Colección Waanuku

Page 1




NÜNÜIKI KA´IKAI LENGUAJE DEL SOL

Karalo´uta sümaajatü putchi anochennuusü aneekajuushiirua Jusiyaanjerü Pennante Siiruwa chi Wulianakai Antalogía poética José Ángel Fernández Silva Wüliana

COLECCIÓN WAANÜKÜ NUESTRA PALABRA Literaturas indígenas de América Edición bilingüe


NÜNÜIKI KA´IKAI LENGUAJE DEL SOL

Karalo´uta sümaajatü putchi anochennuusü aneekajuushiirua Jusiyaanjerü Pennante Siiruwa chi Wulianakai Antalogía poética José Ángel Fernández Silva Wüliana Ekeroliaa Karalo´Utalu´Umüin Teewan E. Monsooni Prólogo Esteban Emilio Mosonyi S.

COLECCIÓN WAANÜKÜ NUESTRA PALABRA Literaturas indígenas de América Edición bilingüe


NA KANÜLIALU´UMÜINJANAKANAN Namüin na wuchii ee´irajaaliikana soo´u tü putchikaa. Sümüin tü Mma Eiikaa. Nümüin Mekeranjerü chi Juusayuukai, a´iküi a´iküliirua. Namüin tawalayuu. Napüshuwa´ale´eya. Sümüin Emiiria Wareera, shikiipu´u ta´lapüinrua so´kaijatü. Sümüin tü a´apülaairua taashiimaajatükalüirua anteetkaa tanainmüin jee pünainm üin jüpüla waapajiraain sümaa weinshi.

DEDICATORIA A los pájaros cantores conjuradores de la palabra. A la Tierra Madre A Miguel Ángel Jusayú, maestro de maestros. A mis hermanos. Todos. A Emilia Barrera, guia de mis sueños cotidianos. A las armas libertarias que tú y yo abrazaremos por siempre.


1ª edición 2005

© Monte Ávila Editores Latinoamericana, c.a, 2005 Apartado Postal 70712 Caracas, Venezuela Telefax (58-212) 2638508 maelca@telcel.net.ve Hecho al Depósito de Ley

ISBN Colección Nuestra Palabra creada y dirigida por: Beatriz Bermúdez Rothe Diseño de Colección Helena Maso B.

Cuidado de textos José Ángel Fernández José Alvarez Asistente producción editorial Hripsime Bedrosian D. Imagen de portada basada en el símbolo del linaje Wüliana. Imágenes internas basadas en el libro de Jesús Mujica Rojas, La cerámica guajira. A.C. Yanama, Guarero, 1996. Traducción José Ángel Fernández José Álvarez Miguel Angel Jusayú Esteban E. Mosonyi Impreso en Venezuela

Ashajuushi su´utpunaa juya 2005

Tü kanüliakaa © Monte Ávila Editores Latinoamericana, c.a münüin, juya 2005 Karalo`utapülee 70712 Karaaka, Wenesuweela Teleepakü (58-212) 2638508 maelca@telcel.net.ve Eesü atumaa tü Süpülajanakaa sukuwa´ipa ashajuushi

Tü süpülajanakaa akuwa´ipaa ashajuushi makalü anuumeroshi yaa: Koleksion WAANÜKÜ Tü ke´itaalakaa jee shikiipu`ukaa tü: Piatüriisü Permuute Roote

Anuukajüsükaa tü ejeerujuushi je kana-süirua sünainkaa tü Koleksionkoo shia Eleena Maaso B. Chi anaatakai sukuwa`ìpa tü ashajuushikalüirua: Jusiyaanjerü Pennante Jusee Aaruware

Tü a´yataajiraaakaa sümaa tü e´itaasükaa jee shikiipu´ukaa koleksionkoo tü shia Riksime Piitutsian Shiaakuwa shi´ipala karalo´uta ashajuushikaa tü kanasü shijetshi wayuu wulianayuu. Tü kanasüirua shiaakuwajakalüirua sulu´upunaawai aapaaushi sulu´ujee karalo´uta ashajuushikaa Sa´amüchin Wayuu münüsü, nüshajala Jesuu Mujiika Rooja. Alatitshiikanan Jusee Aaruware Jusiyanjerü Pennante S. Mekeranjerü chi Juusayuukai Teewan E. Monsooni

Ashajuushi sulu`u Wenesuweela


ÍNDICE PRESENTACIÓN PRÓLOGO

XIII XXXVII Segunda parte

Primera Parte

REBELIÓN DE LA LIBERTAD Canto de a´yajuui Retoño de mi linaje Mi cabrito Abuelo Pü´üüten Las flores de mi jardín El alba La otra historia Sonrisa de los niños Lenguaje del sol Parábolas Los cánticos fúnebres de la flauta Árboles floridos Guardamor Faena colectiva Canto rebelde Sólo los ancestros saben Cercanía de la muerte Redención terrenal Lago de los soñadores Rebelión de la libertad

1

LA TOTUMA

41

Danza Los hijos de la tierra Ojo de Dios El cielo está de fiesta Paraíso de los wayuu muertos Luna de la libertad Gallo Mi abrevadero Secretos Colibrí Tierra madre Primitos Primavera Cela el alba a la ribera Soledad Semillas Los pájaros Aureola Calma Doncella Nada consigo en contra de los pájaros Rostro solar Adolescentes Aurora Pléyades Ceniza Parasilencios Sigue cantando el pajarito Encanto La totuma


SÜNÜLIA TÜ KASAIRUA EEKALÜ SULU´U KARALO´UTAKALÜ TÜ SÜPÜLA E´IYATAA

XIII

EKEROLIAA KARALO´UTALU´UMÜIN XXXVII Palajanaajatükaa Süpüshi

SAAASHIYAIN TÜ TAASHIIKAA Shii´irain A´yajuui Tawuliwo´u Takaa´ulainchon Taata Pü´üüten Tü wunu`usii taa`nmaajatükalüirua Suwasajaain aikaa Tü wanee achikiikaa Nasira na tepichikana Nünüiki ka’kai Putchi a´ikiaairua Tü shii’irain outaamaajatükaa tü maasikaa Wunu’usiirua kasiisü Aaliipalajanaa Yanama Jayeechi jashichi Naya’alane’e atüjaaka soo’u na wayuu palajanaajanakana Tü pejein tü outaakaa Taashii sulu’u mmakaa Tü wüin mulo’u nakorolokoo na a’lapüjaaliikana Saashiyain tü taashiikaa

Süchikijeejetü tü Palajanaajatüka Süpüshi

1 IITAKAA

41

Yonna Süchonyuu mmaka No´u Ma´leiwa Emi´ijirüshi aitu´ukai Jepira Sükashia taashiikaa Katio´u Tasüle Anuujuushiirua Chünü´ü Eii mma Pawalaawachennüüshii Iiwa Achumajüsü süwasajaain aikaa soo´u solu wüinkaa Yüü´üyütüüi Waüye´e Na wüchiikana Piyowui Jimatuui Ku´lamia Tamüin maainjalasalii na wüchiikana Su´upunaa ka´i Jimo`onnuu Suwasajaain aikaa Iiwo´ukalüirua Pali´i Ako´ule´eriaa Ee´irantayü´iya wüchiichonkai Pülowui Iitakaa


A MANERA DE PRESENTACIÓN

La diversidad lingüística y cultural en América se antoja infinita, tal como ocurre en otros continentes. Son cientos, miles de idiomas y culturas, en su mayoría desconocidas, negadas e invisibilizadas que se manifiestan obstinadamente, a veces plena y otras tímidamente, ante un mundo inmerso en el debate de las ventajas y desventajas de la supuestamente ineludible globalización

Dicha diversidad la reconocemos en una serie de rasgos o elementos distintivos, específicos y particulares, unos más visibles que otros, como en el caso del idioma, los cuales en su conjunto definen la identidad de cadaSencillamente porque son el asomo de la capacidad de adaptación de la especie humana al también diverso y cambiante ambiente, capacidad a la cual ésta debe su supervivencia. Ante la reconocible unicidad de nuestra especie, la diversidad cultural y biológica se constituye en la clave de la vida en el planeta. Ignorarlo puede ser estúpido, tratar de acabarla simplemente suicida. De allí que tal como lo dijera el pensador africano Amilcar Cabral, la resistencia cultural es invencible.

Aun así no podemos negar que la historia de la humanidad reconoce la desaparición o extinción de numerosos gentilicios, pueblos e idiomas enteros. En América esta ha sido el resultado de una de las más largas guerras de exterminio de las que podamos dar cuenta. En palabras del poeta peruano José María Arguedas, “una lucha muy larga y muy dura”.

XII • José Ángel Fernández


SÜPÜLA E´IYATAA

Tü mainmakaa anüikii jee akuwa´ipaa sulu´u tü mmakaa Ameerika wattawolü ma´in, müinya aka sulu´u wanee mmairua ya´a. Mainma ma´in ma´aka miirü anüikii jee akuwa´ipaairua, wattapajaa salí me´rajuukoluirua, maliakalüirua atumaa jee makalü me´raajuukaleiruan ayatapaja´ayane´e shiairua ja´yain anüiki shipishuwa´ale´eya oo eesü ja´yai sünüikiirua sümaa sümüshe´e, wanaa sümaa jee sa´akapünaa wanee ayoyojowaa süchiki anale oo mojule kasairua sutuma shinnaajünüin tü kasakaa süpa´apünaa tü mmakaaa shipishuwa´a waneepulujeein sukuwa´ipa atumaa.

Tü mainmaa anüiki jee akuwa´ipaa wamayütkaa we´rüin sünaiinjee ja´yain sukuwa´ipa wane´ewai akuwa´ipaa, eein ma´in wanee ja´yakalüirua ma´in suulia waneeiruaya´asa, müin aka tü anüikiikaa, ti´airua shipishuwa´ale´eya shiaja´a eeka anainjee ja´yain sukuwa´ipa wane´ewai tü wayuukoluirua suumainpa´a, sulu´uwai tü shipiapalakalüirua oo eepüna´awaire eein tü apüshiikalüirua, tia akuwa´ipaa ayaawatünakaa aka wayuuin waya sükajeejatü shii´iratawalin wanee mojukuu müsü sukuwa´ipa tü anüikiikaalüirua sulu´uwai wanee mma - sükajee tia mainmaputsu sukuwa´ipa wayuu sulu´uwai suumain. Tü mainmapuluin sukuwa´ipa tü anüikiikaa jee tü akuwa´paakaa eesü süpüla shii´iratüin ayuupunawaain shia oo sunuujunuin shia nnojotpaja´a eewalain süpüla motu´uleeinjatüin süchiki atumaa tü sukuwa´ipakaa. Aka jamüin shiaja´ane´e sükajee shi´itaain süpüla

ASHAJUUSHI ANEEKALAAIRUA • XIII


La invasión europea marcó el inicio de esta guerra encubierta cuyo principal objetivo durante más de cinco siglos ha sido la apropiación de las tierras indígenas, de sus recursos o materias primas. La crueldad del conquistador y la mortandad de millones de personas, en relativo poco tiempo, debido a las enfermedades contagiosas que trajeron consigo los invasores, ocasionó la desarticulación de las estructuras sociales de naciones enteras, facilitando el sometimiento y la ocupación de sus territorios.

A esto se sumó la imposición del idioma español y de las instituciones y creencias de los castellanos sobre aquellos que lograban sujetar a la fuerza. Intentaron por todos los medios borrar su especificidad cultural a fin de facilitar el control político y económico. Aún así debieron enfrentar por más de trescientos años levantamientos armados, cercos militares y una férrea y efectiva resistencia. Resistencia que a dado lugar a la conformación de dos realidades antagónicas dentro de un mismo país, la india, la nación profunda, como la llamara Guillermo Bonfil Batalla en México, y la blanca mestiza.

