL VÄÄRTUSAHELAS

21

on see, et IT-karjäär on tehnoloogiale suunatud. Kui vaatame IT-le laiemas mõttes, on järjest vähem inimesi puhtalt tehnoloogid. Trend liigub tehnoloogia ja teiste ettevõtluspädevuste segunemise poole. Edukad IT-spetsialistid on need, kes on äri ja tehnoloogia valdamises kakskeelsed.

Tõendid viitavad sellele, et juhtivad organisatsioonid suudavad kõige paremini uuendusi luua seal, kus ettevõtlus ja IT kokku põrkavad. IT on peamiselt võimaluste looja ja selle potentsiaal konkurentsieelise allikana avaldub kõige paremini mitte isolatsioonis, vaid siis, kui seda IT on peamiselt võimaluste kombineeritakse ettevõtlusuuendustega. Veelgi enam, looja ja selle potentsiaal uued tehnoloogiad, nagu konkurentsieelise allikana pilveandmetöötlus, hõlbustavad IT demokratiseerimist avaldub kõige paremini – isikute võimet IT-d kogu mitte isolatsioonis, vaid siis, ettevõtluses rakendada kaskui seda kombineeritakse vab eeldatavasti järgmistel aastatel tugevalt. Näiteks ettevõtlusuuendustega. teenuseplatvormide kasvav keerukus ja kasutuslihtsus hõlbustab IT-lahenduste uuenduslikku loomist väljaspool traditsioonilist IT keskkonda. Kuid see eeldab adekvaatselt kvalifitseeritud isikuid, kellel on vajalik segu IT- ja ettevõtlusalasest oskusteadmistest. Suur lünk valitseb IT ja IT uuendustega seotud juhtimisõppes, mis peaks kuuluma juhtivate ärikoolide ärijuhtimise magistriõppekavadesse.

IT olulisus Agfa-Gevaerti infojuht ja Euroopa CIO-de Ühingu (EuroCIO) president Freddy Van den Wyngaert väidab, et isegi lühiajalises plaanis hakkavad ettevõtted kannatama, kui nad ei suuda e-oskuste ja e-juhtimise arendamise abil uuendusi teha ja minna kaasa digitaalsete ümberkorraldustega. Näiteks Agfa HealthCARE, on üks ettevõtte kontsernidest, mis keskendub keemilise kattekihi tootmisele ja radioloogiale, liigub täna paljudes tervishoiusektori valdkondades IT-tarkvara ja teenusepakkumise suunas. Digiteerimine ja IT on ravi kvaliteedi, patsiendi ohutuse ja kontserni tervishoiukulutuste tasakaalustamisel hädavajalikud.

Daimleri infovaldkonna juht Michael Gorriz selgitab IT keskset rolli autotoomises: „IT on terve organisatsioonilise struktuuri lahutamatu osa. IT areneb primaarsetes ja sekundaarsetes äriprotsessides Juba enne esimese metallitüki töötlemist on uus Mercedes-Benz arvutil miljoneid katsesõite läbinud. Meie autod disainitakse, ehitatakse ja arendatakse arvutites kolmemõõtmelisena. Sinna kuuluvad nii kokkupõrke- kui ka vastupidavuskatsed 22 e-oskuste manifest

ja juhtimisstimulatsioonid. Uue mudeli käitumist saamegi ennustada vaid nende simulatsioonide põhjal.“ Intelis on IT ettevõtte närvisüsteemiks ja üha enam ka lihaskonnaks.

Automatiseeritud IT-süsteemid võimaldavad Inteli üleilmsetel tehastel toota ja tarnida üle miljardi kõrgekvaliteedilise ja kõrgtehnoloogilise varuosa aastas.

E-oskused ja lõppkasutajatest ettevõtted IT on uute toodete ja teenuste põhieristaja. Selle potentsiaali kahjustab aga tõsine sobiva kvalifikatsiooniga töötajate nappus. Läbiv vajadus IT-oskuste järele kõigis ametites tähendab, et algtaseme sertifikaadi, nagu Euroopa arvutikasutaja oskustunnistus (ECDL) toetamine ja kasutamine tuleks kasuks nii tudengitele, organisatsioonidele kui ühiskonnale laiemalt.

IT-spetsialistide osas ei jää meil puudu vaid informaatika, infojuhtimise ja seotud õppekavade õppuritest, vaid IT-le pööratakse liiga vähe tähelepanu ka muudes ainetes. Kõigis traditsioonilistes ametites on IT-teadmised vajalikud, et professionaalselt töötada, eriti kui asjasse puutub uuendustegevus. Kuigi Euroopa ülikoolides õpetatakse e-oskusi paljudel erinevatel viisidel, peame veenduma, et õppekava käib kiirestimuutuva IT-keskkonnaga ühte sammu.

Sotsiaalvõrgustikud, pilveandmetöötlus, suurandmete tehnoloogia jmt on eksisteerinud alles lühikest aega, kuid mõjutavad meie elu juba olulisel moel.

E-oskused peaksid sisalduma meie elukestva õppe plaanis. „Vajame, et ühiskond annaks töötajatele vajalikud e-oskused ja e-juhtimise oskused, olgu nad „lauskasutajad“, IT-spetsialistid või digitaalsete ümberkorralduste juhid,“ rõhutab Michael Gorritz. „See ei ole vaid suure ettevõtte nõue, vaid ka teadmuspõhise ühiskonna poole liikumise eeldus.“ Design Science loob uusi vahendeid, mis aitavad IT- ja ärijuhtidel IT-d hallata ja sellest suurt kasu saada. Näiteks IVI kasutab Design Science’it töötavate IT-juhtide töövahendite ja koolitusprogrammide loomiseks. Kokku kogutud teadmised vormistatakse ja säilitatakse elavas raamistikus ja arhiivis, mida nimetatakse IT-võimekuses osalejate raamistikuks (IT-CMF). Täiendõppe saab soovi korral arhiivist leida, et anda õpet ja koolitust, mis käib ühe kiirenevate tehnoloogiauuendustega ühte sammu.

E-pädevus: võrdsete võimalustega mänguruumi loomine Haridusvõimaluste ja tööstuse nõudmiste vahel on mittejätkusuutlik lõhe. ITspetsialistide vähesus tähendab, et erinevad IT-pädevuses ja IT-spetsialistide vastavad teadmised pole võrreldavad. Raamistiku sisseviimine e-oskuste ühtseks määratlemiseks kõikjal Euroopas võimaldab koolidel, kolmanda astme 2. PEATÜKK IT ROLL VÄÄRTUSAHELAS

23

haridusasutustel, tööandjatel, töötajatel, koolitusfirmadel ja tööbüroodel ühtsemalt töötada. Sellise lähenemise abil saavad organisatsioonid määratleda töörolle vastavalt vajalikele IT-pädevustele ja praktikud saavad end määratleda seoses olemasolevate IT-pädevustega.

Haridusasutused saavad tagada nende kursustel pakutavate pädevuste läbipaistvuse. Euroopa e-pädevuste raamistikul (e-CF) on potentsiaal olla e-pädevuste „Rosetta kiviks“ kõikjal Euroopas. Ühtse organisatsioonideülese ja piiriülese mõistmise lõppeesmärgiks on praktikute liikuvuse toetamine.

Euroopa e-pädevuste raamistikul (e-CF) on potentsiaal olla e-pädevuste „Rosetta kiviks“ kõikjal Euroopas.

Saavutamaks selle täit potentsiaali, peavad kõik suured huvigrupid – tööstus, haridusasutused ja valitsused – kiiresti vastu võtma eCF-i võtmemeetmed.

Taolise ühtsuseta pidurduvad Euroopa töötajate liikuvus ja karjäärivõimalused.

Organisatsioonide võimekus ja e-oskuste raamistikud Oscar Wilde on kirjutanud: „Küünik on inimene, kes teab kõige hinda ja mitte millegi väärtust.“ Paljudel infovaldkonna juhtidel meenub sellele tsitaadile mõeldes mingi konkreetne inimene, sest seoses IT-ga keskendutakse hämmastavalt palju kuludele. Keskenduma peaks hoopis väärtusele, et lasta valla IT-st tuleneva uuendustegevuse kasu ettevõtlusele. CIO-d ja CEO-d peavad ITorganisatsiooni võimekuse, e inimeste protsesside ja tehnoloogiate hindamisel vaatama suuremat pilti, mitte arvutama iga töötaja pädevuste summat.

Organisatsiooni osalejate mõistmine aitab mõista, milliseid strateegiaid ja taktikaid saab rakendada inim-, tehnika-, ja tööressursside pakutava ärikasumi suurendamiseks. IKT-võimekuse raamistikke saab kasutada puudujääkide tuvastamiseks organisatsiooni IT-võimekuses ning sellise hindamisprotsessi üks võimalikke väljundeid võib tuvastada vajaduse arendada suuremat asjatundlikkust konkreetse praktiku pädevuses. Organisatsiooni võimekuse raamistikud, nagu IT-CMF, ja üksikisiku e-oskuste raamistikud, nagu e-CF-id, on vastastikku tihedalt seotud.

Organisatsiooni juhtide rolli nihe Ühtlustumine olulistes tööstustrendides, nagu pilveandmetöötlus ja ITja teenindusinnovatsiooni demokratiseerumine, avaldab ettevõtte juhtide rollile mõju. Kuid see, kuidas juht põhilist IT töövõimekust haldab (nt teeb teistele kohvi), muutub tõenäoliselt märkimisväärselt, kui me liigume 24 e-oskuste manifest

pilveandmetöötluse ühtlustatud mudeli juurde. Suuremat rõhku pannakse suhtlemisele kolmandate osapooltega, kui selle teenuse osutamiseks vajalike ressursside juhtimisele ettevõttesiseselt. Paljud organisatsioonid võtavad kasutusele hübriidpilve mudeli, jättes ettevõttesisese teenusepakkumise võimekuse kõige tundlikumate protsesside ja tegevuste jaoks, kasutades kliendiga suhtlevate äriprotsesside jaoks ettevõtteväliste teenusepakkujate ökosüsteemi. Selle üleminekuga toimetulek eeldab nii juhtide kui IT-praktikute oskuste muutumist.

Kuna üha rohkem vastutust IT-töö tegemise eest antakse ettevõttevälistele teenusepakkujatele, keskenduvad juhid tõenäoliselt IT-võimaluste kasutamisele uuendustegevuses. Accenture’i uurimus näitab, et palju enam tulu teenitakse investeeringutelt, mis tehakse IT kasutamisse ettevõtte muutmiseks, kui ettevõttesisese tõhususe tõstmiselt. Kuid see, kuidas uuendustegevust luuakse, esitatakse ja juhitakse, muutub hinnanguliselt märkimisväärselt. Näiteks selle asemel, et IT tekitatud innovatsioon, mis pärineb peamiselt IT-st endast, võimaldavad üha keerukamad ja kasutajasõbralikumad teenuseplatvormid lahenduste disaini ja ehitust väljaspool IT-osakonda.

Samuti tuleb mõista, et tooted on järjest digitaalsemad või sisaldavad järjest enam ITkomponente, mistõttu CIO-d osalevad järjest enam organisatsiooni põhitegevuses, mitte ainult ettevõtluse tugiprotsessides, nagu ERP või personalijuhtimine. Äri optimeerimine ja klientide toetamine ettevõttesiseste IT-süsteemide ühendamise kaudu sotsiaalmeediaga ning ettevõtteväliste sidemete kaudu partnerorganisatsioonidega, tähendab seda, et juhid tulevad järjest enam ettevõtte eesliinile.

Ettevõtete juhid peavad innustama ja juhtima lahenduste väljatöötamist ettevõttes. See eeldab nende rolli olulist muutumist. Hetke seisuga keskenduvad liiga paljud juhid endiselt lõppkasutaja võimaliku kahju kontrollimisele ja vähendamisele. Makromajanduse võtmetrend on lõppkasutaja kui Vajadus „kahetimõtlejate“ innovatsiooniallika mõjuvõimu või „e-juhtide“ järele, kes suurendamine. Kui uute platvormide võim esile kergib, peab areoskavad kombineerida ITnema ka juhtide roll lõppkasutaja oskusi ja äriteadmisi, kasvab pakutavate ressursside omaksvõtul kapitaliseerimisel. Nende seotõenäoliselt hüppeliselt. tus ettevõtluse ja suhtarvudega tähendab, et nad kujutavad endast tohutut uute innovatsiooniallikate võimalust. Arusaadavalt vajab see juhtide, IT-professionaalide ja nende lõppkasutajatest programmeerijate e-oskuste muutmist. Vajadus „kahetimõtlejate“ või „e-juhtide“ järele, kes oskavad kombineerida IT-oskusi ja äriteadmisi, kasvab tõenäoliselt hüppeliselt.

Juhid tulevad järjest enam ettevõtte eesliinile.

2. PEATÜKK IT ROLL VÄÄRTUSAHELAS

25

Juhid peavad arendama olulisi ärioskusi, et näidata IT väärtust ettevõtte edukaks muutmises ning haridusasutused peavad tagama, et areng peegeldub viisis, kuidas järgmist põlvkonda õpetatakse. Üle 5000 IT-juhi üle maailma on läbinud IVI edasijõudnud koolituse IKT väärtuse demonstreerimises ning kavva on võetud ka uus magistriprogramm „IT-juhtimine väärtuse tõstmiseks“. Samal ajal arendab Euroopa CIO-de ühing enda e-juhtimise haridusprogrammi, mis on ühtne e-CF-iga ja keskendub otseselt nõudluse esitatavatele tingimustele. Mil need algatused on olulised sammud IT-juhtimise edendamisel, ei kalluta need kaalukaussi piisavalt. Rahuldava tulemuse saavutamiseks on vaja täiendavaid meetmeid.

Soovitused Edendada Euroopa e-pädevuste raamistiku ja IKT tööprofiilide käikulaskmist, et standardiseerida pädevusi, rolliprofiile ja haridust. Toetada haridusasutusi kõikjal Euroopas õppe- ja koolitusprogrammide loomisel, mis oleksid kooskõlas e-CF-iga ning seotud IKT-profiilidega. Hetkel on nii tööandjatel kui praktikutel liiga raske mõista erinevate kursuste väljundeid, eriti teiste riikide puhul. Hariduse kooskõlastamine e-CF-i ja IKT-profiilidega aitaks korrastada hariduse pakkumist ja raiuda teed läbi koolituspakkumiste tihniku.

Parandada mitte-IT-spetsialistidele antavat IT-haridust. IT on tänapäeval nii paljudes rollides nii oluline komponent, et tudengitele peab kiireks kohanemiseks töökohal õpetama vajalikke IT-oskusi. Uued tehnoloogiad, nagu suurandmete tehnoloogia, asjade internet 3D ja pilveandmetöötlus ei ole teada vaid IT-valdkonna töötajatele. Teised spetsialistid peaksid neid samuti tundma, sest need mõjutavad kõiki ettevõtluse osi alates müügist kuni logistikani, valitsustest VKE-deni, tervishoidu jne.

Arendada tihedamad sidemed tööstuse ja õppeasutuste vahel. IT-gurusid võetakse tunnustatud ülikoolides harva IT professoriteks või hõivatakse oluliste uurimisprogrammide disainimisse. See heidab IT-le halba valgust võrreldes teiste valdkondadega, nagu õigus, meditsiin ja inseneriteadus, kus kogenud spetsialiste kutsutakse taolisi rolle täitma. Tuleks ellu kutsuda õppenõukogud, kus uue e-juhtimise õppekava üle otsustavad tippspetsialistid koos ülikooli õppejõududega.

Parandada suhteid juhtkonna ja IT-osakonna vahel. Mõne organisatsiooni tippjuhid keskenduvad endiselt IT tootlikkusele ja kuludele, mitte selle innovatsiooni toetamise võimekust. Euroopa Komisjoni toetus – poliitilise kommunikatsiooni kaudu – aitaks kõrgema taseme huvigruppide seas levitada arusaama IT tähtsast rollist Euroopa ettevõtetes. Poliitilised kommunikatsioonid võivad puudutada ka teisi olulisi teemasid, nagu info- või digivalitsus, IT-keskkonna strateegiline analüüs ja laiemad IT-suhted. Soovitatav 26 e-oskuste manifest

on avaldada survet, et juhatuse liikmed ja hääleõiguseta juhatuse liikmed omandaksid samuti IT-teadmisi. CIO ja IT tippjuhtkonna osakondade täiendamine ettevõtlusealaste teadmiste, muutuste juhtimise suhtumise osas, et „bossid“ saaksid oma organisatsioonis täita vajalikku e-juhtimise ja ettevõtte uuendaja rolli.

IT edendamine noorte seas. Ilma IT-sektoris saadavolevate paljude ja erinevate karjäärivõimaluste täpse mõistmiseta hakkab huvi IT vastu noorte seas tõenäoliselt langema, mis on pikemas perspektiivis Euroopa konkurentsivõimele tõeliselt ohtlik. Püüdlused peaksid keskenduma keskkoolidele ja võimalusel isegi põhikoolidele, sest seal tehakse esmased karjäärivalikud. Paljudel õpetajatel puuduvad oskused ja teadmised noorte innustamiseks IT karjäärivalikute osas. Inspireerivaid e-juhte (CIOd, IT-ettevõtjad) peaks paluma oma lugusid rääkima, et noori innustada. Külastused juhtivatesse ettevõtetesse võivad avada noorte silmad uutele karjäärivõimalustele.

