3
Putat amconsecte conse conumsan
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (SA Innove) loodi 2003. aastal Vabariigi Valitsuse poolt, eesmärgiks haridus- ja arendusprogrammide ning –projektide ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamine Eestis. SA Innove jätkab 1995. aastal loodud Sihtasutuse Eesti Kutsehariduse Reform tegevusi. Sihtasutus viib ellu järgnevaid tegevusi: • korraldab struktuuritoetuste rakendusüksusena EL struktuurifondide rakendamist; • koordineerib ja viib ellu kutsehariduse ja elukestva õppe valdkonna • • • • •
programme ja projekte; sh rahvusvahelisi; korraldab, koordineerib ja jälgib programmide ning projektide täitmiseks eraldatud ressursside kasutamist; toetab õppe- ja teisi asutusi koolitusprotsessi kaasajastamisel, korraldab täiskasvanutele koolitusi; koordineerib karjääriteenuste arendamist ja osutamist Eestis; vahendab karjääriteenuste alast informatsiooni nii Eestis kui Euroopas; korraldab kutseharidusalase informatsiooni kogumist, analüüsimist ja levitamist.
SA Innove juhtimist korraldab ning tegevust kavandab viieliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaal ministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Sihtasutust esindab ning igapäevatööd juhib kaheliikmeline juhatus: Lea Orro ja Tõnis Arvisto.
Innove asub Ülemiste City innovatsioonilinnakus aadressil Lõõtsa 4
Innove esindajad Ülemiste City minimessil
Missioon Pakkuda nõuannet ja toetust elukestvat õpet väärtustava ühiskonna kujundamisel aktiivsetele organisatsioonidele ja õppivatele ühiskonnaliikmetele.
Visioon Sihtasutus on elukestva õppe juhtiv arendaja ja uuenduslikkuse edendaja haridusvaldkonnas.
4
Organisatsioonikultuur ja personalipoliitika
Innove arvudes Sihtasutuse eelarve koos toetuse vahendamiseks planeeritud vahenditega 2010: 1 580 466 299 kr 2009: 1 473 406 782 kr
Töötajate statistika Innoves töötas seisuga 1. jaanuar 2010. a 77 inimest. Lisaks on 10 töötajat lapsehoolduspuhkusel. Meie töötajatest on keskharidusega 6, keskeri haridusega 8, rakendusliku kõrgharidusega 20, bakalaureusekraadiga 22, magistrikraadi või sellele vastava kõrgharidusega 31 inimest. Töötajate keskmine vanus on 35,85 aastat ja keskmine staaž Innoves 3 aastat.
Käive 2009: 970 408 948 kr Kasv 2,5 korda võrreldes 2008. aastaga. • Sihtasutuse tegevuskulud: 39 379 553 kr • Välja makstud EL struktuuritoetus: 930 844 496 krooni. Toetusi vahendati 2009. aastal keskmiselt 3,7 miljonit krooni ööpäevas.
Miks need andmed on olulised? Elukestva õppe arendajatena peame läbi elu õppimist väga oluliseks. Sihtasutuse personalipoliitikas lähtume töötajate arengu väärtustamisest ning oleme huvitatud, et iga töötaja saavutaks oma töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Toetame lisaks tööalasele täiendkoolitusele tasemekoolitusel osalemist, võimaldame töötada õppimise ajal paindliku tööajaga ning tunnustame koolilõpetajaid.
