pirveli nawili Talibanis mosvlamde
me mirCevnia, brZolis velidan Seni tyviebiT dacxriluli sxeuli momitanon, vidre gavigo, rom Turme ilaCre. puStunTa tradiciuli leqsi
1 qaliSvilis dabadeba
m
e rom davibade, Cveni Tanasoflelebi dedas usamZim rebdnen, mamisTvis ki ojaxSi qaliSvilis Semomateba aravis miulocavs. qveynierebas gamTeniisas movevline, caze ukanaskneli varskvlavi rom Caqra, swored maSin. Cven, puS tunebs, gvjera, rom es kargis niSania. mamaCems saavadmyofos an bebiaqalisTvis gadasaxdeli fuli ar hqonda, amitom dedaCems mSobiarobisas mezoblis qali exmareboda. Cemi mSoblebis pirveli Svili mkvdari daibada, me ki yovelgvari garTulebis gareSe gavCndi – fexebis qneviTa da tiriliT. Cems qveyanaSi vaJis dabadebas Tofis gasroliT aRniSnaven, gogonebs ki fardis miRma malaven. Cvens realobaSi maTi da niSnuleba xom mxolod sadilis momzadebiTa da bavSvebis gaCeniT Semoifargleba. puStunTa umravlesobisTvis qaliSvilis dabadeba sam wuxaro movlenaa. mamaCemis biZaSvili jehan Ser xan iusafzai erTaderTi iyo im mcirericxovan naTesavTa Soris, romel mac mamaCems qaliSvilis SeZena miuloca da am movlenis aR saniSnavad ojaxs soliduri Tanxac aCuqa. Tumca jehanma, saCuqris garda, mamaCems Cveni sagvareulos, daloxeli iusafzaebis, genealogiuri xis naxatic moutana, romelic 21
me var malala
Cemi didi babuis mamidan iwyeboda da mxolod Cveni gvaris mamakacebi moixseniebodnen. mamaCemi, ziaudini, sxva puS tun kacebs ar hgavs. man Cveni sagvareulo xis naxati aiRo, Tavisi saxelis qveS joxiani kanfetis msgavsi raRac Caxata da wreSi Cawera „malala“. misi saqcieliT gaognebul biZa Svils sicili waskda, mamaCems ki es sulac ar adardebda. is yovelTvis meubneba, rom imwamsve Sevuyvardi, roca axalSo bils pirvelad Camxeda TvalebSi. xalxsac imaves umeorebs: Tavidanve vgrZnobdi, rom am bavSvSi raRac gansakuTre buli imaleboda. megobrebs ki sTxovda, Cems akvanSi Ciri, tkbileuli da xurda fuli CaeyaraT, rasac, rogorc wesi, mxolod vaJebisTvis akeTeben. saxeli malala, avRaneli gmiri qalis, malalai maivan delis, pativsacemad damarqves. puStunebi pakistansa da avRaneTSi gabneuli amayi xalxi varT. Cven dRemde imave wesebiT vcxovrobT, romlebiTac saukuneebis win Cveni wi naprebi xelmZRvanelobdnen. am wesebis erTgvar kodeqss puStunvali ewodeba da is gvavaldebulebs stumarTmoyva reoba gamoviCinoT nebismieri stumris mimarT. umTavres Rirebulebad ki „nangi“, anu Rirsebis SenarCuneba iTvleba. yvelaze cudi ram, rac puStuns SeiZleba SeemTxves, saxe lis gatexaa. puStuni kacebisTvis sircxvili yvelaze didi sasjelia. CvenSi amboben, Rirsebis gareSe am samyaros fasi ara aqvso. ise gametebiT vmtrobT da vebrZviT erTmaneTs, rom Cvens enaSi sityva biZaSvili – tarbur – mtris sinoni mia. Tumca, amis miuxedavad, yovelTvis mxarSi vudgavarT erTmaneTs im gare Zalebis winaaRmdeg, romlebsac Cveni miwebis dapyroba surs. puStuni bavSvebi pataraobidanve ismenen malalai maivandelis gmirobis ambavs: Tu rogor STaagona man avRanelTa armia 1880 wels britanelebis wi naaRmdeg gaCaRebuli brZolis dros da rogor moipova avRaneTma gamarjveba meore anglo-avRanuri omis am erTerT umTavres SetakebaSi. 22
qaliSvilis dabadeba
malalai yandaaris dasavleTiT mdebare mtvrian dab lobze gaSenebul patara daba maivandSi mcxovrebi erTi ubralo mecxvaris qaliSvili iyo. misi siymawvilis wlebSi mamamisi da is kaci, romelsac colad unda gahyoloda, im mraval aTas avRanels Soris iyvnen, romlebic bri taneli dampyroblebis winaaRmdeg ibrZodnen. malalai, sxva Tanasoflel qalebTan erTad, brZolis velze wavida daSavebulTa dasaxmareblad da mebrZolTaTvis wylis mi sawodeblad, magram dainaxa Tu ara, rom avRanelebi mar cxdebodnen, erTi wamiTac ar Sedrka; medroSe rom waiqca, Tavidan TeTri TavSali moiZro, haerSi aafriala da brZo lis velze SeWrili