Head Uudised 2/2011

2/2011

SOTSIAALSE ETTEVÕTJA HÄÄLEKANDJA

SELLES NUMBRIS KODANIKUÜHENDUSTEL ON VÕIMALIK LEIDA TASUTA PROFESSIONAALSEID IT-LAHENDUSI UUED TRÜKISED SOTSIAALSED VÄÄRTUSED EESTI OMA NUKUKUNSTI MUUSEUMIS HINGEGA TÖÖANDJA RAUL SAS

KODANIKUÜHENDUSTEL ON VÕIMALIK LEIDA TASUTA PROFESSIONAALSEID IT-LAHENDUSI

SISUKORD KODANIKUÜHENDUSTEL ON VÕIMALIK LEIDA PROFESSIONAALSEID IT-LAHENDUSI

LK 2

UUED TRÜKISED

LK 3

SOTSIAALSED VÄÄRTUSED EESTI OMA NUKUKUNSTI MUUSEUMIS

LK 4–5

HINGEGA TÖÖANDJA RAUL SAS

LK 6–7

TOIMETAJA VEERG Mina ja maailmamuutja? Mis maailma muutja mina olen? Mulle meeldib tööd teha ja ma võtan hea meelega lahkelt vastu iga inimese, kellele meeldib tööd teha.

Heategu tutvus kahe kange Eesti mehega, kes suure tahte ja jonniga on pannud liikuma mitmedki kivid. Raul Sas on loonud oma perekonna traditsioonidel põhineva ettevõtte, kus ta toimetab ratsionaalse, ent siiski sotsiaalse närviga tööandjana.

Erivajadusega inimese värbamiseks vajaminevates logistilistes proovikivides ei näe ta,vastupidiselt paljudele teistele ettevõtetele, midagi kontimurdvat. Mida on vaja ratastooliga inimesel? Ainus asi, mida tal pole vaja, on uksepakud ja trepid. See on ju lihtne. Ja kuhugi kaldteed teha, see ei ole mitte midagi keerulist!

Tarvi Pingi tugevuseks on seevastu positiivses mõttes ratsionaalsuse puudumine. Aastakümneid juriidiliste konsultatsioonidega tegelenud ettevõtja otsustas ühel päeval, et tahab hakata hoopis autorinukkude muuseumi direktoriks. Selleks oli vaja luua vaid muuseum ja leida meistrid ning ainulaadsesse asutusse elu sisse puhuda.

Nüüd toimuvad muuseumis muu hulgas omanäolised, psühhoteraapilise mõjuga meistritoad.

Mina usun, et hetkel, mil sünnib suur soov ja tekib tugev tahe, kaotavad sellised mõisted nagu ratsionaalsus ja irratsionaalsus oma tähenduse!

Head tutvumist kahe kangega!

Agne Tamm Heateo Sihtasutus

Kokkuvõte seminarist „Kuidas IT-vahendeid hästi kasutada?”

Agne Tamm Nagu me teame, ei ole vabasektoris rahalisi ega inimressursse kunagi piisavalt ning selle all kannatab üldjuhul esimesena info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise tase. Näitamaks, et IT-valdkonda on võimalik arendada nutikalt ja tasuta või minimaalse rahaga, korraldasid Microsoft Eesti, Heateo Sihtasutus ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit juunikuus seminari. Microsoft tutvustas vabaühenduste eestvedajatele seminaril tasuta tarkvara taotlemise võimalust ja oma uuemat vabavara ning Heategu jagas oma seniseid kogemusi peamiselt just vabavara toel teostatud IT-arenduses.

Heateo Sihtasutus on alati lähtunud põhimõttest, et IT-arendus ei ole mitte eesmärk omaette, vaid igapäevatöö korraldamise abivahend, mis sõltub organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest. Tähtis on see, et töö saaks tehtud tõhusalt ja optimaalse ajakuluga. Kuna ressursid on meil alati piiratud, oleme neid rakendanud nutikalt ja püüdnud teha võimalikult palju tasuta: abiks on vabavara, vabatahtlikud, annetatud riistvara jne.

