Eestimaa õpib ja tänab by Sihtasutus Innove

Jaanuar 2012

Tunnustamist väärt edulood

ja tänab Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinna pälvinud Jaan Reimund: „Olen maksimalist.” Endised õpilased panustavad kooli arengusse Tammsaare võistulugemine tõi Eestimaa ja kodanikutunde auhinna Nõo Põhikooli loodusainete õpetaja: „Tööd tuleb teha südamega!” Tänu tugigrupile saab aastas põhihariduse paarkümmend täiskasvanut

Eestimaa õpib ja tänab

Oma kooli tunne algab inimestest, kes panevad Eestimaa laste ja noorte arendamisesse oma hinge ning südame. Igas koolis on töötajaid ja haridusala toetajaid, kellelt on meil kõigil rohkelt õppida.

Sisukord:

Tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab“ on loodud selleks, et tõsta esile üldhariduskoolide ja lasteaedade töötajaid, õpilasi ja toetajaid – neid, kes on meie haridussüsteemi heldelt panustanud: loonud viimase viie aasta jooksul õppeasutuses uue traditsiooni või avaldanud Eestis pakutavale haridusele mõju kas kohalikul või riiklikul tasemel. Tehtud teod ei pruugi olla ainulaadsed – peamine on märgata pühendumust ja noorte õpetamisesse antud panust. Eelkõige soovitakse tunnustusega esile tõsta neid, kes on aidanud kaasa eesti keele ja kultuuri arengule ning väärtustanud koostööd. Projekti eesmärgiks on tuua positiivseid näiteid Eesti haridussüsteemist, aitamaks kaasa ühtsele arusaamisele hariduse kvaliteedist ning motiveerida töötajaid looma uudseid lahendusi. Igal aastal antakse välja viis auhinda, millele saab sügiseti iga statuudi kohta kandidaate esitada. Enne aasta lõppu valitakse nominentide seast välja hariduse sõber ja toetaja, õppeasutuse eestvedaja ja arendaja, õppija arengu toetaja, Eestimaa ja kodanikutunde auhinna saaja ning loodus- ja täppisteaduste auhinna laureaat. Hariduse sõbra ja toetaja auhinnaga pärjatakse üksikisikut, gruppi, õppeasutuse juhti, organisatsiooni või hoolekogu, kes on aidanud kaasa paremate tingimuste loomisele üldhariduskoolides ja lasteaedades. Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinna saab õppeasutuse juht, juhtkonna liige või töörühm, kes on õppeasutuse arengule andnud arvestatava tõuke, mis omakorda on aidanud kaasa laste ja noorte jaoks mitmekülgse arengukeskkonna loomisele.

Keda tunnustati möödunud aastal? lk 4–5 Loodus- ja täppisteaduste auhind. lk 6–7 Evi Piirsalu: „Tööd tuleb teha südamega!“ Eestimaa ja kodanikutunde auhinna kandidaatideks on pedagoogid, õppeasutuse töötajad, töörühmad või õpilased, kes on toetanud õpilaste arengut eesti keele, kultuuri ja riikluse väärtustamisel ning loonud soodsa keskkonna kodanikutunde kujunemiseks. Loodus- ja täppisteaduste auhinnale saab esitada pedagooge, õppeasutuse töötajaid, töörühmi ja õpilasi, kes on olnud tublid õppurid loodus- ja täppisteaduste alal või andnud valdkonna arengusse märgatava panuse. Õppija arengu toetaja auhind läheb jagamisele nende pedagoogide, töörühmade ja üldharidusasutuste vahel, kes on aidanud kaasa õpilaste individuaalsele arengule ja võtnud kasutusele õppemeetodeid, mis väärivad teistele tutvustamist. Keda tõsta esile järgmisel aastal? Kutsume kõiki vaatama enda ümber ning märkama üldharidusasutuste tublide ja töökate töötajate, õpilaste ning toetajate tegevust. Vahel aitab vaid heast sõnast ja naeratusest, teinekord on aga tehtud töö väärt kõigile eeskujuks toomist. Tunnusta ligimest ning aita kaasa Eesti hariduse kvaliteedi jätkuvale arengule!

Õppija arengu toetaja auhind. lk 8–9 Tänu tugigrupile saab aastas põhihariduse paarkümmend täiskasvanut Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja lk 10–11 auhind. Jaan Reimund: „Olen maksimalist.“ Eestimaa ja kodanikutunde auhind. lk 12–13 Tammsaare võistulugemine tõi Eestimaa ja kodanikutunde auhinna Hariduse sõbra ja toetaja auhind. lk 14 Endised õpilased panustavad kooli arengusse Venekeelne kokkuvõte „Eestimaa lk 15 õpib ja tänab” tunnustussüsteemist

Otsides virtuaalses maailmas PISA 2009 tulemuste kajastamist erinevates riikides, sattusin presentatsioonile, mille pealkiri oli „How does the United States compare to other nations“ ja milles võrreldi USA valgete õpilaste tulemusi Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani ja Eesti õpilastega. Meie õpilaste teadmised ja oskused põhikooli lõpus on üllatanud maailma, meilt tullakse küsima, kuidas oleme selle saavutanud. Kas me ise teame oma edu põhjusi? Jah, osaliselt küll. On see siis vanemate haridus, väikerahva püüe hariduse poole, tõmbamise ja lükkamise tahe õpetajatel – iga laps peab ju kooli lõpetama –, õpetaja professionaalsus või lihtsalt ühtluskooli põhimõtte järgimine riigis. Meil on õpetajaid ja koolijuhte, kelle igapäevatööd tuleks hoolikalt silmata. Mitte selleks, et sama rada kõndida, vaid saamaks julgust leida oma rada ja uskuda endasse – sa oled võimeline looma tingimused kõikide laste arenguks. Tunnustusüritus „Eestimaa õpib ja tänab“ on suurepärane võimalus näha ja teada saada õpetajate, koolijuhtide ja haridust toetavate inimeste tegemistest, mis on pälvinud tähelepanu ja tunnustust. Louis Armstrong on öelnud, et paljud on kopeerinud „Mona Lisat“, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. Meil pole vaja järjekorras seista, et näha ja saada kogemusi oma tippudelt. Lihtsalt tuleks oma teokarbist välja tulla ja vaadata, mida ning kuidas teised teevad. Nii lihtne see ongi – üksteiselt õppimine. Väikese rahva ellujäämiseks on ainult üks päästerõngas – haridus. Suur tänu neile, kes märkasid tegijaid, ja suur tänu tegijatele!

Maie Kitsing Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõunik ja tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab“ idee loomise autor

Eestimaa õpib ja tänab

Keda tunnustati möödunud aastal? Eelmisel aastal tõsteti „Eestimaa õpib ja tänab“ tunnustussüsteemi abil esile nelja inimest ja kaht töörühma. Imelised teod, millega nad silma paistsid, on mõjutanud paljude Eestimaa laste heaolu ning haridusteed. Uurisime lähemalt, kuidas neil on läinud pärast tunnustamist ning mida uut ja põnevat neil tänavu käsil on.

