Riigikogu liige Anti Poolamets ARUANNE VALIJALE
V
Ä Ä L E T UA H
SE
SE
RAH
V
AH
LE!
JAH JAH
RAH
Head virulased, Möödunud Riigikogu valimistel astusid rahvuskonservatiivid valijate ette rahvusriigi kaitsmise kavaga. Sellele aatele antud pea saja tuhande valija toetus viis EKRE ka valitsusse. 2020. aasta on olnud keeruline. Koroonakriisi ohjamine pani valitsusele ja Riigikogule äärmiselt vastutusrikka ülesande, millega saadi hakkama, arvestades, et Eestis olnud majanduslangus üks Euroopa väiksemaid. Majandusele on selgelt positiivset mõju avaldanud ka EKRE eestvõttel läbi viidud diisli, elektri, gaasi ja alkoholiaktsiiside alandamine. Majanduse kriisipaketi vastuvõtmine, millega toetati nii ettevõtteid, kui töötajaid, oli hädavajalik, et ei tekiks eelmise majanduskriisi aegne olukord, mil paljude ainukeseks väljapääsuks jäi välismaale tööle minek. Kriisist on saadud palju õppetunde, mis peaksid meid valmistama tulevasteks ohtudeks. Plaanis on suured investeeringud tervishoidu ning kõigile peaks selge olema elanikkonnakaitse arendamise tähtsus. Varude agentuuri ning sisekaitsereservi loomine peab andma kindlust kriiside ületamiseks. Kriisiolukordadele ope ratiivseks reageerimiseks võeti vastu uuenduslik Riigikogu kaugistungite pidamise kord. Riigikaitses astuti järgmise aasta eelarvega pikk samm edasi raha eraldamisega rannakaitse loomiseks.
2020. aasta on olnud tormine ka välispoliitikas. Väliskomisjoni ja OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö organisatsiooni) Eesti delegatsiooni liikmena pidime reageerima pulbitsevatele konfliktidele, olgu need Valgevenes või Karabahhi tulipunktis. Võtsime vastu mitu olulist avaldust. Augustis Valgevene rahva toetuseks ja veebruaris Venemaa ajaloovõltsingute osas, millega on asutud teise maailmasõja ohvreid ründama. Riigiduuma menetlusse on antud eelnõu, millega soovitakse võtta tagasi Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) ja selle salaprotokolle juba 1989. aastal õigustühiseks ja kehtetuks tunnistav resolutsioon. See on sümboolne ja ohtlik akt ajal, mil Ukrainas jätkub Venemaa agressioon. Kui aasta algus oli veel optimistlik ning külastasime Riigikogu väliskomisjoniga Pärsia lahe riike ja Eesti EXPO paviljoni Dubais, siis edasised sündmused tegid selgeks, et turismimajanduse taastumiseni läheb veel aastaid. Minu välispoliitiline tegevus väljendus ka suhete edendamisel Ungari ning Šveitsiga – riikidega, kellelt Eestil on palju õppida. Kui Euroopa Liit asus Ungarit koroonakriisi ajal ründama, siis võtsime Eesti-Ungari toetusrühma poolt vastu avalduse, millega kaitsesime Ungarit ebaõiglaste süüdistuste eest. Seda pidas Eestit külastades hea sõnaga meeles Ungari parlamendi esimees László Kövér. Minu hämminguks pidime väliskomisjonis suurte ja oluliste küsimuste kõrval lahendama ka reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide nõudeid välisteenistuse seaduse muutmiseks nii, et diplomaadid saaksid ka samasoolised partnerid välismaale kaasa võtta. Jõulised homoabielude seadustamise katsed vajavad hädasti kogu valijaskonna seisukohavõttu rahvahääletusel. Abielu mõiste määratlemine on toimunud juba paljudes riikides ning Eesti pole siin erand. 80 % valijaid soovib rahvaalgatuslike referendumite seadustamist, mistõttu on rahvahääletuste läbiviimine valijate selge soov. Üksnes 4 % on sellele kindlalt vastu. Opositsiooni meetod on olnud umbusalduste esitamine, mille järjekorranumbrid hakkavad juba sassi minema. Selline opositsiooni mõjutusvahend on siiski traditsiooniline, nagu ka ööistungid, ent Riigikogu töö täieliku blokeerimise soov, lubades esitada 50 000 muudatusettepanekut on kohatu ja parlamentarismi tõsiselt kahjustav. Põhiseaduse paragrahvide 56 ja 105 järgi teostab rahvas võimu nii valimiste kui rahvahääletuste abil. Loodan, et rahvahääletustel hakatakse rahva arvamust küsima regulaarselt. Eelmisest rahvahääletusest on möödas juba 17 aastat ning aeg on käes kõrgema võimu poole pöördumiseks.
