KOOLIRUUM: KELLELE, MILLEKS, KUIDAS? Koolivõrgu korrastamise programmi raames vaadatakse lähiaastatel kriitiliselt üle kõik koolimajad üle Eesti. Eesmärk on viia koolihoonete võrk vastavusse rahvastiku paiknemise ja demograafilise prognoosiga ning samal ajal tõsta hariduse kvaliteeti. Riik ehitab uusi riigigümnaasiume ning toetab Innove programmi kaudu kohalikke omavalitsusi põhikoolivõrgu korrastamisel, mis tähendab nii uute koolimajade ehitamist kui ka olemasolevate ümberehitamist, samuti lammutamist.
MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS JA TEGELIKKUS Hea koolimaja on tark ja avatud muutustele – toetab paindlikult õppijat ja õpetajat ning on ise ühtlasi õppevahend. Omanäoline arhitektuur moodustab olulise osa kooli identiteedist ja aitab kaasa kuuluvustunde kujunemisele. Sellise keskkonna loomisel saavad arhitektid abiks olla. Ehitamise eesmärk olgu alati parima võimaliku kvaliteediga keskkonna loomine. Otsuseid, kuhu ja kuidas ehitada või mida ja kuidas renoveerida, tasub hoolikalt kaaluda. Muutuvas ühiskonnas on õppimine loomulik ja püsiv osa elust ja toimub elulähedases ruumis. Praegu õpib suurem osa Eesti lastest 1950.–1980. aastatel ehitatud tüüpkoolimajades, mis vastasid küll tollase ühiskonna ootustele ja nõuetele, kuid erinevad tublisti praeguse ühiskonna ootustest. Tehnilisest küljest hakkab tolleaegsete hoonete eluiga ümber saama, samuti on muutunud rangemaks energiakasutuse nõuded. See tähendab vajadust tõsiselt kaaluda, kas mõistlikum oleks vana hoone renoveerida või asendada hoopis uuega. Kosmeetiline remont ei ole pikemas vaates otstarbekas – eriti kui silmas pidada muutunud õpilaste arvu ja nüüdisaegset õpikäsitust, millele neid hooneid on raske kohandada. Regionaalpoliitiliselt omandab üha olulisema rolli koolihoone asukoht ja hea ligipääsetavus. Näiteks on riigigümnaasiumitel mõistlik asuda linnakeskustes ja ühistranspordisõlmede läheduses, et need toimiksid maakonnakeskuse
8