Kampaania e-oskused uute töökohtade jaoks 2014 mängib arusaamade muutumisel juba olulist rolli. Edasine kooskõlastatud tegevus tööstuses, valitsustes ja olulistes haridusasutustes aitaks seda tööd edasi arendada ja toetada digitaalarengu tegevuskava eesmärke saavutamist.

Stimuleerida riiklike e-juhtimise eksperdirühmade loomist. Mõnes riigis tehakse riigi tasemel jõupingutusi teaduse, IT-tööstuse, IT-kasutajagruppide ning valitsuse kokkutoomiseks, et arendada ühiselt riiklikke IT-kampaaniaid, algatada koolides aktsioone, alustada uusi IT-õppe meetodeid jm. Osasid neist aktsioonidest juhib riiklik digitaalvaldkonna eksperdirühm (National Digital Champion). Usutakse, et taolised eksperdirühmad võivad mängida olulist rolli eelnevalt arutatud teemade viimisel laiemate ühiskonnagruppideni.

IT-valdkonna ametikohtade täitmine. Väljaspool klassikalisi IT-ameteid ei ole võtmepositsioonide täitmiseks tunnistused vajalikud. Keegi ei tuleks selle pealegi, et läheks operatsioonile arsti juurde, kellel on vaid kogemused.

Selline konkreetse ametitunnistuste puudumine võtmepositsioonide täitmisel valitseb kõrvuti tõsiasjaga, et suured rahvusvahelised ettevõtted ja valitsusasutused sõltuvad täielikult IT-süsteemide heal ja riskivabal toimimisel.

Kuigi kõigis ametites pole erialateadmisi ja tunnistusi vaja, peaksid mõned võtmepositsioonid (ettevõtte ja/või äri tarkvaraarhitektid, IT-turbe spetsialistid jm) omandama nii tõendatud teoreetilised kui praktilised teadmised.

Euroopa Komisjon on e-oskuste ja e-juhtimise programmis astunud suuri positiivseid samme. Nii IKT-tööstuses kui IT-d kasutavad organisatsioonid on neile avaldanud tugevat toetust. Jätkuv koostööd paljude kõige olulisemate Euroopa Komisjoni peadirektoraatidega, kes selles sektoris tegutsevad (sh nt ühendamise peadirektoraat, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, hariduse ja kultuuri peadirektoraat, teadusuuringute peadirektoraat, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatuse peadirektoraat) tugevdavad väljapakutud 2. PEATÜKK IT ROLL VÄÄRTUSAHELAS

27

poliitilisi lahendusi ja soodustavad nende omaksvõttu. IT läbistab tänapäeval nii paljusid majanduse ja ühiskonna osi nii suurel määral, et ükski peadirektoraat ei saa IT-valdkonda „enda omaks“ kuulutada.

Fookuse ja suuna kokkuleppimine Euroopa Komisjonis on lahenduse lihtsaim osa. Tööstuste, liikmesriikide valitsuste ja akadeemia kooskõlla viimise ülesanne on palju suurem väljakutse ning seal peavad vastutuse võtma vastavad huvigrupid. IT rolli tõttu äriinnovatsiooni võimaldajana on vajadus ühise ja kooskõlastatud e-oskuste algatuste järele selge. Kõik huvigrupid peavad seda üleskutset tõsiselt võtma ja kohe tegutsema hakkama, et vältida Euroopa majanduse konkurentsi edasist allakäiku.

28 e-oskuste manifest

3. PEATÜKK Üleilmastumise mõju Ülemaailmsete e-oskuste väljakutsete olemus Tänapäeva ülemaailmsel ettevõtlusmaastikul ei suuda kvalifitseeritud IKTtöötajate saadavus katta üha suurenevat üleilmset nõudlust. Hiljutises e-oskuste raportis (2014) tundsid 70% uuringus osalejast tõsist e-oskuste lõhet, mis pidurdab organisatsiooni tulemuslikkust ja kasvu ning see e-oskuste väljakutse süveneb veelgi, kui vaadata uusi ja esilekerkivaid tehnoloogiatrende, nagu suurandmete tehnoloogia, asjade internet, sotsiaalvõrgustikud ja –tehnoloogiat, mobiilside ja pilveandmetöötlus. Ülalmainitud raportis näidati, et Euroopa tagasihoidlikul majanduskasvu perioodil tekib 2015ndaks aastaks 509 000 töökoha suurune e-oskuste puudujääk, mis kasvab 2020ndaks aastaks 1,2 miljoni töökohani, kuna talente ei jätku.

Euroopas leidub 60% vabadest töökohtadest Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Itaalias, kuid sarnast puudujääki kogetakse ka USAs, Kanadas, Brasiilias, Austraalias, Venemaal, Lõuna-Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Malaisias ja Jaapanis.

E-oskuste puudujäägiga tegelemine on olnud mitmeid aastaid paljude riikide tegevuskavas. Keskne uurimisteema on see, mil määral põhjustab IKT puudulik isikkoosseis e-oskuste puudujääki. Käesolevas peatükis arutletakse IKT ameti olemuse üle ja kuidas seda mõjutab järjest rahvusvahelisemaks muutuvad IKT ametikohad ja osakonnad. Suurenev üleilmastumine on rahvusvahelises kontekstis muutumas üheks oluliseimaks võtmeteguriks. See loob IKT-valdkonna ametikohtadele nii võimalusi kui esitab väljakutseid, ning IKT läbiva olemuse tõttu ka ühiskondadele Pidurdab suutmatus seda tervikuna. Teadustöö (Sherry et al., 2013; 2012 ja 2014) näieluala arendada kasvu ja tab ilmekalt, et IKT-valdkonna suurendab IKT kulukate ametikohtade arendamine ja ja ohtlike läbikukkumise töötajatega täitmine võimaldab sellel paremini lahendada võimalust. e-oskuste väljakutseid ja toetada IKT potentsiaali juhtida kasvu ja parandada nii sotsiaalseid tingimusi kui elu kvaliteeti. Vastupidisel juhul pidurdab suutmatus seda eluala arendada kasvu ja suurendab IKT kulukate ja ohtlike läbikukkumise võimalust.

3. PEATÜKK ÜLEILMASTUMISE MÕJU

29

IKT eriala Innovatsiooniväärtuste Instituudi ja Euroopa Professionaalsete Informaatikaühingute Nõukogu (CEPIS) ettekandes „E-oskused ja IKT professionaalsus – IKT eriala edendamine Euroopas“ (2012) määratleti IKT eriala neli ehituskivi: • Teadmiste pagas (BoKs): mingil erialal vajaliku teadmiste pagasi definitsiooni saab kasutada standardite loomise ja sertifitseerimisprotsesside alusena; • Pädevused: arusaam erinevates rollides töötavate inimeste võimekuse ja pädevuse tõstmise vajadusest on ettevõtete jaoks ülioluline, et edukalt värvata ja välja õpetada sobivad töötajad; • Haridus ja täiendõpe: ametlik kvalifikatsioon, tunnistused ning mitteametlik ja ametlik õpe on spetsialisti karjääriarengus teineteist täiendavad komponendid; • Ametialane eetika: iga eriala oluline osa on ametialase eetikakoodeksi järgimine.

IKT-spetsialisti kohta puudub üks kokkulepitud definitsioon, sest erinevatel riikidel ja organisatsioon on sellest erinev arusaam. Kõnealuses uurimuses kasutatud definitsioon on võetud varasemast Euroopa Komisjoni algatusest. Selle definitsiooni järgi määratletakse IKT-spetsialiste järgmiselt: • Omab põhjalikku ja ajakohast mõistmist olulistest teadmistepagasist; • Suudab näidata jätkuvat pühendumist erialasele arengule sobiva kombinatsiooni kaudu kvalifikatsioonist, sertifitseerimisest, töökogemusest, mitteametlikust ja/või ametlikust haridusest; • Järgib kokkulepitud eetikakoodi/käitumistavasid ja/või asjassepuutuvaid seadusandlikke praktikaid; ning • Loob pädeva praktika kaudu huvigruppidele väärtust.

Seni ei ole IKT eriala üldiselt arendatud või selle ametikohti täidetud vastavalt nende professionaalsuse komponentide kõrgetele standarditele. See on riigitasandi väljakutse, kuid olukord muutub veelgi tõsisemaks kui seda vaadata rahvusvahelisel tasandil. Kuigi IKT-spetsialistid töötavad kohalikul tasandil, peavad nende oskused olema mõistetavad ja ülekantavad kõikjal maailmas. Seega ei vasta IKT kutseoskuste arendamine ainult riiklikul tasandil enam küllaldaselt e-oskuste väljakutse ulatusele ja olemusele.

30 e-oskuste manifest

Seega ei vasta IKT kutseoskuste arendamine ainult riiklikul tasandil enam küllaldaselt e-oskuste väljakutse ulatusele ja olemusele.

IKT-eriala rahvusvaheline mõõde

Milliseid tõendeid meil on, et IKT on muutumas üha rahvusvahelisemaks elukutseks? Ühe hiljutise EL-i huvigruppide uuringu järgi (2014) usub üle kolme neljandiku vastanutest (77%), et IKT on üleilmne elukutse ja et riikide jõupingutused tuleb ülemaailmsel tasandil kooskõlla viia, et edukalt ametikohti täita. Lisaks usub märkimisväärne osa (80%) vastanutest, et IKT-spetsialistid peaksid IKT teadmisi (baasteadmisi, mida IKT-spetsialistid peavad tundma, „ICT Body of Knowledge“) sarnaselt tõlgendama.

Rahvusvaheline mõõde on muutumas üha olulisemaks ka Euroopa e-oskuste meetmete kava osas. Märtsis 2014 korraldas Euroopa Komisjon rahvusvahelise e-oskuste seminari Brüsselis, kus osalesid IKT-spetsialistid kõikjalt maailmast, sealhulgas Euroopast, USAst, Kanadast, Jaapanist, Venemaalt, Malaisiast, Austraaliast ja Brasiiliast. Valitses suur üksmeel, et tugevdada tuleb dialoogi ja teha koostööd rahvusvahelisel tasandil, et paremini tegeleda e-oskuste puudusega, saada teada rahvusvaheliste algatuste / heade tavade kohta eesmärgiga viia IKT eriala kõrgemale tasemele. Täiendavat teavet selle seminari arutelu kohta esitatakse hiljem käesolevas peatükis.

Ülemaailmse e-oskuste väljakutsega võitlemine IKT-eriala viimisega kõrgele tasemele Kõikide IKT-eriala ehituskivide arendamist ja kõrgele tasemele viimist peetakse põhiliseks vahendiks tõhusate meetmete leidmisel e-oskuste väljakutsega võitlemiseks. Selle peab ette võtma viisil, mis võimaldab kvalifitseeritud töötajate rahvusvahelist liikumist, austades ja tunnustades samas riikide ja piirkondade vahelisi kultuurilisi, majanduslikke ja keelelisi erinevusi. Järjest enam tähendavad paljude organisatsioonide kommunikatsioonialased püüdlused ja globaliseerumine seda, et töötajad ei pruugi oma oskuste panustamiseks enam füüsiliselt teise kohta kolida. Nii töö kui töötajate ülekantavas on tihedalt seotud eriala taseme vastavusseviimise mõistes rahvusvaheliselt tunnustatud kvalifikatsiooni- ja pädevusstandarditega. Käesolevas peatükis uuritakse kordamööda IKT-eriala komponente ning arutatakse käimasolevate algatuste üle, mis on ellu kutsutud nende taseme tõstmiseks rahvusvahelisel tasandil.

3. PEATÜKK ÜLEILMASTUMISE MÕJU

31

Teadmistekogu BoKs on ametlik ontoloogia teadmistest, mis on vajalikud professionaalseks tegutsemiseks teatud elukutses. Need teadmised toetavad professionaalsust, pakkudes välja teadmiste struktuuri, mida saab kasutada õppekavade, standardite ja sertifitseerimise asjakohaseks arendamiseks (Agresti, 2008; Denning ja Frailey, 2011). Nende arendamine, ajakohastamine ja relevantsena hoidmine on väljakutseks igas valdkonnas. IKT-s süvenevad taolised väljakutsed selle elukutse laia ulatuse ning tehnoloogiauuenduste kiiruse tõttu. BoKsi arendamiseks on ellu kutsutud arvukalt rahvusvahelisi algatusi, et see oleks piisavalt mitmekülgne ja paindlik paljudes kontekstides rakendamiseks, nt IEEE välja töötatud „Tarkvarainseneride teadmistekogu“ (SWEBOK), ACM-i arvutiühiskonna õppekava, BCS-i loodud IT-spetsialistide süvateadmiste programm, CIP-id ja NASSCOM-i IT baasoskused. Lisaks sellele keskendub Euroopa Komisjoni rahastatud 2014. aasta projekt, mida viivad hetkel läbi Ernst and Young ja Gemini, üleeuroopalise IKT baasteadmistekogu arendamisele.

Pädevusraamistikud Teatud IKT ametikohustuste täitmiseks vajalikud oskused ja pädevused saab koondada pädevusraamistikku. See annab hariduse pakkujatele ja IKT ametijuhendite koostamise ja värbamisega tegelevatele asutustele täpsemaid suuniseid. Paljud sellised raamistikud tegutsevad rahvusvaheliselt ning näidete hulka kuuluvad „Infoajastu oskuste raamistik“ (SFIA) Ühendkuningriigis, „Euroopa e-pädevuste raamistik“ (e-CF) ja Jaapanis ühtne karjäärioskuste raamistik (IPA). Selliste raamistike arendamise raskused hõlmavad nende ajakohastamist ning nende vormistamist viisil, mis oleks haridusasutustel ja HR-i spetsialistidel lihtne kasutada. Edukat tööd on teinud Austraalia Arvutiühing, mis arendab kasutuselevõtu hõlbustamiseks õpetamis- ja värbamismalle. Huvigrupid, kellega selle teadusprojekti raames konsulteeriti, olid üksmeelel et sarnaselt BoKsiga tuleks olemasolevaid raamistikke pigem tõhusalt kaardistada, kui püüda luua ühtse standardiga raamistikku.

Haridus ja täiendõpe IKT kui eriala arendamine eeldab haridust, mis annab laiapõhjalise ja sügava arusaama võtmemõistetest, ning pidevat täiendõpet ja arendustegevust, et IKTspetsialistid oleksid kiirestimuutuvas valdkonnas toimuvatest arengutest teadlikud. Vajadus anda haridust baasteadmiste osas, mis ei muutu või muutuvad harva ning tööstuse selge vajadus omada tööjõudu, mis on viimase tehnoloogiaga täielikult kursis, on pingelistes suhetes. Hoolimata pingetest on oluline märkida, et kuigi nii ülikooli kraadid kui tööstuse oskustunnistused on tunnustatud ja olulised kvalifikatsioonitõendid, leidub erinevates riikides erinevusi selle osas, kui palju ametlikku/mitteametlikku õpetust tunnustatakse ja väärtustatakse (Carcary et al., 2012).

32 e-oskuste manifest

IKT-spetsialistid on harva IKT-spetsialistid on isoleeritud arvutiprogrammeerijad, nagu laialtlevinud harva isoleeritud stereotüübid eeldaksid. arvutiprogrammeerijad, nagu Enamus püüab järgida ettevõtluse ja/või oma organilaialtlevinud stereotüübid satsiooni sotsiaalseid ja poeeldaksid. Enamus püüab liitilisi nõudeid. Tööandjad järgida ettevõtluse ja/või oma teatavad, et IKT-eriala lõpetajatel napib sageli vajalikke organisatsiooni sotsiaalseid ja äri- või sotsiaalseid oskusi poliitilisi nõudeid. ning et enne, kui nad on valmis tööle asuma, vajavad nad täiendkoolitusi. See iseenesest tõstatab keerulise küsimuse, kus peaks asuma vastutuse tasakaal riiklike haridusasutuste ja IKT-alast õpet ja koolitust pakkuvate tööandjate vahel.

Soovituste hulka kuulub tööstuse ja kõrgkoolide koostööd tõhustamine, mis hõlmab juhendamise ja struktureeritud tööpraktika kasutamist. Õppekavade arendamisel tuleks vajadusel kasutada ka pädevusraamistikke ja BoKsi, et nende kursused vastaksid tööstuse vajadustele. Uusi IKT-suundi ja -arenguid, nagu suurandmete tehnoloogiat, saab käsitleda lähitulevikku vaatavates „laagrites“, minnes seeläbi mööda vajadusest muuta tervet kolmanda astme õppekava. Üldiselt tuleb esilekerkivate oskuste ajakohastamiseks paindlikke ja fokusseeritud meetodeid, nagu „massidele avatud internetikursused“ (MOOCid), samas kui baasoskuste omandamiseks ja mõistetest arusaamiseks saab kasutada traditsioonilisemaid kanaleid. STEM-i (teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika) õppekvaliteedi parandamist põhi- ja keskhariduse tasemel peetakse samuti vajalikuks nende innustamiseks, kes näevad IKT-d tulevase karjäärivõimalusena. Ettevõtlusoskused ja loovus leiavad erinevates rahvusvahelistes kontekstides samuti IKT-hariduses järjest enam käsitlemist. Kogu IKT-haridus ja –täiendõpe peab töötama selle kallal, et olla vastuvõtlik ja atraktiivne kõigile ühiskonnakihtidele, sest hetkel on naised ja vähemused alaesindatud.

