Selles numbris:
Uudiskiri nr 4
SA Innove uue juhatuse esimehe tervitus
November 2014
Toetuste Teataja
SA INNOVE
Struktuuritoetuste perioodil 2014-2020 Innove vahendatavate prioriteetsete suundade tutvustused
Uus periood on ukse ees Hea sõber! SA Innovele on olnud käesolev aasta erakordne – struktuuri lisandus ligi 260-liikmeline hariduse tugiteenuste võrgustik Rajaleidja ning lõpule hakkab jõudma struktuuritoetuste 20072013 periood. Õhus on lõppevate tegevuste nostalgiat ning uue ootust. Uus struktuuritoetuste periood toob Innove rakendusasutuste ringi kaks uut partnerit: Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi ning lõppeva perioodiga võrreldes ka kaks korda suuremas mahus toetusi, mida vahendada. Eks töö kiida tegijat ning kui hästi teed, tuleb tööd juurde. Samas tööd me ei pelga. Innove struktuuritoetuste agentuur on nüüdseks juba oma tuntud headuses ja kvaliteedis valmis vastu võtma uusi väljakutseid. Algav toetuste periood toob lisaks toetussummade ja valdkondade kasvule kaasa muudatusi toetuse andmise tingimustes. Euroopa Komisjoni suunamisel võtavad liikmesriigid enam kasutusele erinevaid lihtsustamisi ehk varasemast enam hakatakse toetusi välja maksma kas ühikuhindade, ühtse määra või kindlasummalise maksena. Samuti teeb Rahandusministeerium hoolega ettevalmistusi, et oleks võimalik üle minna
täielikult elektroonsele toetuse taotlemisele. Innove aitab kaasa, et lähiaastatel saaks nii projektide taotlusi kui ka väljamaksetaotlusi esitada läbi elektroonilise keskkonna (e-SFOSi), mis muudaks toetuse kasutamist oluliselt mugavamaks. Muutunud on ka lõppeval perioodil kasutusel olnud programmide mõiste, mille asemel kasutatakse edaspidi toetuse andmise tingimusi (TAT). Kõiki uuendusi ei jõua siinkohal üles lugeda, kuid teavitame neist edaspidi Toetuste Teatajas või meie infopäevadel. Innove loodab uuelt perioodilt avatud ja koostöökeskset rakendamist. Oleme toetusi vahendanud juba 10 aastat ning usume, et suudame selle kogemuste pagasiga olla teile heaks partneriks ka uuel perioodil. Meeldivat koostööd soovides Birgit Lao-Peetersoo
Alates oktoobrist on Birgit SA Innove uus juhatuse esimees ja struktuuritoetuste agentuuri juht.
Uus toetusfond - Euroopa abifond Euroopa Sotsiaalfondi üks eesmärk on läbi aegade olnud puudust kannatavate inimeste ja perede vaesusest välja aitamine. Eelkõige tehaksegi seda tööhõivet ja sotsiaalse kaasatust toetavate meetmetega. Paraku on paljude inimeste põhimure igapäevane toimetulek, mistõttu muude meetmete kõrval jagatakse ka toiduabi. Kui varasemalt jagati seda Euroopa Põllumajandusfondi
vahenditest, siis tänaseks on enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks loodud eraldi uus Euroopa abifond. Abivajajatele kavandatakse jagada nii ostetud kui ka annetatud toitu. Kokku on Eestil 7 aastaks toiduabi jagamiseks kasutada ligikaudu 8,9 miljonit eurot. Esimene toiduabi jagamine on kavandatud 2015. aasta esimeses pooles. Kertu Põial, Sotsiaalministeerium
Leht 2
TOETUSTE TEATAJA
Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteetsed suunad Haridus- ja teadusministeeriumi hallatavate meetmete, mille rakendusüksuseks on Innove, suurimaks eesmärgiks alanud finantsperioodil on koolivõrgu korrastamine ehk riigigümnaasiumide loomine ja sellest tulenevalt vajadusel põhikoolide taristu korrastamine. Lisaks investeeringutele koolimajadesse on eesmärgiks kutse- ja kõrghariduse õppekavade arendamine, koostöö suurendamine ettevõtetega, et saavutada suurem kooskõla tööealise elanike oskuste ja tööturu vajaduste vahel. Samuti toetatakse ka e-õppevara kasutuselevõttu koolides ja noortele suunatud tegevusi. Üldhariduskoolide võrgu korrastamine Korrastatud koolivõrgus on aastaks 2020 igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium, suuremates linnades ja maakondades rohkem. Koolivõrgu korrastamiseks on planeeritud 241 miljonit eurot. Peamiseks tegevuseks on gümnaasiumivõrgu kujundamine ja tulevikus põhikoolideks muutuvate kodulähedaste koolide taristu korrastamine ja jätkusuutlikkuse kasvatamine. Koolivõrgu korrastamise tulemusena väheneb koolidele mittevajaliku pinna maht, korrastatud hoonete ülalpidamine on soodsam. Toetusprogramm töötatakse välja koos kohalike omavalitsustega, et vältida investeeringuid koolidesse, mis lähemate aastate jooksul hääbuvad. Eesmärgiks on, et aastaks 2020 oleks gümnaasiumid korraliku õppekeskkonnaga ning õpilastel oleks võrreldes tänasega rohkem valikuvõimalusi. Hariduslike erivajadustega laste koolide ja koolivõrgu nüüdisajastamine vajab suuremaid investeeringuid. Enam on selliseid õppekohti tarvis suuremates linnades või nende ümbruses, liiati on paljud hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide hooned täna väga halvas olukorras. Eesmärgiks on luua hea ja läbimõeldud õppekeskkonnaga õppekohad piirkondadesse, kus nende järele on olemas vajadus. Õpetajate täienduskoolituse nüüdisajastamine Riik toetab ja nüüdisajastab nii üldharidus- kui ka kutsekoolide õpetajate ja haridusasutuste muude töötajate täiendkoolitust. Eesmärk on koordineerida osa täienduskoolitusest riigi tasandil, mis lubab jõuda olulisimate teemadega (nt riikliku õppekava rakendamise koolitustega) rohkema hulga õpetajateni ja kindlustada ühtlasem kvaliteet. Tegevuse elluviimiseks on planeeritud 24 miljonit eurot. Kaasaegsed õppevahendid ja e-õppekava Kavas on välja töötada e-õppematerjale erinevates õppeainetes nii üld- kui kutsehariduses. Need võimaldavad õppimist ja õpetamist koolides mitmekesistada ning arvestada enam õpilaste vajaduste ja võimetega. E-õppematerjale on võimalik pidevalt täiendada vastavalt vajadusele ning kasutada näiteks ka elukestvas õppes, välisriigis õppides jne. Kirjeldatud eõpivara kõrval jätkub õppematerjalide väljatöötamine erivaja-
dustega õpilastele. Lisaks on plaanis toetada uuenduslike õppevaralahenduste kasutuselevõttu ja luua keskne e-õppevara platvorm. Eesmärkide saavutamiseks on planeeritud 40 miljonit eurot. Haridustugiteenuste keskuste arendamine ja nõustamisteenuste pakkumise laiendamine Tegevuse eesmärgiks on välja arendada juba kõikides maakondades olemasolevate õppenõustamiskeskuste baasil tugiteenuste võrgustik, et vajalikud teenused (nii õppenõustamisteenused kui ka karjääriteenused) oleksid ühtlases kvaliteedis kättesaadavad kõigis Eesti piirkondades ja koolides. Haridustugiteenuste arendamiseks ja pakkumiseks on planeeritud 35 miljonit eurot. Kvalifikatsioonita või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamine Selles vallas on Eesti olnud