Como bien lo señala el antropólogo peruano Stefano Varese, la independencia no significó la superación del orden colonial para los pueblos indígenas sometidos, y menos aun la recuperación de sus territorios. Las recién creadas repúblicas desconocieron la participación de dichos pueblos en las gestas libertarias. Los criollos, mestizos descendientes de europeos, al obtener el poder político y económico que ambicionaban, mantuvieron incólume el carácter colonialista de la conquista; es más, asumieron la herencia colonial como suya y se ignoró o negó sistemáticamente la existencia física del indígena, así como la de sus diversos idiomas y culturas. Si no existían, tampoco tenían derecho alguno.

XIV • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


sütijainjatüin süpülee eeinjatüin waneepia sulu´u mmakaa tü wayuuwaakaa shialeeja´a sünainmüinjatü mainmapuluin jee shii´iratapui jee shii´iratapui sümüin tü kasa eekaa pejein jee wattapünaa nünain wayuu, eeshicheje´e nia waneepia sulu´u tü mmakaaja´a. Sükajee wanee pülain sukuwa´ipa tü wayuuwaakaa watuma, tü mainmapuluukoo akuwa´ipa jee kataa o´u sutuma tü kasakalüirua shipishuwa´a shiaja´a kanainjeejetshaanaka ma´in eein tü kataakaa o´u sulu´u mmakaa shipishuwa´ale´eya. Motule aa´inwaa shia eesü süpüla waneein amalajawa´aneen, suu´ulakünüi süjattinneein maatsüja´a aka outa´ala´ane´e süka aa´in emiiwa´a. Sükajee tia müin aka tü nümakaa chi alijuna atijashi Aapürikaje´ewoikai Amitkalü Kawuraatkai anülia, tü katchinwaakaa soo´u akuwa´ipaa nnojotsü jaralüin akanajüin yaan.

Mayaainje´e tia ya nnojotsü süpüla motuin waa´in suchukuwa jee süchiki tü wayuuwaakaa nnojoluin sunuujaain süchiki süjattirüin watta salí apüshii kanüliajawaikaa paala, süjattinnüin wayuu shipishuwa´a suumainru´u ajattinnüsü sünüiki ya´a. Sulu´u mma Ameerikakaa tü tia ja´yasü süchikin wanee kasachiki kama´ashaanakaa akajee attkawaa süpüla sujattinnajatüin wayuuirua atamüinree nnojotkoo anain süpüla motuin waa´in. Naajüin chi Poeeta peruwaanakai Sa´mariia Arweeda, « wanee atkawaa mule´u ma´in jee kata´asü ma´in”.

Tü süntünüinkain alu´umuin woumain süka mojukoo akuwa´ipa sutuma tü eeropeewakalüirua shia suttiakaja´a ma´in atkawaa tia shiaalujutu asütaa suumain tü wayuukoo atamüinree müiruja´a aka ja´rai siikuloirua tia, süsütunüin tü kasa eekaa nama´ana, tü natti. Süwashiruin noumain. Aka kayarülain ma´in tü kasa naa´inrakaa na ountüshiikana süpülee nasütüin tü mmakalüirua jee müsia wattashaanain saalii tü wayuu atamüinree

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XV


A finales del siglo XIX y principios del XX, aun la negación más obtusa era incapaz de ocultar a la vista de todos la presencia indígena. Ésta se entendía como un remanente del pasado, un signo de atraso que debía desaparecer prontamente en aras de la modernización y el progreso. Paralelamente se consolidaba la idea de la “unidad nacional”, expresada en un solo idioma oficial, una sola religión, y una sola cultura, la del mestizo europeizado o criollo.

En Venezuela se continuó con la práctica colonial de evangelizar y civilizar al indio y la tarea se entregó primero, como es de suponer, a las misiones católicas mediante la Ley de Misiones de 1914, aún vigente, la cual les confiere potestad por sobre las instituciones del Estado. Y más tarde, a finales de la década de los 40, a las misiones evangélicas norteamericanas Nuevas Tribus, que han ejercido un poder, en este caso supranacional, no basado en una ley sino en los recursos tecnológicos y económicos de los que disponen a sus anchas.

Sin embargo las demandas, luchas y pertinaz resistencia de los pueblos indígenas continuaron. Ya a mediados del siglo pasado se inició una política oficial y una serie de acciones cuyo objetivo principal era “integrar” definitivamente, de una vez y para siempre, al indígena a la “civilización”, a la “vida nacional” utilizando métodos de las ciencias sociales que se suponía eran más efectivos que los misionales. Con la Constitución Nacional de 1961 y las políticas que se desprenden de ella, la incorporación del indígena se entendía, entre otras cosas, como la formula que impediría la aparición de un estado multinacional y pluriétnico como el propugnado por algunos indigenista en México desde 1940.

Las instituciones del Estado se convirtieron en las principales voceras y ejecutantes de dichas políticas “integracionistas”, sin embargo debieron coexistir y en la mayoría de los casos XVI • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


outakalüirua, mama´ain tia, sükajee tü ayuuliirua alaataakaa anainmüinwaa nantiralakalü na oukaaliikana soo´u mma shiaja´a amojujaka sukuwa´ipa wayuu atamüinree shipishuwa´a suumainpa´a, ananuwaitkaa akajee suuntunuinrua jee tü shikerolunuin alu´u tü noumainkalüirua

Soo´omüintaasüja´a ne´e tü shiain sü´ikünüin aka tü wayuukoluirua atamüinree tü esüpainyoorünaikikaa jee tü kasairua eekalüirua e´itaanüin süpüla ayatüinya nakuwa´ipa jee tü kasa noonookoo amaa na kateyaanakanairua noo´omüin na´yairua nountakaa ne´rüin namüin süka mojukolu akuwa´ipa. No´ulaküin süka kasakalü shipishuwa´aya motu´uleeinjatüin natuma tü nakuwa´ipakalüirua süpüla naluwataainjanain noo´opünaa jee nanülialu´umüin o´ulakaa müsia nayainjanain kamüin nemiiwa´aya tü washirüükaa. Mayaainje´e tia ya, soo´ujee tia kama´ainna sünain atkawaa müsüja´a aka eera nakalia alanaain suulia apünüin siiküloirua, naashiajaain süka na´apülairua, süpüleeruwain naya wuchii wuitashee´inrü jee müsia katchinshaanain naya soo´u ayatüinjatüinya tü nakuwa´ipakaa. Katchinwaa soo´u akuwa´ipaa eeitkalü anainjee piamasü akuwa´ipaa pe´ipalaasüirua sulu´u waneesia ne´e oumanii, tü iintiakaa, tü akuwa´ipaashaanakalüja´aya ma´in, makalü anülia yaa nutuma Yeeruma Ponpiirü wataaya, Meejikojee, jee tü kasuutotkoo metiisa.

Müinja´a aka anain ma´in süküjia nutuma chi antropoologo peruwaanakai Teepana Wareese sükajee tü sütkaanüin amaa tü alijuna epainyootkaoluirua süpüla taashinjatüin tü mmakaa süjattaleewalain sukuwa´ipa tü aluwatawaa koloonialu´umüinkaa namüin na wayuukana atamüinree ennakana amüin paala jee nnojoluja´a paala nountawalain süle´ejinnüin namüin tü noumainkalüirua. Tü E´itaanakalüirua Jekennuu Mmairua nnojoluja´a kojutuwalain jee ne´itaawalain eein paala na wayuukana Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XVII


apoyar o dejar en manos de las misiones, buena parte de sus responsabilidades. Para entonces políticos activos como Rafael Caldera seguían pensando que: “el misionero era un ser en el que se tocan lo humano y lo divino, cuya misión ha sido ‘la base de la civilización americana’ sin cuyo esfuerzo muchos hombres no se hubieran reconocido, una vez cristianizados, como miembros de la ‘especie racional”. Sin comentarios.

Esos mismos años en la revista “Venezuela Misionera” se deja colar en repetidas ocasiones, la tesis de que solo la desaparición física acabaría con las practicas de idolatría y brujería de los indios. Pero como su fe cristiana les impedía tan radical medida se contentaron con arrebatar por la fuerza o mediante engaños a los más pequeños de los brazos de sus madres, se les separó de sus familias durantes años; a muchos se les dijo que sus padres los habían abandonado o que habían muerto. Las niñas, niños y jóvenes indígenas pagaban con trabajo la comida y la instrucción que recibían en los internados, donde se les prohibía, so pena de castigo, hablar en su idioma. Entre sus hazañas, los misioneros capuchinos narran la captura de dos jóvenes indígenas en la Sierra de Perijá, a quienes se prefirió ver morir de tristeza antes que devolverles su libertad. Esto no sucedió hace 500 años, sucedió hace apenas unos 50 años. Que los misioneros han hecho cosas positivas, seguro, y muchas. Pero nada justifica tamaña crueldad.

Tan solo las misiones católicas en Amazonas, a inicios de la década de los 70, bajo la guía de su vicario Mons. Enzo Cecareli decidieron acatar las recomendaciones del Concilio Vaticano II en cuanto al respeto a los idiomas y creencias religiosa de los pueblos indígenas, convirtiéndose en importantes aliados de la resistencia indígena. XVIII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


atamüinree sünain tü atkawaakaa süpüla taashinjatüin tü mmakalüirua. Na alijunakanairua, na metiisakanairua, suchonyuu tu europeewakalüirua, mayaashiisa`a nountüin tü eein naya sünain tu aluwatawaakaa jee najapulu´uin tü washiraakaa shiaja`a tü kasa kee`ireetüjütshaanaka`aya ma`in naa`in, ayatsiane`e natuma tu sukuwa´ipa kasa koloniaatkalü sünainjatka tü konkiista münakaa ; shia naapa`aleeka ma`in sukuwa`ipa tü kolooniakaa müin aka kasa naainjüinkale shia jee motuitkalü akajee aa`in süka pansaain sukuwa`ipa atumaa waneepia eein na wayuukana atamüinree, ma`aya aka tü kojuyasukalüirua nanüiki jee nakuwa´ipa. Nnojoluja`a eewalain atumaa kasa sümaajatü nojutu.

Sujatteematapa tü siikülo XIX münakaa jee shiinalu`ujee tü siikülo XX münakaa, mayaainjee maashajaajuin nachiki jee mojutuin naya atumaa nnojolüja`aya ne`e süpüla me`rujuwalain atumaa atamuinree tü eein tü wayuukoo atamuinree. Mayaainje`e aka ne`rünüin müin saa`in wanee süpütaala kasa alatüirüin akalia shiaa wanee kasa moju akuwa`ipalü achekakalü aakannamaatüin shia shiaalu`u tü kasa modernisasion münakaa jee tü anaakaa akuwa`ipa. Wanaa sümaa tia katchintatawatsü tü kasa “waneepuluu akuwa`ipaa » münakalü ennakalü ja´yain süka waneesia anüikii kojutüin shia atumaa, waneesia relijion jee waneesia akuwa´ipaa, shiaja´a tü nükuwa´ipakaa chi metiisa ashatakai sukuwa´ipa tü europeewakalüirua oo alijunaakaa akuwa´ipa. Sulu´u Wenesuweela ayatsia tü koloniaalüükaa awanjeelikajaa jee asiwilisaajaa chi iintiakai jee a´yatawaa tia aapünüsü palajanaa, aliratünatünatüjütkaja´aya sümaa, tü misioneerairua katoolikakalüirua süka Sükuwa´ipa tü Misiione su´uutpünaajatkaa e´itaanüin juya 1914, kojutuyüttaakalia moo´utpünaa ka´i yaa, süka leikaa tü aluwata´aleeshii ma`in suulia tü eekalüirua ee`itaanüin laülaapialu`u sutuma tü estaadokoo. Joolu`u mapan, süjatteematapa tü akaliaa 40 münakaa, aapünüsü Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XIX


Por su parte los indígenas hicieron suyas las recomendaciones del simposio organizado por Robert Jaulin, en 1971, en la isla de Barbados con el auspicio del Consejo Mundial de Iglesias y de la Universidad de las Islas Occidentales. El simposio concluyó con una declaración llamada entonces “Por la liberación del indígena”, y conocida como la Carta de Barbados, en la cual se denuncia ante la opinión pública mundial la situación de opresión que afecta a millones de indígenas en América del Sur y responsabiliza de la misma a los Estados nacionales, a las misiones religiosas y a los antropólogos que ocultaban tal situación. En 1992 las pretensiones del Estado español de celebrar a lo grande los quinientos años de su hazaña conquistadora hurga una herida. El grito de dolor se hace sentir en todo el orbe. Desde entonces hay un giro, un cambio notable, y los indígenas asumen un protagonismo en las tribunas internaciones que obliga a que sean tomados en cuenta y con mayor justicia en las nuevas constituciones nacionales, y otros instrumentos jurídicos, que surgen en esa década a lo interno de cada uno de sus países.