Töötajate statistika 2004 – 47 2010 – 77
Personalispetsialist
Nõukogu 5 liiget
Personalijuht Kommunikatsioonispetsialist
Struktuuritoetuste nõunik Peajurist
Juhatus 2 liiget
Haldusspetsialist
Jurist
Siseaudiitor
Sekretär
Juhatuse abi
Finantsüksus 15 ametikohta
Struktuuritoetuste üksus 39 ametikohta
Karjääriteenuste arenduskeskus 12 ametikohta
Arendusprojektide üksus 8,6 ametikohta
Kusehariduse seirekeskus 3 ametikohta
Juhataja
Juhataja
Juhataja
Juhataja
Juhataja
Assistent
Assistent
Koolitusspetsialist
Koordinaator
Teavitusspetsialist
Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste koordinaator (0,4)
Juhataja asetäitja Eelarvestuse ja raamatupidamise talituse pearaamatupidaja
Maksete talituse vanemmaksespetsialist
Vanemraamatupidaja
Maksespetsialist (8)
Andmesisestaja
Järelvalvespetsialist (3)
Sekretär
Karjäärinõustamise juhtivspetsialist
Raamatupidaja (2)
Hariduse talituse juhataja
Elukestva õppe talituse juhataja
Tööelu talituse juhataja
Assistent
Vanemkoordinaator (2)
Vanemkoordinaator
Vanemkoordinaator
Koordinaator (7)
Koordinaator (7)
Koordinaator (8)
Assistent
Assistent
Assistent
Karjääriteenuste koordinaator Karjääriõppe juhtivspetsialist Karjääriõppe spetsialist Karjääriinfo juhtivspetsialist Karjääriinfo spetsialist (2) Rajaleidja koordinaator
Kutsehariduse populariseerimise programmi juht Assistent Suhtekorraldaja Kutsemeistrivõistluste koordinaator (1,6) Uudiskirja toimetaja (0,6)
Spetsialist
Infotöötaja
5
Putat amconsecte conse conumsan
Töötajate suvekool koos peredega
Miks peame arvestust töötatud aja ja vanuse kohta? Peame oma töötajaid meeles nende tööaastapäevadel, püüame igale töötajale valmistada sünnipäevaks väikese üllatuse. Lisaks on meil traditsiooniline igakuine ühine sünnipäevade tähistamine, kus pöörame kõikidele töötajatele personaalset tähelepanu ning samas arendame meeskonnatööd.
Pere- ja töötajasõbralikkuse tiitel 2009. aastal saime väärtusliku tiitli pere- ja töötajasõbralikuma ettevõtete konkursil. Tunnustamaks ettevõtteid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga, korraldasid rahvastikuministri büroo, ajaleht Äripäev ning ajakiri Pere ja Kodu arvult 9. pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkursi, kus osales 59 ettevõtet. Paremusjärjestuse leidmisel võeti arvesse kolm näitajat: peresõbralikkus, töökeskkond ja töötajate arendamine. Kokkuvõttes jagasime 13.- 14. kohta. Oleme selle üle uhked, kuna on ju väga palju ettevõtteid, kes isegi ei mõtle konkursil osalemisele. Need 59, kes juba otsustasid osaleda, näitasid, et nendes asutuses hoolitakse oma töötajatest. Personalitöötajad ühisel sünnipäevade tähistamisel pargis
6
Milles see sõbralikkus meie puhul eelkõige väljendub? • Värbamispoliitika Vaba ametikoha olemasolul kuulutame alati esmalt välja sihtasutuse sisese konkursi, et anda arenguvõimalus oma maja töötajatele. • Sisseelamine Uuele töötajale määratakse juhendaja, kes teda katseaja vältel toetab. Lisaks abistavad kolleegi sisseelamisel ka meeleldi teised – peaasi, et ta tunneks end teretulnuna. Uute töötajate jaoks on oma traditsioonidega „rebaste ristimine”. Innove esindus „Elukestev 5B“ kontorirottide võidujooksul
•
Töötajate areng
Igal aastal viiakse läbi arenguvestlused, kus pööratakse tähelepanu tööülesannete täitmisele, eesmärkide püstitamisele, arenguvajadustele kui ka töörahuloluga seotud teemadele. Arenguvestluste tulemusena koostatakse koolitusplaan, kus on arvestatud nii organisatsiooni kui ka iga töötaja individuaalsete vajadustega. • Tasustamine Peame oluliseks, et töötasude süsteem oleks läbipaistev ning töötajaid motiveeriv. Tasu määramise aluseks on ametikohtade hindamise tulemusena kujunenud palgaastmed, mida korrigeeritakse vastavalt asutuses ja tööjõuturul toimunud muutustele.
„Team spirit“
• Motivatsioonipakett Vastavalt tööaastatele anname täiendavaid puhkusepäevi. Püüame võimalikult palju arvestada töötajate pereeluga. Toetame perekondlike sündmuste puhul ja lubame paindlikku tööaega. Peame meeles lapsehoolduspuhkusel olijaid, hoides neid kursis meie tegemistega, et naasmine töökohale läheks võimalikult valutult.
