INFOLEHT
ARMEENIA
Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni 천igsuse ja t채ielikkuse eest, ega ka tagaj채rgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa v천ib tuua.
1
INFOLEHT
SISUKORD SISUKORD I. ÜLDTEAVE 1. Rahvusvahelised vaidlused II. MAJANDUS 1. Majandusolukord 2. Tööturg 3. Nõuded tööturule sisenemiseks 4. Töötusabi 5. Riikliku sotsiaalkindlustusameti sotsiaaltoetus 6. Pensionisüsteem (töövõimetus-, vanadus- ja toitjakaotuspension) III. PANGANDUSSÜSTEEM 1. Mikrokrediit ettevõtluse alustamiseks IV. TERVISHOID 2. Ravikindlustuse registreerimine 3. Arstiabi saamine 4. Ravimid 5. Sotsiaalne toetus V. ELUASEMED 1. Korteri või maja üürimine 2. Kinnisvara ostmine VI. HARIDUS 1. Astumine põhi-, kesk- ja kõrgkooli 2. Välisriigis väljastatud diplomi tunnustamine 3. Kutseõpe VII. TOLLIEESKIRJAD VIII. TRANSPORT 1. Raudteed 2. Maanteed 3. Linnasisene ja linnadevaheline transport 4. Õhutransport IX. SIDEKANALID 1. Telefonisüsteem 2. Internet 3. Meedia X. HAAVATAVAD GRUPID 1. Tööhõive ja kutseõpe 2. Haavatavate gruppide võimalused ettevõtlust alustada 3. Tervishoiuteenused sotsiaalselt haavatavatele gruppidele 4. Eluaseme tagamine haavatavatele gruppidele 5. Haavatavatele gruppidele pakutav haridus XI. KASULIKUD LINGID
2
2 3 3 4 4 5 6 6 7 8 9 9 10 10 10 11 11 11 12 12 12 13 13 13 14 14 15 15 15 16 16 16 16 17 17 17 18 18 19 20 20
INFOLEHT I. ÜLDTEAVE • • • • • • • • • • •
Rahvaarv: 2 966 802 (juuli 2010, hinnanguline) Pindala: 29 800 km2 Pealinn: Jerevan Riigipea: president Serž Sargsjan (alates 9. aprillist 2008) SKT elaniku kohta: 5500 USD (2009, hinnanguline) Religioon: armeenia apostlik religioon 94,7%, muu kristlik religioon 4%, jeziidi usulahk (looduse kummardamise elementidega monoteistlik religioon) 1,3% Riigikeel: armeenia Muud keeled: kurdi keel 1%, vene keel 0,9%, muud keeled 0,4% (2001. aasta rahvaloendus) Rahvusrühmad: armeenlasi 97,9%, kurde 1,3%, venelasi, kreeklasi ja muid rahvusrühmi 0,8% Keskmine eeldatav eluiga: 72,96 aastat Rahaühik: dram (AMD)
Armeenia tunneb uhkust selle üle, et nende rahvus on esimene, kes võttis ametlikult omaks kristluse (4. sajandi alguses). Hoolimata sellest, et Armeenias on olnud ka autonoomse riigikorraga perioode, on riik sajandite jooksul kuulunud eri impeeriumite, sealhulgas Rooma, Bütsantsi, Araabia, Pärsia ja Türgi valitsusvõimu alla. Esimese maailmasõja ajal hakkas Türgi Armeenia lääneosas ellu viima sunniviisilise ümberasustamise poliitikat, mida saatsid karmid võtted. Selle tagajärjel suri umbes 1 miljon armeenlast. 1828. aastal loovutasid türklased Armeenia idaosa Venemaale. See piirkond kuulutas 1918. aastal välja iseseisvuse, kuid Nõukogude Liidu Punaarmee vallutas selle ala 1920. aastal. Armeenia juhid olid endiselt hõivatud pikka aega kestnud Aserbaidžaani konfliktiga Mägi-Karabahhi pärast, kus elasid valdavalt armeenlased ning mille Moskva määras 1920ndadel Nõukogude Liitu kuuluvale Aserbaidžaanile. 1988. aastal alustasid Armeenia ja Aserbaidžaan piirkonna pärast võitlust. Lahing kogus jõudu pärast seda, kui mõlemad riigid olid saavutanud 1991. aastal iseseisvuse ja olid löönud Nõukogude Liidust lahku. 1994. aasta maiks, mil kehtestati relvarahu, kuulus Armeenia rahvusvägedele peale MägiKarabahhi ka märkimisväärne osa Aserbaidžaanist. Suutmatus teha jõulisi edusamme rahumeelse lahenduse leidmiseks kahjustas mõlema riigi majandust. Türgi sulges 1994. aastal oma ühispiiri Armeeniaga, sest Mägi-Karabahh ja ümberkaudsed piirkonnad olid Armeenia separatistide kontrolli all. See takistas Armeenia majanduskasvu veelgi. Siiski hakkasid Armeenia valitsusjuhid 2009. aastal Türgiga heanaaberlikke sidemeid looma, mille tulemusena võidakse piirid taas avada. 1. Rahvusvahelised vaidlused Armeenia toetab Mägi-Karabahhis elavaid nn lahkulööjaid, kes on armeenia rahvusest. 1990ndate algusest on riik sõjategevuse teel okupeerinud 16% Aserbaidžaanist. Vaidluse vahendamist jätkab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE). Rohkem kui 800 000 valdavalt Aserbaidžaani põliselanikku on okupeeritud aladelt ja Armeeniast lahkuma sunnitud. Ligikaudu 230 000 Armeenia põliselanikku aeti Aserbaidžaanis asuvatest kodudest Armeeniasse ja Mägi-Karabahhi. Aserbaidžaan püüab leida transiiditeed läbi Armeenia, et olla ühenduses Nahhitševani eksklaaviga. Piir Türgiga jääb Mägi-Karabahhi konflikti tõttu suletuks. Gruusia Džavahhethi piirkonnas elav Armeenia põlisrahvas soovib suuremat autonoomiat. Armeenlased emigreeruvad ikka veel peamiselt Venemaale, et leida seal tööd.