meomrebs win gauZRva. – axalgazrdebo! – SesZaxa man, – Tuki dRes maivandisTvis brZolaSi Tavs ar gaswiravT, maSin Tavad RmerTia mowame, sircxvilnaWamTa saxeli arc erTs ar agcdebaT! malalai brZolis velze daiRupa, magram misma sityvebma meomrebs imgvari mxneoba Semata, rom maT brZolis mosalod neli Sedegis Secvla SeZles da mTeli britanuli armia miwasTan gaaswores – es iyo britanuli armiis istoriaSi erT-erTi yvelaze samarcxvino marcxi. xalxi siamayiT aavso am gamarjvebam. avRaneTis ukanasknelma mefem ki qabulis centrSi maivandis gamarjvebisadmi miZRvnili monumentis ageba brZana. skolaSi swavlis dros Serlok holmsis istoriebs vkiTxulobdi da gulianad gamecina, rodesac aRmovaCine, rom Turme eqimi uotsoni, sanam didi deteqtivis TanaSemwe gaxdeboda, swored im zemoT xsenebul brZolaSi daiWra. CvenTvis, puStunebisTvis, malalai erTgvari Jana d’arkia. avRaneTSi gogonaTa bevr skolas swored misi saxeli hqvia. babuaCems ki, religiaTmcodnesa da Cveni soflis sasuliero pirs, didad ar moewona, rodesac mamaCemma malala damarqva da mxolod es Tqva, sevdiani saxelia, „dardians“ niSnavso. CvilobaSi mama xSirad mimReroda cnobili feSavareli 23
me var malala
poetis, rahmat Sah sailis leqsze daweril simReras, rom lis bolo strofic ase mTavrdeba: „o, maivandelo malalai, aRsdeqi isev, rom puStunma xalxma kidev erTxel moisminos pativisa da Rirsebis diadi simRera. Seni poeturi sityvebi Tavdayira ayenebs am samyaros, gevedrebi, aRsdeq!“
mama Cvens saxlSi mosul TiToeul stumars acnobda ma lalais gmirobis istorias. am ambebisa da misi simRerebis mosmena mec Zalian miyvarda. sxvisi piriT warmoTqmuli Cemi saxeli macocxlebeli niaviviT elamuneboda Cems smenas. Cven msoflios ulamazes adgilas vcxovrobdiT. Cveni mxare, svatis xeoba, mTebis, moTqriale CanCqerebisa da ankarawyliani tbebis zeciur samefos hgavs, romlis saz RvarTan aseT warwerasac ki mohkravT Tvals: „keTili iyos Tqveni mobrZaneba samoTxeSi“. Zvel droSi svatis xeobas „udianas“, anu baRnars uwodebdnen, radgan es miwa veluri yvavilebiT savse mdeloebiT, ugemrielesi xiliT daxunZluli xexilis baRebiT, zurmuxtis maRaroebiTa da kalmaxiT savse tbebiT iyo saxelganTqmuli. xalxi svats xSirad aRmosavleTis Sveicariasac ki uwodebs – pakis tanis pirveli saTxilamuro kurortic swored aq gaixsna. mdidari pakistanelebi xSirad stumrobdnen Cvens mxares sufTa haeris, lamazi bunebisa da aq gamarTuli sufisturi musikisa da cekvis festivalebis gamo. adgilobrivebis garda, bevri ucxoelic Camodioda, romlebsac maTi erovnebis miuxedavad, „angrezanebs“, anu ingliselebs vu wodebdiT. erTxel TviT inglisis dedofalic ki estumra Cvens mxares da im TeTr sasaxleSi dabinavda, romelic ise Tive marmariloTia agebuli, rogoriTac taj-mahali. am 24
qaliSvilis dabadeba
sasaxlis aRmSeneblad Cveni mefe, svatis pirveli vali, anu mmarTveli iwodeba. Cven gansakuTrebuli istoriuli warsuli gvaqvs. dRes svati xaiber-paxtunxvas (SemoklebiT xpx-is, rogorc bevri pakistaneli ambobs) provinciis nawilia, Tumca adre is pakistans ar ekuTvnoda. iyo dro, roca Cveni mezobeli Citralisa da diris miwebTan erTad pakistanis savasa lod viwodebodiT. koloniuri mmarTvelobis dros Cveni mefeebi loialurad iyvnen ganwyobilni britanelebis mimarT, magram sakuTar savasaloebs maTi Carevis gareSe marTavdnen. 