Organisatsioonikultuur Hindame ühiseid väärtusi, meie tegemised on läbipaistvad ning käitumine eetiline, oleme ausad ja avameelsed. Usaldame üksteist ning kuulame ära teiste arvamuse, tulemuste saavutamisel tähtsustame meeskonnatööd. Peame lugu juba välja kujunenud oma traditsioonidest ning loome ka uusi. Oleme veendunud, et kui töötajatel on vajalikud teadmised ning nad on oma töökohaga rahul, siis on tagatud ka head tulemused.
7
Putat amconsecte co conse conumsan
Struktuuritoetuste üksus SA Innove struktuuritoetuste üksus vahendab tööelu ja haridusvaldkonna Euroopa Liidu struktuurifondide abi. Nõustatakse toetuse taotlejaid, tehakse toetusotsuseid, korraldatakse toetuste väljamaksmist, teostatakse kontrolli ning osaletakse ka struktuuritoetuste alaste õigusaktide ja juhendite väljatöötamises. Struktuuritoetuste üksus alustas tööd 2003. aastal ning on sihtasutuse suurim, hetkel töötab siin 32 inimest. Üksus koosneb kolmest talitusest: elukestva õppe talitus, tööelu talitus ja hariduse talitus. Lisaks toimub igapäevane tihe koostöö paljude teiste sihtasutuse töötajatega.
Perioodil 2004-2006 oli SA Innove koordineerida 1,1 miljardit krooni Euroopa Liidu struktuuritoetust. Euroopa Regionaalarengu Fondi abil toetati meetmes 4.3 „Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine” 10 kutsekooli, 4 kutsekõrgharidust pakkuvat kooli, 5 teavitamise- ja nõustamiskeskust ning 7 noortekeskust. Kokku sai toetusraha 66 erinevat projekti . Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1 „Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” raames toimus 6 taotlusvooru ning toetust sai kokku 201 projekti. Toetuse vahendamine läks edukalt, välja maksti pea kõik plaanitud toetussummad. Perioodi lõpuks oli Euroopa Sotsiaalfondi toetuse kasutamise protsent kogu mahust 100,02 % ning Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul 99, 83%.
Perioodil 2007-2013 on Innove koordineerida haridus- ja tööelu valdkonna struktuuritoetus Inimressursi arendamise rakenduskava ning Elukeskkonna arendamise rakenduskava raames, kokku üle 6 miljardi krooni.
Inimressursi rakenduskavasse plaanitud haridus- ja tööelu valdkonna Euroopa Sotsiaalfondi toetusraha on Innove vahendada käimasoleval perioodil kokku 2, 8 miljardit krooni. Toetust saavad nii programmid, mille elluviijad on määratud ministeeriumite poolt kui ka avatud taotlusvoorude kaudu paljud erinevad projektid.
STÜ Elukestva õppe talitus
Rakenduskava: Inimressursi arendamine Prioriteetne suund: Elukestev õpe Programmid: 10 Avatud taotlemine: 2 Maht 2007–2013: ≈ 423 miljonit kr Kavandatud väljamaksed 2010: ≈ 175 miljonit kr
STÜ Tööelu talitus
Rakenduskava: Inimressursi arendamine Prioriteetne suund: Pikk ja kvaliteetne tööelu Programmid: 10 Avatud taotlemine: 5 (korduvad) Maht 2007–2013: ↑ 2 miljardit kr Kavandatud väljamaksed 2010: ≈ 400 miljonit kr
STÜ Hariduse talitus
Rakenduskava: Elukeskkonna arendamine Prioriteetne suund: Kutseharidus, noorsootöö, HEV Programmid: 10 Investeeringukavade objektid: Maht 2007–2013: ↑ 3,3 miljardit kr Kavandatud väljamaksed 2010: ≈ 1,1 miljardit kr Rakenduskava: Inimressursi arendamine Prioriteetne suund: Elukestev õpe Programmid: 7 Investeeringukavade objektid: Maht 2007–2013: ≈ 380 miljonit kr Kavandatud väljamaksed 2010: 66,5 miljonit kr
8
Veriora Noortekeskus enne ja pärast renoveerimist
Suunas “Pikk ja kvaliteetne järgmistes meetmetes:
tööelu” viiakse ellu programme ning toimuvad avatud taotlusvoorud • • • • •
Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine Tööelu kvaliteedi parandamine Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Tervislike valikute ja eluviiside soodustamineTööelu suuna rakendus asutuseks on Sotsiaalministeerium.