Ametialane eetika Eetikastandardid ja ametlik eetikakood on oluline osa etableerunud erialade professionaalsusest, nagu näiteks õiguse ja meditsiini puhul. Need, kes IKT-d organisatsioonides arendavad ja kontrollivad, võivad teha tohutut kahju, kui nad ei suuda täita oma hoolduskohustust või kui neil on halvad kavatsused, ning seetõttu rakenduvad neile ka kõrgemad eetilise käitumise standardid (Weckert et al., 2013). Kuna IKT tungib üha enam kõigisse ühiskonnakihtidesse, kasva ka riskitase. Need tegurid näitavad selgelt, et eetika roll IKT professionaalsuse tõstmisel peab tugevnema ja olema veelgi selgemalt sõnastatud, kuid sellega kaasneb niivõrd mitmekülgse ja ülemaailmse eriala puhul teatud probleeme. Kuna IKT töötab teiste ärivaldkondadega külg-külje kõrval, on oodatav, et mõnikord 3. PEATÜKK ÜLEILMASTUMISE MÕJU

33

toetab või hõlbustab see ebaeetilist käitumist, mis IKT-osakonnast endast ei alanud. Ühel hiljutisel rahvusvahelisel seminaril võtmetähtsusega rahvusvaheliste huvirühmadega konsulteerides ilmnes, et IKT eetikaalane töö peab jääma piisavalt paindlikuks, et saaks toimida rahvusvahelisel tasandil ning seda tuleb haridusasutuste ja spetsialistide jaoks praktilisel moel edasi arendada.

Kutse- ja erialaliidud teevad huvipakkuvad tööd selle kallal, et teha eetikasuunised spetsialistidele kohandatavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Näiteks CEPIS on kasutanud lugusid ja muid vahendeid, et elavdada arutelu ja arendada eetikast arusaamist (CEPIS, 2014).

Austraalia arvutiühing on läbi viinud arvukalt eetikajuhtumite analüüse, et näidata eetika olulisust erinevates IKT-eriala kontekstides The (ACS, 2014).

Sertifitseerimist, v.a väga kõrge riskiga kontekstides, nagu tervishoiu-alane IKT, pidasid käesolevas uurimuses osalenud huvirühmad keerukaks ja isegi ebaproduktiivseks.

Eetika roll IKT professionaalsuse tõstmisel peab tugevnema ja olema veelgi selgemalt sõnastatud.

Soovitused Kõik IKT-eriala komponendid või ehituskivid peab tõstma üha kõrgemale tasemele sellisel viisil, mis toimib nii rahvusvahelisel kui riiklikul tasemel. IKT spetsialistid töötavad tõesti järjest rohkem rahvusvahelistes meeskondades. Eriala taseme tõstmine peab toimuma ettevaatliku konsulteerimise ja koostöö kaudu, et austada kultuuri- ja keeleküsimusi, hõlbustades samal ajal rahvusvaheliselt tunnustatud IKT-eriala arengut. See hõlmab kogemuste omandamist sellest, mis „töötab“ teistes riikides ning nende standardite ja raamistike koordineerimist, mis vajavad rahvusvahelist tunnustamist.

34 e-oskuste manifest

4. PEATÜKK E-juhtimise väljakutse Ülevaade Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mida nimetatakse ka e- (elektrooniliseks) või digitehnoloogiaks, on loonud maailmamajanduses suure nihke. Selle tulemuseks avanevad uued turud ning muutuvad viisid, kuidas organisatsioonid arendavad tooteid ja pakuvad teenuseid. Innovatsioon aitab juhtida tulemusi ja neid võimaldavaid protsesse (OECD 2010). See uus reaalsus, eriti ärimudelites, tööviisides ja väärtuseloomes, eeldab uusi organisatsioonivorme ja organisatsiooni juhtimise olulist kohanemist.

Tänapäevases üleilmses konkurentsis juhtimine eeldab pädevust tuvastada ja ära kasutada üha suurenevat uuendusvõimaluste ringi. Enamikes Lääne majandustes levib arusaam vajadusest IKT uuendustegevuse juhtimiskvaliteedi järele, mida nimetatakse üha sagedamini e-juhtimiseks (nt Avolio et al. 2001).

Euroopa suurorganisatsioonide kontekstis ei vaja e-juhtimine vaid põhjalikku mõistmist IKT põhivõimalustest ja uusimatest arengutest, vaid ka võimest käsitleda organisatsiooni probleeme ja juhtida personali, kes on kõrge kvalifikatsiooniga ka valdkondades väljaspool IKT-d. Selline pädevalt juhitud meeskond suudab tagada organisatsiooni, mis kasutab uusi ärimudeleid ja kasutab tehnoloogia pakutavaid innovatsioonivõimalusi. Teisest küljest on kehva e-juhtimise mõju tähelepanuväärne ning see on nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele kaasa toonud suuri hilinemisi ja tohutuid kulutusi.

Praegune e-oskuste puudujääk Euroopas Euroopa majandussurutis, mis kaasnes 2007. aasta finantskriisiga, tõi kaasa enneolematud töötuse määrad, kuid kogu selle perioodi vältel ilmnes üha selgemalt, et teatud IKT-ga seotud oskuste (e-oskuste) pakkumine polnud piisav, seades löögi alla kogu kontinendi majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive. Oskuste puudujäägiga tegelemisel tuleb keskenduda nii IKT tehnoloogiliste kui äriliste võimaluste kasutamisele.

Tehnoloogia osas on informaatika eriala lõpetajate hulk olnud enamvähem stabiilne, ulatudes igal aastal 115 000st 125 000ni. Alates 2006. aastast on toimunud langus ning alates 2010. aastast on see arv jäänud toppama 110 000 informaatikatudengi juurde, kes lõpetavad mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis (EL27) ülikooli. IKT erialal tööle asuvate inimeste arvu toppamajäämise või kahanemise mõju suurendab Euroopas kasvav turultlahkujate arv, kuna nüüd hakkavad IKT-praktikud tööjõuturult pensionile minema.

4. PEATÜKK E-JUHTIMISE VÄLJAKUTSE

35

Esineb ka piirkondlikke erinevusi, nagu näha alltoodud joonisel, kus Ühendkuningriigi informaatikaeriala lõpetajad on alates 2003. aastast kolmandiku võrra langenud. Prantsusmaa, mis on Ühendkuningriigist mööda rebinud, koolitab tänapäeval 18% Euroopa IKT-eriala lõpetajatest. Ühendkuningriik koolitab 17% ja Saksamaa on kolmandal kohal 15%-ga Euroopa informaatikaerialade lõpetajatest, kes sisenevad tööjõuturule. Kümme aastat tagasi tõi Ühendkuningriik turule peaaegu kolmandiku Euroopa informaatikutest (30%) ning Saksamaa kõigest 7% (Gareis et al. 2014).

Development of computer science graduates EU Member States 2000 – 2012

Prantsusmaa Ühendkuningriik Saksamaa Hispaania Poola Madalmaad Tšehhi Kreeka Itaalia 19 teist liikmesriiki

Allikas: Empirica, 2014

Kuigi tehnoloogiliste kutseoskuste puudumine on jätkuv probleem, on turu täitmata tööpakkumiste peamiseks valdkonnaks kõrgeim riskikategooria, kus e-juhtimise oskusi kasutatakse. Alltoodud joonisel toodud prognoos näitab oodatavat nõudluse kasvu laial IKT-töökohtade spektril. Andmed põhinevad empirica ja IDC majandustegevuse prognoosil ning Eurostati tööjõu-uuringu tööjõuturu trendide prognoosidel. Üldiselt eeldatakse nõudluse kasvu e-oskuste osas kõige enam juhtimise ja ärianalüüsiga seotud töökohtadel. See loob kõrgkoolidele nii võimalusi kui väljakutseid.

36 e-oskuste manifest

Juh mine, e evõtluse arhitektuur ja analüüs

44,2% 15,5% 8,5%

IKT-prak kud – professionaalne tase

15,9% 10,1% 3,7%

IKT-prak kud – -16,8% partneri/tehniku tase -11,8%

-3,9%

Kokku

9,3% 3,2% 1,8%

2020 2015 2012 võrreldes 2011. a

IKT-tööjõu arengusuunad Euroopas

Kombineeritud arengusuunad – informaatikaeriala lõpetajate seiskunud pakkumine ning e-juhtimiste tipposkuste kasvav nõudlus – on juhtivatele tööstuskontsernidele juba pikka aega muret teinud. Näiteks Euroopa infovaldkonna juhtide organisatsiooni EuroCIO inimressursside töörühm jõudis 2009. aastal järeldusele, et selleks, et haridusprogrammid kasvavale vajadusele vastaksid, tuleb neid põhjalikult parandada. EuroCIO hakkas selle probleemi lahendamise nimel tööle ning tegi uute e-juhtimise õppekavade väljatöötamiseks uudset koostööd juhtivate ärikoolidega. Nende eesmärgiks on parandada oskusi ja innovatsiooniga seotud otsuste tegemist ettevõtete peaspetsialistide ja tippjuhtkonna tasemel.

Lahendamaks huvigruppide poolt välja toodud puudusi oskusteturul, käivitas Euroopa Komisjon hulga algatusi, mille eesmärk on edendada paljusid IKT-ga seotud oskuseid. Esmalt pöörati nende algatuste käigus tähelepanu IT-praktikute ametioskustele esitatavatele üha kõrgematele nõudmistele ning töötati välja strateegiad ja vahendid silla ületamiseks e-oskuste nõudluse ja sellel tasemel pakkumise vahel. Viimasel ajal on keskendutud e-juhtimise oskuste puudujäägile.

E-juhtimise oskused E-juhtimise keskseks väljakutseks on saavutada suuremat edu IKT-ga seotud uuendusvõimaluste leidmises, hindamises ja kasutamises. E-juhtimise oskused koosnevad teadmistekogust ja hulgast pädevustest, mida läheb kaasaegses majanduses vaja innovatsiooni algatamiseks ja suunamiseks IKT abil. Selline arusaam e-juhtimise oskustest on kooskõlas e-oskuste 4. PEATÜKK E-JUHTIMISE VÄLJAKUTSE

37

tunnustatud liigitusest, mille on tööstuse esindajad näiteks ära toonud 2004. aasta Euroopa e-oskuste foorumi aruandes.

Euroopa Komisjon otsustas kõigepealt keskenduda suurettevõtete tippjuhtide otsustustaseme juhtimisvajadustele. Seal keskendub IKT-põhine otsustusprotsess mitmete innovatsioonivõimaluste suuremal või vähemal määral lahti seletatud portfellidele (Peppard ja Thorp 2013). Innovatsioonipüüdlused eeldavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajate värbamist ja juhtimist, kus enamus mõistab hästi nii IKT-d kui selle potentsiaali.

Kõrge kvalifikatsiooniga, multidistsiplinaarsete, uuendusmeelsete meeskondade efektiivseks juhtimiseks on ülioluline väärtustada nende erinevate spetsialistide tööd. IKT-ga seotud ärivõimaluste täpne hindamine on võtmetähtsusega otsuste tegemisel ettevõtte tippjuhtkonna tasemel. Sellises keskkonnas töötav juht peab tõhusalt suhtlema meeskondadega ning täielikult mõistma otsuste optimeerimise vahendeid. Selleks ei lähe vaja vaid tipptasemel IKT kasutamise oskusi, vaid ka kõrgel tasemel ärioskusi ning kommunikatsiooni- ja organiseerimisoskusi. Taolisi e-juhtimise oskusi õpetatakse ülikooli informaatika õppekavades vaid osaliselt, kuigi ettevõtluse ja ärijuhtimise teadmised on vajalikud CIO ja kõrgema tasemeni välja.

E-juhtimise haridusmaastikule toetumine Euroopa Komisjon algatas 2013. aastal tööd suuniste väljatöötamise kallal e-juhtimise õppekava laiendamise toetamise nimel, keskendudes suurematele ettevõtetele. Nendel õppekavadel põhinevad haridusprogrammid peavad andma kõrgel tasemel multidistsiplinaarseid oskusi, mis vastaksid tänapäeval Euroopa suurtes avalikes ja eraettevõtetes esilekerkivatele juhtimisrollidele.

Esimene etapp hõlmas Euroopa haridusprogrammide põhimõtete määratlemist. Üle Euroopa viidi läbi laiapõhjaline uurimistöö, mis kattis kogu asjakohaste programmide maastiku. Põhiliselt sisaldavad need kat e-juhtimise põhioskust: kõrgema IT mõistmist ja äriinnovatsiooni meetodeid. Euroopas leiti üle 1000 magistriõppeprogrammi, kus sellist õppetulemuste segu pakuti. Kuid suur enamus neist haridusprogrammidest eeldavad päevaõppes õppimist ning on suunatud juba karjääri teinud õppuritele. See on hea võimalus vundamendi ladumiseks tuleviku e-juhtimise jaoks, kuid ebapiisav innovatsioonijuhtimise nõudmiste saavutamiseks käesoleva kümnendi jooksul. Alla 50 õppekava kõikjalt Euroopast suudaksid anda täielikult e-juhtimise oskusi neile, kellel on juhtimises juba märkimisväärsed kogemused, mis annaksid neile kvalifikatsiooni oma organisatsiooni digitaalse ülemineku läbiviimiseks.

Euroopas leidub liiga vähe haridusprogramme, millel on potentsiaali anda Euroopa arvukatele ettevõtetele e-juhtimise oskusi, mida tööstuse huvigrupid nõuavad. Lisaks on EL-i innovatsioonieesmärkide saavutamiseks vaja 38 e-oskuste manifest

arendada olemasolevaid tegevusi: Euroopa koolitus- ja haridusasutused peavad pakkuma rohkem e-juhtimise õppimisvõimalusi.

E-juhtimise haridusemeetodite loomine huvigruppidele Suunised e-juhtimise oskuste õpetamise toetamiseks arendati välja EuroCIO korraldatud haridusprogrammide põhjal. Eesmärgiks oli viia kõrgemale tasemele olemasolevate haridusprogrammide sisu määratlemise protsess koostöös tööandjate ja ärikoolidega. See osutus võimekaks meetodiks eduka e-juhtimise programmi pakkumisel, milles on kombineeritud töökoha juhatuse nõudmised ning olulistes valdkondades hiljuti läbi viidud teadustööde tulemused.

Suuniste kokkuvõtmiseks töötati välja õppeprogrammide ning nende õppekavade formaat. Õppekavaprofiilide keskmes on õppe-eesmärgid, mida akadeemikud ja tööandjad peavad oluliseks IKT innovatsiooniotsuste pädevuse edasiandmiseks eriti kolmandal haridustasemel. Koostöö huvigruppidega tõestas vajadust erinevate e-juhtimise profiilide järele, mille erialased teemad ulatuksid ettevõtte arhitektuurist turbe ja juhtimiseni. Iga selline õppekava profiil jõustatakse tööstuse helgete peade kaasamise abil.

Esimesed e-juhtimise õppekavaprofiilid kinnitas EuroCIO nõukogu 2014. aasta keskel. Paljud ülikoolid ja ärikoolid viisid selle järel läbi oma programmide hindamise e-juhtimise nõudmiste alusel, mis olid välja toodud õppekavaprofiilides, et hinnata selle kontseptsiooni kestlikkust. Õppekavaprofiilid on hõlbustanud dialoogi tekkimist haridusasutuste ja tööstuse vahel seotud vajalike õppetulemustega, ning neid saab kasutada kõrgkoolide programmide ja õppekogemuste edendamiseks paljudes Euroopa riikides.

Euroopa Komisjoni e-juhtimise algatusi suurtele ettevõtetele täiendab töö, mis on suunatud VKE-dele ja eraettevõtjatele. Mõlemal puhul on kaasatud tööstuse ja akadeemilisi huvigruppe e-juhtimise oskuste väljaarendamise võimaluste leidmiseks.

Euroopa väiksemate ettevõtete ja eraettevõtjate seas on põhiprioriteediks osalejate õppekoormuse minimeerimine. See saavutatakse erinevate õppestrateegiate korraldusega, milles kombineeritakse kohapeal toimuvaid seminare ning salvestatud sisu kaugõppe vormis edasiandmine. Säilitades osalejate koostöövõrgustiku väärtust, nt lühikestes suvekoolides, ning täielikult saavutades piiritletud e-juhtimise õppe-eesmärgid, kasutatakse sellise korralduse puhul parimal viisil õppejõudude aega. Individuaalõpet kombineeritakse praktikaga, mis võimaldab programmi ajal maksimaalselt jätkata aktiivset juhtimist. Teatud õppesegmentide osas on sobivaks tunnistatud MOOC-i õpetamise jaoks välja töötatud vahendid.

