Praktiku sõnumitooja
2013
1/36
Tasemel nõustamiskeskus on aastatepikkuse töö vili
Liis Ehavere vabakutseline ajakirjanik
Kui Tuuli Mekk kodukanti tööd otsides Valga maavalitsuse Valga noorte nõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialisti töökuulutuse leidis, oli konkurss juba lõppenud. Ometi on Tuuli nüüdseks seal veidi üle aasta töötanud ja just see keskus valiti eelmise aasta parimaks Rajaleidja karjäärikeskuseks. Pärast TTÜ ärinduse eriala lõpetamist oli Tuulil suur soov töötada oma kodukohas Valga maal. Tallinna-perioodi kogemustepagasit hindab ta väga. „Kogu minu teekond tänasesse päeva on olnud pidev areng – mind on saatnud soov kogeda ja õppida. Diplomi saamise ajaks oli töö lasteaia majandusjuhatajana ennast ammendanud,” räägib Tuuli ja lisab, et pideva ressursside nappuse, meeskonna mugavustsooni raputamise ja süsteemi seatud piiride tõttu tema jõud rauges. Usaldab sisetunnet Tuuli soovib teha tööd kirega, lihtsalt niisama „tiksumine” talle ei sobi. Valgamaal pakutud erialaste tööde valik näis piiratud olevat ning kui Tuuli lõpuks karjääri spetsialisti ametikoha avastas, oli konkurss lõppenud. „Siiski võtsin kätte ja uurisin. Selgus, et juba valitud kandidaat leidis oma erialase töö ja loobus, ning mulle pakuti võimalust kandideerida.” Nii julgustab ta alati ise aktiivne olema. Just nõnda, usaldades oma sisetunnet, leidiski Tuuli end 2012. aasta alguses Valga noorte nõustamiskeskuse karjäärispetsialisti kohalt. Et varem polnud ta noortega tööd teinud, oli hirme esialgu üksjagu, kuid temas peituv mängu lisus ja vanema tütre tugi aitasid lõplikku valikut langetada. Edasine sisseelamine läks ladusalt, keskuse karjäärinõustaja Pille Paberits oli Tuulile igati abiks ja toeks. „Raskeim osa tööst oli mulle esialgu aruan nete koostamine ja täitmine – see oli minule uudne ning võttis parajalt aega,” meenutab Tuuli. Peagi hakkas uus karjäärispetsialist oma teed minema – otsused, kuidas midagi teha, mida korraldada ja keda kaasata, said tal igapäevaseks. Nüüd tunneb ta end keskuses hästi ja on väljundi leidnud. „Kindlasti erinen natukene eelmistest spetsialistidest, kuid uued inimesed peavadki uut hingamist tooma,” arvab ta. Jätkub pöördel
»
Karjääri spetsialistide kutse andmine Ande Magus SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arendus keskuse koolitusspetsialist
Möödunud aasta novembris kinnitas äriteeninduse ja muu äritegevuse kutse nõukogu karjäärispetsia listide uued täiendatud kompetentsip õhised kutse standardid, mis vastavad Euroopa kaheksatasemelisele kvalifikatsiooniraamistikule ning lõimivad senisest pare mini karjääriteenuste vald konnas eri ameti kohtadel töötavatele spetsialistidele esi tatavad kompetentsusnõuded.
Uuendatud kutsestandardid määratlevad karjääriinfo spet sialisti (tase 5 ja 6); karjääri nõustaja (tase 6 ja 7) ning kooli karjäärikoordinaatori (tase 6) pädevuse. Karjääriinfo spetsialisti III ja IV taseme kutsestandardite kehtivusaega pikendas kutsenõu kogu käesoleva aasta lõpuni.
Kutse taotlemine ise käib kolmes osas: esimeses etapis hindab kutse komisjon kutsetaotleja esitatud dokumentide tehnilist vastavust, teises etapis analüüsib valdkonna ekspertidest koosnev hindamis komisjon taotleja poolt arengumapis esitatud materjale ja kolmandas etapis hinnatakse taotleja kompetent sust kaasuse analüüsi või intervjuu põhjal. Uute standardite järgi toimuvad esimesed kutseeksamid sügisel, kutse annab Karjäärinõustajate Ühing. Tutvu kutsestandarditega aadressil kutsekoda.ee.
Ericssoni karjäärinõustamise programm Tiiu Allikvee Fontes PMP OÜ karjäärinõustaja Valgamaa meediakoolitus
« Kõige rohkem rõõmu pakub Tuulile inimeste vastutulelikkus. „Meie keskuse töö sõltub suuresti koostööst, ilma partneriteta ei saaks me oma tööd nii tulemuslikult teha. Lisaks rõõmustab mind noorte valmis olek ideid pakkuda ja neid koos ellu viia. Õnnestunud loeng koolis või kordaläinud seminar annavad tohutult palju positiivset energiat ja unustamatuid emotsioone. Kui noor tuleb pärast väsitavat päeva ja tänab kallistades mind ürituse eest, olen siiralt tänulik,” räägib Tuuli ning lisab, et naudib ka oma töös loomingulisust, operatiiv sust ja mängulisust. Hindab keskuse kompaktsust Valgamaal on ühes keskuses koos nii karjääriteenused kui ka õppenõustamisteenused. Tuuli arvates on selline kompaktsus hea, eelkõige