3
INFOLEHT II. MAJANDUS 1. Majandusolukord Pärast mitu aastat kestnud kahekohalist majanduskasvu on Armeenia hoolimata mitmepoolsete institutsioonide suurtest laenudest silmitsi ränga majanduslangusega ning SKT langeb riigis 2009. aastal vähemalt 15%. Majandussurutise peamised põhjused on järsk langus ehitussektoris ja töötajate tagasisaatmine eelkõige Venemaalt. Armeenia on endise Nõukogude Liidu keskse planeerimissüsteemi alusel arendanud välja nüüdisaegse tööstussektori, kus toodetakse tööpinke, tekstiili ja muud tööstuskaupa sõsarvabariikide jaoks vahetuskaubana tooraine ning energia vastu. Niisiis on Armeenia läinud üle põllumajanduslikule väiketootmisele ja kaotanud suured nõukogudeaegsed agrotööstuskompleksid. Armeenia on tulnud toime vaesuse ja inflatsiooni vähendamise, omavääringu stabiliseerimise ning enamiku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erastamisega. Alates Nõukogude Liidu lagunemisest 1991. aastal on Armeenia saavutanud edu mõne majandusreformi, sealhulgas erastamise, hinnareformide ja kaalutletud eelarvepoliitika elluviimisel. Siiski on geograafiline eraldatus, nõrk ekspordibaas ja tähtsates ärisektorites valitsevad monopolid muutnud Armeenia maailmamajanduse järsu allakäigu ja Venemaa majanduslanguse suhtes eriti haavatavaks. Konflikt Aserbaidžaaniga MägiKarabahhi piirkonna pärast, kus valitseb Armeenia põlisrahvas, aitas 1990ndate alguses kaasa rängale majanduslangusele ning Armeenia piirid Türgi ja Aserbaidžaaniga jäid suletuks. Armeenia sõltub eriti suurel määral Venemaa äri- ja valitsusringkonna toetusest ning suurem osa Armeenia esmatähtsast infrastruktuurist kuulub Venemaale ja/või on Venemaa juhtimise all. Eelkõige puudutab see energiasektorit. Elektrijaotussüsteem erastati 2002. aastal. Selle ostis 2005. aastal ära Venemaa äriühing RAO-UES. Toru ehitus maagaasi tarnimiseks Iraanist Armeeniasse lõpetati 2008. aasta detsembris. Jerevani soojuselektrijaama renoveerimistööd said valmis 2010. aastal. Armeenial on mõni maardla (vask, kuld, boksiit). Kõige hinnalisemad ekspordiartiklid on malm, töötlemata vask ja muud mitteraudmetallid. Märgatavat tasakaalu puudumist Armeenia kaubanduses korvatakse mingil määral rahvusvahelise abiga, välismaal töötavate armeenlaste vahenditega ning välismaiste otseinvesteeringutega. Armeenia sai Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks 2003. aasta jaanuaris. Valitsus on viimastel aastatel maksu- ja tollikorraldust parandanud, kuid korruptsioonivastased meetmed ei ole osutunud tõhusaks ja praegune majanduslangus on põhjustanud maksutulu järsu languse ning sundinud valitsust võtma Venemaalt, Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) ja teistelt rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt vastu suuri laenupakette. Valitsus jätkab tööstustootmise edendamist hoolimata selle küsitavast konkurentsieelisest maailmaturul. Valitsus toetab investeeringute kaudu järgmisi tööstusharusid: tööpinkide valmistamine; elektrotehnika, elektroonika; raadiotehnika; mitteraudmetallide ja kontsentraatide tootmine; väärismetallide ja haruldaste metallide kaevandamine põhimetalli maakidest; ebatraditsioonilised energiavarud; töötlemine; ehitus; tarbekauba, näiteks nahkjalatsite, kudumite, vaipade ja tekstiili tootmine; puu- ja köögivilja konservimine; juustu-, mineraalvee-, veini- ja konjakitootmine. Vahepeal on erasektor arendanud ise välja mitu olulist tööstusharu, mis on paljutõotavad pikaajalises plaanis. Ükski neist ei kuulu rasketööstuse valdkonda ning kõik tuginevad üleilmsete teenuste ja kõrgtehnoloogiliste majandusharude kiirele kasvule. Programmeerimine ja tarkvara arendus on majanduses viimase kolme aasta jooksul kindla jalgealuse saavutanud. Tarkvara ja programmeerimisteenuse eksport on selles valdkonnas kõige silmapaistvam. Arvutikiipide ja -osade valmistamisel ning arvutitehnika ja programmeerimise alal on kasutatud ära riigi tugevad intellektuaalsed küljed ning selle majandusharuga ei kaasne massilist elektritarbimist ega ökoloogiliste varude kahjulikku kasutamist. 4
INFOLEHT Riigi kõige jõulisem majanduspotentsiaal on lähitulevikus turism, mis peaks prognooside kohaselt järgmistel aastatel veelgi kasvama. Praegust olukorda iseloomustab töötuse kõrge määr ja madal elatustase, eriti riigi äärepoolseimates piirkondades. Armeenia maaelanikkond on sotsiaal-majanduslike raskuste eest kõige vähem kaitstud ning see põhjustab maapiirkondades suuremat ebaseadusliku migratsiooni ohtu, sealhulgas inimkaubandust. Kriis on mõnevõrra leevenemas, kuid kõige haavatavamate gruppide olukord on paranenud vähe. Tegelikult on märke sellest, et käimasolevate makromajandusreformide mõjul on nende haavatavus vähemalt lühiajalises plaanis isegi suurem. Prognoositakse kõrget töötuse määra, sest palju on ümberasustatud inimesi, pagulasi ja tagasipöördujaid. Sellistes oludes on tavapärane tööhõive, s.t palgatöö leidmine, paljude jaoks ebatõenäoline ning lähitulevikus ei ole selles vallas märkimisväärset paranemist eriti ette näha. Seni kestnud pikaleveninud ja heidutav seisukord on paljudes inimestes tekitanud abituse tunde. Seetõttu leiab enamik vaeseid inimesi piirkondades, kus vaesus on suurem ja levinum, tööd mitteametlikus ja väikeettevõtluse sektoris, kui sedagi. 2. Tööturg Praegu reguleeritakse Armeenias töösuhteid 21. märtsil 2005. aastal vastu võetud tööseaduse alusel ning mitme õigusakti ja normatiivse täitedokumendi alusel. Armeenias on ametlik registreeritud töötuse määr 6,8%, kuid mitteametlik näitaja on 30%. Armeenia vaesuse vähendamise strateegia põhisuund on järgmine: • paindlikuma tööturu moodustamine; • korrakindla tööhõive tagamine tööjõule; • uute töökohtade loomine; • väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edendamine töökohtade pakkumise kaudu väikese sissetulekuga inimestele, eriti ühiskonna riskirühmadele. 3. Nõuded tööturule sisenemiseks Riiklikul tööhõiveametil on kohalikud piirkonnakeskused kõikides Jerevani linna kogukondades ning Armeenia piirkondades ja eri suurusega linnades. Keskustes registreeritakse tööotsijad, kellele antakse olemasolevad töökuulutused, pakutakse teavet kutseõppe kohta ning jagatakse muud olulist infot. Riiklik tööhõiveamet on koostanud Armeenia tööotsijate jaoks juhendi, millega saab tutvuda aadressil http://employment.am. Lisaks korraldatakse kuus korda aastas töömesse. Armeenia täiskasvanud kodanikud saavad asuda tööle vastavalt oma oskustele või erialale, kasutades oma kutseoskusi. Väliskodanikud vajavad Armeenias töötamiseks luba. 4. Töötusabi Töötusabi taotlemiseks peab isik olema arvele võetud riiklikus tööhõiveametis. Tööotsijateks loetakse inimesi, kes on vanemad kui 16 aastat ning kes kandideerivad oma töösuhtest hoolimata töökohale riiklikus kutseametis. Töötusabi ei saa need, kes ei ole töötuna arvele võetud. Töötuseisundi saavad töötud tööotsijad, kes on tööealised, töötanud vähemalt ühe aasta ning kes taotlevad enda registreerimist riiklikus tööhõiveametis. 5