2009. toimus tööelu suunas 3 avatud taotlusvooru. Esimeses uue perioodi avatud taotlusvoorus „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ oli võimalik välja jagada 150 miljonit krooni. Innovesse esitati 119 taotlust, millest rahastuse leidis 32. Teine taotlusvoor samas meetmes sulgus 30. novembril. Kokku kandideeris 200 miljonile kroonile 198 projektitaotlust, neist toetust said 49 parimat. Taotlusvooru „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ maht oli 25 miljonit krooni. Kokku esitati 74 taotlust, millest rahastuse leidis 13. Toetust saanud projektide põhieesmärgiks oli pakkuda kompleksseid nõustamisteenuseid, et aidata hoolduskoormusega inimesi taas tööjõuturule.
Hetki „Tööotsija“ saate salvestuselt (meetmest „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ toetust saanud projekt).
2010. a esimeses pooles oli avatud töötajate ja tööandjate esindus organisatsioonidele suunatud taotlusvoor „Tööelu kvaliteedi parandamine,“ mille raames toetatakse kollektiivläbirääkimiste teemaliste ja uut töölepingu seadust puudutavate infomaterjalide välja töötamist ning tutvustamist. 6 miljonile Euroopa Sotsiaalfondi toetusele kandideerivad 13 projektitaotlust. Toetuse saajad selguvad juulis 2010.
9
Putat amconsecte conse conumsan
Suunas “Elukestev õpe” on kavas avatud taotlusvoorud kahes meetmes: • Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine • Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine Käimasoleva perioodi esimese haridusvaldkonna avatud taotlusvooru „Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus“ vastu oli huvi väga suur. Ligi 32 miljonile kroonile pretendeeris 195 projektitaotlust, millest toetuse pälvisid 20 parimat. 2010. aasta suvel on kavas taotlusvoor kutse- ja täiskasvanuhariduses. Programme viiakse samas suunas ellu järgmiste meetmete raames: • Kutsekvalifikatsiooni-süsteemi arendamine • Noorsootöö kvaliteedi arendamine • Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine • Keeleõppe arendamine • Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine • Täiskasvanuhariduse arendamine • Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine Abja noortekeskuse avamine Elukestva õppe suuna rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium.
Elukeskkonna arendamise rakenduskavasse
planeeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusraha on Innove koordineerida üle 3,3 miljardi krooni, mis jaotatakse toetuse saajatele läbi investeeringute kavade. Avatud taotlemist ei toimu, toetuse saaja on määratud riiklikul tasandil. Toetusraha abil renoveeritakse ja ehitatakse üle Eesti õppehooneid, õpilaskodusid, noorte- ja nõustamiskeskusi, kaasajastatakse õppevahendeid, seadmeid ja sisustust. SA Innove koordineerida on kolm meedet: • Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine – toetatakse 90 projekti. • Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine – toetatakse 34 projekti. • Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine – toetatakse 47 projekti. Suur hulk objekte on hetkel valmimisjärgus või kavandamisel, kuid osa on ka juba lõpetatud. Valminud on näiteks Räpina Aianduskooli söökla, Tallinna Tööstushariduskeskus on saanud uhiuue autokerede remondi ja värvimise praktikatöökoja, mitmeid õppelaborite seadmeid ning renoveeritud on kooli ühiselamu. Luua Metsanduskool on toetuse eest soetanud kaasaegsed masinad metsamasinaõppeks, uue välimuse on saanud näiteks Orava ja Iisaku Noortekeskused, Koosa Noorteklubi, Rakvere Muusikakool ja paljud teised. Lisainfo SA Innove vahendatava struktuuritoetuste kohta on leitav www.innove.ee/struktuuritoetused
Tallinna Tööstushariduskeskuse uued mehhatroonika seadmed
Renoveeritud Kaelase kool
10
Karjääriteenuste arenduskeskus SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus (edaspidi KTK) loodi 1998. aastal, mil asutati Euroguidance võrgustiku Eesti keskus. Euroguidance on Euroopa elukestva õppe programmi raames tegutsev koostöövõrgustik, mis vahendab karjääriteenuste alast infot ja kogemusi ning toetab õpirännet läbi karjääriinfo vahendamise. Täna tegutseb KTK metoodilise keskusena, viies ellu Euroopa Sotsiaalfondi toetatud programmi “Karjääriteenuste süsteemi arendamine.” Karjääriteenuste arendamisel lähtub KTK 12. märtsil 2008. a Haridus- ja teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi poolt allkirjastatud koostööleppest.
KTK tegevused: • karjääriteenuste osutamiseks vajalike info- ja metoodiliste materjalide loomine; • karjäärispetsialistide koolitussüsteemi väljatöötamine ja arendamine ning koolituste korraldamine; • piirkondlikes teavitamis- ja nõustamiskeskustes osutatavate karjääriteenuste ning karjääriõppe arendustegevuste koordineerimine pilootkoolides; • karjääriteenuste kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamine ja elluviimine; • avalikkuse teavitamine karjääriteenustest; • huvipoolte kaasamine karjääriteenuste arendusse. • karjääriteenuste alase info ja kogemuste vahendamine nii Eestis kui Euroopas; • õpirände toetamine läbi karjääriinfo vahendamise; KTK otsene sihtrühm moodustub karjäärispetsialistidest Eestis ja Euroopas. Kaudne sihtrühm on kogu Eesti elanikkond, kelle hulgast prioriteetsemaks on karjäärivalikuid tegevad õppurid, esmaselt tööturule suunduvad noored. Karjääriteenuste süsteemi väljatöötamiseks, teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja kättesaadavuse parandamiseks on vaja toimivat koostööd. KTK partnerid on koondunud 2009. a loodud karjääriteenuste koostöökogusse, mille eesmärk on ühtselt toimiv ja koordineeritud karjääriteenuste süsteem. Koostöökogusse kuuluvad ministeeriumid ja nende allasutused, kohalike omavalitsuste esindajad, haridus- ja teadusasutused, sihtgruppe ja teenustepakkujaid esindavad organisatsioonid, ettevõtete esindajad – katusorganisatsioonid.
11
Putat amconsecte conse conumsan
Karjääriinfo vahendamisel ja karjäärinõustamisel on KTK lähimateks partneriteks 17 piirkondlikku teavitamis- ja nõustamiskeskust. Karjääriõppe arendustegevusi viivad ellu 26 üldhariduskooli ja 7 kutseõppeasutust. Aktiivne on ka rahvusvaheline koostöö. Euroguidance võrgustiku liikmetega toimub õpirändealase info vahendamine ning edendatakse Eesti karjääriteenuste süsteemi Euroopa kogemuste toel. Pikaajaline koostöö Academia võrgustikuga on võimaldanud pakkuda rahvusvahelisi õppevisiite Eesti karjäärispetsialistidele ja tutvustada oma kogemusi praktikutele teistest Euroopa riikidest. KTK on Euroopa Karjääriteenuste Poliitika Võrgustiku (European Lifelong Guidance Policy Network, ELGPN) Eesti esindaja, toimib koostöö riikliku karjääriteenuste poliitika väljatöötamisel sh kvaliteediraamistiku loomisel.
Karjääriteenuste osutamisest üldisemalt Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeletud üle 90 aasta. Uudseim on seejuures nimetus karjääriteenused ise – läbi aegade on pigem kasutatud mõisteid kutsenõustamine, kutsesuunitlus, kutseorientatsioon, kutsejuhendamine. Töömaailma muutumine ning elukestva õppimise möödapääsmatus on tinginud ka teenuste sisulise muutumise. Pelgalt kitsa kutsenõustamise asemel tegeletakse tänapäeval kõigi kolme karjääriteenusega: • karjääriplaneerimiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisega karjääriõppe toel, • hästi struktureeritud ja asjakohase karjääriinfo loomise ja levitamisega, • otsuste ja valikute tegemise protsessi toetava karjäärinõustamisega. Karjääriteenuseid pakutakse nii avaliku kui erasektori poolt. Olulisemad võrgustikud on piirkondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused, kõrgkoolide karjääriteenistused ja töötukassa maakondlikud osakonnad. Karjääriteenused on kättesaadavad ka üldhariduskoolides ning mitmetes kutseõppeasutustes. Karjääriteenuseid pakuvad karjäärispetsialistid – karjäärikoordinaator, karjääriinfo spetsialist ja karjäärinõustaja. Karjääriõppe kvaliteedi üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes sätestavad riiklikud õppekavad. Vastavalt uutele põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppeakavadele on karjääriõpe koolide õppekavas kohustuslik läbiva teemana
Karjäärispetsialistid suvekoolis
12
Karjääriteenuste arenduskeskuse naiskond
„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ ning soovituslik karjääriõpetuse valikainena. Valdav osa kutseõppe riiklikest õppekavadest sisaldavad teemat elukestev õpe. Karjääriõppe kvaliteedi parendamiseks ja süsteemse karjääriõppe saavutamiseks on mitmed haridusasutused välja töötanud karjääriõppe korralduse tegevuskava ning loonud karjäärikoordinaatori ametikoha. Karjäärinõustamist ja -info vahendamist noortele pakuvad piirkondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused. Teenuseid osutavad karjääriinfo spetsialistid ja karjäärinõustajad. Karjäärinõustamisele ja karjääriinfo vahendamisele esitatavad kvaliteedinõuded on kirjeldatud teenusstandardites, mida keskused karjääriteenuste osutamisel järgivad. Rohkem karjääriteenustest ja õpirändest saab lugeda veebilehtedelt Rajaleidja www.rajaleidja.ee, Ploteus www.ploteus.net, Innove kodulehelt www.innove.ee/karjaariteenused ja kord kvartalis ilmuvast ajalehest Karjäärituul www.rajaleidja.ee/karjaarituul
Putat amconsecte conse conumsan
Arendusprojektide üksus SA Innove arendusprojektide üksus kavandab, koordineerib ning viib ellu kutseharidust edendavaid programme ja projekte. Üksus loodi 2006. aastal, hetkel on töötajaid kaheksa. 2008. a algas viieaastane kutsehariduse populariseerimise programm, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Programmi üldeesmärgiks on tõsta Eesti elanikkonna teadlikkust kutseharidusest ja kutseõppe võimalustest. Teavitustegevused viiakse läbi koostöös kutseõppeasutuste ja sotsiaalsete partneritega. Kutseharidust tutvustatakse trükimeedias, raadios, internetis ja televisioonis. Programmi raames korraldatakse noorte kutsemeistrivõistlusi, antakse välja kutsehariduse uudiskirja ning koostöös kutsehariduse seirekeskusega kutseõppevõimalusi tutvustavat kogumikku „Abiks otsustajale.“ Läbi viiakse ka kommunikatsioonikoolitus kutseõppeasutuste töötajaile ning loovtööde konkurss kutseõppeasutuste õpilastele „Kutse haridus on lahe!“
Kutsemeistrivõistlused Arendusprojektide üksus koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis, samuti valmistab noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. SA Innove on neid võistlusi korraldavates organisatsioonides Eesti ametlik esindaja. Eestlased on osalenud edukalt kahel korral ülemaailmsetel võistlustel WorldSkills ning ühel korral üle-euroopalistel võistlustel EuroSkills. EuroSkills toimuski ametlikult esimest korda 2008. a Hollandis, Eesti võistlejad tulid sealt tagasi kahe medaliga (plaatija – hõbe, müürsepp – pronks). Ülemaailmsetel kutsevõistlustel WorldSkills on aga palju pikemaajalisem traditsioon
Eesti esindus Calgarys WorldSkills 2009 / Calgarys eestlastest parima koha saavutanud mööblitisler Ivo Ilm
13
14 ning 2009. a Kanadas toimusid võistlused juba 40. korda. 2010. a detsembris Lissabonis toimuval EuroSkills võistlusel esindab Eestit rekordiline arv võistlejaid, kokku 20 noort 19. erialal.
Plaatijad Noor Meister 2009 kutsevõistlustel
Taasiseseisvumisjärgselt hakati kutsemeistrivõistluseid uuesti korraldama alates 1994. aastast, Innove koordineerida on noorte kutse meistrivõistlused alates 2006. aastast. Innove poolt korraldatavate kutsevõistluste arv on aasta-aastalt tõusnud ning 2010. a viiakse läbi juba 20 võistlust 25 erialal. 2009. aastal korraldati esmakordselt mitut erinevat ala koondav kutsevõistlus „Noor Meister 2009,“ millest võttis osa üle 100 noore kümnel võistlusalal. Ühendatud kutsemeistrivõistluse korraldamisega on plaanis jätkata ning „Noor Meister 2010“ leiab aset detsembris koostöös noorte infomessiga Teeviit. Eestis toimuvate noorte kutsevõistluste toetajateks on Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium, rahvusvahelistele võistlustele paneb õla alla Haridus- ja Teadusministeerium. Täiendavalt abistavad kutsevõistluste läbiviimisel kutseõppeasutused, ettevõtted ning erialaliidud. Nii Eestis toimuvaid kui ka rahvusvahelisi kutsevõistluseid ühendab märk EstoSkills. Lisainfot leiab www.estoskills.ee
Juuksurid Noor Meister 2009 kutsevõistlustel
„Abiks otsustajale“ Igal aastal välja antav teatmik annab ülevaate Eesti kutseõppeasutustes pakutavast, ära on toodud põhjalikud tabelid koolide ja erialade kaupa. Tutvustatakse kutseõppe kasuks otsustanud inimesi, räägitakse trendidest majanduses ja tööelus ning antakse praktilisi näpunäiteid. Teatmikke levitavad maakondlikud karjäärinõustamiskeskused, samuti on need kättesaadavad nii kooli- kui ka keskraamatukogudest. Teatmiku saavad koolist ka kõik põhikoolilõpetajad.
Konkurss
“Abiks otsustajale 2010/11”
2010. aasta kevadel kuulutati välja kutseharidust omandavatele noortele mõeldud foto-, video ja helifailide konkurss „Kutseharidus on lahe!“ Kutseõppuritel on hea võimalus tutvustada oma eriala, kooli ja tulevast ametit. Konkursi parimad sõidavad Lissaboni, kaasa elama Eesti võistkonnale Euroopa noorte kutsemeistrivõistlustel EuroSkills.
Kommunikatsioonikoolitus Koostöös kommunikatsioonifirmaga Corpore viidi 2009/2010 õppeaastal läbi neljast moodulist koosnenud kommunikatsioonikoolitus, mis oli suunatud kutseõppeasutuste juhtidele ja avalike suhete spetsialistidele eesmärgiga pakkuda nii teoreetilisi teadmisi kui ka lihvida suhtekorralduses vajalikke praktilisi oskusi. Lisaväärtusena aitas koolitus kaasa osalejate “meie” tunde tekkimisele ja ühtsete arusaamade kujunemisele.
Putat amconsecte conse conumsan
Uudiskiri Kutsehariduse populariseerimise programmi raames antakse välja kutsehariduse uudiskirja, mis koondab kutseharidust puudutavaid teateid ja vahendab informatsiooni erinevate kutseharidusmaastikul tegutsejate vahel. E-uudiskiri ilmub kord kuus, paberil väljaane jõuab lugejateni neli korda aastas, kajastades kutseharidusvaldkonna aktuaalseid teemasid, huvitavaid ameteid ja persoone laiemale avalikkusele. Uudiskirja saab lugeda www.innove.ee/uudiskiri
Kvaliteediprojekt Arendusprojektide üksus koordineerib kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkurssi, mille eesmärgiks on aidata kutseõppeasustustel tõsta õppe taset ja juhtimise efektiivsust, juurutada koolispetsiifilisi enesehindamise põhimõtteid ja meetodeid. Samuti on ülesandeks levitada parimaid kogemusi, tõsta koolide mainet ning avaldada tunnustust edumeelsematele organisatsioonidele. Konkursi võitnud koolile kingitakse kutseõppeasutuste kvaliteedimärk. Alates 2005. aastast on korraldatud ka kvaliteedikonverentsi. Kvaliteediprojekti üheks oluliseks osaks on koolitused kutseõppeasutuste töötajatele. 2009. aastal toimusid kaks sissejuhatavat kvaliteedijuhtimise ABC koolitust kutseõpetajatele ja neile, kes varem kvaliteedijuhtimise valdkonnaga kokku pole puutunud. Alates 2009. augustist kuni 2010. märtsini leidis aset kutseõppeasutuste võtmeisikutele suunatud põhjalik kvaliteedijuhtimise pädevuskoolitus. Lisainfo kvaliteediprojekti kohta on leitav www.innove.ee/kvaliteet