Õppija arengu toetaja auhinna pälvisid eelmisel aastal kaks töörühma, kes on andnud suure panuse meie laste arengu toetamiseks. Nii mõnigi õpilane on saanud tuge ja toetust Pärnu Vanalinna Põhikooli õpikeskusest, kus aidatakse järele jõuda nendel koolilastel, kes on ühel või teisel põhjusel suures klassikollektiivis õppides hätta jäänud. Õpikeskus toetab põhikooliõpilaste arengut lähtuvalt nende hariduslikest erivajadustest, kujundab igapäevaeluga toimetulekuks vajalikke oskusi, aitab õppides eduelamusi saavutada, võimaldab täita koolikohustust ning omandada põhiharidust neil, kelle haridustee oleks erinevate probleemide tõttu pooleli jäänud. Õpikeskuses toimuvad tunnid nagu tavakoolides, kuid rühmas on kaks kuni neli õpilast ja õpilasega tegeletakse lähtuvalt tema iseärasustest. Tähtis on see, et õpilane areneks vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Sellel õppeaastal õpib koolis 24 kolmanda kuni üheksanda klassi õpilast. Õppija arengu toetaja auhinna pälvimine on keskuse töötajatele olnud heaks motivatsiooniks ning innustuseks teha oma tööd pühendunult, loominguliselt ja südamega.

Ergutamaks kooliõpilasi tegelema süvendatult loodusteadustega, moodustasid Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodusainete õpetajad töörühma, mille ülesandeks on muuta aineõpetus huvitavaks ning anda õpilastele võimalusi end

täiendada. Õpetajate initsiatiivil tegutseb koolis roheliste töörühm, mis koondab loodusest ja keskkonnahoiust huvitatud õpilasi. HTG töörühma edukat tööd näitab ka fakt, et enamik HTG loodussuuna lõpetajatest on väga kindlad oma edasistes haridus- ja karjäärivalikutes ning asuvad pärast üldhariduskooli lõpetamist õppima ülikoolidesse loodus-, tehnoloogia- ja täppisteaduste erialadele või arstiteaduskonda. Töörühm on koostanud loodusteaduste alaseid õppematerjale, et õppimisvõimalused oleksid veelgi paremad ja mitmekesisemad.

Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinna on auga välja teeninud Tiia Leppik, kes käivitas Saaremaal kolm õppeasutust – Saare Noorte Huvikooli (1999), kesklinna eralasteaia (2000) ja Kuressaare Gümnaasiumi huvikooli Inspira (2005). Tema sõnul ei ole eraõppeasutuse loomine ja juhtimine küll kerge ülesanne ja seetõttu on magamata öid ja kulutatud närvirakke üksjagu, kuid ta on siiski õnnelik, sest tema tegevus on rikastanud Saaremaa laste elu ja pakkunud erinevaid võimalusi enesearenguks. Esialgu oli Saare Noorte Huvikool suunatud lasteaiaealistele lastele ja tütarlastele, kuid peagi leidsid oma tee sinna ka noormehed, huvikooli programmi sai laiendatud ning tüdrukute kõrval omandasid eluks vajalikke tarkusi ka poisid. Väikese huvikoolina alustanud asutus on nüüdseks kasvanud Kuressaare Gümnaasiumi huvikooliks Inspira, mis pakub väga laia valikut huvitegevust alates muusikaringidest kuni tantsu-, spordi-, kunsti- ja aineringideni välja. Ka Tiia Leppiku asutatud eralasteaed on praeguseks saavutanud laialdase populaarsuse ning ruumi jääb laste jaoks puudugi. Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind on tragile naisele kahtlemata isiklikult väga tähtis ja väärikas tunnustus, mis annab jõudu ja inspiratsiooni edaspidisteks tegevusteks. Tiia Leppik leiab, et inimest märgata ja tunnustada on väga oluline, sest sa võid olla päeva jooksul ainus, kes kellelegi midagi head ütleb.

Üks eriliselt suur kummardus kuulub Narva lasteaia Kirsike remonditöölisele Viktor Polubojarovile – tõelisele hariduse sõbrale ja toetajale. Ametilt on ta tavaline remonditööline, kuid oskuste poolest igal alal tõeline meister. Nii on ta laste jaoks valmistanud mööblit ja ehitanud erinevaid rollimänguvahendeid: köögi, haigla, poe, juuksurisalongi. Igas rühmas on tema valmistatud riiulid lillede, raamatute ja mänguasjade jaoks. Lisaks annab ta oma panuse näidenditesse ning teeb peaaegu igas näidendis hea meelega kaasa mõne rolli. Õue on ta ehitanud ilusa lehtla ja rajanud kaevukujulise lillepeenra. Tema töö ja panus lasteaeda ümbritseva keskkonna arengusse on märkimisväärne. Polubojarovi kätetöö ja lasteaia töötajate panus maja välisilmesse on toonud Kirsikesele mitmeid auhindu „Kauni Eesti kodu” konkursil. Lasteaias käivate laste vanemad kinnitavad, et tublit meest armastavad ka lapsed ja austavad õpetajad.

Urmas Tokko on Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja, kes on juurutanud koolis loodusainete valikkursused ning arendanud välja süsteemse aastaringse õppepraktika. Ta on Eestis ainulaadse meditsiiniõppesuuna juurutaja ja eestvedaja üldhariduskoolis. Urmas Tokko leiab, et välipraktika on teadmiste ammendamatu varasalv. Sestap ongi ta koolis algatanud loodus-, tehnoloogia- ja humanitaar- ning mõni aasta tagasi käivitatud meditsiiniõppesuunal laialdase välipraktikate programmi. Näiteks õpitakse botaanika suvepraktikal tundma ja määrama Eesti rohttaimede liike. Seenepraktikal saavad selgeks kübarseente liigid. Zooloogia suvepraktikal õpitakse määrama Eesti selgroogsete ja selgrootute liike, koostatakse putukakogu ning õpitakse tundma

linnulaulu. Talvise pungapraktika käigus saadakse põhjalik ülevaade puudest, põõsastest ja samblikest. Mõni aasta tagasi käivitatud meditsiiniõppesuunda tehakse koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga. Selle raames saavad õpilased head põhiteadmised ja piisava ülevaate tänapäeva meditsiinist.

Lea Maiberg on tragi naisterahvas, kes õpetab Tallinna vene õppekeelega lasteaias eesti keelt. Tantsu, laulu ja loova lähenemise kaudu püüab ta eesti keele suhu panna 3-aastastele lasteaiajõmpsikatele. Eesti keele tund toimub kahel-kolmel korral nädalas. Enamik lapsi kuskil mujal eesti keeles ei suhtle, mistõttu on iga veedetud minut Lea tunnis lapse jaoks äärmiselt vajalik ja õpetlik. Lea Maiberg leiab, et tema õlul on päris suur vastutus. „Mina olengi nende jaoks eesti keel ja Eestimaa. Nii, kuidas nemad minusse suhtuvad, selliseks kujuneb ka nende suhtumine tervesse ühiskonda,” arvab ta. Lea tundides on rõhk suulisel keelel ning seetõttu on tähtis, et iga lapse suu liiguks ning räägitaks eesti keeles. Arvatavasti on Lea üks väheseid õpetajaid, kes ütleb: „Tubli laps, kes tunnis räägib!”