kliendi seisukohast. „Keskuse teenuste kokkupanek sai teoks tänu Valga maavalitsusele. Majas leiti koht, tehti remont ja otsiti lisatööjõuks spetsialistid. Nii lapsevanemale kui ka meile on hea, et üksteist toetavad teenused on võimalik saada tasuta ja ühest kohast. Sageli selgub nõustamisel, et vaja on ka mõne teise spetsialisti abi, olgu selleks psühholoog, logopeed, sotsiaalpedagoog vms. Siin saame seda pakkuda,” selgitab Tuuli. „Tugev, teadlike lastevanematega perekond on meie kõigi ühise tegevuse eesmärk.” Kuigi Tuuli peab end omal alal alles nooreks ja roheliseks, on tal välja kujunenud omad eelistused ja meetodid: „Eelmisel aastal pöörasin suurt tähelepanu enda harimisele – imesin endasse erinevaid meetodeid ja teiste kogemusi. Ürituste korral delegeerin aktiivõppe tegevuse inimestele, kes on seda õppinud ja kes oskavad. Koolides loenguid pidades saan suuresti sisendi klassilt – loengut ette valmistades korjan mapi vahele hulga materjali, kuid konkreetse valiku, mida kasutan, teen klassis. Olen proovinud kuulata noori ja lähtun sellest.” Soodne uus asukoht, head koostööpartnerid, maavalitsuse toetus, aktiivsed ja huvitatud partnerid – kõigi nende koosmõjul ongi Valga noorte nõustamiskeskus Tuuli arvates just nii hea, nagu on: „Iga osake kogu toimi mises on oluline. See on aastatepikkuse töö vili, mis on rajatud kindlale vundamendile, tugevale sisemisele kirele ja soovile maakonnas midagi muuta ja pakkuda.” 2
Ericsson Eesti väärtustab töötajate pika ajalist sidumist ettevõttega, mistõttu tööta jate karjääri juhtimine ja nende arengu planeerimine, k.a rotatsioonivõimaluste pakku mine on Ericssoni jaoks olulised teemad. Ericssoni personalijuht Ülle Matt on läbinud Fonteses karjäärinõustaja väljaõppe ning eelmise suve lõpul toimunud kohtumisel tundsid Ülle Matt ja koolitusspetsialist Grete Kaal huvi, kas Fontes oleks valmis pakkuma ka Ericssoni teistele personali töötajatele samalaadset väljaõpet. Koos Ericssoniga panime paika ootused prog rammi suhtes ja ajaraami ning hilissügisel alus tasimegi karjäärinõustamise programmiga. Osales kokku 14 inimest – enamik neist personali osakonna töötajad ja lisaks juhte teistest osakondadest. Koostööpaarid moodustasime ühes Ericssoniga ning leppisime kokku ka konfidentsiaal suses – rühmakaaslased ei teadnud, kes kellega koos tööd teeb.
Tuuli Mekk
Ericssoni karjäärinõustamise koolitusgrupp
Programm koosnes viiest töötoast ja nõustamispraktikast. Töötubades tutvustati osalejatele karjäärinõustamise olemust ja peamisi teooriaid, karjääriplaneerimise protsessi ning stiile, karjäärinõustamist organisatsioonis, aktiivset kuulamist ja tagasiside andmise põhimõtteid. Töötoad sisaldasid palju praktilisi harjutusi ja anti ka kodutöid. Praktika raames tuli pidada kolm–neli nõustamiskohtumist Ericssoni-siseste nõustatavatega, kes soovisid saada karjääri nõustamist. Ühes töötoas oli meie külaliseks Tallinna Vee personalijuht Estel Pukk, kes rääkis, kuidas karjääri juhtimine ja nõustamine on nende ettevõttes korraldatud. Fontes kogus programmi jooksul tagasisidet nii nõustatavatelt kui ka nõustajatelt, et näha, kuidas koostööga rahul ollakse. Igal koostööpaaril oli olemas Fontese tugiisik, kelle poole sai vajaduse korral abi saamiseks pöörduda. Üks viiest töötoast oli pühendatud mitmesugustele nõustamisel kasutatavatele meetoditele: metafooridele, visualiseerimisele, skaaladele, mõttekaardi tehnikale (mind mapping), liikumisharjutustele, lugude jutustamisele (storytelling), aktiivse nõustamise meetoditele, muusika kasutamisele jne. Programmi ajal kaalus iga osaleja ka isiklikke karjäärialternatiive ning programmi lõpul koostas igaüks enda personaalse nõustajaprofiili, kus analüüsis oma tugevaid külgi ja võimalikke riske nõustajana.
Ericssoni karjäärinõustamise programm lõppes nõustamisprojektide kaitsmisega, kus kõik osalejad esitasid läbitud nõustamisprotsessi analüüsi. Rühmakaaslased hindasid kolleegide esitlusi ja kõige lõpuks jagati tunnistusi. Programmi viisid Fontese esindajatena ellu Tiiu Allikvee ja Piret Jamnes, assisteeris Kristina Udras. Ericssonis koordineeris programmi Grete Kaal. Fontesel oli suur rõõm töötada nii pühendunud rühmaga! Personalitöötajad hakkasid õpitut kohe töökohal rakendama ja juhid kasutasid omandatud nõustamismeetodeid arengu vestlustel, mis toimuvad Ericssonis kord aastas.
