Praktiku sõnumitooja
2013
3/38
5–6aastaste laste kõne test – esimene standardiseeritud kõnetest Eestis
Abivahend valdkondliku kommunikatsiooni loomiseks Marika Padrik
PhD, TÜ Haridusteaduste Instituut, eripedagoogika osakond
2013. a sügisel jõudis kasutajateni esimene originaalne, st eesti keelel baseeruv kõnetest. Test, mille autorid on TÜ eripedagoogika osakonna logopeedia õppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap ning logopeedid Margit Aid ja Raili Mäll, on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Logopeedide Ühingu koostööprojekti raames aastatel 2006–2013. Kõne on 5–6 a lapse puhul üks olulisemaid arengunäitajaid, mida logopeedid on seni hinnanud eri meetodite abil, sh vaatlus, küsimustikud ja mittestandardiseeritud testid. Kuid ainult standardiseeritud kõnetesti kasutades saab logopeed anda objektiivse numbri lise hinnangu selle kohta, milline on uuritud lapse kõne areng eakaaslastega võrreldes ja millistes kõnevaldkondades esineb mahajäämus. Standardiseeritud testi kasutamine muudab kõne hindamise objektiivsemaks ja usaldusväärsemaks ning on aluseks kvaliteetsele pedagoogilis-psühholoogilisele nõustamisele. Miks on Eestis vaja originaalseid kõneteste? Kõnetestide tõlkimine ja kohandamine on raskendatud, sest igal keelel on oma spetsiifika – õigem on koostada originaalülesanded. Testi puhul on oluline tunnus selle valiidsus, mis näitab, missugusel määral mõõdab test seda, mille mõõtmiseks see on ette nähtud. Kui testi eesmärk on hinnata eesti lapse kõne arengut, siis peab ülesannete ja keele materjali valikul arvestama just eesti keele spetsiifikat (nt väldetest tulenevaid iseärasusi hääldamisel ja sõnatüvedes). Kõnealuse testi eesmärgid on järgmised: 1. eristada kõne arengu mahajäämusega lapsi eakohase kõnearenguga lastest, st testiga on võimalik välja selgitada riskirühma kuuluvad lapsed, kes vajavad lisaõpet enne kooli ja täiendavat nõustamist sobiva õpikeskkonna valikul ja/või korraldamisel; 2. anda ülevaade konkreetse lapse kõnearengu profiilist kõigi kõnevaldkondade (hääldamine, sõnavara, grammatilised vormid, lause) kaupa.
Jätkub pöördel
»
Kadri Eensalu, SA Innove karjääriinfo juhtivspetsialist SA Innove eestvedamisel valminud valdkondlik kommunikatsiooni strateegia sõnastab kolmeks aastaks (2014–2016) karjäärija õppenõustamisspetsialistide kommunikatsiooniplatvormi ning olulisemate teavitustegevuste lähtepunktid ja fookused.
Kommunikatsioonistrateegia aitab mõtestada ning siduda karjääri- ja õppenõustamisteenuste erinevad teavitussuunad ühtseks tervikuks nii, et kõik tegevused teeniksid keskseid eesmärke ja oleksid sihtrühmadele üheselt mõistetavad. Kommunikatsioonistrateegia on tööriist, mis aitab püstitada ülesandeid teavituskampaaniate ja muude teavitustegevuste loomiseks ning kontrollida nende vastavust kommunikatsiooni strateegilistele eesmärkidele. Kommunikatsioonistrateegia ei ole detailne tegevusplaan, igaaastased ning eri osapoolte individu aalsed tegevusplaanid kujundatakse lähtuvalt strateegia põhi mõtetest, valdkonna poliitika arengutest, reaalsetest võimalustest ja vajadustest.
Strateegia on jaotatud kolme etappi: karjääri- ja õppenõustamisteenuste ühtse kommunikatsiooni loomine, Innove ja partnerasutuste valdkonna eksperdikuvandi võimendamine ja sihtgruppides käitumusliku muutuste taotlemine. Nendest kaks esimest teemat on horisontaalsed, suunatud laiemale avalikkusele ning hõlmavad enamikke sihtrühmi korraga. Lisainfo aadressilt: innove.ee/ rajaleidja-kommstrateegia.
« Tartu Ülikool Eesti Logopeedide Ühing
Koostanud Marika Padrik Merit Hallap Margit Aid Raili Mäll
Testi alusel on võimalik hinnata ka kakskeelsete laste lisakeeleõppe vajadust. Test on koostatud 5–6-aastaste laste kõne arengu hindamiseks. Nimetatud vanuses tõstatub lapse koolivalmiduse küsimus. Objektiivse hinnangu olemasolu kõne arengu kohta selles vanuses annab võimaluse lapse kõneliste oskuste sihipäraseks arendamiseks 1–2 aasta jooksul, et tagada sujuvam üleminek lasteaiast kooli. Test koosneb 26 ülesandest, millega on võimalik saada ülevaade lapse sõnavara, grammatika ja hääldamise arengust. Testi vanusenormid on välja töötatud 308 viieaastase ja 396 kuueaastase lapse andmete alusel. Lapsed on pärit kõigist Eesti maakondadest (v.a Saaremaa ja Hiiumaa). Testimine on lihtsaim kõne uurimise meetod, mis ei ole piisav diagnoosimiseks. Test fikseerib vaid vead kõnes ning kõnearengu mahajäämuse võrreldes normiga. Sekkumiskava koostamiseks ei piisa testimisest, vaid täiendava individuaalse õpetava uuringu käigus selgitab logopeed välja ka lapse potentsiaalsed oskused. Olgu rõhutatud, et objektiivse pildi lapse kõne arengust saab vaid siis, kui kasutada erinevaid mõõtmisvahendeid mitmekordse uuringu käigus. Testimine ei ole logopeedi töös kunagi eesmärk omaette, see on vaid üks alus, millele toetudes koostatakse teraapiaplaan või arengukava.