Eestimaa õpib ja tänab

Loodus- ja täppisteaduste auhind 2011

äratada kolmel-neljal õpilasel klassis, siis olen oma tööga rahul,“ arutleb ta. Ka möödunud detsembri kohta on õpetajal seletus võtta. „Tegemist on täiesti tavalise detsembriga, milliseid on varemgi olnud ning milliseid tuleb ka veel edaspidi. Inimese eluiga on ääretult lühike, et teha selliseid järeldusi, justkui detsember oleks meil sel aastal erakordne,“ arvab Piirsalu.

Evi Piirsalu: „Tööd tuleb teha südamega!”

Õpetaja Piirsalu hoiab käes töölehe näidist, mis

Oluline rõhk praktikal

sündis väljasõidul loodusesse.

Õpetaja Piirsalu tööd iseloomustavad mitmed välipraktikumid ja õuesõpe. Kuna Nõo asub Tartule väga lähedal, korraldab ta õppetunde TÜ Loodusmuuseumis. „Teeme ekskursioone Toomemäele nii ajaloolises, geograafilises kui ka kultuurilises mõttes. Külastame erinevaid rabasid ja kasutame põnevaid töölehti,“ kirjeldab ta. Selle kõige juures on märkimisväärne, et lapsed õpivad loodust tundma midagi tehes, ise seejuures adumata, et parasjagu on käsil koolitund, õppides nagu muuseas. „Näiteks peavad nad metsas kinnisilmi ära arvama, mis neile kätte on antud – on see käbi, sammal või seen,“ kirjeldab Piirsalu üht töömeetodit. Igal õpetajal oma nipid

Evi Piirsalu, kes pälvis tänavu „Eestimaa õpib ja tänab“ tunnustussüsteemi raames loodus- ja täppisteaduste auhinna, peab end lihtsaks ja tavaliseks inimeseks. „Eestis on nii palju tublisid õpetajaid, mina olen selline tavaline. Ei oleks elu sees arvanud, et võiksin taolise auhinna pälvida,“ ütleb Piirsalu, nagu tavalisele eestlasele kombeks, tagasihoidlikult ja vaikselt. „Eelmisel aastal pälvis sama auhinna õpetaja Urmas Tokko, keda tean hästi ning kes tõesti teeb oma tööd südamega,“ jätkab ta. Ometigi on Nõo Põhikooli loodusainete õpetaja Evi Piirsalu oma töökuse, loova lähenemise ja tundidega midagi olulist ära teinud, et sellise auhinna pälvis.

Loodusainete entusiast Evi kandidatuuri esitanud Nõo Põhikooli direktori Rein Uusmaa sõnul on tegemist loodusainete entusiastiga, kes on oma õpetajatöös pühendunud õpilaste arendamisele ja innustamisele, aitamaks neil avastada teed loodustarkuste juurde. „Nõo Põhikool on maakool ja loodusearmastus on siinsetele õpilastele lihtsalt mõistetav. Kuid kindlasti on siin määravaks teguriks õpetaja Evi enda energia ja loodusearmastus, mida ta entusiastlikult kõigile oma õpilastele ja kolleegidele jagab“, kirjeldab kooli direktor õpetajat. Ka Evi Piirsalu ise armastab kõige enam oma õpetatava eriala juures loodust, mida talle meeldib jälgida ja vaadelda. Kõige looduskaunimaks kohaks peab ta oma kodunurka – AlaHoldre-Taagepera kanti. „Loodus on see, kust me oleme kõik tulnud, loodus on elu alus. Kui ma saan looduse vastu huvi

Piirsalu arvates on igal õpetajal olemas oma nipid, kuidas panna õpilased ainest huvituma. „Laste silmad paneb särama, kui nad tunnevad, et õpetajale meeldib see, mida ta tahab nendega teha. Mina õpetan eeskätt lapsi, mitte ainet,“ valgustab ta oma õppemetoodikat. Piirsalu kiidab väga õpilasi ja Tartumaa loodusõpetajatest kolleege, kes innustavad teda veelgi enam oma tööga tegelema. „Minu ümber on väga palju positiivseid inimesi ning direktsioon ei tee takistusi minu ettepanekutele, kuidas oma õppeaineid põnevamaks muuta,“ lausub ta. Väga arendavad ja põnevad on erinevad klassivälised tegevused – jõgede ja järvede vaatlused. „Suvel lastega alustatud kodukoha veekogu vaatlusest kasvas välja omaette klubi. Lastele see tegevus nii meeldis ning nad tegid seda iseseisvalt edasi terve suve,“ meenutab ta. Eriline on ka tema tunnikontrollide küsimuste esitamisviis, kus püütakse juba küsimuse abil õpilast õpetada. „Küsimus, millega tahetakse teada, mitu looduskaitseala on Eestis, tugineb faktipõhisele teadmisele. Mina aga panen küsimuse sisse põnevad faktid, mis omakorda õpetavad õpilasi. „Savannis elavad elevandid, lõvid ja antiloobid. Nimetage savannide geograafilisi piirkondi,” toob ta näite. Auväärse tunnustuse pälvimine toob Piirsalu näole siiski naeratuse. „See on märk, et teen järelikult õiget asja ning pean jätkama samas vaimus. Selline tunnustus annab energiat juurde ning paneb ka edaspidi pingutama ja töötama selle nimel,

et Nõo Põhikooli õpilased saaksid ülevaate loodusest ja meid ümbritsevast ning oskaksid seda ka edaspidi hoida.”

Teised Evi Piirsalust Nõo Põhikooli direktor Rein Uusmaa: „Õpetaja Piirsalu ainetunnid on sisutihedad, tempokad, rikastatud huvitavate ajakohaste näidetega elust, erialasest kirjandusest ning meediast. Kasutatud näited on oskuslikult seostatud varemõpitud materjaliga või õpilaste kogemustega, mis motiveerib õpilasi tunnis aktiivselt kaasa mõtlema. Oma vestlusi rikastab õpetaja huvitavate juhtumite, näidete ja võrdlustega. Tema ainetunnid on huvitavad ja särtsakad, sest lisaks heale aineõpetamisele saavad tunnis osalejad pidevalt infot, kuhu ja millistesse projektidesse, huviringidesse või üritustesse on võimalik liituda. Peale erinevate õppevahendite ja õppemeetodite kasutab õpetaja Piirsalu tundides palju praktilise oskuse arendamist. Niinimetatud praktikumitundides kasutatakse abivahenditena kaarte, mikroskoope, luupe, preparaate jt õppevahendeid. “

Tehke järele üks katse! Õpetaja Piirsalu on lastele selgitanud, et igal sõnal on oma mõju. Seda näitas ta ka ühe katse najal. Ta võttis kolm puhast purki, kuhu pani võrdses koguses keedetud riisi. Lastele andis ta ülesande kahe nädala jooksul üht purki sõimata väga koledate sõnadega, teist purki tuli aga meelitada ja kiita ning kolmandast purgist ei tohtinud üldse välja teha. Kahe nädala möödudes avati purgid. Kõikides purkides olev riis oli läinud roiskuma, kuid kõige võikamalt haises see purk, mida kahe nädala jooksul iga päev sõimati.