4. PEATÜKK E-JUHTIMISE VÄLJAKUTSE

39

Tulevikusuunad Loodetakse, et tulevikus teeb järjest suurem arv haridusasutusi koostööd tööstusega, et e-juhtimise õppekava alusel viidaks sisse suur valik kursuseid ning määratletaks ja parandataks õppemeetodeid. Mõjuala suurenemine saavutatakse ühise arendustöö käigus ning jagades salvestatud sisu haridusasutuste vahel, mis leevendaks ressursside kitsikust eriti ülikoolides, mis soovivad oma programmidele lisada süvateadmisi tehnoloogiast.

Mil Euroopa Komisjoni e-juhtimise algatused tõusevad järjest kõrgemale tasemele, tuleb juhtimise üle kanda usaldusväärsetele võtmeisikutele/huvigruppidele, tagades et juhtimisprotsess oleks võimalikult kergekaaluline.

Esimene samm oli võimendada EuroCIO poolt sisse viidud juhtimisstruktuure, mis olid loodud EuroCIO enda juhtimishariduse programmi jaoks.

Dialoog on toimunud ka teiste Euroopa ühingute ja peamiste huvigruppidega ning tulevikus laieneb Euroopa tasandi otsustamine tõenäoliselt kooskõlas paljude erinevate huvidega.

Võtmesõnum on see, et e-juhtimise hariduse ökosüsteem peab tegema aktiivset koostööd paljude huvigruppidega, et saavutada suurema võimekuse, innovatsiooni ja väärtuse eesmärki Euroopas.

40 e-oskuste manifest

5. PEATÜKK Uus innovatiivne haridus Digitaalseks tulevikuks valmistumine: e-oskused hariduses Oskused, mida Euroopa haridussüsteemi kaudu arendatakse, ei peegelda alati oskusi, mida digitaalses maailmas järjest enam vajatakse. Samas ei peegelda noorte inimeste kõrge IKT kasutus alati nende soovi seda õppida: matemaatika, loodusteaduse ja tehnoloogia õppekavadele astuvate tudengite arv Euroopas võrreldes teiste õppekavadega on viimase kümnendi jooksul langenud. Tulemuseks on „lekkiv toru“ – huvi langus loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika (STEM) õpingute vastu –, mis algab põhikooli lõpus, jätkub kolmandal haridustasemel ja lõppeb kitsa värbamisbaasiga.

Selles kontekstis püüab Euroopa 2020ndaks aastaks 20–64-aastaste meeste seas viia töötuse määra 75%-ni. Algatus „Uued oskused uute töökohtade loomise jaoks“, mis käivitati 2010. aasta novembris, püüab edendada paremat arusaamist tulevastest oskustevajadustest, saavutada suurema kooskõla oskuste ja tööturu vajaduste vahel, ning ehitada silla hariduse ja tööelu maailmade vahele.

Teoreetiliselt peaks Euroopa haridussüsteem juba praegu varustama lapsi ja noori digipädevuste ja e-oskustega, mis on vajalikud 2020. aasta tööturul.

Kuid vastavalt hiljuti väljatöötatud digioskuste indikaatorile, mis põhineb Euroopa Komisjoni loodud digipädevuste raamistikul, puuduvad 23% EL-i elanikkonnast igasugused digioskused (2012) ning ulatuvad 6% Rootsis 50%ni Rumeenias. Võttes arvesse, et digiühiskonnas toimimiseks peab inimene omama enamat kui algtasemel oskusi, võib pea poolt EL-i elanikkonnast (47%) pidada ebapiisavate digioskustega varustatuks (kus digioskused on vähesed või puuduvad). See olukord võib praegusele põlvkonnale osutuda katastroofiliseks, kes avastavad tööjõuturule jõudes, et suurel enamusel töökohtadest on e-oskused nõutavad.

Hariduspoliitika Hoolimata selgest lõhest ootuste ning tudengite pädevuste vahel, soodustatakse poliitilistest vaatenurgast haridussüsteemis laialdaselt IKT põhiteadmiste omandamist. Enamasti korraldatakse seda erinevatel haridustasemetel terviklikul viisil: õpetajate pädevus, tudengite pädevus, e-turvalisus kõigile, IKT erivajadustega inimestega ning aktsioonid digitaalse lõhe poolt mõjutatud inimeste probleemi lahendamiseks. Seadused tegelevad ka taristu loomisega, tagamaks, et koolidel on ligipääs olulistele tehnoloogiatele, nagu interaktiivsed puutetundlikud tahvlid, mõnel juhul ka tahvelarvutid ning traditsioonilised arvutiklassid 5. PEATÜKK UUS INNOVATIIVNE HARIDUS

41

(statsionaarsed või mobiilsed). Samuti on enamikus Euroopa riikides prioriteetseks digitaalne sisu, ulatudes õpetajate ja õpilaste praktikarühmadest internetis kuni e-õpikute ja andmepankade võimalusteni.

European Schoolnet’i 2013. aasta riiklike kogemuste aruanded Euroopa liikmesriikidest näitavad, et haridusministrid on välja andnud palju olulisi seadusi ja eeskirju. Need aitavad arendada IKT põhipädevusi ja teadvustada digitaalse kirjaoskuse olemust kaasaegse kirjaoskuse kontseptsiooni lahutamatu osana. Digitaalse kirjaoskuse ning pädevuse õpetamisele on riiklikul tasemel erinevaid lähenemisviise, alates iseseisvast IKT õppekavast, mis keskendub tüüpiliselt IKT kasutajaoskustele, kuni IKT lõimimiseni kõigisse ainetesse.

Mõned riigid (nt Saksamaa) ja piirkonnad kasutavad IKT põhipädevuste hindamiseks kolmanda osapoole sertifikaati, näiteks Euroopa arvutikasutaja oskustunnistust (ECDL). Enamuse puhul ei ole aga digitaalne lõhe põhiliseks murekohaks ning erinevates koolides rakendatakse vertikaalset valitsuspoliitikat erinevalt. See selgitab, miks poliitikaeesmärkide ja õpilaste oskuste taseme vahel on oluline vahe.

Kuigi jätkata tuleb praegust poliitikat IKT-meetodite ja –vahendite edasiandmiseks õigetele haridussüsteemi osadele, tuleb samal ajal keskenduda ka IKTvõimaluste süvalaiendamiseks. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ka digitaalse lõhe küsimustele, tagamaks, et kõik õpilased omandavad hoolimata oma päritolust heal tasemel IKT põhipädevused.

IKT-oskuste õppimise peamiseks takistuseks on endiselt õpetajate pädevus, millele pole ühtset Euroopa standardit kehtestatud. Üleilmsed standardid ei pruugi tingimata Euroopa kontekstile rakenduda, nii et haridusministrid uurivad vajadust luua nende endi standard, mis oleks kooskõlas Euroopa e-pädevuste raamistikuga (e-CF). Peamiseks on mitmeid sidusrühmi kaasavad algatused, mis võimaldavad õpetajatel eksperimenteerida tehnoloogiliste ja uuenduslike õppemeetoditega ning üheks taoliseks näiteks on European Schoolnet’i tuleviku klassiruumi labor Brüsselis. Siiani on Schoolnet’iga koostööd teinud kakskümmend viis tehnoloogiaettevõtet ning üle 13 000 õpetaja.

Lati tõstmine E-CF on küll kasulik kõigile kodanikele põhilise digitaalse kirjaoskuse pakkumise lähtepunktina, ei piisa selle nende ettevalmistamiseks, kes jätkavad IT ametioskuste omandamist kõrgemal tasemel või lähevad kõrgkooli informaatikat õppima. See probleem on omane kõigile Euroopa liikmesriikidele ja eriti hästi sõnastatud Livingstone-Hope’i 2011. aastal välja antud aruandes:

42 e-oskuste manifest

„Tööstused kannatavad haridussüsteemi pärast, mis ei mõista nende vajadusi. Seda võimendab kooli õppekava, mis keskendub IKT kontorioskustele rangemate informaatika- ja programmeerimisoskuste asemel, mida vajavad kõrgtehnoloogia tööstusharud, nagu videomängude ja visuaalsete efektide tootjad. Samas peavad noored ja nende õpetajad olema teadlikumad nende tööstuste töövõimalustest ja ametioskustest, mis nad sinna viivad. STEMained – loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika – ning kunst on edu pant.“ Aruanne esitab ka soovituse anda informaatika uurimisvaldkonnale võrdne tähtsus teiste teadusvaldkondadega, nagu füüsika või matemaatika, ja et seda õpetataks alates 11. eluaastast üldise õppekava raames põhi- ja keskkoolides.

Selle üleskutse peale on Suurbritannia valitsus astunud sammu traditsiooniliste IKT-tundide (mis põhinevad digitaalse pädevuse lähenemisel) asendamise poole informaatikaga, mis keskendub programmeerimisele, veebidisainile ja mobiiliseadmete rakenduste arendamisele.

Matemaatika ja füüsika Oluline eesmärk IT aluspädevustelt e-oskusteni jõudmisel on saavutused matemaatikas ja füüsikas. Head matemaatikaoskused – eriti algebra ja algoritmide mõistmine – on programmeerimis- ja andmetöötlusoskuste arendamiseks üliolulised. Microsofti õpetamise ja õppimise uurimistöö viitab sellele, et matemaatika on üks põhilisi valdkondi, kus uuenduslikke meetodeid klassis kõige vähem kasutatakse. Füüsikateadmised ja -oskused on olulised võrgunduse ja informaatikarakenduste väljatöötamiseks. Euroopa õpilaste suhteliselt madal saavutuste ja huvi tase nendes õppeainetes on kõrgetasemeliste e-oskuste omandamise suhtes murettekitav.

Eurydice’i uurimus näitab riikliku poliitika vähesusele paljudes Euroopa riikides, mis tegeleks madalamate saavutustega õpilastega. Loodusteadustes ja matemaatikas OECD rahvusvahelises õpilaste hindamise programmis (PISA) kõrgeid punkte saavates riikides on enamasti kasutusel jõulised süsteemid, et matemaatika ja füüsikaga vaeva nägevad õpilased saaksid piisavat tuge, et nende saavutused kasvaksid. Eurydice mainib ka seda, et sageli jäetakse IKT roll matemaatikas unarusse: „IKT kasutamine matemaatikas on enamikus riikides ette nähtud. Kuid hoolimata nende laialdasest kättesaadavusest kasutatakse arvuteid harva matemaatika õpetamise juures. See vastuolu viitab matemaatika tähtsuse tõstmise ebaõnnestumisele selle ühendamise kaudu tehnoloogiaga, mida õpilased igapäevaselt kasutavad.“ Viimaks, matemaatika ja füüsika kannatavad eriti tüdrukute vähese huvi all.

Näited ja mudelid, mida neis ainetes kasutatakse, pakuvad tavaliselt enam huvi poistele kui tüdrukutele. See paneb tüdrukud loobuma matemaatika ja füüsika 5. PEATÜKK UUS INNOVATIIVNE HARIDUS

43

õppilisest keskkooli tasemel, mis saab kolmandal haridusastmel takistuseks informaatika õppimisel ning edasisel karjääril IT-tööstuses. Üheks suureks teguriks selle väljakutse juures on vähene keskendumine mitmekesisuse probleemidele ettevalmistava õpetajakoolituse käigus. Eurydice leiab: „Mitmekesisusega tegelemine – st paljude erinevate õpilaste õpetamine, poiste ja tüdrukute erinevate huvidega arvestamine – ja sooliste stereotüüpide vältimine õpilastega suhtlemisel on õpetajakoolituses kõige vähem käsitletud pädevus.“ Need mured viitavad vajadusele parandada matemaatika ja füüsika ainete õpetamise ja õppimise kvaliteeti, rakendades uuenduslikumaid lahendusi, mis põhinevad nüüdisaegsetel tehnoloogiatel, pöörates senisest palju suuremat tähelepanu soolise võrdsuse probleemidele.

Informaatika kui ainevaldkond On kõnekas, et leidub vähe hiljutisi üleeuroopalisi andmeid informaatika kui konkreetse eriala rolli kohta õppekavas. European Schoolnet’i riikide kogemuse aruandest selgub, et informaatika – kui see üldse õppekavas sisaldub – on peaaegu alati valikaine. Haruldaseks erandiks on Šveits, kus see muutus 2008. aastal kohustuslikuks aineks. Teine huvitav näide on Austria, kus konkreetseks riiklikuks eesmärgiks on nimetatud IKT-d kui uute töökohtade loomise võimalust ning e-oskusi, mis oleksid kõrgemal tasemel kui algtasemel digipädevus, sh „praktiline informaatika“. Informaatika on eraldiseisev õppeaine juba põhikooli algusest peale. Omandatavad pädevused sertifitseeritakse kolmanda osapoole kvalifikatsiooniga, nagu ECDL, kuid ka tööstuse sertifikaatidega ettevõtetelt Cisco, Microsoft, SAP, Novell ja Oracle.

Küprosel rakendatakse samuti informaatika „kohustuslikku sissejuhatust“ keskkooli esimesel aastal. Järgmises kahes klassis saavad õpilased valida informaatika, rakenduste ja võrkude (viimast toetab Cisco võrgundusakadeemia) mooduleid lisaainena. Spetsialiseerunud tehnikakoolides pakutakse ühe valikuna kolmeaastast arvutitehnika spetsialisti õppekava, mis katab kõik informaatika aspektid.

Paljudes teistes riikides on sarnased võimalused saadaval kesk-eri haridussüsteemis, kuid õpilaste arv on eriti naissoost õpilaste osas nendel valikkursustel sageli madal. Vähesed riigid mainivad e-CF’i IT-pädevuse vahendina ühtse Euroopa standardi loomiseks. Sellest on kahju, sest e-CF’i kaardistamine annaks parema pildi kogu Euroopa olukorrast.

Hoolimata laialdase informaatikapoliitika puudusest Euroopa riikides leidub siiski ka näiteid madalama astme lähenemisviisidest informaatika ja tehnoloogia integreerimisele hariduse andmise käigus:

44 e-oskuste manifest

• „Scratch“, mille töötas välja Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT), on programmeerimiskeel lastele. Koolid kõikjalt Euroopast kasutavad seda algkoolist peale. Scratch’i kogukonnad on eriti arvukad Ühendkuningriigis ja Portugalis; • SURFnet/Kennisneti projekt, mida rahastas Hollandi haridus-, kultuuri- ja teadusminister, loob innovatiivseid rakendusi ja teenuseid, mis aitavad haridusasutustel IKT potentsiaali parimal viisil ära kasutada. Kuid IKT ei ole Hollandi koolides kohustuslik; • Innovatiivse õppimise ja õpetamise (Innovative teaching and learning ITL) uurimuses, mida toetasid Microsofti partnerit õppeprogrammis, vaadeldi noorte ettevalmistamise vajadust 21. sajandiks. ITL keskendub õpetamispraktikale, millel on tugevam seos 21. sajandi õppetulemustega.

Uurimistulemused näitavad, et suurem osa õpilasi on endiselt traditsioonilises „informatsioonitarbija“ rollis, mitte „probleemilahendaja, uuendaja ja tootja“. Mil IKT kasutamine õpetamises muutub üha tavalisemaks, oli IKT kasutamine õpilaste poolt paljudes uuringus osalenud koolides pigem erandiks. „Hea tava saarte“ juurest on aeg minna laiema vaate juurde informaatika õppimise ja õpetamise suhtes. Haridussüsteemid kõikjal Euroopa Liidus peavad uurima informaatika osakaalu tõstmise vajadust ning lülitama „Hea tava saarte“ juurest õppekavadesse palju keerukaon aeg minna laiema mad IKT-oskused. Pole vaja oodata, et põhi- või keskhavaate juurde informaatika ridus käsitleks informaatikaõppimise ja õpetamise teemasid – lihtsaid meetodeid saab rakendada juba kõige noosuhtes. remas haridusastmes.

Eeskujud võivad avaldada negatiivset mõju Eeskujud, nagu õpetajad, lapsevanemad, karjäärinõustajad ja meediaisiksused mõjutavad noorte karjäärivalikuid. Naissoost õpilased toetuvad karjäärivalikute tegemisel eriti vanemate eeskujude nõuannetele. Alltoodud graafikus võrreldakse naissoost tudengite, Cisco IT-töötajate ning vanemate ja õpetajate arusaamu.

5. PEATÜKK UUS INNOVATIIVNE HARIDUS

45

Mida interneti võrgundustöö sisaldab?