»
ricssoni personalijuhi Ülle Mati ja koolitus E spetsialisti Grete Kaalu kommentaar: Väärtustame kõrgelt töötajate karjäärialast kasvu ning mõistame, et selle võimaldamiseks peame oma töötajatel aitama selgusele jõuda nende soovides, valikutes – mitte ainult tööalaselt, vaid elus üldiselt. Oleme väga rõõmsad, et tegime algust oma karjäärinõustajate väljaõpetamisega, ning kind lasti jätkame nõustajate täiendamist ja oma töötajate karjäärivõimaluste avardamist! Väljaõppe saanud karjäärinõustajad aga jätkavad juba iseseisvat nõustamist ettevõtte töötajate hulgas. 3
Pliiatsi maagiline võlu SA Innove korraldatud konkursil „Aasta karjääri spetsialist“ 2012. aasta parimaks karjääriinfo spetsialistiks valitud Kelly Kruusmann jagab lehelugejale oma parimaid meetodeid. Jutupliiats On nii palju räägitud, et noore jaoks on oluline loengu atraktiivsus. Seda enam, et pääseme klasside ette võrdlemisi harva ja peame ära kasutama iga minuti, et meelde jääda. Leidsime üsna uudse lahenduse koos kunagise karjääriinfospetsialisti Kaisaga – tema juhtis loengut kõnes, mina täiendasin seda pliiatsiga. Olin taustajoonistaja, nagu me tavatsesime öelda. Näiteks multitalentidest rääkides visandasin kibekiiresti mitme käega karikatuurseid inimesi, kes jõuavad ja suudavad peaaegu kõike. Tõesti – noorte pilgud püsisid meil, mitte aga põlvedele asetatud mobiiltelefonil. Hiljem üle küsides selguski, et need märksõnad, mis justkui möödaminnes ja jutust välja noppides paberile said, olid ka noortel hästi meeles. „Rõõmu kaubamaja”– mäng, mis paneb noori mõtlema headele asjadele Istusime kord kolleegidega laua ümber ja juurdlesime selle üle, mis noortele õigupoolest tähtis on. Kasutasime oma arutelus meedias kuuldut, võtsime appi suguvõsas ja peres kasvavate väikeste inimeste väljaütlemisi ja leidsime, et liialt sageli on laste jaoks raha ja asjad perekonnast või lihtsalt rõõmust tähtsamad. Panime pead kokku ja sündis mäng „Rõõmu kaubamaja”– pood, mille riiulitele saavad noored ise kirjutada, mis neid rõõmustab. Joonistasin suure plakati – palju tühje riiuleid, mille ees seisab väike tühja ostukorviga tüdruk, kes soovib olla õnnelik. Jagasime lastele kätte kleebitavad märkme paberid, millele nad said kirja panna kõik selle, mis teeb neid tõeliselt rõõmsaks. Iga laps tõusis, valis endale riiuli ja kleepis oma paberitüki vabalt valitud tühjale riiulile. Tal oli võimalik oma valikut põhjendada. Kui riiulid olid täidetud, saime asuda üheskoos kaupa analüüsima. Laste fantaasia on piiritu, vahel ka valusalt aus. Nad räägivad asjadest – tõeliseks õnneks on vaja uut arvutit või BMX-jalgratast, jalgpallitosse või jäätist. Aga ka täis kõhust, vanaemast ja perekonnast räägivad nad. Rahust, sõprusest ja armastusest. Üheskoos saame iga „kaubaartikli” juures pikemalt peatuda ja rääkida, miks see oluline on. Kuidas märgata, hoida ja jagada rõõmu.
4
Kelly Kruusmann
Ma olen hea. Mäng enesehinnangu tõstmiseks. Iga lapse seljale kinnitatakse teibiga paberileht. Istutakse üksteise selja taha ja kirjutatakse enda ees istuva sõbra seljal olevale paberile tema kohta midagi positiivset. Nüüd täiendatakse sõprade seljal olevat positiivsete iseloomuomaduste nimekirja nõnda, et igale lehele saab neid kokku kolm-neli. Iga laps saab oma paberi kätte ja loeb sellele kirjutatu üle. Arutleme, kas paberil kirjas olev on õige, kuidas laps ise tunneb, milles nimetatud iseloomuomadus väljenduda võiks ja millises ametis sellist omadust kõige enam vaja läheb.
MTÜ Koostöökoda karjääriinfo spetsialist
Suuremate laste puhul saame rääkida pakutu seosest töömaailmaga – milliseid riiulitele kirja pandud väärtusi milliste ametite puhul eriliselt tähtsaks pidada, millise ameti esindajad peavad olema eriliselt empaatiavõimelised, milliste ametite puhul on kasu realistlikust kaalutlemisvõimest. Ka päris suured õpilased mängivad mängu hea meelega. Pilt on joonistatud A2-formaadis kriitpaberile tekstimarke ritega. Nii on võimalik sellele lipikuid peale kleepida ja neid pärast ära võtta.
»
J oonistamine on kasulik oskus, mis äratab tähelepanu. Olen joonistamist alati armas tanud – harjutanud palju aastaid kätt laste kunstiringis, õppinud seda gümnaasiumis, olnud lühikest aega ka joonistamise õpetaja ja lihvinud seda oskust eri eluetappidel. Nüüd kasutan joonistamisoskust lastega suhtlemiseks. Kelly Kruusmann
Koomiksid. Inimesed armastavad kohalikke ajalehti. Neis kõnelevad tuttavad ja sugulased ning artiklid puudu tavad vähemal või suuremal määral paljusid. Ka Ida-Harju Rajaleidja keskuse teenustest on piirkondlikus ajalehes Sõnumitooja korduvalt räägitud. Kuidas saaks meie teenuste vastu väikese lehepinnaga huvi äratada, mõtlesin ma. Ja leidsin, et huvi äratamiseks võiks luua koomiksi. Mõtlesime välja noorhärra Endli, kel on kõikides ilmunud koomik sites oma tuleviku ees pisut hirm. Õnneks saab hirmust üle Rajaleidja keskuse kaudu. Seda koomiks ütlebki. Kahel aastal oleme samu tegelasi kasutanud ka jõulukaartide meisterdamisel. Koomiks passib suurepäraselt jõulutervitusi edasi andma!
WebQuest – hea tööriist karjääriõpetuse tundides Valmismaterjale karjääriõpetuse tundideks on palju, ole ainult mees ja leia see õige. Ent iga klass ja õpetaja on omanäoline ning karjääriõpetus pisut teistmoodi õppeaine. Sestap ei sobi leheküljest leheküljeni õpetamine, vaid endal tuleb teha parim valik ning seda oma õpilaste vajadustega kohandada. Suurema osa oma karjääriõpetuse tundidest annan arvutipõ hiselt, kasutades Viko õpikeskkonda. Elektroonilisi töölehti koostan ise ja rühmatööde läbiviimiseks kasutan Zunali veebikeskkonnas loodud WebQueste. Tõsi, WebQuesti materjalide ettevalmistamine on üsna töömahukas ette võtmine, ent kui nad kord olemas on, saab neid veebikesk konnas alles hoida ning vajaduse korral täiendada ja muuta. Nad on alati õpilastele kättesaadavad ja neid on võimalik kolleegidega jagada.
»
Sirje Tarraste valiti konkursil "Aasta karjääri spetsialist" 2012. aasta parimaks karjääri koordinaatoriks.