Lisaks Evi Piirsalule tunnustame loodus- ja täppisteaduste kategoorias järgmisi tublisid inimesi: Pelageja Ozerova, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi keemiaõpetaja, kes õpetab õpilasi märkama ja teadvustama keemiaga seotud probleeme looduses ja tehnikas, mõistma looduses valitsevaid seaduspärasusi ning looduse tasakaalu rikkumisest tulenevaid tagajärgi. Lisaks tunnustame õpetaja Ozerovat kui hea kogemuse levitajat, kelle tunde külastavad teisedki pedagoogid. Marika Kose, Häädemeeste Keskkooli loodusõpetaja, keda peetakse maailmaparandajaks ja kes jagab oma teadmisi ja oskusi eesmärgiga, et paraneks Häädemeeste valla ning kogu Eestimaa elukeskkond ja maine, et kohalikud lapsed ja noored näeksid maailma ning avardaksid silmaringi. Tundides rakendatakse õpilastele põnevaid õpimeetodeid, korraldatakse uurimusi. 7

Eestimaa õpib ja tänab

Õppija arengu toetaja auhind 2011

Tänu hästitoimivale tugigrupile saab aastas põhihariduse paarkümmend täiskasvanut

Kohtume Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi põhikooli õpilaste tugigrupi projekti algataja, õppenõustaja Eda Rööpmanniga tema kabinetis. Esimesest hetkest saadab meie vestlust sõbralik ja meeldiv õhkkond, mis, nagu selgub, on põhiharidust omandavate täiskasvanute koolitamisel üks olulisemaid aspekte. Usalduse loomine, mõistmine, lugupidamine inimeste suhtes, kelle koolitee pole sujunud tavapärases tempos – need on märksõnad, mis loovad eelduse toetavaks õppimiseks täiskasvanutele, kelle koolitee on pooleli jäänud. Meie vestlusteemaga – kuidas tuua kooli tagasi täiskasvanuks saanud mehed ja naised, kelle põhikoolitee jäi pooleli – ühinevad gümnaasiumi direktor Juta Nugin ja õppealajuhataja Marika Kaasik. Kuulates kohati uskumatuid lugusid noorte haridusteedest ja abist, mida nad vajavad, tekib sama küsimus mis mitmetel päevakooli pedagoogidel, kelle endised õpilased on Edaga kokku puutunud. Mis imet nad seal õige noortega teevad?

Kool, mis põhineb lugupidamisel ja usul õpilastesse Direktor Juta Nugin selgitab, et nende koolis on oluliseks väärtuseks lugupidamine nii õpilaste kui ka õpetajate vastu. Õhkkond, kus väljendatakse üksteise suhtes austust, on eriti tähtis olukorras, kus õpilastes valitseb ebakindlus. Noorte enesekindluse tõstmine on kogu kooliperele pidev protsess ning abinõud, mida selleks tarvitusele tuleb võtta, vahel tavapäratud. Näiteks tuleb mõni õpilane hommikul telefonikõnega äratada, arvestuse ajal kellegi lapsi hoida või lubada individuaalset vastamist. Kooli moto on lihtne: „Sa saad hakkama!“. Juta Nugini sõnul ei nõuta täiskasvanute gümnaasiumis õpilastelt sugugi vähem kui mõnes teises koolis, küll aga sisendatakse õpilastesse usku, et nad saavad elus hakkama. „Oluline on muuta noortes arusaama, et kool on kole koht, kus saab vastu „päid-jalgu“,“ lausub õppealajuhataja ja lisab, et isegi kui õpilane ei lõpeta kooli, saab ta ikkagi õpioskused ja eduelamuse. Koolipere tublit tööd väljendab seejuures fakt, et Tartumaa aasta õppija 2011 tiitli pälvis noor naine, kes alustas alles 32-aastaselt õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi seitsmendas klassis ning jätkab praegu kooliteed Maaülikoolis. 8

Alati rõõmsameelne Eda Rööpmann, õpilaste tugigrupi eestvedaja

Kuidas tugigrupp toimib? Enne Riia maanteel asuvasse koolihoonesse kolimist oli kooli probleemiks sotsiaalpedagoogi ja õpetajate omavaheline vähene suhtlemine, sest asuti erinevates ruumides üsna kitsates oludes. Uude majja kolimisega tekkis võimalus olemasolevaid ressursse paremini kasutada ning Edal tärkas tugigrupi idee. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis on klassijuhatajate asemel õppenõustajad, kelle hoole alla kuulub põhikoolitasemel umbes 25 õpilast. Õppenõustajad hoiavad ennast pidevalt õpilaste käekäiguga kursis ning arutlused noortega ei piirdu koolitükkide lahendamisega, vaid õppenõustajatel on põhjalik ülevaade õpilaste elus toimuvast. Õpilaste toetamiseks ja edu saavutamiseks toimib õppenõustajate ning aineõpetajate vahel meeskonnatöö, mida juhib sotsiaalpedagoog Eda.

Esile tõstmist väärivad õppija arengu kategoorias: Katrin Kuld Tallinna Lasteaiast Pallipõnn. Katrin Kuld toetab õppija arengut lasteaiaõpetajate koolitamise, laste arendamise ja kasvatamise ning lastevanemate nõustamise kaudu. Ta on projekti „Kiusamisest vaba lasteaed“ koolitaja ning kujundanud seeläbi õpetajates uusi arusaamu lapsekesksest kasvatusest ja lastevahelise kiusamise ennetamisest. Katrin Kuld ei ole suureks eeskujuks mitte ainult oma lasteaia piires, vaid ka üle Eesti. Nõustades ja vanematega koostööd tehes on ta suunanud lapsevanemaid oma lapse kasvatamisega paremini toime tulema.

Õpetaja Ain Jepišov Hiiumaa Kärdla Ühisgümnaasiumist. Ain Jepišov teeb väga palju tööd laste, noorte ja täiskasvanute tõhusamaks ja tulemuslikumaks õpetamiseks. Ta ei anna oma nõudlikkusega armu endale, õpilastele ega õpetajatele, haarab kaasa lapsevanemad, elustab kohalikke rahvakultuuri traditsioone, korraldab noortele ja täiskasvanutele koolitusi kodusaarel ning mandrilgi. Ain Jepišov on pühendunud õpetaja, kes teab, et käelis-loominguline tegevus aitab lastel kiiremini areneda, tervendab täiskasvanuidki, tugevdab peresuhteid. Ta täiendab end pidevalt ise, käib koolitustel ja oma kolleegide juures uusi kogemusi saamas. Õppetöös arvestab ta õpilaste individuaalseid eripärasid, näeb abivajajaid ka gümnaasiumiastme õpilaste hulgas ning püüab käelise tegevuse kaudu aidata erivajadustega lapsi.

umis õppijatel on vaja luua usk enda võimetesse. Mitu õpilast on pärast lõpetamist tõdenud, et nad poleks ealeski uskunud, et jätkavad pärast lõpetamist hariduse omandamist. „Põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid 90% kas kutsehariduskeskuses või meie kooli gümnaasiumis; gümnaasiumi lõpetajatest läheb kõrgharidust omandama ligi 60–70%,“ tutvustab õppealajuhataja statistikat.

Kandidaadiks olemise kingitus ja teenitud võit Eda sai kandidaadiks esitamisest teada oma sünnipäeval. „See on väga suur austusavaldus meie tööle ja usun, et oleme seda väärt,“ ütleb Eda tagasihoidlikult ning lisab, et võitu ei osanud ta oodata, arvestades, kui palju on Eestis tublisid haridustöötajaid.

Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppealajuhataja Marika Kaasik

Täiskasvanud õppijate võimekus on samaväärne n-ö tavakooli õpilaste tasemega Õppealajuhataja rõhutab, et täiskasvanute gümnaasiumi õpilased ei ole tegelikkuses väiksema võimekusega. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium on osalenud psühholoogilistes uuringutes, mis on tõestanud, et noorte akadeemiline võimekus on igati võrreldav päevakooli õpilaste omaga, kuid n-ö tavakoolist eristab neid üks aspekt – täiskasvanute gümnaasi-

Eda õpilastega jõuluistumisel

Kooli direktor Juta Nugin

Eestimaa õpib ja tänab

Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind 2011

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktor Jaan Reimund: „Olen maksimalist.”

Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinna saaja, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktori Jaan Reimundi kohta kolleegidelt arvamust küsides kuuleb ainult kiidusõnu. Ta on kujundanud 15 aasta jooksul Raplas omanäolise, tugeva, head haridust andva ilusa kooli, mida juhib väärtuspõhiselt ja demokraatlikult. Lisaks õpilastele veedavad kooli ümbruses aega ka Rapla inimesed ja see on koht, mida näidatakse alati Rapla külalistele. Jaan Reimundi eestvedamisel on kooli põhjalikult renoveeritud – majale on tehtud juurdeehitusi ning see on saanud uue kuue nii seest kui ka väljast. Klassid on sisustatud kaasaegseimate õppevahenditega. Koostöös partneritega on direktor kooli juurde ehitanud suure spordihoone, mis pakub liikumisvõimalusi tervele Rapla linnale. Tema juhtimisel on loodud kooli ümber tervise- ja looduspark, kus saab nii kooliõpilastele loodusõpetuse tunde korraldada kui ka harrastada tervisesporti, nt joosta ja suusatada. Saagem tuttavaks – 2011. aasta õppeasutuse eestvedaja ja arendaja – Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktor Jaan Reimund. Kuidas leidsite oma tee koolijuhtimiseni? Õppisin Tartu Ülikoolis geograafiat. Lõpetamisel olin valiku ees, kas jääda Tartusse tööle projekteerimisinstituuti või alustada tööd koolis. Viiendal kursusel toimunud pedagoogiline praktika mõjutas mind 1982. aastal õpetajana tööle asuma Rapla maakonna Kaiu kooli, kus olin aastatel 1990–1995 ka õppealajuhataja. 1996. aastal otsustasin kandideerida Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktoriks. Sellel ametikohal töötan tänaseni. Mis Teile Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi juures kõige enam meeldib? Miks olete nii kaua siin direktoriametit pidanud? Mind võlub vesiroosikooli juures ennekõike meie koolipere. Siinsete inimestega koos töötades tunnen erilist energiat ja rõõmu, mis on aidanud seda tööd nii pikalt teha. Koolis on igaühel, nii õpilasel kui ka õpetajal võimalus ise väga palju korda saata. Rõõmu teeb, kui saad toetada algatust, millest kasvab ettevõtmine, kus mõeldakse suuremalt, arvestatakse üksteisega ja nähakse ikka uusi perspektiive. Kui näed, et aastaid unistatu on valmis saanud, et peaaegu kõik inimesed on alles ja olemas ning kogu sellest tööst on kasu olnud, siis see teeb suurimat rõõmu. See ongi olnud siiani minu sisemiseks motivatsiooniks. Kõik ei ole tulnud lihtsalt. On olnud ka raskeid aegu, mis ületatakse ikka parimal võimalikul moel, kui on omade toetus. Seda olen siin koolis tunda saanud.

Kuidas on Vesiroosi Gümnaasium Teie silmis selle aja jooksul muutunud? Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis on kooli loomisest alates peetud olulisteks väärtusteks uuendusmeelsust ja avatust. Kui alustasin koolijuhina kaheksa-aastase kooli juhtimist, oldi juba liitutud Omanäolise Kooli arendusprojektidega. Arvutiõpetus oli koolis juba enne Tiigrihüpet. Oleme jätkanud oma kooli meeskondadega arendustegevust ja koolitanud end erinevates vabariiklikes arendusprojektides – „Eesti kooli kvaliteedikool”, „Koolikatsuja 2006+“, „Tervist edendav kool”, karjääriteenuste süsteemi arendamine jne. Kooliarendus on saanud toimuda tänu koolikogukonna heale koostööle. Töörühmade ühistöö tulemusel uuendasime kooli õppesuundi. Gümnaasiumiastmes on nüüd neli paljude valikainetega õppesuunda – loodusteadused, tehnoloogia, meedia ja pärimuskultuur. Õpilastel on rohkem võimalusi end arendada huvihariduse erinevates valdkondades. Kooliga on liitunud paljud vilistlased, kes õpetajana, kes ringijuhina. Juba tulevad esimesse klassi vilistlaste lapsed.

Kuidas sai see idee alguse? Iseenesest oli kooli ümbrus päris vahva – vanad savikarjäärid ja lodumets, kuid ega sinna keegi kippunud, kuna kohati oli võpsik üsna läbipääsmatu. Erinevate arutelude käigus tekkis mõtteid, kuidas seda ümbruskonda ära kasutada. RVG keskkonnaklubi sooviks oli rajada loodusõpperajad, kehalise kasvatuse õpetajad pakkusid välja suusa- ja jooksuradade idee. Lastevanemate ettepanek oli rajada tiikidele uisurajad. Kahe loodushuvilise poisi uurimustööd aluseks võttes koostas meie kooli vilistlane ala planeeringu. Hakkasime ümbrust kujundama esialgu koostöös isade ja vanaisadega. Seejärel muutusid hoogtööpäevakud koolirahva ja lapsevanemate poolt oodatud ühisettevõtmisteks. Tänu projektidele saime lisaraha, et ideed ellu viia. Nüüdseks on Vesiroosi tervisepargi arendamise ja hooldamise üle võtnud vallavalitsuse heakorraspetsialist.

Kuidas suhtlete ja hoiate sidet õpilaste ning õpetajatega?

Kui siia tööle asusin, vajas koolihoone renoveerimist. Sportimistingimused olid kasinad. Igal aastal kasvava õpilaste arvuga tekkis peagi ruumipuudus. Oli vaja suuremat arvutiklassi, tugispetsialistide ruume, täiendavaid klassiruume. Vallavalitsusega koostöös pidasime arutelusid õpetajate, õpilaste, lastevanemate ja hoolekoguga, kes kõik andsid oma panuse kaasaegse koolimaja loomiseks. Koolimaja on nüüd renoveeritud ja selle kõrval asub uus spordihoone.

Suhtlemine kooliperega on väga oluline. Käin klassijuhatajatundides aeg-ajalt rääkimas kooli arenguplaanidest, kuulates ka õpilaste arvamusi. Olen kursis õpilasesinduse tegemistega. Üheks suhtlemise vormiks on hommikune kohtumine, mil saan koolitrepil saabujaid vastu võtta. Mulle on oluline õpilaste, õpetajate, teiste koolitöötajate, lastevanemate ja vilistlaste arvamused ning ettepanekud kooliarenduse kohta. Mured, probleemid peavad saama võimalikult kiirelt lahendatud. Head ideed püüame parimal võimalikul moel realiseerida.