L E!
jõulukuu 2020
Ä ÄLETU
Koalitsioonierakonnad andsid 18. novembril Riigikogus üle rahvahääletuse eelnõu abielu mõiste määratlemiseks. Riigikogu täiskogu ees on rahvahääletuse eelnõu esimesel lugemisel 14. detsembril. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets rõhutas, et selles küsimuses on täiesti loomulik kasutada otsedemokraatiat. „Samamoodi võiksime küsida rahva arvamust presidendi otsevalimiste ning paljude muude teemade kohta. Nii nagu kohtumenetlus aitab konflikte lahendada, aitab ka rahvahääletus abielu osas rahva enamuse seisukoha teada saada. Tasub meelde tuletada, et kooseluseadus suruti 2014. aastal läbi nii, et rakendusaktide jaoks hääli ei jätkunudki. „See ei olnud muud, kui katse tagaukse kaudu homoabielusid seadustada“ ütles Poolamets. „Surve selleks pole kadunud, sest sotsiaaldemokraatide volikogu teatas, et nõuab ka perekonnaseaduse ümber tegemist, sest neid ei rahulda perekonnaseaduse paragrahv 1, kus on kirjas, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. See on üks suurimaid valesid, et opositsiooni jaoks on abielureferendum teisejärguline teema, sest selle takistamiseks ollakse valmis Riigikogu töö 50 000 parandusettepanekuga täielikult paralüseerima. Sellist demokraatia kokkujooksutamise katset ei ole taasiseseisvumise ajal veel juhtunud“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees.
Häid pühi ja teguderohket uut aastat!
Homolobistid varastavad tähelepanu tegelikelt abivajajatelt Riigikogu ja Rakvere linnavolikogu liige Anti Poolamets (EKRE) ütles Objektiivile antud intervjuus, et Tartu halduskohtu otsus sundida Rakvere linnavolikogu toetama LGBT festivali 1500 euroga on arusaamatu.
Rakvere volikogu liikmed Anti Poolamets ja Marti Kuusik esitasid sellise olukorra muutmiseks eelnõu, mille kohaselt lisataks kultuuriürituste ja -projektide toetamise korda punkt, et kultuurikomisjonis hinnatud taotluste rahuldamise, mitterahuldamise või muutmise üle peab otsustama volikogu. Praegu langetab otsuse kultuurikomisjon ja volikogu üksnes kinnitab. Kui volikogu tahaks midagi muuta või keelduda homofilmide festivali rahastamisest võib ta edaspidigi sattuda kohtuteele.
Anti Poolametsa kõne Riigikogus Valgevene rahva toetuseks Head kolleegid! Päeval, kui me Eestis meenutasime Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle tagajärgi, kogunesid sajad tuhanded inimesed Minskis nõudma vabasid ja õiglasi valimisi. MRP tagajärjed puudutasid ka Lääne-Valgevenet, mis tollal oli Poola koosseisus. Kohe pärast seda, kui punaarmee oli Poola idaosa okupeerinud, algasid repressioonid. Justkui nende sündmuste halva kajana saatis praegune fiktiivne, valemängijana võimul olla sooviv Aleksandr Lukašenko rahumeelsete meeleavaldajate vastu sõjaväeüksused, kelle ülesanne oli väidetavalt kaitsta Valgevene monumente mässajate eest. Valgevenes pole elementaarseid kodanikuõigusi kunagi nõudnud sedavõrd palju inimesi. Meeleavaldused ja streigid toimuvad üle riigi: Grodnas, Brestis, Vitebskis, Gomelis. Valimiste võltsimine ja moonutamine algab ammu enne seda, kui võimude nõudel viiakse läbi võltsingud valimisjaoskondades. See algab vaba ajakirjanduse puudumisest, see algab kandidaatide valimistelt kõrvaldamisega. Presidendikandidaat Svetlana Tihhanovskaja, kelle presidendikandidaadist abikaasa Sergei arreteeriti 29. mail, ütles pöördumises Valgevene rahva poole: "Meil on võltsimise kohta tõendeid. Nende valimiskomisjonide protokollides, kus hääli loeti ausalt, oli minu toetus 60–70%." Praegu hääletusele tulev Riigikogu avaldus saab anda Valgevene rahvale julgustust. Riigikogu avalduse olulisim sõnum ongi suunatud vabade valimiste korraldamisele. Avaldus kutsub üles korraldama esimesel võimalusel vabad valimised rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalve all. Sedasama soovivad Valgevene protestijad. Ühtla-