WebQuest sisaldab ülesannet ja kirjeldab töö käiku, lisatud on allikad ja hindamisjuhend. Juhul kui klassis ei jõuta tööd lõpetada või ülesanne ongi pikemaajaline, saab interneti kaudu jätkata ka väljaspool õppetundi. 9. klassi karjääriõpetuse tundideks olen teinud terve hulga WebQueste, sh „Kuidas valmistuda eksamiteks?” ja „Põhikool läbi. Kuhu edasi?”, mille väljundina valmisid õppematerjalid, mida on meie koolis kasutatud klassiju hatajatundides ja lastevanemate koosolekutel. WebQuest „Alaealise töötaja õigused ja kohustused” oli üks osa pike mast teema käsitlusest, kus tutvusime tööõigusaktidega.
Sirje Tarraste Tartu Forseliuse gümnaasiumi õpetaja, karjäärikoordinaator
Seda tööd tegime koos ühiskonnaõpetuse õpetajaga, kes andis soovitusi ja kasutas karjääriõpetuse tundides tehtut oma ainetundides läbivõetu kordamiseks.
WebQuestide loomiseks on Zunali kõrval ka teisi veebikesk kondi. Häid soovitusi saab Koolielu portaalist. Kindlasti leiab iga õpetaja endale sobivaima lahenduse. Katsetada tasub!
Loomulikult ei ole me karjääriõpetuse tundides ainult nina pidi arvutis, meil on ka arutelutunnid, kohtumised külalis tega, praktilised harjutused, rollimängud. Siiski pean oma üheks ülesandeks õpetada õpilasi internetimaailmas teadlikumalt ringi liikuma, vajalikke materjale leidma ja neid läbi töötama, et edaspidi juba iseseisvalt toime tulla.
Näiteid WebQuestidest • „Põhikool läbi. Kuhu edasi?” http://zunal.com/webquest.php?w=183785 • „Kuidas valmistuda eksamiteks?” http://zunal.com/webquest.php?w=146588 • „Alaealise töötaja õigused ja kohustused” http://zunal.com/webquest.php?w=131911
5
Nõustaja Reet Nigol usub lahendustesse Liis Ehavere vabakutseline ajakirjanik
Tänavu tunnustati esmakordselt Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” (2009–2012) keskuste spetsialiste. Eripedagoogi kategoorias pärjati parimaks õppenõustamisspetsialistiks MTÜ Viljandimaa Nõustamisja Õpiabikeskuse Vasem-Parem juhataja Reet Nigol.
Nõustamiskeskuse loomist alustas Reet Nigol 2008. aastal Viljandi maakonna nõustamiskomisjoni esimehena. „Varem maakonna erispetsialistide hulgas korraldatud küsitluste põhjal kerkisid esile mitmed kitsaskohad, mis vajasid lahen damist. Otsene vajadus professionaalse nõustamise järele oli suur ning pidasin oluliseks, et see oleks igakülgne ja laste vanemaid ei jooksutataks nii palju. Võrgustikku, koolitusi Tänavu tunnustati esmakordselt Euroopa Sotsiaalfondi prog rammi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” (2009–2012) keskuste spetsialiste. Eripedagoogi kategoorias pärjati pari maks õppenõustamisspetsialistiks MTÜ Viljandimaa Nõus tamis- ja Õpiabikeskuse Vasem-Parem juhataja Reet Nigol.
Reet Nigol nõustaja
Nõustamiskeskuse loomist alustas Reet Nigol 2008. aastal Viljandi maakonna nõustamiskomisjoni esimehena. „Varem maakonna erispetsialistide hulgas korraldatud küsitluste põhjal kerkisid esile mitmed kitsaskohad, mis vajasid lahen damist. Otsene vajadus professionaalse nõustamise järele oli suur ning pidasin oluliseks, et see oleks igakülgne ja laste vanemaid ei jooksutataks nii palju. Võrgustikku, koolitusi ja nõustamist vajasid lapsed, lastevanemad, õpetajad, sotsiaal töötajad ja teised spetsialistid,” vaatab Reet tagasi.
osutajatena psühholoogid, eripedagoogid, logopeed ja sotsiaalpedagoog. Reet kinnitab, et programm on vastanud täielikult nende ootustele: „See on aidanud parandada laste, noorte ja täiskasvanute enesega toimetulekut ning vähen dada väljalangevust koolist.” Saavutad selle, millesse usud Oma igapäevatöös ja elus peab Reet oluliseks head kuulamis oskust ja usku suutlikkusse. „Henri Fordi lause „Sa kas usud, et sa suudad, või usud, et sa ei suuda, ja sul on täiesti õigus” innustas mind keskuse loomise algusaastail ja see on minu lemmikuks tänaseni,” avab nõustaja oma usku muste tagamaid. Ilmselt on seesama lause Reeda koolitustel ja nõustamistel paljusid pannud oma uskumuste süsteemi avardama. Reet on läbi viinud perelepitusi, õpetaja ja klassi lepitusi, laste omavahelisi lepitusi, laste ja lastevanemate ning õpetaja ja õpilaste vahelisi lepitusi. „Esialgu on inimeste valmisolek lepituseks vähene, kuid protsessi käigus olukord muutub. Vastupanu taandub, tunded saavad sõnastatud, kuulamine muutub aktiivsemaks, süüdistamine väheneb ning toimub lahendusvõimaluste otsimine,” kirjeldab Reet. Koolides, eriti väikekoolides, ei ole sageli spetsialiste, kes märkaksid. Ei ole psühholooge ega eripedagooge ja see on ka põhjus, miks mõnikord pisiasjad lumepallina suureks probleemiks paisuvad. Sellistel juhtudel tulevad
Osake tervikust 2008. aastal alustas Eestis tööd Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine”. Prog rammi eesmärk on ennetada koolist väljalangemist, paran dada noorte toimetulekut ja luua nõustamissüsteem. Reet Nigol otsis Viljandis spetsialistid ja ruumid, kaasas omavalit susi ja sponsoreid ning sealse keskuse motoks sai „Erinevus on meie tugevus”. 2008. aastast saati on MTÜ Viljandimaa Nõustamis- ja Õpiabikeskus Vasem-Parem olnud ESFi prog rammi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” partner Viljandimaal ning toetab II tasandi nõustamisteenuse pakkumist õppenõustamiskeskuste kaudu. Viljandi maa keskuses töötavad II tasandi õppenõustamisteenuste 6
nõustamiskeskuste spetsialistid koolidesse appi. Õnneliku lõpu saanud näitena räägib Reet loo, kui lahendati kahe algklassiõpilase tüli. „See oli juba pikaajaline vaen ühes vaimse ja füüsilise vägivallaga. Lisaks nendele kahele algklassiõpilasele olid tülisse kaasatud õed, vennad, Facebook ja lastevanemad. Tegelesime siis koos psühholoo giga nii laste, lastevanemate kui ka õpetajatega. Lapsed lahkusid lõpuks kallistades ja rõõmsad vanemad tegid neist pilti. Hiljem saime õpetajalt tagasisidet olukorra normali seerumisest. Selline lugu on ka õpetaja arvates kui kirss tordi peal,” rõõmustab Reet.