INFOLEHT Tööotsijatel ja töötutel on õigus: • saada tasuta nõustamisteenuseid seoses kutsealaste võimalustega ja teavet vabade töökohtade kohta; • saada tasuta vahendusteenuseid sobiva töökoha valimisel; • kaitsta oma huve kohtutes, kui riiklik tööhõiveamet ja selle töötajad on pannud toime rikkumise või kui seda on teinud tööandja oma tegevuse käigus. Töötutel on samuti õigus: • osaleda tasuta välja- ja ümberõppel; • saada töökoha ümberpaigutamisel kulude eest hüvitist kooskõlas valitsuse kehtestatud korraga; • saada ettevõtlusega tegelemisel ja äriühingu asutamisel abi tööhõivefondist valitsuse kehtestatud tingimuste ning korra alusel. Töö tagamiseks puudega inimestele peab riiklik tööhõiveamet läbirääkimisi tööandjatega, et asutada puudega inimeste jaoks eriettevõtteid. Samuti korraldab amet nende jaoks kutseõpet. Töötutele makstakse töötushüvitist, kui nad on elanikkonna hõivet ja töötuse korral antavat sotsiaalabi käsitlevas seaduses kehtestatud korra alusel kindlustatud olnud vähemalt ühe aasta. Ümberõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise kursustel osalevatele isikutele makstakse riiklike tööhõiveorganite nõusolekul ja soovitusel koolituse ajal stipendiumi, mis moodustab 120% töötushüvitise põhimäärast. Rahaabi võib anda töötutele ka siis, kui hüvitise maksmise periood on lõppenud, ning samuti tööotsijatele, keda ei loeta töötuks ja kes seaduse alusel töötushüvitist ei saa. Praegu on töötushüvitise põhimäär umbes 14 EUR või 7800 AMD. Töötushüvitise põhimäära kehtestab valitsus. Siia ei kuulu juhtumid, mille puhul töötaja on tööandja andmetel puudumise või töökorra rikkumise tõttu töölt vabastatud. Omal soovil töölt lahkunud isikutele ning neile, kes ei vasta kõikidele seadusenõuetele, makstakse 80% töötushüvitise põhimäärast. Ametialase üleastumise tõttu töölt vabastatud inimestele tasutakse 60% töötushüvitise põhimäärast. Töölt lahkunud inimestele, kes pöörduvad töökoha leidmiseks riiklikusse tööhõiveametisse vähemalt 30 päeva jooksul pärast töölt lahkumist, võib maksta töötushüvitist põhimäära alusel. Riiklik tööhõiveamet maksab töötushüvitist töötu seisundi kindlaksmääramise esimesest päevast. Hüvitist makstakse kuni viis kuud. Iga viie töötatud aasta eest pikendatakse hüvitise maksmist ühe kuu võrra. Maksimaalne makseperiood on üks aasta. Kui hüvitist saav töötu leiab ajutise töökoha, peatab tööhõiveamet töötamise ajaks hüvitise maksmise. Kui töötu on kas või korra keeldunud tööpakkumisest, peatab riiklik tööhõiveamet hüvitise maksmise kaheks kuuks. Riiklik tööhõiveamet lõpetab hüvitise maksmise järgmistel juhtudel: • töötaja on keeldunud tööpakkumisest teist korda; • isik ei lähe tööhõiveametisse tööpakkumise kaalumiseks vestlusele ning teda on eelnevalt juba kaks korda kutsutud; • töötaja on leidnud kas või ajutise töö, kuid ei ole tööhõiveametit sellest teavitanud. Nõutavad dokumendid Tööotsijad ja töötud peavad töötushüvitise saamiseks esitama järgmised dokumendid: • pass või muu isikut tõendav dokument; 6
INFOLEHT • • • •
sotsiaalkindlustuskaart; tööstaaži kaart; haridust tõendavad tunnistused; riikliku katastriameti tõend selle kohta, et taotleja ei oma ega rendi eramaad (välja arvatud isiklikuks kasutuseks mõeldud eluruumid); • riikliku maksukomisjoni tõend selle kohta, et taotleja on tasunud kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid. Puudega inimesed, kes pöörduvad töö leidmiseks tööhõiveasutusse, peavad peale eelnimetatud dokumentide esitama töö- ja sotsiaalministeeriumi (MLSI) meditsiinilise ja sotsiaalse ekspertiisikomisjoni piirkonnaüksuse väljastatud tõendi puude kohta. 5. Riikliku sotsiaalkindlustusameti sotsiaaltoetus Vabariigi sotsiaalkindlustussüsteemi üks tähtis tugisammas on Armeenia Vabariigi töö- ja sotsiaalministeeriumi riiklik sotsiaalkindlustusamet. Amet vastutab pensionide määramise ja maksmise eest ning mitme riikliku sotsiaal(kindlustus)programmi rahastamise eest. Sotsiaalmakseid maksavad kindlustusandjad kohustuslikus korras, et rahastada riiklikke kohustuslikke sotsiaalkindlustusprogramme. Sotsiaalmaksed tasutakse AMDdes ning seda teevad: • tööandjad, • töötajad, • eraettevõtjad ja notarid. Hüvitis on kodanikele mõeldud tasuta rahaabi, mida riik annab teatud tingimustel ja olukorras. Hüvitis võib sõltuvalt olukorrast ja vajadusest olla ühekordne või perioodiline. Armeenia sotsiaalkindlustussüsteem sisaldab järgmist liiki hüvitisi: 1. ajutine töötushüvitis, mis palgatöötaja korral koosneb eri liiki hüvitistest:
• haigushüvitis (töövigastuse tõttu tekkinud ajutise töövõimetuse korral makstav hüvitis); • proteesihüvitis (proteesimise tõttu tekkinud ajutise töövõimetuse korral makstav hüvitis); • ravikindlustushüvitis (hüvitis, mida makstakse sanatoorse ravi vajaduse korral); • haige pereliikme hüvitis (hüvitis, mida makstakse pereliikme ajutise töövõimetuse korral, mille on põhjustanud vigastus või haigus); • rasedus- ja sünnitoetus.
2. Füüsilisest isikust ettevõtjatele makstava ajutise töötushüvitiste liigid on järgmised:
• • • •
haigushüvitis, proteesihüvitis, rasedus- ja sünni-/sünnitustoetus, ravikindlustushüvitis.
3. Riiklikud hüvitised on järgmised:
• peretoetus, • ühekordne lapsehooldustasu, • kuni kaheaastase lapse hooldustasu.
7
INFOLEHT 4. Töötushüvitis 5. Matusetoetus Otsuse eri liiki hüvitiste maksmise või selle lõpetamise kohta teeb pensionimaksete eest vastutav riigiamet. 6. Pensionisüsteem (töövõimetus-, vanadus- ja toitjakaotuspension) Osamaksega vanaduspensioni on õigus saada inimestel, kes on vanemad kui 65 aastat ja kelle tööstaaž on vähemalt 5 aastat. Naiste pensioniiga tõstetakse järk-järgult. 2007. aastal said naised pensionile 61aastaselt, kuid 2011. aastal saavad nad pensionile 63aastaselt. 65aastaseks saanud inimestel, kes ei ole töötanud vähemalt 5 aastat, on õigus saada vanadus(sotsiaal)pensioni. Kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud, makstakse pensioni järgmiselt: • alates avalduse kuupäevast; • alates kuupäevast, mil isikul tuvastati puue, kui pensioniavaldus esitatakse kolme kuu jooksul pärast seda kuupäeva; • alates perekonna toitja surma kuupäevast, kui pensionitaotlus on esitatud kuue kuu jooksul pärast seda kuupäeva. 30aastased ja vanemad inimesed, kes taotlevad töövõimetuspensioni, peavad olema töötanud vähemalt 5 aastat. Pensioni määratakse MLSI piirkondlikes sotsiaalkindlustuskeskustes. III. PANGANDUSSÜSTEEM 1993. aastast, mil Armeenia hakkas oma pangandussüsteemi looma, on kommertspankade arv tegelikult langenud. Armeenia Keskpank viis ellu reformid, mille eesmärk oli parandada pangandussüsteemi ja laiendada selle ulatust. Tasku- ja riskantse tegevusega pankade likvideerimine parandas pankade vara kvaliteeti, muutis nad usaldusväärsemaks ning tugevdas üldiselt kogu süsteemi. Pangad on tänu madalale inflatsioonile ja intressimääradele ning väikesele majanduskasvule ja stabiilsele vääringule teinud uusi edusamme. Pangandust käsitlevates Armeenia seadustes on pangandustegevuse suhtes edukalt kohaldatud rangeid kontrollimeetmeid. Seadused on soodsate äritingimuste loomisel olnud tõhusad. Suurimad probleemid on praegu pangandussüsteemi väiksus ja ülejäänud majanduse reformimise aeglasem tempo. Pangandussüsteem on rohkem arenenud kui teised Armeenia sektorid ning see tekitab probleeme panganduse kasvu tagamisel. Pangandussüsteem on väike ka seepärast, et kogu raha ei käi pankadest läbi. Armeenias lokkab varimajandus hoolimata jõupingutustest seda piirata. Keskpank on võtnud vastu mitu eeskirja, mis on aidanud suurendada pankade kindlust ja muuta riskide maandamist tõhusamaks. Keskpank on kehtestanud eeskirju panga konfidentsiaalsuse, varade liigitamise, laenukahjumi reservide moodustamise, valuutakontrolli, raamatupidamisstandardite ja usaldatavusnormatiivide kohta. Keskpank on loonud krediidiregistri, kus jagatakse pankade ja laenusaajate kohta korrapäraselt teavet. Iga eraisik või ettevõtja, kelle pank või muu laenuasutus on kandnud krediidiregistrisse, saab pangast või registrist teavet. 8
INFOLEHT 1. Mikrokrediit ettevõtluse alustamiseks Mikrokrediiti ja -laenu annab rohkem kui 20 panka ja muud krediidiasutust. Teavet tingimuste ja nõuete saab aadressilt http://www.cba.am/CBA_SITE/customer/index.html?locale=hy. Majandusministeerium on loonud fondi – Armeenia väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riiklik arenduskeskus –, mis pakub toetust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamiseks ning nende tõhususe ja konkurentsivõime suurendamiseks. Selle ülesanne on järgmine: tagada äriarendusteenuste kättesaadavus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, laiendada nende rahastamisvõimalusi, edendada uuendusmeelsust ja toetada uue tehnoloogia juurutamist, anda abi alustavate ettevõtjate loomisel, ergutada nende majandustegevust rahvusvahelisel turul ning luua Armeenias veelgi rohkem ärivõimalusi. IV. TERVISHOID 1. Tervishoiusüsteem Armeenias vastutavad tervishoiukorralduse eest kaks põhilist asutust: tervishoiuministeerium (MoH) ja riiklik terviseamet (SHA). MOHi ja SHA tegevuse õiguslik alus on nende põhikirjad. Armeenia Vabariigi valitsus määras tervishoiureformide põhisuuna kindlaks ja kiitis selle heaks 1997. aastal. Tervishoiuteenuste osutamist reguleeritakse Armeenias paljude õigusaktide, näiteks Armeenia Vabariigi põhiseaduse, tervishoiuseaduse ja riigieelarve seaduse kaudu. Lisaks on selles valdkonnas koostatud mitu äsja vastuvõetud seadust ja õigusaktide eelnõu, mis on otseselt või kaudselt tervishoiusüsteemiga seotud. Kõik riiklikud raviasutused on iseseisvumisest saadik erastatud ning nende detsentraliseerimine on peaaegu lõpukorral. Nüüd vastutavad nad oma rahastamise eest ise, sest seda ei tehta enam riigieelarvest. Armeenia tervishoiureformi edukaks elluviimiseks on ühe põhinõudena kindlaks määratud haridus tervishoiu juhtimise ja haldamise valdkonnas. Praegu õpetatakse tervishoiusektori haldamist ja juhtimist kolmes õppeasutuses: Jerevani riiklikus meditsiiniülikoolis, riiklikus tervishoiuinstituudis ja Armeenias asuva Ameerika ülikooli terviseteaduste kolledžis. 2. Ravikindlustuse registreerimine Vabatahtliku ravikindlustusega liitumisel nõuavad Armeenia erakindlustusseltsid passi ja sotsiaalkindlustuskaarti. Mõned organisatsioonid tagavad oma töötajatele tööpaketi, mis sisaldab ka ravikindlustust. 3. Arstiabi saamine Riiklik arstiabi on kättesaadav kõigile, kes on registreeritud piirkonnapolikliinikus või teatud liiki haiguste ja ühiskonnarühmade puhul riiklikus või erahaiglas. Tasuta arstiabi saamiseks tuleb pöörduda MoHi poole. Nad suunavad teid õigesse haiglasse. 4. Ravimid Ravimite tootmine, ravimikaubandus ja nende ohutu turustamine on Armeenias reguleeritud mitme seaduse alusel: ravimiseadus, ravimikaubanduse seadus, otsus ravimite jagamise 9