1947 wels, rodesac britaneTma indoeTs da moukidebloba mianiWa da daanawevra, Cveni mxare axlad Seqmnil pakistanis saxelmwifos SeuerTda, Tumca avtono miuroba ar daukargavs. Cven pakistanur rupias viyeneb diT, magram am qveynis mTavrobas SeeZlo mxolod sagareo politikis kuTxiT Careuliyo Cveni mxaris saqmeebSi. „vali“ aRasrulebda marTlmsajulebas, uzrunvelyofda meo mar tomebs Soris mSvidobis SenarCunebas da agrovebda „uSurs“ – gadasaxads, romelic Semosavlis 10 procents gulisxmobda. am TanxiT agebdnen gzebs da aSenebdnen axal saavadmyofoebsa da skolebs. Cvens mxares pakistanis dedaqalaq islamabadamde mxo lod asi kilometri aSorebs. geografiulad TiTqos erT maneTis yuris ZirSi varT, magram ise vcxovrobT, gegoneba, sxvadasxva qveyanaSi viyoT. am askilometriani monakveTis dafarvas malakandis uReltexilis gavliT xuTi saaTi sWir deba. malakandis uReltexili mTebis uzarmazar Was hgavs, sadac Zalian didi xnis win mqadagebeli, mula saidula (bri tanelebisTvis cnobili, rogorc mad fakiri), am kldovan mwvervalebs Soris miuZRoda Cvens winaprebs britanelebis winaaRmdeg brZolaSi. maT Soris iyo uinston CerCilic, romelmac am movlenas wignic miuZRvna, Cven ki erT-erT mwvervals misi saxeli SevarqviT da dRemde „CerCilis sagu 25
me var malala
Sagos“ vuwodebT, imis miuxedavad, rom is Cveni xalxis mimarT gadametebuli keTilganwyobiT arasdros gamoirCeoda. uReltexilis bolos mwvanegumbaTiani samlocvelo dgas, sadac mogzaurebi xurda fuls yrian da RmerTs madlobas swiraven am saxifaTo gzis uvneblad dasrulebisTvis. Cems nacnobebSi aravin meguleba, vinc erTxel mainc yo fila islamabadSi. areulobis dawyebamde Cveni Tanamema muleebis umravlesobas, dedaCemis msgavsad, arasdros dautovebia svatis sazRvrebi. Cven mingoraSi vcxovrobdiT, mxaris udides da, faqtob rivad, erTaderT qalaqSi. adre mingorac momcro daba iyo, magram mas Semdeg, rac aq uamravi xalxi Camosaxlda axlom debare soflebidan, qalaqi gaizarda da gacilebiT mtvri ani da xalxmravali gaxda. aq sastumroebic aris, saswavlo dawesebulebebic, golfis saTamaSo mindorica da cnobili bazaric, sadac Cvenebur tradiciul naqargobas, Zvirfas qvebsa da, SeiZleba iTqvas, rasac ginda, yvelafers iyidi. bazris SuagulSi mdinare marRazari Camoedineba. mdinaris wyals sufTa namdvilad ar eTqmis. Sig plastmasis boTlebsa da nagavs yrian, ris gamoc rZiani yavis feri ufro aqvs da saerTodac ar hgavs qalaqTan axlos Camomaval mdinare svats, romelSic kalmaxze Tevzaoben da damsveneblebi banaoben. Cveni saxli „gulqadaSi“, anu yvavilnarSi idga, magram mas „butkaras“, anu budisturi qandakebebis dasaxle bas uwodebdnen. Cvens saxlTan axlos idumalebiT moculi nangrevebiT savse didi mindori iyo. ras aRar naxavdiT aq: ukana fexebze Semdgari lomebis qandakebebs, damsxvreul svetebs, uTavo figurebs da, rac yvelaze ucnauri iyo, asobiT qvis qolgas. Cvens mxareSi islami meTerTmete saukuneSi gavrcelda, rodesac avRaneTidan mahmud Raznevi SemoiWra da Cveni mmarTveli gaxda, Tumca uZveles dros svati budisturi samefo iyo. budistebi aq meore saukuneSi Camovidnen da 26
qaliSvilis dabadeba
maTi mefeebi xuT saukuneze metxans marTavdnen am miwebs. Cineli mkvlevrebi werdnen, rom mdinare svatis napirebTan 1400-mde budisturi monasteri iyo aSenebuli da maTi za rebis rekvis xma mTel xeobas esmoda. budisturi monas trebidan aRaraferi SemorCa, magram saiTac unda gaixedo, furisulebsa da sxva mindvris yvavilebs Soris advilad SeamCnevT maT nangrevebs. xSirad pikniksac ki vawyobdiT lo tosis pozaSi fexmorTxmuli budas qandakebis moCuqurTme bul lodebs Soris. erT-erTi legendis mixedviT, budam es adgili Tavad SearCia aqauri mSvidi garemos gamo da imasac ki amboben, rom misi ferflis erTi nawili Cvens mxareSi arsebul uzarmazar stupaSi asvenia. butkara saocari adgilia, gansakuTrebiT, „damaloba nas“ saTamaSod. erTxel Cvens mxareSi ucxoeli arqeologi Camovida da gviTxra, rom Turme erT dros aq ulamazesi oqrosgumbaTiani taZrebi idga, romlebSic budisti mefeebi iyvnen dakrZalulni da Turme maTi saflavebis mosalocad uamravi piligrimi Camodioda. mamaCemma am adgils leq si miuZRvna. am nawarmoebs „butkaras nangrevebi“ hqvia da srulyofilad warmoaCens im realobas, romelSic meCeTi da budisturi taZari gverdigverd Tanaarseboben: `rode sac minareTebidan simarTlis xma ismis, / buda iRimis / da istoriis gawyvetili jaWvi isev erTdeba“. Cven hinduquSis mTebis CrdilSi vcxovrobdiT; iq, sadac kacebi jixvebsa da mamlebze sanadirod dadiodnen. Cveni saxli betoniT nagebi erTsarTuliani Senoba iyo, romlis marcxena mxridan amavali kibe saxlis brtyel saxuravs ukavSirdeboda, sadac krikets vTamaSobdiT. saxlis saxu ravi Cveni saTamaSo moedani iyo. Sebindebisas iq mamaCemi da misi megobrebi Camosxdebodnen xolme da Cais miirTmevd nen. zogjer mec vjdebodi maTTan erTad da WriWinebis gamayruebeli WriWinis fonze axlomaxlo mdebare saxlebis sakvamurebidan amomaval kvamls gavcqerodi. 27
me var malala
Cveni mxare xexiliT mdidari miwaa. aq uamravi leRvis, broweulisa da atmis xea, ezoebSi ki yurZeni, guava da xurma xarobs. Cvens ezoSi erTi qliavis xec idga, romlis ugem rielesi nayofis xelSi Casagdebad Cven da Citebi erTma neTs vejibrebodiT. Citebs, maT Soris torolebsac, gan sakuTrebiT uyvardaT es xe. rac Tavi maxsovs, dedaCemi Citebs esaubreba. saxlis ukana nawilSi didi veranda iyo, sadac qalebi ikribebodnen. Cemma ojaxma kargad icis, ras niSnavs SimSili, amitom dedaCemi yovelTvis imaze met sadils amzadebda, vidre gvWirdeboda da gaWirvebulebs urigebda, narCenebs ki Citebs uyrida. Cven, puStunebs, „tapaes“ – orstriqoniani leqsebis – simRera gviyvars. roca deda Citebs sakenks uyrida, Tan ase mReroda xolme: „baRSi mtredebs nu moklav. / erTs Tu mok lav, sxvebi aRarasdros mofrindebian~. saxlis saxuravze jdoma, mTebis cqera da ocnebebSi Cakargva Cemi sayvareli saqmianoba iyo. yvelaze maRali piramidis formis mqone mTa elumia. Cven mas wminda mTad miviCnevT. is imdenad maRalia, rom wveri mudam fumfula RrublebiT aqvs dafaruli. zaf xulobiTac ki Tovlis safarqveS imaleba. skolaSi gvaswav lidnen, rom svatSi budistebis gamoCenamde didi xniT adre, qristes Sobamde 327 wels, avRaneTidan indisken mimavali aleqsandre makedoneli spiloebisa da jariskacebis mra valaTasiani armiiT SemoWrila Cvens mxareSi. svatelebma swored mTa elumis kalTebs Seafares Tavi im rwmeniT, rom caSi aziduli mTis kalTebze Sefenilebs maTi RmerTebi ukeT daicavdnen. Tumca, aleqsandre didi Seupovari da amave dros moTminebis gasaocari unariT dajildoebuli mTavarsardali iyo. misi brZanebiT xis katapulti aages, romlis meSveobiT gatyorcnili isrebi da yumbarebi mTis wveramdec ki aRwevda. gamarjvebuli makedoneli mTaze avida da iupiteris varskvlavs daepatrona, romelic mo mavalSi misi Zalauflebis simbolod iqca. 28
qaliSvilis dabadeba
saxlis saxuravidan vakvirdebodi, rogor icvlebod nen mTebi weliwadis droebTan erTad. Semodgomaze susxi ani qari uberavda xolme, zamTarSi ki yvelaferi Tovlis TeTr safarqveS imaleboda. saxuravze xanjlebiviT basri loluebi ekida, romelTa Camoyrac Cveni sayvareli saqmi anoba iyo. aqeT-iqiT davrbodiT, Tovlis kacebsa da daTvebs vagebdiT da fifqebis daWeras vcdilobdiT. gazafxulze mTeli svati xasxasa simwvaneSi efloboda. saxlSi evkalip tis xeebidan monaberi sio aRwevda, garSemo yvelafers TeTr mtvers ayrida da brinjis mindvrebidan mZafri suni mohqonda. me zafxulSi davibade. SesaZloa swored amitomac miyvars weliwadis es dro yvelaze metad. imis miuxedavadac ki, rom mingoraSi saSinlad cxeli da mSrali zafxuli icis da am dros mdinareSi Cayrili nagvis simyrale kidev ufro autaneli xdeba. mingorelebi xom nagavsayrelad adgilob riv mdinares iyeneben. me rom davibade, Cemi ojaxi Zalian xelmokled cxov robda. imxanad mamaCemma da misma erT-erTma megobarma Ta vianTi pirveli skola daaarses. Cven skolis mopirdapire mxares, oroTaxian Raribul qoxSi vcxovrobdiT. me mSob lebis oTaxSi maTTan erTad viZinebdi, meore oTaxi ki stum rebisTvis iyo gankuTvnili. saabazano da samzareulo ar gvqonda, amitom dedaCemi sadils miwaze danTebul cecxlze amzadebda, sarecxs ki skolis onkanis qveS recxavda. Cvens saxlSi mudam xalxmravloba iyo. soflidan uamravi xalxi gvstumrobda. stumarTmoyvareoba puStunTa kulturis umniSvnelovanesi nawilia. ori weli rom Semisrulda, Cemi Zma daibada. isic Sin gaC nda, radgan mSoblebs saavadmyofoSi wasvlis saSualeba arc maSin hqondaT. axalSobils xuSali daarqves. mamaCemis skolasac es saxeli erqva puStunTa gmiris, mebrZolisa da poetis, xuSal xan xatakis pativsacemad. dedaCemi vaJze oc nebobda da rodesac Cemi Zma daibada, sixaruls ver malavda. 29