Uus Rajaleidja ametite andmebaas avatud
Teele Traumann SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriinfo vanemspetsialist
sõbralik disainilahendus, mis tugines eri sihtrühmade tagasisidele. Tehnilise arendustöö käigus loodi uus andme baasi prototüüp ja tehniline platvorm.
Rajaleidja portaalis on avatud uus ametite andmebaas, mille abil saavad kõik huvilised vaja likku infot tulevikusammude kavandamiseks. Struktureeritud infot ametite kohta on Rajaleidja pakkunud alates 2007. aastast, kui aastatel 2006–2008 Eesti Tööturu ameti ja SA Innove koostatud infomapid 110 kutseala kohta elektroonilisse vormi pandi. 2012. aastal alustati Rajaleidja ametite andmebaasi sisu kirjelduste ja tehnilise lahenduse uuendamisega. Selle tule musena kasvas endisest andmebaasist välja mitmekülgne ja uudne keskkond, kust leiab palju teavet ametitest. Andme baasist saab lugeda töö iseloomu, töötingimuste, vastava hariduse omandamise võimaluste, tööväljavaadete, palga tingimuste ja kutseoskusnõuete kohta. Andmebaasi uuendamine 2012–2013 Uuendamisse oli kahe aasta jooksul kaasatud umbes 200 inimest. Kirjelduste sisulisse muutmisesse ja täien damisse panustasid selleks loodud töörühma liikmed ning erialaspetsialistid. Ametite kohta asjakohase info saamiseks suhtlesid töörühma liikmed paljude eriala liitude, -seltside ja -ühingutega, era- ja avaliku sektori asutuste ning õppeasutustega. Kirjelduste ajakohastamisel lähtuti uuenenud õigusaktidest, kehtivatest kutsestandar ditest, erialaspetsialistide ettepanekutest ning valdkonnas toimunud muudatustest. Samuti valmis haarav ja kasutaja
Reet Nigol teiste piirkondade koordinaatoritega
Peale nõustamisteenuste arendamise ja propageerimise on Reet korraldanud mitmeid koolitusi, avaldanud artikleid ja koostanud infomaterjale. Tagasiside tema koolitustelt on olnud väga hea. Reet ütleb, et kasutab oma slaidiesitlustel palju pilte ja innustavaid humoorikaid näiteid: „Annan teadmise, kuivõrd oluline on üksteise kuulamine ja et igale olukorrale on võimalik nõustamisteenuste kaudu lahendus leida. See on tegelikult usalduse loomine. Seejärel tahavad lasteaedade ja koolide õpetajad ning lapsevanemad rõõmuga just meie keskusesse tulla.”
Elektrooniline haridustee aitab mõista haridussüsteemi ja liikumisvõimalusi haridustasemeti. Statistilised ülevaated kajastavad töö tasustamise ja hõivatuse muutusi kümnes valdkonnas. Sarnase töö tegijate kohta on koostatud kutsealakirjeldused. Lisaks saab küsimustikes kontrol lida oma teadmisi ametite kohta ning vaadata videoid ja fotosid. Ametikirjeldused ja haridustee on kättesaadavad ka vene keeles. Mitmekülgset andmebaasi on oodatud kasutama kõik karjääriplaneerimisest huvitatud inimesed: noored, täis kasvanud ja karjäärispetsialistid. Usinat kasutamist! Ametite andmebaas on valminud haridus- ja teadusministee riumi, sotsiaalministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfondi toel. 7
Karjääri- ja õppenõustamisteenuste kvaliteedikäsiraamatud – kellele ja milleks? SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus (edaspidi arenduskeskus) on teenuste kvaliteedi tagamise teemadega süvitsi tegelenud alates 2008. aastast, mil koostati karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise standardid. Nüüdseks on kvaliteedieksperdi kaasabil valdkond jõudsalt arenenud. Pilgu kvaliteedikäsiraamatute maailma aitab heita arenduskeskuse kvaliteedipeaspetsialist Katrin Kreegimäe.
Katrin Kreegimäe arenduskeskuse kvaliteedispetsialist
Miks on kvaliteedikäsiraamatuid vaja? Käsiraamatute üldine eesmärk on kirjeldada organisatsiooni kvaliteeditagamise süsteemi. Kvaliteedikäsiraamatud on ühelt poolt töövahendid teenuste osutajatele ja teistpidi ülevaatematerjalid organisatsiooni huvigruppidele. Mida kvaliteedikäsiraamatutes kirjeldatakse? Välja on töötatud neli kvaliteedikäsiraamatut. • Karjääri- ja õppenõustamisteenuste kvaliteedi käsiraamatus keskendutakse karjääri- ja õppenõustamis teenuste juhtimisele Eestis, antakse ülevaade arendus keskuse juhtimisest ja ülesannetest, kvaliteedijuhtimise protsessist, selle tagamise korrast, poliitikast ja -eesmär kidest, teenuste kvaliteedi näitajatest ning nende mõõt misest ja parandamisest. Tegemist on nn teenusteülese käsiraamatuga, millesse käesoleval aastal integreeriti ka õppenõustamisteenused. • Arenduskeskuse spetsiifiliste teenuste tarvis on välja töötatud teenustepõhised käsiraamatud. Karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise käsiraamatut on praktikas kasutatud kolm aastat. Selles kirjeldatakse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise teenuseid ning protsesse, teenuste kvaliteedi tagamise põhimõt teid, teenuste kvaliteedieesmärke ja nende mõõtmist. 8
Liis Ehavere vabakutseline ajakirjanik
• Karjääriõppe kvaliteedikäsiraamat, mis töötati välja kolm aastat tagasi, läbis pärast koolidelt tulnud ettepanekut tänavu uuenduskuuri. Kui eelmises käsiraamatus kirjel dati karjääriõppe kvaliteedi tagamist protsessipõhiselt, siis uuendatud käsiraamatus on see integreeritud koolide sisehindamise protsessi.