100 % 90 % 80 % 70 % 60 % 50 % 40 % 30 % 20 % 10 % 0%

tarkvara arendamine

klientidega kohtumine

teiste aitamine

maailma parandamine

Interneti töökohtade protsent, mis sisaldab Cisco järgi kõiki tegevusi Naistudengid, kes arvavad, et interneti tööd sisaldavad igat tegevust Lapsevanemad/õpetajad, kes arvavad, et enamus interneti töökohtadest sisaldavad igat tegevust

Lapsevanema ja õpetaja nägemus IKT-karjäärist tundub olevat eriti ebarealistlik: alla 35% usub, et IT võrgundustööl on maailmale laiemas plaanis positiivne mõju ning suur enamus usub, et IT-töötajad ei puutu teistega eriti kokku. Käesolev uurimus näitab, et on väga tõenäoline, et noortele antakse ebarealistlikku karjääriteavet. Lapsevanemate ja õpetaja nägemust IKTkarjäärist on väga oluline parandada, et IKT valdkonda siseneks rohkem noori.

Hariduse ja tööhõive vahelise lõhe ületamine Teine suur väljakutse e-oskuste hariduses on lõhe hariduse ja tööhõive vahel. Alg- ja põhihariduse reformi juhib sageli nähtav vajadus varustada lapsi suure hulga teadmistega, mis võimaldaks neid mängida hilisemas elus kultuurse kodaniku rolli. Paljudes riikides ollakse skeptilised noorte tulevikuoskuste arendamise suhtes vastavalt tööstuse vajadustele. See lähtub murest, et haridussüsteem peaks olema enamat kui tee tulevase töökoha juurde.

Noored peavad omandama teadmisi ja õppima aineid, mis parandaksid nende elukvaliteeti ja töövõimalusi. Kuid tasakaal on ehk liialt selles suunas kaldunud: noored kannatavad majanduskriisi tagajärgede käes kõige enam. Riigid, mis kannatasid kriisi tõttu vähem – nagu Holland, Saksamaa ja Austria – panevad ka kõige enam rõhku noorte töölevõtmise suurendamise meetmeid, nagu õpipoisiks olemine ja tööandja kaasamine koolitamisse.

Dr Anthony Mann Ühendkuningriigi haridus- ja tööandjata töörühmast märgib, et „OECD analüüs näitab, et riikides, kus haridussüsteemid 46 e-oskuste manifest

kombineerivad klassiõpet töökoha külastustega, mis on seotud kutseõppe võimalustega (nagu Saksa sellisüsteemis), esineb tavaliselt palju vähem noorte töötust“. Samuti ütleb ta oma aruandes, et „Briti kogemus näitab statistiliselt palju suuremat kontaktide arvu tööandjatega (nt karjäärivestlused või töökogemus), millega noor inimene koolis kokku puutub (vanuses neliteist kuni üheksateist), ning kõrgemat enesekindlust (vanuses üheksateist kuni kakskümmend neli), millega nad karjäärieesmärkide poole püüdlevad.“ Euroopa Komisjoni kampaania „e-oskused uute töökohtade nimel 2014“ annab hea pildi mitme huvigrupi koostööst selles valdkonnas. See ühendab sadu paljude sektorite sidusrühmi, kes tõstavad ühiselt teadlikkust ITkarjäärivõimalustest ning pakuvad noortele, töötutele ja ümberõppijate koolitus- ja õppimisvõimalusi. See koostöö avaldab mõju, mis on enamat kui oma osade summa ning parima mõju loomiseks tuleb seda pikaajaliselt jätkata.

Seoses teaduse ja tehnoloogia laiapõhjaliste väljakutsetega algatas European Schoolnet ja Euroopa töösturite ümarlaud programmi „inGenious“, mida 50% ulatuses on rahastanud Euroopa Komisjoni FP7 uurimisprogramm ning 50% ulatuses tööstus. Programmi eesmärk on suurendada noorte eurooplaste huvi teaduse- ja tehnoloogiavaldkonna hariduse ja karjääride vastu.

Kõik tegevused, mis inGenious’i programmi käigus ette on võetud, innustavad kooli ja tööstust koostööd tegema, et parandada STEM-karjääri mainet noorte inimeste seas ning äratada laiemat huvi STEM-õpingute pakutavate võimaluste vastu.

Soovitused Prioriteetseteks peetakse järgmisi probleeme: • Õpetajate digipädevuse taseme tõstmine Euroopa Liidus. E-CF-iga kooskõlastatud õpetaja akrediteerimise sisseviimine, et tagada et kõikjal EL-is saavad õpilased IKT-taristusse tehtavatest investeeringutest täit kasu.

• Digipädevuse tõstmine alt üles. Tagamine, et e-oskuste omandamist kannustatakse nii alg- kui põhihariduses kui kõrgemal haridustasemel, keskendudes lisaks digipädevusele ka e-oskuste kõrgele tasemele.

• Parandada loodusteaduste, eriti matemaatika füüsika õpetamist.

Suurendada mitmekesisusele keskendumist ja toetada raskustes olevaid õpilasi ning rakendada uuenduslikumaid meetodeid. Innustada töötajate kaasatust karjäärinõustamisprogrammidesse, mis kaasaks ka olulisi eeskujusid, nagu lapsevanemad ja õpetajad.

5. PEATÜKK UUS INNOVATIIVNE HARIDUS

47

• Mitmete huvigruppide koostöö suurendamine, tuues kokku tööstusja hariduspartnerid, et koos tegeleda nii karjääri tegemise kui oskuste omandamisega seotud probleemidega.

• E-oskuste ja toetavate meetmete jätkuv poliitiline prioritiseerimine, et tagada pikaajaline tegevus ning haridussüsteemi muutumine.

48 e-oskuste manifest

6. PEATÜKK The New Digital Talent Talentide otsimine ja rakendamine Digioskustega inimesi on peaaegu alati üle maailma vähe, kuna IKT areneb kiiresti ning haridussüsteemid muutuvad enamasti aeglasemalt. Kuna IKT muutub meie igapäevaelus üha valdavamaks, muutuvad puudujäägid üha suuremaks. Käesolevas peatükis käsitletakse selle olukorra kaht olulist tegurit: • Olemasolevate kvalifitseeritud töötajate täielikku potentsiaali ei kasutata ära.

Vaja on juhtimisstrateegiaid ja -taktikaid, mis tagaksid e-oskuste täiel määral kasutamise ning tõhusa IT-põhise innovatsiooni hõlbustamise.

• Miljonid eurooplased on digimajandusest kõrvale jäetud. Naised, pensionärid, puuetega ning digitaalselt/sotsiaalselt tõrjutud inimesed. Nende aitamine e-oskuste omandamisel suurendaks kvalifitseeritud tööjõudu.

Digitaalset tõrjutute täiendõppeprogrammid on olnud edukad, kuid vaja läheb tugevamaid ja laiemaid tegevusi. Vastavalt uuringule, mille viisid Euroopa Komisjoni tellimusel läbi European Schoolnet ja Liege’i Ülikool, oli 2013. aastal hoolimata populaarsest „digitaalses maailmas hästi orienteeruva“ noore ideest igal neljandal noorel eurooplasel halb ligipääs tehnoloogiale nii kodus kui koolis. Tuleb astuda samme, et parandada laiema elanikkonna oskusi, sest kuigi nad on „kaasatud“, ei ole elanikud piisavalt enesekindlad ja oskuslikud, et tehnoloogiat igapäevaelus ja karjääri huvides ära kasutada.

Toimetulek mitmekesisusega Madal töötajate mitmekesisus on Euroopas ja kogu IKT sektoris jätkuvalt probleemiks ning eriti tõsine on see IT-põhises VKE-sektoris. Ikka veel püsib kujutlus isoleeritud noorest meestöötajast, kes kirjutab programmikoodi ridu halvastivalgustatud kontoris ning kellel puudub iseseisvus ja loovus ning sageli õhutavad seda mõjuvõimsad eeskujud. Mitmekesiste meeskondade tugevused on aga hästi dokumenteeritud ja IKT koostöövaim on arusaadav, vähemalt sektori sees. European Schoolnet’i Cisco poolt 2009. aastal tellitud teadustöö näitab olulist lahknevust viisides, kuidas töötajat oma IKT-tööd kirjeldavad ning kuidas eeskujud – eriti vanemad ja õpetajad – seda ette kujutavad. Kuni meedias ja kultuuris laiemalt on vähe positiivseid näiteid, ei kaalu inimesed tõsiselt IKTkarjäärile asumist. Naised on eriti suur grupp, keda see probleem puudutab, kuna IKT-karjääri kujutatakse ja peetakse endiselt meeste pärusmaaks.

6. PEATÜKK UUS DIGITALENT

49

„Naiste nappus teadus- ja uurimisvaldkondades on juba mõnda aega teada... Kui pool 500 miljonist eurooplasest pole kaasatud ega saa sellest kasu, näeme ulatuslikku ea- ja soolõhet ning sotsiaalset ebaõiglust. Meie kui poliitikakujundajad peame sellega toime tulemiseks rakendama iga võimalikku meetodit.“ Edit Herczog, endine Euroopa Parlamendi liige. „Naiste nappus teadus- ja uurimisvaldkondades on juba mõnda aega teada...

Kui pool 500 miljonist eurooplasest pole kaasatud ega saa sellest kasu, näeme ulatuslikku ea- ja soolõhet ning sotsiaalset ebaõiglust. Meie kui poliitikakujundajad peame sellega toime tulemiseks rakendama iga võimalikku meetodit.“ Edit Herczog, endine Euroopa Parlamendi liige.

Poliitikakujundajad ja IKT huvigrupid peavad selle väljakutsega ühiselt tegelema. Vale arusaam peletab potentsiaalseid uusi talente, piirab uuendustegevust IKT arendamise ning kasutamise vallas ning viib tasakaalutuseni majanduses ja ühiskonnas laiemalt. Edit Herczog viitab eakatele, kasutades teadur Mark Prensky mõistet „digitaalsed immigrandid“. Need on inimesed, kes ei sündinud internetivõimalustega maailmas. Kutsudes üles IKT-d demüstifitseerima, märgib ta järgmist: „Jätkama peaks programme ja töötubasid, et aidata neil (eakatel) mõista, et see (IKT) on vahend info saamiseks ja vahetamiseks, mis ei erinegi nii väga raadiost ja televisioonist... IKT-põhised teenused võivad haavatavuse tunnet vähendada ning muudavad selle pikaealiseks sõltumatuseks.“ Euroopa tööjõud vananeb kiiresti, mistõttu võivad e-oskused olla suurepäraseks täienduseks kogenud professionaali portfellile, tõstes muutuval tööjõuturul ka nende teiste oskuste tähtsust. Muude tõrjutud riskirühmadega võib tegeleda mitteformaalse hariduse abil. IT-põhised telekommunikatsiooni keskused on suurepärane platvorm ebasoodsas olukorras olevate rühmade digitaalse kirjaoskuse parandamiseks kõikjal Euroopas. Avalikud internetipunktid asuvad enamasti raamatukogudes, koolides ja kogukonnakeskustes, neid juhivad sageli vabatahtlikud või kogukonna organisatsioonid ning tavaliselt on nende kasutamine tasuta, avalik ja kohalik. Neis pakutakse juurdepääsu tehnoloogiale ning mitteametlikele õppimis- ja võrgundusvõimalustele, mis on digitaalselt kõrvaletõrjutute jaoks atraktiivsed. Külastajad saavad õppida digitaalseid algoskusi, mis mõjutab nende isiklikku arengut, kodanikuaktiivsust ja töölesaamise võimalust, mis on selle mudeli oluline konstruktsioon.

50 e-oskuste manifest

MIREIA teadustöö hinnangul on EL-is ligikaudu 250 000 e-kaasamise organisatsiooni ehk keskmiselt üks e-kaasamise organisatsioon iga 2000 elaniku kohta. Kuid riiklikud algatused tuleb sünkroniseerida. Selle suunitlusega loodi mittetulundusühing Telecentre-Europe. Telecentre-Europe mängib ka vahendajarolli, innustades riikidevahelist teabevahetust, mis aitaks Euroopal täita suurenevaid IKT vajadusi.

E-oskuste värbamine mõjutab edu 41–56% kõigi sektorite ettevõtetest värbav pidevalt IT-spetsialiste ning et paljusid neist töökohtadest on „raske täita“. OECD ja Euroopa e-oskuste foorumi empiirilise teadustöö tulemused toetavad seda tulemust. On aga ülitähtis, et me kasutaksime oma olemasolevaid e-oskuste talente kõrgel tasemel.

IKT töötajaid võib olla kulukas palgata ning sageli tuleb neid pärast värbamist paljude IKT ettevõtete spetsiifilise iseloomu tõttu ümber koolitada. Lisaks sellele viitavad näitajad sellele, et Euroopa ettevõtted ei suuda e-oskusi tootlikkuse suurendamiseks samal määral rakendada kui USA organisatsioonid. Sarnaselt tunduvad USA ettevõtted, mille peakontor asub Euroopas, olevat tootlikkuse suurendamises tõhusamad kui kohalikud IKT ettevõtted. Põhjuseks võivad olla erinevused organisatsioonilistes ja juhtimispraktikates. Samuti leidub erinevusi Euroopa ettevõtete vahel. Suured on uute töötajate e-oskuste vajadusest väga teadlikud, mil VKE-de puhul on see harvem, kuigi leidub mõjukaid tõendeid, et VKE-d saaksid IT tõhusast kasutamiseks suurt kasu. Vanson Bourne’i läbi viidud globaalse uurimuse järgi peab 60% VKE-dest arvutitehnoloogia kasutamist otsustavaks teguriks, kas nende ettevõte õitseb või kiratseb. Avaliku sektori nõudlus e-oskuste järele tuleneb aga järjest suurenevast digitaalsete mehhanismide kasutamisest, näiteks e-valitsuses ja e-tervishoius.

Oskuste defitsiidiga saab tegeleda kahel moel: suurendades esmalt kutseõppe osakaalu, tööjõu sissetoomist või teistest ettevõtetest sisseostmist; parandades teisalt kvalifitseeritud või koolitatavate töötajate kasutamist. Euroopa tähelepanu on praegu keskendunud talendibaasi suurendamisele, kuid tähelepanu peaks pöörama ka nende talentide rakendamisele.

Klassiruumist töökohta Tehnoloogiauuendused kujundavad töövõimaluste tulevikku, mistõttu peavad tehnoloogia ja innovatsiooni globaalsed trendid peegelduma hariduse andmises. Õpetajad vajavad noorte ja elukestvate õppijate uuesti hõivamiseks paindlikke õpetamislahendusi ning koolides vajalikku taristut. Euroopa koolidirektorid ja õpetajad viitavad sellele, et arvutite vähesus koolides on peamine takistus IKT-põhise õppimise uuendamisel ning pooled õpetajad sooviksid EL-i aruannete järgi IKT õpetamises täiendkoolitusi.

6. PEATÜKK UUS DIGITALENT

51

Seda põhimõtet ilmestab hästi pilveandmete tehnoloogia areng. IDC andmetel on pilveandmete tehnoloogia kasvumäär üle 27%. Sellegipoolest ei suuda 56% Euroopa ettevõtted leida pilveandmeprojektide läbiviimiseks töötajaid. Ainult mõned uuenduslikud koolid hakkavad kasutama pilvepõhiseid teenuseid hariduses ning kõrgetasemelise pilveandmete e-oskused on väljaspool informaatikat ülikoolikursustes endiselt haruldased. Need, kes valdavad õigeid pilveandmete tehnoloogia oskusi, suudavad oma ettevõtlust kasvatada. CIOd peaksid pilveandmete oskuste täiendkoolituses olema esiliinil. Uute pilveandmete tehnoloogia töövõimaluste areng on lahti seletatud Microsofti õpperaportis pealkirjas „Pilveandmete tehnoloogia: mida IT-spetsialistid peavad teadma“.

Tehnoloogia või organisatsiooni ja oskuste mõju on Londoni Majandusülikooli aruande „Pilve modelleerimine: tööhõive mõju kahes eeskujulikus sektoris Ühendkuningriigis, Saksamaal, Itaalias ja USA-s“ läbiv teema. Selles uurimuses näidatakse, et pilveandme tehnoloogia toob kaasa juhtimismuudatused kõigis tööstussektorites ning et juhid peaksid edu saavutamiseks omaks võtma äri ja tehnoloogia ametijuhendite kombinatsiooni. IT-oskused muutuvad kogu tööturul järjest valdavamateks ning seonduv mõju juhtimisele on ilmselge.

Rekordilise Euroopa noorte tööpuuduse määra juures on 21. sajandi oskuste ja akrediteerimiste omandamine kriitilise tähtsusega, kui noored soovivad uusi töövõimalusi ära kasutada. IKT-tööstus peab mängima rolli võimaluste suurendamises ja arendamises, tegutsema kõikidel tasanditel koostöös teiste sidusrühmadega, et tagada IKT-oskused – kombineerituna teiste töökohal oluliste oskustega, nagu koostöövõime ja efektiivsed kommunikatsioonioskused – ning sillutama tee töövõimalusteni.

Euroopa e-oskuste väljakutse on ka juhtimise väljakutse Londoni Majandusülikooli Majandussoorituse keskus on paljastanud suure erinevuse IT kasutamisega seotud juhtimispraktikates, kus Euroopa ettevõtete sooritus on kehvem kui USA konkurendid, kellel on täpselt samad turud, kes kasutavad sama tehnoloogiat ning värbab samast tööjõubaasist. Seda avastust toetab samuti Londoni Majandusülikooli poolt läbi viidud teadustöö, millega uuriti nii suurte kui väikeste ettevõtete juhtimispraktikaid kosmosetööstuses.