me var malala
patara xuSali CemTvis erTi Zalze gamxdari, ususuri ar seba iyo, romelic im lerwams waagavda, qari aqeT-iqiT rom arwevs; dedaCems mze da mTvare masze amosdioda. is iyo misi „ladla“ – Tvalis Cini. zogjer meCveneboda, rom Cemi Zmis nebismieri survili misTvis brZaneba iyo. patara xuSali ise xSirad iTxovda Cvenebur rZian Cais, SaqriTa da iliT damt kbars, rom TviT dedaCemsac ki mohbezrda misTvis amdeni Cais momzadeba da erTxel iseTi ugemuri moumzada, rom biWs meti aRar mouTxovia. dedas xuSalisTvis axali akvnis yidva undoda. me rom davibade, mSoblebs akvnis SeZenis saSualeba ar hqondaT, amitom mezoblisgan naTxovar xis akvans viyeneb diT, romelSic Cemamde albaT sami an oTxi bavSvi gaizarda. mamaCemma deda mtkice uariT gaistumra da uTxra, malala am Zvel akvanSi gaizarda, araferi daSavdeba, Tu biWic imave akvanSi iwvebao. daaxloebiT xuTi wlis Semdeg Cems mSoblebs kidev erTi vaJi SeeZinaT. mas atali daarqves. sazriani da cnobismoyvare Tvalebi hqonda – patara ciyvs hgavda. misi dabadebis Semdeg mamaCemma Tqva: „esec ase, axla mTeli ojaxi sruli SemadgenlobiT varT“. svatis standartebis mixedviT samSviliani ojaxi pataraa – iqaurebs xom ZiriTadad Svidi an rva Svili hyavT. me ZiriTadad xuSalTan erTad vTamaSobdi imitom, rom is Cemze ori wliT umcrosia, magram gamudmebiT vkinklaob diT. atirebuli xuSali dedasTan mirboda, me ki – mamasTan. „ra moxda, jani?“ – mkiTxavda xolme is. me mamas vgavar. mec masaviT hipermoqnili saxsrebiT davibade da TiTebis ukan gadaxra SemiZlia. siarulis dros koWebi mitkacunebs. am xmis gagonebaze ufrosebi sasacilod imanWebian. dedaCemi Zalian lamazi qalia. mamaCemi aRmerTebs mas da iseTi sifrTxiliT epyroba, TiTqos faifuris larnaki iyos, xelsac ki ar akarebs. amiT is Zalian gansxvavdeba Cveni kacebisgan. dedaCems Tur feqai hqvia. misi saxeli „yor nisferTmians“ niSnavs, Tumca mas wablisferi Tma aqvs. es 30
qaliSvilis dabadeba
saxeli babuam daarqva, romelic mis dabadebamde ramdeni me wuTiT adre „radio avRaneTs“ usmenda da es saxeli iq gaigona. netav mec masaviT TeTri, SroSanisferi kani, koxta nakvTebi da mwvane Tvalebi mqondes... Cemi xorblis feri kaniT, farTo cxviriTa da Taflisferi TvalebiT mamaCems ufro vgavar, vidre dedaCems. Cvens kulturaSi adamianebisTvis metsaxelebis Serqmeva gavrcelebuli movlenaa. magaliTad, me deda dabadebidan „fiSos“ meZaxis, biZaSvilebi ki – „laCis“, rac puStunTa enaze ils niSnavs. Savgvremanebs xSirad „qaTqaTebs“ eZaxian, dablebs – „ayla yudebs“. SeiZleba iTqvas, erTob ucnauri iumoris grZnoba gvaqvs. mamaCems ojaxis wevrebi „xaista dadas“ uwodeben, rac „lamazs“ niSnavs. daaxloebiT oTxi wlis rom viyavi, mamaCems vkiTxe: „aba, Sen ra feris xar?“ man ki mipasuxa: „ar vici, cota TeTri, cota Savi“. me ki vuTxari, ese igi rZian Cais hgavxar-meTqi, razec gulianad gaecina. bavSvobaSi isic Zalian ganic dida, rom muqi kani aqvs. sakuTari garegnobis gamo saso warkveTili saZovrebze kameCebs daeZebda da maT rZes ag rovebda im imediT, rom, Tuki saxeze waisvamda, kani odnav mainc gauRiavdeboda. sakuTari kanis ferze dardi mxolod mas Semdeg Sewyvita, rac dedaCems Seuyvarda. lamazi qalis siyvarulma ufro meti Tavdajerebuloba SesZina. CvenSi qorwineba ZiriTadad ojaxebis garigebiT xdeba, magram Cemi mSoblebis SemTxvevaSi gadamwyveti maTi siy varuli iyo. usasrulod SemiZlia vusmino maTi siyvarulis ambavs. isini zemo svatSi, Sanglas xeobaSi mdebare mezo bel soflebSi cxovrobdnen. erTmaneTs maSin xvdebodnen, rodesac mamaCemi deidaCemis mezoblad mcxovreb biZas stumrobda xolme. ramdenime Sexvedris Semdeg orivesTvis gasagebi gaxda, rom erTmaneTi moswondaT. Cvens xalxSi grZnobebis gamoxatva miuRebeli saqcielia, amitom Tavisi grZnoba Riad arc mamaCems gaumxelia – amis nacvlad dedas 31
