EKRE HALJALA LEHT Valimiste päev 15.10.17 - Sinu hääl loeb! 05.10-11.10 e-hääletamine
Haljala valla esinumber Leo Bergström, nr 118
Olen 54 aastane, abielus, kahe täiskasvanud lapse isa ja kahe lapselapse vanaisa. Elan juba 30 aastat Palmse külas. Hariduselt zootehzooteh nik-kalakasvataja. Varasemalt töötanud kalakkalak asvatajana ja raietöölisena. Viimased 23 aastat olen riigiametnik kalanduse ja jahinduse valdkonnas. Olles põhitöö kõrvalt ka kalur, olen hästi kursis kohaliku elu ja probleemidega. Nähes tühjenevaid külasid, virelevaid külapoode, raskustes väikeettevõtjaid, lokkavat bürokraatiat, eurorahade kantimist ning korruptsiooni, liitusin Konservatiivse Rahvaerakonnaga ning kandideerin kohalikel valimistel, et koos luua uus elamis-ja inimsõbralikum ühisvald. Kõik hüved ei pea olema linnades
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programm kohaliku omavalitsuse valimistel Haljala vallas 2017 · Lõpetame korruptsiooni, raiskamise, äraosteta- · Kaitseme rannarahva ja kalurite huve väikesadamate arendamisel. va mõtteviisi ja ülereguleerimise. · Roheline tuli spaa, hotelli, konverentsike· Keeldume kvoodipagulaste paigutamisest skuse ja bensiinijaama rajamiseks puhkeomavalitsuse elupindadele. piirkondadesse. · Toetame Haljala vallas kohalikku algatust, · Toetame noori peresid ja laste kasvatamist. vabatahtlikku tegevust ja seltsiliikumist ning Lapsed on meie suurim ja kalleim vara. Ilma kultuuripärandi säilitamise ja propageerimisega lasteta kaoks varsti eesti keel, kultuur ja omaseotud ettevõtmisi. riiklus. Tõstame sünnitoetuse 1000 euroni ja · Austame iga pere ja inimese privaatsust ja anname lastega perele soodsalt elamuehikodurahu. tusmaad. · Rakendame kohalikke rahvahääletusi · Kompenseerime sooviavalduse alusel kuni rahvaküsitlusi. 100% ulatuses laste füüsilist tervist aren· Kasutame kaasava eelarve võimalusi. · Loome kaasamisveebi - IT platvormi vallaelanike davaid huviringe. Võimaldame puuetega inimestele tasuta sotsiaaltransporti, parankaasamiseks valla valitsemisse. · Me ei luba suruda koolidesse ja lasteaeda- desse dades selle kättesaadavust. · Toetame küttekollete renoveerimist pensooneutraalsust, homopropagandat või muid eestlaste elujõudu pärssivaid äärmus- ideoloogi- sionäridele, lasterikastele peredele ja vähekindlustatutele. aid. Lapsed peavad saama koolist parima hari· Toetame kodukontori või kodutöö tegemist, duse, eestimeelse-ja keelse kasvatuse ja luues kaugtöö keskused valda. eluterved väärtushoiakud. Toetame lastele · Vald olgu turvaline. Inimesed peavad saama isamaalise kasvatuse andmist. · Korraldame teede korrashoiu igal aastaajal. Lumi tunda end igal kellaajal turvaliselt. Vajame valda lisaks politseikonstaablit ja politseipalükatakse vallas alaliselt elavatel ja valda registrulle. Tõstame tegevustoetusi vabatahtlikele treeritud inimestel lahti koduväravani. päästjatele ja abipolitsenikele. ·Teeme bussipeatused korda ja valgustatuks. · Hajutame suveüritusi ja toetame eelisjärjekorras · Toetame Kaitseliidu tegevust. · Toetame päästekoolituste läbiviimist vallarettevõtmisi, mis ei toimu tipphooajal. ahvale ning vingu-või suitsuandurite jagamist · Arendame mereranna suuremaks puhkealaks, vähekindlustatutele. kus on saadaval mitmesugused rannteenused. · Abistame, toetame talunike, väikeettevõtjaid ja · Rajame ja uuendame alevite turvakaamerasüsteemi ja paneme selle ööpäev läbi toimirannakalureid. ma. ·Toetame traditsiooniliste laatade korraldamist. ·Tagame veekogude randadele juurdepääsu valla · Kaitseme kohalikku loodust ja keskkonda. Piirame maa ja metsa müüki välismaalastele. elanikele, puhkajatele ja kalastajatele. EKRE ei kummarda võõrast kultuuriruumist tulevaid immigrante-majanduspõgenikke. Lõpetame sisserändajate ülalpidamise Eesti inimeste arvelt ning välistame getode tekkimise ja mošeede ehitamise. Seisame Rakverre kvoodipagulaste paigutamise vastu, taotleme Väike-Maarja vallas Vao keskuse sulgemist ning välistame uute tekkimist.