Kooli juurde ehitatud spordihoone on mõeldud kogu Rapla linna elanikele. Kuidas selline suur projekt alguse sai?

Mille üle tunnete Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis kõige suuremat uhkust?

Sportimistingimuste parendamist ootasid nii linnarahvas kui ka kooliõpilased. Tegime ettepaneku ehitada spordihoone kooli juurde, mis rahuldaks mõlema huvigrupi vajadusi. See lennukas idee tekitas esialgu nii mõneski kuulajas kõhklusi, kuid sai varsti kogukonna ühtse toetuse abil ehitamiseks rohelise tee ning spordihoone avati 2010. aastal.

Olen uhke vesiroosikooli üle ja mul on väga hea meel, et ka koolikogukond tunneb oma kooli üle uhkust. Hea meel on näha, kuidas kool on arenenud ning kuidas head mõtted on realiseerunud.

4323 ruutmeetri suuruses spordihoones on palliplatsid, jooksurada, jõusaal, võimlemissaal, lasketiir, suusa-uisuhoidla, squashi-väljakud, kohvik, riietus- ja pesemisruumid. Siin saab mängida korvpalli, sulgpalli, rahvastepalli, võrkpalli, jalgpalli, saalihokit, lauatennist. Spordihoones harjutavad kergejõustiklased, iluvõimlejad ja erinevate tantsustiilide harrastajad. Lasketiirus on võimalus harjutada vibu- või õhupüssist laskmist. Rapla korvpallikoondise Piimameister Otto edukas mäng toob spordihoonesse alati palju pealtvaatajaid. Hommikuti on inimesed valdavalt tööl ja spordihoone on koolilaste kehalise kasvatuse tundide päralt, õhtupoole on spordimaja avatud kõigile.

Olete ära kasutanud Vesiroosi Gümnaasiumi asukohta ning loonud siia ümber imelise looduspargi ja terviserajad.

Millised on Teie põhimõtted koolijuhina? Lähtun väärtustest, mis omased koolile – avatus, uuendusmeelsus, koostöö, vastastikune austus ja lugupidamine. Pean oluliseks koolikultuuri ehk vaimsust ja selle hoidmist. Õpilased, õpetajad ja teised koolitöötajad väärivad head ja sõbralikku keskkonda, mida me koostöös loome. Usalduslik ja pingevaba õhkkond loob soodsad tingimused loovuseks, arenguks, õppimiseks ja ka konstruktiivse kriitika olemasoluks. Minu enda elupõhimõte on sarnane Tuglase mõttega: „Et saavutada suuremat, tuleb taotleda suurimat!“. Pean end maksimalistiks ning tahan saada võimalikult head tulemust. Annan endale aru, et alati ei ole võimalik kõike saada, aga ma ei pelga ka pingutust. Mulle ei sobi, kui asi saab enam-vähem tehtud. Kõigil tuleb anda endast parim. Kooli visioonist lähtudes on vesiroos painduv, kuid ikka pinnale jääv.

Eestimaa õpib ja tänab

Eestimaa ja kodanikutunde auhind 2011

Tammsaare võistulugemine tõi Eestimaa ja kodanikutunde auhinna

Albu Põhikool Järvamaal võlub oma vaikse mõisamiljööga. Kõrged laed, kuumaks köetud imekaunid ahjud ja nikerdatud trepid jätavad peene, kuid samas hubase mulje. 77 õpilasega koolis toimetab tegus töörühm, kes algatas õpilastevahelise võistulugemise „Hansenist Tammsaareni“, mis on saavutanud populaarsuse nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasemel. Iga-aastasele võistlusele, mis toimub südatalvel Tammsaare sünnipäeva paiku, tulevad õpilased kogu riigist ning põnev ettevõtmine on jõudnud ka juba välismaal õppivate koolinoorte kõrvu.

kuni 12. klassi õpilaste vahel võistulugemine. Võistulugemine seisneb selles, et õpilane esitab peast viieminutilise Tammsaare proosakatkendi. Põhirõhk selle juures on sõnaseadmisel. Koolinoored on head sõnaseadjad ning esitlusi kuulama jäädes võib väga muljetavaldavaid ettekandeid kuulda. Kogu ettevõtmise eesmärk on populariseerida Tammsaare loomingut, arendada õpilaste väljendusoskust ja arendada seeläbi eesti keelt ja kultuuri.

Kuidas on projekt kaheksa aasta jooksul arenenud? Projektiga seotud töörühm on üpris suur, kuid Albu Põhikoolis võtavad meid vastu ja selgitavad „Hansenist Tammsaareni“ võistulugemise tekkelugu, arengut ja eesmärki projekti eestvedaja Enda Trubok, kooli direktor Maie Rambi ning võistulugemise korraldamise abikäed – õpetajad Mare Kabel, Kersti Liivak, Külli Pesti, Anneli Trummer ja Kaja Kraav.

Esimesele võistulugemisele kogunes üle 100 lugeja ning on hea meel näha, et huvi ettevõtmise vastu pole raugenud, vaid pigem kasvanud. Võistulugemisele sõidetakse üle Eesti ning kohale on tulnud ka mõned välismaal õppivad noored. Näiteks Riia Eesti koolist on meil olnud osalejaid; Brüsselist, Münchenist, Krimmi Aleksandrovka keskkoolist on tuldud, ning loodame, et tulevikus see ring suureneb veelgi. Suvekoolis on osalenud lisaks ka Ameerika, Taani, Rootsi ja Soome koolide õpilased ning õpetajad. Projekti raames on kujunenud välja omaette koolkond Tammsaare lugejaid, kes on alustanud sellega viiendast klassist ja teevad seda kuni keskkooli lõpuni välja. Väga tore on näha aastate jooksul õpilaste arengut – võetakse ette järjest keerulisemaid tekste ja osatakse iga korraga aina paremini sõnu seada. Kui algusaastatel võis kuulda viit-kuut ühesugust teksti, siis nüüd valitakse selliseid huvitavaid tekste, mida varem pole ettekandmisele tulnud. Žüriis on väga põnev olla ja aasta-aastalt noorte arengut jälgida.

Millist tagasisidet olete selle projekti raames saanud? Õpilaste areng ja tahtmine võistulugemises osaleda on valmistanud suurt rõõmu ja olnud ühtlasi ka parimaks tagasisideks. Eriti tore on näha neid noormehi, kes tulevad siia väga noorelt ja suhtuvad kogu ettevõtmisesse skeptiliselt. Igal aastal aga osalevad konkursil uuesti ja nii kuni keskkooli lõpuni välja. Sten-Robert Pullerits oli üks tore lugeja, kes tuli konkursile viiendas klassis ja osales kuni 12. klassini välja. Pärast oli väga kurb, et enam osaleda ei saanud. Nüüd soovitab ta aga teistel õpilastel konkursist osa võtta.

Lichtfeldt, Helen Rekkor, Toomas Lõhmuste, Urmas Lennuk ja Indrek Saar. Žüriis on osalenud Tõnis Lukas, Mari Tarand, Arvo Sarapuu, Virko Annus, Ain Roost. Näitlejatelt saab häid nippe, kuidas esinemispinget maha võtta ja lõõgastuda.