Isegi väga väikese eelarvega on võimalik leida mitmesuguseid professionaalseks kasutuseks mõeldud tarkvaralahendusi. Ilmselt ei ole laialdaselt teada, et paljudel ettevõtetel on MTÜdele eraldi paketid, tänu millele on võimalik soetada tarkvara kas tavahinnast märksa soodsamalt või lausa tasuta. Nii näiteks võib MTÜ taotleda Microsoftilt tasuta MS Office’i rakendusi. Lisaks loomulikult oli, on ja jääb tasuta ning ühildub muu tarkvaraga OpenOffice’i kontoritarkvara.

Iga organisatsioon peaks väga üksikasjalikult läbi mõtlema, millise suuna arendust ning millisel määral ja kvaliteeditasemel ta vajab. Näiteks väiksemat sorti MTÜ võib-olla ei vaja professionaalset kontaktihaldust, kuid projektirahastusel põhinevad organisatsioonid võiksid kindlasti kasutada kõrgetasemelisi aja- ja projektihaldusprogramme. Dokumendihalduse puhul (koduserver vs. veebiserver) peaks kaaluma konfidentsiaalsust ja funktsionaalsust ning välissuhtluses selgitama enne välja reaalse tegutsemissageduse.

Ka riistvara soetamisel leidub kokkuhoiuvõimalusi. Nimelt on vähekasutatud arvutid uutest tunduvalt odavamad ning juhtub sedagi, et vabaühendused saavad vajaminevad töövahendid annetusena. Tasub ise maaletoojatega ühendust võtta – küsija suu pihta ei lööda!

Sageli on kolmanda sektori organisatsioonide nõrgaks kohaks ebafunktsionaalsed kodulehed, millega võidakse aga peletada eemale võimalikud koostööpartnerid, liikmed ja rahastajad. Samas ei ole kodulehe loomine ja haldamine tänapäeval enam sugugi keeruline – tasuta või osaliselt tasulise blogiformaadis oleva kodulehe uuendamisega saab igaüks hakkama.

Heateo Sihtasutus on teinud valiku just viimase kasuks ning kodulehe igapäevaseks uuendamiseks või ümberkujundamiseks ei vaja me enam suuremat kõrvalist abi. Lisaks pakuvad paljud veebisaitide loomise ja haldamisega tegelevad firmad MTÜdele tasuta teenust, tasub uurida ja küsida.

Kokkuvõttes peaks IT planeerimisel pidama kindlasti silmas nelja põhimõtet. Esiteks olgu IT eesmärk muuta igapäevatöö senisest tõhusamaks, mitte keerulisemaks. Teiseks peaks organisatsioonis leiduma inimesi, kes planeeritu ellu viiksid, see tähendab, et pideva arendustöö eest vastutagu üks kindel meeskonnaliige või vabatahtlik. Kolmandaks tuleb IT-d pidevalt arendada ning last but not least: tasuta tark- ja riistvara on vabaühendustele kättesaadav, see tuleb vaid üles otsida!

2

UUED TRÜKISED Perekeskuse Sina ja Mina ning kirjastuse Tammerraamat koostöös on valminud raamat „Nõuanded kogu perele. Vastavad perekeskuse Sina ja Mina asjatundjad”.

Juba kuus aastat on toiminud perekeskuse Sina ja Mina algatatud perefoorum aadressil www.sinamina.ee. Foorum loodi eesmärgiga pakkuda lapsevanematele esmast nõu ja tuge e-nõustamiskeskkonnas, kus vastavad Sina ja Mina psühholoogid, Gordoni perekooli koolitajad.