Foto: Diana Olesyuk si kutsub avaldus ÜRO liikmesriike ja nende parlamente üles toetama Valgevene suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mõistma hukka kõik katsed sekkuda Valgevene rahva õigusesse korraldada vabad ja demokraatlikud valimised. Ma loodan, et Valgevene rahvas valib suveräänsuse. Ometi on juba praegu saabunud Venemaalt isegi teleajakirjanikke, kes peavad asendama streikivaid Valgevene televisiooni töötajaid. Kas Venemaal on plaanis sekkuda ka relva jõul, kui asjad ei kulge nende taktikepi järgi? Seda jälgib murelikult nii Valgevene rahvas kui ka maailma avalikkus. Valgevenes on vägivald juba puhkenud, sest politsei tegevuse tõttu on inimesi hukka saanud. Palju on teadmata kadunuid. Lukašenka vehib automaadiga omaenda rahva suunas ja tegeleb väljamõeldud vaenlase, NATO tõrjumisega. Seni on tema suurimaks saavutuseks jäänud lahingukopteritega Leedust saabuvate õhupallide tõrjumine. Valgevene protestid on olnud väärikad ja distsiplineeritud. Ei ole toimunud rüüstamisi, pole isegi rünnakuid julgeolekujõudude vastu. Neid proteste on võrreldud laulva revolutsiooniga. Ometi on meelevaldajaid tuhandete kaupa vangistatud ja jõhkralt pekstud, ometi on teadmata kadunuid ja mitmed inimesed kahtlastel asjaoludel surnud. On tähtis, et keegi enam ei hukkuks, mistõttu Riigikogu avaldus mõistab hukka igasuguse jõu kasutamise.
IMMIGRATSIOON KONTROLLI ALLA! Välismaalaste seaduse muudatused ootavad vastuvõtmist
Tõde tuleb avalikuks teha, kas see meeldib kellelegi või mitte EKRE fraktsiooni seisukoha esitamine Estonia huku uurimise teemal 28.09.2020 Riigikogu täiskogul
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsiooni hinnangul on Estonia katastroofi uue uurimise puhul oluline tagada erapooletus ning välistada katsed muuta uurimine formaalseks protseduuriks. „On tänuväärne, et Eesti valitsus on otsustanud pärast uute asjaolude ilmnemist algatada Estonia katastroofi uus uurimine. Ent võtmetähtis on tagada selle erapooletus ja usaldusväärsus,“ ütles EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets. Estonia katastroofi uurimise ajalugu on täis vastuolusid. 1997. aasta ametlik lõppraport on pakkunud spekulatsioonidele alust veerandsada aastat ning jätnud vastamata olulistele küsimustele. Vasturääkivustele lõppraportis on juhtinud tähelepanu ka aastatel 2005 – 2009 valitsuse uurimiskomisjoni juhtinud endine riigiprokurör Margus Kurm. Hiljuti leitud auk Estonia vraki põhjas süvendab kahtlusi, et hauarahulepingut Eesti, Soome ja Rootsi vahel ei sõlmitud 1995. aastal mitte hukkunute kaitseks, vaid uurimistegevuse takistamiseks. Meenutagem ka omaaegseid katseid Estonia vrakki ja tõde betooniga üle valada.“ EKRE fraktsiooni hinnangul tuleb tagada, et uut uurimist viivad läbi erapooletute riikide eksperdid. „Uurimistegevuses ei peaks osalema Eesti, Rootsi, Soome või Venemaaga seotud ettevõtted. On vaja tagada, et uurimisest ei saaks pelgalt formaalne protseduur avalikkuse rahustamiseks. Kindlalt tuleb vastu seista mistahes huvigruppide katsetele Estonial juhtunut kinni mätsida ja tõe väljaselgitamist liiva jooksutada. Tõde tuleb avalikuks teha, kas see meeldib kellelegi või mitte,“ ütles Poolamets.