tentsid teenuste arendamisel ja laiendada kättesaadavust lähtudes klientide vajadustest. Kuivõrd teenuseid osuta takse maakondlikult tihti samas keskuses ning mõlemad teenused on koondatud ühte kvaliteedijuhtimissüsteemi, siis on keskustel nüüd võimalik lähtuda ka samadest kvali teedi tagamise põhimõtetest. Ühena esimestest sammu dest kahe teenuse integreerimisel võetigi arenduskeskuses ette nende kirjeldamine sarnase loogika alusel karjäärija õppenõustamisteenuste kvaliteedikäsiraamatus. Teine tõsine samm oli õppenõustamisstandardi edasiarendamine kvaliteedikäsiraamatuks.
Milline mõju on asjaolul, et karjääriteenused ja õppe nõustamisteenused on ühte kvaliteedi käsiraamatusse põimitud? Käsiraamatute uuendamise ja kahe teenustegrupi sidumise käigus õppisid ja vahetasid kogemusi teenuste valdkondade arendajad arenduskeskusest ning eeldatavasti avaldab tulemus soodsat mõju ka keskustele ja lõpptulemusena nende klientidele.
• Õppenõustamisteenuste kvaliteedikäsiraamat on meil kõige värskem. Selle koostamisel võeti aluseks õppenõus tamisstandard. Käsiraamatus kirjeldatakse õppenõusta misteenuste kvaliteedi tagamise põhimõtteid, antakse ülevaade nõustamisteenuste liikidest, kvaliteedinäitaja test ja nende mõõtmisest jne. Mis nende abil teenuse pakkujatele lihtsamaks läheb ja mida arenduskeskus sellest võidab? Teenuste osutajad (karjääri- ja õppenõustamisspetsialistid) saavad kvaliteedikäsiraamatutest juhtnööre, kuidas kavan dada, juhtida ja parendada teenuste osutamist nii, et kvali teet vastaks teenuste kasutajate jt huvigruppide ootustele ja vajadustele. Käsiraamatute abil taotleb arenduskeskus teenuste osutamise kvaliteedi ühtlustamist Eestis. Nii teenuste osutajatele kui ka arenduskeskusele on käsi raamatud igapäevased töövahendid, mida töö käigus aktiiv selt kasutatakse ja mida igal aastal edasi arendatakse. Käsiraamatutes on kirjeldatud teenuste osutamise põhi mõtted, teenuste kvaliteedi sihttasemed, nende mõõtmise kord ja metoodika jne. Seega on kõigile selgem, millistel põhimõtetel teenuseid pakutakse, millised on püstitatud kvaliteedieesmärgid, kuidas ja millal tulemusi mõõdetakse ning kuidas toimub tulemuste ülevaatus. 2012. aasta alguses liitusid SA Innove ja riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ning karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskusele lisandus uue teemana õppenõustamissüsteemi arendamine. 2013. aastal alustati ka kvaliteediteemadel liitumisega, uuendati teenuste üldkäsiraamatut ja välja töötati õppenõustamisteenuste kvaliteedikäsiraamat. Kuidas mõjutab kogu see liitmine teenuste kvaliteeti? Usume, et karjääri- ja õppenõustamisteenuste kokku toomine arenduskeskusesse mõjutab teenuste kvaliteeti positiivselt – loodud on võimalused ühendada kompe
Uus trükis Karjääriteenused kogukonnas Autor: Rie Thomsen Taani on näide kasvavast huvist grupinõustamise ja kollektiivsete ning lõimuvate lähenemiste kasutamisele karjääriteenuste pakkumisel. See vastandub tradit sioonilisele üksikisikule suunatud karjääriteenuste lähenemisele, mida on kritiseeritud ressursi kulukuse tõttu, lisaks kannab antud lähenemine riski, et töös või hariduses vähemedukamad võivad tunda ennast ebaõnnestununa. Raamat näitab üldisemalt karjääriteenuste arengut kogukonnas. Autor näitab, et karjääriteenused ei ole eesmärk iseenesest, vaid vahend, mis toetab läbi õppi mise ja töö isiku osalemist majandustegevuses. Lisaks kohandavad karjääriteenuseid saanud inimesed seda süsteemi ja loovad seeläbi uusi võimalusi endale ja teistele. Raamatut saab laenutada SA Innove raamatukogust. Lisainfo: innove.ee/raamatukogu. 9
Karjääriinfo spetsialistide baaskoolituse* avasessioon – kvaliteetse klienditöö teejuht Ave Szymanel SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriinfo valdkonna juht