Pero ¿A que viene esta disertación sobre un tema tan espinoso y complejo y a su vez, tan aparentemente ajeno a la literatura, a la poesía presente?

A que estimo necesario valorar la persistencia de estos idiomas y sus múltiples manifestaciones creativas, ante tanta saña, tanta ignorancia, tanta persecución y discriminación. Todavía durante el Asamblea Constituyente celebrada en Venezuela en 1999 y en la cual el tema de los derechos indígenas fue uno de los más candentes, algunos de los más connotados diputados afirmaron que lo que hablaban los indígenas no eran idiomas, que dicho lenguaje no poseía ni siquiera sintaxis ¿Cuántas personas aún piensan de esta manera? XX • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


sümüin tü misioone wanjeelika Nuevas Tribus münakaa, aluwataakalüirua alana´aleein ma´in sünain aluwatawaa sulu´uwai tü oumaniikalüirua, nnojoluja´a sükajeejetüwalain wanee lei shiaa´a kakajatka eein nama´ana kasairua anapüisü ma´in makalü aka katünasü, komputadoora, kachuweera yootia wattapünaa müsuja´a aka washinnuuin ma´in naya ya´asa.

Mayaainje´e tia ya tüsa nachuntakaa, natkaakaa o´ujee waneepia jee tü katchin soo´u nakuwa´ipa na wayuukana atamüinree ayatsia natuma. Süse´eru´upunaa tü siikülo alatakalü ottuna anainrü wanee sukuwa´ipa aluwatawaa natuma na A´laülaashiikana sulu´u Mmakaa oo´ulakaa müsia kasa aa´innakaa süpüla shiainjatüin ountunuin tü « alainraakaa waneepialee » na wayuukana atamüinree sünainmüin tü siwilisasion münakaa sünain tü « sukuwa´ipakaa aliuna sulu´u tü oumaniikaa » a´yataanüinakana anain süka kasa sünaineejetü tü ciencias sociales münakalüirua aka süliratünüin shiainrua analeein ma´in suulia tü misioonerakalüirua. Süka tü Sükaralo´utashi Mülo´usükoo tü Mmakaa ashajuushikaa su´uutpünaa juya 1961 jee tü sukuwa´ipairua akaalijaa wayuu atamüinree e´itaanakalü sünainjee tia, e´itaanüsü suulia tü sülanaajüin wayuu atamüinree suulia eejüin wanee mma sukumaja´awalin wanee mmairua ya´asa jee mainmain alu´u wayuu atamüinree namatüjütkaa´aya paala no´utku na a´yataakana sünain atijawaa soo´u sukuwa´ipa wayuu atamüinree cha´aya Meejiko su´uutpünaa tü juyakaa 1940.

Tü a´laülaapiarua saainjüinkaa tü Estaadokoo shia a´yataashaanakairüa palajanaale´e ma´in sünain tia aluwataawaakaa sünain tia « alainraakaa wayuu atamüinree sünain alijuna » , mayaainje´e tia ya natuma nayakana isasú nachiki nemiiwa´ainjanain naya sünain tü aluwatawaakaa ee mainmatuwa na´yataairain oo noo´ulaain shia süjapulu´u tü misioneetkalüirua, mainmajasa tü kasa ee´injatkalüjee nakajee. Wanaa sümaa tia akaalijülii alijuna jee wayuu atamüinree makai Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXI


Por eso para mi los idiomas indígenas constituyen, sin duda y de manera significativa, la expresión más acabada, más valiente y de mayor fuerza telúrica y política de la resistencia indígena en América, de su triunfo. Más allá los valores literarios intrínsecos de las obras que conformarán esta colección bilingüe, no podemos menos que admirar la valentía y el esfuerzo que ellas representan.

Un triunfo de la resistencia indígena es también lo que quizás constituye uno de los aspectos más revolucionarios de nuestra actual Constitución Nacional: el reconocernos como una nación multicultural y plurilingüe, el consagrar los derechos originarios de los pueblos indígenas a sus tierras y culturas, el reconocer a los idiomas indígenas no solo su carácter de cooficialidad sino también su valor como patrimonio cultural.

En este sentido esta colección no es una concesión. Es un espacio ganado a pulso por los indígenas en batallas cotidianas que aún se libran en disímiles espacios y de los cuales surge una novedosa corriente creativa que por primera vez se apoya en una normativa constitucional. Sus voces ya no sólo narran en tiempo presente su pretérita historia mítica, ya no sólo claman por sus derechos y reivindicaciones más sentidas, sino que individual y colectivamente asoman nuevas corrientes creativas y expresiones literarias que han ganado un sitial propio en el quehacer cultural mundial. Muestra de ello es la existencia de una activa y prolifera “Asociación de escritores indígenas” con sede en México, que viera la luz en el Amazonas venezolano, –hace casi una década– siendo su partera Margarita Laucho del pueblo yeral. Refiriéndonos a la obra del primer autor de esta colección José Ángel Fernández, él narra con profunda emotividad

XXII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


aka Rapayeerü Katteera ayatsia noonooin amaa saa`in nümüin tü simisioneerokoo shipettüin tü kuwa´ipakaa wayuu atamüinree jee tü sukuwa`ipakaa mmale´iwaa, shi`itaanüin tü misioneerokoo süpüla su´uniainjatüin sukuwa´ipa tü merikaanaakalün, nnojoruleje tia ya müin atumaa mainmaje wayuu atamüinree mayaawatujukanaje akuwa´ipa mayaashiisa`a küristiaanoin naya atumaa wayuu atijakana süpülee nakuwa´ipa aka eein kasa nekiiru´u.

Wanaa sümaa juyakalüirua tia tü karalo´uta ashajuushi « Wenesuweela Misioneerü” münakaa ayulaasü nainmatua sulu´u, müle aka süjattinnüin shipishuwa´ale´eya tü wayuukoo atamüinree ajatteerü tü epiaachijawaakaa natuma shiaalujutukaa kojutaa kasa atumaa sümaa wanee kasayaakaleje´ene´e namale´iwashiaain sukuwa´ipa. Shiajasa aka kuristiaanashaanain ma´in nayairua mojunuwasü namüin najattirüin naya shiaka apüta´alaain napüla nasütüin süka mojukolu akuwa´ipa oo neemejüin na tepichichenniikana nasünaain naya sütünalu´ujee tü neikalüirua, wattaja´a saali juya tia nakatannüin suulia neiirua, mainma na maaliisalii jaya napüla jashi sümaa jei oo outüshiin münakana Tü tepichi jieyuukooluirua, na tepichi toolojuukana jee na jima´aliirakana wayuu atamüinree nawalaajüin süka na´yataain tü neküinkaa jee tü ne´ikünüin sünain atijaa sulu´u tü e´iküleekalüirua eere naya süttüin atumaa, müle aka neishajaayaai nanüikiru´u süsalajanashii tia. Ma´aka saa´in namüin anasü ma´in naainjala naküjain süchiki jamakuwa´ipalüin nata´ülüin piamasü majayünnüü soo´u Uuchikaa Perijaa noo´ulaakalüirua outuin sutuma mojuu aa´in suuliale´e ma´in najütüin süchikiirua.

Tia makaa alatüin yaa nnojotsü kakaliairüin ma´aka jee ja´rai shokii juya alatüin. Eeiya kasa anasü naa´inrüitkaa na misioneerokona, nnojotsü anuujaanüin oo´u, mainmaja´a shia eera. Nnojotpaja´a wanaawawalain shia sümaa tü kasa kayarülashaanasü ma´in aa´innüitkaa. Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXIII


como su poesía surge de desandar el camino del desarraigo. Las luchas universitarias, su amistad con el Maestro Miguel Ángel Jusayú lo remitieron de vuelta a su idioma y lo primero que descubrió en él fue el caudal poético que encerraban sus giros y formas literarias más autenticas. José Ángel afirma a veces, “yo no hago poemas, sólo hablo en wayuunaiki lo que he aprendido de mis antecesores”. Quizás por eso cuando le pregunté como se sentía con esta publicación, respondió: “como aquellos guerreros de antes que a su regreso eran recibidos por los suyos como héroes, con música de tamboras y cantos”.

Eso es esta colección, un homenaje, un reconocimiento al heroísmo de sus ancestros, al de la voz de Noleí Pocaterra, Guillemo Guevara y José Luis González como diputados indígenas en la Asamblea Nacional; al de los signos del mejor diccionario escrito de manos de Miguel Ángel Jusayú, al de los cantos de las mujeres warao, y reitero, al de este hacer y decir poético de José Ángel y al de todos los creadores indígenas de todos los tiempos. Hoy Monte Ávila Editores Latinoamericana tiene la iniciativa y el privilegio de ofrecer una pequeña pero significativa parte de sus mejores logros.

En esta oportunidad recopilamos los poemas de dos de las obras de José Ángel publicadas en el Zulia. “Iitakaa La totuma” y “Saaashiyain tü taashiikaa Rebelion de la libertad” bajo el titulo de uno de sus poemas, que se antoja como otra manera de nombrar a las semideserticas tierras de la Guajira de donde surgieron: El lenguaje del sol. NÜNÜIKI KA’KAI

Ambas versiones en español y wayuunaiki pertenecen al autor. Esta ultima siguiendo las orientaciones de su maestro Jusayú pero escrita utilizando el Alfabeto de Lenguas Indígenas de Venezuela (A.L.I.V.) el cual supone un sistema XXIV • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


Shimiiwa´a ne´e tü misioneerairua katoolikakalüirua sulu´u tü Mma Amasoona münakaa, wanaa sümaa shikerolüin tü juyairua setento´ulujutukoo, wanaa sümaa niain nekiipü´üin chi Wikaario Monseinyoorü Ensa Sekareeli münakai noonoo amaalüirua tü putchi analu´uluirua sukumajalakaa akuwa´ipa Consilio Watikaano II münakaa shiaja´a kanüisü soo´u kojutüinjatüin nanüiki jee noonooya namaa na namale´iwainkana na wayuukana atamüinree, sükajee tia eeshii joolu´u müin aka wanee kojutshaanain a´yataalii jee atkaalii süpüla kojutüinjatüin jee katchininjatüin sukuwa´ipa wayuu atamüinree.

O´ulakaaja´a müshiija´a joolu´u na wayuukana atamüinree naapaain aka wanee kasa namüinjatü tü putchiirua analu´uluirua sünainjeejetükaa tü sinpoosio ni´ataalakaa anain Ruuwer Jaulin, Su´utpunaa juya 1971, sulu´u tü mma pasanainkaa sünain palaa Waruwaado münakaa eesüja´a sünain a´yataajirawaa shichiirua tía tü Consejo Mundial de Iglesias münakaa jee tü Mülo´usukoo Shipia Atijaa saainjüinkaa tü Islas Occidentales münakaa. Jakütsü simpoosiokoo süka shiyulüin wanee putchiirua analu´uluirua « Soo´ujee Taashin na Wayuukanairua atamüinree » sünülia tia aatumaa shinnaajünaleeka ma´in süka Sükaralo´utashi Waruwaadoin sünülia, süka karalo´utakaa tü aashajüna achikirü süpa´apünaa mmakaa shipishuwa´ale´eya tü müliain ma´in atumaa watta saaalii wayuu atamüinree sulu´u tü Ameerika del Suurü münakaa, shiakaa ne´itaain sümaa kaainjalain tia tü Estaadoirua mulo´usükalüirua, tü misiooneerokalüirua jee müshiija´aya na antüropoologoirua nnojoliikana aküjayaain süchiki eein kasachikikaa tia. Kee´iriasü ma´in saa´in paala su´uutpunaa juya 1992 tü Estaado espainyootkoo anashaanainjatüin mi´ira soo´u tü süntünüinkain alu´umüin woumain süka mojukolu alu´u sutuma alijuna alatüiruja´a tia suulia ja´rai siiküloirua ayatayülia ja´yain tü süsipalakaa. Ekiisaairua Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXV


de escritura un tanto diferente al desarrollado por el mencionado maestro.