me var malala
sasiyvarulo leqsebs swerda. im leqsebs, romelTa wakiTx vac mas ar SeeZlo. – misma gonierebam momxibla, – ambobs xolme deda, roca am ambavs miambobs. – me ki misma silamazem, – RimiliT amatebs mama. Cemi mSoblebis momaval bednierebas erTi didi problema uSlida xels: Cems or babuas, dedaCemisa da mamaCemis ma mebs, maTi SeuRlebis ambavi ar moswondaT. amitom, rodesac mamaCemma dedaCemis, Tur feqais, colad SerTvis survili gamoTqva, naTeli gaxda, rom am qorwinebas mxars arc erTi ojaxi ar dauWerda. mamaCems mamam ganucxada, Seni saqmisa Sen icio, da, puStunTa tradiciis mixedviT, sapatarZlos ojaxs Suamavlad adgilobrivi dalaqi gaugzavna. malik janser xanma Suamavali uariT gamoistumra. sasimamros uars mamaCemi ar SeuSinebia. usaSvelod jiuti xasiaTi aqvs da mamamisi daiTanxma, rom sapatarZlos ojaxSi dalaqi xelmeored gaegzavna. janser xanis hujra adgilobrivebSi ganTqmuli TavSeyris adgili iyo, sadac yvelaze xSirad politikaze sasaubrod ikribebodnen. mamaCemic xSirad eswreboda am Sekrebebs. man da janserma erTmaneTi swored iq gaicnes, Tumca sasimamrom cxra Tve mainc alodina, sanam qaliSvilis miTxovebaze Tanxmobas etyoda. dedaCemis ojaxi mtkice bunebis qalebiTa da Zalauf lebis mqone mamakacebiT gamoirCeva. misi bebia – Cemi di di bebia – naadrevad daqvrivda da mcirewlovani Svilebi darCa. ufrosi vaJi, janser xani, cxra wlis iyo, rodesac misi ojaxis moqiSpe ojaxma moitaca da daatyveva. Svilis gasaTavisufleblad bebiam mTis bilikebiT ormoci mili sruliad martom iara fexiT, rom daxmarebis saTxovnelad Tavisi Zlevamosili biZaSvilisTvis miemarTa. eWvic ar me pareba, Tu dasWirda, Cven gamo dedaCemic aseve moiqceva. dedaCemma wera-kiTxva ar icis, magram amis miuxedavad mama Cemi mas yvelafers uziarebs – uyveba dRis ambebs, karg 32
qaliSvilis dabadeba
sac da cudsac. isic, Tavis mxriv, cdilobs xan exumros, xanac mTeli seriozulobiT urCios, vin aris misi WeSmariti megobari da vin ara. mamaCemi ki ambobs, rom dedaCemi aras dros cdeba. puStun mamakacTa umravlesoba ase arasdros iqceva. sakuTar colTan problemebze saubari mamakacis sisusteze miuTiTebs. CvenSi xSirad gaigonebT, rogor das cinian aseT kacebs, Sexe erTi, cols rCevas ekiTxebao. Cemi mSoblebi ki erTmaneTis gverdigverd bednierad cxovro ben da bevrs icinian. garSemo myofebi Cvenze amboben, rom Zalian megobruli ojaxi gvaqvs. dedaCemi RvTismosavi adamiania da dReSi xuTjer locu lobs, Tumca meCeTSi ar dadis. meCeTSi mxolod mamakacebi dadian. deda pranWia qalia, lamazi aqsesuarebi, moqar guli tansacmeli, oqros yelsabamebi da samajurebi uyvars, Tumca cekvas, rogorc xelovnebas, ar amarTlebs. ase am bobs, cekva RmerTis mosawoni saqcieli ar ariso. me arc Zvirfasi tansacmeli maRelvebs da arc samkauli, ris gamoc, mgoni, dedaCemi imedgacruebulic ki aris CemiT. bazrobebze siaruli male mbezrdeba. ai, skolis megobrebTan erTad saklaso oTaxis daxurul kars miRma cekva ki Zalian miyvars. sanam patarebi viyaviT, me da Cemi Zmebi umetes dros de dasTan vatarebdiT. zogjer mamas erTi wuTic ki ar hqonda Tavisufali. xan skolis saqmeebze darboda, xanac litera turul sazogadoebebsa da jirgas stumrobda. xSirad Cveni mxaris gadasarCenad garemosdacviT saqmianobasac eweoda da amitom Sin Zalian iSviaTad iyo. mamaCemi provinciuli soflidan aris, magram ganaTlebisa da Seupovari bunebis wyalobiT imas miaRwia, rom Cvens ojaxs araferi mohkleboda da irgvliv myofebSi pativsacemi adamianis saxelic moexveWa. xalxs Zalian moswonda mamaCemis mosmena. me ki gansakuT rebiT is saRamoebi miyvarda, roca CvenTan stumrebi mo diodnen. iatakze fexmorTxmulni vsxdebodiT plastma sis grZeli langris garSemo, romelsac dedaCemi saWm 33