Psühholoogi tööst õppenõustamiskeskuses Merle Rohumets Harjumaa õppenõustamiskeskuse psühholoog
Õppenõustamiskeskuse psühholoogi poole pöördutakse väga erinevatel põhjustel ning pöördujaks võib olla lapse esindaja, kooli või lasteaia õpetajad, tugispetsialistid ja omavalitsuse töötajad. Iga juhtum, millega õppenõustamiskeskuse psühholoog tegeleb, on ainukordne ja vajab individuaalset lähenemist. Õppenõustamiskeskuse nõustamistöös on keskseks isikuks laps. Üritatakse välja selgitada tema parima heaolu ja turvatundega seotud vajadused. Psühholoogi töö tutvustamiseks toon juhtumi, kus kool ja lapsevanemad olid valmis õppenõustamiskeskuse spetsialistide soovitusi järgima ning tulemused olid positiivsed.
Õppenõustamiskeskuse logopeed aitab leida sobiva toetuse lapse kommunikatsioonioskuse arendamiseks Nagu kõik nõustamiskeskuse spetsialistid, nii teeb ka logopeed oma tööd lapsest kui isiksusest lähtudes ning vaatleb tema probleeme ja vajadusi terviklikult. Logopeedi poole pöördutakse loomulikult lapse kommunikatsiooniraskuste tõttu, kuid sageli märkab logopeed ka muid kaasuvaid probleeme, mis takistavad lapse arengut ja edukat toimetulekut lasteaias või koolis. Õppenõustamiskeskuse logopeed alustab üldjuhul tegutsemist juhtumitega, kus lapsevanem või lasteasutuse pedagoogid on märganud probleemset kõnearengut. Nõustamisprotsessi käigus kaasab ta vajaduse korral juhtumisse ka teisi spetsialiste. Näitena õppenõustamiskeskuse logopeedi tööst toon juhtumi, kus oma teist lasteaia-aastat alustav laps ei kasutanud suhtlemiseks kõnet. Oma soove väljendas ta füüsilise tegevuse kaudu: võttis teiselt lapselt ära tema jaoks huvitava eseme, tegi endale ruumi kaaslaste kõrvaletõukamise abil jne. Selle juhtumi puhul alustasin nõustamist rühmas tegevuse vaatlemisega. „Minu laps” tegutses omaette, teda huvitasid ainult teatud esemed. Ta võttis riiulist auto ja sooritas sellega korduvaid liigutusi (see ei olnud auto funktsiooni 2
Linnu-Lydia Mae Tallinna õppenõustamiskeskuse logopeed
näitav tegevus) ning kaotas siis kiiresti huvi. Teiste lastega ta ei suhelnud. Õpetajate sõnul oli vaatluse päev hea ja rahulik. Laps kasutas üksikuid häälitsusi. Püüdsin tegutseda lapsega ka individuaalselt, kuid ta ei soovinud istuda toolile, puudus pilkkontakt, pakutud tegevus ei huvitanud teda. Järgnevaks võtsin ühendust emaga ning me kohtusime. Kuulasin ära tema arvamuse lapse arengust ja seejärel andsin tagasisidet vaatluse tulemustest. Analüüsisime koos lapse käitumise eripära, selle oletatavaid põhjuseid ja kommunikatsiooni arengut üldise arengu kontekstis. Selgitasin emale lapse edasiseks arenguks vajalikku sekkumist ja teenuseid. Selgus, et lapsel puudus rehabilitatsiooniplaan. Aitasin emal täita rehabilitatsiooniplaani algatamise taotluse ning sotsiaalkindlustusametist väljastatud suunamiskirjaga pöörduda rehabilitatsiooni meeskonna poole. Õppenõustamisprotsessi kaasasin veel psühholoogi. Lisaks soovitasin emal pöörduda neuroloogi poole. Olen logopeed, kes töötab ka rehabilitatsioonimeeskonnas, ja seetõttu pean väga tähtsaks mõlema valdkonna koostööd. Sageli selgub, et sobiva õpikeskkonna leidmiseks tuleb
laps suunata õppenõustamisele just rehabilitatsiooniplaani koostamise käigus. Selle juhtumi puhul pöördus ema õppenõustamise tulemuse na nõustamiskomisjoni poole ja sai soovituse lapse arengulist erivajadust arvestavasse erirühma. Laps jäi ootama oma järjekorda erirühma, kuid samal ajal sai ta juba teenuseid rehabilitatsiooniplaani alusel. Väga tähtis on õppenõustamiskeskuse logopeedi töö last ümbritsevate täiskasvanute, eelkõige lapse vanematega. Kogu selle protsessi jooksul vajas pere toetamist, sest neil tuli mõista lapse erivajaduste olemasolu ja edasise tegevuse vajalikkust. Siiani olid vanemad küll märganud lapse rahutut käitumist ja kõne puudumist, kuid läinud kaasa perearsti lohutamisega „kasvab suuremaks, läheb rahulikumaks ja küll see kõne ka tuleb”. Kahjuks peavad logopeedid sageli vanematelt kuulma, kuidas samasugusel viisil probleemide teadvustamist edasi lükatakse. Logopeedi poole pöörduda ei ole kunagi hilja, kuid lapse arengu seisukohalt tuleb seda teha kohe, kui kõneprobleeme märgatakse. Koolieelses eas võiks aga kindlasti lasta spetsialistil, st logopeedil, lapse kõne arengutaset hinnata.