Palgad ja muud preemiad olid USA-s kõrgemad nii kõrge kui keskmise tasemega e-oskuste kasutajate puhul, ning ülesanded, mida töötajad pidid igapäevaselt sooritama, rakendasid nende oskusi paremini.

Juhtimiskvaliteet mõjutab samuti uuendustegevust. Nagu üks väga austatud IT majanduse ja juhtimise analüütikute rühm seda sõnastas: „Firmad ei ühenda lihtsalt arvuteid või telekommunikatsioonivahendeid seina ega saavuta teeninduskvaliteeti ja tõhususe kasvu. Selle asemel läbivad nad vahest raske ja pika koosleiutamise protsessi. IT-müüjad leiutavad tehnoloogiaid – nad ei õpeta 52 e-oskuste manifest

neid kasutama, vaid ainult võimaldavad seda. IT kasutajad peavad vahendite rakendamise enda jaoks ise leiutama. Koosleiutamine, nagu igasugune leiutamine, sisaldab nii protsessi kui ka toote elemente. Protsessi poolest toob IT efektiivne kasutamine sageli kaasa organisatsiooni muutumise.“ See tähelepanek toob esile seni väheuuritud osa Euroopa e-oskuste väärtusahelas. Euroopa e-oskuste väljakutse on juhtimisalane väljakutse – ning järjest enam väljakutse, mis hõlmab tervet hulka ärioskusi, nagu rahandus, turundus ja haldus, kus tõhusad e-oskused on eelduseks e-äri vahendite rakendamisel tootlikkuse suurendamiseks ja ärieesmärkide täitmiseks. Seetõttu peaks meie tähelepanu liikuma IT teaduskonnalt ärikooli ning poliitikakujundajad peaksid seda arvesse võtma, et ressursse mitte valesti paigutada.

Talent tõmbab talenti – ettevaatust, Euroopa Talendikad inimesed otsivad enamasti tööd kõrgetasemelistes organisatsioonides. Võrreldavate palgatasemete uurimus näitas, et enam omandatakse sobiva ja kõrgema tasemega oskusi siis, kui inimesel on käegakatsutav võimalus kõrgetasemelises organisatsioonis tööd saada. Ja kuna sellised asutused suudavad oskusi paremini rakendada, suudavad nad uuendusliku töö eest pakkuda ka kõrgemat sissetulekut ja suuremaid preemiaid.

Järjest globaalsemal turul pürgivad Euroopa e-oskuste talendid neisse organisatsioonidesse, mis tagavad parimaid võimalusi. Esineb tõeline oht, et need võimalused peituvad väljaspool Euroopa piire. Kui Euroopa viimistleb oma e-oskuste arendamisvõimalusi, esineb kahetsusväärne oht, et ta muutub e-oskuste eksportijaks, mitte kõrge väärtusega innovatsiooni piirkonnakeskuseks. See võimalus on aga täiesti reaalne.

Soovitused Euroopa potentsiaal seisneb oma rahva pädevustes. Valdava taristuta – eriti haridus- ja koolitusasutustes – saab IKT kasutus olla vaid piiratud ning ilma oskusteta saab IKT kasutamiselt tõusta vaid piiratud majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. Suurem ligipääs seadmetele ja internetile ning paremini haritud õpetajad on elulise tähtsusega. Kui seda eiratakse, saab IKT-oskuste puudusest kitsaskoht, mis takistab EL-i muutumist konkurentsivõimeliselt maailmamajanduses.

Euroopa digitaalarengu tegevuskava püstitab mitmeid digitaalse kaasamise eesmärke, nagu internetikasutamise suurendamine 60%-lt 75%-ni 2015ndaks aastaks (ja 41%-lt 60%-ni ebasoodsas olukorras olevate inimeste puhul) ning internetti mitte kunagi kasutanud inimeste hulga vähendamine poole võrra 2015ndaks aastaks (15%-ni). Nende eesmärkide saavutamiseks läheb vaja digitaalse kirjaoskuse ja -pädevuse tegevuskava. See kava hõlmaks konkreetseid digitaalse kirjaoskuse aktsioone tõrjumisohus riskirühmadele, mitmete 6. PEATÜKK UUS DIGITALENT

53

huvigruppide partnerluse edendamist ning stiimulite loomist erasektori algatuste elluviimiseks, mis pakuksid täiendõpet kõigile töötajatele. Samuti tuleks kava terviklikul moel integreerida haridussektoris tehtud algatustega.

Seoses väljakutsetega, mis on seotud tootlikkuse ning olemasolevasse tehnoloogiatalenti tehtavate investeeringute kasvatamisega, on võtmetähtsusega järgmised tegevused: • Keskenduma tehnoloogia juhtimisele ja heade juhtimistavade teadlikkusele.

Juhid vajavad kõrgematasemelisemat haridust, mis hõlmab juhendamist, kuidas paremini suurendada IKT ressursse, samas kui valitsused peavad kannustama kehvasti juhitud ettevõtteid paremaid oskusi omandama; • E-oskustega töötajaid peaks kannustama mängima aktiivset rolli äristrateegias. Liiga sageli piirdub kvalifitseeritud personal oma tegevuses kitsastele tehnilistele ülesannetele ega saa võimalust rakendada oma oskusi uuenduslikel, tootlikkust suurendavatel viisidel; • Tagama, et e-oskustega inimestele pakutakse võrdeliselt paremaid töötingimusi. Palk ja lisatasud ning eriti ebasoodne palgavahe nende vahel, kellel on oskused ning kellel on suurem staaž kuid madalamad oskused, panevad nooremad töötajad ebasoodsasse olukorda. Kuigi ettevõtted väidavad, et nad tegelevad täitmata pakkumisega, leidub vähe tõendeid, et Euroopa pakuks üldiselt e-oskustega töötajatele kõrgemat palka; • Muutma e-oskustega inimeste karjäärivõimalusi. IKT on kõige edukamates organisatsioonides oma koha kindlustanud. Kuid e-oskustega töötajad on harva võimeline ja isegi veel harvem kannustatud tegema karjääri Euroopa kõige atraktiivsemates ettevõtetes; • Valitsused peavad tagama, et e-oskuste kasutus on eeskujulik, et nende e-valitsuse funktsioonid on kõrgel tasemel ning et nad investeerivad eksperimentidesse ja parimate tavade mudelitesse; • Tagama, et põhioskused on võrreldava kvaliteediga kõigil tööjõuturgudel, et tööandjad saaksid paremini talendid ära tunda. Töötajatel on sellest samuti kasu, kui neil tekib ühtsete kvalifikatsiooninormide ja ametijuhendite abil selge arusaam tööootustest.

Tootlikkus kasvab e-oskuste kaudu kahel põhiviisil: uute praktikate kiire ja soodne rakendamine paindlikul moel ning innovatsiooni kaudu. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid entusiastlikult suhtuma hariduse, valitsusteenistuste ja avalike teavitusprogrammide võimalustesse.

Faktid ja tagajärjed on selged. Poliitikakujundajatel, tööstusel, inimressursi spetsialistidel ja organisatsiooni juhtidel soovitatakse tungivalt soovitusi kuulda võtta.

54 e-oskuste manifest

7. PEATÜKK Digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon Jõudude ühendamine ja koostöö Euroopa on silmitsi paradoksaalse olukorraga, et 25 miljonit inimest on hetkel tööta, mil teatud riikides on ettevõtetel raskusi kvalifitseeritud digitaalsete tehnoloogiaekspertide leidmisega. Mõnes riigis on üle töötud üle poole noortest, kes sooviksid töötada. Samas võib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) täitmata töökohtade arv tõusta 2020ndaks aastaks 900 000ni, kui me midagi kiiresti ette ei võta. See on lubamatu. Kui me statistikast järeldusi ei tee, peame uurima, kuidas digitehnoloogiad Euroopa ühiskonda, majandust ja tööjõuturgu muudavad ning mida see meie tööjõule kaasa toob.

Digimajandus loob eurooplastele suurepäraseid töövõimalusi, kuid ainult õigete oskuste korral. Üks nihe, mida oma tööjõu puhul näeme, on madala ja kõrgete oskustega töötajate polariseerumine. Madala kvalifikatsiooniga eurooplased on majanduskriisist kõige mõjutatumad. Neil on aina raskem tööd leida, nende töökohad on vähemstabiilsed ning keskmiste oskustega töötajad võidavad neid isegi kõige lihtsamatele ametitele konkureerimisel. Samas saavad kõrgete oskustega töötajad tööjõuturu muutustest suurt kasu. Euroopa ei ole selles osas eriti unikaalne; näeme seda trendi praegu kõikjal maailmas, näiteks USAs või Kanadas, aga ka mitmes Aasia riigis.

Erinevalt paljudest teistest majanduse osadest, loob IKT-tööstus uusi töökohti.

2012. aastal loodi üle 100 000 uue IKT töökoha, kuigi üldine tööhõive langes.

Digitaalsed töökohad on väga nõutavad kõikides tööstusharudes, mitte ainult IKT-sektoris. Finantsteenuste, energeetika, autotööstuse, jaekaubanduse, tootmise, loovteenuste jm valdkonnad otsivad IKT eksperte. Peaaegu kõik majandussektorid sõltuvad digitaalsetest vahenditest ja inimestest, kes suudaksid neid efektiivselt disainida, kasutada ja alal hoida. Nad kõik vajavad pilveandmete, privaatsuse ja turbe, ettevõtlusarhitektuuri, mobiilirakenduste arendamise, suurandmete analüüsi või digitaalse turu eksperte, kui vaid mõned valdkonnad välja tuua. Paljud neist töökohtadest on Euroopas kõige paremini tasustatud töökohtade seas.

Digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni kogemused Arvestades seda olukorda, on selge, et me peame rohkem investeerima IKT koolitamisse, haridussüsteemide parandamisse ning digitehnoloogia karjääride 7. PEATÜKK DIGITAALVALDKONNA TÖÖKOHTADE EDENDAMISE ...

55

edendamisse, eriti naiste seas. Ainult kvalifitseeritud tööjõuga mängib digitehnoloogia jätkuvalt olulist rolli kasvu ja väärtuse loomisel Euroopas. See eeldab nii lühi- kui pikaajalisi lahendusi. Seepärast käivitas Euroopa Komisjon 2013. aastal digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni (edaspidi koalitsioon), mis on mitme valdkonna sidusrühmade partnerlus toimetulekuks digitaalsete oskuste puudujäägiga Euroopas ning sadade tuhandete täitmata IKT-valdkonna töökohtadega tegelemiseks. Senised kogemused selle algatuse raames on andnud mõned olulised teadmised.

Esimene ausaam on see, et digiajastule sobiva tööjõu ehitamine eeldab kõigi huvigruppide sh ettevõtete ja valitsuste, koolide ja ülikoolide tihedat koostööd.

We need to improve the awareness about the exciting opportunities that exist in digital Tehnoloogiat, in smaller and larger organisations. Peame tõstma teadlikkust olemasolevatest võimalustest, mis digitehnoloogias väiksemates ja suuremates organisatsioonides eksisteerivad. Peame kohandama õppekava ning pakkuma suuremaid koolitusvõimalusi töökohal. See ei ole väheoluline ning nõuab otsustavat tegutsemist, ressursse ja kõigi huvigruppide ühist visiooni.

See visioon hõlmab viit laiemat eesmärki: (1) Kõigi eurooplaste haridusse tuleb viia algtasemel IKT-koolitus. Peame kutsekoolides ja ülikoolides pakkuma kooskõlastatud kraade ja õppekavasid, et tudengid saaksid tööjõuturul õnnestumiseks vajalikud oskused.

See sisaldab ka kodeerimisoskusi.

(2) Noored, eriti naised, peavad teada saama, et digitehnoloogia on atraktiivne karjäärivõimalus ja et digioskused on ametialase edu saavutamiseks üliolulised. Peame IKT-lt ära võtma nohikute elukutse maine.

(3) Koolitusmaterjale peab koostama koostöös tööandjate, IKT-firmade ning traditsiooniliste sektoritega, et õpitavad oskused vastaksid tõeliselt ettevõttes vajalikele oskustele.

(4) Kui inimesed on koolituse läbinud, peavad nad saama võrreldavad sertifikaadid, et tööandjad võiksid nende oskusi ära tunda, tasustada ja arendada.

(5) Inimesed peaksid olema seal, kus on IKT töökohad. See eeldab paremat töötajate liikuvust EL-is, või uusi lähenemisi töö toomiseks sinna, kus on inimesed.

Teine arusaam digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni kogemuse põhjal on see, et toetajad ainult ei aruta, vaid tegutsevad ka ise: tehtud on vastastikkuseid kokkuleppeid, sh suurfirmade, väiksemate ettevõtete, haridusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide poolt. Need toetajad lubavad pakkuda täiendkoolitust, tööpraktikat ja töökohti, või organiseerida üritusi ja koolikülastusi, et teavitada noori IKT-karjäärist. Samuti palume tegevjuhtidel 56 e-oskuste manifest

ja poliitikajuhtidelt anda koalitsioonile olulist tuge, laiendades liikmete ringi IKT-firmadeni ja IKT-d kasutavate firmadeni. Soovime koalitsioonile luua tugevama huvigruppide kaaspartnerluse ning liituda rahastamisvõimalustega Noortetagatise, Euroopa sotsiaalfondi ja Erasmus+ kaudu.

Kolmas aursaam on see, et väljakutsed erinevad riigiti. Riiklikud ja kohalikud algatused peavad täiendama Euroopa tasandil tehtud tegevusi tõelises lähimuspõhimõtte vaimus. Euroopa Liit peaks toimetama ainult valdkondades, kus ta loob Euroopale lisaväärtust. Riiklikud ja kohalikud algatused saavad arvesse võtta konkreetseid vajadusi nii riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasemel. Üle 10 riikliku ja kohaliku koalitsiooni on juba käivitatud ning mitmed teised alustavad lähikuudel.

Maailm muutub digitaalsemaks ja samuti teeb seda tööjõuturg. Digioskuste väljakutse jääb poliitiliste kavade prioriteediks veel mõnda aega. Uueks kirjaoskuseks on oskused, nagu kodeerimine. Digioskusi on vaja nii inseneril kui disaineril, õpetajal, õel kui veebiettevõtjal. Meil kõigil, kas riigi tasandi poliitikakujundajatel, ettevõtetel, haridusasutustel ja eraisikutel, on kollektiivne vastutus kindlustada, et Euroopa tööjõul on õiged digioskused. Õiged oskused jääda digitehnoloogia uuendajateks ning võimaldada oma lastel saada tuleviku töökohti.

7. PEATÜKK DIGITAALVALDKONNA TÖÖKOHTADE EDENDAMISE ...

57

8. PEATÜKK Tulevikunägemus Edasiliikumine ja pingutuste suurendamine 2014. aastal on Euroopal hädavajalik suurendada tootlikkust. Finantskriisi teravad sümptomid on ehk taandunud, kuid põhjuseid pole ravitud. Kasinus ja kulude vähendamine ei suuda üksi õitsengut tekitada. Põhimõttelised pikaajalised väljakutsed, nagu vananev elanikkond, ebaühtlane tervishoiu jaotumine, ebaefektiivne energiajaotumine ja kõrge saastatus teevad IKT-st mängumuutja.

Euroopa peab toetama õigeid oskusi, et uuendustegevuse ja ärialgatuste abil kasvama hakata. „Oskuste ja tööjõu areng on Euroopa majandustuleviku valuuta,“ sõnas Microsofti Euroopa nõukogu eesistuja ja Euroopa e-oskuste ühingu aseeesistuja. Ning innovatsioon, ütleb kaasaegse juhtimise isa Peter Drucker, „on ressurssidele väärtuse loomise uue võime andmine.“ IKT-uuendustel on teatud eripärad, mis määravad oskuste nõudluse: • Kiirus: hoolimata sõltuvusest pikaajalistest arengutest, nagu uued mobiilsidevõrgu standardid või arhiveerimistehnoloogia alusuuringud, ei ole ühelgi teisel tööstusel võrreldavaid innovatsioonitsükleid. Seotud oskustel on seetõttu piiratud eluiga; • Vastastikkuses sõltuvuses: IKT-innovatsioon toimub harva isolatsioonis.