lõppeval perioodil edukas - täiskasvanud on rohkem õppima hakanud ning tasuta koolitustel käiakse väga aktiivselt. Tegevuse sihiks on, et koolituste tulemusena on 2020. aastaks ca 50 000 inimest omandanud kvalifikatsiooni või kompetentsitunnistuse. Teiseks eesmärgiks on, et paljud oleks omandanud erinevaid võtmepädevusi (näiteks infotehnoloogia kasutamine, võõrkeeled, ettevõtlusõpe jne). Tegevuste raames toetatakse ka täiskasvanute tagasipöördumist haridussüsteemi, et jätkata poolelijäänud tasemehariduse omandamist. Tegevuste elluviimiseks on planeeritud 38 miljonit eurot. Õppe seostamine tööturu vajadustega Meetme eesmärgiks on töökohapõhise õppe kohtade arvu suurenemine 500-lt 2000-ni, mis peaks pakkuma õppimisvõimalusi ka neile, kellele tavapärane õppekorraldus ei sobi. Samuti peaks töökohapõhine õpe tekitama tugevad seosed töömaailma ja haridussüsteemi vahel. Loodav praktikasüsteem nii kutse- kui kõrghariduses toetab õppurite esmaste töökogemuste saamist ja annab õppeasutusele tagasisidet õppekavade asjakohasuse kohta. Toetatakse ka kutsehariduse kvaliteedi kindlustamist ja hindamist ning käivitatakse tööturu seire- ja prognoosisüsteem. Meetme kogueelarve on 51 miljonit eurot. Noortele suunatud tegevused Toetatavate tegevuste elluviimise sihiks on, et eri programmide toel väheneb mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arv. Erinevad noortekeskused ja noorteorganisatsioonid, mille võrgustikuga on kaetud kogu Eesti, kaasavad noori ühiskondlikku ellu ja pakuvad mitteformaalset haridust. Seeläbi suureneb noorte valmisolek astuda iseseisvasse ellu ja siseneda edukalt tööturule. Noortele suunatud tegevuste jaoks on planeeritud 16 miljonit eurot. Asso Ladva, Haridus- ja teadusministeerium
UUDISKIRI NR 4
Leht 3
Sotsiaalministeeriumi prioriteetsed suunad Sotsiaalministeeriumi koordineeritavate Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete fookuses on järgmisel perioodil inimeste eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime parandamine ja elukvaliteedi väärtustamine. Suurt rõhku pannakse tööturul erinevatel põhjustel ebasoodsamas olukorras olevate inimeste aitamisele ja tööturult väljalangemise ennetamisele. Keskendutakse töövõime toetamise süsteemi loomisele, riskirühmade tööturule kaasamisele, lapsehoiuteenuse kättesaadavuse ja puuetega lastele suunatud tugiteenuste kättesaadavuse suurendamisele ning alkoholi liigtarvitajate nõustamis- ja raviteenuse arendamisele. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel elluviidavate ESF meetmete maht on seitsmeks aastaks planeeritud 360 miljonit eurot.
57 miljonit eurot, sellest 29 miljonit on planeeritud avatud taotlusvoorude projektidele. Lastehoid Oluline sihtrühm on ka lapsega kodus olnud vanemad, kes naasevad tööturule. Neile on plaanis ESF toel pakkuda lapsehoiuteenust. Eesmärk on lisaks tavapärastele hoiuteenustele juurde luua ka paindlikke hoiuvõimalusi, nt hoiuteenus nädalavahetustel, suuremate asutuste juures või ööhoid. Lapsehoiu teenuse pakkumist toetatakse avatud taotlusvoorudes, taotlejateks saavad olla kohalikud omavalitsused. Perioodi jooksul toimub 2 taotlusvooru: aastatel 2015 ja 2017. Kokku pakutakse lapsehoidu 1200 lapsele kolmeks aastaks. Tegevuse eelarve on ligi 8 miljonit eurot.
Töövõime toetamise süsteem Suurim järgmisel perioodil ESF-ist rahastatav ettevõtmine on Sotsiaalministeeriumi algatusel loodav uus töövõime toetamise süsteem. Selle loomist toetab ESF ligi 200 miljoni euroga. Nende summade abil töötatakse välja uus töövõime hindamise metoodika, teavitatakse tööandjaid ning toetatakse töökeskkonna parandamist. Lõviosas aga osutatakse sihtrühmale vajalikke tööturuteenuseid, soetatakse sobilikke abiva- Samuti on kavas kuni 17-aastastele puudega lastele hoiu ja hendeid ning pakutakse rehabilitatsiooniteenuseid. Vajadusel hariduses osalemist toetavate tugiteenuste pakkumine. pakutakse ka sotsiaalteenuseid, mis aitavad inimesel töötada See aitab vähendada vanemate hoolduskoormust ning võimal(nt tugiisik töökohal). ESF dab neil tööle minna. Selle abiga plaanitakse uue tegevuse eelarve on perioodi jooksul pakkuda 38 miljonit eurot ja tegevusi sobivaid teenuseid ja viib ellu Sotsiaalkindlustusabivahendeid ligi 54 000 amet. inimesele. Sotsiaalteenused Jätkuvalt toetab ESF eriTööhõive vajadustega inimestele ja/või Noorte kõrge tööpuuduse nende pereliikmetele tööle vähendamine on üks selle minemiseks vajalike hoolekande kümnendi tähtsamaid väljakutseid - ja tugiteenuste pakkumist. MeetEuroopas. Sotsiaalministeerium mes on ettenähtud nii riiklikud progtoetab koostöös Haridus- ja teadusrammid kui ka avatud taotlusvoorud. ministeeriumiga ESF vahenditest Taotlusvoorudes toetatakse projekte, järgmise seitsme aasta jooksul mille eesmärk on tööealise pereliikme mitmeid noortele suunatud tegevusi. hoolduskoormuse vähendamine või eriNäiteks pakub Töötukassa lisaks tavavajadustega inimese toetamine tööle asupärastele tööturuteenustele noortele mõeldud algatust „Minu misel. Perioodi jooksul on kavas 2 taotlusvooru: esimene töökoht“, mille raames toetatakse tööandjat, kes võ- 2015 ja 2017. Meetme kogueelarve on ligi 52 miljonit eurot. tab tööle ja õpetab välja erihariduseta ja töökogemuseta noore vanuses 17-29. Samuti hakatakse noori ette valmistama tule- Kõikide tegevuste kohta saab rohkem infot sellest ettekanvasteks tööotsinguteks ja tutvustama tööturu olukorda juba dest. Sotsiaalministeeriumi koordineeritavad riiklikud progkoolipingis. Sotsiaalministeerium panustab ESFi abil noorte rammid (uue nimega Toetuse andmise tingimused ehk TATtööhõive tõstmise meetmetesse 20 miljonit eurot . id) on valmimisjärgus, tegevustega loodetakse alustada 2015. aasta esimeses pooles. Lisaks eelpool mainitule jätkatakse ka madala kvalifikatsiooniga inimeste koolitamisega ning riskirühmade tööturule Avatud taotlusvoorude määruste koostamine on hetkel veel tagasi aitamisega. Uute tegevustena lisanduvad veel näiteks algusjärgus, nende kohta leiab edaspidi lisainfot nii Innove karjäärinõustamine töötavale inimesele ja tööturuteenuste kodulehe struktuuritoetuste alajaotusest kui ka Sotsiaalpakkumine tegusatele, tööl käimist jätkata soovivatele pen- ministeeriumi ESF kodulehelt www.sm.ee/esf2007. sionäridele. Tööhõive meedet viib ellu Töötukassa, samuti on plaanis avatud taotlusvoorud, kus saavad projektitaotlusi esitada kohalikud omavalitsused, MTÜd ja äriühingud. Taot- Kertu Põial, Sotsiaalministeerium lusvoorude tingimuste ja teemade ettevalmistamine jääb 2015. aasta algusesse, esimene taotlusvoor on kavas 2015 sügisel. Tööhõivet toetavate tegevuste eelarve on kokku
S A I nn ov e Uudiskirja väljaandmise eest vastutavad: Kadri Koppel Tel: 7350 596 kadri.koppel@innove.ee
Mari Annus Tel: 7350 534 mari.annus@innove.ee
Siseministeeriumi lõimumise meede Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarvelistest vahenditest arendab Siseministeerium Euroopa Liidu finantsperioodil 2014-2020 tugiteenuseid- ja võrgustikke uussisserändajate kohanemise tagamiseks.