Kool pöördus õppenõustamiskeskusesse murega 13a tüdruku pärast, kelle õppeedukus on viimase pooleteise aasta jooksul märkimisväärselt halvenenud. Laps on saanud koolis eripedagoogi teenust ja lisatunde, et õppeedukus paraneks, kuid tulemust ei ole see andnud. Viimasel ajal on ta hakanud õpetajatega kokkuleppeid eirama ning tundidest puuduma. Eesmärk oli hinnata lapse võimeid ja vajaduse korral õppekava muuta. Psühholoogilisest uuringust selgus, et lapse võimed on väga head ning õppekava peaks lapsele olema jõukohane. Tuli edasi uurida, miks lapsel huvi õppimise ja kooli vastu vähenenud on. Toimusid kohtumised lapsevanema, õpetajate ja lapsega ning selgus, et neiu on häiritud ja segaduses, sest tema bioloogiline küpsemine on kiirem kui eakaaslastel. Viimase aasta jooksul tunneb ta, et ei sobitu oma klassikaaslastega ning ka emaga ei saa enam üldse rääkida, pidevalt tekivad tülid, mis paisuvad väga suureks. Selle juhtumi puhul oli vaja lapsega teha põhjalikku psühhohariduslikku tööd, et tema teadlikkust suurendada ja lapse bioloogilist küpsemisprotsessi normaliseerida. Nõustada tuli ka vanemaid ning teha selgitustööd seoses sellega, et nende laps on muutumas noorukiks, kellel on hoopis teistsugused vajadused ja maalimataju enesemääratlemisel kui väikelapsel. Lapsevanematele soovitati perenõustamisteenust, et nad saaksid aktsepteerida lapse käitumuslikku muutumist. Soovitati ka psühhiaatri konsultatsiooni medikamentoosse ravi vajalikkuse hindamiseks. Nõustamisprotsessi kaasati nooruki kõik aineõpetajad, eripedagoog ja sotsiaalpedagoog. Lapsevanema avalduse alusel koostati käitumise tugikava ning individuaalne õppekava. Rakendati diferentseeritud hindamist ja tugiõpet eduelamuse kogemise eesmärgil ning õpimotivatsiooni taastamiseks. Kogu klass osales rühmanõustamisel, et suurendada kuuluvustunnet. Õppeaasta lõpuks jõudis tüdruk klassikaaslastele õpitulemustes järele ning individuaalset õppekava ta järgmisel õppeaastal ei vajanud. Praegu jätkab nooruk õpinguid põhikooli õppekava alusel. Juhtumi õnnestumise oluline tegur oli koostöö eri tasandite vahel ning kooli ja õpetajate hea tahe.
Ekslusiiv-artikkel ainult Rajaleidja portaalis! Loe Rajaleidjast lugu sellest, kuidas läks käes oleval aastal neljal Rajaleidja keskusel teenuste pakkumine kutse- ja erialahariduseta töötavatele täiskasvanutele. 3
Pärnu Õppenõustamiskeskus toetub pikaajalisele kogemusele Pilguheit minevikku Käesolev aasta on Pärnu õppenõustamiskeskuse (ÕNK) jaoks juubelihõnguline, sest 15. oktoobril täitus asutuse 20. tegevus-
Lea Mardik Pärnu Õppenõustamiskeskuse juhataja
aasta. Pärnu ÕNK-i ajalugu ulatub 1993. aastasse, mil linnavalitsuse
Vaadates Tartu õppenõustamis süsteemis ette ja taha
Ulvi Müürsepp Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja
Viimasel kahekümnel aastal on Eesti hariduses toimunud palju muuda-
Kroonuaia Koolis tegutsenud Tartu nõustamis- ja õpiabikeskuse
tusi, reformid on aina alanud ja lõppenud, nii et nende kokkuluge-
ruumid. Selle tulemusena laienes võimalus pakkuda õpiabitunde
alluvuses alustas tööd Pärnu lasteabikeskus. Aastate jooksu on
ei ole asjaomase kooli spetsialist, tekitab õppijas usaldusväär-
mine, tulemuste ja mõjude pealiskaudsemgi hindamine eeldaks juba
rohkematele Tartu koolilastele, kellele tavakoolis kaaslastega
muutunud asutuse nimi, osaliselt funktsioonid ja koosseis, kuid
sust ning fookus kooliraskustelt viiakse üle õpilase tugevustele
üht tõsist uurimis- ja kirjatööd. Üks paljudest haridusuuendustest on
sammu pidamiseks eriõpetus vajalik oli. Uue näo ning ajakohas-
põhiülesanded on jäänud suuresti samaks.
ja tulevikuvõimalustele. Harvad ei ole ka juhud, kui karjääri
õppenõustamisega tegelemine, süsteemi loomine ja selle arendamine.