Millisena näete selle projekti arengut tulevikus? Meie unistus on see, et võistlus kujuneks ülemaailmseks ja osa võtaksid ka need Eesti noored, kes õpivad välisriikides. Pole ka välistatud võistulugemine videokonverentsina, et ka need õpilased, kes talvel Eestisse kohale sõita ei saa, saaksid Tammsaaret esitada ja võistluses osaleda.

Kuidas premeerite võistulugemises osalejaid? Meie oma kooli kunstiõpetaja Kersti Liivak on teinud parimatele meeneks suveniire. Oleme leidnud oma projektile sponsoreid, kes on välja pannud erinevaid auhindu raamatute ja kinkekaartide näol. Suurimateks sponsoriteks on Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali Järva Ekspertgrupp, Briti Nõukogu, Järvamaa Omavalitsuste Liit ja Järva Maavalitsus. Pidevad koostööpartnerid on olnud SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ning Albu vallavalitsus.

Kes on tavaliselt žürii koosseisus? Žüriiliikmete leidmine on olnud kaunis keeruline. Alati on žüriis meie enda kooli õpetaja, kes esindab meie kooli ideed ja võistluse traditsioone. Alati oleme palunud žüriisse tuntud Eesti näitlejaid, kes oskavad hinnata esinemist ja sõnaseadmist. Meil on käinud esinemisi hindamas näitlejad-lavastajad Rain Simmul, Mihkel Kabel, Kalju Komissarov, Iivi Leppik, Ülle

Tunnustust pälvinud Eestimaa ja kodanikutunde auhinna kategoorias: Mittetulundusühing B. G. Forseliuse Selts Tartus on juba üle 20 aasta ühendanud Eestimaa erinevate paikkondade õpilasi ja õpetajaid, suunanud noori paikkondliku minevikupärandi uurimise kaudu hoidma ja väärtustama põlvkondade vahelist kokkukuuluvustunnet ja esivanemate pärandit ning tegelenud edukalt ja tulemuslikult hariduselu, uurimusliku õppetegevuse ja noorsootöö edendamisega. Nüüdseks on seltsi tegevusvaldkond paikkondliku ajaloo uurimise ja jäädvustamise kõrval oluliselt laienenud ning eesmärgiks on seatud kodanikualgatuse korras uurimusliku õppe ehk avastusõppe rakendamise edendamine kõikides ainetes lasteaiast gümnaasiumiastmeni. Külli Lindau, Saaremaa Lümanda Põhikooli algklassi- ja käsitööõpetaja on läbi aastate olnud ustav saarluse ja rahvakultuuri edendaja. Lastega töötades on Külli alati väärtustanud rahvakultuuri ning sidunud selle oskuslikult õppetööga. Kandidaat väärib esiletõstmist pärandkultuuri ja saarluse, seega ka eestluse alalhoidja ning eeskujuna.

Projekti „Hansenist Tammsaareni“ raudvara – kooli direktor Maie Rambi, projekti juht Enda Trubok ja žüriiliige Mare Kabel

Mida see projekt on andnud teie õpetajatele ja koolile? Kust tuli idee korraldada võistulugemine „Hansenist Tammsaareni“? Projekt sai välja mõeldud 2004. aastal, mil terve vabariik oli keskendunud luulelugemisele. Paljud õpilased aga ei ole luulelembelised ning sellest tuli idee korraldada midagi ka proosaarmastajatele, mis aitaks nende annet avada. Kuna tunnustatud eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare on Albu vallas sündinud, tekkis sellest ajendatuna idee korraldada viienda

Enda Trubok on projekti põhiline eestvedaja, kuid võistulugemise korraldamisele aitab kaasa kogu kooli kollektiiv. Kõik õpetajad on mingil määral kaasatud, otsinud koostööpartnereid ja abi väljastpoolt. Välisriikide Eesti koolide ja seltside ning Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liiduga koostöös on välja kasvanud suvekooli idee, kus valmistatakse ette neid õpilasi, kelle emakeel on vene keel ja kes enne avalikku esinemist vajavad tuge ja toetust. Albu Põhikool on aga tänu sellisele projektile saanud tunnustust ja tuntust kogu vabariigis, samuti ka väljaspool Eesti piire.

Albu Põhikooli kaheksanda klassi õpilased Brigitta Krasavin ja Ingeri-Helena Kakko on lugemisvõistlustel osalenud juba mitu aastat ja pälvinud ka auhinnalisi kohti. Eelkõige meeldib tüdrukutele võistulugemisega kaasnev pinge ja võistlusmoment.

Eestimaa õpib ja tänab

Hariduse sõbra ja toetaja auhind 2011 Hariduse sõbra ja toetaja auhinna pälvinud Indrek Ilomets, MTÜ HTG vilistlaskogu esimees, peab auhinda rohkem hea koostöö tulemuseks ning näeb ennast ühena meeskonnast, mitte esimehena, kes arutlusi juhtida püüaks. Tema häbelikku hoiakut vaadates ning kuuldes teda mitu korda vihjamas vilistlaskogu tagasihoidlikule panusele, ei oskaks oodatagi niivõrd suuri ja mitmekülgseid saavutusi, kui selle kandidaadi puhul esitatud on. Tehtud tööde pikas nimekirjas on teiste seas ka mitme kooli ajalugu käsitleva raamatu väljaandmine, tublimate õpilaste premeerimine, iga-aastane õpetaja elutööauhinna andmine ning suuremaid investeeringuid nõudvate ostude toetamine. Hugo Treffneri Gümnaasiumi (HTG) direktor Ott Ojaveer on veendunud, et vilistlaskogu toetus ja panus koolipere arengusse on hindamatu ja see teebki ühingust suure hariduse sõbra ja toetaja.

Vilistlasest kooliarmastaja Indrek, kes lõpetas HTG juba 35 aastat tagasi, tunneb, et see kool on talle eluks andnud hindamatu väärtuse ja kogemuse. „Eks see arusaamine ja tunne, et nüüd saan ka mina midagi omalt poolt vastu anda, ajendas ka direktori poolt välja pakutud vilistlaskogu esimehe kohta vastu võtma,“ arutleb ta. Tänaseks on ta olnud vilistlaskogu esimeheks juba pisut alla kümne aasta. Meenutused koolipõlvest toovad aga tema näole naeratuse. „Oli väga toredaid aegu, sai palju põnevat tehtud ning tänu koolile ka maailmas rännatud, mis Nõukogude ajal oli muidu suhteliselt kättesaamatu unistus,“ meenutab Indrek kooli hea sõnaga. „Tegutseda saime vabalt, õpetajad usaldasid meid. Kuid eks nõudmised olid ka karmid ning pidime ka nendele vastama.“ Kõige eredamad hetked ja sündmused on Indrekul kirjas kooli ajal peetud päevikus. „Sealt leiab igasuguseid huvitavaid meenutusi kooli ürituste, väljasõitude ning esimeste armumiste kohta,“ muheleb ta.

Piisavalt aega vilistlaskogu juhtimiseks Indreku ametit on raske kirjeldada. „Tegelen mitme erineva asjaga korraga. Ma kirjastan, kirjutan, panen kokku raamatuid ja kollektsioneerin. Suureks hobiks on autosport ja fotograafia, milles olen võitnud ka mitmeid auhindu, sh „Vereta jaht 2008“ esikoha,“ kirjeldab ta oma tegevusvaldkonda. „Kõige tähtsam

Endised õpilased panustavad kooli arengusse

on see, et mulle meeldib, mida ma teen, ning vilistlaskogu juhtimisel on selle juures ka oma roll,” lisab ta. Vilistlaskogu juhib ta aga koos oma kunagise pinginaabri Mart Orava, Mati Karmini ja Eve Lembergiga. „Kaasalööjaid on teisigi ja enamasti arutame kõike tehtavat koos.” Vilistlaskoguga liitumiseks koolil piirangud puuduvad, kes tahab, saab ennast ise registreerida.

Suur tugi nii õpilastele kui ka õpetajatele Vilistlaskogu tegevused ja plaanid kujunevad välja arutluse tulemusel. Õppekorraldusse vilistlaskogu väga ei sekku, sest sellega saavad väga hästi hakkama kooli direktor ja töötajad, kuna kool on väga tugev. „Meie pigem vaatame, kuidas motiveerida õpetajaid, et neil nägu säraks ja hing oleks rahul,“ valgustab Indrek vilistlaskogu eesmärke. Lisaks on suur tahe toetada õpilasi, kes vajavad rahalist abi. „Väga palju on neid õpilasi, kellel on väga viletsad materiaalsed võimalused, ning seda on raske ette kujutada, kuivõrd keeruline mõnel võib olla. Meie oma vilistlaskoguga püüame olla abiks just neile, kellel on väiksemad võimalused, et ka nemad saaksid täisväärtuslikult kooliprogrammist ja sellega kaasnevatest üritustest osa võtta.“ Vilistlaskogu rahaline panus tuleb ühelt poolt vilistlastelt endilt, kuid on ka sponsoreid, kes kooli investeeringuid toetavad. „Vilistlaskogu annab välja igal aastal õpetaja elutööpreemiat, millega kaasneb ka 640-eurone rahasumma,“ lisab ta. „Muidugi peaks see summa selle nimetuse all olema vähemalt kümme korda suurem, aga...”

Soovitusi koolile vilistlaskogu loomiseks Koolides, kus vilistlaskogu puudub, kuid seda luua soovitakse, tuleks Indreku arvates kõigepealt läbi mõelda, mis on vilistlaskogu eesmärk ja roll. Seejärel võtta ette vilistlaste nimekiri ning teha mõnele juba kooliajal aktiivsele õpilasele vastav ettepanek. „Vilistlaskogu loomise idee peaks tulema ikka kooli poolt. Kuigi inimene on mugav ning vilistlaskogus osalemine ja selle juhtimine pole kuidagi tulus, usun ma siiski, et lõpetanud on nõus oma kooli aitama, kui on selgelt näha, mida ja kus teha plaanitakse,“ jagab ta soovitusi. Indrek leiab, et igaühel on vilistlaskogule oma lähenemine ja ilmselt ka oma soovid. Ta ei taha kellegi ideid piirata oma arvamusega sellest, kuidas peaks tegevust planeerima, küll aga usub ta kõikide institutsioonide vahelisse koostöösse, mille tagajärjel ühised eesmärgid tekivad.

Обратим внимание и выразим признание лучшим историям успеха в учреждениях образования Добрые чувства к школе начинаются с людей, которые вкладывают свою душу и сердце в развитие детей и молодежи Эстонии. В любом детском саду и в любой школе есть и свои работники, и люди, поддерживающие деятельность образовательного учреждения, у которых мы можем многому научиться. Система признания заслуг и достижений «Эстония учится и благодарит» разработана для поощрения работников, учащихся и спонсоров общеобразовательных школ и детских садов – тех, кто внес щедрый вклад в нашу систему образования: создал в течение последних пяти лет в учебном заведении новую традицию или оказал на образование, предлагаемое в Эстонии, влияние на региональном либо государственном уровне. Осуществленные действия не обязательно должны быть исключительными. Главное, отметить приверженность делу и вклад, внесенный в обучение молодежи. В первую очередь хотелось бы поощрить тех, кто содействовал развитию эстонского языка, культуры и сотрудничества в этой области. Данное мероприятие проводится с целью выделить положительные примеры в системе образования Эстонии, чтобы оказать содействие единому пониманию качества образования и мотивировать работников к разработке новых решений. Каждый год присуждаются пять призов. Кандидатуры на соискание призов по каждому статусу выставляются осенью. До конца года из числа номинантов выбирают победителей, которым вручаются следующие призы: приз друга и наставника в сфере образования, приз за развитие и продвижение учебного заведения, приз за поддержку развития учащихся, приз за воспитание гражданских и патриотических чувств и приз в области природоведения и точных наук. Приз друга и наставника в сфере образования вручается отдельному лицу, группе, руководителю учебного заведения, организации или попечительскому совету, которые содействовали созданию лучших условий в общеобразовательных школах и детских садах. Приз за развитие и продвижение учебного заведения вручается руководителю, представителю администрации или рабочей группе учебного заведения, которые создали сильный импульс для развития учебного заведения, что в свою очередь содействовало созданию разносторонней среды развития детей и молодежи.

Приз за воспитание гражданских и патриотических чувств вручается педагогам, работникам, рабочим группам или учащимся учебного заведения, которые поддержали развитие учащихся в признании эстонского языка, культуры и государственности и создали благоприятную среду формирования гражданственности. Приз в области природоведения и точных наук вручается педагогам, работникам, рабочим группам или учащимся учебного заведения, которые являлись отличниками в области природоведения и точных наук или внесли заметный вклад в развитие данной области образования. Приз за поддержку развития учащихся распределяется между теми педагогами, рабочими группами и общеобразовательными учреждениями, которые содействовали индивидуальному развитию учащихся и применили методы, достойные представления другим. Кого поощрить в следующем году? Мы призываем обратить внимание на деятельность хороших, трудолюбивых работников, учащихся и спонсоров общеобразовательных учреждений. Иногда бывает достаточно доброго слова и улыбки, а иногда проделанная работа достойна того, чтобы стать примером для всех. Выразите признание окружающим вас людям и посодействуйте устойчивому развитию качества образования в Эстонии!

Kas sa teadsid, et: •

„Eestimaa õpib ja tänab" loodi 2009. aastal ja esimene kandidaatide esitamise voor avati septembris 2010.

•

Sa võid tunnustamisele esitada ka oma noore õpetaja, kes on koolis olnud alles aasta, aga märkimisväärselt inspireerinud sind ja klassikaaslasi.

•

Kandidaate saavad esitada kõik Eestimaa inimesed.

•

Tunnustamiseks võid lisaks õpetajale ja koolijuhile esitada ka kaasõpilase, garderoobitädi, vilistlaskogu, hoolekogu, ainerühma või mõne teise õppima innustaja.

Oluliseks tunnustamise märksõnaks on KOOSTÖÖ. Seda nii tunnustatute tegevuse hindamisel kui ka kandidaadi esitajate puhul.

•

Tunnustussüsteemi eesmärgiks on heade ideede ning neist sündinud tegude tutvustamine ja levitamine.

•

Tänaseks on tunnustussüsteemile esitatud üle Eesti 460 taotlust, millega on märgatud ja esile tõstetud nii üksikuid inimesi kui ka töörühmi!

•

Tunnustust väärib kandidaat oma viimase viie aasta jooksul tehtu eest.

Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus

Eesti Maaomavalitsuste Liit Association of Municipalities of Estonia