Perefoorum on omanäoline toetav keskkond neile, kes on läbinud küll lastevanemate koolituskursuse Gordoni perekool, kuid vajavad oma uute oskuste rakendamisel toetust ja nõuandeid. Foorumisse on kuue tegutsemisaasta vältel kogunenud hulgaliselt lapsevanemate murekirju – vastne nõuanderaamat pandigi kokku nende kirjade põhjal. Kogumik toob lugejani rohkesti korduma kippuvaid küsimusi ning spetsialistide vastuseid lastekasvatuse ja peresuhete valdkonnas. Need on teemad, mis tekitavad ikka ja jälle peredes keerulisi olukordi ning millega toimetulekuks vajame nõu. See raamat on lapsevanematele veel üks suurepärane võimalus saada oma küsimustele vastuseid. Asjatundja kirjavastus aitab näha oma pere probleeme uues valguses ja saada ideid, mille rakendamine võib kaasa tuua häid muutusi elus.

Raamatu autorid on psühholoogid, nõustajad ja Gordoni perekooli koolitajad Kadri Järv-Mändoja, Vaike Kumari, Pille Murrik, Ene Raudla, Meelike Saarna ja Marge Vainre.

Noored Kooli meeskond on koostanud oma osalejatele kaasteeliseks õpetamisteel kompaktse kogumiku „Teejuht. Et igal lapsel Eestis oleks võimalik saada hea haridus”.

Noored Kooli on kaante vahele kogunud nii informatiivset kui ka korralduslikku materjali, innustavaid ja motiveerivaid mõtteavaldusi, lisaks praktilisi nippe ja mõtteid Noored Kooli senistelt lendudelt.

Teejuht on mõeldud järgmistele Noored Kooli lendudele, ent mitmes peatükis leidub kindlasti huvitavat lugemist kõigile, kes alustavad õpetajateed või on lihtsalt huvitatud erinevatest õpimeetoditest ja noorte inspireerimisest.

Raamat koosneb neljast suuremast peatükist. Esimene peatükk pealkirjaga „Organisatsioonist” annab ülevaate Noored Kooli ajaloost, visioonist, väärtustest, ootustest osalejatele ning heast tavast. Samuti on seal CV näidis ning nõuandeid suhtluseks koolidega. Teine peatükk („Programmist”) tutvustab õpetajakoolitust ja tunnivaatlusi ning vilistlas- ja liidriprogrammi. Eraldi alapeatükk käsitleb meediaga suhtlemist. Kolmas peatükk kannab pealkirja „Abistavad materjalid” ning jagab mõtteid selle kohta, kuidas õppeaastat planeerida, juhendab esimeste sammude tegemisel ja sisaldab näidismaterjali seniste lendude varasalvest. Viimane peatükk pealkirjaga „Osalejatest” sisaldab nõuandeid, inspiratsiooni ja häid soove Noored Kooli senistelt lendudelt.

Teejuhi on pannud kokku Noored Kooli õpetajakoolituse juht Pille Slabina, koostamisel oli abiks kogu meeskond ja varasemad lennud.

3

SOTSIAALSED VÄÄR NUKUKUNSTI MUUS Tallinna vanalinnas jalutades võib avastada pärli, mis on kõigile avatud, kuid mitte igale silmale märgatav. Eesti Nukukunsti Maja on umbes aasta tegutsenud eramuuseum, kus on võimalik tutvuda tuntud Euroopa autorinukukunstnike väljapanekutega ning soovi korral osta autoritöid. Ühtlasi on see Baltimaade ainuke muuseum, kus toimuvad autorinuku valmistamise meistritoad, ning need kätkevad endas palju rohkemat, kui nimest välja võiks lugeda.

Margarita Sokolova

Mõni aasta tagasi tuli nukukunsti maja direktoril Tarvi Pingil koos praeguse partneri Svetlana Ptšelnikovaga, kes on maailmas üks tuntumaid autorinukumeistreid, idee luua organisatsioon, kes hakkaks koolitama ja ühendama Eesti oma nukukunstimeistreid. Siiani oli Eestis olnud võimalus valmistada ainult teatrinukke ning kogu nukukunst oli olnud seotud eelkõige teatrikunstiga, see ei olnud iseseisev kunstivaldkond.