Mõisted, nagu platvormistrateegiad, on tööstusele üliolulised. Seetõttu kirjutavad vajalikud oskused, sh strateegiaoskused ette nii tehnilised arengud kui turudünaamika; • Sotsiaalne: IKT hõlmab sotsiaalseid nähtusi, nagu massikoostöö, sotsiaalmeedia ja ühisloome. See kujundab ümber sotsiaalse läbikäimise ja tööprotsesside olemust. Seetõttu juhib IKT nõutavaid oskusi sotsiaalses, juriidilises ja juhtimise valdkondades; • Tõeliselt globaalne: kuna asukoht on muutunud ebaoluliseks, on IKT loonud tõeliselt üleilmastunud ja üleilmastuva tööstuse. Mõned aspektid on ka kohalikud – eriti need, mis on kokkupuutes ühiskonna, kasutaja ja organisatsioonidega, mil teised on järjest enam kontsentreeritud. Näiteks Google teenindab üle 100 riigi kõigest 12 suurest andmekeskusest, mis paiknevad üle maailma;

58 e-oskuste manifest

• Ettevõtlik: IKT-innovatsiooni juhib järjest enam avalik uuendustegevus ja protsessid, nagu „emafirmast eralduvad ettevõtted“ ja ettevõttevälised firmad, aga ka ühinemiste ja ülevõtmiste suurenemine. Ülemaailmsed ettevõtted, nagu Facebook või Google, olid vaid kümne aasta eest vastrajatud firmad; • Muutev ja lõhkuv: IKT võimaldab teha uuenduslaineid ning mitte vaid uute toodete ja teenuste osas, vaid luua ka uue närvisüsteemi ettevõtte sees, muutes protsesse ja organisatsioonimudeleid. Luues aluse täiesti uutele ärimudelitele, suudab IKT tööstust nii lõhkuda kui uut moodi üles ehitada.

Arvestades neid olulisi tegureid, ei ole kitsas, ainult tehnoloogiale keskenduv nägemus e-oskustest sobilik. Integreeritud oskustega inimesed peaksid IKT-d toetama. Haridus asub lahenduse keskmes. Peame e-oskusi ja IKT-ga võimendatud haridust integreerima ning ühtsemalt kaasama haridussüsteemi ja elukestvasse õppesse, sh juhtumis- ja ettevõtlusoskuste ja pädevuste osas.

Nagu Daimleri CIO Michael Gorriz on märkinud: „IKT-spetsialistiks ja struktureeritud ülesannete täitjaks saamiseks vajalike e-oskuste omandamise ja edasiarendamise võimaldamine peaks meie ühiskonnas muutuma loomulikumaks. See ei ole vajalik vaid suuremates organisatsioonides; see on oluline ka selleks, et Euroopat samm-sammult uuendusliku ühiskonna või nn teadmisteühiskonnaks arenemise suunas.“

Olge hoiatatud Euroopa on ohus. Haridustee, mis loob uut Euroopa IKT-talente – võtmetähtsusega ametivaldkonda ja tööstust 21. sajandil – kannatab defitsiidi all.

Esiteks on vähe kasutatud potentsiaali kasutada IKT-d alg- ja põhihariduses suuremal pinnal ja õppekava osana. Selles arengufaasis saadakse innustust edasiõppimiseks ning omandatakse algoskused. IKT pakub õpetajatele palju võimalusi arendada uuenduslikke haridusmudeleid, tuues eriti hariduskeskkonda tõelisele maailmale lähemale. Näiteks geograafiatunnis saaks kasutada reaalaja andmeid keskkonna või liikluse kohta, ajalootunnis pääseda ligi ajaloolistele dokumentidele digiraamatukogus ning teostada matemaatikas andmeanalüüsi laiapõhjaliste realistlike andmete põhjal.

Hetkel ei tegele IKT-alane uurimistöö oluliste e-oskuste pädevustega, nagu need, mis on seotud IKT sotsiaalse dimensiooniga, ettevõtluse ja innovatsiooniga, aga ka ärioskustega. Need oskused omandatakse peamiselt pärast ülikooli lõpetamist tööelu käigus. Mõned ülikoolid mõistavad seda väljakutset. Näiteks Warwicki Ülikool Ühendkuningriigis pakub tudengitele võimalust läbida „võtmeoskuste“ programmi.

8. PEATÜKK TULEVIKUNÄGEMUS

59

Euroopa e-oskuste defitsiit alg-, põhi- ja keskhariduses on tekitanud IKT tööjõuturul olukorra, kus traditsioonilised ülikoolidiplomid on töölesaamise suhtes väheolulised. Tegelikult on paljudel IKT-praktikutel akadeemilised kraadid muudel erialadel kui informaatikas. IKT-oskusi demonstreeritakse töösaavutuste, karjäärivalikute kaudu või neid lihtsalt väidetakse endal olevat, suutmata seda ametlikult tõestada.

Nüüd on aeg see ära teha Käesolevas manifestis pakuvad oma ala liidrid välja mitmeid konkreetseid tegevusi, mille abil IKT-spetsialistide haridusega tegeleda, mis omakorda aitab uuendada ja ülal hoida IKT-sektori ja laiema e-oskustega tööjõu head seisu.

Põhi- ja keskhariduses alustamine E-oskuste omandamine varajases nooruses alates algkoolis kuni õpilase akadeemilise karjäärini välja, arendab innovatiivset mõtteviisi, mis osutub väärtuslikuks tööjõuturule sisenemisel. Tööstuse algatus õpetajatele ja õpilastele koolis ja ülikoolis, nagu Microsofti Imagine Cup, Inteli „Maailmaedendusprogramm“ (World Ahead Program) või Google’i teaduslaat, rõhutavad IKT-tööstuse toetust ning õpilaste ja tudengite huvi. Ellukutsumisest peale on Imagine Cup’il osalenud 1,75 miljonit tudengit 190 riigist.

Otsustav element taoliste algatuste juures on loovuse ja ettevõtlusvaimu kasutamine õpilaste poolt, tutvustades neile samas probleeme, mida IKT abil saaks lahendada. Järgmine arengusamm oleks selliste õppimisviiside integreerimine õppekavadesse, et toetada organisatsioonilist uuendustegevust haridusasutustes (nt uute ruumide ja teemade uurimine), juhtides tegelikult haridusuuendusi IKT abiga.

IKT-karjääri atraktiivsuse suurendamine Hariduse transformeerimise lahutamatu ning edasiviiv osa on IKT kui elukutse atraktiivsuse tõstmine. Euroopa kodanike jaoks peab toimuma läbipaistvam tohutute võimaluste ja karjääri kaardistamine IKT valdkonnas, et e-oskused nende karjääri lülitada. Näiteks Euroopa e-oskuste karjääriportaal võimaldab kokku viia õiged oskused õigete töökohtadega, aidates samal ajal murda IKTkarjääriga seonduvaid müüte.

Endiselt on vajalik samm-sammuline muutumine seoses IT kuvandiga noorte, naiste ja vananeva tööjõu seas. Üks konkreetne meetod oleks kaasata ja tõsta Euroopa digitaalsete saadikute profiili kui aktiivsed eeskujud IKT-sektorist, aga ka seonduvatest valdkondadest, nagu informaatika valdkonna peaspetsialistid, digitaalse eraettevõtluse arendajad või juhtivad teadlased. Valitsevad stereotüübid IKT-praktikutest takistab IKT teenindussektori kasvu ja äriinnovatsiooni peaaegu kõigis organisatsioonides, kui sellega ei tegeleta.

60 e-oskuste manifest

Sammud selles suunas, et mõistetaks, millist aktiivset rolli saaksid naised IKT-s mängida. Seda ilmestab hästi Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroesi algatus „Naiste parimate tavade koodeks IKT-s“. See loob esimesi võimalusi naiste kogemuste suurendamiseks IKT-karjääris. Sellega on liitunud paljud akadeemilised ja IKT-tööstuse partnerid.

Koostöö suurendamine ja laiendamine akadeemia ja IKT-tööstuse vahel Kiires IKT-maailmas, mille määrab suuresti ettevõtluse ja turu aktiivsus, peab akadeemiline maailm säilitama tiheda sideme tööstusega. Olulise tähtsusega on tööstuse juhitud programmid, mis kaasavad ülikoole, nagu Microsofti akadeemilise alliansi IBM-i akadeemia-algatus. Esimene ülesanne on olnud anda akadeemiale tasuta või soodushinnaga tooteid ja teenuseid. Uute arengusuundade seas on ülesanne tagada tööstustasandi andmekeskuste tootlikkus ja suurte andmeanalüüsikeskkondade arendamine, nagu ühine Pilveandmetöötluse Ülikooli algatus IBM-ilt ja Google’ilt.

Lisaks on IKT-tööstus tegev ülikoolide teaduskestustes, personalivahetuses ja uutes koostöövormides. Näide sellest on Soome Aalto Ülikool, mis asutati koostöös Nokia korporatsiooni ja teiste tööstuspartneritega ning ühise disainija teenindusettevõtete loomine õpilaste äritegevuse toetamiseks ja nende hõivamiseks innovatsiooniprojektidesse.

IKT-tööstus on ka hõivatud akadeemia nõustamisse, et informaatika ja seonduvate erialade õppekavasid parandada ja laiendada. Selle näiteks on IBM-i Teenindusteaduse algatus, mis edendab IKT-uuenduse õppekava keerukates teenindussüsteemides, nagu tervishoid või energeetika.

Endiselt on ruumi suuremaks koostööks erasektori IKT-koolitusasutuste, tööstuse ja kõrgkoolide vahel. See puudutab sertifitseerimist, mida peaks võimaldama lisaks ülikoolikraadidele. Hinnatavad oskused seostuvad konkreetsete turunõudmistega, näiteks tarkvaraarendusmeetodite parandamise, tootealase koolituse või spetsiifiliste programmeerimiskeeltega.

Sertifitseerimist võib täiendada laiem akadeemiline haridus eriliste elementidega, mis võimaldavad tööandjal praktiku küpsust kindla IKT-ülesande, tehnoloogia või vahendi puhul hinnata. Sertifitseerimine, nagu siin kirjeldatud, tegeleb ka kvaliteedijuhtimise ja kiire IKT-turu probleemidega, kus konkreetsetel kvalifikatsioonidel on piiratud eluiga.

Euroopa sertifitseerimisstandardite edendamine IKT-professionaalsuse tõstmine lisab edasijõudnud IKT-pädevuste omandamisele uue stiimuli ja paindlikkuse. Mõeldes oskuste õppimise investeeringule kindlas sektoris, on akrediteerimine väga tähtis võrdlusalus, sest see 8. PEATÜKK TULEVIKUNÄGEMUS

61

toetab professionaalide liikuvust ning tagab aluse atraktiivsete karjääristruktuuride arendamisele.

E-pädevuste raamistiku (e-CF) arendamine annab Euroopa eri valdkonna huvigruppidele unikaalse ja konsensusliku mõõtkava IKT-praktikute pädevuste hindamiseks kõigis liikmesriikides ja tööstussektorites. Raamistikul on potentsiaali saada suureks Euroopa eeliseks. INSEAD-i ambitsioonikas töö Euroopa e-pädevuste õppekava suuniste väljatöötamisel kooskõlas e-CF-iga tunnustab IKT-praktikuid standardse õppekava kaudu. See tugevdab Euroopa ülikoolide rolli IKT-praktikute ja e-pädevate juhtide koolitamisel Euroopas. See on tõepoolest samm õiges suunas.

Partnerlus IKT-hariduse uuendamise ja e-oskuste arendamise nimel Valitsused, tööstus ja akadeemiline maailm peaksid tegema tihedat koostööd tagamaks, et Euroopal on kõrgetasemelised e-oskused, mis on vajalikud esilekerkivates valdkondades, nagu pilveandme tehnoloogia, roheline IT, küberturve, koostalitlusvõime ja e-tervis. Oskused edu saavutamiseks IKT-tööstuses peavad arenema ja uute kasvualadega kohanduma. E-oskuste mõju sektoritele, nagu tervishoid, muudab ja parandab tulevikus viise, kuidas me mõne ühiskonna suurima raskusega toime tuleme.

Mõned, kuid mitte kõik Euroopa organisatsioonid, kes tegelevad IKThariduse ja e-oskuste parandamisega on näiteks järgmised: The European Institute of Tehnoloogiat and Innovation (EIT) – ICT Labs; Euroopa e-oskuste ühing (EeSA), Euroopa õppetööstuse kontsern (ELIG), Euroopa juhtimisarengu fond (EFMD), European Schoolnet (EUN), DIGITALEUROPE jt. Igaüks neist panustab laiematesse eesmärkidesse, mis on käesolevas manifestis loetletud, ning juhib Euroopa Komisjoni e-oskuste strateegiat rohujuure tasandil.

Järgmistele tegudele hüppevalmis Euroopa ja liikmesriigid peavad nüüd tegutsema, vastavalt siin toodud soovitustele. Vajalikud on laiapõhjalised ja kooskõlastatud investeeringud kõikide huvigruppide poolt, et tagada, et Euroopa saaks konkurentsivõime, suurema kasvu ja paremate töökohtade parandamisest täielikku kasu.

62 e-oskuste manifest

Väljakutsed võib kokku võtta järgmiselt: • Integreeritud e-oskuste loomine tuleviku IKT-ametitele; • IKT rolli parandamine ning IKT õpetamine alg- ja põhikoolis, et tõsta laiemat huvi ja motivatsiooni teha karjääri IKT-s.

• Informaatika ja seonduvate erialade akadeemiliste õppekavade laiendamine ja uuendamine, et toime tulla tulevaste IKT väljakutsetega; see viitab IKT kui teadusvaldkonna liigse tehnilise fookuse ületamisele; • Uute partnerlusmudelite loomine tööstuse ja akadeemilise maailma vahel, et parandada tudengite kaasamist IKT-põhisesse innovatsiooni ja ettevõtluse õppimisse.

• Täiendada akadeemilist haridust tööstuse juhitud mitteametlike kvalifikatsioonidega, mis järgivad kõikjal Euroopas tunnustatud sertifitseerimismudeli standardeid.

8. PEATÜKK TULEVIKUNÄGEMUS

63

KAASAUTORITE TÖÖKOGEMUS Gilles Babinet Prantsusmaa digitšempion Prantsusmaa digitšempionina töötab Gilles Babinet selle nimel, et hariduses innovatsiooni läbi suruda. Ta on CaptainDashi eesistuja ja National du Numerique’i endine eesistuja.

Professor Martin Curley Asepresident ja direktor, Intel Labs Europe, Intel Corp.

Intel labsi vanema peainseneri ja asepresidendina jagab Martin vastutust üle 4000 teadlase ja arendaja eest Euroopas. Tema karjäär hõlmab rahvusvahelise IT-firma tippjuhi, automatiseerimise ja teadusvaldkonna rolle Intelis, General Electricus ja Philipsis. Martin on Iirimaa Innovatsiooniväärtuste Innovatsiooni aasasutaja ning hetkel EL-i Avatud innovatsioonistrateegia ja –poliitika töörühma kaaseesistuja. Samuti on ta EL-i tasandi nõunik IKT- ja innovatsioonimeetmete osas.

Dr Michael Gorriz CIO ja IT-juhtimise osakonna juht, Daimler AG Michael on olnud Daimleri CIO 2008. aastast pärast pikka ja mitmekülgset IKT-karjääri Daimleris ja kosmosetööstuses. Ta vastutab kõigi ITsüsteemide strateegia, planeerimise ja arendamise eest ja kõigi andmekeskuste ja kommunikatsioonivõrgustike tegevuse eest. Tema eelmiste roolide hulka on kuulunud erinevate Daimleri äridivisjonide ja üleilmsete süsteemide IT-juhtimine asepresidendi tasemel. 2009. aastal nimetasid Saksa ajakirjad CIO ja Computerwoche Michaeli suurte ettevõtete arvestuses „aasta CIO-ks“.

Peter Hagedoorn Peasekretär, Euroopa CIO-de ühing Peter on olnud Euroopa CIO-de ühingu (endine EuroCIO) peasekretär alates 2011. aastast. 2004. Aastal asutas ta Hollandi CIO-de platvormi. Peteri üle 20-aastane töökogemus IKT-sektoris sisaldab CIO ja asepresidendi rolle Hollandi rahvusvahelistes ettevõtetes Hagemeyer ja OcéNV ning nõuniku rolli avalikus ja erasektoris Euroopa tasandil.

64 e-oskuste manifest

Birgit Hanny Tegevdirektori asetäitja, ASIIN Birgit kulub akrediteerimisasutuse ASIINi tippjuhtkonda ja täidab seal ka konsultandi rolli. Ta tegeleb kõrghariduse välise kvaliteedihindamise kriteeriumide ja tegevuspõhimõtete arendamise ja parandamisega ning osaleb hariduse ja teadustööga tegelevate organisatsioonide nõustamis- ja hindamisteenustes. Enne seda oli Birgit oli KPMG (BearingPointi) vanemkonsultant nii finants- kui avalikus sektoris.

Dr Lex Hendriks Äriteadmiste konsultant, EXIN Oma enam kui 25-aastase töökogemusega IT-valdkonnas, IT-teenuste juhtimise ning koolituse ja sertifitseerimise alal on Lex panustanud ITIL-i sertifitseerimisprogrammi ja oli üks EXIN-i IT-teenuste juhtimisprogrammi arhitekte. Lex on osalenud ka mitmetes e-pädevusega seotud projektides, sealhulgas e-oskuste kvaliteedimärgi projektis Euroopa Komisjonis, mida juhtis empirica. Lex on avaldanud mitmeid uurimusi arvuti abil tehtud teadusuuringute kohta matemaatilise loogika ja disainiteooria vallas.