ku, asja- ning ajakohase sissejuhatava tugisüsteemi loomine. See võimaldab neid paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja loob eeldused edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks. Samuti toetab programmi rakendamine ühiskondliku sidususe teket ja vähendab uussisserändajate Eesti eluga Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühis- mittehaakumise riske, andes esmase ülevaate vasmeetme “Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühis- tuvõtva ühiskonna toimimisest ning selles panustakonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühis- mise ja osalemise võimalustest. kondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ raames Tegevuste elluviimisesse kaasab Siseministeeon Siseministeerium elluviijaks kolmele tegevusele rium partnereid nii avalikust- ja erasektorist kui – infoplatvormi ja selle tugiteenuste rakendamine, ka kodanikuühiskonnast. Tugivõrgustike kontseptkohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteeri- siooni väljatöötamise ja rakendamisel on keskne mine ja rakendamine ning tugivõrgustike kont- roll ka kohaliku ja regionaalse tasandi organisatseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine. Esime- sioonidel. Programmi rakendamisel tehakse koosse tegevuse raames luuakse uussisserändajatele tööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Kohanemiskoosuunatud vajalikku infot koondav veebivärav, teise lituste pakkumiseks kaasab Siseministeerium parttegevuse raames töötatakse välja ja pakutakse Ees- nereid ning korraldab teenuse pakkujate tis alla viie aasta seaduslikel alustel viibinud välis- leidmiseks hanked 2015 aasta I pooles. maalastele paindlikke kohanemiskoolitusi ning kolmanda tegevuse raames arendatakse uussisse- Siseministeeriumi koordineeritava meetme osa rändajatega kokku puutuvate organisatsioonide kogueelarve on 9,5 miljonit eurot, millest võimekust kohanemist toetada nii info ja parimate 8 075 000 on ESF ja 1 425 000 riigi kaasfinantseepraktikate vahetamise kui ka teenuste arendamise ring. kaudu. Tegevuste rakendamisega taotletav laiem eesmärk on uussisserändajatele tervikliku, paindli- Liana Roosmaa, Siseministeerium
Kultuuriministeeriumi lõimumise meede Kultuuriministeerium on välja töötanud tegevused lõimumise valdkonna toetamiseks, mida viiakse ellu perioodil 20142020 Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku kaasfinantseeringu vahenditest. Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi ühismeetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonnas vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ puhul on Kultuuriministeerium rakendusasutuseks kolmele tegevusele – nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine ning koostöö- ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimine. Esimese tegevuse puhul arendatakse olemasolevat vähelõimunutele suunatud nõustamis- ja infosüsteemi. Teise tegevuse tulemusena töötatakse vähelõimunud püsielanikele välja kolm koolitusmoodulit, tutvustatakse Eesti kultuuriruumi keelelise ja kultuurilise kümbluse kaudu ning kultuurikümbluse tagamiseks varustatakse vähemalt 15 kultuuriasutust tehniliste abivahenditega. Kolmanda tegevusena toetatakse koostöö- ja kommunikatsioonitegevusi.
Meetme tegevuste rakendamise üks peamine eesmärk on luua võimalused vähelõimunud püsielanikele osaleda Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas. Tegevuste sihtgrupiks on vähelõimunud Eesti elanikud ning laiem üldsus. Lõimumismeetme puhul on toetuse saajaks kultuuriministri käskkirja alusel Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, kes vajadusel valib eelpool mainitud tegevuste elluviimiseks omale sobivad partnerid. Ühismeetme kogumaksumus kogu perioodiks on 19,5 miljonit eurot, millest Kultuuriministeeriumi lõimumismeetme tegevuste eelarve on kokku 10 miljonit eurot. Brita Merisalu, Kultuuriministeerium
Täiendav informatsioon 2014-2020 perioodist Käesolev uudiskiri andis põgusa ülevaate meetmetest, mille rakendusüksuseks Innove alanud perioodil on. Struktuuritoetuste planeerimise ja riiklike dokumentide kohta leiab täpsema teabe lehelt www.struktuurifondid.ee. Kui riiklike tegevustega hakatakse pihta juba lõppeval aastal, siis esimesi taotlusvoore on oodata 2015. a teises pooles.
Kinnitatud TATidest ning avanevatest taotlusvoorudest anname infot järgmistes Toetuste Teataja numbrites, kindlasti täiendame jooksvalt ka Innove kodulehte. Tänaseks on Innove kodulehel olemas ka kõik uue perioodi kinnitatud õigusaktid (nt Struktuuritoetuste seadus jt). Head tutvumist!