Selle numbri peateemad:
Uudiskiri nr 7 Aprill 2016
2007-2013 perioodi kokkuvõte Hangete eelnõustamine Innoves Avatud taotlusvoorudest Võrdsed võimalused projektides
Toetuste Teataja
SA INNOVE
Tutvustame toredaid projekte
Üks struktuuritoetuste periood on edukalt lõppenud ja uus käivitunud Läbi on saanud Innove teine struktuuritoetuste rahastamisperiood 2007-2013, mille vahendeid oli võimalik toetuse saajatel kasutada 2015. aasta 31. detsembrini. Innove hindab rakendamisperioodi edukaks – hariduse ja tööelu suunal sai tehtud palju olulisi tegevusi, vahendatud toetuse summa läheneb 100%-le planeeritud toetuste mahust. Haridus- ja Teadusministeeriumi suunal rahastati kokku taristu uuendamise projekte enam kui 211 miljoni euroga, mille abil on saanud kaasaegsema hoone ja seadmed 30 kutseõppeasutust, 19 hariduslike erivajadustega laste kooli ning 50 noortekeskust või huvikooli. Euroopa Sotsiaalfondi toetuse abil läbis vabahariduslikus koolituskeskuses või kutseõppeasutuses koolituskursuse ligi 80 000 täiskasvanut, mis oli oluline panus Eesti elukestvas õppes osalemise määra tõstmisel. Õppematerjale on toodetud nii hariduslike erivajadustega õpilaste kui kutseõppeasutuse õpilaste tänapäevasemaks õppeks, arendatud on e-hindamise süsteemi ja paljugi muud. Töö heade algatustega läheb edasi. Perioodil 2014-2020 investeeritakse peamiselt üldhariduskoolide õppekeskkonna arendamisse, et viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muudatustega ja lõpetada HEV koolide taristu uuendamine. Euroopa Regionaalarengu Fondist on planeeritud rahastada ka 15 riigigümnaasiumi loomist üle Eesti, et aastaks 2023 oleks igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium. Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid suunatakse õpetajakoolitusse, hariduse tugiteenuste arendamisse, täiskasvanute koolituste pakkumiseks, digitaalse õppevara arendamiseks, noorte tööturuolukorra parandamiseks ning tööturu ja hariduselu paremaks seostamiseks, näiteks ettevõtlusõppe arendamiseks.
voorudesse kokku esitati 1084 taotlust, toetuse rahuldamise otsuseid tehti 385 projektile. Aktiivseid tööturuteenuseid osutati 190 868 inimesele ja nende abil tööle rakendunud inimeste osakaal kõigist teenuseid saanutest oli 85,5%. Perioodi jooksul panustati tööjõu pakkumise suurendamisse ning töökeskkonna ja –suhete edendamisse. Samuti olid projektid tõhusaks täienduseks tööhõive programmile, kuna projektides jõuti sihtgrupini, kes ei olnud registreeritud Eesti Töötukassas. Projektide tulemusena asus tööle 43% teenuse saajatest. Välja võib tuua, et tööelu kvaliteedi parandamise programmi raames töötati välja uuenduslikke teabe- ja töövahendeid, nt töökeskkonna ja töösuhete teemaline portaal www.tooelu.ee. Hoolekandemeetme programmide abil käivitati abivahendite alased ning multiprobleemidega inimestele suunatud nõustamised. Tööd alustas Astangu puudealase teabe ja abivahendite keskus, mis tegeles nõustamisega töökohtade ja kodude kohandamisel. Tervislike valikute ja eluviiside soodustamise programmis piloteeriti alkoholi liigtarvitamise avastamise ning suitsetamisest loobumise teenust. Soolise võrdõiguslikkuse meetme tegevused mõjutasid horisontaalselt kõiki teisi meetmeid.
Perioodil 2014-2020 suunatakse samuti vahendeid sotsiaalse kaasatuse suurendamisse, täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamisse ja tööturule juurdepääsu parandamisse ning tööturult väljalangemise ennetamisse. Täiskasvanud elanikkonnale pakutakse karjäärinõustamist ka ekirja või Skype teel. Alustatud on tegevustega tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste pakkumiseks. Vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele tagatakse tasuta nõustamised ja keeleõpe. Uussisserändajate kohanemise toetamiseks on välja töötatud kohanemisprogrammi koolitused. Vähenenud töövõimega inimeste Ka vahendite kasutamine Sotsiaalministeeriu- osalemise suurendamiseks tööhõives ning tööeami suunas Pikk ja kvaliteetne tööelu, oli väga lise elanikkonna töövõime vähenemise pidurdumiseks on tegeletud teenuste osutamiseks ettehea. Programmidele ja projektidele maksti ESF valmistavate tegevustega. toetusena välja 131 831 840 eurot (99,93%). Perioodi vältel rahastati kokku 385 projekti/ Võib tõdeda, et eelmine periood on edukalt programmi. Huvi avatud taotlusvoorude vastu lõppenud ja uus hooga käima läinud. oli suur. Läbi viidi 16 avatud taotlusvooru, millest kaks olid jooksvad taotlusvoorud. Kõikidesse Soovime jõudu kõigile rakendajatele!
Leht 2
TOETUSTE TEATAJA
Perioodil 2014-2020 Innove vahendatava struktuuritoetuse osakaal ministeeriumide lõikes
HTM: Haridus– ja Teadusministeerium SOM: Sotsiaalministeerium KUM: Kultuuriministeerium SIM: Siseministeerium
Avatud taotlusvoorud tööelu valdkonnas Pikaaegsetele töötutel suunatud taotlusvooru projektid on selgunud
Avatud on aitamiseks
taotlusvoor
noorte
Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töölesaamist toetavad teenused“ pikaaegsetele töötutele suunatud taotlusvoorust toetuse saajate nimekiri on selgunud.
Meetme „Töölesaamist toetavad teenused“ teise tegevusse - esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks – saab endiselt taotlusi esitada. Voor on avatud kuni 30. juunini 2020 või kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni; taotlusvooru eelarve on 8 145 000 eurot.
tööle
Toetatakse kaua tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist. Välja jagatakse ligi 2 miljonit eurot Eesti riigi ja Täiendavat teavet taotlusvooru kohta leiab Innove kodulehelt. ESFi toetusraha. Projektide raames viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõppivate pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud ini- Lapsehoiukohtade loomise projektid on meste konkurentsivõime tõstmiseks ning tööle aitamiseks. Voor käivitunud oli avatud 2. novembrist 2015 kuni 11. jaanuarini 2016. Projektitaotlusi esitasid Innovesse erinevad MTÜd, OÜd, ASid, kõrgEsimene taotlusvoor koolid, kohalikud omavalitsused ja sihtasutused. Soovitud toemeetmes tussummad ühe projekti kohta jäid 50 100 eurot ja 399 524 euro „Lapsehoiukohtade loomivahele. Projekte esitati üle Eesti ja tegevusi viiakse ellu mitmetes ne ja teenusepakkumise maakondades, nagu Harjumaal, Ida-Virumaal, Raplamaal, Läänetoetamine 0–7-aastastele Virumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Võrumaal, Tartumaal, Järvalastele" on edukalt lõppemaal ja Läänemaal, Jõgevamaal ja Valgamaal, seega kaasatud nud ja projektid üle Eesti on 80% maakondadest. tegutsevad. Toetuse saajad selgusid ekspertide poolt antud konsensuslike Toetust said kõik Innovesse esitatud 24 projektitaotlust kohalihinnangute põhjal. Toetust said need projektid, mille hindamiskelt omavalitsustelt kogusummas üle 4,3 miljoni euro. Projektide tulemus oli vähemalt 25 punkti. abil luuakse üle Eesti juurde 604 uut lapsehoiukohta. Järgmine lapsehoiu taotlusvoor on plaanis 2017. aastal. Toetust saanud projektide nimekiri on leitav siit. Lisainfo ja toetust saanud projektid on leitavad Innove kodulehelt.
Leht 3
UUDISKIRI NR 7
Avatud taotlusvoorud hariduse valdkonnas Käesoleval aastal on avanenud või veel avanemas mitmed lieelsete lasteasutuste, kutseõppe asutuste ja üldhariduskoolide haridusasutustele suunatud Euroopa Sotsiaalfondi taotlus- pidajad. Antud taotlusvoor on kavandatud avada 2 korral aastas. voorud. Teine voor avatakse käesoleva aasta sügisel. Määruse „Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” raames saab toetust taotleda 6 tegevuse elluviimiseks. Taotlusvoorude kogueelarve aastateks 2015-2018 on 10 078 600 eurot.
1) õpetajate täiendusõpe; 2) õpetajate baaskoolitused
Taotlusvoor oli avatud kuni 02.03.2016, Innovesse esitati 87 taotlust, toetuse saajad selguvad mais. Lisainfo.
3) töötavate või tööd alustavate õpetajate lisaeriala omandamine
Taotlusvoor on avatud 31. maini 2016 kl 17:00. Oodatakse taotlusi, mis võimaldavad põhikooli õpetajale lisaeriala(de), loodus- ja täppisteaduste valdkonna lisaeriala, lõimitud aine ja keeleõppe või eripedagoogilise lisapädevuse omandamist ning pedagoogilise pädevuse omandamist tööd alustavatele õpetajatele. Toetust saavad taotleda avalik-õiguslikud ülikoolid. Lisainfo.
4) haridusasutuste arendusprojektid uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomiseks
Taotlusvoor on avatud 23. maini 2016 kl 17:00. Toetust saavad taotleda kutseõppeasutused ja üldhariduskoolid ning koo-
5) üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ümberkorraldamist või alustamist toetavad meeskonnakoolitused
Taotlusvoor on avatud 23. maini 2016 kl 17:00. Toetust saavad taotleda alates 01.01.2014 ümberkorraldatud või uued, alates 01.06.2015 asutatud üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused.
6) kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis Taotlusvoor oli avatud kuni 15.02.2016. Ülikoolide vahel jagatakse 2 760 750 eurot.
Meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine" tegevuse „Madala haridustasemega täiskasvanute
tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine" taotlusvoor on avatud 2. maini 2016 kl 17:00.
Toetuse andmise eesmärk on toetada haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomist põhi- ja üldkeskharidusõppesse. Toetust saavad taotleda mittestatsionaarset õpet pakkuva õppeasutuse pidaja või volikirja alusel õppeasutus. Taotlusvooru eelarve on 4 miljonit eurot. Lisainfo.
Omavalitsused saavad taotleda 46 miljonit põhikoolivõrgu korrastamiseks Juuni lõpuni saavad omavalitsused taotleda põhikoolivõrgu korrastamiseks kokku üle 46 miljoni euro, et viia koolimajad vastavusse õpilaste arvu langusega ning vähendada kulusid taristule. Toetust saavad omavalitsused Innovest taotleda kas õppehoone rekonstrueerimiseks, uue ehitamiseks ja sisustamiseks või ka hoone täilikuks või osaliseks lammutamiseks.
ja tõsta panust palkadesse ning õppevahenditesse. Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Käesolevas, esimeses voorus saavad taristu korrastamiseks esitada taotlusi omavalitsused, kes on otsustanud sulgeda gümnaasiumiaste või leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises. Esimese taotlusvooru minimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 200 tuhat ja maksimaalne 5 miljonit eurot. Õppehoonete lammutamiseks on minimaalne toetus 30 tuhat ja maksimaalne 200 tuhat eurot. Üks omavalitsus võib toetust saada taotlusvoorudes kuni kahele projektile, maksimaalselt 8 miljonit eurot.
Haridus– ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on laste arvu vähenemise tulemusena pooltes Eesti õppeasutustes iga noore kohta kütta, valgustada ning remontida enam kui 20 ruutmeetrit pinda. Kõikide taotlusvoorude raames Eestis on ka üle 75 kooli, kus on investeeringute maht koos iga õpilase kohta on ruumi rohkem kui kahetoalise korteri jagu omaosalusega ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb (40–100+ m2). Liiga palju ressurssi läheb seetõttu hariduse Euroopa Regionaalarengu Fondist. sisust mööda, pooltühjade hoonete kütmiseks. Toetus aitab omavalitsustel vähendada hariduskuludes kinnisvara osakaalu Täpsem info on leitav Innove kodulehelt.
Leht 4
UUDISKIRI NR 7
Võrdsete võimaluste edendamisest struktuuritoetuste kasutamisel Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine, diskrimineerimise vältimine ja juurdepääsu tagamine puudega inimestele on struktuuritoetuste kasutamise perioodil 2014-2020 üheks horisontaalseks teemaks, millega arvestamine on kohustuslik igas projekti rakendamise etapis – planeerimisel, elluviimisel, seires ja hindamisel. Kõik struktuurifondidest kaasrahastatud tooted, kaubad, teenused ja taristud peavad olema kättesaadavad ka erivajadustega inimestele. Selleks, et tagada projektides soolise võrdsuse edendamine, on enne tegevuste alustamist oluline võrrelda ja analüüsida naiste ja meeste olukorda valdkonnas ja hinnata, milline on meeste ja naiste olukord pärast projekti tegevuste elluviimist. Eesmärgiks tuleb seada naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse ning sooliste lõhede vähenemine. Selle saavutamiseks tuleb projekti tegevustega muuta arusaamu ühiskonnas kehtivatest iganenud normidest, soostereotüüpidest ja -rollidest. Need piiravad naiste ja meeste haridus- ja töövalikuid ning isiklikku arengut ja kujutavad endast olulist takistust võrdsuse saavutamisele. Piiravaks teguriks võib olla ühiskonnas levinud stereotüüp naistele ja meestele sobivatest töödest. Nii võibki mõni noormees asuda õppima inseneriks ja loobuda õpetaja elukutsest seetõttu, et õpetaja ametit ei peeta meestele sobivaks. Kannatajateks on sel juhul nii noor ise, kes valib elukutse, mis talle ei sobi ,kui ka ühiskond, kes jääb ilma pühendunud õpetajast. Karjäärinõustamise abil saab selliseid stereotüüpe murda ning julgustada noori tegema elukutsevalik oma kutsumuse, mitte soostereotüübi järgi. Projekti tegevusi ellu viies tuleb samuti jälgida, et kedagi ei kohelda halvemini tema soo, rahvuse, nahavärvuse, vanuse, puude, usundi, veendumuste või seksuaalsuse tõttu. Tagada tuleb kõigile võrdsed võimalused projekti tegevustes osalemiseks ja nendest kasu saamiseks. Tuleks võtta proaktiivne hoiak ja selgitada välja, mis on need barjäärid ja takistused, mis piiravad näiteks mitteeestlaste, vanemaealiste või puudega inimeste osalemist projekti tegevustes. Tegeleda tuleks nende takistuste kõrvaldamisega. Näiteks võivad seminaridel osalemist takistada naistel hoolduskohustused, mitte-eestlastel nende vähene eesti keele oskus ning puudega inimestel füüsilise juurdepääsu või viipekeeletõlgi puudumine. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid tuleb järgida ka teavitustegevuses. Kasutatavad müügi- ja turundussõnumid, esitlused, reklaami- ja pildimaterjal peavad vältima stereotüüpseid väiteid ja kuvandeid ning diskrimineerivaid hoiakuid. Et hinnata projekti tegevuste tulemuslikkust, on soovitav lisaks väljundnäitajate eristamisele soo, vanuse, rahvuse ja puudega inimeste lõikes, kasutada ka sihtgruppide tagasisidet. Võrdõigusvoliniku kantselei juurde on loodud EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, mille üheks ülesandeks on nõustada struktuuritoetuste kasutajaid soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamisel. Kompetentsikeskuse poole saab nõu küsimiseks pöörduda tel 6269 054 ja liivi.pehk@svv.ee või iivika.kalden@svv.ee. Kompetentsikeskuse veebilehelt leiab teema kohta lihtsad ja arusaadavad juhendid koos kasulike näidetega. Liivi Pehk võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juht
Hangete eelnõustamisest Innove on juba aasta aega pakkunud toetuse saajatele riigihangete eelnõustamise teenust. Huvi selle vastu tasapisi kasvab, sest korrektselt läbiviidud hangetel on tõenäosus vaidlustusteks väiksem ning väljamaksetaotluse menetlemisel tekib vähem küsimusi. Vähemoluline ei ole ka see, et riigihangete seaduse rikkumine võib endaga kaasa tuua selle, et hankega seotud kulu loetakse osaliselt või täielikult mitteabikõlblikuks. Hangete alast nõustamist oleme pakkunud erinevate valdkondade hankemenetluste osas, alates sisustuse ja seadmete ostmisest kuni uuringute ja analüüside tellimiseni. Oleme üle vaadanud nii hankedokumentide kui ka hankija otsuste kavandeid. Eelnõustamise käigus töötame läbi hankija ettevalmistatud dokumendid ning teeme soovitusi vigade vältimiseks. Innove jurist Kathy Tätte, kes toetuse saajaid nõustab, toob välja, miks võiks riigihangete eelnõustamist kasutada: „Eelnõustaja tugineb hankedokumentide ja hankelepingu projekti üle vaatamisel sellistele aspektidele, millest lähtuvad tulevikus ka väljamaksetaotluse kontrollijad. Tavaline on, et hankija keskendub hankedokumentide koostamisel sellele, et tulemuseks oleks kvaliteetne teenus või asi mõistliku hinnaga, kuid jätab tähelepanuta näiteks pakkujatele seatud hankes osalemist piiravad tingimused. Eelnõustamise käigus tehaksegi ettepanekuid sellistele kohtadele hankedokumentides, mis võivad tekitada vastuolu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. (jätkub lk 5)
S A I nn ov e
Uudiskirja väljaandmise eest vastutab: Mari Annus Tel: 7350 534 mari.annus@innove.ee
(algus lk 4) Olles nüüd mõnda aega eelnõustamist teostanud, võin öelda, et meie poole pöördunud hankijad on oma hankedokumentide koostamisel üldjuhul hoolsad, ettepanekud on pigem olnud hankedokumentide selgemaks ning ühetimõistetavamaks muutmise kohta.“ Hangetel on ajafaktor alati oluline, seega oleme võtnud eesmärgiks, et soovitused saadetakse välja 5 tööpäeva jooksul alates dokumentide saabumisest. 2016. ja 2017. aastad pakuvad väljakutseid nii hankijatele, eelnõustamise läbiviijatele kui ka hangete kontrollijatele, kuna oodata on uut riigihangete seadust, mille osas puudub rakenduspraktika. Loodame, et meie poolt pakutavast riigihangete eelnõustamisest on toetuse saajatele kasu ning meie ettepanekud on konstruktiivsed ka tulevikus. Lisainfot nõustamise kohta leiab Innove kodulehelt.
Riina Ring Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed (MISA) on hangete eelnõustamist kasutanud ning jagab oma muljeid. Parandamaks Eestis elavate mitte eestikeelsete inimeste kultuuri tarbimise võimalusi on MISA alustanud koostööd 11 kultuuriasutusega. Koostöös partneritega on võimalik tulevikus pakkuda muukeelsetele püsielanikele ja uussisserändajatele võimalust aktiivsemalt osaleda erinevatel kultuuriüritustel. Selleks, et partnerid saaksid pakkuda muukeelseid programme, tuleb neil lepinguperioodi jooksul korraldada mitmeid hankeid vajalike tehniliste vahendite ja seadmete hankimiseks. Just antud partnerluslepingutega seotud hangete puhul ongi MISA kasutanud Innove pakutavat eelnõustamist. Oleme riigihangete eelnõustamisel osalenud, et saada tagasisidet ja vajalikku teavet hankedokumentide ettevalmistamiseks ning lepingupartneritele asjakohase teabe edastamiseks. Innove tagasisidest oleme saanud kasulikke soovitusi ja tähelepanekuid, millega lepingupartnerid arvestavad või siis endale teadmiseks võtavad. Eelnõustamine annab kindlustunde ja veendumuse, et partnerite läbiviidavad ESF vahenditest rahastatavate tegevuste kulud ja otstarbekus on põhjendatud.
Tutvustame uue perioodi projekte:
Väikeste hoid Päikesejänkus ESF taotlusvoorust „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele" sai 85 106 eurot toetust ka Haapsalu LV projekt „Väikeste hoid Päikesejänkus“. Haapsalu LV haridusnõunik Mari-Epp Täht kirjutab, kuidas projekt on käivitunud. Haapsalu linnas puudus juba aastaid lasteaiakohtade vähesuse tõttu võimalus pakkuda kohti alla kaheaastastele lastele. Kevadel 2015 uurisime lastevanematelt, kas on vajadust sellise rühma järgi ning tagasisidest selgus, et paljud vanemad soovivad peale emapalga lõppemist taas tööle asuda ning sõimerühma oleks hädasti vaja. Kuna Innovel oli avatud just sobiv taotlusvoor, siis taotlesime ka toetust. Uue rühma avasime 1. septembril 2015 Haapsalu lasteaias Päikesejänku. Rühma nimeks sai „Piilud“. Esimene kohtumine lastevanematega toimus juba enne rühma tööle hakkamist. Koosolekul sai kokku lepitud harjutamise periood ja muu kodukorda puudutav. Harjutamise ajal sai lapsevanem olla rühmas koos lapsega. Laps sai tuttavaks õpetajatega ja kohanes keskkonnaga. Nüüdseks on lapsed hästi harjunud. Lapsevanemad on rahul, kuna lapsed tulevad rõõmuga lastesõime ning vanemad said taas
tööle asuda. Ka sõimelapsed võtavad osa lasteaia kõikidest tegemistest ja üritustest. Iganädalaselt toimuvad muusikalised tegevused saalis, kus kuulatakse muusikat, lauldakse ja mängitakse. Sõimerühmal on olemas oma õueala, mis on täidetud vajalike mänguvahenditega. Kuna Haapsalu teistes lasteaedades nii väikestele eraldi rühma ei ole, siis võtsid esialgselt koha vastus selles rühmas ka need lapsevanemad, kes olid soovinud kohta mõnes teises lasteaias. Nüüdseks, kui õppeaasta hakkab lõppema ning lapsed on suuremad ja on võimalus vahetada lasteaeda, selgus, et enamus ei soovigi mujale minna. Lapsevanemad on väga rahul nii õpetajate tööga kui ka laste päevakorraldusega. Sõimerühma loomine on olnud suureks abiks meie linna lastevanematele. Projekti toel tegutseb lasteaiarühm 2018. a augustini. Oleme rahul, et taotlesime selleks ka toetust ning asjaajamine Innovega polegi nii keerukas. Julgeme soovitada ka teistel vajaduse korral ikka toetust taotleda. …………………………………………………………… Teine taotlusvoor lapsehoiukohtade loomise teemal on kavas avada 2017.