Anti Poolamets juhib koalitsiooni töörühma, mis peab kokku leppima välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ja õppetoetuste seaduse parandusettepanekute osas. Rahvuskonservatiivid tahavad ära hoida mugavusrände ning madalapalgalise tööjõu sissetoomise. Samuti on oluline, et meie riigieelarvest ei tasutaks kolmandatest riikidest – olgu Nigeeriast, Venemaalt või mujalt pärit tudengite õpingute eest. Üksikud erandid võivad olla seotud soome-ugri tudengite programmi või välisministeeriumi stipendiaatidega. Täna on võõramaalaste õpingute kinnimaksmine meie maksumaksjate poolt tavaline praktika ning kaasa toonud ingliskeelsete õppekavade vohamise meie ülikoolides. Sellise „rahvusvahelistumise“ eest on suures osas tasunud mitte välistudengid, vaid eesti maksumaksjad. Välismaalaste Eestis töötamise ja viibimise regulatsiooni karmistamiseks on vaja praegust õpirände regulatsiooni muuta, sest see ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadusega. Töörände regulatsiooni korrastamise eesmärk on suunata ettevõtteid eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendada Eestis töötamise reeglitega skeemitamist. Oluline on ära hoida riskiriikidest pärit kogukondade pidev suurenemine ja valdavalt on selle põhjuseks õpiränne. Probleemiks on varem esindamata ja õpirände tulemusel suurenevad rahvuste kogukonnad Eestis, kellel on meist oluliselt erinev ajalooline, kultuuriline ja religioosne taust. Halvemal juhul võivad nad ühiskonnaga vastanduda ja nii võivad tekkida lõimumisraskused ja suletud kogukonnad. Eelnõuga anname selge sõnumi, et pärast õpingute lõpetamist peavad välismaalased oma koduriiki tagasi pöörduma ja õpiränne ei saa olla vahendiks Eestisse püsivalt elama jäämiseks. Välismaalastele, kes töötavad hooajatöötajatena,
peab edaspidi maksma palgakriteeriumi järgset palka, mis on Statistikaameti viimati avaldatud vastava hooajalise tegevusala aasta keskmine brutokuupalk, hooajalise lihttöö puhul 80% keskmisest brutokuupalgast. Eestisse töötamise eesmärgil tulnud välismaalase võib seadusmuudatuste järgi tööle võtta üksnes täistööajaga, seda nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt elamisloa alusel. See vähendaks tööandjate skeemitamist töötamise tingimuste ja palgakriteeriumitega, kasutamaks ebaausat konkurentsieelist. Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muudatused saadab põhiseaduskomisjon Riigikogule teiseks lugemiseks jaanuaris.
Eesti peaks Ungarit ja Poolat nende vastasseisus Euroopa Komisjoniga toetama Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, EKRE-sse kuuluv Anti Poolamets ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Euroopa Liit ei tohi oma päästepaketiga Eestilt maksusuveräänsust ära võtta. Poolamets selgitas Poola ja Ungari pandud vetot Euroopa taastepaketile: “Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro ütles Euroopa Liidu 1,1 triljoni euro suuruse eelarve ja 750 miljardilise taastepaketi vetostamist põhjendades äärmiselt teravate sõnadega, et õigusriigi teema on üksnes ettekääne. Ziobro sõnul on tegu on institutsionaalse ja poliitilise orjastamisega, radikaalse suveräänsuse piiramisega“. Poolamets leidis, et Eesti peaks Ungarit ja Poolat nende vastasseisus Euroopa Komisjoniga toetama. Poliitikateadlaste poolt kõige tunnustatum, Polity mõõtesüsteem on andnud 2018. aastal Ungari demokraatiale maksimaalsed 10 punkti, ent neid kritiseerivatele Prantsusmaale ja Belgiale 9 ja 8 punkti.