Muuseumiplaan sündis Tarvil justkui iseenesest.

Kahekümneaastase õigusvaldkonna töökogemusega ja juriidilise nõustamisega tegelenud ettevõtja otsustas ühel päeval, et soovib saada autorinukkude muuseumi direktoriks. Kogenud ettevõtja teadis, et see oleks Eestis uus ja ainulaadne organisatsioon.

sul poeb meisterdaja oma mõtete sügavustesse ning toob need esile, kõigile nähtavaks. Seejuures ei pea ta tundma hirmu, et teda ei mõisteta või et temast valesti aru saadakse. Valmis nukk peegeldab probleeme inimese elus ja annab autorile võimaluse vaadata oma elule kõrvalt. Selline kõrvalt-pilk on probleemide lahendamise alguspunkt.

Nukk kui iseenda peegelpilt ja tee oma mõtete sügavustesse

Meisterdamine võib muuta elu

Nuku võib meisterdada igaüks, olenemata vanusest, haridustasemest või varasemast kokkupuutest kunstiga. Enamasti kestab selline kursus viis päeva.

Meistri juhendamisel teeb igaüks oma soovile vastava omanäolise nuku. Valmis autorinukk peegeldab selle tegijat nii oma kehahoiaku, riietuse kui ka loo järgi, mida ta vaatajale jutustab.

Nukumeisterdamise kursusi juhivad Euroopa tuntuimad autorinukukunstnikud. Üht viimatist meistriklassi juhendas näiteks maailmakuulus Hollandi autorinukukunstnik Yvonne Flipse. Kursusele järgnenud küünlavalgel peetud veiniõhtul jagasid osalenud kaaslastega oma mõtteid. Koos leiti, et peale selle, et meisterdamine pakub vaheldust tavaelule ja võimalust puutuda kokku praktilise kunstiga, saavad osalejad sel moel avastada oma sisemaailmas tahke, millest nad varem teadlikudki ei olnud või mida nad ei olnud julgenud teistega jagada.

Igas inimeses on peidus süngem pool, millest saavad sageli alguse rõhuvad mured ja probleemid; keskkonna mõjul võib sellelt pinnalt kujuneda välja stress või isegi depressioon. Inimene muutub suhetes keskkonnaga melanhoolseks ja agressiivseks ning ta ei pruugi enam tajuda reaalset elu adekvaatselt. Samuti ei näe ta enam väljapääsu probleemidest ning need muutuvad justkui tema elu paratamatuks osaks.

Üks osalenutest, viiekümnendates eluaastates naisterahvas, oli läinud nukukursusele selleks, et tulla välja argipäevarutiinist. Et ta elab koos oma erivajadusega lapsega, kes nõuab pidevalt tähelepanu, puudus emal endal eraelu. Kõige kurnavamaks oli tema jaoks lapse

Nukumeisterdamise kaudu saab inimene rääkida oma loo, kasutades sõnade asemel kunsti. Viie päeva jook-

4

RTUSED EESTI OMA SEUMIS täielik apaatia elu suhtes, sest see tõmbas ka ema elurõõmu alla. Pärast nukukursusel osalemist avastas naine aga endas hoopis teise inimese ning leidis elutahte, mida ta jagas kodus oma lapsega. Mõni kuu hiljem tuli sama naine koolituse korraldajat tänama, sest tema pere elu oli tundmatuseni muutunud. Nimelt oli ta laps hakanud ema juhendamisel ise nukke meisterdama, tänu millele oli lapsel tekkinud huvi ka ülejäänud maailma vastu.

Nuku meisterdamine kui psühhoteraapia Nukukunsti majas töötab kaks kunstnikuharidusega inimest, kes koolitavad, juhivad ekskursioone ning panevad välja ekspositsioone. Nad ise tunnevad, et tänu meistritubadele on nad hakanud inimesi paremini mõistma. Nende kinnitusel võib autorinuku valmistamist võrrelda psühholoogilise teraapiaga, mille abil leitakse muredele lahendused.