En Venezuela existen actualmente unos 37 idiomas indígenas, algunos de los cuales cuentan con miles de hablantes, como el wayuu y el warao, y otros con apenas unos pocos. En América son cientos los idiomas indígenas varios de los cuales a su vez cuentan con millones de hablantes y hasta con sus propias Academias como es el caso del quechua y el aimara. Sobre buena parte de estos idiomas encontramos una amplia bibliografía aunque aun es mucho lo que falta estudiar. Cientos son también las obras publicadas en idiomas indígenas, en su mayoría poco difundidas o reducidas al ámbito escolar o académico, pocas también han sido las iniciativas de las casas editoriales de publicar en idiomas indígenas para el gran público. Esto es muestra del reto que asumimos con esta nueva colección. Escribir amplia y profundamente sobre las tradiciones literarias indígenas del continente y sus manifestaciones actuales, con detalle y precisión, con la propiedad de quien las conoce de cerca y desde dentro es aún, en buena medida, una tarea pendiente.

Hacerlo de una manera diferente, sin separar esta actividad creativa de las condiciones reales que le dan vida, del mundo religioso y mágico del cual forman parte, es lo que esperamos promover con este aporte a las letras americanas, en plural como plurales son las voces, los idiomas indígenas y sus manifestaciones literarias a los que damos acogida con Waanükü, nuestra palabra. Beatriz Bermúdez Rothe

Caracas, noviembre de 2005

XXVI • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


saaliimaajatü e´irukuu jee oumanii ja´yasü supa´apünaa mmakaa shipishuwa´aya, sünainje´eree tia e´iratsü sukuwa´ipa tü kasakaa sümaa ja´yain ma´in shia, jee na wayuukanairua atamüinree eeinnapa joolu´u aapünüin anúiki sulu´upünaa tü aashajaale´ekalüirua sulu´upunaa mmairua wattain nakuwa shichiirua tia, sükajee tia acheküshii kojutüin atumaan sulu´uwai tü jekennuukoo Sükaralo´utashiirua Mulo´usükalüirua tü oumaniikalüirua, jee müsüja´u shiyulaain wanee karalo´utairua ojutuumaajatüiruwaya´asa, wanaa sümaa juyakalüirua tia sulu´wai tü oumanii mulo´usükalüirua.

¿Jamalu´ulu yaa jaa´inru´u saashajaanaka achiki kasairua mainmakalü akuwa´pa ma´inrua, jee musia mayaain ma´in nnojotkai sünainpünaain sukuwa´ipa tü aküjüüshi jee ashajuushi makalüirua aka achikii, poesiia, kuenta jee müsia waneeirua ya´asa?

Sükajeejetü cho´ujaain ma´in saa´in tamüin kojutüinjatüin atumaa eeyülüinyaa anüikiikalüirua tü jee müsia tü mainmaputkoo sukuwa´ipairua tü sükujiakaa sünain saainjünüin, mayaainjee joulüin tü e´raakaa wayumüin, joulüin tü matijaainwaakaa soo´u wanee kasa akuwa´pamaajatü, joulüin tü napüleruwaain atumaa jee tü maliyain naya atumaa jee namojujunuin. Ja´itairüne´e su´uutpünaa tü Jutkataa süpülajatükaa Jeketüin Sükaralo´utashi Mülo´usukoo tü woumainkaa Wenesuweela su´uutpunaa tü juya 1999 jee wanaa sümaa tïa saashajaanayaapa achiki tü sukuwap´ipainjatükaa nojutu na wayuukana atamüinree mainma ma´in a´ülüjawaa soo´ujee, no´uutkü na diputaado ennajüushikana ma´in ne´itaain tü sukuwa´ipakaa naashajaaya na wayuukana atamüinree nnojotsü anüikiinrua saa´in namüin, nnojotsü pansaain akuwa´ipa tü kasa achuntukanaa süka. ¿Je´rache wayuu jee alijuna eera kekiiru´ukoo kasa müin saa´in tia yaa so´ukaipünaa? Soo´ujee tia aka saa´in tamüin nanüiki na wayuukana atamüinree shiaja´a wanee kasairua, nnojolü tatchejaain Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXVII


XXVIII 窶「 LENGUAJE DEL SOL, Josテゥ テ]gel Fernテ。ndez


amaa tia jee ja´yashaanain ma´in shia, tü kasa aküjüushi anashaanakalü ma´in akuwa´ipa, sukuwa´ipamaajatü ma´in kojutuu jee sujutumaajatshaana ma´in tü mmakaa jee aashajia süpüla anaatawaa akuwa´ipa natuma na wayuu atamüinree ayatakanaya attkaain soo´u sütchin jee sujutu tü akuwa´paakalüirua sulu´u Ameerika, sümaajatü tü kasa anasü ka´letshekaa naya anainjee. Chamüintata cha´ya soo´ujee tü sujütkoo ashajuushee tü karalo´utairua e´itaanakalü ee´in sulu´u koleksionkoo tü ashajuushikaa sulu´u piamapuluu anüiki tü acheküsü kojutshaanain jee talatashaanain waya sümaa tü sujutkoo jee a´yatawaashaana sünain süpüla eeinjatüin shiarua atumaa. Wanee kasa akanajünakaa sünainjee tü checheekaa soo´u akuwa´ipaa natüma na wayuukana atamüinree shian wanee tü kasa analeeka´aya ma´in ee´iratüin sünainjee ee´ipain wanee jeketü Karalo´uta Mülo´usu sulu´u tü Woumainkaa : Eesücheje´e sükajee tia wanee mainma a´yataainrü ma´in waneepia kasa shiaja´a tü "Sükottchijiraalekaa Wayuuirua atamüinree Ashajülüirua", shiaja´a etsü ka´i sulu´u tü mma "Amasoonairua münakaa sulu´u Wenesuweela, po´loojeematüirü juya tia shiain keemeijalaiin Marükariita Laücho süpüshi tü yeeratkaalüirua.

Soo´ujee tia koletsionkoo tü nnojotsü waneein kasa aapuusha´alakane´e. Wanee kasa antuushi anainrü sükajee shi´yataanashaanain anain natuma na wayuukana atamüinree eepünaale ne´e süchajaanüin akuwa´ipa sükalu´u ka´i eeitkalü anainjee joolu´u wanee anasü ma´in jee jeketü sükuwa´ipa ashajaa karalo´uta anakalü akuwa´ipa sünainjee tü Karalo´uta Mulo´usükaa. Nnojoluitpa shiya´alüin ne´e naküjain achiki tü achikii sünainjeejetükaa sukuwaja´aleeiwa´a ma´in tü mmakaa je tü kasakalüirua, nnojolüipa shia´alüin nachuntüin tü kasa sukuwa´pamaainjatükaa nojutu jee ka´letsheinjatükaa naya anainjee, sünain a´yatawaa waneesuwailin naya jee mainmawalin naya sünain tia eesü joolu´u na´yataain anain kasa anashaanain ma´in jee jekennuuin shiarua Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXIX


XXX 窶「 LENGUAJE DEL SOL, Josテゥ テ]gel Fernテ。ndez


sümaajatüirua achikii jee aküjüüshiirua kojutuitpakalüirua atumaa soo´ujee a´yatawaain shia sünain akuwa´ipaa sulu´upunaa mmakaa shipishuwa´a. Müinja´a aka ee´in joolu´u wanee a´yataasü waneepia « Kottiraalee Sutuma Wayuu Atamüinree » kepiapalajanakaa chaya Meejico, memeisükalü sulu´u Amasoona wenesolaanakaa shiain eemeijasüin shia Marükariita Laucho -yeeralü- jee Aleeri Warüweera shiaja´a sulujutu a´yataain tü Shikiipu´upaleekaa Ashajaa Karalo´uta sulu´u tü Outkajaaleekaa Sünain Anaataa Akuwa´ipaa sulu´u tü Woumain Mulo´usükaa. Tü konak münakaa.

Waashajaain joolu´u süchiki tü karalo´uta nüshajalakaa chi palajanaajachikai ashajüin sulu´u koleksionkoo tü Jusiyanjerü Pennante, anasü ma´in süküjia nutuma eein tü poesiiakaa nutuma sünainjee müin niulaakai sulu´ujee süpüne tü motookoo aa´in nukuwa´ipa. Tü kasairua ní´ataakaa anain sünainje´e joolu´u tü sulu´uwaakaa shipia mulo´usü atijaa, sukuwa´ipa ni´raajiraain nümaa chi A´iküikai Mekeranjerü chi Juusayuukai müsü tiairua aka süle´ejirakai nia sünainmüin tü nünüikikaa jee tü kasa palajana´ale´e ma´in ni´rakaa nünain shia tü mainmain ma´in tü kasa anashaanakalüirua aküjia nutuma jee müsüja´a aka sukuwa´palu´ushaanain shia nutuma. Jusiyanjeru Pennante eeshi nümule yaa : « nnojotsü taainjalain tü poeemakalüirua, shia taashaja´alaaka ne´e wayuunaikiru´u tü kasa tatijaaka oo´u nanainjee na tapüshi a´laülaayuukana » Saa´in tamüin soo´ujee tia mayaashisa´a tasakirüin nia kasale müin alatakaa nümüin soo´ujee ashajuushikaa karalo´utaa tü, müsü nünüiki te´ipajee yaa : « müin aka naa´in na´yairua atkaalii jashichikanairua male´ejüinwa´ayan a´tapajünüshii natuma wayuu napüshi müin aka wanee akanajüliishaana kojutshaanain ma´in, eesü napüla atumaa kaasha´ira ee jayeechi. »

Koleksionkoo tü shia´aya tía, wanee shikiira jojutuu, wanee kojutuu atuma jashiein ma´in na nüpüshikanairua, Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXI


XXXII 窶「 LENGUAJE DEL SOL, Josテゥ テ]gel Fernテ。ndez


sujutu sünüiki Nuelii Pokateera, Yeeruma Kewaara, Jusee Luwiisü Wonsaale aka südiputaadoshin nayairua wayuu atamüinree sulu´u tü Asamblea Nacional münakaa, sujutu tü putchiirua sulu´ukoo tü putchipalajana ashaanakaa ma´in ashajia nutuma Mekeranjerü chi Juusayuukai jee nojutü na wayuu atamüinree aküjüliikana jee ashajüliikana weinshi, Joolu´u sou ka´ikaa tü Monte Avila Latinoamericana münakaa shi´ataa anainrü palajanaa jee anasü ma´in sümüin shii´atüin wanee palitsü shiaja´a kaliashaanain ma´in süpüshi tü anasüshaanakalüiirua ni´ataala.