tatud sisu sai Tartu nõustamis- ja õpiabikeskuse veebileht. Korral-
nõustajad saadavad kliendi edasi teise tasandi eripedagoogi ja/
dati suuremahulisi koolitusi ja seminare koolimeeskondadele
Elades kaasa alustavatele keskustele, kellel tuleb hakkama saada
või logopeedi vastuvõtule. Eripedagoogi abil leitakse lapsele või
Õppenõustamise seeme pandi idanema Eesti eri paigus, sealhulgas
kaasava hariduse ja kohase koolikorralduse ning hariduslike eriva-
paljude raskustega, on tark meenutada, et kakskümmend aastat
noorele sobivad tugiteenused, võimetekohane õppekava, õppe-
Tartus. Viisteist aastat tagasi, 1998. aastal loodi Tartu Kroonuaia
jadustega koolilaste arengu toetamise teemadel. Valmis käsiraamat
tagasi olime samas seisus, kus enamik keskusi praegu. Kõigi nende
vorm ja õpistrateegia. Logopeed annab nõu kõne- ja õigekirja
Kooli juurde nõustamis- ja õpiabikeskus. Keskuse loomise hing ja
„Õpilase individuaalsuse toetamine”. Paralleelselt projekti tege-
aastate jooksul on ÕNK kolinud korduvalt ühest hoonest teise,
probleemide korral.
südametunnistus oli Ana Kontor. Kuigi Kroonuaia Koolis õppisid
vusega moodustati Tartu üldhariduskoolides aastast 2004 koolip-
ka ei saanud me aastaid uhkust tunda nõustamistööks sobivate
lapsed, kes vajasid eriõpet, siis nõustamis- ja õpiabikeskusesse
sühholoogi ametikohad ja alates 2007. aastast sotsiaalpedagoogi
ruumide üle. Samas annavad teenusele näo ja kvaliteedi eelkõige
Aastaid on Pärnu ÕNK-i juures töötanud maakondlik nõustamis
pöördus enam Tartu tavakoolides õppivaid lapsi ja nende vane-
ametikohad. Projekti „Õpilase individuaalsuse toetamine” raames
inimesed, kes seda tööd teevad.
komisjon. Nõustamiskomisjoni töö on olnud õppenõustamis
maid, kes otsisid abi ja nõu laste õpiraskustega toimetulemiseks.
arendati õppenõustamissüsteemi esimese tasandi tugiteenuseid
keskuse orgaaniline osa ning keskuse ja komisjoni töö vahele on
Nõustajateks olid eripedagoogid, logopeedid ja koolipsühholoog.
ning kire ja pühendumusega tehtu on osutunud jätkusuutlikuks –
Selja taha jääva 20 aasta jooksul on väikesest logopeediapunktist
raske selgeid piire tõmmata. Pärnumaa kogemus näitab, et nõusta-
Keskuse õpiabirühmades osalesid 1.–6. klasside lapsed, kes said
praegugi on kõigis Tartu põhikoolides tugimeeskonnad, mis ühen-
kasvanud kompleksne tugiteenuste keskus, mis muu hulgas pakub
miskomisjoni ja nõustamiskeskuse töö ühendamine toob kasu ja on
tuge matemaatikas ja eesti keeles ainealaste oskuste kujunemisel.
davad eripedagooge, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge, toeta-
psühholoogilise nõustamise teenust täiskasvanutele ja teraapia-
praktikas senini hästi toiminud. Lapsevanema ja ka õpetaja nõus-
2002. aastast laienesid õpiabi võimalused ka vene õppekeelega
maks hariduslike erivajadustega noorte haridusteed.
võimalusi, sidudes omal moel ühtseks haridus- ja sotsiaalvald-
tamine on sageli pikk protsess, milleks tuleb varuda aega, nõus-
koolide õpilastele. 2005. aastast lisandus rühmapõhine töö laste
konna teenused.
tama peaks korduvalt. Nõustamiskomisjoni istungi käigus on seda
kooliks ettevalmistamisel. Sihtrühmaks olid koolipikendust saanud
Seemnest kasvas väike puu
raske teha. Seega on äärmiselt oluline teise tasandi nõustajate ja
ja/või arenguliste erivajadustega, sh suhtlemisprobleemidega ja
2009. aastal kandus raskuskese nn teise tasandi ehk koolivälise tugi-
nõustamiskomisjoni liikmete koostöö.
hüperaktiivsed lapsed. Õpiabi- ja nõustamiskeskuse eripedagoogid
teenuste aredustegevusele Tartus. 2009. aastal käivitas Tartu linna-
Lõimudes ja koostööd tehes Henry Ford on öelnud: „Kokku tulemine on algus, koos püsimine
valdasid ühtviisi meisterlikult eriõpetust ja -võtteid ning oskasid
valitsuse haridusosakond Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi
areng ja koos töötamine edu.” Valdkond, millega tegeleme, ei saaks
2012. aastal liitus meiega psühholoogiateenistus. Tunneme siirast
neid asjakohaselt kasutada. Keskuse tugevuseks olid ka spetsialis-
toel projekti „Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine
areneda isoleeritult. Aasta-aastalt näeme üha enam ressurssi vald-
rõõmu võimaluse üle pakkuda oma klientidele süvendatud psühho
tide oskused koostada õppematerjale toetavas õpetuses kasutami-
– TAHTA”. Projekti raames loodi Kroonuaia Kooli nõustamis- ja õpiabi-
konnasiseses ja valdkondadevahelises koostöös.
loogilist abi, loovteraapiaid ja pereteraapiat. Tihti on lapse agres-
seks ning õppematerjale laste individuaalseid vajadusi arvestades
keskuse baasil Hariduse Tugiteenuste Keskus (HTK), mis alustas tööd
siivsuse või ebaedu taga hoopis tõsisem emotsionaalne probleem,
kohandada. Samuti pakkusid nõustamis- ja õpiabikeskuse spetsia-
iseseisva asutusena. Aastaid tagasi külvatud seeme idanes jõudsalt
Pärnu Õppenõustamiskeskus peab oma tugevuseks nõustamis-
millele ei osata koolikontekstis esmapilgul tähelepanu pöörata.