Kord juba kursusele sattunul on nukkude meisterdamisest edaspidi raske eemale hoida. See heas mõttes sõltuvus julgustab ka aremaid oma sisemaailma peegeldama. Pealegi õpivad osalejad tundma teisi inimesi, neist hoolima ja neid toetama.

Eesmärgiks tugev sotsiaalne mõju Enne, kui ta polnud seda ise proovinud, ei uskunud ka nukukunsti maja direktor, et autorinukk on võimalik valmistada kõigest viie päevaga ning et sellel on osalejatele tohutu positiivne psühholoogiline mõju.

Tulevikus plaanitakse korraldada koolitusi kõikidele vanuserühmadele ning teha need võimalikult kättesaadavaks. Viie aasta pärast võiks olla see organisatsioon andnud juba märgatava sotsiaalse panuse Eesti ühiskonda.

Tarvi Pink ei karda suurte plaanide luhtumist. Ta usub, et kui inimese sisetunne ütleb, et ta tegeleb õige asjaga, siis peab ta tegema oma eesmärgi saavutamise nimel kõik: „Kõige tähtsam on tahe – isegi siis, kui pole võimalusi.”

5

HINGEGA TÖÖANDJA RAUL SAS

Üks asi on teha kodus käsitööd, aga hoopis teine asi on pidada käsitööpoodi. Kuidas Sa jõudsid poe avamiseni?

Lugu sellest, kuidas perekonnatraditsioonidest sündis töötajaid väärtustav ettevõte.

Käsitöö tegijaid on Eestis tegelikult palju. Kui tegutsed omaette, ei ole sul enda valmistatud asju kusagil müüa. Meie ühendasime need inimesed ja pakume nende loomingut. Kui on nõudlust, tuleb lihtsalt pakkuda.

Margarita Sokolova

Tänavu kevadel avas pikaajalise ettevõtluskogemusega Raul Sas Tallinnas käsitööpoe. Selle kõige suurem väärtus on vahetu käsitöö, mis on kogutud üle Eesti ning koondatud sildi alla „Ehe ja ehtne käsitöö”. Raul alustas ettevõtlusega neliteist aastat tagasi, kui talle sai selgeks, et kui sind keegi ei taha, siis peab ise aktiivne olema. Ta näeb igas inimeses potentsiaali ning väärtustab üle kõige töötahet. Head Uudised uurisid, milles seisneb tema toodete eripära ja millist väärtust need klientidele pakuvad.

Millest sai alguse idee avada kauplus?

Mõte on pärit ammusest ajast. Minu vanaisa tegi käsitööd, mu isa on teinud käsitööd ja mina ise teen käsitööd. Kui kolisin linnast maale, siis tegin esimese asjana endale töökoja, kus saan igasuguseid asju nikerdada. Algul tegin seda enda lõbuks, aga siis hakkasid sõbrad ja tuttavad paluma, et teeksin ka neile ehteid.

Nägin, et minu tehtud asjad meeldisid inimestele ning nii tuligi mõte hakata neid müüma. Eelmisel aastal avasime prooviks kaupluse Haapsalus. See läks hästi käima ja külastajad tundsid suurt huvi kodumaise käsitöö vastu. Järgmine samm oli teise poe avamine Tallinnas.

Toodang, mida me müüme, esindab kõiki Eesti maakondi. Igast maakonnast on esindatud mõni memm või taat, kes kodus põlve otsas käsitööd teeb. Enamik müügil olevaid asju pärineb n-ö väiketootjatelt, keda ei saagi tegelikult tootjateks nimetada – memm ja taat teenivad endale pensionilisa ning kodus on neil hea nikerdada. Selline on minu jaoks kõige väärtuslikum kaup. Paistab, et ka meie klientidele meeldivad käsitsi tehtud asjad. Osa esemeid on lausa ainulaadsed, identseid käsitsi tehtud asju olemas ei ole.