1980ndatel hakkasid karjääriteenuste säästlikuma pakku mise eesmärgil mitmed autorid rääkima diferentseeritud teenuse pakkumise mudelist, mille mõte on pakkuda sobivat abi õigele inimesele, toetades teda vajalikul määral võimalikult väikeste kuludega. Tuntuim on James P. Sampsoni teemakäsitlus, mis on aluseks olnud ka Eesti karjääriteenuste süsteemi välja töötamisel. Diferentseeritud karjääriinfo vahendamise mudelist lähtudes võib karjääriinfot vahendada kolmel tasandil – need on eneseabi, töötajatugi või juhtumipõhine teenus. Selle mudeli kohaselt tuleb esmalt hinnata kliendi karjääriotsuste tegemise valmidust, misjärel on võimalik pakkuda talle sobival tasemel kvaliteetset teenust. Infospetsialistide baaskoolituse praktilises osas pöörati suurt tähelepanu kliendi karjääriotsuse tegemise valmi duse mõõtmisele – milliste küsimustega määrata kliendi sisemist valmisolekut teha karjääriotsust. Otsustusprotsessi sisu ja kulgu on lihtsam mõista teatud mudelitele toetudes. Karjääriprobleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel leiab sageli kasutamist kognitiivne infotöötlemise mudel (CIP mudel), mille kaks põhiideed on infotöötluspüramiid ja CASVE mudel. CIP (ingl Cognitive Information Processing) mudel kirjeldab karjäärivaliku olemust ja protsessi, käsitledes probleemi teadvustamise, otsuse tegemise ja elluviimise faasi. Mudelis käsitatakse probleemi lahknevusena inimese tegeliku ja soovitava seisundi vahel, seega ei pruugi probleem olla ilmtingimata negatiivne (nt üleminekufaasis noorel on kaks või enam huvidele ja oskustele vastavat edasiõppimise võimalust). CASVE (ingl Communication, Analysis, Synthesis, Valuing, Execution – kommunikatsioon, analüüs, süntees, väärtuse hindamine, elluviimine) mudel, mis on karjääri kavanda mise ja elukutsevaliku protsessi hetkeseisu määratlemise
aluseks, sai koolitusel praktilise väljundi – etappidena kirjeldati spetsialisti ja kliendi vahelist suhtlust. Igas etapis sõnastati olukorra analüüs, eesmärgiotsing ja sobivad lahendusstrateegiad. Mudelite abil saab paindlikult ja süsteemselt kirjeldada samme, mida inimesed põhjalike muudatuste analüüsimisel teevad. Võib tunduda, et nimetatud mudeleid ei peakski õppima, sest inimesed tegelikult tunnevad neid juba põhi mõtteliselt. Need on teatud loomuomased probleemilahen dusmudelid, mille loogika põhineb inimteadvusel. Seetõttu toimivad need hästi ka eri kultuurides. Et karjääri spetsialistid ei peaks jääma lootma sisetunnetusel põhi nevatele lahenduskäikudele ja meetoditele, ongi välja töötatud konkreetseid etappe ja lahendusteni viivaid protsesse kirjeldatavad mudelid. Jõudu mõtestatud ja indiviidikeskses klienditöös, mis seisneb protsessi sihipärases läbimõtlemises, eesmärkide põhjendatud valikutes ja kokkulepetes ning lõpliku tegevus kava täpsustamises!
Communication (C)
»
Maison de l’Orientation’i (kõiki teenuseid hõlmava keskuse) kontseptsioon on üks paljudest riikliku karjääri teenuste foorumi tulemitest. Selle aluseks olid ühelt poolt Luksemburgis karjääriteenuste valdkonnas valitsevad tingimused ning teiselt poolt OECD 2003. aasta aruandes „Luksemburgi karjääriteenuste poliitika” esitatud järeldused ja riiklik tegevuskava aastateks 2009–2014. Kõiki neid tegureid arvesse võttes, eriti mis puudutab pakkumise kooskõlastamist ja teenuste osutamist ühes kohas, soovitas foorum keskse, kõiki teenuseid hõlmava nõustamiskeskuse loomist. Maison de l’Orientation’i eesmärk on koondada kõik avalikud karjää riteenused ühe katuse alla. Keskuses on kättesaadavad kõik olemasolevad teenused, samal ajal kui piirkondlikes harudes pakutakse osateenuseid. Süsteemi hakkab juhtima kõiki poliitilisi ja valdkonna sidusrühmi koondav katusstruktuur.
Jos Noesen Luksemburgi haridus- ja kutseõppe ministeeriumi pedagoog
S A Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo: Paljud Euroopa riigid otsivad lahendusi kuidas üha tõhusamalt toetada elanikke sobiva õpingu või töökoha leidmisel. Tihtipeale on põhiküsimus selles, kuidas olemasolevad asutused ja professionaalid suudavad läbi koostöös laiendada teenuste kättesaadavust. Väikese riigina on Luksemburg otsustanud tuua kõik riiklikud haridus- ja töövalikuid toetavad teenused ühe katuse alla.
Kuigi elukestva karjääriplaneerimise üldstrateegia eelnõu on alles koostamisel, otsustasid vastutavad ministrid Maison de l’Orientation’i idee ellu viia. Pärast praktiliste küsimuste lahendamist (hoone leidmine, teenuste üleviimine jne) peeti 26. septembril 2012 keskuse pidulik avatseremoonia, kus osalesid haridus- ja kutseõppe minister, tööhõiveminister, kõrghariduse ja pereasjade minister. Kõigi osakondade tegevdirektorid saavad kord kuus kokku, et määrata kindlaks ühistegevused ja tagada piisava personali olemasolu kõigi teenuste pakkumiseks.
House of guidance Luksemburgis
Maison de l’Orientation’is pakutakse erinevaid nõustamisteenuseid
Pean tegema valiku! Tegin hea valiku!