Eesti-Ungari ja Eesti-Šveitsi parlamendirühma eesmärk on sõprussidemete tugevdamine Anti Poolametsa poolt juhitud parlamendirühmad koosnevad peamiselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmetest, kes peavad oluliseks Ungari ja Šveitsiga poliitiliste ja kultuuriliste sidemete tugevdamist. „Lisaks ajaloolistele ja hõimusidemetele pean väga oluliseks Ungari rahvuskonservatiivide rolli Euroopas terve mõistuse säilitamisel, eriti seda, mis puudutab massiimmigratsiooni tõkestamist,“ ütles Poolamets, lisades, et Ungari on ainsa riigina Euroopas sellega hiilgavalt toime tulnud. Ungari parlamendi esimees László Kövér ütles 28.10 Eesti sõpradega Toompeal kohtudes: “Me pole selleks nii palju vaeva näinud, et ühest impeeriumist teise astuda László Kövér nentis, et Euroopa Liit kasutab Ungari ja Poola vastu illegitiimseid vahendeid, mida ühenduse reeglid ette ei näe, sealhulgas sidudes 7-aastase eelarve nende nägemusega õigusriigist. “Mitte meie ei nõrgenda Euroopa Liitu, vaid need, kes selliseid nõudmisi Ungarile ja Poolale esitavad,” lausus Ungari parlamendi esimees. László Kövér lisas, et Ungari jaoks on tähtis majanduslik vabadus ja et riik oleks kaitstud Sorose-suguste eest, kes on muuhulgas ära ostnud massimeedia. “Ungarist pumbati 20
aasta jooksul kapitali välja, nüüd on meie valitsus suutnud selle kümne aasta jooksul ära lõpetada,” sõnas ta.
Erihuviks on Šveitsi otsedemokraatia kogemus Šveits on fenomen juba selle pärast, et tegu on
riigiga, mis väärtustab rohkem, kui ükski teine riik Euroopas oma suveräänsust, jäädes isegi Eruroopa südames asudes Euroopa Liidust kõrvale,“ ütles Poolamets. Samuti väärib Poolametsa sõnul suurt tähelepanu Šveitsi demokraatia, mis tugineb rahva tahtele rohkem, kui kusagil mujal, kuna seal on väga levinud rahvaalgatuslike referendumite korraldamine. „Poliitikud ei saa selles riigis elada elevandiluust tornis, vaid peavad arvestama oma kodanike soovidega,“ lisas Poolamets.
Vabadusvõitlejate toetusrühma asutamine oli südameasi Ühenduse eesmärgiks on ajaloolise mälu väärtustamine ning Eesti vabaduse eest võidelnud ja okupatsioonivõimude kuritegude tõttu kannatanud inimeste tunnustamine. Toetusrühm aitab ühiskonnas teadvustada ning toetada vabadusvõitlejate ja represseeritute ühingute tegevust, vastupanuvõitluse käsitlemist hariduses ja meedias. Toetusrühm jälgib vabadusvõitlejate ja represseeritute sotsiaalsete tagatiste rakendamist. Toetusrühma esimees Anti Poolamets ütles: “Meie oleme oma vaimus täna Vabadusvõitlejate õlgadel, kes andsid endast kõik, et Eesti ei satuks kommunismi hävituspoliitika alla. Oleme tänulikud ja tahame kogu Eestile teadvustada nende panust.”
Eesti külad vajavad tähelepanu Riigikogu külaliikumise toetusrühmas uuritakse naaberriikide parimaid kogemusi maaelu edendamisel ning kogutakse tagasisidet külaseltsidelt ja ettevõtetelt. Selleks tehakse aastas mitu maakondlikku tutvumiskäiku, et näha külaelu kitsaskohti ja edulugusid oma silmaga. Tänavu käisid toetusrühma liikmed tutvumas Lõuna-Eesti küladega. Lääne-Virumaad on plaanis väisata 2021. aastal.
Sõnavabaduse toetusrühm “Sõnavabaduse toetusrühma asutamise eesmärgiks on osundada üha ahtamatele võimalustele poliitiliste seisukohtade väljendamisel“ ütles rühma liige Anti Poolamets. “Kui Soomes on endine siseminister ja pikaajaline kristlike demokraatide juht Päivi Räsänen uurimise all aastaid tagasi tehtud blogipostituse pärast, milles ta tsiteeris Piiblit ja ütles, et homoseksuaalsus on patt, siis peame moodsa tsensuuri ohtu võtma täie tõsidusega.” “Selleks annab alust Reformierakonna poolt Riigikogu menetlusse antud vihakõne piiramist taotlev eelnõu. Samasugune hoiatus on tulnud Brüsselist. Nende nõudmiste täitmisel võidakse sulgeda rahvuslikud ja konservatiivsed lehed, veebiportaalid ning raadiosaated. Kui muidu muretseb meedia vägagi sõnavabaduse pärast, siis rahvuskonservatiivide suukorvistamise plaan on rahulikult vastu võetud. Ka Facebooki tsensuur on ületanud igasugused piirid ning vilistab meie seadustele” leidis Poolamets.