Paljud käsitöölised on 70–80aastased memmed-taadid, kellest põhiosa ei ole kahjuks oma oskusi järeltulevale põlvkonnale edasi andnud. Kui see inimene ühel päeval meie seast lahkub, siis lähevad koos temaga kaasa ka teadmised ja oskused. Olen püüdnud nii mõndagi ise ära õppida. Olen vaadanud, kuidas midagi tehakse, sest käsitöös on kõige olulisemad ja huvitavamad töövõtted. Praegusel ajal on tööpingil lihtne töötada: vajutad nuppu ja liigutad arvutihiirt.

Kes on Sind poe avamise juures aidanud? Millise panuse nad andsid?

Mind on aidanud abikaasa ja meie tubli müüja. Üks asi on tooted kõikjalt Eestist Tallinna tuua, aga lisaks on vaja need välja panna ja muudki teha. Põhimõtteliselt on meie pisikene kolmeliikmeline meeskond kõigega hakkama saanud.

Kes on Sinu kaupluse põhikliendid?

Meil müüdavad kaubad on mõeldud nii kohalikule elanikule (sellised on eelkõige tarbeesemed) kui ka turistile (näiteks suveniirid ja muu). Kumbki sihtrühm on oodatud ja kliendid leiavad enda jaoks sobiva toote.

6

Millist väärtust annavad Sinu tooted klientidele?

Mis eristab teie poodi teistest?

Meil on müügil käsitöö, mis on tõesti käsitsi tehtud.

See ei ole lihtsalt puutükk, tal on ikkagi hing sees.

Igal asjal on hing sees, ja see muudabki meie tooted ainulaadseks.

Tuleme tagasi ettevõtluse juurde. Räägi palun, kuidas sai Sinust ettevõtja? See ei ole Sinu esimene ettevõte.

Ettevõtjaks sain … (järgneb pikk paus). Neliteist aastat tagasi jäin töötuks, otsisin tööd Tallinnas. Sain mõneski kohas kaubale, ent kui märgati, et mul on protees, siis leiti alati mingi põhjus, et viisakalt ära öelda. Jalaprotees, mida ma kannan, on väga paljudes kohtades takistuseks. Otsustasin hakata ise midagi tegema, kui keegi mind ei taha. Üürisin ühe hoone ja alustasin metallitööga. Hakkasin valmistama käsipuid, jalgrattahoidjaid ja piirdeid, hiljem lisandus pulbervärvimine. Vähehaaval hakkasin inimesi tööle võtma, sest üksinda ei jõudnud ma enam kõiki asju ära teha, tööd

Suur osa Sinu töötajaid on erivajadustega. Kas võrreldes teiste töötajatega on nad eelistatud seisus?

Ei, ma ei eelista kedagi, ent samas ma ei pelga erivajadustega töötajaid. Meil on tööl kurttumm poiss, kes saab väga hästi oma tööga hakkama ja mul ei ole tema kohta midagi halba öelda. On ka ratastoolis inimesi. Mida ühel ratastoolis inimesel on vaja? See on ju lihtne: ainus asi, mida tal pole vaja, on uksepakud ja trepid. Kuhugi kaldtee ehitada ei ole mitte midagi keerulist.

Sa pakud klientidele hingega tooteid ja tööandjana väärtustad iga töötajat. Kas Sa tunned ennast maailma muutjana?

Mina ja maailma muutja? Ma ei oska öelda. Mis maailma muutja mina ikka olen? Mulle meeldib tööd teha ja ma võtan lahkelt vastu iga inimese, kellele meeldib ka tööd teha. Aga nn töölkäijatega lähevad meie teed päris ruttu lahku.

Milline on Sinu järgmine ettevõtlusplaan?

Veel tänavu tahaksin panna üles suure vesilõikuri pingi, mis saabub peatselt Eestisse.

oli väga palju. Sellest on nüüdseks välja kasvanud osaühing Osmet, millel on töötajaid juba üle kahekümne ja tööd jätkub küllaga.