Edit Herczog Endine Euroopa Parlamendi liige (MEP) ja Euroopa interneti sihtasutuse juht Edit veetis eelmised kümme aastat Euroopa Parlamendis juhtiva MEP-ina konkurentsivõime ja majandusliku õitsengu valdkonnas. Töötades tööstuse ja eelarve komitees võitles ta selle eest, kuidas kasutada Euroopa ressursse parimal viisil. Inimressursi suutlikkuse suurendamine ning talendibaasi ja digitaalse ülemineku maksimeerimine on tema peamised prioriteedid.

E-oskuste saadikuna ja Euroopa Interneti Sihtasutuse juhina edendab ta vajadust toetada nii noori kui eakaid, et suurendada digitaalseid võimalusi.

Edit on töötanud erasektoris erikemikaalide valdkonnas.

John Higgins CBE, peadirektor, DIGITALEUROPE Johni IT-alane karjäär algas süsteemianalüütikuna ning seejärel vanemkonsultandina Ernst & Young’is, enne kui ta läks tegevjuhiks Californias tegutsevasse internetiettevõttesse Rocket Network. John määrati 2011. aastal DIGITALEUROPE’i peadirektoriks, kui ta oli UK-s olnud juhtivatel ametikohtadel. Ta on Warwicki Ülikooli juhtorgani liige ning olnud Briti tööstusliidu ja Maailma IT-teenuste ühingu eesistuja. John on Kuningliku Kunstiühingu liige ning sai 2005. aastal oma teenete eest Ühendkuningriigi IT-tööstusele Commander of the British Empire’i (CBE) ordeni.

KAASAUTORITE TÖÖKOGEMUS

65

Tobias Hüsing Teadusuuringute vanemkonsultant, empirica Tobiase töö hõlmab teadustegevust ning e-juhtimise ja e-oskuste poliitika ja tööturu konsulteerimist ning teaduse, innovatsiooni ja teadmiste edastamise poliitikat. Praegu koordineerib ta Euroopa Komisjoni uurimust „e-juhtimise oskused VKE-de jaoks“. Tobias juhib empiricas e-oskuste pakkumise ja nõudluse prognoosimise meeskonda, mis analüüsib tööstuse ja tööjõuturu kogemusi ning e-oskuste ja e-juhtimise hariduse ja koolituse pakkumise süsteemi.

Dr Bruno Lanvin Tegevdirektor, INSEAD eLab INSEAD eLab’i tegevdirektorina mängib Bruno juhtivat rolli INSEADi innovatsioonivaldkonna töös (innovatsioonivalmiduse mudel; globaalne innovatsiooniindeks). Samuti on ta tööalaselt pikka aega olnud seotud Maailma Majandusfoorumiga, arendades võrguvalmiduse indeksit ja globaalset infotehnoloogia aruannet. Bruno on karjääri jooksul olnud tegevdirektor Maailmapangas ja ÜRO tegevdirektori kabinetiülem, strateegilise planeerimise valdkonna juht ning VKE-de kaubanduse konkurentsivõime üksuse juht.

Simon Robinson Direktor, empirica Simon juhib empirica’s nõustamis- ja uurimisrühmi, keskendudes innovatsioonile, teadusuuringute juhtimisele, teadmiste edasiandmisele; tervishoiu ja sotsiaalhoolekande uuendustele ja avaliku sekkumise hindamisele, sh suured ELi energiasäästmise algatused. E-oskuste valdkonnas algatas ta lähenemisviisi „Euroopa suuniseid ja kvaliteedimärgid e-juhtimise õppekavas“, mille võttis kasutusele ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat ning nüüd koordineerib ta tööd Euroopa suuniste ja kvaliteetimärkide uue õppekava nimel.

Professor Sharm Manwani IT-juhtimise vanemprofessor, Henley Ärikool, Readingu Ülikool Sharm õpetab ja uurib äri ja IT integratsiooni, mis hõlmab strateegia-, arhitektuuri- ja muutuste programme. Ta on asutanud ja juhib Deutsche Telekomi mainekat Ettevõtete Infojuhtimise Meistrite programmi (Masters in Enterprise Information Management). Sharm on olnud CIO Diageo ja Electroluxi Euroopa harudes. Ta kuulub IT-tööstuse auhinnakomisjonidesse ja on teinud ettekandeid paljudel akadeemilistel ja erialastel konverentsidel. Tema raamat „IT loodud ärimuutustest: edukas juhtimine“ toetab vastava kvalifikatsiooni kasutuselevõttu.

66 e-oskuste manifest

Dr Clare Thornley, teadur Innovatsiooniväärtuste Instituut (IVI) Clare’i teaduslikud huvid hõlmavad infootsinguid, uusi teaduse mõju mõõtmise viise poliitikas ja praktikas kasutamiseks, infoeetika ja infofilosoofia. Ta on olnud IVI teadur 2013. aasta septembrist ning ning on osalenud projekti „E-oskused: rahvusvaheline mõõde ja globaliseerumise mõju“ meeskonnas.

Clare’il on ka laiapõhjaline õpetamis- ja koolituskogemus ning ta on õpetanud infootsinguid ja teaduspoliitikat Ühendkuningriigi ja Iiri ülikoolides.

Clare’i toetasid manifesti koostamisse panustamisel IVI teadurid dr Marian Carcary ja dr Eileen Doherty.

Freddy Van den Wyngaert Agfa-Gevaerti kontserni CIO Freddyl on üle 30-aastane töökogemus IT-valdkonnast nii Euroopas kui USAs. Ta on „Agfa ICS-i“ Üleilmsete jagatud teenuste asepresident ja infovaldkonna juht (info- ja sideteenused) ning tegutseb ka Euroopa CIOde ühingu (EuroCIO) juhatuse esimehena. Enne Agfa-Gevaertigaliitumist töötas Freddy mitmetel juhtivatel kohtadel ExxonMobil Chemical’i IT- ja ärivaldkonnas. Freddy Belgias äri- ja IT-võrgustike ettevõtte ADMi juhatuse liige ja Belgia ettevõtluse CIO-de foorumi juhatuse esimees.

Dr Desirée van Welsum IKT-poliitika vanemkonsultant, Maailmapank Desirée van Welsum on vanem majandusteadlane ja poliitikakonsultant, kes on spetsialiseerunud majanduslikele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõjudele Maailmapangas. Tal on enam kui 10-aastane kogemus rakenduslike majandusuuringute ja poliitikaanalüüsi vallas majanduse eraja avalikus sektoris, olles varem töötanud OECD-s, ÜRO-s (UNCTAD ja ITU), Conference Board’is ja Ühendkuningriigi Riiklikus Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituudis (NIESR). Ta on nõustanud RANDi korporatsiooni, INSEADi ja Euroopa Komisjoni. Ta on avaldanud palju uurimusi IT mõju kohta, sh majanduskasvu ja tootlikkuse, innovatsiooni, tööhõive ja oskuste, teenustega kauplemise ning offshore-firmade ja allhangete valdkondadele.

KAASAUTORITE TÖÖKOGEMUS

67

TOIMETAJAD Emma Bluck, Gold Spark Consulting’i direktor ja European Schoolnet’i konsultant Patrice Chazerand, digimajanduse ja kaubandusrühmade direktor, DIGITALEUROPE Alexa Joyce, strateegia, õpetamise ja õppimise valdkonna direktor, Microsoft Marianne Kolding, IDC Euroopa teenistuse uurimisrühma asepresident Jonathan Murray, direktor, DIGITALEUROPE Andrea Parola, peadirektor, Euroopa e-oskuste ühing Christel Vacelet, kommunikatsioonijuht direktor, European Schoolnet

68 e-oskuste manifest

VIITED JA KA SUTATUD KIRJANDUS Ala-Mutka, K., Punie, Y., & Redecker, C. (2008). “Digital Competence for Lifelong Learning”. Teemaleht. Euroopa Komisjon. TÜKi tehnilised märkused ( JRC48708).

Andersson, T., Curley, M., & Formica, P. (2010). “Knowledge driven Eraettevõtlus: The key to social and economic transformation”. Springer.

ACS (2014). Australian Computer Society Code of Professional Conduct Case Studies Agresti, W. (2008). “An IT body of knowledge: The key to an emerging profession”, IEEE IT Professional, Nov.-Dec. (2008). pp 18-22 Avolio, B.J., Kahai, S. ja Dodge, G.E. 2001. “e-Leadership: Implications for Theory, Research, and Practice”. Leadership Quarterly, 11(4): 615-668.

Bilbao, B., Dutta S. ja Lanvin, B. (2014) - “The Rewards and Challenges of Big Data”, Global Information Tehnoloogiat Report, Cornell-INSEAD-World Economic Forum.

Bresnahan, T., Brynjolfsson, E., ja Hitt, L. (2002) “Information Technology, Workplace Organization, and the Demand for Skilled Labor: Firm-Level Evidence”. Quarterly Journal of Economics, Vol. 117 pp. 339-376 Carcary, M., Sherry, M., McLaughlin, S. ja O’Brien, C. (2012). “Career development for ICT professionals: driving transparency in educational attainment”.

Cattaneo, G., Husing, T., Kolding, Korte, W.B., & M., Lifonti, R. (2009).

“Monitoring e-Skills demand and supply in Europe. Current situation, scenarios, and future development forecasts until 2015”.

Cedefop. “Skill supply and demand in Europe. Medium Term forecast up to 2020”.

CEN ((2008). CWA 15893-1:2008. Euroopa e-pädevuste raamistik – 1. osa: raamistik. CEN-i IKT-oskuste töötuba.

VIITED JA KASUTATUD KIRJANDUS

69

CEN (2012). CWA 16458. Euroopa IKT-spetsialistide profiilid. CEN IKToskuste töötuba.

Clayton, T. ja Welsum, D. (2014), ‘Closing the Digital Entrepreneurship: Gap in Europe: Enabling Businesses to Spur Growth’, The Conference Board, täitevkomitee aruanne 425, 2014.

Taani Ettevõtete Amet ja Euroopa Komisjon (2012). Euroopa kõrgetasemeline konverents: “A Single “Digital Market by 2015 – A driver for economic growth and jobs”.

Denning, P.J. ja Frailey, D.J. (2011). “The profession of IT. Who are we now?”

Communications of the ACM. 54(6), 2011, p25-27.

Devillard, S., Desvaux, G., & Baumgartner, P. (2007). “Women Matter. Gender Diversity a corporate performance drive.” McKinsey & Company.

DIGITALEUROPE Dolton, P., & Pelkonen, P. (2008). “The wage effects of computer use. Journal of Industrial Relations”, 46 (4), 587-630”.

Euroopa Komisjon, Hariduse ja kultuuri peadirektoraat (2007). “The Key Competences for Lifelong Learning – A European Framework”. Euroopa Liidu Teataja, L 394.

Euroopa Komisjon (2008). Demograafiline aruanne. “Meeting Social: Needs in an Ageing Society”.

Euroopa Komisjon (2011). “Employment and Social Developments in Europe.”

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat.

Euroopa Komisjon (2014). “Measuring Digital Skills across the EU: EU wide indicators of Digital Competence”.

EuroCIO (2012). European CIO Association Executive Education Programme.

Euroopa Komisjon (2014). “e-Skills: The International Dimension and the Impact of Globalisation”. IVI, CEPIS, IDC ja Empirica.

Euroopa e-oskused uute töökohtade jaoks Euroopa e-oskuste foorum (2004). “e-Skills for Europe: Towards 2010 and Beyond”. Kokkuvõttev aruanne.

70 e-oskuste manifest

Euroopa sihtasutus juhtimise arendamiseks Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut Euroopa hariduse tööstuskontsern Euroopa Parlament ja Nõukogu (2004). Otsus nr 2241/2004/EÜ ühtse kogukonna raamistiku kohta kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse jaoks (Europass). Euroopa Liidu Teataja, L 390/6 Euroopa Parlament ja Nõukogu (2006). Soovitus 2006/962/ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus 2006/962/EÜ elukestva õppe võtmepädevuste kohta. Euroopa Liidu Teataja, L 394.

European Schoolnet European Schoolnet (2013) Insight Country Reports European Schoolnet ja Liege’i Ülikool (2013). “Survey of Schools: ICT in Education. Benchmarking access, use and attitudes to technology”.

Eurostat (2014). Töötuse määrad EL-27, euroala – 17, USA ja Jaapan, hooajati kohandatud, jaanuar 2000 – 2012 Eurostat (2014). Noorte töötuse määrad, EL-27 ja euroala – 17, hooajati kohandatud, jaanuar 2000 – 2012 Eurostat (2013). Tertiary Education Statistics.

Fonstad, N.O, ja Lanvin B. (2010). “European e-Competence Curricula Development Guidelines” - lõpparuanne Forge, S., Blackman, C., Bohlin, E., & Cave, M. (2009). “A Green Knowledge Society. An ICT policy agenda to 2015 for Europe’s future knowledge society”.

SCF Associates Ltd. Gareis, K., Hüsing, T., Bludova, I. Schulz, C., Korte, W.B. (2014) “e-Skills: Monitoring and Benchmarking Policies and Partnerships in Europe”.

Green, J. (2007). “Democratizing the Future. Towards a new era of creativity and growth”. Philips Design.

Hagel, J., Brown, J. S., & Davidson, L. (2009). “Measuring the Forces of Long Term Change: The 2009 Shift Index”.

VIITED JA KASUTATUD KIRJANDUS

71

Hasebrink, U., Görzig, A., Haddon, L., Kalmus, V., Livingstone, S., & members of the EU Kids Online network. (2011). “Patterns of risk and safety online. Indepth analyses from the EU Kids Online Survey of 9- to 16-year-olds and their parents in 25 European countries.” Euroopa Komisjoni turvalisema interneti tagamise programm.

Hüsing et al. (2012). “e-Leadership: e-Skills for Competitiveness and Innovation Vision, Roadmap and Foresight Scenarios”. Final Report of the study “Vision, Roadmap and Foresight Scenarios for Europe 2012-2020”.

IDC (2009), “Post Crisis: e-Skills are needed to Drive Europe’s Innovation Society”, White paper.

IVI ja CEPIS (2012). “e-Skills and ICT Professionalism – Fostering the ICT Profession in Europe”. i2010. High Level Group (2009) “Benchmarking Digital Europe. (2011). 2015 a conceptual framework”. i2010 Information Space.

ITL Research Kolding, M., Robinson, C., & Ahorlu, M. (2009) “Post Crisis: e-Skills are needed to Drive Europe’s Innovation Society”. ICD White Paper.

Lanvin, B. ja Evans, P. (2013), Global Talent Competitiveness Index Report, INSEAD-HCLI-Adecco, November 2013.

Lanvin, B. ja Fonstad, N. (2009), “Who cares? Who dares? Providing the skills for an innovative and sustainable Europe”, INSEAD. Lanvin, B. ja Fonstad, N. (2010), “Strengthening e-Skills for Innovation in Europe”, INSEAD eLab, 2010.

Le Monde (2005). “L’Europe est la dernière utopie réaliste” (Euroopa on viimane realistlik utoopia), (intervjuu Mario Vargas Llosaga).

Livingstone, I., & Hope, A. (2011) “Next Gen. Transforming the UK into the world’s leading talent hub for the video games and visual effects industries”.

Livingstone, S., & WanMedia, Y. (2011). “Literacy and the Communications Act. What has been achieved and what should be done”. LSE Media Policy Project.

Mann, A. (2012). “It’s who you meet: why employer contacts at school make a difference to the employment prospects of young adults”.

72 e-oskuste manifest

Molinsky, A., Davenport, D., Iyer, B. ja Davidson, C. (2012) “Three skills every 21st century manager needs”. Harvard Business Review, pages 139-143 (HBR Reprint R1201N).

Murray, J. ja Welsum, D. (2014), “Information Technology’s Triple Threat”.

Nef consulting. Social Return On Investment (SROI).

Nordberg, D. (2008). “Designing business curricula: building relevance into higher education”, International Journal of Management Education, 7(1): 81-86.

OECD (2010). “The OECD Innovation Strategy. Getting a Head Start on Tomorrow”.

Peppard, J. ja Thorp, J. (2013). “What Every CEO Should Know and Do about IT”, available from Joe.Peppard@esmt.org Renkin, T. (2012). “The global race for excellence and skilled labour”, Deutsche Bank/DB Research, Current Issues/Technology and Innovation, 5 March 2012, Frankfurt am Main.

ROSE (2012). “The Relevance of Science Education”.

Carcary, M., Sherry, M., McLaughlin, S. ja O’Brien, C. (2013). “Actions towards maturing the ICT profession within Europe”. International Journal of Human Capital and Information Technology Professionals. 4 (1), 46-61.

The Economist (2008), “How technology sectors grow - Benchmarking IT industry competitiveness”.

Toohey, S. (1999). “Designing Courses for Higher Education”. Buckingham: Society for Research into Higher Education and the Open University Press.

Weckert, J. ja Lucas, R. (2013). “Professionalism in the Information and Communication Technology Industry”. ANU Press, Canberra.

VIITED JA KASUTATUD KIRJANDUS

73