me var malala
liT avsebda da Cvenc adaTis mixedviT, marjvena xeliT mivirTmevdiT erT gundad Sekrul xorcsa da brinjs. Sebindebisas lampebs vanTebdiT da maT Suqze mofrenil buzebs vigeriebdiT, Cveni sxeulebis siluetebi ki ucna ur cekvas asrulebdnen lampis SuqiT ganaTebuli saxlis kedlebze. zafxulis TveebSi, Weqa-quxilis dros, mamasTan ufro axlos mivcocdebodi xolme, mis muxls vekvrodi da aRtacebiT vusmendi im istoriebs, romlebsac is moqiSpe tomebis, puStunTa liderebisa da wmindanebis Sesaxeb hyve boda. xSirad, Tvalze cremlmomdgari, Tavisi xaverdovani xmiT leqsebsac kiTxulobda. svatelebis umravlesobasaviT Cveni ojaxic iusafzais toms miekuTvneba. iusafzais gvari (romelsac zogjer iusufzaid an iusufsaidac moixseneben) puStunTa sagvareulo tomebs Soris erT-erTi yvelaze mra valricxovania, warmoSobiT yandaaridan modis da farTod aris gavrcelebuli mTel pakistansa da avRaneTSi. Cveni winaprebi svatSi meTeqvsmete saukuneSi Camovidnen qabulidan, sadac isini Temuridebis imperators, mas Sem deg, rac is sakuTarma tomma taxtidan Camoagdo, samefo Zalauflebis dabrunebaSi exmarebodnen. gamarjvebulma imperatorma isini sasamarTlo da samxedro Tanamdebo bebiT daajildova. imperators megobrebi da naTesavebi afrTxilebdnen da urCevdnen, rom iusafzais tomi dro ulad moeSorebina Tavidan, radgan isini sul ufro met Zalauflebas ixveWdnen da erTxelac taxtidan mis Camog debasac Seecdebodnen. amitom erT dRes imperatorma didi nadimi gamarTa da iusafzais gvaris yvela meTauri stumrad miiwvia. Tan Tavisi xalxic dapatiJa da maTi daxmarebiTa da veraguli SeTqmulebis wyalobiT im Rames Cveni gvaris 600 meTauri amoaxocina. mxolod orma SeZlo gaqceva. isini TanatomelebTan erTad feSavarSi gaixiznnen. garkveuli drois Semdeg ki svats ewvivnen sxva tomebisTvis daxmarebis saTxovnelad, rom gaerTianebuli ZalebiT avRaneTSi dab 34
qaliSvilis dabadeba
runebuliyvnen, Tumca svatis silamaziT moxiblulebma avRaneTSi dabruneba gadaifiqres, sxva tomebi svatidan gaaZeves da iq darCnen. iusafzais gvaris warmomadgenelma kacebma mTeli xeoba erTmaneTSi dainawiles. dayofis amgvar sistemas „veSi“ ewodeba da misi arsi isaa, yoveli xuTi an aTi wlis Semdeg ojaxebma soflebi xelaxla dainawilon, ise rom uklebliv yvelas Tanabrad mieces nayofier da naklebad nayofier miwebze dasaxlebis SesaZlebloba. am ojaxebis warmomad genlebi imedovnebdnen, rom aseTi mowyoba klanebs Soris qiSpobas aRmofxvrida. soflebs xanebi marTavdnen. ubralo xalxi, xelosnebi da muSebi ki maT qveSevrdomebad iTvlebodnen da xarks uxdid nen – ZiriTadad maT mier aRebuli mosavlis nawilis saxiT. isini xanebs miliciis formirebaSic exmarebodnen. ubralo xalxs TiTqmis yoveli mtkaveli miwidan SeiaraRebuli kaci unda gaegzavna miliciaSi samsaxurisTvis. TiToeul xans asobiT aseTi SeiaraRebuli adamiani hyavda, romlebsac moqiSpe tomebTan sabrZolvelad da aseve, sxva soflebis gasaZarcvad iyenebda. svatSi dasaxlebul iusafzais gvars mmarTveli ar hyav da, amitom isini gamudmebiT upirispirdebodnen xansa da zogjer sakuTar Tanatomel ojaxebsac ki. CvenSi yvela kacs aqvs sakuTari iaraRi, Tumca puStunTa sxva dasaxlebebisgan gansxvavebiT, dRevandel dRes Cveni kacebi SeiaraRebulebi aRar dadian. warsulSi ki uiaraRod gareT aravin gadioda. SeiaraRebuli Setakebebi babuaCemis bavSvobaSic araerTxel momxdara, rasac TviTonac xSirad ixsenebda. gasuli sauku nis dasawyisSi iusafzais gvaris warmomadgenlebs axali saz runavi gauCndaT: imxanad mezobeli teritoriebis umeteso bas britanelebi akontrolebdnen da sruliad SesaZlebeli iyo, erT dRes maTi Zalaufleba svatis xeobazec gavrcele buliyo. amasTan, Cveni winaprebi erTmaneTSi qiSpobiTa da 35