Siinkohal saab meie intervjuu läbi. Lõpetuseks räägib Raul mulle ühe elulise loo.

Milliste erialaste oskustega on Sinu töötajad? Mille järgi Sa neid hindad?

Meie töötajatel on igasuguseid oskusi. Meie lukksepp on näiteks elupäevi näinud mees, kes teeb korralikku tööd. Leidub ka liikumispuudega inimesi, keda ma võtan hea meelega tööle, sest ma tean, et nad teevad tööd hingega. Nad ei ole jooksikud, kes täna tulevad ja homme lähevad. Palju on kõrgharidusega töötajaid.

Kui inimene tuleb töövestlusele, ütlen alati, et mina soovin oma meeskonda töö tegijat, mitte tööl käijat.

Mõni aeg tagasi vaatas Raul Eesti Televisioonist saadet, kus räägiti suure tahtejõuga mehest. Nimelt oli sel mehel aastaid tagasi juhtunud õnnetus, mille tagajärjel jäi ta liikumatuks.

Ta kolis väikesesse, nõukogudeaegse remondiga hooldekodu toakesse, kus seltsiks olid voodi, arvuti, televiisor ja külmkapp. Arstid ei andnud talle paranemislootust, kuid mees usub, et ühel päeval suudab ta kogu oma keha taas liigutada. Nii treenib ta ennast iga päev ning on juba võimeline iseseisvalt istuma ja arvutiga töötama.

Uues ettevõttes tahab Raul talle pakkuda töökohta, kus läheb peamiselt vaja arvutioskust. Rauli sõnul annab uus töökoht sellele mehele võimaluse tunda end täisväärtusliku inimesena, leida endale kodu ja palgata hooldusõde.

7

Startis Noored Kooli 5. lend!

Eesti kooliõpilasi ootab ees kohtumine 25 särasilmse noore õpetajaga, kes valiti läbi tiheda sõela Noored Kooli seni suurimasse, 5. lendu. Noored alustavad oma õpetajateed Tallinnas, Tartus, Tapal, Keilas, Haapsalus, Ühe pärisVõrus, tavalise Narvas, Lähte ja Loo alevikus ning Kose vallas. inimesena elan ka mina raamistatud ühiskonnas.

Vasakult: Reeno Reeder, Mariliis Võsu, Mihkel Kõrbe, Liis Multer, Kristel Päll, Helen Saar, Kristi Saare, Katiantakse Riigikorralduslikult Ruljand, Silvia Kuusk, Mari Talvik, Kadri Jakobson, Mari Vapper, Laura Salu, Allar Mehik,mulle Tuulika igaSooväli-Rosin, nelja aasta järel Liina Saksing, Irina Smuglina, Maarika Taukul, Karin Pool, Liisa Mäemets, Ilja Šnitko javõimalus Mihkel Laar.

Rattalpaberile Jüri märkida Saarma ja Katrin Rekor. Trepi küljes kõõlub Jaak Vaabel. Pildistas Margus Ots (Noored Kooli). number ja seeläbi kaasa rääkida ühiskondlikus progKandideerimine 6. lendu algab oktoobrikuus. Huvi korral võib võtta ühendust ressis.ka Minule on seda varem aadressil margus@nooredkooli.ee. selgelt vähe, sest ühiskond ja elu areneb iga päev, iga

Panusta meie tegemistesse oma teadmiste või oskustega!

Toeta Heategu või mõnda meie portfelliorganisatsiooni!

Suurtoetaja:

Vaata www.heategu.ee või võta ühendust mart@heategu.ee.

Head Uudised on trükitud 100% ümbertöödeldud paberile Cyclus. Paberi on lahkelt annetanud MAP Eesti, ajakirja on tasuta trükkinud Uniprint.

Vabatahtlikud (aitäh!):

Toimetaja: Agne Tamm

Kirjutajad: Agne Tamm, Margarita Sokolova

Keeletoimetaja: Kristel Ress

Kujundaja: Liina Puusepp