listid tavakoolide õpetajatele enesetäiendamisvõimalust, enne-
ja kasvamas on puu. Praegu on HTKs neli alakeskust, millest tugi-
valdkondade sidusust ja seeläbi võimalust pakkuda klientidele
Samuti võivad lapse käitumisprobleemide põhjuseks olla vanemate
kõike praktilisi lahendusi õpetuse jõukohastamiseks.
keskus pakub jätkuvalt õppenõustamisteenust laste ja noortega tege-
kompleksset nõustamisteenust. Ühe katuse alla on koondunud
vahelised halvenenud suhted. Kui õppenõustamisteenused loovad
esimese tasandi psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõusta-
võimaluse probleemid välja selgitada, edasisi samme planeerida
Mitte ainult õpiabikeskuses
üldhariduskoolidele riiklike õppekavade läbiva teema elukestev õpe ja
mine, teise tasandi logopeediline, eripedagoogiline, psühholoo-
ning võrgustikku kaasata, siis psühholoogiateenistuse psühho-
Uue hingamise sai kogu õppenõustamine Tartus aastatel 2005–2007,
karjääriplaneerimine rakendamisel; kompetentsikeskus koondab Tartu
giline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine, karjäärinõustamine,
loogid on abiks probleemide lahendamisel.
mil Tartu linnavalitsuse haridusosakond viis ellu ESFi rahastatava
linna õpetajate parima erialase oskusteabe ja parimad praktikad ning
noorte- ja karjääriinfo ning psühholoogiline nõustamine, mida pakuvad psühholoogiateenistuse psühholoogid.
levatele spetsialistidele ning vanematele; karjäärikeskus on toeks
projekti „Õpilase individuaalsuse toetamine”. Projekti eesmärk oli
õpetajad kogevad innustust koostööks ja -õppimiseks; rehabilitatsioo-
Koos töötamine loob hea võimaluse keerulisi juhtumeid omavahel
luua Tartu üldhariduskoolides õpiabi- ja nõustamissüsteem, et
nikeskus pakub teenust puuetega lastele ja teismelistele. Ees on uued
arutada ja vajaduse korral kaasata nõustamisse koostööpartne-
vältida noorte põhikoolist väljalangemist ning tuua koolist kõrvale
unistused ja tõsised proovikivid: arendada paar sekkumisprogrammi
Lõimitud karjääri- ja õppenõustamine loob lisavõimalusi õpilaste
reid väljastpoolt õppenõustamiskeskust. Kohaliku omavalitsuse
jäänud noored tagasi haridussüsteemi. Projekti käigus renoveeriti
käitumisprobleemidega õpilaste toimetulekuks ja luua töönõustamis-
toetamiseks ja koolist väljalangemise ennetamiseks. Kuigi õppe-
tasandil on viimaste aastate jooksul hoogustunud koostöö Pärnu
ja karjäärinõustamine on sisu poolest kaks ise valdkonda, on
linna munitsipaalhuvikoolidega riskilaste kaasamisel huvite-
neil rohkesti kokkupuutepunkte. Meie ühine eesmärk on toetada
gevusse. Hea meel on üha sisukama koostöö üle meditsiini- ja
noorte arengut, tagada noorte toimetulek ja konkurentsivõime nii
sotsiaalsüsteemi ning õiguskaitseorganitega. Loodame, et Pärnusse
asju nimetama õigete nimedega. Väga hea on teha tööd, kui saad
igapäevaelus kui ka tööturul ning toetada valmisolekut elukest-
loodav vaimse tervise keskus annab sellele hoogu juurde.
oma õnnestumisi, kogemusi, ideid ja kahtlusi jagada kolleegidega
süsteem õpetajatele.
teistest õppenõustamiskeskustest. Laienenud koostöövõrgustik on
vaks õppeks. Karjääriteenistuse spetsialistid teevad tihedat koostööd esmatasandi koolipsühholoogide ja sotsiaalnõustajatega,
Olles teel …
kellel on ülevaade oma kooli probleemsetest õpilastest. Noored,
Õppenõustamisprogrammis osalemine on meie keskuse mees
kellel on õpiraskused, probleemid käitumise või koolist puudu-
konnale kinnitanud, et oleme olnud õigel kursil. Oleme arenenud
Lõppemas on järjekordne etapp programmide jadas. Võttes kaasa
misega, vajavad sageli karjäärinõu. Õpimotivatsiooni kaotanud
maakondlikuks keskuseks ning pakume tasuta teenust nii Pärnu
parima osa oma kogemusepagasist, oleme valmis uuteks väljakut-
noor leiab endas uut jõudu, kui anda talle võimalus sundimatus
linnas kui ka väiksemates omavalitsustes. Keskuse töö on prog-
seteks, samas lootes, et seni vallanud ebakindlus, mis puudutab
õhkkonnas mõtiskleda tulevikuplaanide üle. Karjäärinõustaja, kes
rammiaastate jooksul muutunud süsteemsemaks, oleme õppinud
teise tasandi teenuse jätkusuutlikkust, asendub peagi kindlusega
4
Terves kehas ter ve vaim! ÕNK na iskond SEB marat onil Tallinnas
andnud meile igapäevatöös tuge.
teenuse rahastamisel.