Excecution (E)
Analysis (A)
Tehtud valiku ellu viimine
Iseenda tundmine ja oma võimaluste mõistmine
Valuing (V)
Synthesis (S)
Õpitava eriala või ameti valimine
Valikuvõimaluste laiendamine ja kitsendamine
Joonis 1. Otsustusprotsess CASVE mudeli järgi
* Karjääriinfo baaskoolitus kevadel 2013. Korraldajad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Koolitusel osaleb 32 karjää riinfo spetsialisti Rajaleidja keskustest, Eesti Töötukassast ja kõrgkoolide karjäärikeskustest. Koolitus toimub Euroopa Sotsiaalfondi rahas tatud programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames. 10
House of guidance – nõustamisteenuste maja ehitamisest Luksemburgis
• Teave karjääri ja õpingute kohta Eri valdkondade nõustamisteenustega tegelevad töötajad külastavad ühiselt kooliõpilasi (vanuses 15–16 eluaastat), kel tuleb edaspidiseks valida põhiõppeained või leida praktikakoht ja valida elukutse. Lisaks külas tatakse 18–19aastasi kooliõpilasi, kel tuleb langetada otsus, mida ja millisesse ülikooli edasi õppima minna. Õpilastel on võimalik saada ka individuaalset nõustamist. • Individuaalne nõustamine ja asjatundjate tugi Psühholoog püüab koos õpiraskustega lastega jõuda jälile nende kooliga seotud ja kooliväliste probleemide põhjustele ning leida olukorrale lahenduse. Noortele, kel tuleb valida praktikakoht, pakutakse asjatundliku individuaalset tuge, et aidata neid üleminekul koolist tööturule. Keskuse töötajad võtavad individuaalselt ühendust haridussüsteemist varakult lahkunud õpilas tega, kel ei ole lõputunnistust, et aidata neil teha
erialavaliku kohta reaalseid ja konkreetseid tuleviku plaane ning neile selle üleminekuetapi jooksul abiks olla. Põhieesmärk on ergutada neid kooliteed jätkama, et neist saaksid kvalifitseeritud töötajad. • Õpitoad 2013. aastal korraldatakse õpitubasid erinevatele siht rühmadele, sest oleme veendunud, et üksteiselt õppimine võib olla väga motiveeriv nende õpilaste ja kooli pooleli jätnute jaoks, kel on raskusi kindla otsuse tegemisega või asjade korraldamisega. • Täiskasvanute individuaalne nõustamine Ka täiskasvanud võivad Maison de l’Orientation’iga ühendust võtta. Enamiku keskuse töötajate jaoks on täiskasvanud uus sihtrühm ja selleks, et pakkuda neile tulevikus kvali teetset nõustamisteenust, vajab personal täienduskoolitust. 11
Karjääriteenused innustavad üksikisikut õppima ja töötama Cedefopi (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) eesmärk edendada elukestva õppe valdkonda kogu laienenud Euroopa Liidus. Selle eesmärgi täitmiseks pakutakse teavet ja analüüse Euroopa Liidu kutsehariduse kohta, et seeläbi aidata nii Euroopa Komisjonil kui liikmesriikidel langetada otsuseid kutsehariduspoliitika kujundamisel. Üks Cedefopi alamtegevusvaldkondadest on karjääriteenused. 2012. a korraldas Euroopa Liidu eesistujariik Küpros karjääriteenuste valdkonna konverentsi, kus Cedefopi juha taja Christian Lettmayri tegi ettekande teemal „Karjääri teenused innustavad üksikisikut õppima ja töötama“. Ette kande põhipunktid on välja toonud Cedefopi ekspert Pedro Moreno da Fonseca. • Karjääriteenused võivad aidata rahuldada inimese eluringi erinevates etappides tekkivaid vajadusi ja teha otsuseid, mis võimaldavad lahendada karjääri alustamist, kujundamist ja lõpetamist takistavaid probleeme. • See võib toimida tugistruktuurina, mis aitab väga erinevatel inimestel teha õigeid karjäärivalikuid, tagades neile parema juurdepääsu teabele õppimis- ja koolitusvõimaluste ja tööturu kohta ning parandades nende karjääriplaneerimise oskusi. • Karjääriplaneerimise oskuste arendamine annab inimestele võimaluse iseseisvalt lahendusi ja tegutsemisvõimalusi leida. See võib parandada nii riskinoorte tööalast konkurentsivõimet kui ka võõr töötajate ja üliõpilaste lõimimist, tagada erivajadustega inimestele parema juurdepääsu õppimisvõimalustele, aidata madala kvalifikatsiooni ja mittevajalikuks osutunud oskustega inimestel parandada oma oskusi ja saavutada vajalik kvalifikatsioon (sealhulgas sertifitseeri mise kaudu) ning olla pikaajalistele töötutele abiks karjääri kujundamise võimaluste leidmisel. • Lisaks võib karjääriteenustel olla oluline osa tööturul leiduvate vabade töökohtade ning haridusasutuste ja koolitajate pakutava väljaõppe tõhusamal ühitamisel.
12
• Parem kooskõla hariduse- ja töömaailma vahel vähendab oskustööjõu puuduse tõenäosust riikides, piirkondades ja tegevusaladel, kus see on hoolimata prae gusest ulatuslikust tööpuudusest endiselt suur (näiteks sellised valdkonnad nagu reaalteadused, tehnikateadused, matemaatika ja keskkonnahoidlikud oskused). • Selleks, et karjääriteenuste abil saaks kooskõlla viia tööturu nõudmisi ja pakutavat väljaõpet, tuleb muu hulgas kindlaks teha, millistest oskustest on puudus ja milliste konkreetsete kvalifikatsioonitasemete järele on nõudlus. Cedefopi kutseoskuste prognoosid näitavad, et kuigi kogu maailmas vajatakse üha enam tööta jaid kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele töökohtadele, püsib nõudlus keskmise haridustasemega töötajate järele endiselt suur. • Keskmise kvalifikatsiooniga töötajate puhul võib kutse haridus ja ‑koolitus paljude karjääri alustavate inimeste jaoks häid tulemusi anda. Eurostati andmetel leiavad keskmisel kvalifikatsioonitasemel kutsehariduse või ‑koolituse läbinud noored (vanuses 20–24 eluaastat) tööd sagedamini ja kiiremini kui nende üldharidusega eakaaslased. • Karjääriteenused võivad osutuda ka väga tõhusaks vahendiks rändajate (sisserändajate ja tagasi pöörduvate rändajate) lõimimisel ühiskonda ja tööturule, sest see ennetab kooli poolelijätmist ning aitab sisserändajatel oma oskusi ja kvalifikatsiooni parimal moel ära kasutada. • Hoolimata senistest pingutustest terviklike riiklike karjääriteenuste süsteemide väljatöötamiseks on palju veel ära teha: vaja on muuta teenused paremini juurde pääsetavaks; teenused ei ole ikka veel paljude potent siaalsete kasutajate jaoks läbipaistvad ega nähtavad; teenused peavad vastama järsult suurenenud vajadusele toetada riskirühmi (noored töötud, madala kvalifikat siooniga töötajad ja üha kasvav hulk nõustamisteenuseid vajavaid inimesi); laialdasemalt peaks kasutama info tehnoloogiat, et teenustele juurdepääs oleks tagatud kõigile rühmadele.
Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul