Akadeemia

Eesti esimene jalgpalliakadeemia

tahab kohtumist Manchester Unitediga muuta aprillikuiseks tavaks

Juba neljandat aastat Arte gümnaasiumi juures toimiv Eesti Jalgpalli Liidu akadeemia alustab peagi järjekordse lennu komplekteerimist – sügisel võetakse kaheksandasse klassi vastu paarkümmend uut jalgpallurihakatist.

Tekst: Raul Ojassaar

2018. aastal tööd alustanud akadeemia loob kaheksanda ja üheksanda klassi poistele suurepärase võimaluse ühitada jalgpallimäng kooliga sellisel viisil, et kumbki oluliselt kannatada ei saaks. Hoolimata sellest, et vanimad akadeemias käinud poisid lõpetavad alles 11. klassi, on mitu neist ennast juba Premium liigas tutvustanud.

Akadeemia esimese lennu lõpetanud Markus Riisenberg tegi tänavu märtsis Premium liiga debüüdi JK Tallinna Kalevi ridades ning meenutab, et aeg akadeemias tuli temale just logistilise poole pealt tohutult kasuks – Keila-Joal elades nõudis kooli ja jalgpallitrenni ühitamine varem suuri ohverdusi. Eelmises koolis pidi Riisenberg trenni jõudmiseks sageli tundidest puuduma, mis õpetajatele loomulikult ei meeldinud ja tekitas pahandusi. Akadeemias oli see mure hoobilt murtud. „Eks enne ikka natuke pabistasin, et uus kool ja uued sõbrad, aga kokkuvõttes mulle elu akadeemias väga meeldis,“ räägib Riisenberg. „Soovitaksin akadeemiat väga just neile, kes elavad Tallinnast pisut kaugemal nagu mina, aga soovivad jalgpallis siiski kaugele jõuda.“

Akadeemia poisid treenivad nädalas küll peamiselt peatreener Marko Pärnpuu käe all akadeemias, kuid osalevad meistrivõistlustel siiski oma klubi ridades, kellega tehakse nädalas tavaliselt üks treening. „Klubile minu akadeemias olek mõnes mõttes sobis ja ei sobinud ka – eks nad ikka oleksid tahtnud mind rohkem trennis näha, aga samal ajal suurt probleemi ei olnud,“ lisab Riisenberg. TJK Legioni 17aastane ääremängija Aleksander Švedovski pidi akadeemiaga liitumiseks tegema aga veel märgilisema hüppe – kuigi lasteaiast oli Švedovskil eesti keel suus, oli ta esimesed seitse klassi käinud venekeelses koolis. Hoolimata olulisest keskkonnavahetusest oli Švedovski ise akadeemiaga liitumisest elevil. „Minu jaoks oli see lihtne otsus, sest jalgpall oli minu jaoks tähtsam kui kool, aga vanemad ütlesid, et õppida tuleb siiski ka!“ muigab Švedovski, kelle sõnul tõmbas teda ka akadeemias valitsenud kõvem sportlik tase ja konkurents. „Legionis treenisin koos omavanustega, akadeemias oli klass suurem ja tase parem – sportliku poole pealt tuli see kõvasti kasuks, sest treenida oli raskem.“

Ka tema puhul kirtsutas klubi trennist puudumise peale esialgu nina, ent sai peagi aru, et mängija arengu jaoks on see parem variant. „Alguses treeneritele väga ei meeldinud, et ma klubi trennidest nii palju puudusin, aga hiljem rääkisin nendega ja leppisime kokku, et käin akadeemias edasi, sest klubi trennides ei oleks ma nii palju edasi arenenud.“

Praegu kinnitabki Švedovski kanda Legioni esindusmeeskonnas. Kõrgliigadebüüdi sai ta kirja mullu, juba 16aastaselt, tänavu lõi ta Nõmme Kalju võrku ka esimese värava.

Mäng Manchester Unitediga on reaalne

„Aasta lõpus saime Soomes sõprusmängu ära pidada ja loodame, et Manchester Unitediga mängimine on endiselt lähitulevikus reaalne,“ räägib noorte peatreener Marko Pärnpuu nagu muuseas, kui temalt akadeemia käekäigu kohta uurida.

Markus Riisenberg jõudis Premium liiga debüüdini tänavu 20. märtsil kohtumises Pärnu Vaprusega.

Foto: Liisi Troska

Stopp – Manchester United!? „Tegelikult oli niimoodi, et kui 2020. aasta märtsis kogu koroonajama pihta hakkas, siis meil olid juba piletidki ostetud ja kõik kokku lepitud, et minna mängima Manchester Unitedi ja Accringtoni akadeemiaga – Andres Operi tutvuste kaudu. Siis tuli muidugi koroonaviirus vahele, aga nüüd on sellest uuesti juttu tehtud. Ma ei taha veel enne esimest mängu öelda, et sellest võiks saada aprillikuu vaheaja traditsioon, aga Manchester United on ka sellest huvitatud. Tookord, kui mänge kokku leppisime, siis olid nende skautingunimekirjas mõned meie akadeemia poisid, mis kergendas mängu kokku leppimist. Vahepeal on kolm aastat mäng ära jäänud, aga kui kõik hästi läheb, siis loodetavasti õnnestub järgmiseks aastaks mäng taas kokku leppida.“