INFOLEHT kohta humanitaarabina ja ministri korraldus nr 746, mille alusel reguleeritakse arstimite tasuta jagamist. Peaaegu kõik ravimikategooriad on Armeenias registreeritud ja kättesaadavad. 5. Sotsiaalne toetus Armeenias pakub psühhosotsiaalset toetust töö- ja sotsiaalministeerium (MLSI). Armeenia sotsiaalkaitsesüsteem sisaldab praegu järgmisi meetmeid: • riiklikud sotsiaalabiprogrammid, näiteks peretoetus, töövõimetus-, vanadus- ja muu sotsiaalpension, ühekordne lapse sünnitoetus ning lapsetoetus (kuni 2. eluaastani); • sotsiaalabiprogrammid puudega inimestele, veteranidele ja lastele. Eriti tuleks rõhutada ravi- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni programme, sotsiaalteenuseid eakatele ja puudega inimestele ning majutusteenuseid kodudes, lastekodudes ja õpilaskodudes; • riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid, mis sisaldavad vanadus- ja töövõimetuspensioni ning toetusi ajutise töövõimetuse ja raseduse korral; • tööhõiveprogrammid, sealhulgas töötushüvitis, töötute ümberõpe ning riiklikud (või sarnased) ehitustööd; • elanikkonna teatud sihtrühmadele mõeldud eesõiguste süsteem, mida 1999. aastal märkimisväärselt kärbiti. Praegu hõlmab see mõningaid SRÜga sõlmitud lepingute alusel kehtestatud eesõigusi Teise maailmasõja veteranidele (ja sarnastele rühmadele). Neid eesõigusi rahastavad peamiselt teenuseosutajad. Ajavahemikuks 2006–2015 ei ole kavandatud ühtegi uut eesõigust. Mõnda nimetatud programmi rahastatakse praegu riigieelarvest. Nendeks on pere- ja muud toetused, sõjaväelaste pension, sotsiaalabiprogrammid, riiklikud ehitustööd ning 2003. aastast sotsiaalpension. Riiklik sotsiaalkindlustusfond rahastab riiklikku pensioni, töötushüvitist, ajutise töövõimetuse hüvitist ja rasedustoetust. V. ELUASEMED Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) aruandega on umbes 800 000 Armeenia perest ligikaudu 40 000 (5%) ilma püsielukohata. Neist umbes 40% elab ajutistes ehitistes, milleks on enamjaolt metalliveo konteiner (nn domic). Ühiselamutes ning kahjustatud ja ohtlikes eluruumides saab peavarju 10% ajutisel elamispinnal elavatest majapidamistest. Teised elavad endistes hotellides, koolides ja lasteaedades, mis on muudetud ajutisteks eluasemeteks. Peale nende, kel puudub püsielukoht, on tuhandeid peresid, kes vajavad paremaid elamistingimusi. Prognooside kohaselt on kokku ligikaudu 100 000 majapidamist, kes on ilma alalise elukohata või vajavad kiiret abi muu hulgas ülerahvastatuse tõttu. Armeenia kinnisvaraturg on mahult plahvatuslikult kasvanud ning viimase viie aastaga on hinnad järjepidevalt tõusnud. Elamuehituse sihtrühm on enamjaolt jõukad kliendid ning isegi keskklassil ei ole võimalust sellest osa saada. Ehitusbuum on põhjustanud ehitushinnaindeksi suure tõusu, mis muudab kodu ehitamise või renoveerimise väikese sissetulekuga rühmade jaoks väga keeruliseks. Kodutus ja eluasemevaldkonnas valitsev vaesus toob peredele ja ühiskonnale kaasa tõsiseid materiaalseid ja psühholoogilisi tagajärgi ning loob keerulise põhjusseose, mistõttu tekib suletud vaesusring. 1. Korteri või maja üürimine Parim viis üürikorteri leidmiseks on registreeruda kinnisvarabüroos või jälgida kinnisvarakuulutusi ajalehtedes, milleks võiks olla näiteks Gind Weekly.
10
INFOLEHT Üüriruumid ühele isikule: pealinn: 50–350 EUR; muud linnad: 20–150 EUR. Üüriruumid perekonnale: pealinn: 100–680 EUR; muud linnad: 60–400 EUR. 2. Kinnisvara ostmine Kinnisvara saab osta kinnisvaraagentide ja maaklerite kaudu või ajalehes avaldatud kuulutuste alusel. VI. HARIDUS Kogu vabariigis on 1409 kooli, sealhulgas 10 algkooli, 165 põhikooli ja 1234 keskkooli. Üldharidust omandavaid õpilasi on 491 477. Aastal 2004 oli see näitaja 505 101. Kooliealiste laste arv langeb riigis pidevalt. Hoolimata sellest viimaste aastate suundumusest on näitajad üldises põhihariduses siiski üsna kõrged ning kooli astumine ei ole tõsine probleem. Viimastel aastatel on õpilaste kogu- ja vanusemäära erinevus jäänud keskkooli puhul vahemikku 71–76%. Valitsus on viimasel ajal astunud samme, et reformida haridussüsteemi haldamist ja sisu, parandades üldhariduse tõhusust ja kvaliteeti. Valitsus on kehtestanud meetmeid, näiteks detsentraliseerinud üldhariduse haldussüsteemi, suurendanud õppeasutuste sõltumatust, võtnud kasutusele õpilaste arvul põhineva rahastamissüsteemi ning suurendanud tööjõu tõhusust. Eelarvevahendite eraldamise tõhusus on koolide kasutamise optimeerimise ja õpetajate nädalase töökoormuse suurendamise kaudu paranenud. 2004. aastal asutati hindamis- ja kontrollikeskus, et luua haridussüsteemis ühtne hindamisskaala ning viia see kooskõlla rahvusvaheliste muutustega. 1. Astumine põhi-, kesk- ja kõrgkooli Põhikooli astumiseks on vaja avaldust, elukohatõendit ja piirkonnapolikliiniku arstitõendit. Kõrgkooli astumisel tuleb teha sisseastumiseksam. Nii riigi- kui ka eraõiguslikes õppeasutustes tuleb maksta õppemaksu, kuid neil on kehtestatud kvoodid haavatavate gruppide (nt orbude) ja eriti andekate õpilaste kohta, kellelt õppemaksu ei nõuta. Õppemaksu suurus on ülikooliti ja erialati erinev, kuid jääb vahemikku 350–1223 EUR (või 200 000–700 000 AMD) õppeaastas. 2. Välisriigis väljastatud diplomi tunnustamine Välisriigis väljastatud diplomite kehtivuse kontroll ja tunnustamine on kõrghariduse kvalifikatsioonikomisjoni ülesanne. Komisjon võib nõuda järgmisi dokumente: • • • •
lõputöö; diplom (originaal koos tõestatud ja apostillitud koopiaga); teadustööde nimekiri; pass.
Kinnitamine ja kontrollimine võtab aega umbes kaks kuud. Seejärel väljastatakse diplomi tunnustamise tõend.