Õnneliku Õppimise Saatkonna koolitus
5
HUPS – Hiidlane! Uuri, pinguta ja sõua! Tiina Talussaar Hiiumaa – maa keset merd, väike, aeg voolab omasoodu, kõik tunnevad peaaegu kõiki. Külalised ütlevad ikka: „Kui hea rahulik
Koostööseminar tõi värskeid tuuli karjäärikoordinaatorite tegemistesse
Hiirumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus, õppenõustamise koordinaator juhataja ülesannetes
Liis Ehavere vabakutseline ajakirjanik
teil siin on!” Siiski on Hiiumaa tahes või tahmata osa suurest maailmast koos kõigi selle rõõmude ja muredega…
poole kas telefoni või e-kirja teel. Mõnelgi juhul on kliendil enne HUPSi naiskond
silmast silma kohtumist olnud nõustajaga mitu telefonivestlust või pikem kirjavahetus, et jõuda otsusele ja tulla meie keskusesse. Nii tegelevadki klientide esmase nõustamisega meil eelkõige spetsialistid ise. Tihti saadakse innustust spetsialisti poole pöördumiseks tuttavatelt-sõpradelt, kes on just selle nõustaja käest abi saanud. Koordineerija roll on õppenõustamise kui keskuse ühe valdkonna töö koordineerimine, koostöö koolidega, lasteaedadega, omavalitsustega ja teiste partneritega.
Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS avas uksed
Koordineerija on keskuses see, kes on pea alati kohal. Ta toetab
9. mail 2007. aastal Kärdla linna allasutusena, mis teenindab kogu
ja aitab spetsialiste kui vaja ning hoolitseb, et neil oleks head
maakonda. Rahvasuus tuntud HUPS tuleneb keskuse deviisist
töötingimused. Koordineerija on meeskonna (meil küll naiskonna)
„Hiidlane! Uuri, pinguta ja sõua!”.
ühenduslüli.
Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS töötab selle
Koordineerijana on minu hoida ja arendada maakondlikud võrgus-
nimel, et igast lapsest kujuneks õnnelik ja hästi toimetulev
tikud. HUPSis saavad kord õppeveerandis kokku Hiiumaa koolide
täiskasvanu. Maakondliku kompetentsi- ja tugikeskusena on
hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijad. Sellel
HUPSi eesmärk info- ja nõustamisteenuste ning võrgustikutöö
sügisel käivitasime kord kuus toimuva õpetajate rühmaarutelu,
kaudu toetada Hiiumaa laste ja noorte ea- ja võimetekohast
kuhu on tööteemadel oodatud vestlema meie koolide ja laste
arendus- ja õppetegevust, noorte teadlike valikute tegemist ning
aedade õpetajad. Kolmandat aastat toimuvad meil lastevanematele
riskikäitumise ennetamist lähisuhetes.
mõeldud Teisipäeva Teematoad, kus vabamas õhkkonnas kohvi või teed juues on võimalus arutleda koos meie spetsialistiga lapse
HUPS on integreeritud nõustamiskeskus, kus sihtrühmadele
arengut, arendamist ja kasvatamist puudutavatel ehk üldiselt
pakutakse nõustamist ja infot neljas valdkonnas: karjääri- ja õppe-
lapsevanemaks olemise teemadel. Sel hooajal on fookuses lapse-
nõustamisteenused, noorteinfoteenused ja noortenõustamine.
vanema suhtlemisoskused, mida peale vestluse on võimalik ka praktiliselt rollimängudena harjutada.
Keskuse loomise ajal 2007. aastal oli esimene tegevusvaldkond karjääriteenused. Kui 2008. aastal käivitus ESFi programm „Õppe-
Kevaditi kohtub HUPSi meeskond eraldi kõigi Hiiumaa valdade
nõustamissüsteemi arendamine”, langetati maakonnas otsus, et
haridus- ja sotsiaalala esindajatega, et teha õppeaastast kokku-
meie väikesel saarel on otstarbekas koondada lastele ja noortele
võte, täpsustada koostööpartnerite ootusi meile ning anda ja saada
mõeldud nõustamisteenused ühte keskusesse, HUPSi. Nii hakkasi-
tagasisidet.
Septembris toimus SA Innove ESF programmi „Karjääri teenuste süsteemi arendamine” karjääriõppe arendustegevustes osalevatele üldhariduskoolidele koostööseminar, kus tehti kokkuvõtteid, vaadati otsa uutele väljakutsetele ja koolide esindajad jutustasid kogemuslugusid sellest, mis nende koolis on hästi õnnestunud. Toila Gümnaasiumi muusikaõpetaja-karjäärikoordi naatori Stella Müsleri sõnul oli kogu seminar väga inspireeriv ning täis põnevaid näiteid. „Sain juurde huvitavaid ideid ja kinnitust meie koolis tehtava karjääritöö jätku suutlikkusele. Äärmiselt motiveeriv oli Andres Arraku esinemine, kes tõi sõnumi kuulajateni ausalt, hetkeolukorda reaalselt kujutavana,” kiidab Müsler. Andres Arrak rääkis oma ettekandes, et karjäärinõustamine ei tohiks alata alles gümnaasiumis või abituuriumis. „See peab algama juba lasteaias. Esimesed karjäärinõustajad on loomulikult vanemad, aga ka lasteaiakasvatajad ja ‑õpetajad, niisamuti nagu emakeele- või matemaatikaõpetaja. Viimane peab lisaks matemaatikale õpetama ka seda, miks tema aine tähtis või eluks vajalik on,” märkis Arrak. Valjala Põhikool osaleb karjääriõppe arendustegevustes direktor Aive Mõistliku algatusel. „Hindasime uue õppekava rakendamise valguses oma seniseid tegevusi ning muu hulgas saime aru, et karjääriõppele on vaja osutada rohkem tähelepanu ja on arukas senist korraldust muuta,” sõnab Valjala kooli karjäärikoordinaator Ester Vaiksaar.