Anti Poolamets valiti ERRi nõukokku Anti Poolamets soovib ringhäälingunõukogus seista selle eest, et ERR lähtuks oma tegevuses Eesti põhiseadusest ja ringhäälinguseadusest. "Ringhäälinguseaduse kohaselt tuleb hoolikalt jälgida poliitilise tasakaalustatuse nõuet. Muu hulgas rõhutab seadus ka seda, et rahvusringhäälingu eesmärk on väärtustada perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit. Seaduses rõhutatakse ka tasakaalustatuse nõuet ning enesestmõistetavalt tuleks seda järgida ka rahvahääletuse eelses debatis," ütles Poolamets. "Kindlasti on minu jaoks olulised teemad ka inglise keele ja kommertslikkuse pealetung telekanalites. ETV ei pea erakanalitega vaatajate pärast võidu jooksma," ütles Poolamets. Poolamets ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tal on rahvusringhäälingu tööle etteheiteid. "Ma näen kallutatuse probleemi. Euroskeptikuna olen ma aastakümneid jälginud, kuidas Euroopa liidu teemasid kajastatakse. /.../ Rahul ma sellega küll olla ei saa," rääkis ta. Poolametsa hinnangul on ERR kaldu liberaalsuse poole.
Põhiseaduskomisjon muutus rahvahääletuse rindejooneks 23. novembril, kohe peale Anti Poolametsa valimist põhiseaduskomisjoni esimeheks, muutus komisjon pingekoldeks, sest Isamaa poolne komisjoni liige Siim Kiisler toetas opositsiooni tahtmist rahvahääletuse eelnõu päevakorrast eemaldamiseks. Anti Poolamets ütles ajakirjandusele, et koalitsioonierakondade tahe rahvahääletusega edasi minna on kindel ning kutsus kokku erakorralise komisjoni istungi. Isamaa fraktsioon vahetas komisjonis Siim Kiisleri Heiki Hepneri vastu. Komisjon otsustas erakorralisel istungil rahvahääletuse eelnõu saata Riigikogu saali esimeseks lugemiseks 14. detsembril. Poolamets tõdes, et “rahvale abielu mõiste määratlemiseks sõnaõiguse andmisel on veel mitu takistust. See sõltudeb sellest, kui radikaalselt hakkab opositsioon Riigikogu tööd takistama ning kui palju Isamaa saadikuid kavatsevad referendumi tuleku vastu hääletada. Sotsiaaldemokraadid ähvardasid parlamendi töö täielikult blokeerida 50 000 parandusettepaneku esitamisega.” Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mille töövaldkond on piiritletud põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise seaduse eelnõusid ning riigikogu, presidendi, valitsuse, riigikontrolli, kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti kodakondsust, välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid.
Vabadusvõitlejate ja represseeritute toetusrühma liikmetega veabadusvõitlejaid austamas. Toetusrühma liikmetest on fotol Leo Kunnas, Raivo E. Tamm ja Riigikogu esimees Henn Põlluaas.
2020. aasta pildis
Foto Meeilis Meilbaum
Päästeliidu kümnendal juubelil autasustati Riigikogus erinevaid vabatahtlike ühinguid. Viimase kümne aastaga on vabatahtlike päästjate arv kasvanud 2,5 korda ja tänaseks on neid juba 2058 inimest. Päästeameti ja Päästeliidu ühine eesmärk on seda arvu suurendada, et kogu Eestit kataks koos kutseliste päästjatega ühtne turvavõrk. Selle turvavõrgu arendamisel on veel palju tööd, sealhulgas tuleb parandada vabatahtlike päästjate sotsiaalseid garantiisid. EKRE saadikuid esindas Päästeliidu sünnipäeval vabatahtliku pääste toetusrühma liige Anti Poolamets.