11
INFOLEHT 3. Kutseõpe Armeenias saab kutseharidust omandada ettevalmistus-, kesk- ja kõrgastmes. Ettevalmistava kutseõppe eesmärk on koolitada õpilasi töökohtadeks, kus läheb vaja vaid põhi- või üldkeskharidust. Seda pakutakse kutsekeskkoolides (26), kesktaseme ametikolledžites (12), tehnikakolledžites, õppekeskustes ja muud liiki ametikoolides. Ettevalmistavat kutseõpet võib pakkuda ka eraisik, kui tal on selleks asjakohane luba. Kriteeriumid määrab kindlaks valitsus. Õpitud ametite hulgas on praegu kõige populaarsemad teenuste, kaubanduse ja toiduainetetööstuse valdkonna ametid. Samal ajal on tööstuse ja ehituse erialadel õpilaste arv järsult langenud. Ettevalmistava kutsehariduse pikkus sõltub õpilase eelnevast haridustasemest ja tema valitud erialast. See võib kesta ühest kolme aastani. Kesktaseme kutsehariduse eesmärk on anda õpilastele põhjalikumaid teadmisi erinevatest erialadest. Õppeaeg võib olenevalt õpilaste haridustasemest ja valitud erialast kesta peaaegu kahest aastast peaaegu viie aastani. Õpilasi valmistatakse ette umbes sajal kutsealal humanitaar-, pedagoogika-, tervishoiu-, majandus-, kunsti-, tehnoloogiavaldkonnas jne. Koolilõpetajad saavad nooremspetsialisti kvalifikatsiooni. Praegu on riigis 85 riigi- ja 23 erakooli, mis pakuvad kesktaseme kutseharidust. Teadetega kutseõppevõimaluste kohta saab tutvuda aadressil http://vet.am/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=9&Itemid=72 VII. TOLLIEESKIRJAD Armeenia kodanikud võivad riiki tollimaksuta sisse tuua kaupa, mille väärtus on kuni 262 EUR või 150 000 AMD ning kaal kuni 50 kg. Kaup, mille väärtus on alla 87 EURi või 50 000 AMD ja kaal alla 20 kg, võib üle piiri tuua tollimaksuvaba rahvusvahelise transpordi teel. Armeenia kodanikud võivad neid soodustingimusi kasutada üks kord 180 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui käiakse Bagratasheni ja Meghri piiriturgudel, kus Armeenia kodanik saab soodustingimusi kasutada kord kuus. Armeenia kodanikud võivad tollimaksuta sisse tuua esemeid, mis on neil seljas või pagasis. See on kaup, mis: • •
ei ole tootja pakendis ega tootja märgistusega ning mis on pakitud pagasisse; on isikul piiri ületamisel seljas (välja arvatud sellist liiki kaup, millele on viidatud ühenduse tolliseadustiku artikli 105 lõikes 2).
Armeenia Vabariiki alaliselt elama saabuvad Armeenia kodanikud võivad importida isiklikuks kasutuseks mõeldud esemeid tollimaksuta. Neil on õigus tuua riiki ilma tollimaksuta päritud vara, kui nad esitavad tollile vastavad dokumendid (tolliseadustiku artikkel 105). Üldjuhul võib isiklikuks kasutuseks või raviks importida tasuta kümmet liiki ravimeid. Rohkem kui 5000 EURi import tuleb deklareerida. Armeeniasse mööda maismaad tagasipöörduvatel inimestel tuleks arvestada, et tollimaksu ei tule maksta järgmise kauba pealt: kuni 10 kg liha, kalatooteid, piimasaadusi, söödavat köögivilja, söödavat puuvilja, pähkleid, päevalilleseemneid, loomset või taimset rasva ja õli, suhkrut või suhkrukondiitritooteid. Tollimaksu ei pea tasuma ka järgmiste toodete eest: kuni 1 kg teed, kohvi või maitseaineid; 0,5 kg kaaviari, 0,2 kg närimiskummi; 12
INFOLEHT 2 liitrit jooke, kangeid alkoholjooke ja äädikat; 10 sigarit; 400 sigarillot ja sigaretti, 5 paari jalanõusid, 3 kella või 100 linnumuna. Tollimaksu tuleb alati tasuda eluskala, kastoorõli ja munakollasepulbri importimisel. Tollimaksu nõutakse muu hulgas rohkem kui 5 kg kakao ja kakaotoodete, vahvlite või makaronide sissetoomisel. VIII. TRANSPORT Transpordi areng on oluline abinõu Armeenias leviva vaesuse leevendamiseks. Kaevandusja ehitussektor, millel läheb Armeenias praegu hästi, sõltuvad suuresti taskukohasest ja töökindlast transpordisüsteemist. Põllumajanduses ja toidutööstuses on suured ekspordivõimalused ning turismitööstuse taaselustamiseks on tohutu potentsiaal. Nende sektorite edukaks arenguks on esmatähtsad põhjalikult uuendatud transpordiinfrastruktuur ja logistikateenused ning turismivaldkonnas täiustatud rajatised ja majutusteenused. 1. Raudteed Armeenias on transporditeenuste turuosa majanduse taastumisest saadik kasvanud. Äriühing Armenian Railways (AR) vajab siiski hädasti investeeringuid, sealhulgas tuleks välja vahetada enamik selle veeremist, taastada Jerevani ja Gruusia piiri vaheline põhiliin, uuendada selle õhuliinide süsteeme ning rekonstrueerida kahjustatud sillad. AR peab toime tulema ka suurt kahjumit teeniva reisijateveoga ning äriühingul ei ole võimalik teha plaane jaamade ega muude rajatiste, sealhulgas depoode ja töökodade nõuetekohaseks hoolduseks. 2. Maanteed Armeenias on üsna hästi arenenud teedevõrk, mis teenindab riigi kõiki piirkondi. Teid on 1000 km2 kohta 258 km. Enamik kauba- ja reisijateveost toimub mööda maanteid. Teedevõrgu kogupikkus on 8888 km, millest 7079 km on kattega (sealhulgas 1561 km kiirteid) ning 1809 km on katteta teid. Riikidevaheliste ja piirkonnateede haldamise ning majandamisega tegeleb riigiettevõtja SSCC Armenia Roads. Et hoida riigis ära maanteede täielikku hävinemist, vähendada transpordikulusid ja vältida liiklusõnnetusi, koostati koostöös Maailmapangaga maanteede remondiprojekt, mille alusel rahastatakse riikidevaheliste maanteede remonditöid 628,2 km ulatuses ning 1,8 km pikkuse Puškini kuru tunneli taastustöid. Teede remonditööde järjepidevuse tagamiseks koostas ning jõustas transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium transpordi- ja teeehitusprojekti, mida rahastab sihtasutus Lincy Foundation. Need kolm üksteist täiendavat programmi on võimaldanud remontida kogu riigi põhimaanteid ja ühendusteid. Tänu eelnevalt saadud tehnilisele abile teeb SSCC Armenia Roads nüüd enamiku oma tsiviilehitustöödest, sealhulgas projekteerimistööd ja lepingulise järelevalvega seotud tööd, alltöövõtu korras. 3. Linnasisene ja linnadevaheline transport Armeenias osutavad kõige usaldusväärsemat transporditeenust bussid ja väikebussid. Jerevanis on väike metroo, kuid see on üsna piiratud ja ebatöökindel. Jerevani metroo töötab kella 6.30–23.00. Kasvava liiklusmahu tõttu tuleb seda uuendada. Jerevanis sõidavad endiselt ka trollid, kuid need on puuduliku hoolduse ja juhuslike elektrikatkestuste tõttu väga ebatöökindlad. Piletiraha doteerib kohalik omavalitsus ning seetõttu teenib äriühing oma kulusid piletitulu arvelt tagasi väga väikeses ulatuses, mis ei võimalda seadmeid amortiseerida ega uuendada.