Soomes mängitakse KäPa klubi akadeemiaga, mis on põhjanaabrite juures HJK kõrval noortetöö poolest absoluutne tipp. Detsembris mängiti soomlastega kaks kohtumist, millest üks selgelt kaotati, teine aga võideti. „Nad on meile läbi aastate olnud väga hea sparringupartner. Soome noortekoondistesse annavad nad sisuliselt sama palju mängijaid kui HJK,“ kiidab Pärnpuu, kelle hinnangul võiks akadeemial aasta jooksul olla maksimaalselt neli kohtumist – suurem võistlemine käib siiski klubide juures.

Edu sünnib koostöös klubidega

„Töö on toimunud kogu aeg koos, klubide tähtsus on sama suur kui akadeemia oma,“ rõhutab Pärnpuu, et jalgpallis kaugele jõudvatest akadeemia õpilastest rääkides ei saa kogu au akadeemiale asetada. „Võti on koostöö – kui klubil ja akadeemial on hea koostöö, siis jõuavad mängijad kaugele. Mina näen, et meie saame pöörata rohkem tähelepanu individuaalsete võimete arendamisele, seda nii tehniliselt kui füüsiliselt. Kindlasti pakume ka erinevaid taktikalisi mõtteid ja kui näiteks koondises on vaja kiirelt orienteeruda ühelt mängimise viisilt teisele, siis see tuleb akadeemia poistele kasuks. Usun, et juba õige pea räägime välismaale siirdunud mängijatest, kes on akadeemia läbi käinud. Aga veel kord – ma ei taha siin käega vastu rinda taguda ja öelda, et see on puhtalt akadeemia töö, see on akadeemia ja klubi ühine koostöö.“

Mängijate akadeemiasse jõudmine on samuti akadeemia personali, klubi ja mängija vanemate ühine otsus. „Sooviavaldusi tuleb meile igal aastal omajagu – samas on mõned klubid, kes leiavad, et nende mängijatele ei tule akadeemia kasuks. Mina nii ei arva, aga kuhugi me kedagi vägisi ei võta,“ sõnab Pärnpuu. Kuna kohti on vähem kui soovijaid, siis langetatakse otsus lõpuks nii sportliku perspektiivi kui õpitulemuste järgi.

Just õppimine ja koolitööde heal tasemel tegemine on üks aspekt, mida akadeemias rõhutatakse. Mängijatele võimaldatakse spetsiaalset õpiabi ja seni on akadeemia noorte jalgpallurite õpitulemused olnud üldjuhul head ja isegi väga head. „Õpiabi oli suureks abiks – treeningujärgse söögi järel läksime A. Le Coq Arenal õppeklassi, kus õpetajad meid vajadusel aitasid,“ kiidab Švedovski töökorraldust. Riisenbergi sõnul meeldis talle näiteks see, et õpiabi ajal sai vajaduse korral ka tunnikontrolle järele teha.

Mõlemad poisid jätkavad haridusteed Arte gümnaasiumi jalgpalliklassis, mis ei ole küll nii põhjaliku korraldusega kui akadeemia, kuid annab noortele sportlastele siiski parema võimaluse kooli ja sporti ühendada.

Mis on jalgpalliakadeemia?

Eesti Jalgpalli Liit alustas koostöös klubide ja Arte gümnaasiumiga 2018. aasta sügisest jalgpalliakadeemia projektiga, mis annab igal aastal mitmekümnele noormängijale võimaluse siduda oma haridustee jalgpalliga.

Juba aastaid on toiminud jalgpalliliidu ja Arte gümnaasiumi vaheline koostöö, kui 10.–12. klassis on olnud võimalik õppida jalgpalliklassis. 2018. aastal laienes see võimalus 8.–9. klassi õpilastele.

Mängijad saavad treenida Lilleküla jalgpallikompleksis, neile tagatakse transport ja kvaliteetne toidukord pärast treeningut. Peale vutitreeningute toimuvad eraldi kehalise ettevalmistuse treeningud. Jalgpallitrenni tehakse neli korda nädalas, millele lisandub kaks kehalise ettevalmistuse treeningut. Treeningukavas on erandiks 8. klassi sügis, kus on kooli sisseelamise ja noorte meistrivõistluste pärast üks jalgpallitreening 9. klassist vähem. Üldjuhul treenivad 8. ja 9. klassi poisid eraldi, kuid aeg-ajalt toimuvad ka ühistrennid.

Projekti eesotsas on Marko Lelov ja jalgpalliakadeemia peatreener Marko Pärnpuu, Arte gümnaasiumi poolt aitab kaasa Lilli Arumäe. Treenerite tiimi kuuluvad ka Andres Oper, kehalise ettevalmistuse treener Hendrik Nälk ja väravavahtide treener Andrus Lukjanov. Lisaks tegeleb akadeemia õpilastega ka füsioterapeut.

Aleksander Švedovski (paremal) oma Premium liiga debüütväravat tähistamas.

Foto: Jana Pipar