Foto erakogu
22. septembril Toompeal peaminister Jüri Ratasega vastupanuvõitluse päeva tähistamas. Vabadusvõitlejate ja represseeritute toetusrühma esimehena soovitab Poolamets riiklikke tähtpäevi tähistada koos peredega. “Lapsed õpivad osaluse ja kaasategemise kaudu ajalugu meelsamini kui õpikust” on ta kindel.
Foto: Erik Peinar
Kuveidi parlamendi ees Jaan Reinholdiga, Eesti suursaadikuga Araabia Ühendemiraatides. Riigikogu väliskomisjoni visiit 31. jaanuarist – 6. veebruarini Ühendemiraatidesse ja Kuveiti oli seotud Eesti suursaatkonna avamisega, mis on Eesti esimene saatkond Pärsia lahe riikides. Dubai emiraadis külastati EXPO maailmanäituse ehitustandrit ning valmivat Eesti paviljoni. Koroonakriisi tõttu lükkus EXPO maailmanäitus 2021-22 aastasse.
Foto Erik Peinar
Riigikogu näituste saalis kunstirühmituse Studio22 näitusel. Anti Poolamets on olnud selle Tõnis Vindi poolt juhitud kunstnike ühenduse liige üle 20 aasta. Mõte järjepidevalt Toompea lossis eesti kunsti eksponeerida tekkis 2001. aastal. Tänavu oli Toompea lossi kunstisaalis üleval neli näitust, sealhulgas Aili ja Toomas Vindi maalid.
Foto erakogu
Rakvere komando autoga toimunud avariis sai raskelt vigastada Roela vabatahtlik Kersti Lipvars. Anti Poolamets andis vaprale naisele üle Päästeliidu tänuavalduse.
Foto erakogu
Sõjaajaloolase Jüri Kotšinevi ja Eesti Komitee sekretäri Eve Pärnastega Eesti Kongressi 30 aastapäeval Estonias. Eesti Kodanike registeerimisel oli 1990 aastal au kaasa lüüa ka Anti Poolametsal.
Foto Meeilis Meilbaum
Maaeluminister Arvo Aller ning Riigikogu külaliikumise toetusrühma liikmed Merry Aart, Tiit Kala ja Anti Poolamets külastasid suvel Räpina valla külasid.
Foto Meeilis Meilbaum
Riigikogu liige, ajaloolane Anti Poolamets rääkis Vistla memoriaalil Porkuni lahingu aastapäeval, kui emotsionaalselt valus ja kahekordselt traagiline oli see taplus erinevates mundrites võidelnud eestlaste vahel. “See Vistla memoriaal peegeldub ilmekalt Teise Maailmasõja lõppjärku, kus lahingud muutusid üha traagilisemaks – need rasked taandumised, vangilangemised, põgenemised… Siin Vistlas juhtus rahvuslik tragöödia, kus mõlemal pool olid eestlased: ühel pool Saksa rügemendi taganev kolonn, kes otsis väljapääsu punaarmee haardest vabanemiseks, teisel pool punaarmee eestlastest laskurkorpuslaste kolm polku,” rääkis Poolamets lahingust, kus langes kokku mitusada võitlejat.
Foto Meeilis Meilbaum
Värskasse püstitatud, ent Petserisse kavandatud Vabadussamba avamisel. Pärast Vabadussõda tuli koguni sada aastat oodata, kuni ajaloo kulg võimaldas püstitada väärika mälestusmärgi Eesti iseseisvuse eest võidelnud Petseri maakonna meestele ja naistele. Petseri Vabadussammas plaaniti avada saatuslikul 1940. aastal. Fotol koos Riigikogu esimehe ja Soomepoiste pärimusühingu kauaaegse eestvedaja Henn Põlluaasa ja Eesti Leegioni Veteranide Virumaa Klubi liikme, endise metsavenna Ruuben Lamburiga, kes tähistas hiljuti oma 95ndat sünnipäeva.
Foto erakogu
Riigikogu liikmena tuleb end jagada pealinna, Rakvere ja Kulina küla vahel. Külaliikumise toetusrühmas saab hea ülevaate külade muredest ja rõõmudest kogu Eestist. Uus on unustatud vana, mistõttu iidne talgute komme aitab külaelu käimas hoida.