Eestlased on muistsest vabadusvõitlusest laulva revolutsioonini seisnud võõrandamatu õiguse eest olla selle maa peremehed. Kuigi oleme välja võidel võidelnud kauaigatsetud omariikluse, ei ole lahingud lõppenud.Praegu tuleb võidelda poliitiliste jõudude jõududega, kes suretavad meie rahvuslikku majandust, luba lubavad meie metsa- ja põllumaa mahaparseldamist välismaistele suurkorporatsioonidele ning lasevad Eestist välja vedada rahvuslikku rikkust. Peame saama jagu neist, kes tahavad eesti keele taas muuta köögikeeleks, kiidavad heaks massiimmigrat massiimmigratsiooni ja rahvuste segamise ning laastavad meie moraalseid tõekspidamisi. Selles praeguses võitluses seisab eestlaste eest – kahjuks ainsana – Eesti Konservatiivne Rahvaera Rahvaerakond. Me ei luba muuta eestlasi orjarahvaks ega pelgalt alltöövõtjaks! Me ei lase teha oma lastest juurte ja identiteedita globalistlikku massi! Eesti peab jääma eestlaste koduks! Meie valimisloosung on „Anname tuld!“, sest Eesti elu õigetele rööbastele värissuunamine nõuab otsustavust ja julgust. Me ei väris ta kätt ega keeruta pöidlaid, vaid tegutseme! Anname tuld korruptantide ja riigireeturite pihta ning hakkame ajama rahvuslikku poliitikat ja arendama rahvuslikku majandust!
Mart Helme
ajaloolane, suursaadik,Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees
EKRE valijate hulk liigub tõusvas joones
Turu-uuringute andmetel kindlustas Konservatiivne Rahvaerakond septembris 14-protsendise toetusetoetuse ga endale kolmanda koha, tõustes Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) ette. Eesti meeste hulgas on EKRE 25 %-ga kõige popupopu laarsem erakond. Eestlaste hulgas on EKRE popupopu laarsuselt teine. Kantar Emori septembri uuringute andmetel toetab EKRE-t teistes linnades kui Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve 24% elanikest ning alevikes ja külades 25% Homo-, sooneutraalsuse- ja multikultipropaganda koolidest ning lasteaedadest välja! Me ei luba koolidesse nn sallivuspropagandat Kahe isaga peresid propageerivate raamatute nagu “Siil Priidik tahab uut perekonda“ koht pole lasteaias. Lapsed peavad saama parima hariduse, eestimeelse kasvatuse ja eluterved väärtushoiakud. Toetame lastele isamaalise kasvatuse andmist.
Aarne Vaik nr 119
Käsmu meremuuseumi peremees;
Muuseumist ja sadamast
Aastaid on kestnud juba laialt tuntud vaidlus, kas Käsmu tuleb sadam või mitte. Kõrvalseisjale jääbki eksitav mulje nagu see oleks kahe mehe vaidlus. Nii see siiski ei ole. Algusest peale on protestiallkirju kogutud kohalike elanike poolt, et linnaliku suursadama detailplaneering lõpetada. Seda on vallavanem külarahvaga kohtudes ka lubanud. Oma toetuse muuseumi seisukohtadele on andnud üle kuuesaja muuseumi sõbra. Tuleb kohe öelda, et Käsmu vajab sadamat, see on kogu küla arvamus ja mitte ainult –huviliste ring on laiem. Ka küla ja maakonna arengukavad näevad seda ette. Seejärel tulevad kohe uued küsimused, kuhu, kui suurt ja kellele, küsimusi on palju. Näiteks millist sadamat võimaldavad loodussea loodussea-dused. Käsmu sadama arendamine on oluline. Paraku nii nagu detailplaneeringu praegune lahendus ette näeb on see oma olemuselt muuseumi toimimist ja arengut takistav, sest see sadamavisioon vajab ruumi muuseumi territoo territoo-riumi arvelt.