Rahvusvahelised projektid SA Innove osaleb koostöös välispartneritega mitmetes rahvusvahelistes projektides. Projekt “Polices and Practices in Life Long Learning” oli aastase kestusega Bulgaaria partnerite poolt algatatud projekt, milles osales 9 riiki ja 12 organisatsiooni. Projekti tulemusena on info elukestva õppe strateegiatest, poliitikatest, projektidest ja headest praktikatest kättesaadav poliitika kujundajatele, koolitajatele, analüütikutele ja sotsiaalsetele partneritele. Projekti eesmärkideks oli veebikeskkonna loomine erinevate riikide elukestva õppe (LLL) strateegiate võrdluseks, LLL poliitikate ja meetmete võrdlev analüüs ning projekti tulemuste levitamine kogu Euroopa Liidus. Lisainfo: www.eupractices.eu Põhja-Küprose projekti “Küprose põhjapiirkonna kutsehariduse, tööturu ja elukestva õppe süsteemide toetamine” finantseerib Euroopa Komisjon. Projekt kestab 3 aastat ning SA Innove on kaasatud projekti koos Saksa ja Iiri partneritega. Tänu konsortsiumis osalejate suurele kogemustepagasile, projekti metoodika tugevusele ning nimekatele võtmeekspertidele valiti konsortsium kaheksa kandidaadi hulgast parimaks. Innove osalusega meeskonna välja pakutud teemadeks olid õpipoisisüsteemi arendamine Küprosel, karjääriteenuste osutamine, kutsehariduse maine tõstmine ning strateegia välja töötamine. Innove poolt osalevad projektis nimetatud teemade lühiajalised eksperdid Eestist. Lisainfo: www.vetlam.eu
15
16
Kutsehariduse seirekeskus SA Innove kutsehariduse seirekeskuse ülesanne on edastada teavet Eesti kutseharidusest Euroopa riikidele ja vahendada Euroopa kutseharidusinfot Eestisse. Euroopa kutsehariduse infovõrgustiku ReferNet koordinaatoriks Eestis sai seirekeskus 2004. a mais. ReferNet võrgustik on loodud Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse CEDEFOP poolt, eesmärgiga koondada võrreldavat informatsiooni liikmesriikidest ning vahetada kogemusi ja teadmisi kutsehariduses. Seirekeskuse juhataja Kersti Raudsepp
Igal aastal koostab kutsehariduse seirekeskus sarnaselt ReferNet koordinaatoritega teistest maadest raporteid ja ülevaateid oma maa kutseharidussüsteemist. Viimastel aastatel on keskendutud kutseharidusalase Kopenhaageni protsessi tulemuste koondamisele ja analüüsile. Lisaks täiendatakse pidevalt Cedefopi elektroonilist raamatukogu Vet-Bib Eestis ilmunud kutseharidusalaste trükiste ja elektrooniliste dokumentidega. Alates 2008. aastast on seirekeskus korraldanud infopäevi, kus tutvustatakse üleeuroopalisi algatusi kutsehariduses ning sellega seotud teemadel: oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020, kutseõppe areng Euroopas 2002-2008 ning rohelised oskused ja jätkusuutlik majandus. Välja on antud ka samateemalisi trükiseid.
Seirekeskuse väljaanne
CEDEFOPi veebiportaal www.cedefop.europa.eu koondab CEDEFOPi kutseõppealaseid algatusi ja uudised, ReferNeti raporteid ja muid andmebaase. Eestikeelne kutseharidusalane informatsioon on koondatud kutsehariduse infopanka aadressil www.innove.ee/seirekeskus. Inglisekeelne info Eesti kohta on saadaval www.innove.ee/refernet .
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove Kodulehekülg: www.innove.ee E-mail: innove@innove.ee Telefon: 699 8080, fax: 699 8081 Aadress: Lõõtsa 4, Tallinn 11415 Väljaandja: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 2010