13
INFOLEHT Kõikides Armeenia suurlinnades saab sõita ka taksode ja muu ühistranspordiga. Hinnad on igal pool ühesugused: üks kilomeeter taksosõitu maksab linnas 100 AMD (umbes 0,18 EUR) ja väikebussi (marsruuttakso) pilet maksab ühele inimesele 100 AMD. Tähtis on esile tõsta, et taksomeetreid sageli ei kasutata. Väikebussid teevad ka linnadevahelisi sõite. Näiteks Jerevanist lõuna poole jäävasse linna Meghrisse (ligikaudu 350 km Jerevanist lõunas) sõites maksab pilet 5000 AMD või ligikaudu 9 EUR. Jerevanist ida pool asuvasse Idževani sõites tuleb maksta 1500 AMD või umbes 3 EUR. 4. Õhutransport Tsiviillennunduse infrastruktuur koosneb kolmest rahvusvahelisest lennujaamast: Zvarthnotshi (Jerevan), Erebuni ja Gjumri lennujaam. Riigis on ka üheksa kohalikku (mittesõjalist) lennujaama, kuigi enamik riiklikest jaamadest ei tööta. Lennuteenuste osutamiseks ei ole piisavalt füüsilist infrastruktuuri, mida tõestavad vananenud lennurajad ja maandumistuled ning jaamades puuduvad nüüdisaegsed mugavused, mis meelitaks ligi rahvusvahelisi ärireisijaid ja turiste. Armeenia valitsuse üks eelisvaldkondi on väidetavalt lennunduse arendamine. Seda on vaja ajakohastada, sealhulgas tuleks välja vahetada peaaegu kogu lennujaama seadmestik ning osta või rentida reisilennukeid. 2002. aastal sõlmisid Armeenia valitsus ja Argentiina äriühing Aeropuertos Argentinos 2000 Zvarthnotshi lennujaama kohta 30 aastaks kontsessioonilepingu. Riiklik lennuettevõtja Armavia on erastatud ja talle on 2013. aastani antud monopoolsed õigused. Armeenia lennundusturg on pikkamööda taastumas. Järjekindlalt kasvab ka nende rahvusvaheliste lennuettevõtjate arv, kes opereerivad lende Zvarthnotshi lennujaama ja tagasi. Samuti suureneb reisijateveo maht. IX. SIDEKANALID 1. Telefonisüsteem Telekommunikatsiooni investeeringute abil on laiaulatuslikult nüüdisajastatud ja täiendatud Nõukogude Liidu ajast pärit vananenud telekommunikatsioonivõrku. Nüüd kuulub see täielikult erakätesse ning käimas on selle uuendus- ja laiendustööd. Mobiiltelefoniteenuste monopol lõppes 2004. aasta lõpus ja teine teenuseosutaja alustas tegevust 2005. aasta keskel. Töökindlaid ja nüüdisaegseid tava- ning mobiiltelefoniteenuseid saab kasutada kogu Jerevanis ning suur- ja väikelinnades. Maapiirkondades on mobiilivõrgu levialas veel suuri, kuid üha kahanevaid auke. Jerevan on Iraani kaudu ühenduses üleaasialise ja -euroopalise Trans-Asia-Europe’i (TAE) fiiberoptilise kaabelvõrgu süsteemiga. Rahvusvahelisi lisateenuseid saab kasutada mikrolaine raadioliini ja maapealsete liinide ühenduste abil Moskva rahvusvahelise kommutaatori kaudu Sõltumatute Riikide Ühenduse riikidega ning satelliidi kaudu ülejäänud maailmaga. Satelliitside maajaamu on 3 (2008). Armeenia suunakood on +374. 2. Internet Armeenia riigi interneti kood on „.am“. (Riikliku sideühingu) Arminco fiiberoptiline internetiühendus siseneb Armeeniasse Gruusia kaudu, kuhu internetiühendus tuleb Musta merre paigaldatud veealuse fiiberoptilise kaabli kaudu. Armeenia on Gruusia kaudu 14
INFOLEHT ühenduses TAE fiiberoptilise kaabelvõrgu süsteemiga, mis kulgeb piki raudteed Phothist Thbilisisse ja üle Armeenia piiri. Phothis on TAE kaabel ühenduses Gruusia ja Venemaa veealuse süsteemiga KAFOS, mis omakorda on ühenduses Musta mere fiiberoptilise kaabelsüsteemiga (BSFOCS). BSFOCSi kaasomanik on Beeline. Põhiliselt käiakse internetis sissehelistamise teel, sest internetiühenduse hind on väga kõrge. Muud liiki internetiühendust saavad lubada endale vähesed. Sissehelistamise teel kasutatava teenuse keskmine hind on umbes 48 senti tunnis, millele lisandub 20 senti telefoniliini kasutamise eest. Samuti on võimalik kasutada süsteemi ADSL31, mida pakuvad Beeline, Cornet, Arminco ja teised äriühingud. 3. Meedia Armeenias on 2 riiklikku televisioonivõrku, mille kõrval tegutseb üle 40 eraõigusliku televisioonijaama, mille leviala ulatub kohalikust piirkonnast peaaegu kogu riigini. Laialdaselt on levinud ka suuremad Venemaa telekanalid. Enamikus piirkondades saab kasutada kaabeltelevisiooni teenuseid. Armeenia riigiraadio on rahvuslik ja riiklik raadiovõrk. Lisaks tegutseb riigis ligikaudu 20 eraõiguslikku raadiojaama. Kuulata saab ka mitut suurt rahvusvahelist saatjat (2008). X. HAAVATAVAD GRUPID Nõuetekohase residendiseisundiga teiste riikide kodanikel, kodakondsuseta inimestel ja pagulastel on õigus saada toetust. Toetused on järgmised: peretoetus, alla kaheaastaste laste hooldustasu ja ühekordne toetus lapse sünni korral. Lisaabi on võimalik saada ühekordse toetuse kujul. Seda makstakse peredele, kellel on õigus saada perehüvitist. See hõlmab lapse sünni toetust, esimesse klassi mineva lapse toetust ja toetust, mida makstakse pereliikme surma korral. Samuti antakse erakorralist abi, mida makstakse korra kvartalis peredele, kes on sattunud raskustesse, kuid kellel ei ole õigust saada peretoetust. 1. Tööhõive ja kutseõpe Tööandjad on loonud eriettevõtteid, mis pakuvad tööd ja kutseõpet puudega inimestele. 2005. aastast on sihtasutus CHF International teinud koostööd USA Rahvusvahelise Abi Agentuuriga (USAID), et edendada töökohtade loomist Armeenia haavatavates maapiirkondades. Tehes tihedat koostööd Armeenia valitsuse, kohalike organisatsioonide ja kogukondadega, pakub CHFi programm töövõimalusi väikeste ja töömahukate infrastruktuuriprojektide kaudu. Koostöös kohalike organisatsioonidega koondab CHF kogukondi, et teha infrastruktuuri hädavajalikke parandustöid, näiteks taastada joogiveesüsteeme, paigaldada küladesse gaasi jaotussüsteemid ning remontida lasteaedu, rahvamaju ja muud esmatähtsat infrastruktuuri. 2. Haavatavate gruppide võimalused ettevõtlust alustada IOMi Jerevani esindus on algatanud mikroettevõtjate arendusprojekti, mille skeemi alusel antakse mikrolaenu ning aidatakse äriplaani koostanud inimestel alustada Armeenias ettevõtlust. IOMi Jerevani esindus aitab eraisikutel (sealhulgas varjupaigataotlejatel, inimkaubanduse ohvritel, pagulastel ja ümberasustatud inimestel) saada mikrokrediidi skeemi, sealhulgas mikroettevõtjate koolituse ning krediidi- ja töövõimaluste kaudu majanduslikult iseseisvaks. Selle eesmärk on kahandada nende sõltuvust humanitaarabist, vähendada vaesust ja toetada tõhusat reintegreerumist.