me var malala
dausrulebeli sisxlisRvriTac daiRalnen da gadawyvites, xeobis mmarTvelad is adamiani daeniSnaT, romelic aravis mxares iqneboda da davebis mogvarebaSic daexmarebodaT. ramdenime warumatebeli mcdelobis Semdeg, 1917 wels, Cveni gvaris uxucesebi miangul abdul vadudis kandida turaze SeTanxmdnen da imave wels tomis mefed gamoacxades. Cven mas badSah sahibis saxeliT vicnobT da miuxedavad imisa, rom is wera-kiTxvis ucodinari iyo, mainc SeZlo Cvens mxareSi mSvidobis damyareba. puStuni kacisTvis iaraRis CamorTmeva sicocxlis warTmevis tolfasia, amitom Cveni tomebis ga niaraReba verc man SeZlo. amis sanacvlod badSah sahibma svatis garSemo mdebare mTebze cixesimagreebi aagebina da jari Sekriba. 1926 wels miangul abdul vadudi britaneleb mac aRiares Cveni qveynis meTaurad da „valad“ daniSnes. mis saxels ukavSirdeba Cvens mxareSi satelefono kavSiris amoq medeba, pirveli dawyebiTi skolis daarseba da „veSis“, anu miwebis gadanawilebis Zveleburi sistemis gauqmeba. „veSis“ mixedviT, soflis mosaxleobas droebiT dakavebuli miwis gayidva ar SeeZlo, ris gamoc arc ukeTesi saxlebis aSenebis survili hqonda da arc xexilis baRebis gaSenebis. 1949 wels, pakistanis daarsebidan ori wlis Tavze, mian gul abdul vadudi sakuTari vaJis, miangul abdul haq je hanzebis sasargeblod Tanamdebobidan gadadga. mamaCemi yovelTvis ambobs: „badSah sahibma Cvens qveyanas mSvidoba moutana, misma vaJma ki – ganviTareba“. Cveni mosazrebiT, miangul abdul haq jehanzebis mmarTvelobis periodi Cveni qveynis istoriaSi namdvili „oqros xana“ iyo. man ga naTleba feSavaris britanul skolaSi miiRo da SesaZloa imis gamo, rom mamamisi wera-kiTxvis ucodinari iyo, gansa kuTrebiT mniSvnelovnad miaCnda skolebis gaxsna da arc saavadmyofoebisa da kargi gzebis mniSvneloba daviwyebia. 1950 wels sabolood gauqmda adgilobrivi xanebisTvis xar kis gadaxdis wesi, Tumca sityvis Tavisuflebis kuTxiT 36
qaliSvilis dabadeba
qveyanaSi Zvra namdvilad ar momxdara – „valis“ mimarT gamoTqmuli kritikisTvis mxaridan gaZevebiT isjebod nen. 1969 wels, swored im wels, rodesac mamaCemi daibada, Cvenma „valim“ Tanamdeboba datova da qveyana pakistanis Crdilo-dasavluri sazRvrispira provinciis nawili gaxda. ramdenime wlis Semdeg Cvens mxares xaiber-paxtunxva ewoda. ase rom, SeiZleba iTqvas, me amay pakistanelad davibade, Tumca, rogorc albaT yvela svatels, mec, pirvel yovlisa, svatelad mimaCnia Tavi, Semdeg puStunad, sul bolos ki pakistanelad. Cven mezoblad erTi ojaxi cxovrobda, romelsac Cemi Tanatoli qaliSvili hyavda. mas safina erqva. Cemi da misi Zmebi – babari da basiti – Tanatolebi iyvnen. patarebi rom viyaviT, quCebSi da saxlis saxuravebze krikets erTad vTa maSobdiT, magram maSinac kargad mesmoda, cota rom wa movizrdebodiT, Cven, gogonebs, saxlSi yofna da Zmebisa da mamebisTvis sadilis momzadeba dagvevaleboda, Cvens Zmebs ki arafers aukrZalavdnen da qalaqSic Tavisuflad ixetialebdnen. me da deda saxlidan ise ver gavidodiT, Tu Cveni ojaxis wevri, an naTesavi mamakaci, Tundac is xu Ti wlis bavSvi yofiliyo, Tan ar gvaxldeboda. aseTi iyo Cveni tradicia. me pataraobidanve gadavwyvite, rom ase arasdros vic xovrebdi. mamaCemi yovelTvis ambobda, malala CitiviT Tavisufali iqnebao. me, aleqsandre makedonelis msgavsad, mTa elumze asvlasa da iupiterisTvis xelis Sexebaze voc nebobdi, Cemi mxaris sazRvrebs miRma mogzauroba mindoda, magram roca saxlis saxuravze caSi gaSvebuli franebis SejibrebaSi Cabmul Cems Zmebs vxedavdi, erTi kiTxva ar masvenebda – nuTu marTla SesaZlebelia gogoebi biWebiviT Tavisuflebi iyvnen?
37