Kaduma läheks ajalooline laevaehitusplats. Minu vanavanaisa oli üks kolmest laevaehitajast 19. saj lõpus siinsel laevaehitusplatsil niinimetatud Kaevu valgama platsil. Nüüd on see koht tähistatud siin ehitatud laevade nimedega kivil, mille otsas seisab veel nõukogudeaegne hirv, nüüd juba militaarpärandi mälestisena. Detailplaneeringu alale jääb muudki huvitavat eri ajastutest pärit militaar- ja kultuuripärandit, mis on osa Käsmu meremuuseumi vaatamisväärsustest. Käsmu meremuuseum on toiminud 1993. aastast eramuuseumina, tsaariaegses piirivalve hoones ja selle ümber asuval ajaloolisel tuumikalal. Ala kuulus algul Vihula vallale. Kuigi muuseum on alati olnud isemajandav ega pole saanud riigilt ja vallalt eelarvelisi rahalisi vahendeid, ei olnud Vihula vald juba toona huvitatud muuseumiga üürilepingu sõlmimisest. Vihula valla poolt oleks see teema lõppenud nagu kõigi teiste piirkonna piirivalvemajade ja -maadega, see tähendab erakätesse müümisega. Nii võeti 1997 Vihula vallalt piirivalve kordon toonase piirivalve ülema Tarmo Kõutsi toetusel tagasi piirivalveametile ja edaspidi oli ka piirivalve ajalugu muuseumi teemaks. Piirivalveameti reorganiseerimisega anti 2008.aastal muuseumi kasutuses olev kinnistu üle Kultuuriministeeriumile, kelle haldusalasse muuseumitegevus kuulub tänaseni. Tänaseks on kolme piirinaabritest suvitajate perekonna (Hääl, Namm ja Tamm) ja nende rahavõimust pimestatud kaasajooksikute ning vallaametnike A. Naani ja U. Osila juhitud suursadama arendamine viinud muuseumi taas likvideerimise piirile. detailHämminguga peame jälgima, millise kergusega on detail planeeringule lisandunud kooskõlastavad allkirjad. Pole usutav, et need ei ole tulnud parteide rahastajate surveta. Arendaja on oma rahadega tellinud muinsuskaitse eritinguimused, keskkonna strateegiliste mõjude hindamise ja uuringud, imestuseks on siin vähe põhjust, et miks on ametkonnad nii mõjutatavad. Seoses suursadama detailplaneeringuga taheti taotleda kogu muuseumi kasutuses oleva maa üleandmist tagasi Vihula vallale, sellega Kultuuriministeerium ei nõustunud, küll aga seoti uus läbirääkimisfaasis olev üürilepingu sõlmimine tingimusega, et muuseum lepib oma tegetege vushuve kahjustava suursadama detailplaneeringuga. Mind survestatakse, et ma loobuksin muuseumi arengu ja
Elisabeth Virko Orgmets nr 120 Sirkel nr 121
tegevusega seotud huvist. Muuseumi arengukava pole isegi nimetatud detailplaneeringu kontekstis. Mis poliitiline või ametkondlik riigihuvi on Käsmu meremuuseumi tegevuse pärssimine? Kordan selgituseks, et minu idee oli ja on luua muuseum, mis oleks elav monument Käsmu legendaarsetele kaptenitele, mis jääks kestma ka pärast mind. Seega otsustamiseks on hulk tingimusi, mis tuleb kokku võtta valla volikogus, kellel on kõige raskem teha vastutustundlik otsus valdkonnas, kus spetsialistidki vaidlevad. Arutades seisukohti poolt ja vastu peame tõdema, et Käsmu on nii omanäoline koht, et siia midagi linnaliku suursadama näol lisada on väga vale. Käsmu on maailma turismimaastikul tuntud kui hästi säilinud Lahemaa Rahvuspargi looduslik merevärav. Selle hävitamine oleks kuritegu. Enne valimisi tuleks mõelda, keda me volikogusse usaldame. Kas neil on küllaldaselt ausust ja missioonitunnet. Vastutust oma kodukoha ajaloolise pärandi säilitamise pärast. Kahes volikogus olles olen näinud inimesi, kes nelja aasta jooksul ei ole kordagi suud lahti teinud vaid kuulekalt hääletanud. Ikka kerkib küsimus, kes tegelikult valda valitseb? Kas volikogu või vallavalitsus. Kuidas tõsta volikogu autoriteeti on tõsine küsimus. Sõltub muidugi isiksustest, kes volikogus istuvad. Valides, me usaldame isikuid, aga kindlasti tuleks hiljem kontrollida nende edasist tööd. Selleks tuleb lugeda volikogu koosoleku protokolle, aga parem osaleda kuulajana volikogu koosolekutel. See survestab ka volinikke vastutama ja tõsiselt kaasa mõtlema otsuste langetamisel. Oluline on kuidas külaelanike ja muude huvigruppide püüdlused saavad volikogus esindatud. Harva kui mõnes küsimuses küla ühtne on. Eestlastele on vist omane et igas külas on ikka mitu arvamust. Seega on oluline, kes külas ühise arvamuse kujundab ja kes esindab millist seisukohta. Seda ei saa külavanem üksi teha. Mõnigi kord osatakse kaugemalt leida paremaid lahendusi ja nõuandeid, sest siis ei sega külasisesed suhted, aegadetagused tülid ja juurdunud ebakõlad. Et volikogu saaks otsuseid langetades leida paremaid lahen lahendusi, on oluline, et sinna jõuaksid erinevad arvamused. Ootan uuelt vallalt ja volikogult süvenemist „ääreala“ KÄSMU sadama küsimusse. Mõistlik lahendus oleks kõikide osapooltega arvestamine ja kõikide sadamaehituse tarkustega arvestava lahenduse leidmine. Jõudu uuele VÕIMULE!
Aivar Nael nr 122 talunik Sagadi
Aldis Neelokse nr 123
müügikonsultant Haljala
loodusgiid Võsu
Andres Mülla nr 124
Riho Olavi Pille Sarapuu nr 126 Kasemaa nr 126 Bergström nr 127
ettevõtja Kiva
ettevõtja Idavere
emeriitprofessor Karepa
mesinik Paasi
koduperenaine Palmse