15
INFOLEHT 3. Tervishoiuteenused sotsiaalselt haavatavatele gruppidele Järgmiste haiguste ja terviseseisundite puhul on haiglaravi kõikidele armeenlastele tasuta: • Kogu arstiabi on tasuta patsientidele, kes on alla 18aastased. • Selliste haiguste ja terviseseisundite ravi, mille puhul on vaja kiiret meditsiinilist sekkumist, on 18aastastele ja vanematele isikutele tasuta. Teatud haiguste ravi on Jerevani linna raviasutustes tasuta, kuid 18aastased ja vanemad isikud peavad maksma omaosalustasu. Sellised haigused on: - paroksüsmaalne tahhükardia (infarktieelne seisund); - hüpertensioonist tingitud insult; - hemofiilia; - vereseerumiga seotud haigused; - äge tromboos ja trombemboolia; - polüneuropaatia (Guillaini-Barré sündroom) koos halvatuse kujunemisega; - äge neerupuudulikkus; - neerukoolik; - äge uriinipeetus; - 1., 2. ja 3. astme külmakahjustus; - äge glaukoomihoog; - nägemiselundite traumad, silmamuna terviklikkuse häire; - pneumohüdrotooraks, hemopneumotooraks, püopneumotooraks, spontaanne pneumotooraks; - sepsis; - väline ja sisemine (venoosne ja arteriaalne) difuusne verejooks, mis vajab kohest arstiabi; - suurte luude värsked murrud (kinnised ja lahtised) koos luukildude eraldumisega; - jäsemete ning sellest lähtuvate piirkondade ja erinevate elundite (nina, kõrv, huuled jne) täielik või osaline amputatsioon; ägedad difuussed vigastused koos koedefektidega; - veresoonte aneurüsmidest tingitud rebendid ja eksfoliatsioonid; - aju ja seljaaju vigastused ning seljaajuga seotud vigastused (nende ägedas faasis); - äge hüdrotsefaalia; - lahtine kuulihaav, mis põhjustab vigastusi rinnas, kõhupiirkonnas, siseelundites, ajus ja seljaajus; põletused keha välispinnal: 1. aste üle 50% keha pindalast; 2. aste üle 10% keha pindalast; 3. ja 4. astme põletused vastavalt kuni 1% ning rohkem kui 1% keha pindalast; - ägedad munanditega seotud haigused (munandi pöördumine, munandimanuse pöördumine, ägedad spetsiifilised ja mittespetsiifilised munandimanusega seotud häired, niiske gangreen). Omaosalustasust on vabastatud järgmised inimesed: • sotsiaalselt haavatavatesse gruppidesse kuuluvad inimesed; • inimesed, kes loetakse haavatava grupi liikmeks (pärast tervishoiuministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse ning meditsiinikomisjoni otsust). See kehtib juhul, kui ravitakse sotsiaalselt haavatavas seisundis olevaid inimesi, kuigi neid ei ole ametlikult sotsiaalselt haavatavasse gruppi lisatud; • pensionärid. Tasuta ambulatoorset arstiabi ei anta järgmistel juhtudel: • keeruliste ja hinnaliste seadmetega tehtavad uuringud; • tervishoiuteenused, mida osutatakse juhiloa väljastamiseks; 16
INFOLEHT •
• • • •
haavatavasse gruppi mittekuuluvate 18aastaste ja vanemate isikute kohustuslik tervisekontroll või protseduurid (lihasesisesed ja veenisisesed süstid jne), mille viib õde läbi kodus arsti ettekirjutuse alusel ning mille seaduse alusel maksavad kinni tööandjad; 18aastaste ja vanemate inimeste tervisekontroll, mis tuleb läbida enne töökoha saamist; välisriiki reisija terviseseisundit käsitleva tõendi väljastamine; konsultatsioon ja tervisekontroll, mille viib patsiendi soovil läbi teise piirkonna arstiabikeskus; stomatoloogiline eriarstiabi (see teenus on tasuta vaid sotsiaalselt haavatavasse gruppi kuuluvatele isikutele).
4. Eluaseme tagamine haavatavatele gruppidele Ühinenud Metodisti Kiriku humanitaarabikomitee (UMCOR) ning vabaühendus Hope and Help NGO peavad ohutut varjupaika, kus saavad elada inimkaubanduse ohvrid. UMCOR 14, Karapet Ulnetsu str., Jerevan Tel +374 1024 8141, 282 977, e-post umcor@umcor.am; http://umcor.am/ Vabaühendus Hope and Help NGO 37 Pushkin Str., Apt. 5, Jerevan Tel +374 1053 4834, e-post info@hopehelp.am, http://hopehelp.am/ 5. Haavatavatele gruppidele pakutav haridus Riigis on spetsiaalsed õppeasutused (õpilaskodud või pikapäevarühmad) lastele, kes vajavad eriharidust. Need pakuvad üldisi ja sihtõppeprogramme. Riiklikke õpilaskodusid on 54, millest 41 on mõeldud füüsilise või vaimupuudega lastele, ning 5 lastele, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest või kes on pärit sotsiaalselt haavatavatest peredest. Riigis on ka 8 erikooli eriti andekate laste jaoks. Viimasel ajal on tehtud suuremaid pingutusi, et õpetada füüsilise ja vaimupuudega lapsi tavakoolides, mille eesmärk on aidata neil ühiskonda integreeruda. Eriõppeasutustes kavatsetakse täies ulatuses rakendada uut hariduse juhtimise ja rahastamise süsteemi. Eriõppeasutuste nimikirjaga saab tutvuda aadressil http://www.edu.am/index.php?menu1=9&menu2=137&arch=0 (vaid armeenia keeles). XI. KASULIKUD LINGID Armeenia Vabariigi president http://www.president.am Armeenia Vabariigi valitsus http://www.gov.am Armeenia tolliamet http://www.customs.am Tervishoiuministeerium http://www.moh.am/ Töö- ja sotsiaalministeerium http://www.mss.am Haridus- ja teadusministeerium www.edu.am Majandusministeerium 17
INFOLEHT http://www.mineconomy.am Riiklik statistikaamet www.armstat.am Keskpank www.cba.am Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium www.mtc.am Välisministeerium www.armeniaforeignministry.com Territoriaalhalduse ministeerium www.mta.gov.am Migratsiooniamet http://www.dmr.am/ Riiklik kutseamet www.employment.am Riiklik sotsiaalkindlustusamet http://www.sif.am/ Armeenia õigusteabe süsteem http://www.arlis.am www.laws.am IOMi Jerevani esindus http://www.iom.int/armenia/ Teave päritoluriiki tagasipöördumise ja reintegreerumise kohta (IRRICO) http://irrico.belgium.iom.int/ USA välisministeerium http://www.state.gov CIA the World Factbook https://www.cia.gov Caritas International http://www.reintegrationcaritas.be Caritas Armenia http://www.caritasarm.am/ CHF International http://www.chfinternational.org/armenia http://www.chf.am/
18