megi HUPSis õppenõustamisteenuseid pakkuma ning 2009. aastast töötavad meie meeskonnas psühholoogid, logopeed, eripedagoog
HUPSis toimivad heas koostöös õppenõustamine, karjääriteenused
ja sotsiaalpedagoog.
ja noorteinfo. Nii toimuvad meil igal kuul Hiiumaa noortespetsialistide võrgustiku kokkusaamised. Üle aasta korraldame Hiiumaa
Töötan HUPSis psühholoogina 2009. aastast ja 2010. aasta sügi-
noorte infomessi „MUL on mõte!”, kus karjäärivaldkonna kõrval
sest õppenõustamise koordineerijana. Praegu töötab keskuses neli
tutvustame ka õppenõustamisteenuseid. Psühholoogina käin koos
õppenõustamisspetsialisti osalise tööajaga, sest laste väikese arvu
karjäärinõustajaga koolides kohtumas lõpuklasside õpilastega.
tõttu pole ressursse täisajaga spetsialistide palkamiseks. Sel õppe-
Õpilastel on võimalus teha erinevaid teste ja saada individuaalset
aastal õpib kõigis Hiiumaa koolides kokku veidi alla 900 õpilase.
nõustamist nii psühholoogilt kui ka karjäärinõustajalt.
Meie keskuse kolmeaastane kogemus näitab, et klient, kes Hiiumaal
Niisiis töötab HUPS selle nimel, et igast lapsest kujuneks õnnelik
õppenõustamisteenust soovib, pöördub peamiselt otse nõustaja
ja hästi toimetulev täiskasvanu. Õppenõustamisel on selles
6
kindel koht!
Stella Müsler on rahul, et nende kool eesotsas direktor Külli Guljaviniga on karjääriõpet oluliseks pidanud. „Osalemine karjääriõppe arendustöös annab minule kui karjääri koordinaatorile teadmisi ja huvitavaid ideid ning seeläbi meie õpilastele paremaid võimalusi edasiarenemiseks ja oskusi kasutada saadud teadmisi edasiste valikute tegemisel. Võrgustikus osalemine on andnud mulle eelkõige oskust teadvustada ja eesmärgistada oma tegevust karjääri töö vallas ning ka tuntava toetuse,” sõnab Müsler ja lisab, et eriti kõrgelt hindab ta kogemuste ja ideede vahetamist kolleegidega. „Positiivse näitena võrgustikutöö arenemise
kohta võib tuua ka fakti, et Ida-Virumaal on alustanud tööd karjäärikoordinaatorite sektsioon, mis pakub võimalust teha koostööd teiste oma maakonna koolidega ja karjäärikoordinaatoritega üle Eesti,” tõdeb Müsler, kes peab oluliseks ka isiklikku arengut elukestva õppe kaudu. Karjääriõpe on koolielu osa Ester Vaiksaare sõnul on karjääriõpe ainult üks osa paljudest kooli igapäevastest töödest ja kohustustest ehk üks vajalik asi teiste hulgas ning seepärast on loomulik, et väga aktiivselt ei saa kõik inimesed sellega tegeleda. „Meil on väike ja ühtne kool toetava juhtkonnaga, seetõttu meil mingeid erilisi takistusi ette ei tulnud. Kolmanda kooliastme klassijuhatajad, kes nagunii karjääriõppega tegelesid ning õppekäike ja nõustamist korraldasid, olid samuti uuest lähenemisviisist huvitatud,” jagab Vaiksaar oma kogemusi. „Muidugi leidus ka kahtlejaid, kes arvasid, et oleme kogu aeg karjääriõppega tegelenud ja meie õpilased on hakkama saanud. See on igati normaalne, et kõik ei ole alati kirglikud kaasalööjad. Me jätsime nad rahule ja lasime neil aktiivselt jätkata muude, samuti õpilaste arengut toetavate oluliste tegevustega. Kõik ei saa korraga kõigega tegeleda ja seda pole tarviski.” Üheks võtmeküsimuseks Valjala õpetajate jaoks oli see, kuidas teha asju, mida nagunii tehakse, võimalikult suure kasuteguriga. Ühiselt pandi paika siht ja sammud, millest alustada: õppida teiste kogemustest – kuidas teised koolid karjääriõpet korraldavad, kuidas karjääriõpetuse valikainet tulemuslikult ja tõhusalt rakendada, kuidas lõimida läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” teiste läbivate teemade ja õppeainetega ning kuidas kavandada õppeprotsess selliseks, et karjääriõpe oleks õpilase jaoks loomulik ja toetaks terviklikku arengut. „Meil tuli üksjagu vastata küsimustele miks ja kuidas, kuid see oli igati normaalne. Sellised küsimused panevad karjäärikoordinaatori koolielu mitme kandi pealt läbi mõtlema ja lõppkokkuvõttes aitab see tööle kõvasti kaasa. Küsimuste esitamine on üks väga vajalik koostöövorm, seda ei tohi mingil juhul vastuseisuna võtta,” sõnab Vaiksaar. Jätkub pöördel
»
7
