Miks?

Putsad ja kedrad (või kedrid?) aktsioonis.

Foto: Jana Pipa

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

Kõik, kes on eestikeelses keskkonnas vähegi jalgpalli mänginud, teavad, mis on putsad ja kedrad. Nendega mängitakse ju jalgpalli! Putsad on mõistagi jalgpallisaapad, kedradeks nimetatakse pikki jalgpallisokke või -sääriseid.

Uudishimulik lugeja Tarmo saatis meile aga põneva küsimuse – ta soovib teada, kuidas on sellised ainult jalgpallile omased terminid tekkinud või kust need sõnad eesti keelde tulevad.

Niisiis: miks nimetatakse eesti keeles jalgpallisaapaid putsadeks ja jalgpallisokke kedradeks

ning kust need sõnad eesti keelde tulevad? Vastab eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik: „Jalgpallisaabaste nimetuse oleme juba eelmise sajandi algul mugandanud inglise (boots ehk saapad) ja vene keele kaudu (бутсы). Kuigi vene keeles on jalgpallisaapa nimetus бутса, on eesti keeles juba 1930. aastail kasutatud tugeva p-ga mugandit putsad.

Miks kutsutakse jalgpallisaapaid putsadeks ja jalgpallisokke kedradeks?

Jalgpallisokid ehk kedrid (ka kedrad) tulevad meile samuti vene keele kaudu (гетры) – vene keelde on see sõna omakorda tulnud prantsuse keelest (guêtre ehk kamass, säärekate, sääris).

See tähendus – nagu ka a-ga kuju „kedrad“ – näib meie keeles olevat uuem, näiteks 2012 ilmunud võõrsõnade leksikonis on kedrid esitatud ainult kinga- või säärekatte tähenduses. Eesti keele instituudi ühendsõnastikus 2021 on aga juba lisatud ka jalgpallisoki tähendus ja kuju „kedrad“. Pean tunnistama, et olen ise siiani teadnud eeskätt just kedrisid kui kinga- või säärekatteid, jalgpallitähendus on mullegi uus.“

Jalka võtab rubriigis „Miks?“ luubi alla küsimused, mille on lugejad meile saatnud või mis on lihtsalt jalgpalli vaadates tekkinud. Kui ka sul on mõni jalgpalliteemaline küsimus, millele pole seni vastust saanud, siis saada see aadressil raul.ojassaar@jalgpall.ee ning leiame sellele asjatundjate abiga vastuse!