Yaasü joolu´u wanülijalain poeemakalüirua tü shiaja´a sulujutüirua piamasü tü ennaajünakalüirua nükaralo´utashiirua Jusiyanjerü.. Iitakaa jee Saashiyain tü Taashiikaa shiain joolu´u sünülian wanee tü nüpoeemashikaa eekaa shiaalu´u suchuntajatüin sünülia tü Suumain Wayuu aikalü alu´u miaasü eejeere suju´itaain NÜNÜIKI KA´IKAI. Ashajuushiirua alijunaikiru´u jee wayuunaikiru´u nutuma chi kakaralo´utashikalin. Tü wayuunaikikaa apansaajuushi nutuma chi a´iküikai Juusayuu, akatsa´a ashajuushin sulu´u tü Süshajiakaa Sünüiki Wayuu Atamüinree sulu´u Wenesuweela (tü A.L.I.V.) münakaa tia müsü waneekaiya sümüin sukuwa´ipa ashajiaa suulia tü eekalü nutuma chi e´iküi achuntunayüikai anülia

Sulu´u Wenesuweela eesü mo´uutpünaa ka´i yaa apünüin shikii akaratshimüin sünüiki wayuu atamüinree, su´uutkuirua eesü ma´aka miirüirua tü eekai aashajaain sünüikiru´u, ma´aka wayuu jee waraaü, jee müsia waneeirua palitchon ma´in tü aashajaakalüirua sünüiki. Sulu´u Ameerika watta ma´in saalii tü sünüikikalüirua wayuu atamüinree wattashaana saalii tü eekalüirua sünain aashajawaa sünüiki jee eeshii eekai kama´anain tü o´utkajaalee eere süpansaajünüin sukuwa´ipa süküjia jee süshajia tü nanüikikaa müin aka na keechuakana jee na aimaarakana. Mainma karalo´uta eeka sümaajatü Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXIII


XXXIV 窶「 LENGUAJE DEL SOL, Josテゥ テ]gel Fernテ。ndez


anüikiikalüirua tü mainamayüttaapaja´aya cho´ujaakaa süpüla atijaanaa o´u. Mainma tü karalo´uta ashajünüitkaa sünüikiru´u wayuu atamüinree, akatsa´a nnojolüin ma´in ennaajinnüin oo ennaajünaatsü sulu´upünaa su´uutku tü e´ikuleekalüirua oo tü eere shi´ataanüin anain tü atijaakaa soo´u sukuwa´ipa kasa, palitchon ma´in tü shipiarua ashajaa karalo´uta eekalü atumairua karalo´uta sulu´u sünüiki wayuu atamüinree anakalüje süpüla jouliaa jouliaa müin napüla naa eekai aashaje´ereein shia. We´itaaikalü o´ujee waa´in sünain a´yatawaa sünain koleksion jeketkaa tü. Ashajaa mainma kasa jee anashaanain sukuwa`ipa süchikimaajatü tü süküjalakaa jee süshajalakaa wayuuirua atamüinree sulu`u kontinentekaa tü o`ulakaa müsia tü kasairua sümaajatkaa nakuwa´ipa so´ukai waneesuwa´i jee pansaashaanain shia atumaa, sümaa münjatüinja´aya shia nutuma eekai chi ni´raajüin shia pejejee jee sa´akajee shiaja´a wanee a´yatawaa maa´inruuyültkalia.

Waneejetüi sukuwa´ipa saainjia tia, nnojolüin sükatannüin akumajaakaa kasa tü suulia tü akuwa´ipaakaa sünain epijawaa, nnojorüle súkatannüin suulia sukuwa´ipa tü apülajaayakaa kanainpünaakaa wanee wayuu, shia wa´atapajakaaja´a sülatüinjatüin kasa anasü sümüin tü ashajuushiirua amerikaanakalüirua, mainmapuluin shia aka mainmapuluin tü anüikiikalüirua sutuma tü wayuukoluirua atamüinree jee tü kasairua sukuwa´ipamaajatkaa süshajiairua waapaakalüirua süka Waanükü, wanüikija´a shia. Piatüriisü Permuude Roote Karaaka, noviempüre 2005

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXV


PRÓLOGO

El autor de este poemario, el poeta wayuu y amigo personal José Ángel Fernández Wuliana, forma parte de una promoción de intelectuales indígenas que exploran nuevas modalidades de forma y contenido dentro del mundo creativo de las literaturas autóctonas de América, cuyo origen remonta a varios milenios y se entronca en la multiplicidad irreductible de sus culturas. Es importante aclarar este hecho fundamental, ya que para la gran mayoría de nuestro público-lector, incluso más allá de las fronteras del país, las literaturas indígenas, generalmente enunciadas en singular, se confunden con la tradición oral de los pueblos, con la mitología a secas y profundamente desinterpretada, junto al agravante de un apriorismo racista, según el cual se trataría de creaciones prescindibles y en todo caso de significación secundaria.

Sólo un pequeño sector especialmente interesado ha sido capaz de advertir la vitalidad y adaptabilidad de las manifestaciones intangibles basadas en el idioma de cada etnia y las centenares de culturas que juntas enriquecen el panorama actual de las letras americanas, y cuya influencia crece ostensiblemente en la mayoría de los países del continente. Puedo prever el momento XXXVI • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


EKEROLIAA KARALO´UTALU'UMÜIN

Chi aa'inrüikai jayeecho'uliakaa tüü, nia chi keirüinjachi wayuu otta watünajutu anashi, Josee Anjerü Pennanta Wüliana kanüliakai. Na'akashi nia wanee kajuya atijülii wayuu eekana oo'ulaküin sünain ousutaa sükua'ipa ashajaa wayuunaikiru' u sümaa jeketüin shiolojo eejee sulujuna pütchi sekaa sünainjee wayuunaiki sümaa wayuuwaa sütamüinre'e. Eweetüsüma'a ti'a akumalaa anasü anüikii, sünainje'eree soo'omüin maimairü po'lootua po'looshikii juya. Shia'laa wanaa sümaa jemeinya'asa watta saalii sükua'ipala wanaajiraawalain shi'iruku wayuukolüirua süpa'apünaa mmaakaa Ameerika. Pansaasü saa'in aküjaa tü shiimüinkaa soo'ujee ti'a, süka maimain na aashaje'erakana !karalouta sulu'u Venesueela eejee wanee mmairua sümüin suulia, mataashii naya sünain matijainwaa oo'uu: waneesia nee'e shikii süküjala wayuukoluirua shüpüshua'a, müshii. Nnojotka'laka anachoinsa'a ma'in süpütchin wayuu, majutuinya'asa shia suulia süküjala alijunaikikalüirua. Saa'in pejein shiirüin wayuuwaakalüirua sünain aakajawaa. Süka ma'yalajünüin atumaa soo'upünaa, outaka'laka shia suuralanainjee süpüla ka'i. Akatsa'a eetaain wanee shi'ipachon nnojotka'laka jülüjain aa'in müin ya a. Soonooka'aka sümaa kamalain ma'in sünüiki wayuukoluiria süpa'apünaa Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXVII


en que la literatura amerindia tradicional y contemporánea llegará al mismo nivel de aceptación hasta académica que ya de hecho lo tiene la literatura africana, semillero de nuevos premios Nobel. Hoy día el escribir en lenguas indígenas o en versiones bilingües dejó de constituir una novedad; así como la reinterpretación de la modernidad a través de la visión particular del indígena ha venido sumando una nueva dimensión a sus corrientes expresivas más tradicionales, también complejas y diferenciadas mucho más allá de lo que se presume.

José Ángel Fernández Wuliana es un autor identificado con su procedencia cultural wayuu, pero también sabe visualizar la dinámica aculturativa que trata de destruir, en vano según se observa actualmente, las formaciones culturales oprimidas y reacias a entrar en un mundo homogéneamente globalizado. La actitud del poeta tiende hacia una interculturalidad equilibrada donde lo ancestral convive con el presente, en medio de una fecundación recíproca en que no se pierden, sino que resaltan con más fuerza, las particularidades distintivas. De hecho, José Ángel se inclina más hacia la tradición que hacia el universo cosmopolita, de lo cual él mismo da fe en sus alusiones a los cuentos de la abuela wayuu, quien tiene un significado profundo en una cultura matrilineal -que no matriarcal- como debe clasificarse esta etnicidad. En las líneas de este poemario desfilan los paisajes abruptos y semidesérticos del terruño natal, con el

XXXVIII • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


mmakaa, süwashirüjünaka woumain sutuma. Wanaa sümaa natijia eejee naa'inru'ukolu kepiashiikana sulu'u. Akaa kaliashaanairüin ma'in süshajala wayuukoluirua napüla na ashajüliikana soo'upünaa Ameerika otta mma mülo'ukaa süpüshua'aya. Eejeerü wanee ka'i, ee pejeirüin shia, aapüneerü tü Walaa mio'ushaana Nobel münakaa nümüin wanee ashajüi wayuu niale, wa! nee intiu niale, natuma e'raajülii leetürakalüirua, alijunayuuin naya. Mataajeerü aka naa'in waneeirua ashajüliikana eejeewalii Aapürika, aapaakana tü Walaa najapulu'ujee alijuna aneekajülii na ashajülii anashaanashiikana ma'in, süpüla kapülainjanain naya süpüla ka'i. Shiasa'a joolu'u, nnojoluitpa jeketüin nnojolüinya'asa wanee kasa me'raajuuin tü ashajaakaa jee aashaje'eraakaa karalouta wayuunaikikalüirualu'u. Eetüjülia maima süküjala wayuu sünainje'eree paalainkama'a, ee namüralu'ui n jayeechimaajanakana sümaa mashajuuin. Oulakaa joolu'u koo'omüinsü atumaa tü ashajünaakaa aküjalaairua najapüka kaküjalakana achiki wayuu, karaloutalu'u. Anasü tü aashajawaa eejee ashajaakaa piamie'eya. Müsü aka ti'a, anashaanasü aküjaa süchiki tü kasa laülaakaa wanaa sümaa tü kasa jeketükaa, sünain aashajaajirawaa namaa na wayuukana soo'ujee süpüshua'aya tü eekalü naa'inru'u su'upala kataakalü o'uu. Josee Anjerü Pennanta Wüliana, nia wanee ashajapu'ui k! aralouta eekai alin apüla wayuuwaakaa. Soo'u ti'a nütijaain soo'u sükua'ipa shikeroleein tü alijunaa aa'inwaa jeketükaa sa'akamüin wayuu. Shiasa'a tü ee'iranajaa saa'in wayuu süpüla aja'ttiraa shia, sümaa e'raa amüinyuu ee katchinshaanain ma'in süpa'apünaa mmakaa. Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XXXIX


debido énfasis en los puntos de entrañable resonancia mítica, con sus sonoros nombres que se aprecian inclusive en la versión castellana. Particularmente creo que el texto más propio e íntimo del autor, el que aparece escrito en wayuunaiki, exhibe mayor densidad y riqueza de imágenes que la traducción bastante fiel al idioma español que lo acompaña. Más que una crítica, esto significa en el fondo un elogio por cuanto comprueba la tesis en que siempre hemos insistido: las lenguas de uso universal, como el inglés, francés o español, no reemplazan en lo nocional, afectivo y estético- los múltiples idiomas diseminados en el planeta que se valen de su propia exuberancia estructural y semántica, a más de sus resonancias culturales. En estos poemas irreprochablemente auténticos se muestran a plenitud múltiples elementos oníricos y premonitorios, en consonancia con la naturaleza intrínseca de una cultura a la vez milenaria y! actual, que seguramente continuará motivando a los creadores y produciendo un arte poética genuina, fresca, a la vez que comprometida, como es la voz inconfundible de José Ángel Fernández. Esteban Emilio Mosonyi S. Caracas, noviembre de 2004

XL • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


Macheküinsai Josee Anjerü süpüleerüa oo'ulawaa tü wayuuwakaa. Ja'itairüja'aya noonooin sümaa naapaalein wanee shi'ipa jeketaakaa sünain e'itawaa tü anasükaa ma'in sulu'ujee, sulu'umüin tü wayuuwaa sümaiwaisükaa. Meerü yaa k ottüin türa ee jeketüin sümaa ee laülaain sünainmüin wanee akua'ipaa eere eejiraaweein, sünain anaatitnaa aa'inyuu otta jolooloo. Eeinjatia waa'in sünain watijaain soo'u jülüjain naa'in wayuu ashajüikai chii. Alu'usa keirajülein nia tü Wajiirü laülaakaa suulia tü kasa jeketüyülüinya shia ee'iyatakaa joolu'u.

Wayuu ma'in nia suulia alijunain naa'in. Aashajaashi nia soo'ujee süküjalairua nuushikaa, shiaka yaletüin ma'in saashin sükua'ipala wayuu, eere ka! tsüin ma'in jieyuukoluirua. Ja'itairüja'a nnojoluin aluataain shiairua noo'upünaa tooloyuukana. Maka'la aka saa'in jülüjain maima alijunayuu naa'inru'u nayakana nee'e, sümaa matüjüin tü shiimüinkaa soo'u wayuuwaakaa. Sa'aka sünüikikalüirua niirüin jayeechimaajachikai chii, we'rüin suumain Wajiirü jose'e koo'upünaasü ipo'ulia sümaa manno'ulia, eirajünüsü nutuma wayuu kajayeechinkai. E'itaanüsü karaloutalu'u sünülia mmakalüirua wayuunaikiru'u müle'e, ja'itaichi naashajaain aliju naikiru'uya'asa chi aainjüi pütchi pülasükaa. Atüjüshi Josee Anjerü, chi aapieekai, wayuunaiki sümaa alijunaikiya'asa. Naashajaakaa piamalu'u, akaisa'a anainshaanain ma'in nünüiki wayuunaikiru'u, naashajaaya niakai nee'e sünainje'eree jemein nia. Shiweetaka'aka mapa Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XLI


XLII 窶「 LENGUAJE DEL SOL, Josテゥ テ]gel Fernテ。ndez


nüpütchin ee yaletüin ma'in, süpüla keirajülein nia süchukua kalu'upünaain mmakaa Wajiirü. Anale alijunaikikaa nutuma Josee Anjerü, anashaanasü ma'in wayuunaikikaa nümüralu'ujee, shii'iree kanülia! injatüin kasakalüirua ee wayuuin ma'in shiimüin. Pansaakalaka meerüin yaa aka wekirajaain wayakana wapüshua'ale'eya sünain cho'ujaain wayuunaiki süpüla e'raajiraa sükua'ipa noumain wayuukanairua. Jee süpüla aküjaa süchiki wayuuwaakaa otta kasa waneejatü alatakaa sümüin wayuu. Shiasa'a suulia süküjünapu'uin saa'inrujutukolu wayuu alijunaikiru'u nee'e, sükajee suu'ulaanüin wayuunaikikaa shii'iree ko'utüin shia woulia. Maka'laka saa'in amüloul in shia waa'inru'ujee. Nnojolü kettaain sünüiki.irua alijuna kateyaana, inküleesü, püranseeya'asa süpüla ee'iratiraa wayuunaiki süchiküjee saja'lajitnüin shiakaa. Eejeerü wayuunaiki so'ukai sünain aküjaa süchiki sü'lapüin wayuu, süpüla atüjünaa soo'u tü kasa anteetkaa. Yapeerü shia weinshi süpüla yootoo eejee yoroloo soo'ujee tü ekerotkaa suumainru'umüin otta müsia shikiiru'umüin wayuu. Anü'üya ni'yataain Josee Anjerü atijakai nüpüleerua, aka wayuu aa'inchin nia. Esteban Emilio Mosonyi S. Karaaka, noviempüre 2004

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • XLIII



AA K I I H S A TÜ TA N I A Y I SAAASH AD T R E B I L DE LA N Ó I L E REB


CANTO DE A´YAJUUI Allí cerca de la casimba A´yajuui se ven las manchas de sangre de las dos señoritas hijas de Juya. Es la serpiente Wo´ulijano´u la que devoró a las hijas de Juya. Cuando truena Juya, rojo intenso se pone el agua de la casimba y no hay verano que lo seque. ¿Qué agua perenne tendría la comarca de los wayuu? Juya portentoso y rebelde fragmentó al médano A´yajuui al recibir la noticia de sus hijas de boca del escarabajo. La serpiente se fue mar adentro fue enlazada y traída por el pelícano al mismo lugar donde había devorado a las señoritas. Juya vengó a sus hijas derramó muchas lágrimas inundando a las sabanas y jagüeyes. Aquel suceso le dolió mucho a Juya allí está todavía el médano A´yajuui soportando los latigazos del viento. ¡A´yajuui es un lugar encantado donde no se conoce la sed!

• LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


SHII´IRAIN A´YAJUUI

Yala´a yala sa´ato´u tü ishikaa A´yajuui ja´yasü süshachikanain piamasü majayünnüü nüchonyuu Juya. Shiaja´a tü wüikaa Wo´ulijano´u emirajakaa nüchonyuu Juya. Nütüttaapa Juya ishosü ma´in so´u ishikaa jee nnojotsü oosolooyaain joutale´ulu. ¿Kasainjee süinyain sükalu´u ka´i tü suumainkaa wayuu? Juya aka mülo´usheyuuin ma´in nia jee jashiain ma´in nia walakatajataashi chi jasaikai A´yajuui nutuma naapapa kasachiki sünüliamaajatü nüchonyuu nüküjala junuunai nümüin. Su´unuleje´e wüikaa pasanaimüin sünain palaakaa alaasajünüsüja´a shia jee süntinnüin suchukuwa´aya nutuma yolija eemúin eejetüle paala shimirajüin tü majayünnüüchennuukoo. Pasalaasü nüchonyuu Juya nutuma mulo'ushaana nu´wuira nüshorottirakaa shipiraja´alaataain shi´ratshiikaa jee tü laakalüirua. Aisü ma´in nümüin Juya tia naayü´iya jasaikai A´yajuui nüta´apalain joutaikai. ¡Tü A´yajuuikaa shiaja´a wanee mma pülashii eere me´raajuuin tü miaasükaa! Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 1


RETOÑO DE MI LINAJE ¡Retoño de mi linaje! el sombrero negro es para danzar.

2 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TAWULIWO´U ¡Tawuliwo´uwaa! tü mütsiiakaa womü ayonnajian.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 3


MI CABRITO Mi cabrito bebe sueño de rebeldía cimamarrón cimarronero. Mi cabrito siempre tendrá los cuernos erguidos. Mi cabrito regresará pintado durante la tormenta.

4 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TAKAA´ULAINCHON Asüshi lapü jashieemaajatü takaa´ulainchon simaluuna simaluuna´ipa. Katteerü waneepia nu´uwa takaa´ulainchon. Ale´ejeechi takaa´ulainchon chüküriiajüin nüto’uta wanaa sümaa kasachikikaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 5


O PÜ´ÜÜTEN L E ABU

Abuelo Pü´üüten, quiebras las ramas de los cujíes tejes huertos con el paso de las adolescentes. Abuelo Pü´üüten, enuncia: Este invierno será bueno.

6 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TA PÜ´ÜÜTEN TAA

Taata Pü´üüten, püshanaajüin sütüna aipio´uliakalüirua akulaalajüshi pia jimoo´ushayaain. Taata Pü´üüten, aapitshi pia: Aneerü juyakaa tü.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 7


LAS FLORES DE MI JARDÍN Si el viento libre me pinta sin duda tu regreso las flores de mi jardín me recibirán con abundantes aromas.

8 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TÜ WUNU`USII TAA´INMAAJATÜKALÜIRUA Müle aka chi joutai taashikai nüjüjale tamüin sümaa nnojolüin nüttcheejaain sümaa ka’i püle’ejeetkaa o’u tü wunu’usii taa’inmaajatkalüirua nasakeechi taya naapajiraain tamaa tantaiwa’aya sümaa jemetashaanain neejuu.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 9


EL ALBA Desde el fondo del silencio la libertad contempla el largo sendero con los lentes de Dios. Y los pájaros madrugadores cantan hasta la llegada del alba.

10 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


SUWASAJAAIN AIKAA Sa’akajeeshaana tü ko’utaakaa tü taashiikaa so’upalasü tü wopu mulo’ushaanakaa süka nu’useirua Ma’leiwa. Ee na wuchii ati’iraaliikana maalia ee’irajüshii sünainmüin süntüin suwasajaain aikaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 11


LA OTRA HISTORIA Han reiniciado una historia escrita por escarabajos confirmada por empedernidos centauros. Ya viene de regreso el conquistador mayor del siglo XV montado sobre el lomo de los libros. Me provoca izar banderas negras por toda esta América que hoy aún te florece entre las ruinas de los autóctonos.

12 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TÜ WANEE ACHIKIIKAA Kanainajasü suchukuwa’a wanee achikii ashajuushi natuma junuunaliirua apansaajuushi achikirü natuma mache’eshaanasalii sentaauroirua. Isheeichi ale’ejüin nuchukuwa’a chi ountüi mulo’ushikai su’utpünaajachikai siikülo kinse susapulu’u karalo’utairua ashajuushi. Takachere’e amüinrü kuluula akotojuushiirua mütsiiyatalüin süpa’apünaa Ameerikakaa tü kasiiyüttaakalia pümüin nachikanainru’u na nepiajanakana ya’ayaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 13


SONRISA DE LOS NIÑOS Sigo viendo la sonrisa de los niños pintada sobre el rostro del joven sol; sigo viendo los maizales del feliz agricultor. Sigo viendo la insistencia del cerezo por la llegada de la lluvia; sigo viendo el amigo verdadero regresar en forma de sudor a través de los cabellos y los sueños. Y sigo viendo, sigo viendo la nostalgia de un corazón enloquecido.

14 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


NASIRA NA TEPICHIKANA Ayatsia te’rüin nasira na tepichikana ajüjüüshin sünain nu’upunaa chi jima’aikai ka’i; ayatsia te’rüin nümaiku´uliashi talatüshikai apünajüi a´ttiee. Ayatsia te’rüin mache’ein chi jaipaikai soo’ujee süntüin tü juyakaa: Ayatshia te’rüin chi shiimüinshikai atünajutuu ale’ejüin müin saa’in tü eraakaa sükajee tü walashikalüirua jee tü lapukalüirua. Ayatshia te’rüin, ayatshia te’rüin nusukaain wanee aa’in amamainnajaashin.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 15


LENGUAJE DEL SOL Después de esta tarde de llovizna sobre tu piel blanquecina hablaremos sobre el lenguaje del sol.

16 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


NÜNÜIKI KA’IKAI Süchikijee aliikajatükaa meemetshi tü soo’ujee tü püta kasuutotkolu aashajaajeena waya süchiki nünüiki ka’ikai.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 17


LAS O ÁB Llegarán más y más parábolas R A P

para atestiguar por qué estamos aquí estamos aquí porque estamos allá. ¡Valientes! como tinajas llenas de morocotas naufragadas sobre las olas de la mar.

18 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


HI A´IKIAAIRUA C T U P

Anta anta meerü koo´omüin tü putchi a´ikiaakalüirua süpüla sütije´erüin soo´u jamakuwa´iparüle yaaka waya ya’yaa; yaashii waya ya’yaa aka chain waya cha´aya. ¡Tooloyuuin waa´in! müin aka saa´in pachiishiirua eekai piratajawalin shia morokootairua eekai ajachijaa´in süpütko´upuna shishi palaakaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 19


LOS CÁNTICOS FÚNEBRES DE LA FLAUTA Tres tragos de ron bebí como manantial de sangre savia esperando el sereno de los arbustos entre las gritas heridas de la tierra contemplando la casita blanca del hermano. Por el atardecer se dejan escuchar los cánticos fúnebres de la flauta.

20 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TÜ SHII’IRAIN OUTAAMAAJATÜKAA TÜ MAASIKAA Apünüintuasü yootshikaa tasüin müin aka süwataale ashaa ajüü sünain ta’atapajüin süsaamala tü mojuui wüitüshiikaa sa’akapünaa süporolo süliyo’u tü mmakaa tananajaa tamüin nipia’atachon kasuutotkoo chi wawalakai. Aliikapünaa aapünüsü tü shii’ irain outaamaajatükaa tü maasikaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 21


ÁRBOLES FLORIDOS Hacia allá vivo donde se oculta el sol. Por eso suelo escuchar cada atardecer la voz de una mujer: “Llegaré a tu aposento y te contaré cómo salí ilesa leyendo el lenguaje secreto de los árboles floridos”. Todo ha sido un sueño.

22 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


WUNU’USIIRUA KASIISÜ Cha’ aya wanaa sümaa tia eepünaale nikerolüin ka’ikai taapapuuinjase’e matsapa ka’ikaa sünüiki wanee jierü: “Anteerü taya putunkuleru’umüin jee taküjeerü achiki pümüin jamakuwa’ipalüin maliyo’uka taya taashaje’erataain tü putchiirua kapüleesükaa sünüiki tü wunu’ulia kasiisükalü”. Süpüshuwa’ale’eya tia lapu.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 23


GUARDAMOR Busco antigua urdimbre para tejer un guardamor con la imagen de tu cabellera.

24 窶「 LENGUAJE DEL SOL, Josテゥ テ]gel Fernテ。ndez


AALIIPALAJANAA Achajaashi taya süchiki kama’airü a’anuushi taainjiainjatü wanee aaliipalajanaa süka shiyaakuwa pu’walakii.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 25


FAENA COLECTIVA Los ancianos cantan las señoritas danzan por la abundancia de comilonas en nuestro terruño entonces, aparece la paz. Brillan las estrellas encima de nosotros hacemos la faena colectiva en pro de la buena primavera.

26 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


YANAMA Na laülaayuukana ee’irajüshii tü majayünüükaa ayonnajüsüirua sükajee tia amülaasü ekawaa sulu’u woumain eekalaka tü anajirawaakaa. Jerolomuusü tü shüliwalakalüirua woo’upünaa yanamashii waya shikiira anain ma’in tü iiwakaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 27


CANTO REBELDE El único canto que me atrevo a replicar es el canto de mi abuela un canto encantado un canto secreto y canto rebelde.

28 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


JAYEECHI JASHICHI Shia’ala too’ulakaka ee’irain toushi wanee jayeechi kapülainsü wanee jayeechi matüjaaju aa’ulu jee shiaja’a wanee jayeechi jashiyeemaajatüchiki.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 29


SÓLO LOS ANCESTROS SABEN Gritamos hacia el norte gritamos por la vida gritamos hermanados gritamos en secreto gritamos porque los ancestros sólo saben hacia dónde vamos vamos hacia el Paraíso de los Wayuu Muertos.

30 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


NAYA’ALANE’E ATÜJAAKA SOO’U NA WAYUU PALAJANAAJANAKANA A’waatüshii waya wanaa sümaa palaakaa A’waatüshii waya soo’u tü kataakaa o’u a’waatüshii waya suma pawalaawaa a’waatüshii waya sümaa matüjaajuu oo’u a’waatüshii waya aka naya’alüin atüjaain soo’u na wayuu palajanaajanaka jalawoliire waya yaa cha’wolii waya wanaa sümaa Jepira.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 31


CERCANÍA DE LA MUERTE Tanto tiempo que tenemos de ansiedad ninguno de nuestros ancianos se ha preocupado por la cercanía de la muerte.

32 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TAASHII SULU’U MMAKAA Soo`ujee tü ekiisaa achiiruwaajatükaa shii’iree tü taashikalü sulu’u tü mmakalü naa wuchiikana nnojotsü noju’itirüin süpüshi nee’irain rulapupa’a.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 33


REDENCIÓN TERRENAL Por el último grito de redención terrenal los pájaros reservan algunos cantos en el cielo.

34 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TÜ WÜIN MULO’U NAKOROLOKOO NA A’LAPÜJAALIIKANA ¡Jintülee shikiipu’u anuwa! shiroku tü wüin mulo’u nakorolokoo na a’lapüjaliikana aa’in müliyuu aapajüshii tü anakalü ma’in nee’irain na wüchiikana.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 35


LAGO DE LOS SOÑADORES ¡Niño capitán de curiara! en el lago de los soñadores almas tiernas escuchan el claro cantar de los pájaros.

36 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


SAASHIYAIN TÜ TAASHIIKAA ¡Na türa juya e´itüsü jashichikaa! antakaa pünainmüin sümaa süsaamala eemüin eere ko´uu pümüin ayotirüitpa mannasiirua wopulu´un. Jee na wüchiikana nepishuwa´a ee´irajeena waneepuluin namüralu´u süchiki saashiyain tü taashiikaa. Meemetayütta´aya juyakaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 37


REBELIÓN DE LA LIBERTAD

¡Esa lluvia brava! la que llegó con su frescura a tu silencio ha brotado flores de abrojos por el camino. Y todos los pájaros cantarán en un solo coro la rebelión de la libertad. Todavía sigue lloviznando.

38 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TÜ PEJEIN TÜ OUTAAKAA

Kakaliainna ma’in waya sünain shii’ireewaa wanee kasa nnojoishi eejayaain aa’in no’utku na laülaayuu wapüshikana süpüla sülü’ülüin tü outaakaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 39



IITAKAA MA LA TOTU


DANZA

se

co .

ri

stá

d

z an

do an

h orir un m a va

re omb

ae

lun a L

42 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


YONNA

ka shi k

aa

ü üs t a Yo nn

c tee u o

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 43

y nee wa a w hi

.

i sh a uu w


LOS HIJOS DE LA TIERRA Ahora que la luna alumbra el camino ¡Niña, ven a mí! ¿Sabes de dónde somos? ¡Somos los hijos de la tierra! Dios en un principio hizo llover el invierno sobre la tierra: Aparecieron las plantas aparecieron los pájaros aparecieron los animales aparecieron los hombres aparecieron las estrellas en el firmamento aparecieron todas las cosas hermanadas.

44 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


SÜCHONYUU MMAKAA Aka joolu´u sünaküin kashikaa tü wopukoo ¡Jintulaa, jalairü tamüin! ¿Pütijaa oo´ulu jalaje´ewoliire waya yaa? ¡Süchonyuu waya tü mmakaa! Ma´leiwa, süma´leeiwaa ma´in ni´itirüin juya soo´u mmakaa : eekalaka tü wunu´uliakalüirua eekalaka na wüchiikanairua eekalaka na mürütkanairua eekalaka na wayuukanairua eekalaka tü shüliwalakaa rulapupa´a eekalaka kasakaa süpüshuwa´a sümaa pawalaawain shia.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 45


OJO DE DIOS El sol es ojo de Dios y juguete de los niños.

46 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


NO´U MA´LEIWA Chi ka´ikai no´u Ma´leiwa jee nemi´ira na tepichikana.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 47


EL CIELO ESTÁ DE FIESTA La niña tiene la mochila llena de semillas la niña se fue con premura luciendo su vestido cuando los pájaros cumplieron con presentar la canción de la tierra. La niña dice que todas las nubes visitan por última vez al cielo un día durante el verano. El cielo está de fiesta.

48 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


EMI´IJITSHI AITU´UKAI Watüsü sususia jintutkoo waüye´eirua o´unajaasü jintutkoo sümaa anatatawalain shiyoluju süpünashe sünain kettaapa na wüchiikana sünain ee´irajaa shii´irain tü mmakaa. Saashin jintutkoo, tü shiliwalakalüiria shipishuwa´a o´unajaasüirua noo´u aitu´ukai achiiruwaajatükaa sükuwairua so´u wanee ka´i joutale´ulu. Emi´ijirüshi aitu´ukai.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 49


PARAÍSO DE LOS WAYUU MUERTOS En las últimas vueltas de abuela a su huerta un pajarillo ubicado siempre hacia Jepira le cantaba: hacia acá tu cabeza, hacia acá tu cabeza... Ahora abuela por el destino infalible debe estar feliz en el Paraíso de los Wayuu Muertos.

50 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


JEPIRA Ee tü achiiruwaajatükaa sukuwa toushi sa´apainshiru´umüin wanee wüchiichon yalain wanaa sümaa Jepira waneepia ee´irantüshi sümüin: Shee pikii, shee pikii... Joolu´u toushi aka aleinjatüinja´aya sukuwa´ipa chayaainje´e sümaa talataa moo´utpünaa yaa eekai tü napülajanakaa wayuu outushii.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 51


LUNA DE LA LIBERTAD Extraña esta primavera acompañada por vientos lejanos. Extraña esta voz conjurada por el canto de los pájaros. Extraña la sonrisa de los niños esperando una luna la luna de la libertad.

52 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


SÜKASHIA TAASHIIKAA Waneejetü iiwakaa tü ko´uyaajanasü joutai wattaje´ewolu. Waneejetü anüikiikaa tü outajuushi süka shii´irain wüchii. Waneejetü nasira na tepichikana sünain a´atapajaa wanee kashi sükashia tü taashiikaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 53


GALLO Esta madrugada, debutó mi gallito cantando: Kootole´era koou, kootole´era koou... Esta madrugada, mis padres abandonaron el fogón iniciando la jornada colectiva. Esta madrugada, quise gritar hasta ultratumba: ¡Tierra madre! ¿Hasta cuándo irredentos?

54 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


KATIO´U Maatpa, o´ttushi takatio´ushichon sünain kee´irantaa: Kootole´era koou, kootole´era koou... Maatpa, tashiirua napütüin ku´likikaa no´ttuin sünain yanamaakaa. Maatpa , a´waateeshi taya mmaapümüin ¡Eii maa! ¿Joujainjanaleekai ma´in waya aluwataanüin oo´upünaa?

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 55


s

go

os

rl

r

a

in

m

ilu

po

i

m

ca

s no

s do

pa

m

ela

MI ABREVADERO Agua dulce de mi abrevadero tonos de maíz tostado disparos de los varones. Loma de la serranía entierro del sol en carne viva.

56 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TASÜLE Wüin jemetüsü sü´wuira tasüle maiki´ira e´itujuushi na´apülaira tooloyuukanairua. Süsapü uuchikaa nümo´utio´u ka´ikai katuin so´u ni´iruku.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 57


SECRETOS Quiero un manojo de secretos las tinieblas me atormentan paraíso eterno de las sombras. Dame tu mano y déjame hambriento ideal acompañante.

58 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


ANUUJUUSHIIRUA Tajapateein wanee anuujuushiirua pi´yuushikaluirua sukutkuluin taa´in eere anain waneepia ayolujuukalüirua. Chee´era tamüin pajapü jee puu´ulaa jamüleematüin taa´in anashikai amaajachii.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 59


COLIBRÍ

Que llueva allí junto al colibrí; que caigan piedras cornelinas en el fondo de los coladores brillantes.

60 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


Sü´itane´e juya yala´ane´e na´ato´u chünü´ükai; sujutu´une´e ipa ajülüjüshiirua shiinalu´u manaliirua chünü´ütüsükalüirua.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 61

CHÜNÜ´Ü


TIERRA MADRE La madre tierra con su cara sudorosa amamanta a los infantiles hongos. Se empequeñece el corazón de Dios si no sembramos.

62 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


EII MMA Tü eiikaa mma sümaa kerataain su´upunaa suchuje´erüin na tepicha´atakana mashukaa. Jo´uuchonjaasü naa´in Ma´leiwa mapünajüinre waya.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 63


PRIMITOS Cactus y cujíes sedientos primitos abrazados eternamente olvidando entre conversas adecimientos y más padecimientos odiseas en mi tierra irredenta.

64 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


PAWALAAWACHENNÜÜSHII Yosu jee aipio´ulia miaasüshii pawalaawachennuushii patüna´ipaashii waneepia motuin naa´in sa´akapünaa tü yootookoo paa´awa´alaasü tü namüliainkaa awaraijaanakaa achiirua sulu´u toumain aluwataanakalü alu´u natuma waneejena.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 65


PRIMAVERA Primavera, idea fecunda de Dios. Primavera, ¿por dónde dejaste el juego de las cabritas? Primavera, tiempo primoroso para el amar. ¡Desvélate primavera! ¡desvélate! Tu rocío refresca el alma de las madres. Tu rocío. Por Dios.

66 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


IIWA Iiwa, nikiiru´ujutu Ma´leiwa yote´esü. Iiwa, ¿Jalapünaasü püpütüin kaa´ulayawaakaa yaa? Iiwa, sükaliashaanakaa kaaliwaa. ¡Matunkuin pia Iiwa! ¡matunkuin pia! Püsaamala asamatüsü saa´in eiikalüirua. Püsaamala. Nütijaa oo´ulu Ma´leiwa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 67


CELA EL ALBA A LA RIBERA Cela el alba a la ribera por sus lágrimas siempre primaverales. Cíclicas madrugadas que van desapareciendo al iniciar el sol su reinado incandescente como un rostro de mujer sin máscara.

68 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


ACHÜMAJÜSÜ SUWASAJAAIN AIKAA SOO´U SOLU WÜINKAA Tü süwasajaain aikaa achumajüsü soo´u solu wüinkaa soo´ujee su´wuirairua iiwo´ulujutu waneepia. Kale´ejülesü maaliairua amoutaa amoutaa müsüirua nu’ttapa ka´ikai sünain aluwatawaa ishooitataapa nuturula müin aka su´upunaa jierü jee tü mo´upunaajanain shia.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 69


SOLEDAD

Soledad, mi eterna acompañante: Soledad, dime que vienes de norte a sur. Soledad, dime un pedacito de tu enigma. Soledad, que vienes de este a oeste Soledad, dime un himno de gloria a mamá. Soledad, dime: ¿Por dónde viste de paso a Dios?

70 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


YÜÜ´ÜYÜTÜÜI

Yüü´üyütüüi, pia tamaajatükaa waneepia: Yüü´üyütüüi, püküja tamüin sümaa chejeein pia palaajee uuchimüin Yüü´üyütüüi, püküja tamüin wanee sa´atachon punuujala. Yüü´üyütüüi, chejeejetükalaa wüinpumüinjee wopumüinjee. Yüü´üyütüüi, püküja tamüin wanee jayeechi sujutu tei. Yüü´üyütüüi, püküja tamüin: ¿Jalashi pi´rapünaain Ma´leiwa yaa? Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 71


SEMILLAS Las semillas salen desde las entrañas de la tierra desde allí parte la metáfora sobre Dios. No sé si imito a la cabra muchas ternuras me han coloreado el alma.

72 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


WAÜYE´E Waüye´ekalüirua oju´iraasü pasanainjee sünain mmakaa yalajeesü oju´itüin suwala´atakaa nuchukuwa Ma´leiwa. Nnojotsü tatujaain oo´u tü tashatüi kaa´ulakaa wattairü saalii asipejaa, kanakaa atuma taa´in.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 73


LOS PÁJAROS Son ellos los últimos en despedir a la aurora, son ellos los conjuradores de la palabra. Son ellos los portadores de himnos, son ellos, los pájaros.

74 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


NA WÜCHIIKANA Naya´a nayakana achiiruwaaka sünain ee´irajaa suchukuwa suwasajaain aikaa, naya´a nayakana ee´irajaaliikana soo´u putchikaa. Naya´a nayakana jayeechimaajanakana, naya´a nayakana: na wüchiikana.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 75


AUREOLA Sobre el sombrero del sol brillan las cornelinas aquellas que lucían en tu cuerpo aquellas que la aureola consumió danzando conmigo cuando la luna salió muy tarde, así fue visto por la piache en sueño.

76 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


PIYOWUI Soo´u nukuwoma ka´ikai jerolomuusu ajülüjüshiirua tiairua anakaa ayoluju pünain tiairua shikakaa piyowuikaa yonnatüin pia tamaa eekai suju´itüin kashikaa ka´lepa aikaa, musia shi´rüin outajütkaa lapülü´ü.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 77


CALMA Llegó la añoranza hiriendo más a los corazones han iniciado un rito buscando la calma. Sobre el techo de la casa nacen, viven, dos cactus tiernos.

78 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


JIMATUUI Antüsü tü mojuukoo aa´in sünain amayeinjaa aa´inrua o´ttunüirü anain wanee apülajawaa achajaain süchiki jimatuuikaa. Süralo´u miichikaa yotushii, epijaashii, piamashii yosu müliyuu.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 79


DONCELLA Abrió paso el viento entre dunas y cujíes no desea el viento que yo vea las huellas de la doncella; se abrazó el remolino con el viento me dejaron sin rumbo conocido en la orilla de la mar.

80 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


KU´LAMIA Asho´ulaashi apüleeruwaa chi joutaikai sa´akajee jasai jee aipio´uliairua nnojotsü nücheküin tapüleeruwa joutaikai te´rüin suu´ichikanain ku´lamiakaa; aapajiraashi pii´chikuwakai nümaa joutaikai napütüin taya maa´awain sotpa’a palaakaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 81


NADA CONSIGO EN CONTRA DE LOS PÁJAROS ¡Cuánto envidio a los pájaros por volar en el cielo! Leo cuanto libro consigo sobre el delito de los animales y nada consigo en contra de los pájaros. ¡Desde cuándo que volaron las palomas acompañando a la paz!

82 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


TAMÜIN MAAINJALASALII NA WÜCHIIKANA ¡Achumajaleekalüja´a ma´in taa´in nojuuna na wüchiikana sükajee nawatüin aitu´upunaa! Taashaje´erüin karalo´uta eekale tantayaainje´ene´e sünain naainjalachikimaajatü na wüchiikana jee tamüin maainjalasalii na wüchiikana. ¡Jai jeketüya´ane´e awanüwaain mo´uwakalüirua soo´uyaajanain tü anaakaa!

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 83


ROSTRO SOLAR Por la fuerza perenne de nuestra tierra las señoritas tejen sin descanso el rostro solar relatando la historia mansa de los ancestros los chinchorros se multiplican en el cementerio familiar.

84 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


SU´UPUNAA KA´I Soo´ujee sütchin woumain sükalujutü ka´i shi´inüin tü majayünnüükaa su´upunaa ka´i sümaa meemeraainwaa naküjain suchukuwa tü anamiain na apüshii namaiwajanakana süikalüirua amaimajaasü sulu´u sa´amuuyuushi apüshiikaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 85


ADOLESCENTES Ya se oye el son de la tambora ya debe estar alejándose el diablo quizás la luna niegue su brillantez necesaria para danzar con las adolescentes.

86 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


JIMO`ONNUU Aapünüirü kaasha´irakaa ansülaayaainchinje´e yolujaakai sunuujayaajeerüinje´e suwarala kashikaa cho´ujaakaa süpüla ayonnajaa sümaa jimo´onnuu.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 87


AURORA Más allá delante de la aurora donde retoñan las florecitas caminantes donde danzan los pasos del viento donde junto a la casa tenemos la casimba se abre el cometa en el cielo.

88 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


SUWASAJAAIN AIKAA Chamüintata chaya süpüleeruwajee süwasajaain aikaa eere kojuyaniin wunu´usiichennüü waraitütkalüirua eere yonnatüin sukuwa joutaikaa eere sa´ato´u miichikaa kasülein waya eirulaashi rulapupa´a chi shüliwala awa´laaikai.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 89


PLÉYADES Por no encontrar las palabras exactas fallan las milésimas plegarias de los cardones queriendo acompañar al soñador hasta el firmamento. Por fin se aproxima el castigo a los dioses por los ojos inminentes de las pléyades. Se busca un retorno perpetuo con el hombre de cují.

90 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


IIWO´UKALÜIRUA Aka nnojolüin süntüin sünain tü putchi jettaashaanakalüirua atchejaasü tü wattashaanakaa saalii suchuunajüin yosukalüirua shii´iree no´uyaajanain chi a´lapüjaaikai eemüin rulapükai. Alü´ütsüja´aya mapa tü nawalaajüin naainjala na ma´leiwakana ja´yain sulu´upunaa iiwo´ukalüirua. Achajaanüsü ale´ejaa süpüralee waneepia nümaa chi wayuu aipiakai.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 91


CENIZA Veo con el tabaco las cenizas del tabaco veo con el tabaco los pasos del viento regresan por nosotros espantando a los vampiros. El tabaco es débil como flor marchita. a veces muere calladamente. Mi tabaco, resucitó por la palabra.

92 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


PALI´I Te´rüin nüka yüikai nüpali´ishi yüikai te´rüin nüka yüikai nuku´wairua joutaikai süle´ejüin woo´omüin a´atajaain püsichikalüirua. Yüikai mapülü´üsai müin aka wunu´usii amalajaain, eeshi outule ko´utuulen. Tayüishi, epentaashi soo´ujee putchikaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 93


PARASILENCIOS

Parasilencios, las notas del violín parasilencios, la sed colectiva calmada en un solo jagüey. Parasilencios. El Verbo. Parasilencios. El Lluvia sobre la tierra.

94 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


AKO´ULE´ERIAA

Ako´ule´eriaa, taliraali´irakaa ako´ule´eriaa, tü miaasüjirawaa aakannakaa sulu´u wanee laa. Ako´ule´eriaa. Putchikaa. Ako´ule´eriaa. Juya e´itüshikai soo´u mmakaa.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 95


SIGUE CANTANDO EL PAJARITO Sigue cantando el pajarito: Ya vendrán nuestros últimos huéspedes del día. Sigue cantando el pajarito: Ya vendrán las señoritas con sus tinajas a buscar agua desde la casimba A´yajuui. Sigue cantando el pajarito: Y busco en el cielo la diadema de la virgen.

96 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


EE´IRANTAYÜ´IYA WÜCHIICHONKAI Ee´irantayüiya wüchiichonkai: Sheeyünaya na we´iyo´u achiiruwaajanaka so´ukai. Ee´irantayü´iya wüchiichonkai: Sheeyülia majayünnüüchennuukoo sümaa sümücheirua aja´itüin wüin eemüin tü ishikaa A´yajuui. Ee´irantayü´iya wüchiichonkai: Jee tachajaain rulapupa´a sükaratsain tü isasükaa. Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 97


ENCANTO ¡Señorita! Cuídate del encanto mira que las nubes están muy oscuras.

98 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


PÜLOWUI ¡Majayütchonwaa! Jalia pia saa´in pülowuikaa piirakaa sümüin sirumakalüirua lijotusüirua ma´in.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 99


LA TOTUMA Un pájaro visionario me canto su apego a la rebeldía sintonizando voces que van más allá de la palabra. Túnicas, las joyas de tu´umas de mi mamá. El cielo de mis difuntos no es color de nube, es negro. ¿Cuándo será que el sol inundará ese terreno? ¿Quién me mandó a no confesar? La totuma contiene agua del cielo. El camino disminuye en silencio. La vida errante de las cabras lecheras me recuerdan aquellos días de nostalgias y encantos.

100 • LENGUAJE DEL SOL, José Ángel Fernández


IITAKAA Wanee wüchii kaa´inshi kamalainsü nümüin nii´irajüin tamüin suchukuwa tü jashieekaa nuu´ulakajüin nümüralu´uirua alanaasü suulia putchikaa. She´inja´aya tu´uma sukorolo tei. Narulapushi taamakairua nnojoishi sirumatalin, mütsiia. ¿Joujeechikai ma´in nipiralüin ka´ikai mmakalü türa? ¿Jarai aluwataaka sünain maküjain taya yaa? Iitakaa, kalu´usü süinya juya. Wopukai amatsatshi ko´utuule. Eepünaaine´e katüin so´u kaa´ulakalüirua kachirasükalüirua nasochirüin taa´in ka´ikana na´yairua eekai mojuin taa´in eekai pülain taa´in.

Jusiyaanjerü Pennante, NÜNÜIKI KA´IKAI • 101



Karalo´utakaa tü ashatiruushi sükumajünüin (oktuuwule´ulu) su´utpunaa juya 2005 sulu´u sütayeetshi (nombre del taller falta). Karaaka. Wenesuweela Ajattiruushi sukumajuushi sulu´u Saima Antique 90 gr, tü aainjiakaa suju´itüin karalo´utakaa shia Futura Condensada Bold po´looaipiruwamüin supuntoshi Palatino po´looapünüinmüin supuntoshi soo´u po´looja´ralimüin sümaa nüse´eru´upunaa waneeshia sülatinnawalin piantuwawalin tü süshajiakalüirua

Este libro se terminó de imprimir en septiembre de 2005, en los talleres de XXXXXXX Caracas,Venezuela. Impreso en Saima Antique 90 gr, la tipografía utilizada fue Futura Condensada Bold 16 puntos y Palatino 13 puntos sobre 15.5 de interlineado.



Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.