Esialgsesse karjäärimeeskonda kaasas Valjala Põhikool lisaks juhtkonnale ja karjäärikoordinaatorile kolmanda kooliastme klassijuhatajad ja eripedagoogi. Aineõpetajate ja klassi juhatajatena tulid aga kõik õpetajad kaasa, kõrvale ei jäänud keegi. „Igaüks vaagis oma ainet või aineid ja tõi välja seosed karjääriõppega. Klassijuhatajad analüüsisid oma tööd ja kaardistasid karjääriõppega seotud tegevused. Nii saimegi kokku kava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” jaoks. Parandasime esialgset kava mitu korda ja täiendame seda kindlasti veel. Kava ei ole lõplik, st surnud dokument, vaid seda arendatakse pidevalt,” rõhutab Vaiksaar. Edu aluseks peetakse suure pildi nägemist Koostööseminaril peetud ettekandes rõhutas Vaiksaar iseenda ninaotsast kaugemale vaatamist, üleminekut „minu” ainelt „meie” koolile ja koostegutsemisele, et asjad toimiksid. „Me ei saa lähtuda ainult karjääriõppest. Väikeses koolis on kõik tegevused ja ka õpetajad omavahel seotud. Iga karjääriõppele suunatud üritusega on seotud erinevad õpetajate rühmad sõltuvalt sellest, millistele klassidele on tegevus mõeldud ja millised on selle eesmärgid. Nii näiteks on ühe õppekäigu ettevalmistamisse ja korral damisse haaratud nii vajalikud aineõpetajad kui ka klassijuhatajad. Selline lähenemisviis on meie koolis läbiv. Koostöö iseloomustamiseks on parim sõna „toimiv”.” Koostöö toimimisel on aga suur osa kooli enda karjääri koordinaatoril. „Karjäärikoordinaatoril endal peab suur pilt selge olema. Ei saa teistelt koostööd eeldada, kui koordineerija ise ei ole asju selgeks mõtelnud ning eesmärke enda ja teiste jaoks selgelt sõnastanud,” usub Ester Vaiksaar ja lisab, et Valjala Põhikoolis kavandatakse olulisi üritusi pikalt ette. Näiteks tänavu veebruari lõpul toimunud karjääri nädala eesmärgid ja tegevuskava olid välja töötatud ja arut eluks esitatud juba jaanuari keskel. „Kõik soovijad said teha parandusi ja täiendusi, esitada küsimusi. Lõplik ja täpne kava, mis ka töösse läks, valmis jaanuari lõpuks,” toob ta näite. Koostöö on väärtus Karjäärikoordinaator peab ise olema koostööks valmis. „Koolides toimub palju üritusi, samas on väikesel koolil vähe ressurssi, eelkõige raha. Me kirjutame ise palju projekte
8
ja osaleme ka mitmes projektis, millega seome erinevad läbivad teemad, ainekavad, üldpädevused. See kõik ongi puhas koostöö,” kinnitab Vaiksaar ja toob näiteks projektid Growing Gastronauts, KIK-i projektid, KiVa („Kiusamise vastu”) ja muidugi karjääriõppe pilootkooliks olemise. Kõiki neid projekte püüab Valjala kool omavahel siduda ja lõimida kooli õppekavaga. Vaiksaare sõnul juhtub mõnikord ikka, et asjad ei klapi või karjäärikoordinaatori mõte ei leia piisavalt toetust. Siis tuleb olukord üle vaadata ja leida viis, kuidas oluline eesmärk ikka täidetud saaks. „Kõik, mida koordinaator välja mõtleb, ei peagi toetust leidma. Teoks peab saama ainult see, mis on õpilaste ja kooli jaoks tervikuna kõige olulisem ja kasulikum. Tühja tööd, st üritusi linnukeste pärast pole küll mõtet teha,” teab Ester Vaiksaar. Hea näite koos tegutsemise ja üksteiselt õppimise kohta toob Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator Stella Müsler: „Kord ühel koostööseminaril räägiti ideest, et lapsed võiksid erinevaid asutusi külastada. Sellest kasvas meie koolis välja asutuste päev, mille raames 4.–8. klassi õpilased külastavad ühiselt oma koduvalla ettevõtteid ja asutusi ning millest on nüüdseks saanud meie traditsiooniline üritus. See päev toimub töövarjupäevaga samal ajal ja on väga oodatud – üheksandikud suhtuvad ka töövarjupäeva võimalusse väga tõsiselt.” Karjääriõppe arendamisel on oluline ja toetav roll SA-l Innove. Koostöövõrgustikuna karjääriõpet edendavate pilootkoolide keskne küsimus on: „Kuidas õpilasi senisest paremini karjäärivalikutega seotud otsuste langetamisel toetada?” Tänu pilootkoolide olemasolule on Eestis tekkinud võrgustik, kuhu kuuluvad 80 kooli karjäärikoordinaatorid ja karjääriõpetuse õpetajad. „Ma olen osalenud koolitustel, mis aitavad eesmärgistada ja korraldada karjääritööd koolis. Innove on välja töötanud õppematerjalid, millele toetun, ning koolidele on abiks ka SA Innove eestvedamisel koostatud karjääriõppe kvaliteedi käsiraamat,” rõhutab Toila Gümnaasiumi karjäärikoordinaator süsteemi vajalikkust ja lisab, et tänu enese arendamisele karjääriteemade valdkonnas on ta kohtunud paljude toredate inimestega. Seminari ettekandeid saab vaadata SA Innove kodulehelt: innove.ee/koolide-koostooseminar.
Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul